Käskkiri

1 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

© A

ro n

Ur b

PROGRAMM

Lapsed ja pered 2026–2029

2 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluvii- miseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähendades perede vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub perede toetamisele ja nende toimetuleku parandamisele, lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele ning vägi- valla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Laste ja perede programm

Programmi eesmärk

Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks

Elluviimise periood 2026–2029

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

3 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja üles- annete täitmisse ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“ ja „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühis- kondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Kohortsündimuskordaja“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Laste ja perede programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Regionaalarengu Fond);

y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.9.3. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+).

Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused:

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus

Tegevus “Hüvitised ja toetused lastele ja peredele”

Tegevus “Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine

Nimetuse parandus. Tegevus hõlmab tervikuna perepoliitika valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

Tegevus “Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arenda- mine”

_ Alates 2026. aastast on tegevuse eelarve jagatud nelja tegevuse vahel.

Tegevus “Lapsi ja peresid toetavate meetmete arenda- mine ja pakkumine”

_ Alates 2026. aastast liikus tegevuse eelarve uue tegevuse “Lastekaitse tagamine” eelarvesse.

Tegevus “Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused”

_

Alates 2026. aastast on tegevuse eelarve jagatud kolme tege- vuse vahel ning puudega lapse toetused ja teenused on alates 2026. aastast kajastatud sotsiaalhoolekande programmis tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves.

_ Tegevus “Lastekaitse tagamine” Uus tegevus hõlmab 2026. aastast tervikuna lastekaitse valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

_ Tegevus “Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine”

Uus tegevus hõlmab 2026. aastast tervikuna laste heaolu toetavate teenuste valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

Tegevus “Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Tegevus “Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine”

Nimetuse korrektsioon. Tegevus hõlmab tervikuna ohvriabi valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

4 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus erivajadusega laste toetuste ja teenuste edaspidine kajastamine sotsiaalhoolekande programmis tegevuse „Puudega inimeste toetamine“ eelarves.

Alates 01.10.2026 kajastub laste ja perede programmi tegevuse „Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toeta- mine“ eelarves uus toetuseliik – toitjakaotustoetus, mis on ühtlane toetus ühe või mõlemad vanemad kaota- nud lastele.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Laste ja perede programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* Allikas: Täpsustub

N/A N/A N/A N/A N/A

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Allikas: Eurostat (EU-SILC)

16,5% 16,1% 15,8% 15,5% 15,2%

Perest eraldatud laste osakaal Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

0,14% säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

* Mõõdiku baastaset on võimalik arvutada 2027. aastal.

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 1 004 771 919 371 926 642 914 550 919 546

Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine

937 890 883 453 887 969 888 929 895 139

Tegevus 2. Lastekaitse tagamine

N/A* 6 755 7 187 4 244 4 241

Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine

N/A* 19 545 21 797 13 429 12 096

Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

10 569 9 618 9 689 7 948 8 070

* Täpset summat ei ole võimalik 2026. aasta tegevuste ja teenuste ümberstruktureerimise tõttu kajastada.

Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses.

5 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Kolme viimast aastat on iseloomustanud järjest vähenev sündimus. 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et sündimus vähenes aastaga 11,5 protsenti. Tegemist on viimase saja aasta väikseima sündide arvuga. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 41 protsenti, teised lap- sed 33 protsenti ning kolmandad ja järgmised 25 protsenti. Kohortsündimus- kordaja oli 2024. aastal 1,83 last naise kohta (2023. aastal 1,82). Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne, kuna vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv vähe- neb. Viimaste aastate madalat sündimustaset on lisaks demograafilistele põhjustele mõjutanud ka erinevad kriisid – nii COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas kui ka suur hinnatõus elukalliduse kasv, mis on vähendanud perede kindlustunnet.

Selliste 25–39-aastaste naiste ja meeste osatähtsus, kes ei soovi saada ühtegi last, on tõusutrendis. 2023. aastal ei soovinud ühtegi last saada 25–39-aastastest naistest 5,7% ja sama vanuserühma meestest 7,1%. Soovitud lastetus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. 2004/2005. aasta uuringu andmetel oli soovitud lastetus lapsesaamise eas naistel 3% ja meestel 4%. Rahvusvahelises võrdluses on näiteks Soomes soovitud lastetuse osakaal lapsesaamise ealiste seas 15%.

Eesti paistab Euroopas silma suurima 0–2-aastaste lastega vanemate tööhõive lõhega, mis on aga tänu vane- mahüvitise reformile hakanud vähenema, motiveerides isasid senisest aktiivsemalt vanemapuhkust kasutama. Kui 2021. aastal oli see näitaja 43,8 protsendipunkti, siis 2024. aastal juba 28,3.

Vajalik on tähelepanu pöörata sündimust toetavate valdkonnaüleste meetmete väljatöötamisele ja raken- damisele ning soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas.

Lastega perede heaolu üks näitaja on majanduslik toimetulek. Statistika ameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses või sot- siaalses tõrjutuses 16,2% Eesti lastest (ehk umbes 42 300 last), mida on rohkem võrreldes 2023. aastaga (14,1% ja 37 700 last). Absoluutses vaesuses elas 2024. aastal 4,5% (2023. aastal 2,4%) Eesti lastest ehk umbes 11 800 last. Olukorra märkimisväärne halvenemine võib tule- neda nii lastetoetuste vähenemisest (paljulapseliste perede toetuse vähenemine), üldisest hinnatõusust kui ka lapsevanemate töötuse määra kasvust. Kui vaesuse määrad näitavad 2024.a seisu, siis ilma- jäetuse määr, mis põhineb 2025.a esimese poolaasta andmetel, näitab olukorra paranemise märke.

Ilmajäetuses elavate laste osakaal on vähenenud 5,2%-ni (2024.a 7,8%) ehk ilmajäetuses elavate laste arv on vähenenud 13 400-ni (eelmisel aastal 21 000). Lastega perede toimetuleku toetamine on jätkuvalt prioriteetne, kuna lapsepõlves kogetud vaesus võib oluliselt piirata laste arenguvõimalusi ning suurendada pikaajalisi sot- siaalmajanduslikke riske.

Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 2024. aastal elas suhtelises vaesuses 37,9% (2023. a 30,5%) ning absoluutses vaesuses 11,1% (2023.aastal 5,7%). Selleks et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada

2024. aastal sündis Eestis

9690 last, see on viimase saja aasta väikseim

sündide arv.

6 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ning seos palgatõusu ja elukallidusega. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemluse toetamine ja eri vanuses laste vanemate vanemliku toimetuleku toetamine tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel.

2024. aastal algatati lastekaitse või hoolekande teemal uusi juhtumimenetlusi 3909 lapse puhul. Samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes peaaegu 19 000 abivajava lapse juhtumit ehk 7,2% kõigist lastest vajas tervishoiust, sotsiaal- ja haridusvaldkonnast lisatuge. 2024. aasta lõpu seisuga täitis lastekaitsetöötaja ülesandeid Eestis 307 ametnikku, mida on 11 võrra rohkem kui 2023. aasta lõpus. Erialase ettevalmistusega (kõrgharidusega ja vastavad LasteKS §-le 19) oli neist 202. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele omapoolset tuge. KOV-ide soovitusindeks Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseala- sele nõustamisele iseloomustab seda, kui tõenäoliselt soovitaksid KOV-i töötajad Sotsiaalkindluastuameti nõustamisteenust oma kolleegile 10-punktilisel skaalal. 2024. aastal oli soovitusindeks 61% (2023. aastal 46%).

2024. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 367 last, mis on suu- renenud võrreldes 2023. aastaga. Kokku viibis 2024. aasta lõpus seisuga asendushooldusel 1929 last. Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2024. aasta lõpus asutusepõhisel hooldu- sel ca 38% (ehk 741 last) kõigist asendushooldust vajavatest lastest (2023. a 725 last). Võrreldes varasemaga on suurenenud asutuses elavate alla 3-aastaste laste arv, keda oli 2024. aasta lõpus 20 ehk 2,7% kõigist asutu- ses elavatest lastest (2023. a 1,4%).

2024. aastal oli aasta jooksul asendushooldusel viibinud laste osakaal kõigist 0–17-aastastest lastest 0,83% (2023. aastal 0,91%). Asendushooldusel viibivate laste hulka arvestatakse kõik alaealised, kes on aasta jook- sul paigutatud asendus- või perekodusse, hooldusperre või eestkostele. Perepõhisel hooldusel viibis 2024. aastal 61,6% asendushooldusel viibivatest lastest (2023. aastal 66,8%). Mõlema näitaja languse põhjuseks võivad olla muudatused eestkostetoetuse määramisel. Seetõttu saab tegelikku trendi hinnata peale 2025. aasta andmete avaldamist.

Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Aastast 2019 on igal aastal suurenenud uute ambulatoorsete psühhiaatriliste haigusjuhtude arv kuni 19-aastaste laste ja noorte seas. Kui 2019. aastal oli neid veidi all 4700, siis aastal 2024 registreeriti 6898 uut psühhiaatrilist ambulatoorset haigusjuhtu. 2024. aastal oli 19% las- teabitelefonile pöördujatest lapsed, kellest pea igal neljandal oli pöördumise põhjuseks nende vaimne tervis ja heaolu. 2024. aastal oli üle 15+-aastaste tüdrukute seas ennast tahtlikult vigastanuid 41,2%. 2024. aastal soo- ritasid suitsiidi üks alla 15-aastane laps ja üheksa last vanuses 15–19-aastat. See on samal tasemel võrreldes 2023. aastaga.

Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja talle abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puu- dub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Spetsiifiliste vajadustega lastele ei ole piisavalt nende vajadus- tele vastavaid teenuseid, väljakutseks on nende osutamiseks vajaliku kompetentsi järjepidev tagamine ning jätkuvalt on puude raskusastme olemasolu eeldavaid teenuseid, mis vähendab võimalusi ennetavaks, kiireks abivajaduse märkamiseks ning abi pakkumiseks.

Paljud lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad satuvad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naistevastane vägivald on väga ulatuslik paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma

7 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

partneri poolt. 2024. aastal registreeriti Eestis 28 345 kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise ja 746 seksuaalkuriteod. Seksuaalkuritegude, sealhulgas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv on kasvanud. Regist- reeriti 3373 perevägivallakuritegu ning viis perevägivalla käigus tapmist ja mõrva (koos katsetega). Suurem osa perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine ja teo toimepanijaks mees. 30% puhul juhtumitest oli ohvriks laps, kas otseselt või pealtnägijana.

2024. aastal nõustasid piirkondlikud ohvriabitöötajad 3435 inimest, kokku tehti 10 581 nõustamist. Ohvriabi tugiliinidele tehti kokku 15 631 pöördumist, sealhulgas kriisitelefonile 116 006 tehti 5647 pöördumist, emot- sionaalse toe ja hingehoiu telefonile 7577 pöördumist ning kõigi liinide peale kokku 2407 tagasihelistamist (olukorrad, kui liin oli helistamise hetkel hõivatud ja pöörduja soovis, et talle tagasi helistatakse). Veebinõusta- misi tehti 1670 korral. Naiste tugikeskustesse pöörduti 11 175 korral, pöördujateks olid 1894 naist ja nendega seotud 1527 last, majutust vajas 130 naist, kes kasutasid majutust keskmiselt 31 päeva. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöörduti 241 korral, 96% pöördujatest olid naised.

Ohvriabist ollakse Eestis aina enam teadlikud1, aga endiselt jõuab liiga vähe kannatanutest ohvriabini. 2024. aastal oli elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 59%. See näitab, et suur osa elanikkonnast on teadlik ööpäevaringsest võimalusest saada tuge ja ärakuulamist, kui inimene on kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda või on see juhtunud tema lähedase või tuttavaga. Ohvriabi kriisitelefoni kättesaa- davuse tagatus näitab, kui sageli saab helistaja kohe kontakti (st liin ei ole hõivatud). 2024. aastal avaldatud andmetel oli see näitaja 72%.

Kuigi elanikkonna uuringud näitavad väga suurt ohvriks langemise kogemust, on murekohaks ametliku statistika vähenemine. Politseid teavitatakse vähem ja seetõttu võib olla, et paljud ohvrid ei kuulegi ohvriabist ega oska ise pöörduda. Ka pöördumise korral ei pruugi abi olla piisav, muuhulgas seetõttu, et spetsia- listide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, samuti on puu- dujääke nõustamisoskustes. Koolitusvajadus kogu valdkonnas, mis ohvritega kokku puutub (jõustruktuurid, sotsiaalvaldkond, sh ohvriabi) on oluliselt suurem kui võimekus sellele reageerida. Aina suuremaks murekohaks saab teenuste alarahastatus, mis raskendab teenuste kättesaadavust ja kvaliteetset abi osu- tamist. Vaja on senisest veelgi enam keskenduda erinevate (ohvriabi)teenuste omavahelise integreerituse saavutamisele, dubleerimise vältimisele ja ohvrite individuaalsete vajaduste hoolikale hindamisele, et tagada konkreetsele ini- mesele vajalik, tema iseseisva toimetuleku saavutamist toetav abi. Kuigi 2024. aastal avaldatud elanikkonna teadlikkuse ja hoiakute uuring näitas olulist edasi- minekut suhtumises pere- ja seksuaalvägivalda ning inimkaubandusse, tuleb ka edaspidi suurendada ühiskonna teadlikkust vägivalla ennetamise vajalikkusest ja ohvrite abistamisest.

Tervishoiuasutustes ja kohalikes omavalitsustes on vaja arendada ohvri märkamise oskusi. Ohvrite kiiremaks ja mõjusamaks abistamiseks tuleb teha IT-arendusi, et edastada ohvrite andmed turvaliselt ohvriabile ja muuta ohvriabi veeb (palunabi.ee) kasutajasõbralikumaks. Arendamist ja kaasajastamist vajavad ka nõustamiska- nalid (telefonid, chat, AI rakendamise võimalused). Ohvri turvalisuse tagamiseks peab ohvrite abistamine ja töö vägivalla toimepanijatega olema sidus ja koordineeritud, tööks perevägivalla toimepanijatega on vaja leida tulemuslikud meetmed. Kuriteoohvri hüvitise saamise süsteem 2023. aastal uue ohvriabi seadusega küll lihtsustus, kuid endiselt saavad väga vähesed ohvrid hüvitist, selle menetlemine on Sotsiaalkindlustusametile väga töömahukas ja süsteem on jätkuvalt liiga keeruline. Seega on vajalik jätkata vahepeal seisma jäänud kuriteoohvri hüvitise reformiga.

1  Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas.

Iga kolmas naine on kogenud

vägivalda.

8 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Olulisemad tegevused

y Perepoliitika ja sündimuse toetamiseks viiakse valdkonna teadlaste ja ekspertidega koostöös valminud perepoliitika tervikanalüüsi põhjal ellu vajalikud muudatused ning töötatakse välja ettepanekud riikliku eluasemepoliitika kujundamiseks, mis arvestavad lastega perede vajadusi ja toetavad turutõrgete leeven- damist.

y Uuendamisel on lastekaitse korraldus, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja perekeskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega. Kavas on luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem, et tagada riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus. Samuti kaasajastatakse lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppe- süsteemi ning töötatakse välja terviklik tugisüsteem. Rõhuasetus on kohalike omavalitsuste koostööl põhineva lastekaitse korralduse tugevdamisel ja kavas on täpsustada Sotsiaalkindlustusameti ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel.

y Abivajavate laste ja nende perede paremaks toetamiseks viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi muudatu- sed ja tagatakse vajaduspõhiste teenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Selleks on kavas luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid (sh ööpäevaringseid) teenuseid. Lapsele ja tema perele tervikliku toe pakkumiseks jätkatakse teenuste integreerimisega ning viiakse ellu erivajadusega laste tugisüsteemi reform tervishoius, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.

y Pere- ja soopõhise vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks keskendutakse koostöös Justiits- ja Digimi- nisteeriumiga Norra välisvahendite toel ennetus- ja riskide vähendamise süsteemi arendamisele.

9 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi tegevused ja teenused

Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine

Tegevuse eesmärk: tagada perede ja laste heaolu, soodustada sündimust, toetada laste arengut ja pakkuda peredele majanduslikku tuge.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu perepoliitikat, et toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning perepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalministeerium rakendab töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi ning arendab lapsevanemate vanemlikke oskusi, et toetada laste heaolu ja perede toimetulekut. Välisvahendite toel luuakse ennetus- ja peretöökeskusi ning arendatakse pereteenuseid.

Sotsiaalkindlustusamet maksab lastele ja peredele hüvitisi ja toetusi, suurimad neist on vanemahüvitis ja pere- toetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada lapse sündimisel riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Samuti makstakse sünni- toetust, lapsendamistoetust, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toe- tust, üksikvanema lapse toetust, eestkostel oleva lapse toetust, ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust ning hüvitatakse lapsepuhkuse tasu. Alates 01.10.2026 hakkab kehtima uus toetuseliik – toitjakaotustoetus, mis on ühtlane toetus ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele.

Tegevuse eelarvest rahastatakse ka elatisabi ning lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitset.

Alates 2026. aastast jõustuvad järgmised muudatused:

y vanemahüvitise ülempiir väheneb kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning vanemapuhkusel viibijatele võimaldatakse teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta;

y lõpetatakse riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y töötada välja sündimust toetavad valdkondadeülesed meetmed, tuginedes 2025. aasta kevadel valminud analüüsile ja tõenduspõhistele poliitikasoovitustele, ja rakendada neid;

y soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas;

y arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemlust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende kättesaadavust;

y arendada välisvahendite toel välja üle-eestiline ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik (perepesad), et toetada vanemlust ning tugevdada paari- ja peresuhteid. Lähiaastatel on välisvahendite toel kavas luua minimaalselt 13 perekeskust.

10 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

28,3 pp väheneb väheneb väheneb väheneb

Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus)

53% (2018)

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

Laste absoluutse vaesuse määr Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

4,5% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7%

25-39-aastaste naiste ja meeste osatähtsus, kes ei soovi saada ühtegi last Allikas: Eesti sotsiaaluuring

Mehed 7,1% Naised 5,7%

(2023)

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

Tegevus 2. Lastekaitse tagamine

Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu lastekaitsepoliitikat, et toetada abivajavaid ja hädaolus olevaid lapsi. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning lastekaitsepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest rahastatakse välisvahendite toel lastekaitse juhtumikorraldusmudeli rakendamist.

Sotsiaalkindlustusamet pakub tegevuse eelarvest riiklikku perelepitusteenust ja lastemajateenust väärkoheldud lastele. Tegevus sisaldab ka lastekaitse telefoniteenuseid: lasteabitelefon 116111 ja kadunud laste telefon 116000, samuti spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust.

Sotsiaalkindlustusamet koordineerib valdkondadeüleseid lastekaitsealaseid koostöö- ja ennetustegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ja aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukon- nas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele ka lastekaitsealase nõus- tamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja pere- keskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega;

y luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem, et tagada riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus;

y kaasajastada lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppesüsteem ning töötada välja terviklik tugisüsteem;

y töötada välja kohalike omavalitsuste koostööl põhinev lastekaitse korraldus ning täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava asutuse ja järelevalveasutuse pädevust ja ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel.

11 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Laste rahulolu eluga 4. klassis, 8. klassis ja 11. klassis Allikas: Haridus- ja Noorteamet (riikliku heaolu- ja koolikeskkonna küsitlused)

80,2% (4. kl) 65,2% (8. kl)

64,3 % (11. kl)

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

61% säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

Aasta jooksul asendushooldusel viibinud laste osakaal kõigist 0–17-aastastest lastest, % Allikas: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet

0,83% säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine

Tegevuse eesmärk: tagada mitmekülgse abivajadusega lastele nende heaolu, arengut ja toimetulekut toe- tavad vajaduspõhised teenused, mis on integreeritud sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsevaldkonna juhtumikorraldusse.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu laste heaolu teenuste poliitikat, et toetada lapsi, kelle abivajadus püsib vaatamata ennetusmeetmete pakkumisele ning lastekaitse juhtumikorralduslikele lahendustele. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustus- protsessis osalemist ning laste heaolu teenuste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Sotsiaalkindlustusamet rahastab mitmekülgse abivajadusega laste toetamiseks vajalikke teenuseid. Kinnise lasteasutuse teenus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (Multidimensional Family Therapy – MDFT) ning arendatakse uusi teenuseid, et kõigile mitme- külgse abivajadusega lastele oleks tagatud vajalik tugi.

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb asendushoolduse korraldamise, valdkondlike koolituste pakkumise korralda- mise, tugiteenuste pakkumise koordineerimise ja asendushoolduse arendamisega, et parandada selle kvali- teeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti pakutakse saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja korraldatakse neile turvaline majutus.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y suurendada perepõhise asendushoolduse võimalusi ja parandada asendushoolduse kvaliteeti;

y luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid, sealhulgas ööpäevaringseid teenuseid; integreerida teenused valdkondadeüleste tegevustega, et pakkuda terviklikku tuge lapsele ja perele;

y viia ellu erivajadusega laste tugisüsteemi reform, et pakkuda lastele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhist tuge ning hindamisi konsolideerida;

y võtta kasutusele psüühika- või arenguhäirega laste ja nende peredega töötamise metoodikaid ja sekkumisi ning koolitada spetsialiste nende rakendamiseks Eestis.

12 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Perepõhisel hooldusel (hoolduspered, perekon- nas hooldamisel ja eestkostel) elavate laste osakaal asendushoolduse viibivatest lastest, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

61,6% suureneb suureneb suureneb suureneb

Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Tegevuse eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu ohvriabipoliitikat, et toetada vägivallaohvreid traumast taastumisel ja iseseisva toimetuleku saavutamisel. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ohvriabipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Sotsiaalkindlustusamet rahastab tegevuse eelarvest ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid ohvritele ja vägivallatsejatele. Piirkondliku ohvriabi osutamine hõlmab endas nii ohvriabi põhiteenust, taastava õiguse tee- nust kui ka vägivallast loobumise toetamise teenust, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine sisaldab sek- suaalvägivalla kriisiabi, inimkaubandusohvrite teenust ning naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenust. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka psühhosotsiaalset kriisiabi, ohvriabi kriisitelefoni, traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi ja kuriteoohvri hüvitist.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y viia ellu kuriteoohvri hüvitise reform, et tagada hüvitise parem kättesaadavus raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud isikuvastase vägivallakuriteo ohvritele;

y luua ohvriabis võimekus toetada mitmekülgselt kübervägivalla ohvreid ja multiprobleemseid kliente;

y tagada ohvrite individuaalse riski- ja toetusvajaduse hindamise instrumendid ja nende kasutamise osku- sed ning laiemalt ohvriabi professionaalsus vägivallakuriteo liikide ohvrite toetamisel;

y luua kõikide perevägivalla juhtumite puhul ohvrite tuvastamise ja teenuseid saama suunamise mehhanism ning tagada 2025. aastal valmiv inimkaubanduse riikliku suunamismehhanismi rakendamine ametkon- dade koostöös;

y tagada kolme ohvriabi puudutava direktiivi ülevõtmine (2026 inimkaubandusevastane direktiiv, 2027 nais- tevastase vägivalla ja perevägivalla direktiiv, 2028 kuriteoohvrite direktiiv).

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

72% 72% või suurem

72% või suurem

72% või suurem

72% või suurem

Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 006 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

59% tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb

Üldine rahulolu ohvriabiteenustega Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

N/A*

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

* 2024. aasta valim oli liiga väike.

13 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Hea- olu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiits- ja Digiministeeriumi õigusriigi programm.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

14 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

LISA 1.

Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine

Perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 423)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu pere- poliitikat, et toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Tegevus hõl- mab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsus- tusprotsessis osalemist ning perepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

Elatisabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203)

Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taot- leda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotime- netluse ajal. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus.

Vanemahüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204)

Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetu- lek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvi- tise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suu- rune sissetulek.

Alates 2026. aastast väheneb vanemahüvitise ülem- piir kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning võimaldatakse teenida täien- davat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta. 

Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205)

Kogumispensioni täiendava sissemakse teenus, mille eesmärk on tagada riigi poolt II sambaga liitunud kindlustatud isikule pensionivara kogunemine ka perioodil, kui ta kasvatab alla kolmeaastast last.

Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema kolmeaastaseks saamiseni täiendavaid sisse- makseid kogumispensioni ehk teise pensionisamba kontole. Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.  Riik maksab sotsiaalmaksu ja tagab seeläbi ravikind- lustuskaitse selleks õigustatud vanema eest, kes tegeleb lapse/laste kasvatamisega. Riiklik ravikind- lustus on tagatud ühele vanemale, kes kasvatab alla kolmeaastast last, vanemale, kes ei tööta ja kasvatab kolme või enamat last, ja on mittetöötav ja vanemale, kes kasvatab seitset või enamat last.

Alates 2026. aastast lõpetatakse riigi poolt ravikind- lustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muu- datus ei puuduta alla kolmeaastast last kasvatavaid ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. 

Peretoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206)

Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist ning lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodus- tades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodi- listeks hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sün- nitoetus ja lapsendamistoetus. Perioodilisi hüvitisi makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest: lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkoste- tava lapse toetus, lasterikka pere toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, kolmikute ja ena- maarvuliste mitmike toetus.

15 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Lapsepuhkuste tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207)

Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalend- riaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmi- sest töötasust. Lapsepuhkuse suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr.

Toitjakaotustoetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 450)

Toitjakaotustoetus on 01.10.2026 kehtima hakkav uus toetusliik, mida makstakse ühtse suurusena ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapsele.

Vanemlike oskuste arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 134)

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb perede ja vanemaha- riduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevane- matele pakutakse tulemusliku vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aas- taste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Sotsiaal- kindlustusamet toetab kohalikke omavalitsusi kooli- tuste korraldamise kulude katmisel.

Teenust rahastatakse välisvahenditest ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, mille abil toetatakse lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate ennetustegevuste arendamine ja üle- eestilise kättesaadavuse parandamine, muu hulgas pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidusprogrammides.

Töö ja pereelu ühitamise soodustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55)

Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku töö- andja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juuruta- nud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinna- takse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest rahasta- tava ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu.

Pereteenuste arendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 443)

Teenust rahastatakse välisvahenditest ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, mille eesmärk on luua ennetus- ja peretöökeskusi, suurendada kohalikus omavalitsuses perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike riskide varajasel märkamisel. Kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse eesmärk on toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega ning kogukonna võimestamisega oma kodukoha läheduses.

Tegevus 2. Lastekaitse tagamine

Lastekaitsepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 424)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu las- tekaitsepoliitikat, et toetada abivajavaid ja hädaolus olevaid lapsi. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valit- suse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ette- valmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning lastekaitsepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajasta- mist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

16 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407)

Teenuse raames töötatakse välja lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on plaanis toetada kohalikke omavalitsusi.Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

Lastemajateenus väärkoheldud lastele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217)

Sotsiaalkindlustusamet pakub lastemajatee- nust väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks. Teenuse osutamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi mudelist, et pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhusat abi. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

Teenust rahastatakse välisvahenditest rahastatakse ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, mille raames on plaanitud arendada ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodeid (sh hindamisvahendite ja käsiraamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide koolitamine) ning lastemaja teenuseid ja võrgustikutööd, samuti koolitada ravimeeskondi seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal.

Riiklik perelepitusteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291)

Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse (või laste) lahkuläinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud lapsega suhtlemise korras ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustes kokku leppida. Riiklik perelepitusteenus tagab, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas.

Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214)

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõusta- misel pakutakse kohalikele omavalitsustele tervik- likku, analüüsi- ja vajaduspõhist teenust. Kohalikke omavalitsusi abistatakse juhtumite lahendamisel (alates juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel kuni sobivate meetmete valikuni), antakse arvamusi kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta ja vahendatakse rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid, samuti arendatakse lastekaitsetöötajatele igapäeva- tööks vajalikke infosüsteeme. Lastekaitsetöötajatele luuakse vajalikke tööjuhiseid, korraldatakse koolitusi ning arendatakse juhtumikorralduse ja võrgustikutöö protsesse. Nõustamisteenus suurendab lastekaitse võimekust kohalikul tasandil ja parandab lastekaitse- töö kvaliteeti. 

Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette nähtud ülesandeid.

Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavituste- gevuse koordineerimine, sh lasteabi telefoniteenuse (116111) pakkumine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 444)

Teenus hõlmab lasteabi 116111, kadunud laste tele- foni 116 000, veebiterapeuditeenust ning laste heaolu valdkondadeülese koostöö, ennetus- ja teavitustege- vuse koordineerimist. Teenuse eesmärk on toetada lapsi, peresid ja laste heaolu valdkonnaga seotud spetsialiste, pakkudes ööpäevaringset nõustamist, vajaduspõhist tuge ning infot ja koolitusi, mis aitavad varakult märgata probleeme ja ennetada nende süve- nemist.

Lasteabi 116111 on ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, mille eesmärk on abistada lapsi ja peresid ning suuren- dada nende heaolu, samuti abistada abivajavat ja hädaohus olevat last. Töövälisel ajal täidab las- teabi nõustaja hädaohus olevate laste juhtumite puhul lastekaitsetöötaja rolli. Lisaks pakutakse

17 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

abivajavatele lastele ja peredele veebiterapeudi teenust.

Laste heaolu valdkondadeülese koostöö, ennetus- ja teavitustegevuse alla kuuluvad juhendmaterjalide koostamine, koostöö partneritega, teavitustegevused ja koolitused, et toetada laste heaolu ning edendada abivajaduse ennetamist ja selle varajast märkamist.

Teenust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine

Laste heaolu teenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 425)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu laste heaolu teenuste poliitikat, et toetada lapsi, kelle abivajadus püsib vaatamata ennetusmeetmete pakkumisele ja lastekaitse juhtumikorralduslikele lahendustele. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valit- suse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ette- valmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning laste heaolu teenuste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välis- vahenditest (ESF+ TATd „Laste ja perede toetamine“ ja „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ ning ERFi TATd „Asen- dushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueeri- mise toetamine“ ja „Peremajade rajamine ja ruumide kohandamine suure abivajaduse ja kompleksproblee- midega lastele“).

Kinnise lasteasutuse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223)

Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lastele, kelle käitumine seab tuge- valt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või ter- vise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe inten- siivsema teenusega, mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Aastas saab teenust ca 100 last.

Kinnise lasteasutuse teenuse arendamist rahasta- takse välisvahenditest ESF+ TATst „Laste ja perede

toetamine“, mille abil töötatakse välja ühtsed teenuse osutamise sisu ja kvaliteedi põhimõtted ning teenuse hindamise süsteem, samuti koolitatakse teenust osu- tavate asutuste personali.

Mitmedimensiooniline pereteraapia (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 232)

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Mul- tidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm, mida pakuvad Sotsiaalkind- lustusameti terapeudid tõsise riskikäitumise ja mit- mekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noor- tele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud.

Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamist rahastatakse välisvahenditest ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, mille raames pakutakse terapeutidele vajalikke koolitusi MDFTd vajavate siht- rühmadega töötamiseks ning tagatakse uute terapeu- tide/superviisorite väljaõpe teenuse kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti.

Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata ala- ealistele välismaalastele), arendamise ja pädevuse suurendamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295)

Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rah- vusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, hooldusperede sobivuse hindamine ja hoolduspe- rede ettevalmistamine, eestkoste-, lapsendaja- ja hooldusperedele tugiteenuste korraldamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks korraldada ka täienduskoolitusi asendushooldusel olevat last vahetult kasvatavatele isikutele (kasvatajad, perevanemad, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajapered), asendus- ja perekodude juhtidele ja võrgustikuliikmetele, samuti pakkuda tugiteenuseid lapsendaja-, eestkoste- ja hooldusperedele (seaduses 2026 jaanuarist).

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja

18 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ kaudu arendustegevusi ja tugiteenuseid teenuste kvaliteedi parandamiseks ning sihtrühma õiguste ja heaolu tagamiseks. Teenus hõlmab ka saatjata alaealisele välismaalasele pakutavat juhtumikorraldust ja turvalise majutuse tagamist. Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina kodanik) või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust.

Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 240)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ohv- riabipoliitikat, et toetada vägivallaohvreid traumast taastumisel ja iseseisva toimetuleku saavutamisel. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkon- napoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ohvriabipolii- tikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

Piirkondliku ohvriabi osutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 445)

Teenus on suunatud kuriteo, vägivalla ja kriisi- juhtumi ohvritele maakondlikul tasandil. Teenus ühendab endas ohvriabi põhiteenuse ja taastava õiguse teenuse elemendid ning tugineb piirkond- likkuse põhimõttele – igas maakonnas tegutsevad ohvriabitöötajad, kes tunnevad kohalikke olusid ja koostöövõrgustikke, võimaldades ohvritele kiiret, paindlikku ja vajaduspõhist tuge. Teenuse raames hinnatakse abivajadust ning pakutakse psühhosotsiaalset nõustamist, emotsionaalset,

vaimset ja sotsiaalset toimetulekut toetavat tuge, teavitatakse kaitsemeetmetest ja korraldatakse juhtumikorralduslikku koostööd. Teenuse oluline osa on taastava õiguse põhimõtetele tuginev sekkumine, mille kaudu võimaldatakse  vahendatud kohtumisi ja taastavaid vestlusi. Need aitavad juhtunut mõtestada, toetavad kahju heastamist ja õiglustunde taastumist. Taastavat nõustamispraktikat rakendatakse nii süüteomenetluse raames kui ka väljaspool seda, pakkudes ohvritele turvalist keskkonda keeruliste teemade käsitlemiseks. Kõrge riskitasemega perevägivalla juhtumite korral rakendatakse MARAC-võrgustikumudelit, mis hõlmab erinevate valdkondade spetsialistide kaasamist eesmärgiga tagada ohvri kaitse ja ennetada raskeid tagajärgi. Teenust toetab ohvriabi vabatahtlike süsteem ning sellele lisanduvad koolitused, võrgustikutöö ja ennetustegevused, mille eesmärk on suurendada kogukondlikku valmisolekut vägivalla ennetamiseks ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 446)

Teenuse eesmärk on tagada vägivallaohvritele sihtrühma- ja vajaduspõhine ning terviklik tugi, mis soodustab vägivallast taastumist, turvatunde taas- tamist ja edasise vägivalla ennetamist. Teenuse sihtrühmadeks on seksuaalvägivalla, naistevastase ja perevägivalla, inimkaubanduse ning muude vägi- vallavormide ohvrid, samuti vägivalla toimepanijad. Teenus koondab erinevad sihtrühmadele suunatud teenused, sealhulgas seksuaalvägivalla kriisiabi, inimkaubandusohvrite teenused, naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenuse ning vägivallast loo- bumise toetamise teenuse.

Seksuaalvägivalla kriisiabi keskendub kiire ja pro- fessionaalse meditsiinilise ning psühhosotsiaalse abi pakkumisele seksuaalvägivalla ohvritele ööpäe- varingselt, sealhulgas kohtumeditsiinilise tõendite kogumise võimalusele ning traumast taastumise toe- tamisele sõltumata menetluse olemasolust.

Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus on kättesaadav igas maakonnas ning toetab naisi ja lapsi vägivallast vabanemisel ning iseseisva toi- metuleku taastamisel. Teenus sisaldab nõustamist, juhtumikorraldust, vajaduse korral psühholoogilist ja

19 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

juriidilist abi, ning ajutist turvalist majutust, ka nais- tega kaasas olevatele lastele.

Inimkaubandusohvrite teenus keskendub mitmeke- sise abi pakkumisele, sealhulgas nõustamine, maju- tus, toitlustus, tervishoiuteenused ning juriidiline ja psühholoogiline abi, et toetada ohvrite taastumist ja õiguste kaitset.

Vägivallast loobumise toetamise teenus on suunatud vägivalla toimepanijatele eesmärgiga toetada neid vägivallast loobumisel, hinnata riske ning pakkuda nõustamist vastutuse võtmiseks ja uute vägivalla- vabade toimetulekumehhanismide kujundamiseks. Teenus aitab ennetada vägivalla kordumist ning toe- tab ohvrite kaitset ennetuse ja spetsialistide koostöö kaudu.

Teenuse osutamisel rakendatakse individuaalset lähenemist ning tehakse koostööd asjaomaste spet- sialistide ja võrgustikega, et tagada ohvrite turvalisus, õigused ja taastumine.

Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

Psühhosotsiaalse kriisiabi ja ohvriabi kriisitelefoni pakkumine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294)

Tegemist on koondteenusega, mille eesmärk on pakkuda ohvritele ja nende lähedastele kiiret ja asja- kohast infot ning esmast emotsionaalset ja kriisituge, et toetada toimetulekut, vähendada sündmuse mõju igapäevaelule ja soodustada iseseisva toimetuleku taastumist. Teenus hõlmab Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringset valmisolekut reageerida erinevatele kriisijuhtumitele üle Eesti ning sisaldab kriisitelefoni teel nõustamist, olukorra hindamist, koostöö alga- tamist seotud asutuste ja isikutega, kriisijuhtumi ohvrite tuvastamist ning nende esmaste vajaduste hindamist. Teenuse raames osutatakse psühholoo- gilist esmaabi ning käivitatakse edasine psühhosot- siaalne abi vastavalt vajadusele. Samuti tagatakse spetsialistide koostöö kriisijuhtumi ohvrite toetami- sel. Abi osutamine toimub kliendi soovil ja nõusolekul kas telefoni teel, kontaktkohtumise vormis või veebis, võimaldades paindlikku ja individuaalset lähenemist vastavalt olukorrale.

Ohvriabi kriisitelefon on teenuse osa, mille sihtrühm on laiem – see on ööpäevaringselt kättesaadav info- ja nõustamiskanal kõigile vägivalla, kuriteo või kriisi- juhtumi tõttu kannatanutele, kes vajavad infot, tuge või juhiseid edasisteks sammudeks.

Ohvrite taastumist toetavate otsekulude hüvitamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 447)

Teenuse eesmärk on toetada vägivalla- ja kuriteoohv- rite psühhosotsiaalset ning majanduslikku taastumist. Teenus ühendab kaks suunda: traumast taastumist toetava vaimse tervise abi pakkumise ja kuriteoohvri hüvitise maksmise.

Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi on suunatud emotsionaalse ja vaimse tasakaalu taasta- misele, et ennetada vaimse tervise probleemide teket või süvenemist. Teenust on õigus saada perevägi- valla ja seksuaalvägivalla ohvritel sõltumata krimi- naalmenetlusest, samuti kuriteoohvritel, kelle juhtumi kohta on algatatud menetlus, ning teatud juhtudel ka ohvri lähedastel ja tunnistajatel. Teenuse saamine põhineb Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud abiva- jadusel ning selle kulud hüvitatakse üldjuhul kuni ühe kuutasu alammäära ulatuses. Erandjuhtudel (nt seksuaalselt väärkoheldud lapse, inimkaubanduse või terrorikuriteo ohvri puhul) võib teenus olla kätte- saadav pikemat aega.

Kuriteoohvri hüvitis on rahaline toetus isikule, kes on langenud vägivallakuriteo ohvriks Eesti territooriumil ning saanud raske tervisekahjustuse ja selle tõttu olulise varalise kahju, näiteks ravikulude või sissetu- lekukaotuse näol. Hüvitise eesmärk on leevendada kannatanu majanduslikku koormust taastumise perioodil. Hüvitist on võimalik taotleda ka ohvri ülal- peetaval või isikul, kes on kandnud ohvri matuseku- lud, juhul kui ohver on kuriteo tagajärjel hukkunud.

Teenuse kaudu tagatakse ohvritele vajalik rahaline ja psühhosotsiaalne tugi, mis aitab kaasa nende tervikli- kule taastumisele ja toimetulekuvõime taastamisele.

Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“).

20 2026–2029LASTE JA PEREDE PROGRAMM

LISA 2.

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud lisainfo andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 919 370 865 926 642 088 914 550 390 919 545 568 Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine

883 452 716 887 968 579 888 928 688 895 139 198

Elatisabi 13 633 495 14 285 229 14 924 229 15 563 229

Lapsepuhkuste tasu 9 341 824 9 776 810 10 213 000 10 656 664

Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 98 011 390 98 403 824 98 333 540 98 278 641

Perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 959 023 874 569 783 300 754 078

Pereteenuste arendamine 573 896 0 0 0

Peretoetused 404 529 749 393 389 900 382 593 571 371 295 635

Toitjakaotustoetus 7 022 800 28 589 071 29 265 068 29 836 641

Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine 218 960 210 487 0 0

Vanemahüvitis 345 654 762 340 811 113 351 838 402 367 776 733

Vanemlike oskuste arendamine 3 506 818 1 627 577 977 577 977 577 Tegevus 2. Lastekaitse tagamine

6 755 007 7 187 485 4 244 098 4 240 524

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine 113 325 109 947 35 738 61 387 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustege- vuse koordineerimine, sh lastekaitse telefoniteenuse (116111) pakkumine

1 574 188 1 679 597 873 270 873 270

Lastekaitsepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

1 747 357 1 810 025 767 973 738 751

Lastemajateenus väärkoheldud lastele 1 282 206 966 157 806 811 806 811 Riiklik perelepitusteenus 1 287 064 1 286 568 1 286 568 1 286 568

Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine 750 868 1 335 191 473 737 473 737 Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine

19 545 089 21 796 781 13 429 154 12 096 264

Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata alaealistele välismaalastele), arendamise ning pädevuste suurendamise teenus

3 605 953 3 309 769 2 409 769 2 409 769

Kinnise lasteasutuse teenus 8 486 595 8 851 845 8 108 874 8 108 874 Laste heaolu teenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

6 332 628 8 586 395 1 861 738 528 849

Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 119 913 1 048 772 1 048 772 1 048 772 Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

9 618 052 9 689 242 7 948 452 8 069 582

Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

998 763 960 920 552 692 523 470

Ohvrite taastumist toetavate otsekulude hüvitamine 2 063 629 2 138 253 1 845 610 1 995 963

Piirkondliku ohvriabi osutamine 2 230 935 2 229 221 1 738 862 1 738 862 Psühhosotsiaalse kriisiabi ja ohvriabi kriisitelefoni pakkumine

1 598 576 1 615 586 1 146 283 1 146 283

Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine 2 726 149 2 745 263 2 665 004 2 665 004

1 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

PROGRAMM

Vanemaealised 2026–2029

2 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimi- seks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja toetades nende majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsi- mustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Vanemaealiste programm

Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osale- miseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Elluviimise periood 2026–2029

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

3 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuenda- me sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud ees- märkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Vanemaealiste programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet:

y 21.4.3.3. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine (Euroopa Sotsiaalfond+).

Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris muudetud tegevuse „Sotsiaalkindlus- tuse kujundamine ja pensionide maksmine“ nimetust (varasem nimetus oli „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“), kuid programmi eelarve jaotuses muudatusi ei ole.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Vanemaealiste programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.

Programmi mõõdik Tegelik Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029

Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

37,9 (2018) 41,3 41,7 42,2 43,1

4 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 3 840 686 4 078 076 4 332 046 4 584 536 4 827 950

Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

1 167 179 141 144 170

Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionide maksmine

3 839 519 4 077 897 4 331 906 4 584 392 4 827 780

Hetkeolukorra analüüs

Rahvastiku vananemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad väljakutsed pensionide tagamiseks täien- davate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas vähe- nenud 77,8%-lt 2019. aastal 75,9%-le 2024. aastal. Samuti on 65-aastaste ja vanemate elanike seas viimaste aastate võrdluses pisut vähenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (30,9%-lt 2023.a 28,4%-le 2024.a-l). Siiski hindab üle poole 65-aastastest ja vanematest inimestest (2024. a 58,5%), et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piiratud.

Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähak- se vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaea- liste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliiti- kameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanemaealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning luua võima- lusi aktiveerivateks tegevusteks (nt vabatahtlikuks tööks). Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, seal- hulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab va- nuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket.

Vanemaealiste tööhõive on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi ja on Euroopa Liidus kõrgeimal tase- mel. 2024. aastal suurenes 50–74-aastaste tööhõive määr 61,2%-ni, ületades sellega ka 2024. aastal seatud sihttaseme. 65–74-aastaste tööhõive määr tõusis 2024. aastal aga 29,8%-ni (ELi riikides oli see 2023. a kesk- miselt 10,7%). Mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv on vähenemas, mis rahvastiku vana- nemist arvestades on positiivne. Hõivet suurendavad kasvav pensioniiga ja sagedasem töötamise jätkumine pensioniea saabudes. 2024. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel kuni 89-aastaseid töötavaid pensionäre juba hinnanguliselt 53 900 (kuni 74-aastastest 48 700).

58,5% Eesti 65+ elanikest tundis 2024. aastal,

et nende igapäevaelu- tegevused on tervisest tingituna mingil määral

piiratud.

5 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Kuigi vanemaealiste tööhõivenäitajad on kõrged, on nende vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suu- rem. 2024. aastal oli suhtelises vaesuses 33,7% 65-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr vähenes 2024. aastal oluliselt (5,7 protsendipunkti% võrra) võrreldes 2023. aastaga, kui suhtelises vaesuses elas 39,4% 65-aastastest ja vanematest. Vanemaealiste olukorda parandasid  2024. aastal jätkunud pensionitõus ja pensionäridele tagatud maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses.

Suhtelise vaesuse määr on aastate jooksul olnud kõrgeim üksi elavate vane- mate inimeste seas ja nii oli see vaatamata pensionitõusule ka 2024. aastal. 2024. aastal koges suhtelist vaesust 62,3% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest (2023. aastal 71%). 2024. aastal oli vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär, mis iseloomustab pensionisüsteemi võime- kust tagada töölt pensionile siirduvale inimesele tema senise elatustaseme- ga võrreldav sissetulek, 49%. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eesti netoa- sendusmäär on tagasihoidlik. See tähendab, et pensionile siirduva inimese sissetulekute langus on märkimisväärne ja elatustaseme paremaks tagami- seks on vaja teha täiendavaid pingutusi.

Rahvapensioni määra ja arvestusliku elatusmiinimumi suhe iseloomustab pensioni piisavust baasvajaduste rahuldamiseks pensionieas. 2024. aastal oli see näitaja 1,08 (2023. aastal 0,99). Indikaatori kasvu peamiseks põhjuseks oli 2024. aastal rahvapensionimäära tõus 10,6%. Kuigi mõned aastad tagasi jäi rahvapension ela- tusmiinimumile alla, on viimaste aastate teadlik poliitika pensionide tõstmiseks viinud suhte üle 1,0 piiri.

Keskmise palga ja keskmise pensioni suhe iseloomustab pen- sionäride sissetulekute taset võrreldes tööl käiva elanikkonna sissetulekute mediaantasemega, andes pildi nende suhtelisest majanduslikust positsioonist ühiskonnas. Kui 2023. aastal oli suhtarv 56%, siis 2024. aastal 58%. Indikaatori kasvu põhjuseks on pensionide tõus, mis 2024. aastal oli 10,6%. Kuigi näitaja on kasvanud, on 2024. aasta tase sihttasemest madalam, mis osutab vajadusele jätkata pensionide tõstmist, et vähendada pensionäri- de majanduslikku lõhet palgasaajatega. Nii demograafiast kui ka mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutami- sest tuleneva maksumaksjate vähenemise ja II pensionisambas- se pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähe- nemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ja pensioniõigusi Eestis.

2024. aastal Tartu Ülikooli RAKE tehtud pensionitarkuse uuring1 tõi välja, et kuigi teadmised pensionisüsteemi kohta on suhteliselt head, on inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel väike ja põlvkonniti erinev ning enamus tunneb end ebakindlalt. Inimesed hakkavad pensioniks valmistuma liiga hilja ning on ettevalmistuste tegemisel liiga passiivsed. Uuringu järgi puuduvad pensionisäästud 20%-l inimestest ning 12%-l on lisaks I sambale ainus pensionivara II sammas. Siiski säästavad paljud muul viisil, näiteks kinnisvara soetamise või pangakontole või tähtajalisele hoiusele kogumise kaudu. Oluline on jätkata tasuta pensioninõustamise teenu- sega, suurendades sellega inimeste pensionitarkust.

1 Pensionitarkuse uuring. 2024. Tartu Ülikool RAKE

62,3% Eesti üksi elavatest 65+ elanikest elas

2024. aastal suhtelises vaesuses.

6 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Olulisemad tegevused

y Luuakse pikaajaline pensionistrateegia aastani 2070 ning suurendatakse pensioniteadlikkust, sealhulgas jagatakse keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks erinevatele osapooltele teavet tööandjapensioni rollist.

y Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usal- dusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kätte- saadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensioni- valikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.

y Luuakse võimalusi teisest pensionisambast lahkunute kiiremaks taasliitumiseks kogumispensionisüstee- miga ja hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse.

y Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.

y Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaalkindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel.

y Uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut, et tagada piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõigused.

7 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi tegevused ja teenused

Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Tegevuse eesmärk: parandada vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist.

Välisvahendite toel parandatakse vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustatakse vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid, vähendatakse vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist (sh tööturul) ning pa- nustatakse tööandjate teadlikkuse parandamisse ja hoiakute muutmisse.

Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Parandatakse vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas ning nende kaasamist ja aktiviseerimist. Soo- dustatakse vanemaealisi inimesi väärtustavate hoiakute kujunemist ning vähendatakse vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. Arvesta- takse aktiivsena vananemise põhimõtetega.

y Strateegilise partnerluse raames tegeldakse vanemaealiste kaasamise ja toetamisega kohalikes omavalit- sustes ning arendatakse huvikaitset ja koostööd Sotsiaalministeeriumiga. Fookuses on digioskuste aren- damine (sh digimentorite koolitus), vanuselisest diskrimineerimisest teavitamine, teadlikkuse suurenda- mine loengute ja töötubade kaudu ning kogukondliku koostöö (sh seltsiliste) tugevdamine. Lisaks tehakse uuring vanemaealiste digitaalsele esmatasandi tervishoiule ligipääsu kohta.

Tegevuse mõõdik Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

61,2% 62,3% 62,9% 63,4% 64,0%

Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionide maksmine

Tegevuse eesmärk: tagada inimestele hüvitiste, toetuste ja nõustamisega rahaline heaolu ning kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.

Kujundatakse terviklik ja jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem, arvestades inimeste piiriülest liikumist ning muutusi ühiskonnas ja demograafias. Tegevus hõlmab sotsiaalkindlustuspoliitika ja pensionipoliitika valdkon- dades ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprot- sessis osalemist ning sotsiaalkindlustus- ja pensionipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaal- ministeerium tegeleb inimeste pensioniteadlikkuse ja pensionitarkuse suurendamisega.

Tegevuse eelarvest maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushü- vitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek,

8 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. Vanaduspensioniiga jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutse vaesuse riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 2026. aasta 1. aprillist 861 eurot (01.04.2025 – 817 eurot), kasv 44 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet maksab tegevuse eelarvest ka riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetus- pensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele).

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaal kindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel.

y Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usal- dusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaa- davuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivali- kuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.

y Keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks jagatakse erinevatele osapooltele teavet tööandjapensioni rollist, kaalutakse võimalust teisest pensionisambast lahkunute kiiremaks taaslii- tumiseks kogumispensionisüsteemiga ja hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimes- tele parem sotsiaalne kaitse.

y Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluli- ne on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.

y Uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut, et tagada piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõigused.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium

49% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44%

Mediaanpensioni suhe mediaanpalka Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium

58% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60%

Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet

1,08 > 1,0 > 1,0 > 1,0 > 1,0

9 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Prog- ramm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege- vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm”, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad valikud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

10 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

LISA 1.

Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonna- elus osalemise toetamine

Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414)

Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi polii- tikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist ja kaasatak- se vanemaealisi enam poliitikakujundamisse.

Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404)

Teenuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaea- lisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionide maksmine

Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 426)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaalkindlustuspoliitikat, et tagada terviklik ja jät- kusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem, arvestades ini- meste piiriülest liikumist ning muutusi ühiskonnas ja demograafias. Teenus hõlmab sotsiaalkindlustuspo- liitika valdkonnas ministeeriumi ja valitsuse valdkon- napoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaalkind- lustuspoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Piiriülesel töötamisel kogutud pensioniõiguste säi- limiseks sõlmitakse Euroopa Liidu väliste riikidega kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud.

Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu pensionipoliitikat, et tagada nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suurusega asen- dussissetulek. Teenus hõlmab pensionipoliitika valdkonnas ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i ot- sustusprotsessis osalemist ning pensionipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Täiendavalt pakutakse pensionitarkuse teenust, mille eesmärk on suurendada kallutamata, lihtsa ja selge pensioniinfo kättesaadavuse kaudu kõigi täiskas- vanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid. Pensionitarkuse teenust ja seda toetavaid tegevusi rahastatakse välis- vahenditest (ESF+ TAT „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“).

11 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

Riiklik vanaduspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302)

Vanaduspension on riiklik sotsiaalkindlustushüvitis, mille eesmärk on tagada igakuine sissetulek inimes- tele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja omavad vajalikku pensionistaaži. Pensioni suurus sõltub inimese varasemast tööstaažist ja sotsiaalsüsteemi panusest. Süsteem võimaldab paindlikku pensionile minekut enne või pärast ametlikku pensioniiga, mis sõltub inimese sünniaastast ja alates 2027. aastast ka eeldatavast elueast.

Lisaks tavapärasele vanaduspensionile hõlmab tee- nus ka välisriikides välja teenitud pensionide taot- lemise ja koordineerimise tuge, samuti eripensione teatud ametigruppidele vastavalt kehtivatele seadus- tele. Teenust reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus ja teised asjakohased õigusaktid.

Riiklik töövõimetuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237)

Töövõimetuspension on riiklik sotsiaalkindlustus- hüvitis inimestele, kelle töövõime on pikka aega vähenenud või puudub püsiva tervisekahjustuse tõttu. Alates 2016. aastast ei määrata uusi töövõimetuspensione, sest need on asendunud töövõimetoetusega, kuid varem määratud pensionide maksmist jätkatakse.

Teenuse alla kuuluvad ka juhtumid, kus töövõimetuspensioni määramine toimub erandkorras (nt kui inimene ei kvalifitseeru töövõimetoetusele), samuti hõlmab teenus töövõimetuspensione välisriikidest. Uute juhtude puhul tuleb töövõime hindamiseks ja toetuse taotlemiseks pöörduda töötukassasse.

Riiklik toitjakaotuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238)

Toitjakaotuspension on sotsiaalkindlustushüvitis, mida makstakse lähedastele isikutele, kes jäid pä- rast peretoitja surma ilma vajalikust ülalpidamisest. Pensioni eesmärk on tagada toimetulek inimestele, kes olid lahkunud toitjast sõltuvad, näiteks alaealised lapsed, õppivad noored või töövõimetud pereliikmed. Pensioni saamise õigus ja kestus sõltuvad pereliikme vanusest, õppimisest või terviseseisundist.

Alates 1. oktoobrist 2026 toimub üleminek uuele

toitjakaotustoetuse süsteemile, mille kaudu jätkub toetuse maksmine alaealistele ja kuni 24-aastastele õppivatele noortele. Toitjakaotuspension jääb kehti- ma piiratud juhtudel, näiteks töövõimetutele või pen- sioniealistele pereliikmetele.

Üksi elava pensionäri toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189)

Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on suurenda- da vanaduspensioniealiste üksikpensionäride sisse- tulekut, et parandada nende majanduslikku iseseis- vust ja vähendada vaesuse riski. Toetusele on õigus isikul, kes on vanaduspensionieas, elab rahvastikure- gistri andmetel üksi ning kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension. Toetust makstakse üks kord aastas riigile teadaolevate andmete alusel.

Olümpiavõitja toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191)

Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärk on tunnus- tada olümpiavõitja saavutust ja tagada talle pärast sportlaskarjääri väärikas toimetulek. Igakuist toetust makstakse olümpia- või paraolümpiamängudel olüm- piavõidu saavutanule. Toetusele tekib õigus kümme aastat enne vanaduspensioniiga või osalise või puu- duva töövõime tuvastamisel.

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186)

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvi- deerija toetuse eesmärk on toetada rahaliselt neid isikuid, kes on kannatanud okupatsioonirežiimide repressioonide all või osalenud tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisel. Toetust makstakse üks kord aastas.

Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297)

Tagasipöörduja toetuse eesmärk on aidata enne 2024. aastat välismaalt Eestisse naasnud Eesti koda- nikel ja eestlastel katta tagasipöördumisega seotud kulusid ning vältida nende sotsiaalmajandusliku olu- korra halvenemist.

Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lä- hetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda

12 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õi- gusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusak- te. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena.

Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306)

Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loo- di 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riik- likust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku va- naduspensioni kogumisosast (II sammas). Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul.

13 2026–2029VANEMAEALISTE PROGRAMM

LISA 2.

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 4 078 075 609 4 332 046 472 4 584 536 011 4 827 949 853

Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

178 865 140 583 144 078 169 727

Vanemaealiste poliitika- kujundamisesse kaasamine

152 912 116 459 108 340 108 340

Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse

25 953 24 124 35 738 61 387

Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionide maksmine

4 077 896 744 4 331 905 888 4 584 391 933 4 827 780 125

Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

645 920 659 906 625 803 596 581

Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

1 044 787 1 079 966 564 805 535 582

Riiklik vanaduspension 3 401 621 355 3 624 858 789 3 833 400 141 4 032 433 466

Riiklik töövõimetuspension 7 972 764 7 707 857 7 344 038 7 091 324

Riiklik toitjakaotuspension 17 816 607 2 128 488 2 021 937 1 890 143

Üksi elava pensionäri toetus 16 763 263 17 016 186 17 182 186 17 345 186

Olümpiavõitja toetus 248 662 265 659 277 899 318 807

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus

2 020 273 1 941 341 1 859 044 1 782 508

Välisriigis töötavate ja tagasi- pöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1)

163 113 147 697 116 080 86 528

Riikliku vanaduspensioni kogumisosa

629 600 000 676 100 000 721 000 000 765 700 000

1 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

PROGRAMM

Sotsiaalhoolekanne 2026–2029

2 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdsust. Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakku­ des inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm

Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

Elluviimise periood 2026–2029

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

3 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Parandame eriva­ jadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime tervishoiu­ ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Sissetulekukvintii­ lide suhte kordaja“ ja „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Sotsiaalhoolekande programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Regionaalarengu Fond);

y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.9.2. Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.10.1. Sotsiaalkindlustuse programm (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 1.1.2. Sotsiaal­ ja lastekaitse (Šveitsi koostööprogramm).

Programmi tegevused on üldjuhul struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga programmi tegevus kajastab poliitikavaldkonna (või poliitikavaldkondade) peamisi järgmise nelja aasta prio­ riteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused:

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus

Tegevus “Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine”

Tegevus “Hoolekande kättesaadavuse taga­ mine ja toimetuleku toetamine”

Alates 2026. aastast on kaks tegevust liidetud ning tegevus hõlmab hoolekandeteenuste sotsiaaltöö korralduse ja majandusliku toimetuleku valdkondi ning teenuseid. Tegevuse eelarvest on välja arvatud puudega inimestele suunatud toetused ja teenused, mille eelarvet kajastatakse tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves.

Tegevus “Hoolekande kätte­ saadavuse tagamine ja toime­ tuleku toetamine””

­ Tegevus “Puudega inimeste toetamine”

Alates 2026. aastast on eraldi tegevus, mis koondab nii erivajadusega lastele kui täiskasvanutele suunatud teenused ja toetused tervikvaateks.

­ Tegevus “IT­teenuste osutamine sotsiaalvald­ konnas”

Alates 2026. aastast on sotsiaalvaldkonna kõik IKT­kulud koondatud tervikvaatena ühe tegevuse alla

4 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus erivajadusega laste toetuste ja teenuste edaspidine kajastamine sotsiaalhoolekande programmi tegevuse „Puudega inimeste toetamine“ eelarves, mis varem sisaldusid laste ja perede programmi eelarves. Samuti kajastatakse sotsiaalvaldkonna IKT­kulusid alates 2026. aastast eraldi tegevusena „IT­teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas“.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Sotsiaalhoolekande programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Programmi mõõdik Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,0% 2,0% 1,9% 1,8% 1,8%

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 177 622 240 981 234 629 219 698 209 444

Tegevus 1. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja toimetuleku tagamine

N/A* 111 145 102 872 83 347 68 685

Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine

N/A* 113 721 116 401 122 180 126 581

Tegevus 3. IT­teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas

N/A** 16 116 15 355 14 170 14 178

* 2025. aasta eelarve täpset summat ei ole võimalik 2026. aasta tegevuste ja teenuste ümberstruktureerimise tõttu kajastada.

** IKT-kulud olid 2025. aasta eelarves jagatud kõikide TERE teenuste vahel kaudsete kuludena.

Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses.

5 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Eesti hoolekandesüsteemi peamine murekoht on rahvastiku vananemine, sellega kaasnevalt sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning lähedaste suur hoolduskoormus. Vajadus teenuste järele on laialdasem kui nende praegune kasutamine. Eestielanikest 6% hindab end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigu­ sest või tegevuspiirangust tingituna lisateenuseid. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus mõjutab ka abivajaja lähedasi, seda nii kõrvalabi/hoolduse pakkumisel kui ka teenuste eest tasumisel. Eesti tööjõu­uuringu 2024. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 700 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5,4% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2024. aastal 22 600, s.o 2,0% kõigist samasse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Kuigi võrreldes 2023. aastaga on hooldajate arv kasvanud, on näha positiivset trendi suure hooldus­ koormusega inimeste arvu vähenemises.

2023. aastal rakendus hooldereform, mille tulemusena vähenes hooldekodus teenust saavate inimeste teenuse eest tasumise koormus (2022. aastal kat­ sid inimesed ca 78% teenuse kogukuludest, 2023. aastal 61% ja 2024. aastal ehk esimesel reformile järgnenud täisaastal 51% kogukuludest). Kohalikele omavalitsustele eraldati märkimisväärne summa pikaajalise hoolduse korral­ damiseks (2023. a 39,2 mln, 2024. a ligi 60 mln eurot). Rahaliselt kättesaa­ davam teenus aitab vähendada ka lähedaste koormust nii hooldekodu arvete tasumisel kui ka hooldamisel. Olenemata ühest viimaste aastate olulisemast sammust vajavad pikaajalise hoolduse korraldus, sotsiaalhoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet ning hoolduskoormusega inimeste toetamine jät­ kuvalt tõhustamist nii riigi kui kohalikul tasandil.

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste suhtarv oli 2024. aastal 0,7. Alates 2020. aastast püsib suhtarv samal tasemel, mis näitab vajadust suunata vahendeid kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendamiseks ja nende korralduse parandamiseks. Järgnevate aastate põhiline eesmärk on parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, koordineeritud pak­ kumist ja kvaliteeti. Vajalik on luua meetmeid, mis soodustaksid hooldajate tööhõives püsimist ning toetaksid töötamise ja hoolduskohustuse ühitamist. Endiselt on murekohaks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi ja pikaajalise hoolduse tagamisel.

Sotsiaalvaldkonna rahastamine praegusel tasemel on ebapiisav ning mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedaste hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, sealjuures on kohalikel omavalitsustel takistusi, et osaleda välisvahenditest rahastatavates avatud taotlusvoorudes. Riigi tasandil on erihoolekandeteenuste saamise ootejärjekorrad pikad, mistõttu võivad inimesed jääda neile vajaliku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui ka hoolduskoormuse tõttu nende lähedased. Nii kohali­ kud omavalitsused kui ka teenuseosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste arendamisel ja pakkumisel.

Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurene­ nud, kuid seda vaid osaliselt õendustöötajate ja tegevusjuhendajate töötasude osas. Erihoolekandeteenuste rahastus on tagatud kesk- miselt 66% ulatuses. Erihoolekandeteenuse järjekorras on seisuga

Hooldereformi tulemusel vähenes inimese oma- osalus ööpäevaringse

üldhooldusteenuse eest tasumise hinnanguliselt

78%-lt 51%-le.

6 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

30.06.2025 kokku 2439 inimest, sealhulgas 1605 on valmis kohe teenusekohta vastu võtma. Teenuseosuta­ jate jätkusuutlikkus on kujunenud suureks murekohaks teenuste edasisele korraldamisele, muu hulgas on tee­ nuseosutajad hakanud loobuma erihoolekandeteenuse osutamisest, ja risk, et nad profileerivad oma tegevuse ümber ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisele, suureneb.

Üle 12 kohaga ühiselamutüüpi majutusega üksuses asuvate ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenusekohtade osakaal kõigist ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenuskohtadest oli 2024. aastal 31,7%, mis näitab jätkuvat vajadust suunata investeeringud olemasolevate teenuskohtade kohandamiseks, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kasutajakesksus sotsiaalhoolekande valdkonnas. Euroopa Liidu ja riigieel­ arve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725 teenusekohaga ja juurde on loodud 514 uut kogukondliku elamise teenusekohta. 2029. aasta lõpuks on kavas täiendavalt reorganiseerida viis erihoo­ lekandeteenuse osutajat (kokku 324 reorganiseeritavat teenusekohta), et tagada psüühikahäirega inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused.

Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi arendamist ja kohaliku omavalitsuse kaasamist tee­ nuste korraldamisse.

Senisest enam tähelepanu vajavad dementsuse diagnoosiga või sõltuvus- häirega inimesed. Nii rehabilitatsiooniteenuse kui ka abivahenditeenuse korraldus vajab süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita. Tehtud muudatused on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondadeüleselt (lisaks sotsiaal­ valdkonnale ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). 2021. aasta jaanuaris sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist 1522 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3349 last) ja 2024. aasta jaanuaris 7005 inimest (neist 2415 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3995 last ja 95 Ukraina last). Kasvanud on ka keskmiselt ühe inimese kohta kasutatud teenusetun­ dide arv kuus 7,5­lt 7,9­le (2021. a vs. 2024. a).

Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus, rahvastiku vananemine ja sotsiaalteenuste kvaliteedi parane­ mise ootus nõuab sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvu ja oskuste suurendamist. Töö abivajajatega on stres­ sirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur tööjõu liikuvus. 2021. aasta sotsiaalvaldkonna tööjõu ja -oskuste vajaduse uuring OSKA prog­ noosib töötajate vajaduse kasvu sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel 2030. aastaks ligikaudu 20%, arvuliselt ligi 3000 uut töötajat. Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest. Hooldekodudesse, haiglatesse ja koduteenust osutama oodatakse 1000–1200 hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgatasemega kau­ bandus­ ja teenindussektorile. Suureneb ka vajadus tegevusjuhendajate, tugiisikute, sotsiaaltöötajate ja ­nõus­ tajate, lastekaitse­ ja peretöötajate ning erivajadusega lastega tegelevate lapsehoidjate järele.

Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukordades ning eri ametkondade kor­ raldatav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujundamiseks vajalike andmete kvaliteet ja digiteerituse tase.

2024. aasta jaanuaris sai

7005 inimest sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust.

7 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Puude raskusastmega inimesi oli 2024. aastal 107 929 ehk 7,9% elanikkonnast, seejuures on viimastel aas­ tatel vähenenud puudega inimeste arv nii koguarvuna kui ka osakaaluna rahvastikus. Pikemat ajatelge (10+ aastat) vaadates ilmneb, et puudega inimeste arv ja osakaal rahvastikus on vaikselt kasvanud, saavutanud oma haripunkti 2018. aastal ja hakanud seejärel uuesti kahanema. Enamik puude raskusastmega inimestest on püsivalt olnud vanaduspensioniealised (puudega inimestest 55% on vanuserühmas 65+).

Tööealiste inimeste puhul on nii 2022. aastal avalikustatud analüüs1 kui ka 2023. aastal avalikustatud Riigi­ kontrolli2 audit juhtinud tähelepanu sellele, et tööealiste inimeste paralleelne töövõime hindamise ja puude tuvastamise süsteem ei ole abi vajava inimese seisukohast mõistlik, sest vajalik abi ja toetused on suuresti kattuva sihtrühma jaoks jaotunud kahe asutuse vahel. Vanaduspensioniealiste puhul ei ole olemasolevad toe­ tusmeetmed vaesuse ega puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks tõhusad, mistõttu tuleks muuta toetuse andmise tingimusi. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside tegemise jätkusuutlikkust ohusta­ vad ekspertarstide vähesus ja raskused uute ekspertarstide leidmisel, mida omakorda mõjutavad olemasolev korraldusmudel Sotsiaalkindlustusametis ja madalam palk võrreldes teiste sarnaste töökohtadega (nt töötu­ kassas).

Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused, mille vastutusala on lisaks Sotsiaalministeeriumile ka teistes ministeeriumites ja nende haldusalas. Näiteks Euroopa Liidus rei­ sides ei ole praegu võimalik saada puudega isiku kaardi alusel samasuguseid soodustusi, nagu saavad koha­ likud puudega inimesed, sest vastastikust puudega isiku kaartide tunnustamist ei ole reguleeritud. Kuigi Eesti osales Euroopa Liidu puudega isikute katseprojektis, ei võetud kaarti kasutusele ja käesoleval ajal väljastatakse riigisisest puudega isiku plastikkaarti. Euroopa Nõukogu võttis 2024. aasta oktoobris vastu puudega inimese kaarti ja parkimiskaarti käsitlevad direktiivid, mis vajavad lähiaastatel siseriiklikku üle võtmist.

2023. aastal tehtud täisealiste eestkostekorralduse uuring3 näitas, et Eesti õigussüsteem ei ole veel valmis täielikult toetatud otsustamise mudelile üle minema ja ühiskondlikud hoiakud seda ei toeta. Seetõttu alusta­ takse ettevalmistustega toetatud otsustamise süsteemi järkjärguliseks kujundamiseks. Sihtrühmaks on eest­ kostel olevad või psüühilise erivajadusega inimesed.

Kuigi 2024. aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus võrreldes 2023. aastaga veidi vähenes, kasvas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv ning seega vajab märkimisväärne hulk inimesi toi­ metulemiseks abi ja tuge. Peamiselt pakutakse toimetulekuraskustes inimestele toimetulekutoetust, toiduabi ja võlanõustamisteenust. 2024. aastal vähenes toimetulekutoetust saavate leibkondade arv pea 21% – 15 554 leibkonnani (27 827 leibkonnaliiget), kuid seda peamiselt ajutise kaitse saajate arvelt. Alaliste elanike toetusevajadus on püsinud viimasel kolmel aastal sarnasel tasemel (keskmiselt 11 120 leibkonda aastas). Toiduabi sai 2024. aastal toiduabikaartidega kuni neli korda aastas 35 085 inimest ja annetatud toiduabi kuni neli korda kuus 24 277 inimest. Mak­ seraskustes leibkondade osatähtsus (2024. a 6,6%), mis iseloomustab selliste leibkondade hulka, kellel on probleeme üüri, kommunaalmaksete ja teenustasude, eluasemelaenu, kodulaenu või muu laenu või liisingu tagasimaksetega, on võrreldes 2023. aastaga (4,8%) kasvanud ning on seatud sihttasemest suurem. See näitab vajadust suunata lisavahendeid makseraskustes leibkondade elujärje parandamisele.

1  Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. 2022. Centar. 2  Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud. 18.04.2024. 3  Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis, lõpparuanne. 2023. Tartu Ülikool RAKE

8 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Lisa tähelepanu nõuab ka puudega inimeste majanduslik olukord. Suhtelise vaesuse määr puude raskusastmega inimeste hulgas on küll veidi vähenenud (2024. a 38%, 2023. a 41,1%), kuid on jätkuvalt poole kõrgem kui kogu elanikkonnal (2024. a kogu elanikkonnal 19,4%). Püsiv materiaalne ja sotsiaalne ilmajäetuse määr puudega inimeste hulgas oli 2024. aastal 6,4%.16­aastaste ja vanemate tegevuspiiranguga inimeste osa­ kaal I sissetulekukvintiilis oli 2024. aastal 49,7%, mis näitab, et ligi pool tegevuspiiranguga inimestest kuulub ühiskonna madalaima sissetulekuga viiendiku hulka. Puudega inimesed vajavad järjest enam sotsiaalset ja majanduslikku tuge, et vähendada ebavõrdsust.

Olulisemad tegevused

y Jätkatakse pikaajalise hoolduse reformi elluviimist, mis tagab inimestele kvaliteetsemad ja kättesaadava­ mad hooldusteenused. 2026. aastal valmib hooldereformi elluviimisega seotud mõjuanalüüs, mille põhjal tehakse vajaduse korral täiendusi õigusaktides. Töötatakse välja teenusemudelid suure ja kompleksse psüühilise abivajadusega inimestele.

y Jätkuvalt on prioriteediks erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Erihoolekandetee­ nuse järjekorras on 30.06.2025 seisuga kokku 2439 inimest, kellest 1605 on valmis kohe teenusekohta vastu võtma. Jätkuvalt tuleb tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenusekohtade järje­ kordi ja suurendada fookust kogukonnnapõhiste teenuste arendamisele.

y Jätkatakse rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamisega, et teenuste saamine ei sõltuks puude rasku­ sastmest, oleks vajaduspõhine, inimeste jaoks lihtne ja loogiline ning neid osutataks integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal­, tervishoiu­, töö­ ja haridusvaldkond) koostöös.

y Kavas on tuua abivahendid ja meditsiiniseadmed ühtse korralduse alla, pakkudes neid tervishoiusüs- teemi kaudu. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. See loob sarnaste tugimeetmete pakkumiseks ühtsed alused, lihtsustab inimeste jaoks abi saamist ja vähendab spetsialistide, sealhulgas tervishoiutöötajate halduskoormust.

y Fookuses on täisealiste puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste ümber- korraldamine. Kehtivad puudega inimeste toetusskeemid (sh puude tuvastamine) on keerulised ja kil­ lustatud, mistõttu ei jõua toetused alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja ümber hinnata toetamise eesmärgid ja tingimused, et pakkuda puudega inimestele tõhusamat tuge. Eesmärk on viia tööealiste inimeste puude tuvastamine ja töövõime hindamine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele praegusest selgema ja tõhusama tugisüsteemi. Vanaduspen­ sioniealiste puhul on eesmärk leida senisest sihipärasemad ja õiglasemad toetusmeetmed, mis toetaksid tõsiste terviseprobleemidega vanaduspensioniealisi.

y Jätkatakse tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimise ning koordineeritud osutamisega, mille raames on kavas rakendada ühise juhtumikorralduse põhimõtteid, juurutada ennetustegevusi, võtta kasu­ tusele nüüdisaegsed infotehnoloogilised lahendused ja parandada andmevahetust.

y Inimeste toimetuleku toetamiseks jätkatakse toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist. Kavas on luua uus elatusmiinimumi metoodika, mis kujundab toimetulekutoetuse süsteemi vajaduspõhiseks. Samuti töötatakse välja põhimõtted inimeste sissetuleku­ ja leibkonnaandmete automaatseks kogumi­ seks, et võimaldada personaliseeritud toetuste maksmist. Kavas on tõhustada võlanõustamissüsteemi ning otsida võimalusi toimetulekupiiri tõstmiseks.

y Valdkonna tööjõu juurdekasvu edendamiseks ja väljaõppe parandamiseks on kavas luua sotsiaalvald­ konna tööjõu kompetentsimudelid ja kvalifikatsiooni põhimõtted, mis on kooskõlas haridusvaldkonna innovatsiooni ning muutunud tööturu ja klientide vajadustega.

9 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

y Viiakse ellu innovatsioonivõimekust suurendav heaolutehnoloogiate arendusprogramm, mille kaudu rahastatakse tehnoloogiaid ja muid uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele.

y Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks toetatakse sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkondade ja KOV­ide ettevalmistust kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks jätkatakse KOVidele, teenuseosutajatele ja partneri­ tele koolituste ja kriisiõppuste korraldamisega ning KOVide nõustamisega kriisiplaanide koostamisel.

Programmi tegevused ja teenused

Tegevus 1. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine

Tegevuse eesmärgid: 1) tagada inimeste vajadustele vastavad kvaliteetsed, võimestavad ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused, mis aitavad neil oma elus iseseisvalt toime tulla ja toetavad võimalikult kaua kodus ela­ mist; 2) toetada inimeste majanduslikku toimetulekut, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut ja leeven­ dada abi vajavate inimeste materiaalset puudust.

Viiakse ellu hoolekandepoliitikat, sotsiaaltöö korralduse poliitikat ja majandusliku toimetuleku poliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused ning toetada nende majanduslikku toimetulekut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmis­ tamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning hoolekandepoliitika, sotsiaaltöö korralduse poliitika ja majan­ dusliku toimetuleku poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Majandusliku toimetuleku tagamiseks jagatakse tegevuse eelarvest enim puudust kannatavatele inimestele toidukaarte ning annetatud ja päästetud toitu. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotle­ jate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemis­ raskustes muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas.

Hoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks korraldab Sotsiaalkindlustusamet tegevuse eelarvest erihoo­ lekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäe­ vaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabivõi järelevalvet. Erihoolekandeteenus sisaldab toetavaid teenuseid kodus elavatele abivajajatele, samuti kogukonnas elamise teenust ja hoolekandeasutuses ööpäevaringse elamise teenust. Sotsiaalkindlustusamet väljastab ka tegevuslubasid ning teeb riiklikku jahaldusjärelvalvet.

Tegevuse eelarve hõlmab välisvahendite toel institutsionaalsete erihoolekandeasutuste reorganiseerimist eesmärgiga tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele paremad elamis­, õppimis­ ja töötamis­ tingimused ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Samuti toetatakse välisvahendite abil kohalikke tegevusrühmi kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks (CLLD), edendatakse hoolekande­ teenuste kvaliteeti (sh SKA kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse toel) ning toetatakse kohalikke omava­ litsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel.

Samuti viiakse ellu sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse arendamise tegevusi, kaasajastatakse taseme­ ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppe võimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate tunnustamise süsteem ja antakse välja ajakirja Sotsiaaltöö.

10 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse suurendamist, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi ja dementsuseteemalisi koolitusi hoolekandeteenuse osutajatele.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Jätkatakse hooldereformi elluviimist, mis tagab inimestele kvaliteetsemad ja kättesaadavamad hool­ dusteenused. 2026. aastal valmib hooldereformi elluviimisega seotud mõjuanalüüs, mille põhjal tehakse vajaduse korral täiendusi õigusaktides. Töötatakse välja teenusemudelid suure ja kompleksse psüühilise abivajadusega inimestele.

y Korrastatakse erihoolekandeteenuste süsteemi, et tagada inimesele kodulähedased ja toetavad teenused. Erihoolekandeteenuste süsteemi korrastamisel keskendutakse autismispektri häirega inimestele teenuse­ kohtade loomisele, et vastata järjest kasvavale vajadusele.

y Arendatakse välja sõltuvushäirega erihoolekandeteenust vajavate inimeste jaoks tervisevaldkonnaga integreeritud toetuse mudel. Eesmärk on tagada suure abivajadusega psüühikahäirega täiskasvanutele isikukeskne ja tõhus tugi koostöös kohalike omavalitsustega. See hõlmab suhete loomist, tervise hoidmist, huvide arendamist ja igapäevatoimetuste toetamist, pakkudes kodulähedasi ja vajaduspõhiseid teenuseid alates 2027. aastast.

y Dementsusega inimestele üldhooldusteenuse osutamiseks töötatakse välja spetsialiseeritud teenusemudel, mis arvestab sihtrühma erivajadustega. Mudeli arendamine toimub koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Dementsuse Kompetentsikeskuse, üldhooldusteenuse osutajate ja huvikaitseor­ ganisatsioonidega. Olulise arengusuunana nähakse hooldustöötajate erialase täiendkoolituse süsteemset arendamist, et tagada personalile vajalikud teadmised ja oskused dementsusega inimeste hooldamisel. Spetsialiseeritud teenuse­ ja koolitusmudeli rakendamine aitab parandada teenuse kvaliteeti, tagada selle vastavus sihtrühma vajadustele ning parandada dementsusega inimeste elukvaliteeti.

y Üle-eestilise tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsioonimudeli visiooni toetamiseks jätkatakse maakonnapõhiste koordinatsiooniprojektide rahastamist, eesmärgiga tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid.

y Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks jätkatakse 2025. aastal Kagu­Eesti kohalikele omavalitsustele välja kuulutatud avatud taotlusvooru projektide elluviimisega, mille eesmärk on parandada kvaliteetsete kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste või hoolduskoormust leevendavate teenuste ning abi­ või toetus­ vajaduse süvenemist ennetavate meetmete kättesaadavust kohalikul tasandil.

y Viiakse ellu innovatsioonivõimekust suurendav heaolutehnoloogiate arendusprogramm, mille kaudu rahastatakse tehnoloogiaid ja muid uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele.

y Sotsiaalvaldkonna tööjõu väärtustamiseks ja pädevuse suurendamiseks edendadakse sotsiaalvald­ konna tööjõu juurdekasvu ja parandatakse väljaõpet. Šveitsi­Eesti koostööprogrammi rahastuse toel on plaanis kaasajastada sotsiaalvaldkonna töötajate erialast väljaõpet ja populariseerida valdkonnas tööta­ mist. Sotsiaalvaldkonna töötajatele luuakse ühtsetel alustel toimiv täienduskoolitussüsteem, mis aitab tagada teenuste kvaliteedi ja tööks vajalikud oskused. Tööjõu voolavuse vähendamiseks ja töötingimuste parandamiseks arendatakse välja töökohapõhine tugisüsteem. Samuti töötatakse välja sotsiaalvaldkonna töötajate ametipõhised kompetentsimudelid ning uuendatakse kõrg­ ja kutsekoolide sotsiaalvaldkonna õppekavasid.

y Inimeste toimetuleku toetamiseks jätkatakse toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist. Kavas on luua uus elatusmiinimumi metoodika, mis kujundab toimetulekutoetuse süsteemi vajaduspõhisemaks (uuringud „Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosalus­ koormuse näidete alusel“). Samuti töötatakse välja põhimõtted inimeste sissetuleku­ ja leibkonnaandmete

11 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

auto maatseks kogumiseks, et võimaldada personaliseeritud toetuste maksmist. Kavas on tõhustada võla­ nõustamissüsteemi, et aidata majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimeste majanduslikku iseseis­ vumist, ning otsida võimalusi toimetulekupiiri tõstmiseks.

y Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks toetatakse sotsiaalvaldkonna vas­ tutavate ametkondade ja KOV­ide ettevalmistust kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute sea­ dusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks jätkatakse koostöös asjaomaste osapooltega KOV­idele, teenuseosutajatele ja partneritele koolituste ja kriisiõppuste korraldamisega ning KOV­ide nõustamisega kriisiplaanide koostamisel. Sotsiaalteenuste tagamiseks kriisiolukorras koostab Sotsiaalkindlustusamet riiklike võtmeteenuste toimepidevuse plaanid. Õigusaktides tagatakse võimalused, et kriisi korral teenuste standardeid leevendada.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Üle 12 kohaga ühiselamutüüpi majutusega üksuses asuvate ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenusekohtade osakaal kõigist ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenu­ sekohtadest, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

31,7% 27,4% 23,6% 18,3% 17,2%

Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

6,6% 5,4% 5,3% 5,2% 5,1%

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

0,7 0,7 0,8 0,8 1,0

Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine

Tegevuse eesmärk: toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu puudega inimeste õiguste poliitikat, et tagada puudega ini­ meste õiguste kaitse ning puudega inimestele suunatud toetused ja teenused. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning puudega inimeste õiguste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi, nende lähedasi ja spetsia­ liste, pakkudes neile infoliini, personaalset nõustamist, tugigruppe, ekspertnõustamist ja koolitusi. Puudega inimeste huvikaitset ja valdkonna arengut toetatakse 2026. aastal Eesti Puuetega Inimeste Fondi asemel strateegilise partnerluse kaudu (Eesti Puuetega Inimeste Koda).

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab tegevuse eelarvest puudetoetusi, mille ees­ märk on osaliselt hüvitada puudest tulenevad lisakulud: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täiendus­ koolitustoetus. Puudega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart, millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ja õigust saada soodustusi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omava­ litsustele liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti on Sotsiaalkind­ lustusameti kaudu võimalik taotleda puudega lapse vanema lisapuhkepäevi, mis on tasustatud. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi saavad kasutada vanemad, kellel on kuni 18­aastane puudega laps.

12 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Sotsiaalkindlustusamet korraldab nii lastele kui ka täiskasvanutele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, et toe­ tada erivajadusega lapse või puudega ja/või piiratud töövõimega täiskasvanu igapäevaelu oskusi ning nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Samuti rahastatakse laste ja täiskasvanute abivahenditee­ nust, millega toetatakse abivahendi ostmist või rentimist, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funkt­ sioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule.

Uue teenusena rahastatakse alates 2026. aasta riigieelarvest tõlketeenuse pakkumist kuulmislangusega inimestele (kurtidele ja vaegkuuljatele), et toetada nende igapäevast toimetulekut ühiskonnaelus. Varem rahas­ tati seda teenust välisvahenditest.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Viiakse ellu abivahendite ja meditsiiniseadmete reform. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiinisead­ med ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on süsteem killus­ tatud arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. 

y Viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi reform,integreerides rehabilitatsiooniteenuste korralduse ja rahas­ tuse tervishoiuga ning tagades inimestele vajaduspõhine terviseseisundist tingitud teenuste osutamine sõltumata sellest, kas inimesel on puude raskusaste tuvastatud või mitte.

y Viiakse ellu täisealiste puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste reform. Kehtivad puudega inimeste toetusskeemid (sh puude tuvastamine) on liiga keerulised ja killustatud, mis­ tõttu ei jõua toetused alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja ümber hinnata toetamise eesmärgid ja tingimused, et pakkuda puudega inimestele tõhusamat tuge.

y Koostatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele teine, kolmas ja neljas perioodiline aruanne puue­ tega inimeste konventsiooni täitmise kohta. Aruandes selgitatakse, kuidas on arvestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tähelepanekuid Eesti esimese aruande kohta.

y Võetakse üle Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi direktiiv, millega tagatakse võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist lühiajaliste viibimiste korral kogu EL­is.

y 2026. aastal minnakse puudega inimeste huvikaitse valdkonnas üle strateegilisele partnerlusele. Kuni 2025. aasta lõpuni rahastatakse puudega inimeste huvikaitset riigi sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu. 2026. aastal rahastatakse puudega inimeste huvikaitset puudega inimeste huvikaitse prog­ rammi kaudu.

y 2026. aastast rahastatakse viipekeele ja kirjutustõlketeenust riigieelarvest. 2025. aasta lõpuni rahasta­ takse viipekeele ja kirjutustõlketeenust ESF­i vahenditest ja 2026. aastast tagatakse teenuse jätkusuutlik­ kus riigieelarve kaudu.

y 2027. aastal jõustub puudega lapse vanusepiiri muudatus, mille tulemusena tuvastatakse edaspidi puude raskusastet 0–18­aastastel lastel. Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18­aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri tõstmisega muudetakse ka muuseumiseadust, ühist­ ranspordiseadust, ravikindlustuse seadust ja sotsiaalhoolekande seadust, milles sätestatud soodustused ja teenused olid varem seotud 16. eluaastaga.

y Jätkatakse dementsusega inimeste toetamist Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu ja tehakse ana­ lüüs, mille eesmärk on analüüsida kodus elavate dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikat ja tugisüsteemi.

y Jätkatakse 2023. aastal tehtud täisealiste eestkostekorralduse uuringust tulenevate ettepanekute elluviimist.

13 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Püsiv materiaalne ja sotsiaalne ilmajäetuse

määr puudega inimeste hulgas, % Allikas: Eurostat

6,4% < 7% < 7% < 7% < 7%

16-aastaste ja vanemate tegevuspiiranguga

inimeste osakaal I sissetulekukvintiilis, % Allikas: Eurostat

49,7% < 53% < 53% < 53% < 53%

Tegevus 3. IT-teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas

Tegevuse eesmärk: tagada sotsiaalvaldkonnas vajalikud IKT­teenused.

TEHIK osutab sotsiaalvaldkonna asutustele IKT­teenuste arendamise, haldamise, hankimise ja pakkumise teenust.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Järk­järgult suletakse Sotsiaalkindlustusameti vananenud infosüsteemid (SKAIS ja STAR) ning arenda­ takse uusi teenuseid.

y Viiakse ellu õigusruumist tulenevad arendused.

y Tagatakse infosüsteemide igapäevane ülalhoid ja tehakse vajalikke regulaartegevusi turvalisuse tagamiseks.

14 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaal­ minister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“, Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­ riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­ riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Eesti arengut toetav kodakondsus­, rände­ ja identiteedihalduspoliitika“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiits­ ja Digiminis­ teeriumi õigusriigi programm.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga­aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis­aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

15 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

LISA 1.

Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Hoolekande kätte- saadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine

Hoolekandeteenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 428)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu hoolekandepoliitikat, et tagada inimestele kvaliteet­ sed ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii­ tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning hoolekandepolii­ tikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”).

Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 429)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaaltöö korralduse poliitikat, et tagada terviklik ja kestlik sotsiaaltöö korralduse süsteem. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii­ tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaaltöö korral­ duse poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”).

Majandusliku toimetuleku poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 427)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu majandusliku toimetuleku poliitikat, et soodustada inimeste iseseisvat toimetulekut ning leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaal­ set puudust. Teenus hõlmab ministeeriumi ja

valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning majandusliku toimetuleku poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41)

Teenuse eesmärk on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist, et tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele paremad elamis­, õppimis­ ja töötamistingimused ning toetada taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Tee­ nuse raames toetatakse ööpäevaringse erihooldus­ teenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel. Reorganiseerimise tulemusena hakkavad teenusesaajad elama pere­ sarnastes ja vajaduspõhistes kuni kuueliikmelistes rühmades. Reorganiseerimisse on kaasatud AS Hoolekandeteenused, SA Narva­Jõesuu Hooldekodu, AS Koeru Hooldekeskus, MTÜ Valgamaa Tugikes­ kus, MTÜ Lõuna­Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja Tallinna linn. Kavandatud tegevused aitavad tagada teenuse kvaliteeti ja paremat piirkondlikku kaetust. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest ERF­i TAT „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames.

Enim puudust kannatavate inimeste toetamine, sh toiduabi osutamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46)

Abi saajatele pakutakse alates 2023. aasta oktoobrist võimalust osta üle­eestilise toidukaartide süsteemi kaudu spetsiaalse toidukaardiga endale sobival ajal toidu­ ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi­, tubaka­ ja lototooteid ning kinkekaarte). Perioodiks 2023–2027 on toidukaartide süsteemi lepingupartne­ riks Rimi Eesti Food AS. Lisaks toidukaartidele toetab Sotsiaalministeerium ka annetatud toidu kogumist ja jagamist enim puudust kannatavatele inimestele. Lepingupartneriks on SA Eesti­Hollandi Heatege­ vusfond (Eesti Toidupank). Hankelepinguid SA­ga Eesti­Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupangaga) ja Rimi Eesti Food AS­iga rahastatakse ESF+ TATi „Toidu­ ja esmatarbekaubad enim puudust kannata­ vatele inimestele“ raames ja riigieelarvelistest vahen­ ditest.

Aastatel 2024–2026 toetatakse avatud taotlus­ vooru „Sotsiaal­ ja tervisevaldkonna vabaühenduste

16 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

toetamine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi lahendusi päästetud toidu jagamiseks puudust kan­ natavatele inimestele võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega.

Kohalike tegevusrühmade toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408)

Kohalike tegevusrühmade toetamiseks korraldati 2024. aastal taotlusvoor, mille tulemusena alusta­ sid 26 tegevusrühma kohaliku arengu strateegiaga kooskõlas olevate projektide elluviimist. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“).

Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242)

Teenuse eesmärk on nõustada kohalikke omavalit­ susi, et ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekan­ deteenuste ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil, osaledes sotsiaalhoolekande­ valdkonna poliitika kujundamises ja selle elluviimises, ning pakkudes kohalikele omavalitsustele riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) nende sotsiaalhoo­ lekandeliste ülesannete täitmisel. Teenuse eelarvest rahastatakse ka pikaajalise hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste ja nutikate IT­lahenduste kasutuselevõttu. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest ERF­i TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ ja ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames ning Šveitsi­Eesti koostööprogrammi vahenditest (TAT „Sotsiaalvald­ konna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus­ ja tugisüsteemi aren­ damine“.

Erihoolekandeteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303)

Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ja intellektipuu­ dega täisealistele isikutele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida pakub erihoolekande tegevusjuhendaja, ja kellele ei ole võimalik pakkuda

vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetme­ tega. Teenus võimaldab isikul säilitada elukvaliteeti ja tulla iseseisvalt toime või arendada toimetulekut vastavalt vajadustele ja võimetele. Erihoolekandeteenuste osutamist korraldab Sot­ siaalkindlustusamet oma lepingupartnerite kaudu. Sotsiaalkindlustusamet hindab inimese õigustatust saada erihoolekandeteenust, teeb inimese abi­ ja toetusvajaduse hindamise ning suunab inimese eri­ hoolekandeteenust saama või lisab ta erihoolekande­ teenuse järjekorda. Jätkatakse isikukeskse ja komponendipõhise eri­ hoolekandeteenuse mudeli (ISTE) katsetamist, mille puhul korraldab psüühikahäirega (sh intellektipuu­ dega) täisealistele inimestele ja nende lähedastele vajaliku teenuse pakkumist kohalik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine toimub ESF+ TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. Aastast 2027 on plaanis alustada mudeli rakenda­ misega üle Eesti ning rahastada seda välisvahendite asemel riigieelarvest. ISTE mudeli katsetamisel osa­ lenud inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toeta­ mise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) saajate tasemele.

Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328)

Sotsiaalkindlustusamet menetleb sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlusi, nõustab taotlejaid, teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet tegevuslubade, tegevusloaga teenuste ja KOV-i teenuste (lastekaitse, sotsiaaltee- nused) osutamise üle ning Sotsiaalkindlustusameti halduslepinguga osutatavate sotsiaalteenuste üle. Teenuseosutajatele korraldatud infopäevadel annab Sotsiaalkindlustusamet ülevaate järelevalve käigus tuvastatud rikkumistest, tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas.

17 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Rahvusvahelise kaitse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299)

Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtt vastavalt EL­i õigusruumile ja standarditele ning toetada iseseisva elu alustamist pärast kaitse saamist KOV­s.

Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235)

Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalit­ susi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisel ning nende koordineeritud osutamisel. Toetust saanud projektide elluviimise käigus aren­ datakse ja katsetatakse sotsiaalteenuseid. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Sotsiaal­ teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil“).

Teenuse raames arendatakse välja uus teenusemu­ del psüühikahäirega inimestele, kellel on sõltuvus­ probleemid, ning katsetatakse uut teenust vähemalt 100 inimesega. Tegevusi rahastatakse välisvahendi­ test (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”).

Üle­eestilise tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integ­ ratsioonimudeli visiooni toetamiseks jätkatakse inimkeskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koor­ dinatsioonimudeli elluviimist (aastatel 2026–2028) ja avatakse uus voor, kuhu oodatakse nii varem projektis osalenud piirkondi kui ka neid, kes pole koordinatsiooni ega võrgustikutööd oma piirkonnas arendanud. Laiendatud osalejate ring võimaldab riik­ likule süsteemile sujuvamat üleminekut. Sekkumised toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse süsteemi, aidates ennetada toimetulekuraskuste tekkimist, vähendada hoolduskoormust, parandada ennetavate ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, ning toetavad inimeste võimalikult pikaajalist ja ise­ seisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Inimkeskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koordinatsioo­ nimudeli jätkurakendamine“ ja ESF+ TAT „Sotsiaal­ teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil“).

Sotsiaalvaldkonna tööjõu väärtustamine ja pädevuse suurendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409)

Teenuse eesmärk on edendada sotsiaalvaldkonna tööjõu juurdekasvu ja parandada väljaõpet. Selleks arendatakse taseme­ ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõp­ pevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooni­ nõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem. Strateegilise partnerluse raames Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga tugevdatakse sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevust ning mentorlusega toe­ tatakse uute sotsiaalvaldkonna juhtide teadmisi ja oskusi. Tegevused panustavad valdkonna töötajate arengule ja valdkonnas töötamise maine paranda­ misse. Teenust rahastatakse osaliselt Šveitsi­Eesti koostööprogrammi vahenditest (TAT „Sotsiaalvald­ konna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus­ ja tugisüsteemi aren­ damine“.

Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42)

Teenuse raames rahastatakse 2024. aastal korral­ datud taotlusvoorust „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ toetust saanud 14 piirkonna projekti, millega luuakse perioodil 2025–2028 ligi 250 kogukonnapõhist teenusekohta.

Teenuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ eesmärk on 2024. aastal korraldatud taotlusvooru kaudu toetada kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel, et parandada vähese abi­ ja toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust. Nimetatud eluasemed luuakse vähese abi­ ja toe­ tusvajadusega inimestele, kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks.

Teenust rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine).

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137)

Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaal­ ja tervise­ valdkonna spetsialistide pädevust teenuste pakku­ misel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult

18 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi. Dementsuse teemal koolitatakse hoolekandeasu­ tuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi oma asutuste töötajatele. Nii saab kaasata suurema osa asutuste personalist ja kujundada dementsu­ sesõbralike asutuste võrgustikku. Lisaks koolitatakse hoolekandeasutuste juhte, et toetada teenusedisaini alase pädevuse arendamist. Koolitusi rahastatakse kuni 2026. aasta lõpuni välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Innovatsioonivõimekuse suurendamine ja heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine sotsiaalhoolekandes (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 437)

Teenuse raames viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös asjaomaste osapooltega 2024. aastal välja töötatud „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030“, mille fookus on heaolutehnoloogia lahenduste (nt targa kodu lahen­ dused, kaugteenused, teenuseosutamist tõhustavad tarkvaralised lahendused jmt) arendamisel ja kasutu­ selevõtul, mis võimaldavad vanemaealistel ja erivaja­ dusega täisealistel inimestel elada võimalikult kaua iseseisvalt ja turvaliselt oma kodus, toetada lähedast hooldavaid inimesi vähendades nende hoolduskoor­ must ning paranda osutatavate teenuste kättesaada­ vust, kvaliteeti (sh integreeritust) ja tõhusust, samuti teenust osutavate töötajate rahulolu. Programm viiakse ellu koostööd soodustava innovatsiooni ökosüsteemi arendamise, innovatsioonivõimekust suurendava heaolutehnoloogiate arendusprogrammi ja programmi elluviimisel tekkivate innovatsioonipro­ jektide rahastamise kaudu.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT „Heaolutehnoloogiate katsetamise kasutuselevõtu toetamine“ ja ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kätte­ saadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine

Puudega inimeste õiguste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 430)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu puu- dega inimeste õiguste poliitikat, et tagada puudega inimeste õiguste kaitse ning puudega inimestele suunatud toetused ja teenused. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning puudega inimeste õiguste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajasta- mist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”).

Puudega laste ja täisealiste sotsiaaltoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 440)

Terviseseisundist tuleneva tegevusvõime hindamise ehk puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimestele sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi ning soodustada nende õppimist ja töötamist. Sotsiaal­ kindlustusamet tuvastab puude raskusastet (hindab inimese tegevusvõimet) kolmes raskusastmes (keskmine, raske ja sügav) ja kolmes vanuserühmas (lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised).

Puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise aluseks on ini­ mese terviseseisundist tulenevate igapäevaste tegut­ semis­ ja ühiskonnaelus osalemise piirangute ehk tegevusvõime hindamine. Puude raskusaste tuvasta­ takse inimesel tegevusvõime osalisest või täielikust puudumisest tingitud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse tõttu.

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise alu­ seks on eelnevalt tuvastatud puude raskusaste (hin­ natud tegevusvõime). Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ja see määratakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Harvikhaigusega lapsele, kellel puude raskusastet ei tuvastata, maks­ takse harvikhaigusega lapse toetust, mille eesmärk on ära hoida puude raskusastme kujunemist.

19 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”).

Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212)

Puudega lapse vanema lisapuhkuse eesmärk on anda vanemale või seaduslikule esindajale lisapuh­ kust lapse hooldamiseks ning maksta selle eest riik­ likku rahalist hüvitist, et toetada pere toimetulekut ja lapse heaolu. Puudega lapse vanema lisapuhkust on võimalik kasutada mõlema vanema peale kokku 12 tööpäeva kalendriaastas iga puudega lapse eest kuni lapse 18­aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

Riigipoolne õppelaenu kustutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327)

Riigipoolse õppelaenu kustutamise eesmärk on leevendada õppelaenu tagasimaksmise koormust puuduva töövõimega isikutel ja sügava või raske puu­ dega lapse vanematel, vähendades nende võimalikke toimetulekuraskusi seoses ootamatu sattumisega keerulisse olukorda.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja täiskasvanutele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 439)

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud puudega, vähenenud töövõimega ja/või abivajava­ tele inimestele, kelle toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist takistavad mitmed piirangud ning kelle toetamiseks on vaja erinevate erialade spetsialistide koordineeritud koostööd. Teenust võivad saada nii puude raskusastmega lapsed kui ka lapsed, kelle rehabilitatsiooni­ või abivajaduse on kohalik oma­ valitsus tuvastanud, samuti tööealised ja puude raskusastmega vanaduspensioniealised inimesed, kelle rehabilitatsioonivajadust hindab Sotsiaalkind­ lustusamet.

Teenuse eesmärk on toetada inimese igapäevaeluos­ kusi, arendada eakohaseid ja iseseisva toimetuleku võimeid, soodustada õppimist ja töötamist ning parandada võimalusi ühiskonnaelus iseseisvamalt ja täisväärtuslikumalt osaleda. Samuti on oluline toe­ tada inimese lähedasi, õpetades ja nõustades neid, kuidas parimal moel inimese erivajadustega toime tulla.

Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine”).

Abivahenditeenus lastele ja täiskasvanutele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 441)

Abivahenditeenus võimaldab erivajadusega lastel ja täisealistel inimestel osta või üürida vajalikke abivahendeid riigi soodustusega. Teenuse eesmärk on parandada abivahendi toel inimese funktsionee­ rimisvõimet või kompenseerida funktsioonihäiret, et saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek.

Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalhoole­ kande seadusele ja sotsiaalkaitseministri määrusega nr 74 kehtestatud abivahendite loetelule. Riigipoolne soodustustega abivahendite kättesaadavus on taga­ tud Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite kaudu. Teenuse osaks on ka abivahendialane nõustamine.

Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega inimestele (vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 442)

Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmislangusega inimestele võrdsemad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ning ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste kasutamisele. Teenuse kättesaa­ davus tagatakse Sotsiaalkindlustusameti lepingu­ partnerite kaudu ja teenuse saamiseks tuleb ametile esitada sooviavaldus. Viipekeele kaugtõlketeenust osutatakse mobiilirakenduse kaudu, et hoida kokku tõlgi tööaega ja võimaldada seeläbi teenust suure­ male hulgale teenusekasutajatele. Teenusepakkujad ja teenuse korraldamise üksikasjad avaldatakse Sot­ siaalkindlustusameti veebilehel. Tõlketeenuste pak­ kumise tingimusi on plaanitud alates 2026. aastast reguleerida sotsiaalhoolekande seaduses.

Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276)

Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna tead­ likkust ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevuse eesmärk on toetada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetu­ lekut, suurendada inimeste teadlikkust olemasoleva­ test teenustest ja edendada dementsuse valdkonna terviklikku arengut. Kompetentsikeskuse ülesanne

20 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

on nõustada nii tervishoiu­ ja sotsiaalhoolekande spetsialistide kui ka hoolekandeasutuste töötajaid. Samuti pakub keskus teavet ja tuge dementsusega inimestele ning nende lähedastele infoliini, nõusta­ mise ja tugigruppide kaudu.

Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgusti­ kutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, häid kogemusi ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale ja arendab tugiteenuseid. Keskus nõustab teenu­ seosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel.

Tegevus 3. IT-teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas

IKT-teenuse osutamine sotsiaalvaldkonna asutustele (vastutaja TEHIK, lühikood 449)

Teenuse raames tagatakse sotsiaalvaldkonna infosüsteemide töökindlus, turvalisus ja ajakohasus. See hõlmab õigusruumist tulenevate muudatuste elluviimist, et seadusemuudatused oleksid kiiresti ja täpselt infosüsteemidesse rakendatud. Pidevaks tegevuseks on süsteemide ülalhoid, sealhulgas tur­ vauuendused ja tehniline hooldus, et tagada inimes­ tele katkematu ligipääs toetustele ja teenustele.

21 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

LISA 2.

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 240 981 474 234 628 670 219 698 194 209 444 316

Tegevus 1. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja toimetuleku tagamine

111 144 531 102 871 970 83 347 456 68 685 354

Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine

4 947 609 4 292 523 3 545 189 101 686

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 8 112 272 9 309 509 4 245 696 237 688

Erihoolekandeteenus 64 020 146 59 534 831 59 461 702 56 797 702

Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine 1 042 563 595 872 428 872 212 867

Hoolekandeteenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

1 049 037 1 171 598 1 042 312 951 876

Innovatsioonivõimekuse tõstmine ja heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine sotsiaalhoolekandes

2 611 896 4 452 124 5 723 738 5 752 359

Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine

10 539 859 8 340 702 1 297 054 0

Kohalike tegevusrühmade toetamine 2 268 684 2 170 448 1 295 799 374 895

Majandusliku toimetuleku poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

675 043 590 028 555 926 526 703

Rahvusvahelise kaitse teenus 1 550 214 1 566 240 1 094 240 1 094 240

Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine)

629 562 628 795 628 795 628 795

Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

2 671 606 2 351 180 2 047 170 1 956 734

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks

266 111 49 810 49 810 49 810

Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine

2 169 698 2 120 558 906 981 0

Teenuste arendamine ning nende kättesaada­ vuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine

8 590 230 5 697 750 1 024 173 0

22 2026–2029SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine

113 721 057 116 401 246 122 180 358 126 580 753

Abivahenditeenus lastele ja täiskasvanutele 26 646 069 27 768 269 28 865 597 29 902 893 Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine

272 069 272 069 272 069 272 069

Puudega inimeste õiguste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

1 035 100 1 157 661 1 028 375 937 938

Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 4 641 408 5 100 927 5 602 868 6 142 739

Puudega laste ja täisealiste sotsiaaltoetused 58 567 665 58 395 152 58 417 380 58 441 044

Riigipoolne õppelaenu kustutamine 102 050 102 019 100 125 100 125

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja täiskasvanutele

22 007 100 22 975 642 27 264 436 30 154 436

Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega inimestele

449 595 629 508 629 508 629 508

Tegevus 3. IT­teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas

16 115 886 15 355 454 14 170 379 14 178 209

IKT­teenuse osutamine sotsiaalvaldkonna asutustele

16 115 886 15 355 454 14 170 379 14 178 209

1 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

PROGRAMM

Tervist toetavad valikud 2026–2029

© A

le si

a Ko

zi k

2 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub inimeste tervise edendamisele, riskikäitumise vähendamisele ja tervisenäitajate parandamisele kogu elukaare jooksul, tagades inimestele lihtsasti mõistetava tervisealase info ning vajalikud teenused ja tooted. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 1 „Tervist toetavad valikud“.

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb

Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)

Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm

Programmi eesmärk

Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate paranda­ miseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervise­ alane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad

Elluviimise periood 2026–2029

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI), Terviseamet (TA), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

3 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisse ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. Samuti aitab tervist toetavate valikute programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Tervist toetavate valikute programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.3.2. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+).

y rahvatervishoid (Euroopa Majanduspiirkonna toetused)

Programmi tegevused on alates 2026. aastast struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga tegevus kajastab poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdi­ kuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused:

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus

Tegevus “Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine”

Tegevus “Tervise eden­ damine ja riskikäitumise vähendamine”

Alates 2026. aastast on kolm varasemat tegevust liidetud ning tegevus hõlmab tervikuna tervisekäitumise valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

Tegevus “Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine”

Tegevus “Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine”

Tegevus “Vaimse tervise edendamine” Tegevus “Vaimse tervise edendamine”

Muudatusi ei ole. Tegevus hõlmab jätkuvalt tervikuna vaimse tervise valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

Tegevus “Nakkushaiguste leviku tõkes­ tamine (HIV, TB ja hepatiidid)”

Tegevus “Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje”

Alates 2026. aastast on kaks nakkushaiguste levikuga seotud tegevust kokku liidetud ning tegevus hõlmab tervi­ kuna nakkushaiguste ennetamise valdkonda ja osutatavaid teenuseid.

Inimkeskse tervishoiu programmi tege­ vus “Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)”

Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus seotud tegevusega „Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje“, mille eelarve sisaldab alates 2026. aastast ka varem inimkeskse tervishoiu programmis sisaldunud tegevuse „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)” eelarvet.

4 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tervist toetavate valikute programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustase­ mest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.

Programmi mõõdik Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

266,7

(2022) 191,2 183,4 175,7 168,0

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 28 175* 26 251 25 120 20 049 19 901

Tegevus 1. Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine

18 227 17 634 16 526 13 461 13 432

Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine

3 230 1 813 1 739 1 523 1 476

Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje

11 546* 6 804 6 855 5 065 4 993

* Tegevuse “Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje” 2025. aasta eelarve koondsummana kajastatakse tabelis selle tegevuse kogukulu, mis 2025. aasta eelarves oli osaliselt kajastatud käesolevas programmis ja osaliselt inimkeskse tervishoiu programmis tegevuse “Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)” eelarves. Tervist toetavate valikute programmi 2025. aasta kogukulu (28 175 tuh eurot) summa seda ei kajasta.

Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses.

5 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja rahvastiku tervise aren­ gukavas 2020–2030 on seatud eesmärgiks tervena elada jäänud eluaastate pikenemine. 2024. aastal pikenes Eesti inimeste oodatav eluiga nii meestel kui ka naistel. 2024. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,46 aastat, naistel 83,4 ja meestel 75,1 aastat. Hoolimata oodatava eluea pikene­ misest on jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea erinevus on üle 11 aasta. Samuti kulgeb suur osa oodatavast elueast tervi­ sest tingitud piirangutega. 2024. aastal on inimeste tervena elada jäänud aastate arv kasvanud nii meestel kui ka naistel. Naised elavad 2024. aasta andmete põhjal tervena 60,6 aastat ja mehed 56,8 aastat.

Murekohaks on inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. Kõige pikemalt elavad tervena Hiiumaa ela­ nikud (Eesti keskmisest 5,1 aastat rohkem) ja kõige lühemalt Võrumaa elanikud (Eesti keskmisest 6,9 aastat vähem), erinevus nende maakondade vahel on 12,0 aastat. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui ka tervena elada jäänud aastate puhul jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest halvemad.

Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad, mis põhjustasid 2024. aastal ligi 11 000 inimese surma. Pea 40% vähkidest ning 80% südame­ ja veresoonkonnahaigustest on enne­ tatavad eluviisi muutmise ja oma valikute kaudu. Olulisteks riskiteguriteks on kõnealuste haiguste puhul tasa­ kaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja nikotiini tarbimine, istuv eluviis ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad vaimse tervise häired.

Probleemiks on kogu elanikkonna kasvav ülekaalulisus. Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseproblee­ miga – vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) 2024. aasta andmetel oli rohkem kui pool kõigist

16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud (52,7%). Naistest oli 2024. aastal ülekaalus või rasvunud 46%, meestest aga 62%.1 Ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel on 11–15­aas­ tastest noortest ülekaalulisi rohkem poiste kui tüdrukute seas (25% vs. 15%). Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadav liigne energia. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.2 Lisaks on oluline tervise riskitegur istuv eluviis – see lühendab eluiga ning suuren­ dab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse.3 Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu.4 Tasakaa­ lustatud ja mitmekesise toitumise ning liikumise edendamiseks ja istuva eluviisi vähendamiseks on koostamisel toitumise ja liikumise arengu­ suunad. Asjaomaste osapooltega on kokku lepitud vajalikud tegevused liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Lisaks seiratakse igal aastal koolitoidu

1  Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. 2  World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9.06.2022. 3  Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219–229. Lee, I.M., et al. 2012. The LanceT, lk 380, 219–229. 4  Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009. Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906–20911.

Eesti naiste ja meeste keskmine oodatav eluiga

2024. aastal

83,4 75,1

6 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

tee kaardis kokkulepitud tegevuste elluviimist. Eesmärk on saavutada koolides tingimused, mis toetavad iga­ külgselt tasakaalustatud ja mitmekesise koolilõuna pakkumist.

Pärast tubakaseaduse muutmist 2005. aastal on tubakatoodete suitsetamine langustrendis, ent nende ase­ mele on tekkinud alternatiivsed tooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad). 16–64­aastaste hulgas on nende too­ dete kasutajate osakaal kasvanud 5,3%­lt 2022. aastal 8,2%­ni 2024. aastaks. Selle trendi taustal on viimase kahe aasta jooksul kasvanud ka iga päev nikotiinitooteid (traditsioonilisi või alternatiivseid tubakatooteid) tarvitavate isikute osakaal: 2022. aastal oli see 21,2%, 2024. aastal aga 21,9%.5 Alternatiivsete tubakatoodete kasvav kasutamine on probleem eelkõige noorte seas. Mida noorema vanuserühmaga tegemist, seda rohkem on noori, kes on suitsetamist alustanud e­sigarettidega. Kui 69,5% 11­aastastest poistest ja 63% sama vana­ dest tüdrukutest alustas suitsetamist e­sigarettidega, siis 15­aastastest noortest alustas e­sigarettidega suit­ setamist peaaegu 50% võrreldes tavasigarettidega alustanutega.6 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud olid Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot.7

E­sigarettide ja muude uute tubakatoodete leviku piiramiseks on viimastel aastatel tehtud mitmeid olulisi muu­ datusi – võeti vastu tubakaseaduse muudatused, millega kehtestati turule toomise riigilõivud ja elektrooniliste sigarettide ainete hindamistasud, et vähendada nende toodete kättesaadavust ning jätta kulud ettevõtjate kanda. Samuti kiitis valitsus heaks seisukohad Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ajakohastamiseks, toetades muu hulgas maitseainete piiranguid, nikotiinisisalduse piiramist, internetimüügi keelustamist, standardpa­ kendite kasutuselevõttu ja ühekordsete e­sigarettide keelustamist. Lisaks keelustati 2025. aastal erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatoodete müük alates 31. jaanuarist 2026 ning kehtestati nendele rangemad koostise­ ja märgistusnõuded.

Alkoholi tarbimine on olnud tõusuteel alates 2019. aastast.8 Soodsa hinna ja müü­ gikohtade rohkuse tõttu on alkohol Eestis väga kättesaadav. Samas vähenes 2024. aastal alkohoolsete jookide tarbimine majanduslanguse tagajärjel eelneva aastaga võrreldes 1,8%. Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta tarbiti 2024. aastal 10,7 liitrit absoluutalkoholi (2023. a 10,9 liitrit). Kui 2017. aastal suri alkoholist otseselt põhjus­ tatud haigustesse 451 inimest, siis 2024. aastal oli neid inimesi juba 630. Alkoholi tarbimine on seotud ka südame­veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja teiste haiguste tekke riskiga.

Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel olid ligi 50,5 miljonit eurot.9 2024. aastal hinnati Eesti alkoholipoliitika, seahulgas rohelise raamatu rakendamise mõju (2013–2022) ning 2025. aastal koostati alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035.

Narkootiliste ainete (sh ilma arsti väljakirjutuseta retseptiravimite) tarvitamine on 2024. aastal võrreldes 2022. aastaga vähenenud. 2024. aasta andmetel tarvitas neid viimase 12 kuu jooksul 4,4% vastanutest (2022. a 6,1%) ja viimase 30 päeva jooksul 5,1% (2022. a 5,3%). Suurim langus on 16–24­aastaste naiste seas, kelle tarvitamine langes 12,5%­lt 4,1%­le (viimase 30 päeva näitaja langes 12,6%­lt 4,9%­le). Kõige sagedamini tar­ vitati viimase 30 päeva jooksul amfetamiini (7,2%), eriti 16–24­aastaste meeste seas (14,8%). 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanute osakaal 16–34­aastaste seas oli 2024. aastal 10,4%. Viimastel aastatel on märki­ misväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist tingitud surmade arv (2021. a 39, 2022. a 80 ja 2023. a 113). Põhjuseks on uute, eriti kangete sünteetiliste opioidide turuletulek – nendega oli 2023. aastal seotud 50% üledoosist tingitud surmadest. 2024. aastal tehti oluline samm üledoosisurmade vähendamiseks, lisades

5  Reile R, Põlajev A, Saavaste J. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2025. 6  Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 7  Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 8  Eesti Konjunktuuriinstituut. (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023.aastal. 9  Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“.

7 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

politsei esmaabivarustusse retseptiravimi naloksooni, mis blokeerib narkootikumi mõju 30–90 minutiks. Prob­ leemiga tegelemisel on jätkuvalt vajalik valitsemisalade (eriti siseturvalisuse) tihe omavaheline koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäi­ tumine.10 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu11 tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine. Nende 16–64­aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoo­ situd või ravitud depressiooni, oli 2024. aastal 11,7% (2022. a 10,0%, 2020. a 11,7% ja 2018. a 9,0%), mistõttu on näitaja osakaalu vähendamiseks vaja senisest enam panustada vaimse tervise probleemide ennetamisse ja vara­ jase abi pakkumisse. Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul püsinud suhteliselt sarnasel tasemel (2024. a 12,8 vs. 2015. a 15,6). Kuna tegemist on rahvastiku mõistes väga harva sünd­ musega (ca 200 juhtu aastas), tuleb näitaja osakaalu võimaliku vähenemise hindamisel olla ettevaatlik ning jätkata suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimi­ sega ja suitsiidiennetusse interdistsiplinaarse panustamisega.

Ka 2022. aasta rahvastiku vaimse tervise uuringu12 tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esi­ nemine on ajas suurenenud – igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18–24­aastased). Kooliõpilaste tervisekäi­ tumise uuringu andmetel (viimane uuring 2021/2022) kogeb vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 11–15­aastaste noorte seas 45% tüdrukutest ja 23% poistest.13 Meeleolu­ ja neurootilistest häiretest tingitud tervisekaotus (DALY) 1000 elaniku kohta (2024. a 8,3) on Eestis järjepidevalt kasvanud (2023. a 8,0 vs. 2015. a 6,1). See illustreerib, et inimeste elu ja tervise hoidmiseks on kriitiline suunata senisest enam ressursse vaimse tervise probleemide ennetuseks, varajasteks sekkumisteks ja tulemuslikuks käsitluseks tervishoius.

Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eespool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud ja mitmekesist toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsed.14 Elanikkonna vaimse tervise toetamiseks on oluline kujundada keskkonnad, kus inimesed valdavalt viibivad, nende vaimset tervist toetavaks, edendada inimeste oskusi toetamaks nii ennast kui teisi, märgata probleemide tekkimist võimalikult vara ning pakkuda sobiva intensiivsusega teenuseid.

Nakkushaiguste leviku tõkestamisel on oluline roll nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisel, nende leviku ennetamisel ja ravi kättesaadavuse parandamisel. Uute HIV­i juhtude arv Eestis on viimase 20 aasta jooksul vähenenud – kui 2004. aastal oli uute HIV-i juhtude arv 100 000 elaniku kohta 54,5, siis 2024. aastal oli sama näitaja 9,7.15 Euroopaga võrreldes on uute HIV­i juhtude osakaal Eestis siiski keskmisest ligikaudu 2,5 korda suurem.16 2023. aastal registreeriti Eestis kokku 183 uut HIV­i juhtu, millest ligi ühe kolmandiku moodustasid oma nakatumisest juba varem teadlikud migrandid (sh Ukrainaga seonduvad juhud ja sõjapõgenikud). Aastaks 2024 on uute juhtude arv vähenenud 133­ni17. Täpsemate riskihinnangute tegemiseks ja epidemioloogilise olukorra paremaks hindamiseks, sealhulgas levikuteede analüüsimiseks, on oluline tagada HIV­iga seotud and­

10  Tervise Arengu Instituut. (2024). Rahvastiku tervise aastaraamat. 11  Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 12  Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. 13  Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 14  Inimarengu aruanne: Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.  15  Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi. 16  Maailma terviseorganisatsioon, Euroopa regioon. HIV/AIDS surveillance in Europe 2024 (2023 data). 17  Terviseamet. HIV­nakkus – statistika.

16–64-aastaste osakaal,

kellel on aasta jooksul diagnoositud või ravitud

depressiooni, on kasvanud kahe aastaga

1,7%

8 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

mete pidev esitamine ja nende kvaliteet. Uute ägedate viirushepatiidi juhtude arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Kroonilise C­viirushepatiidi ja B­viirushepatiidi juhud on püsinud viimastel aastatel sarnasel tasemel – ala­ tes aastast 2017 on aastas 100 000 elaniku kohta diagnoositud keskmiselt kümme C­ ja kaks B­viirushepatiidi juhtu. Viimase 20 aasta jooksul on Eestis tuberkuloosi esmasjuhtude arv vähenenud kuus korda. Kui aastal 2005 oli tuberkuloosi esmasjuhte 424, siis 2024. aastal registreeriti Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi andmetel Eestis 71 tuberkuloosijuhtu. Nii tuberku­ loosi esmasjuhtude arv kui haigestumuskordaja on langenud ajaloo madalai­ male tasemele. Kiire diagnostika, varajane avastamine, kättesaadav tasuta ravi ning sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas.

Nakkushaiguste ja antimikroobse resistentsuse leviku ohjamise ennetamise üks viis on vaktsineerimine. COVID­19 pandeemia järel on immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatus järsult vähenenud. 2024. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, Haemophilus influenzae tüüp b ja B­viirushepatiidi vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel vaid 83,3%.

Emakakaelavähi ennetusele suunatud HPV suhtes on vaktsineerimisega hõlmatus 14­aastaste tüdrukute hulgas 63,0% ning poiste hulgas, kellele võimaldati esmakordselt tasuta immuniseerimist 2024. aastal, 44,2%. Nimetatud hõlmatuse näitajaid mõjutab üleminek tervise infosüsteemi andmetele 2022. aastal. 60­aastaste ja vanemate vaktsineerimisega hõlmatus hooajalise gripi suhtes on oluliselt madalam (2024. aastal 24,9%) kui soovitud sihttase. Hõlmatuse suurendamine aitab säilitada eakate tervist ning leevendada tervishoiusüsteemi koormust. Antibiootikumiresistentsete bakterite levik Eestis on väike, samas on andmed selle kohta puudulikud.

Üheks tervisekaotuse põhjuseks on ka vigastused, millest paljud on ennetatavad. Vigastusi juhtub enim alla 24­aastaste ja üle 85­aastaste seas.18 Peamine vigastuse põhjus on kukkumine. Enim vigastusi juhtub kodus (40% kõikidest kukkumistest).19Vigastuste ennetamiseks jätkatakse kodukeskkonna vigastusriskide projek­ tiga, mis on oluliseks sisendiks vigastuste poliitika kujundamisel.

Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamisel noorte seas on viimastel aastatel täheldatud positiivseid suundumusi – näiteks lükkavad noored seksuaalelu algust edasi, samuti on vähenenud juhusuhted ja mitme partneriga noorte arv. 20 Suurte muutusteta on püsinud juhupartneriga seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasu­ tamine noorte hulgas (2021. a 49%21), samas kui täiskasvanud kasutavad juhupartneritega kondoomi üha harvem (2020. a 32% ja 2024. a 24%22). Seksuaaltervise seire jätkamiseks tehakse 2025. aastal järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring ja 2027. aastal järgmine Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring. 2024. aastal toetas Sotsiaalministeerium „Eesti naiste tervise uuringu“ (ENTU) järgmist lainet, mille uuringuküsimused puudutasid nii tervise­ ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist ja COVID­19 pandeemia mõju nende kättesaadavusele kui ka naiste üleminekueaga seotud probleeme ja menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele. Eespool loetletud uuringute tulemused on sisendiks järgnevate aastate olulisemate sekkumiste ja tegevuste kokkuleppimisel seksuaal­ ja reproduktiivtervise vallas.

18  Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. VIG11: Vigastuste välispõhjused 100 000 elaniku kohta soo, vanuserühma ja elukoha järgi. 19  Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. VIG12: Vigastuste välispõhjused toimumise koha, vanuserühma ja elukoha järgi. 20 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. 21 Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 22 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. TKU60: Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles kondoomi kasutamine soo järgi.

HIV esmajuhtude arv Eestis on ligikaudu

2,5 x suurem

kui Euroopa keskmine.

9 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Lisaks jätkab terviseriskide ennetamiseks ning tervise ja heaolu edendamise korraldamiseks tööd valdkonda- deülene ennetusnõukogu, kus on kokku lepitud järgnevate aastate tegevuskava. Tööd on jätkanud ka Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutsev ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsustamist ennetu­ ses. Ennetuse teadusnõukogu on välja arendanud ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise süsteemi, mille alusel hinnatakse ennetustegevuste tõendatust.

Olulisemad tegevused

y Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, et vähendada survet tervishoiule. Ennetuse teadusnõukogu juhtimisel jätkatakse enne­ tustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Koostöös Justiitsministeeriumi ja teiste osapooltega töö­ tatakse välja ja rakendatakse uusi ennetustegevusi.

y Terviseriskide vähendamiseks kinnitatakse alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad ja tegevus­ kava, mille põhjal rakendatakse valitud tõenduspõhiseid meetmeid. Samuti töötatakse välja tubaka ja niko­ tiini tarvitamise vähendamise arengusuunad ning tubakaseadusega kehtestatakse elektroonilise sigareti vedelikes lubatud maitseainete loetelu, millega antakse toodetele tubaka ja mentooli maitse.

y Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel jätkatakse 2026. ja 2027. aastal Eesti narkopoliitika 2030 elluviimi- sega, sealhulgas arendatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jät­ kuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega.

y Vaimse tervise toetamiseks töötatakse välja astmelise abi mudel, mis keskendub levinumatele sümpto­ mitele, nagu meeleolu langus ja ärevus. Samuti luuakse digitaalne keskkond, mis pakub inimestele ene­ seabistamise võimalusi ja lihtsamaid nõustamisi vaimse tervise probleemide varajaseks avastamiseks. Vaimse tervise käsitluse võimestamiseks esmatasandil töötatakse esmatasandi spetsialistidele välja ja korraldatakse vaimse tervise täiendkoolitusi.

y Tugevdatakse nakkushaigustest tingitud kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut ning muudetakse olemasolevaid reageerimissüsteeme paindlikumaks. Selleks valmistatakse ette nakkushaiguste enneta­ mise ja tõrje seaduse uus terviktekst, mis võtab ühtlasi arvesse COVID­19 pandeemia praktilisi õppetunde ning kaasajastab nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.

y Toetatakse immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse suurenemist elanikkonnas. Koos eri­ alaekspertidega loovad vaktsineerimist korraldavad ametiasutused vaktsineerimise strateegia, mis toetab nii immuniseerimiskavakohaste kui ka ­väliste vaktsineerimistega hõlmatuse suurendamist pikaajalises vaates, arvestades muu hulgas ka vaktsineerimise korralduse uuringus esile toodud sekkumisi. Samuti tehakse immuniseerimiskava tõhususe hindamiseks seroepidemioloogiline uuring.

10 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programmi tegevused ja teenused

Tegevus 1. Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine

Tegevuse eesmärk: edendada tervist kogu elukaare jooksul ja kujundada tervislikke valikuid toetav keskkond, tagades, et inimestel on olemas vajalikud oskused ja võimalused teha tervist toetavaid ja riskikäitumist vähen­ davaid valikuid.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu tervisekäitumise poliitikat, et edendada koostöös asjaomaste osapooltega tõenduspõhist lähenemist, luua tervislikke valikuid toetav keskkond, suurendada inimeste teadlik­ kust tervislikest valikutest ja muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning tervisekäitumise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest kaasrahastatakse 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse paigutatud WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevust aasta­ tel 2024–2027.

Tervise Arengu Instituut korraldab ja arendab tõenduspõhiseid ennetustegevusi ning teeb teadustööd erineva­ tel uurimissuundadel. Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutseb ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset ning toetada ennetustegevuste arengut ja tõendusel põhinevat otsustamist ennetuses.

Tervise Arengu Instituut pakub muu hulgas välisvahendite toel asjaomastele osapooltele (nt KOVid, tööandjad, laste ja peredega tegelevad spetsialistid, koolieelsed lasteasutused, koolid jne) koolitusi, nõustamist ja juhend­ materjale, et toetada nende võimekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel.

Tervise Arengu Instituut arendab toitumisnõustamise teenust, edendab spetsialistide pädevust, suurendab inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest ning arendab toitumise infosüsteemi hal­ damist ja arendamist.

Tervise Arengu Instituut toetab teadustööga tõenduspõhise uimastipoliitika kujundamist, suurendab inimeste teadlikkust alkoholikahjust, selle tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning jätkab tubaka ja niko­ tiini tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Samuti suurendatakse inimeste teadlikkust narkootikumide mõjust ning jätkatakse narkomaania ravi­, rehabili­ tatsiooni­ ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, mis katab ennetuse erinevad astmed ning vähendab seeläbi survet tervishoiule. Jät­ katakse teadusnõukogu ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Töötatakse välja ja raken­ datakse uusi ennetustegevusi, näiteks hoolivate kogukondade mudelit. Toetatakse ennetustegevuste rakendamist paikkonna tasandil, pakkudes kohalikele partneritele nõustamist ja metoodilist tuge ning tugevdades andmepõhist otsustamist sekkumiste sihipäraseks planeerimiseks

y Laste ja täisealiste ülekaalu vähendamiseks, tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse toetamiseks koostatakse ja kinnitatakse toitumise ja liikumise arengusuunad ning alustatakse koostöös partneritega selle elluviimist. Rõhuasetus on tervist toetava keskkonna kujundamisel. Töötatakse ja arendatakse välja toitumisnõustamise teenus integreeritult esmatasandi tervishoiuga. Jätkatakse inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamisega ning regulaarsete seireuuringutega.

11 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

y Arendatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega. Lisaks suurendatakse sotsiaal- ja teiste sidusvaldkondade spetsialistidele teadmisi ja oskusi elukaareüleselt uimastite tarvitamise varaja­ seks märkamiseks ja tarvitamise vähendamise toetamiseks.

y Uimastite tarvitamise vähendamiseks ja valdkondadeülese koostöö suurendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse uimastipoliitika strateegilisi dokumente: kiidetakse heaks alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035, koordineeritakse nende elluviimist ja tagatakse tegevuskava täitmine, koos­ tatakse ja kiidetakse heaks tubakapoliitika arengusuunad ning alustatakse nende elluviimist, jätkatakse „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ elluviimist ja tehakse selle tulemuslikkuse vahehindamine.

y Tubaka/nikotiini tarvitamise vähendamiseks töötatakse välja tubaka ja nikotiini tarvitamise vähenda­ mise arengusuunad. Samuti on kavas välja töötada eneseabi digitaalne vahend tarvitamisest loobumise toetamiseks ning suurendada inimeste teadlikkust tubakatoodete ja uudsete nikotiinitoodete tarvitamise kahjudest, sealhulgas mittetarvitajatele. Tubakaseadusega kehtestatakse elektroonilise sigareti vedelikes lubatud maitseainete loetelu, millega võib anda toodetele tubaka ja mentooli maitset. Kavas on toetada rahvatervishoiu eesmärkide huvikaitset strateegilise kommunikatsiooniga.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Ülekaaluliste või rasvunud 16–64­aastaste osakaal rahvastikus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

52,7% ≤ 52,7% ≤ 52,7% ≤ 52,7% ≤ 52,7%

Absoluutse alkoholi tarbimine 15­aastaste ja vanemate elanike kohta (liitrit) Allikas: Sotsiaalministeeriumi tellitud iga-aastane seireuuring alkoholituru ja -tarbimise kohta

10,7 10,5 10,2 9,8 9,5

12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud 16–34­aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

10,4% 7,4% 6,9% 6,5% 5,7%

Iga päev nikotiinitooteid tarvitavate täisealiste (16–64) osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

21,9% 21,3% 21,0% 20,6% 20,3%

Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine

Tegevuse eesmärk: tagada Eesti elanike vaimse heaolu väärtustamine, hoidmine ja toetamine ning õigeaeg­ sed asjakohased sekkumised abivajaduse tekkimisel.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu vaimse tervise poliitikat, et edendada ja toetada inimeste vaim­ set tervist ja heaolu ning kujundada elukeskkond vaimset tervist hoidvaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning vaimse tervise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Sotsiaalministeerium viib ellu tegevusi, mis toetavad inimeste vaimset tervist üle elukaare, soodustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) nii kogukonnas kui tervishoius ning edendavad vaimse tervise teenuste kvaliteeti.

12 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tervise Arengu Instituut rahastab tegevuse eelarvest vaimse tervise alast uurimistööd, avaldab teaduspublikat­ sioone ning arendab uusi sekkumisi vaimse tervise edendamiseks ja probleemide ennetamiseks.

Alates 2025. aastast kajastuvad riigieelarvest kohalikele omavalitsustele suunatud toetused vaimse tervise teenuste pakkumiseks Sotsiaalministeeriumi eelarve asemel kohalike omavalitsuste toetusfondi eelarves.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Jätkatakse vaimset tervist toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamise, sealhulgas stigma vähendamise ja vaimse tervise kirjaoskuse parandamisega. Sellel perioodil on fookuses laste ja eakate vaimse tervise edendamine, haiguskogemusega inimeste kaasamine ning vaimse tervise seiresüsteemi edasiarendamine.

y Laiendatakse süsteemselt vaimse tervise abi võimalusi rõhuasetusega eneseabi ja eriarstiabi vahele jää­ vatel teenusekihtidel. Selleks töötatakse välja astmelise abi mudel meeleolu languse ja ärevuse sümpto­ mitega varaseks tegelemiseks ning viiakse ellu pilootprojekt koos meetme mõju hindamisega.

y Esmatasandil vaimse tervise käsitluse toetamiseks kasutatakse esmatasandi võimestamise strateegiat ning korraldatakse sellest lähtuvaid vaimse tervise täiendkoolitusi esmatasandi töötajatele.

y Toetatakse Eesti elanikkonna kriisivalmidust ja vähendatakse suitsiidiriski. Kriisivalmiduse tagamiseks korraldatakse laialdaselt psühholoogilise esmaabi (PEA) oskuste koolitusi. Samuti koordineeritakse asu­ tusteülese suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimist ning toetatakse suitsiidikäsitlust, arendades järeltuge ja tõhustades suitsiidse patsiendi käsitlust esmatasandil.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 Täiskasvanute (16+) üldine eluga rahulolu (skaalal 0–10) Allikas: Eesti sotsiaaluuring (EU-SILC)

7,1 7,1 7,2 7,2 7,2

16–64­aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

11,7% 8,9% 8,4% 7,9% 7,5%

Tervisekaotus 1000 elaniku kohta (DALY): meeleolu­ ja neurootilised häired (F30–F49) Allikas: surma põhjuste register, Statistikaamet

8,3 8,0 7,9 7,9 7,8

Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: surma põhjuste register, Statistikaamet

12,8 12,5 12,0 11,5 11,0

13 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje

Tegevuse eesmärk: tagada Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrjega turvaline elukeskkond, ennetades ja vähendades nakkushaiguste levikut teadlikkuse suurendamise, vaktsineerimisega hõlmatuse parandamise ja antimikroobse resistentsuse vähendamise kaudu ning luues valmisoleku pandeemiateks ja nende tõhusaks ohjamiseks.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikat, et koostöös asjaomaste osapooltega ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest toeta­ takse Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluva HIV­ravi andmekogu ülalpidamist.

Tervise Arengu Instituut tegeleb inimeste teadlikkuse parandamisega ja valdkonna spetsialistide pädevuse suurendamisega HIV­nakkusest ja tuberkuloosist ja nende levikuteedest ning pakub kahjude vähendamise tee­ nuseid. Tervise Arengu Instituut vastutab tuberkuloosiregistri pidamise eest. Lisaks vastutab Tervise Arengu Instituut Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) andmete edastamise kohustuse eest ja täi­ dab tuberkuloosi teemal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid.

Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret (sh laboratoorset seiret), nakkushaiguste registri pidamist ja nak­ kushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ning osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes.

Ühtlasi tegeleb Terviseamet nakkushaiguste immunoprofülaktikaga ja epideemiatõrje tegevuste korraldami­ sega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korraldamise küsimustega ja vaktsineerimise laiapõhjaliste kommuni­ katsioonikampaaniatega.

Terviseamet korraldab muu hulgas antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrüh­ made teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest ning osutab labora­ toorseid referentteenuseid.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Tugevdatakse nakkushaigustest tingitud kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut ning muudetakse olemasolevad reageerimissüsteemid paindlikumaks. Selleks valmistatakse ette nakkushaiguste enneta­ mise ja tõrje seaduse uus terviktekst ja uuendatakse selle rakendusakte, mis võtavad arvesse COVID­19 pandeemia praktilisi õppetunde ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kaasaegseid aspekte.

y Tõkestatakse HIV-i, C-hepatiidi ja tuberkuloosi levikut ning tugevdatakse nende haiguste ennetamise integreerimist tervishoiuteenustega. Selleks koostatakse riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017­2025) lõpparuanne, et analüüsida seniste sekkumiste tõhusust. Koostöös eri osapooltega, sealhulgas HIV valit­ suskomisjoni liikmetega, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku vajalikud tegevused ja tegevusplaan HIV­i, C­hepatiidi ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks. Samuti analüüsitakse HIV­i andmete kogumise ühtlustamise võimalusi, et parandada andmete kvaliteeti. Lisaks analüüsitakse võimalusi võimaldada ravi­ kindlustamata isikutele C­hepatiidi ravi.

14 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

y Toetatakse immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse vähendamise peatamist. Koos erialaeks­ pertidega loovad vaktsineerimist korraldavad ametiasutused vaktsineerimise strateegia, mis toetab nii immuniseerimiskavakohaste kui ka ­väliste vaktsineerimistega hõlmatuse suurendamist pikaajalises vaates, arvestades muu hulgas ka vaktsineerimise korralduse tööriistas23 esile toodud sekkumisi. Samuti tehakse immuniseerimiskava tõhususe hindamiseks seroepidemioloogiline uuring.

y Antimikroobse resistentsuse leviku tõkestamiseks jätkatakse Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegias 2025–2030 kokkulepitud suundade elluviimist. Selleks on koostatud inimtervishoiu valdkonna antimikroobse resistentsuse tegevuskava, mis hõlmab antibiootikumide mõistliku kasutamise edendamist, seiresüsteemide arendamist, infektsioonikontrolli tugevdamist ja õigusruumi kaasajastamist. Nakkuste ennetamiseks ja kestlike muutuste saavutamiseks antibiootikumide kasutamisel koolitatakse tervishoiu­ töötajaid ning suurendatakse avalikkuse teadlikkust.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 2­aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae, tüüp b ja B­viirushepatiidi suhtes Allikas: tervise infosüsteem

83,3% 87% 88% 89% 90%

14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes Allikas: tervise infosüsteem

63,0% 72% 75% 78% 79%

60­aastaste ja vanemate vaktsineerimisega hõlmatus hooajalise gripi suhtes Allikas: tervise infosüsteem

24,9% 31% 32% 33% 34%

Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet

9,7 8,6 8,2 7,8 7,4

23  Civitta, Sotsiaalministeerium. (2024) Rakendusuuringu „Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist“ lõpparuanne.

15 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Tervist toetavate valikute programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis­ teeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvald­ kondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ Kultuuriministeeriumi spordiprogramm, mis toetab liikumise edendamist, ja tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi kindla sisejulgeoleku programm, mis toetab narkokuritegevuse vastast võitlust.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht­ komisjonile ja koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märt­ sis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

16 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

LISA 1.

Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Tervise edendamine ja riski- käitumise vähendamine

Tervisekäitumise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 431)

Koostöös asjaomaste osapooltega töötatakse välja ja viiakse ellu tervisekäitumise poliitikat, et edendada tõenduspõhist lähenemist, luua tervislikke valikuid toetav keskkond, suurendada inimeste teadlikkust tervislikest valikutest ja muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning tervisekäitumise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenuse eelarvest rahastatakse aas­ tatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkus­ haiguste keskuse tegevust, mis otsustati 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse ümber paigutada.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Euroopa Majanduspiirkonna toetused).

Valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 139)

Teenuse eesmärk on toetada valdkonnaülese enne­ tussüsteemi arendamist ning tõendusel ja andmetel tuginevat otsusetegemist, mille kaudu on võimalik vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäi­ tumist ning parandada tervisenäitajaid. Eesmärgi saavutamisel on põhitegevuseks valdkonnaülese ennetuse tegevuskava täitmine. Selle raames korral­ datakse valdkonnaülese ennetuse sekretariaadi tööd, uuritakse ennetussüsteemi ja testitakse lahendusi probleemkohtade muutmiseks, hinnatakse ennetus­ tegevuste tõendatuse taset, korraldatakse ennetuse teadusnõukogu tööd, nõustatakse osalisi tõendusma­ terjali kogumisel ja kasutamisel poliitikakujundamisel ja praktikas, arendatakse ennetuse tööjõu pädevust

tulemusliku ennetuse elluviimiseks ning arendatakse ja uuritakse ennetussüsteemi toimimiseks vajalikke töö- ja mõõtevahendeid. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise ja valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjoni (ennetus­ nõukogu) nõustamisega tegeleb ennetuse teadusnõu­ kogu, mida juhib Tervise Arengu Instituut. Ennetuse teadusnõukogu eesmärk on vähendada ennetuses lõhet praktika, teaduse ja poliitikakujundamise vahel. Ennetuse tööjõu arendamiseks korraldatakse välis­ vahendite toel Euroopa ennetuse õppekava (EUPC) koolitusi otsustajatele, spetsialistidele ja kohalikele omavalitsustele. Osaliste toetamiseks arendatakse ja testitakse välisvahendite toel ennetustegevusi, töö- ja mõõtevahendeid, mis on valdkonnaülesed, näiteks tõendatud tulemuslikkusega hoolivate kogukondade ennetussüsteem (Communities That Care). Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Siseministeeriumi rakendatav Euroopa Liidu ühtekuu­ luvus­ ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meede 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ ja PreventNCD (Joint Action on Prevention of Non-Com- municable Diseases): rahvatervishoiu ühisprojekt vähi ja muude mittenakkushaiguste ennetamiseks. Rahas­ tab Euroopa Liit EU4Health programmi 2021–2027 kaudu).

Tervisedenduse korraldus ja lahenduste uuendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 438)

Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi võimekust elanike tervise ja heaolu edendamisel, sealhulgas tervisekäitumise kujundamisel, riskikäitumise enneta- misel ja toetava keskkonna loomisel.

Võimekuse arendamiseks on kavas:

1. toetada maakondi, kohalikke omavalitsusi, töö­ andjaid ja kogukondi nõustamiste, koolituste ning juhend­ ja metoodiliste materjalide loomise kaudu;

2. arendada valdkonna ja valdkonnaga seotud spetsialistide (KOV, MARO, haridusasutused, tööandjad) pädevust ja koostööd ning koordi­ neerida nende võrgustikke. Suurendada lastega töötavate spetsialistide võimekust laste ja noorte tervise ja heaolu edendamisel ning riskikäitumise ennetamisel;

17 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

3. arendada, ellu viia ja hinnata tõendus­ ja teadus­ põhiseid ennetustegevusi (nt VEPA metoodika jt);

4. parandada ja lihtsustada paikkonnapõhiste rahvatervishoiu andmete kättesaadavust ja kasu­ tusmugavust (sh täiskasvanud rahvastiku tervise­ käitumise uuring, kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, maakondlikud tervise ja heaolu ülevaated ning vigastusraportid, tervise- ja heaoluprofiili arendustööd). 

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT­st „Laste ja perede toetamine“ VEPA metoodika). 

Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 112)

Teenuse eesmärk on toetada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist tervist toetava toidukeskkonna kujundamise ning toitumisalase teadlikkuse suuren­ damise ja oskuste arendamise kaudu, rakendades terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks muu hulgas tervislike tarbimismustrite kujundamiseks füüsilise ja sotsiaalse keskkonna loomist, toitumisega seotud teavet ja haridust. Eesmärke viiakse ellu erinevate tegevuste kaudu, sealhulgas riiklike toidu­ ja toitu­ missoovituste koostamine, tõenduspõhise toitumisa­ lase info jagamine, toidu ja toitlustamisega seotud õigusloome ja poliitikakujundamise protsessides osalemine, koolituste, sekkumiste ja töövahendite väljatöötamine ja pakkumine ning uuringute tege­ mine. Tegevused on suunatud erinevatele siht­ ja sidusrühmadele, sealhulgas toidutööstus (toidu reformuleermise kava), haridusasutuste spetsialis­ tid (õpetajatele mõeldud metoodilised materjalid ja koolitused), erialaspetsialistid (meedikud, nõustajad) ja esmatasandi tervishoiuteenuse pakkujad. Toitu­ misalase teadlikkuse suurendamiseks ühiskonnas korraldatakse teavituskampaaniaid. 

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“).

Uimastitarvitamise ennetamine, ravi ja kahjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 119)

Teenusega suurendatakse eri valdkondades uimasti­ tega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimas­ tite (sh alkohol, nikotiin ja narkootikumid) mõjust

tervisele ning arendatakse nende oskusi uimastite tarvitamise teemaga tegelemiseks, tarvitamise mär­ kamiseks, nõustamise või ravi korraldamiseks ning tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sel­ leks luuakse spetsialistidele mõeldud koolitusmoo­ duleid, juhiseid ja tööriistu ning teenuste pakkumist toetavaid materjale. Samuti jätkatakse haavatavatele sihtrühmadele raviteenuste, kahjude vähendamise teenuste ning tugi­ ja nõustamisteenuste pakkumist. Sotsiaal­ ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste sidususe suurendamise ja seeläbi nende kättesaadavuse parandamise olulisust. Aren­ datakse ja rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Korraldatakse elanikkonnale suunatud teavitustegevusi riskikäitumise vähenda­ miseks, edendatakse nikotiini­ ja tubakavaba ning vähema alkoholiga elustiili. Teavitatakse elanikkonda abi ja ravi võimalustest uimastite tarvitamisest loobu­ miseks. 

Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloo­ gilisest olukorrast ja sihtrühmade vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis­, seire­ ja teadusuu­ ringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (nt reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine kasutatud süstaldes ning alkoholi­ ja nikotiinitoodete testostlemine jt). 

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“).

Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 142)

Tehakse teadusuuringuid evalveeritud teadusvald­ konnas (arsti­ ja terviseteadused) ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemusi.  Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad: 

1. rahvastikupõhised jm seireuuringud, mis või­ maldavad järjepidevalt jälgida eri rahvastiku vanuserühmade tervist, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid. Laiendatud tähelepanu on toitumisel, uimastite ja teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel ja seksuaalkäitumisel, aga ka kitsamate sihtrühmade uuringutel, näiteks suure­ mas HIVi nakatumise riskis olevad inimesed; 

18 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

2. elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine korduvate mõõtmistega kohortuuringutega: perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud;

3. vähiennetuse, sõeluuringute, vähi varase avas- tamise ja ravi tõhususe hindamine ning vähihai- gestumuse, -elumuse, -suremuse ja -levimuse uuringud;

4. tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate sihtrühmade tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine;

5. vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisu- korra hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste ja teenuste vajaduste väljaselgitamiseks ning tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoogi- liste sekkumiste väljatöötamiseks;

6. naiste tervise uuringud, mis hõlmavad pahaloo- muliste kasvajate ennetust ja ravi, sõeluuringuid, reproduktiivtervist, rasedust ja sünnitust, rase- duse katkemise ja katkestamisega seotud prob- leeme ning postmenopausis naiste tervist;

7. nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, peamiselt riskikäitumisega seotud haigused (HIV, tuberkuloos).

Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine

Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 334)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu vaimse tervise poliitikat, et edendada ja toetada inimeste vaimset tervist ja heaolu ning kujundada elukeskkond vaimset tervist hoidvaks. Tegevus hõl­ mab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL­i otsustus­ protsessis osalemist ning vaimse tervise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 323)

Teenuse eesmärk on viia ellu tegevusi, mis toetavad inimeste vaimset tervist üle elukaare ning erineva- tel teenuste tasanditel. Selleks toetatakse vaimse tervisega seotud probleemide ennetamist kaitse- ja riskitegurite mõjutamisega ning soodustatakse juba kujunenud probleemide varajast märkamist (üksik- isiku ja populatsiooni tasandil). Vaimse tervise abivõi- maluste kujundamisel keskendutakse astmeliselt üles ehitatud abi andmise süsteemi väljaarendamisele nii kogukonnas kui tervishoius ning nende teenuste kva- liteedi edendamisele.

Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 130)

Teenuse eesmärk on toetada teaduspõhiste otsuste tegemist ja süsteemsete ennetusmeetmete kujun­ damist, mis aitavad parandada rahvastiku vaimset heaolu ning vähendada vaimse tervise probleemide levikut. Kolm peamist tegevussuunda on regulaarne andmetepõhine olukorra analüüs ja mõtestamine, tõenduspõhiste sekkumiste arendamine ning prakti­ liste lahenduste elluviimise ja kättesaadavuse laien­ damine.

Teenuse raames:

1. uuritakse ja analüüsitakse rahvastiku vaimset tervist (sh sihtrühmapõhised, probleemipõhised ja korduvuuringud), et toetada andmepõhist polii­ tikakujundamist ja sekkumiste suunamist (suitsii­ diennetuse uuring, laste vaimse tervise uuring jt);

2. tugevdatakse teadmusbaasi ja teadmistepõhist otsustamist (sh teadusartiklite ja analüüside aval­ damine);

3. töötatakse välja ja kohandatakse tõenduspõ­ hiseid sekkumisi Eesti oludele, et ennetada probleeme ja toetada varajast sekkumist (CTC raamistik, PM+ jt);

4. koostöös partneritega testitakse ja valmistatakse rakendamiseks ette vaimse tervise edendamise tegevusi, näiteks õpetajate sotsiaal­emotsionaal­ sete oskuste arendamist ja kogukonnapõhiseid algatusi.

19 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje

Nakkushaiguste ennetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 432)

Koostöös asjaomaste osapooltega töötatakse välja ja viiakse ellu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikat, et ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmis­ tamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist ning nak­ kushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenuse eelarvest toe­ tatakse ka Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluva HIV­ravi andmekogu ülalpidamist.

HIVi ennetamine ja mõjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 123)

Teenusega suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV­nakkusest ja tuberkuloosist ning nende leviku­ teedest, edendatakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, eluoskusi ja hoiakuid. Samuti suurendatakse asjaomaste valdkondade spetsialis­ tide pädevust HIV ja tuberkuloosi teemadel, pakku­ des vajalikke teadmisi ja oskusi ning töötades välja töövahendeid. HIV-nakkuse leviku peatamiseks paku­ takse tervishoiu­ ja sotsiaalteenuseid, sealhulgas tur­ valise seksuaalkäitumise alast nõustamist, testimist ja ravi (sh kinnipeetud isikutele). Lisaks hinnatakse HIV­nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ja sekkumisi ning korraldatakse tuberkuloosi ravikonsii­ liumi ja eksperttöörühma tööd. 

Nakkushaiguste seire korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 155)

Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet nakkushaiguste esinemisest. Teenus hõlmab nakkus­ haiguste seire korraldamist (nii andmete kogumist tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt kui ka labo­ riseire korraldamist), seireandmete süstemaatilist kogumist, kvaliteedi tagamist, analüüsimist ja tren­ dide määramist, kättesaadavuse tagamist ja tagasi­ side andmist siht­ ja huvirühmadele, sisendi andmist tõrjemeetmete rakendamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks.

Teenuse raames peab Terviseamet nakkushaiguste registrit, täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse üles­ andeid ning osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes ja andmevahetuses. Samuti tehakse põhimõttel „Üks tervis“ riigisisest koostööd ja vahetatakse andmeid teiste seotud huvirühmade, asutuste ja valdkonda­ dega (sh veterinaaria, keskkonnatervishoid, toiduo­ hutus ja rahvatervishoid), et tagada nakkushaiguste terviklik jälgimine, põhjalikum riskihindamine ja koordineeritud tegutsemine seire­ ja tõrjemeetmete rakendamisel ning reageerida tõhusalt ühiskonda mõjutavatele terviseriskidele. Tuberkuloosi teemadel täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid Ter­ vise Arengu Instituut, kes on ka tuberkuloosiregistri vastutav töötleja.

Nakkushaiguste immunoprofülaktika (vastutaja Terviseamet, lühikood 158)

Teenuse eesmärk on vähendada vaktsiin­välditavate nakkushaiguste (sh raskete haigusvormide ja surma­ juhtude) esinemise või taasesinemise tõenäosust ja võimaldada kvaliteetse immuniseerimisteenuse osu­ tamist. Teenus hõlmab immuniseerimisega hõlma­ tuse andmete kogumist, analüüsimist ja avaldamist, nakkushaiguste levikule ja haigestumisele vaktsi­ neerimise mõju hindamist, tervishoiutöötajate ja koostööpartnerite nõustamist ja juhendamist immu­ niseerimisega seoses, teavitus­ ja juhismaterjalide koostamist, sekkumiste planeerimist ja rakendamist koostöös teiste osapooltega hõlmatuse parandami­ seks, ekspertsisendi andmist immuniseerimispoliitika kujundamiseks ning vaktsineerijate koolituskavade ja vaktsineerimissoovituste väljatöötamiseks, järeleval­ vet immuniseerimiskohtade ja vaktsiinide säilitamis­ tingimuste üle, rahvusvahelist koostööd (ECDC, WHO, EK jm) ja andmevahetust.

Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 234)

Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet mikroobide resistentsuse olukorrast ja ohjata selle levikut. Teenus hõlmab antimikroobse resistentsuse seire korraldamist (nii andmete kogumine kui labo­ riseire) inimtervishoiu valdkonnas, levikutrendide määramist ja hindamist ning sisendi andmist AMR poliitika kujundamiseks ja ohjamismeetmete raken­ damiseks, lisaks soovituste ja juhiste koostamist sihtrühmadele, teavitustööd, rahvusvahelist koostööd ja seirevõrgustikes osalemist (ECDC, WHO), samuti

20 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

põhimõttel „Üks tervis“ tehtavat riigisisest koostööd ja andmevahetust teiste seotud huvirühmade, asu­ tuste ja valdkondadega ning inimtervishoiu AMR tegevuskava ja töörühma eestvedamist.

Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 157)

Teenuse eesmärk on ennetada, õigel ajal tuvastada ja vähendada nakkushaigustega seotud terviseriske, tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegse tõrje­ meetmete rakendamise, riskihindamise, teavitustöö, ekspertsisendi ja nõustamisega nii tavaolukorras kui ka puhangute, epideemiate ja nakkushaigustega seo­ tud kriiside korral. Teenus hõlmab 24/7 riigisiseste ja rahvusvaheliste ohusignaalide monitooringut WHO EIS ja EK EWRS (varajase teavitamise ja reageerimise süsteem) kaudu, elanikkonna ja asutuste nõustamist, teavitustööd, ekspertsisendi andmist, epidemio­ loogiliste uuringute tegemist nii riigisiseste kui ka piiriüleste nakkushaigustega seotud sündmuste esinemise korral, haigustekitajate tuvastamist ja uurimist (sh laborianalüüsid), tõrjemeetmete raken­ damist ja juhendamist (sh immuniseerimise vajadus), järelevalvet nakkushaiguste tõrjenõuete täitmise üle ning rahvusvahelist koostööd piiriüleste terviseoh­ tude, valmisoleku ja rahvusvaheliste tervise­eeskir­ jade (IHR) rakendamisel.

Laboratoorsete referentteenuste osutamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 156)

Terviseamet korraldab laboratoorse referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Laboratoorse referentteenuse osutamine hõlmab haigustekitajate tüvede ja omaduste määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitavate uuringute tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentlabori üles­ annete täitmist. Teenust osutatakse prioriteetsetes nakkushaiguste uuringuvaldkondades. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhen­ dab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt ja koor­ dineerib analüüside kvaliteedi tagamist. Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asja­ omaste laborite ja muude institutsioonidega.

Rahvatervise labor korraldab veredoonorlust toetavate uuringute referentteenust, tagades ööpäevaringse valmisoleku veredoonorlust vajavate patsientide immunohematoloogilisteks ja nakkushai­ guse tekitajate analüüsideks, vereseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

21 2026–2029TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

LISA 2.

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud lisainfo andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 26 251 157 25 119 801 20 048 527 19 900 874

Tegevus 1. Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine

17 633 658 16 525 896 13 461 197 13 431 974

Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 1 609 698 1 587 665 682 499 682 499

Tervisedenduse korraldus ja lahenduste uuendamine 1 580 406 1 275 361 915 355 915 355

Tervisekäitumise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

2 375 251 2 346 269 1 997 463 1 968 240

Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu 1 448 654 1 412 286 578 400 578 400

Uimastitarvitamise ennetamine, ravi, kahjude vähendamine

10 540 209 9 825 034 9 208 199 9 208 199

Valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamine 79 439 79 281 79 281 79 281

Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine

1 813 418 1 739 225 1 522 523 1 476 260

Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt

525 080 525 160 446 040 429 000

Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine

96 915 95 644 95 644 95 644

Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

1 191 424 1 118 421 980 839 951 616

Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje

6 804 080 6 854 679 5 064 807 4 992 640

Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 580 948 577 637 408 270 400 353

HIVi ennetamine ja mõjude vähendamine 1 425 560 1 392 694 1 392 694 1 392 694

Laboratoorsete referentteenuste osutamine 1 445 665 1 424 744 1 042 371 1 030 774

Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine 130 537 129 809 75 787 75 787

Nakkushaiguste ennetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

579 501 593 486 559 384 530 161

Nakkushaiguste immunoprofülaktika 467 637 464 899 296 036 296 036

Nakkushaiguste seire korraldamine 2 174 232 2 271 410 1 290 265 1 266 834

1 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

PROGRAMM

Tervist toetav keskkond 2026–2029

© J

os h

W ill

in k

2 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub elukeskkonna muutmisele tervist toetavamaks, pakkudes inimestele kätte- saadavat infot võimalike keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende vähendamise viiside kohta. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 2 „Tervist toetav keskkond“.

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb

Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)

Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm

Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav

Elluviimise periood 2026–2029

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

3 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisesse ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Samuti aitab tervist toetava keskkonna programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja trau- made tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Tervist toetava keskkonna programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet:

y 21.6.1.9. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervise- kahjude vähendamine (õiglase ülemineku fond).

Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga prog- rammi tegevus kajastab poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused:

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus

Tegevus “Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine”

Tegevus “Elukeskkonnast tulenevate riskide vähen- damine”

Alates 2026. aastast on neli varasemat tegevust kokku liide- tud ning uus tegevus hõlmab tervikuna keskkonnatervishoidu ja valdkonnas osutatavaid teenuseid.

Tegevus “Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid”

Tegevus “Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine”

Tegevus “Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine”

Programmi 2026. aasta koondeelarves seoses tegevuste kokkuliitmisega muudatusi pole. Uus tegevus hõlmab terviklikult 2025. aasta nelja tegevuse eelarvet ja teenuseid.

4 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tervist toetava keskkonna programmi eesmärk

Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav.

Programmi mõõdik Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud elu aastate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut

1947

(2021) 1292 1257 1221 1186

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 12 894 8 881 8 282 7 094 7 053

Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine

12 894 8 881 8 282 7 094 7 053

Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses.

5 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik kesk- kond), geenide ja inimeste endi tehtud valikute koostoimes. Ümbritsev keskkond mõjutab inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit oluliselt enam, kui seda sageli teadvustatakse. Umbes neljandik maailma rahvas- tiku tervisekaotusest on otseselt seotud keskkonnast, sealhulgas töö-, elu- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Keskkonnamõjudele on kõige vastuvõtlikumad lapsed, rasedad ja vanurid ning kroonilise haigusega inimesed. Tervist toetava keskkonna kujundamisel on vastutus jaotunud mitme ministeeriumi vahel. Seetõttu on koostöö nende vahel olulise täht- susega, et parandada inimeste tervist ja heaolu, säästes ja kaitstes see- juures loodust, vähendades kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majanduse kasvule. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui ka nähtavad.

Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse, toodete ja kemikaalidega. Välisõhu saaste on olu- lisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoksiid välisõhus Eestis 1179 varajast surma.1 Lisaks välisõhule on oluline tegeleda ka siseõhu kvaliteediga, mida mõjutavad nii sise- kui ka väliskeskkonnast pärit tegurid. Viimaste uuringute kohaselt veedavad eurooplased 90% ajast siseruumides ja olenevalt olukor- rast võib see kujutada kahekordset terviseriski võrreldes väliskeskkonnaga.2

Müra tõttu kannatab inimeste vaimne ja füüsiline heaolu. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrge mürataseme tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast.3 Suur autoliikluse müra põhjustab igal aastal Tallinnas keskmiselt 125 ning Tartus 22 ja põhimaanteede ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe.4 Varem on mürast tingitud tervisemõju- sid pigem alahinnatud.5 Euroopa Liit on seadnud nullsaaste strateegia raames eesmärgiks vähendada liiklusmürast krooniliselt häiritud elanike osakaalu 30% võrra.6

2024. aastal tõstatusid ühiskonnas tuntavalt ka tuuleparkide suuremahulise planeerimisega seotud terviseris- kide küsimused, millele on vaja edaspidi tähelepanu pöörata. Jätkatakse valdkondlike teadusuuringutega, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule. Oluline on jätkata mürast tingitud terviseris- kide maandamist koostöös Kliimaministeeriumiga. Müra sihtväärtus tuleb planeerimisel seada prioriteediks ja tagada see seal, kus võimalik, säilitades seeläbi vaikseid alasid. Probleemsetes piirkondades tuleb hinnata mürahäiringuid, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist linnades, asulates, põhimaan- teedel ja sadamates, samuti tööstuspiirkondades. Oluline on tõhustada ka riiklikku järelevalvet. Praegu toimub see ainult kaebuste alusel ning ennetustegevuste jaoks ohuprognoosi alusel ressurss puudub.

1  Orru H, Teinemaa E. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus; 2022. 2  Indoor air pollution: new EU research reveals higher risks than previously thought. Euroopa komisjon, 22.09.2003. 3  European Environment Agency. (2021). Estonia noise fact sheet 2021. Luxembourg. 4  Orru H, Veber T. Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Tartu: Tartu Ülikool; 2020. 5  European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. 6  Euroopa Komisjon. Zero pollution targets.

Õhusaaste põhjustas 2020. aastal Eestis

1179 varajast surma.

6 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Lisaks mürale on ohuallikateks ka erinevad kiirgused, mille puhul on oluline vähendada nende kahjulikku toimet. Kiirgusallikad on looduslikud (nt päikesekiirgus ja radoon) ja tehislikud (laserkiirgus, radioaktiivsed jäätmed, röntgenkiirgus). Väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja nende vähendamise võimalustest. Olemasolevate andmete põhjal tuleb välja selgitada radoonist tingitud kopsuvähijuhtude arv Eestis. Kõiki kogutud andmeid saab kasutada sisendina pikaajalise radoonist tingitud terviseriski vähendamise strateegia väljatöötamisel.7 Mitteioniseeriva kiirguse (nt mobiilside) mõjud on samuti viimastel aastatel rohkem küsimusi tekitanud ning oluline on selle riskide selgitamine ühiskonnale.

Kemikaali- ja tooteohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline jätkata rii- gisisest koostööd eri osapooltega ning osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaali- ja tooteohutuse poliitika koostööalgatustes. Eesti tasandil on oluline jälgida, et kemikaalidega tegelevad ettevõtted käitleksid kemikaale ohutult igas tööetapis. Vaja on süsteemset, nüüdisaegset ja ter- viseriske arvestatavat järelevalvet. Terviseamet teeb järelevalvet kemikaale, biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete ja ilusalongide üle ning nõustab neid. 2024. aastal kõrvaldas tuvastatud puudused 83% ettevõtetest. Kemikaaliohutuse olulisust kinnitab mürgistuste statistika.

Mürgistusinfoliinil registreeritakse igal aastal ligi 1500 kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumit ning haiglaravi vajab kemikaalimürgistuse tõttu vähemalt 300 inimest aastas (2024. aastal oli selliseid juhtumeid 317). Kõi- kide ainerühmade põhjustatud ning ravi vajavaid mürgistusjuhtumeid registreeritakse viimasel kümnel aastal stabiilselt üle 3000 aastas. Habrastes vanuserühmades (0–4-aastased lapsed ja üle 65-aastased eakad) on mürgistusõnnetuste esinemise sagedus viimase kümnendi jooksul hakanud vähenema. 2024. aastal oli see näitaja 10 000 elaniku kohta 14,2. Selleks, et kemikaalide kasutamisest tulenevaid riske minimeerida, on jätku- valt vaja tegeleda teabe õigeaegse kättesaadavusega ja selle kasutamise oskuste arendamisega nii organisat- sioonides kui ka üldelanikkonna seas. Lisaks eespool nimetatule on oluline nüüdisajastada õigusruumi, mis lähtuks kõige uuematest teadmistest ning võimaldaks reageerida uutele keskkonda puudutavatele väljakutse- tele.

Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. Eestis on kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal viimastel aastatel olnud stabiilne ja heal tasemel (2024. a 98,2%). Kvaliteetne joogivesi tähendab, et näiteks veevarustussüsteemis levivast Legionellast ja pliist põhjustatud haigusjuhte esineb Eestis vähe ning seda kinnitavad ka Terviseameti andmed. Terviseameti andmetel oli 2024. aastal vaid 22 leegionärihaiguse ehk legionelloosi juhtu. Üldise trendi kohaselt on joogivee kvaliteet stabiilne, kuid lähitulevikus võib eeldada suuremaid kõikumisi, mis on seotud kliima soojenemisega. Selleks et säilitada nõutele vastav ohutu joogivesi, on vaja tagada veemajanduse jätkusuutlikkus8, hinnata ja juhtida riske alates joogiveehaarde valg alast ja toitealast kuni tarbimiskohani ning tegeleda selliste kinnistusiseste süstee- mide riskidega, nagu näiteks plii ja Legionella. Lisaks on vaja Eestis tekitada joogivee kontaktmaterjalide nõuete vastavuse süsteem ja parandada puhta joogivee kättesaada-

vust, muu hulgas haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, ning suurendada tarbijate teadlik- kust ja usaldust kraanivee kvaliteedi suhtes.

Samuti on vaja tagada ohutus ja kvaliteet ujulates, basseinides ja supluskohtades. 2024. aastal oli kvaliteetse veega basseinide osakaal 83%, mis on kolme protsendipunkti võrra suurem tulemus eelneva aastaga võrreldes (sihttase 94%). Ujulatele on suurimaks probleemiks basseinivee nõuetekohase vaba ja seotud kloori taseme hoidmine, kuna see sõltub erinevatest teguritest (nt kasutatavad puhastusseadmed, puhastamise efektiivsus,

7  Keskkonnaministeerium. (2023). Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD eelnõu. 8  Kliimaministeerium. (2020). Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava.

7 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

temperatuur jne). Supluskohtadest on heale või väga heale kvaliteeditasemele vastanud alates aastast 2018 üle 86% kõikidest supluskohtadest. 2024. aastal vastas tervisekaitsenõuetele 87,4% supluskohtadest (sihttase 90%).

Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes õpi-, kasvu- ja elukeskkonna nõuete täitmise üle ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet ning teeb ohukahtluse põhist järelevalvet. 2024. aastal oli kontrollitud haridus- ja sotsiaalasutuste osakaal, kes aasta lõpuks puudused likvideerisid, 44,3%.

Kliima muutumine on toonud kaasa sellised ekstreemsed ilmastikunähtused nagu pikad ja intensiivsed kuu- malained, mis suurendavad terviseohte. Probleem süveneb, kui muutustega kohanemiseks ja nende mõjude leevendamiseks midagi ette ei võeta.9 Intensiivsemalt avaldavad kuumalained mõju just linnades, kus tekivad väga kõrge temperatuuriga alad soojussaare efekti tõttu. Soojussaarte tekkimise ohjamiseks on vajalik tagada nii elukeskkonna läbimõeldud planeering kui ka looduslike rohealade rohkus, mis omakorda vähendavad müra ja õhusaastet ning parandavad liikuvust ja seeläbi tervisedendust.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata kliimamuutuste ja vee kaudu tekkivatele ohtudele (nt parasiidid ja vetikatoksii- nid joogi- ja suplusvees). Kui elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad ohutegurid, nende tasemed ja kokkupuude inimesega on teada, on võimalik võtta meetmeid nende ohutegurite kahjuliku mõju vähendamiseks. Seetõttu on järgnevatel aastatel oluliseks suunaks jätkuvalt osaleda rahvusvaheliste biomonitooringu võrgustike aren- damisel ning määrata Eesti prioriteedid selles valdkonnas. Biomonitooring pakub võimaluse saada teadus- põhist teavet inimeste kokkupuutest ohtlike kemikaalidega. Tervise hoidmise ja parandamise seisukohalt on oluline pöörata tähelepanu ka kaitseteguritele, sealhulgas sisekeskkonna kvaliteedile, näiteks piisavale ja hästi planeeritud loomulikule valgusele, ruumi otstarbele vastavale ventilatsioonile, ohutust ja liikumisaktiivsust toe- tavale ruumilahendusele ning tervisesõbralike materjalide kasutamisele.

Inimese tervist mõjutab ka erinevate teenuste (nt iluteenused) ohutus. Järgmiste aastate olulisteks tegevus- teks on 2025. aastal kaasajastatud teenuste ohutust reguleerivate nõuete tõhus rakendamine, teenuseosuta- jate teadlikkuse suurendamine, juhendmaterjalide arendamine ja järelevalve kohandamine.

Olulisemad tegevused

y Luuakse erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide seire süsteem ehk biomonitooringu süsteem ning tehakse põlevkivisektori terviseriskide uuring. Nii põlevkivisektori tervise- mõjude uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal hinnatakse tervisemõju ning töötatakse välja enne- tus- ja leevendusmeetmed terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks.

y Kemikaalide ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks uuendatakse EL-i kemikaale ja kosmeetika- tooteid käsitlevaid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Kavas on analüüsida EL eelnõudes välja pakutud ettepanekuid, koostada koostöös huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades.

y Inimestele puhta joogivee tagamiseks arendatakse uut keskkonnatervishoiu infosüsteemi (KTI), mis hõl- mab joogivee riskihindamise IT-lahenduse mooduleid. KTI võimaldab veekäitlejatel veekvaliteedi andmeid hallata ning teave vee kvaliteedi kohta tehakse tarbijatele kergelt kättesaadavaks.

9  European Environment Agency. (2023). Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte.

8 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programmi tegevused ja teenused

Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine

Tegevuse eesmärk: tagada Eesti elanikele tervist toetav elukeskkond, maandada keskkonnast tulenevaid ter- viseriske ning pakkuda inimestele kvaliteetset teavet võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu keskkonnatervishoiu poliitikat, et tagada inimestele tervist säästev ja parendav elukeskkond ning vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning keskkonnatervishoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee ning ujula- ja suplusvee seiret ja tehes riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab Terviseamet joogiveeuuringute referent- teenust.

Terviseamet hindab sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsi- kaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonna- mõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta ning väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi.

Terviseamet tegeleb kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamisega, mürgistusteabealase nõus- tamise ja teadlikkuse suurendamisega ning biotsiidiseaduse ja tubakaseaduse alusel riigilõivuga maksus- tatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine või muutmine, detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine ning tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate või teate muudatuse läbivaatamine, veebilehel avaldamine ja hoidmine).

Terviseamet edendab toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaa- lide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaalasutuste õpi-, kasvu- ja elukeskkonna nõuete täit- mise üle ning ilu- ja isikuteenuste nõuete täitmise üle.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Eestis arendatakse süstemaatilise biomonitooringu süsteemi, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest (põlevkivisektori spetsiifiliste) kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ja nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Lepitakse kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tege- vusplaan biomonitooringu süsteemi laiendamisel.

y Kemikaaliohutuse tagamiseks uuendatakse EL-i kemikaale ja kosmeetikatooteid käsitlevaid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Analüüsitakse EL-i eelnõude ettepanekuid koostöös osapooltega, koostatakse Eesti seisukohad ning kaitstakse neid eelnõu konsultat- sioonidel ja töörühmades.

y Nüüdisajastatakse ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted. See hõlmab ka valdkondadeülese tervik- liku süsteemi loomist (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem).

y Kvaliteetse ja ohutu joogivee kättesaadavuse tagamiseks võetakse kasutusele joogiveehaarde valgala ja

9 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

toiteala, veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juhtimise käsitlused. Tegevus hõlmab ka tarbimiskoha veevärgi riskianalüüsi koostamist (Legionella ja plii), prioriteetsetes tarbimiskoh- tades joogivee seiret ja parandusmeetmete rakendamist ning tarbimiskoha veevärgi omanike nõustamist.

y Koostöös KOV-idega parandatakse puhta joogivee kättesaadavust ning korraldatakse kampaania kraani- vee usaldusväärsuse suurendamiseks ja plastpudelireostuse vähendamiseks.

y Arendatakse uut keskkonnatervishoiu infosüsteemi (KTI), mis hõlmab uuendatud vee terviseohutuse infosüsteemi. KTI vee terviseohutuse osa eesmärk on koguda, töödelda ja analüüsida veekvaliteedi and- meid, võimaldada veekäitlejatel oma veekvaliteedi andmeid hallata ja vajalikke dokumente kooskõlastada ning teha need tarbijatele kättesaadavaks. KTI arendamine võimaldab edastada Euroopa Komisjonile vee- valdkonnaga seotud aruandeid.

y Vähendatakse mitteioniseerivast kiirgusest tingitud terviseriske. Rakendatakse uuendatud mitteionisee- riva kiirguse elukeskkonna määrust, suurendatakse ühiskonna teadlikkust mitteioniseeriva kiirguse tervise- riskidest ja parandatakse järelevalvevõimekust (mõõtmine ja sihtuuringud).

y Sageduslubade kooskõlastamise protsessi kiirendamiseks arendatakse iseplaneeritavate tugijaamade kooskõlastamise andmebaasi.

y Uuritakse tuuleparkide akustilist mõju – tehakse mõõtmised ja modelleerimised ning registripõhine epi- demioloogiline terviseriskide uuring. Teistes riikides kogutud teadusliku teadmise kontrollimiseks ja kogu- kondades tekkinud murede maandamiseks tuleb teha põhjalikum uuring Eestis, et väärtustada kohalikku konteksti ja arvestada regionaalseid erinevusi.

y Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks planeeritakse ja viiakse ellu olulisi tegevusi koostöös teiste osapooltega.

y Terviseamet tõhustab ilu- ja isikuteenuste valdkonna järelevalvet, suurendab huivgruppide nõustamist ja panustab nii sektori esindajate kui ka avalikkuse teadlikkuse parandamisse. Samuti pöörab Terviseamet tähelepanu füüsikaliste ohutegurite terviseohutust reguleerivate tervisekaitsenõuete tõhusale rakenda- misele (sh teadlikkuse suurendamine, järelevalve tõhustamine, koolituste korraldamine).

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal Allikas: Terviseamet

98,2% 95,0% 97,0% 98,0% 99,0%

Kontrollitud kemikaale, sh detergente, biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes aasta lõpuks puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

83,2% 80,0% 80,0% 80,0% 80,0%

Kontrollitud haridus- ja sotsiaalasutuste osakaal, kes aasta lõpuks puudused likvideerisid Allikas: Terviseamet

44,3% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0%

Mürgistuste tõttu habrastes vanuserühmades (0–4 eluaastat ja 65+ vanuses) haiglaravi vajanud isikute arv 10 000 elaniku kohta Allikas: tervise infosüsteem

14,2 12,0 11,0 10,0 9,0

10 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Tervist toetava keskkonna programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvald- kondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ Kliima- ministeeriumi programmid „Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus“, „Rohereform ja kliimapoliitika“ ja „Energeetika, maavarad ja välisõhk“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht- komisjonile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis- aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

11 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

LISA 1.

Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine

Keskkonnatervishoiu poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 97)

Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu keskkonnatervishoiu poliitikat, et tagada inimestele tervist säästev ja parendav elukeskkond ning vähen- dada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning keskkonnatervis- hoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ÕÜFi TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- sekahjude vähendamine“).

Vee terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 143)

Terviseamet on joogivee, loodusliku mineraalvee ning ujula- ja suplusvee ohutuse eest vastutav asutus ning teeb nimetatud valdkonnas riiklikku järelevalvet. Asutus vastutab veega seotud ohuolukordadele reageerimise eest ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõr- valdamiseks. Terviseamet osutab joogiveeuuringute referentteenust ning on vee terviseohutuse infosüs- teemi volitatud kasutaja. Terviseamet on vastutav asutus, kes tunnustab loodusliku mineraalveena Ees- tis ammutatavat ja toodetavat vett või ühendusevä- lisest riigist pärit Eestis turule lastavat vett. Teenuse osutamisele on lisandunud täitmiseks uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta10, mis käsitleb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. Teenus võimaldab kõigil soovijail

10  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184. (2020).

tellida vastavalt hinnakirjale basseini-, suplus-, joogi-, heit- ja reoveeproovide hindamiseks analüüse ja uuringuid ning atesteeritud proovivõtja teenust, mille kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll.

Planeeringute ning füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus), keemilistest ja bioloogilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. (vastutaja Terviseamet, lühikood 279)

Teenuse eesmärk on kujundada Eesti elanikele tervist toetav ja ohutu elukeskkond nii sise- kui välikeskkon- nas, hinnates elukeskkonna objektide terviseohutust ja tervisekaitset tagavaid keskkonnatingimusi projek- tides, planeeringutes, keskkonnamõju hinnangutes ja raadiosageduste kasutamisel. Füüsikalised ohu- tegurid (vibratsioon, mitteioniseeriv kiirgus ja müra, sealhulgas ultra- ja infraheli), samuti keemilised ja bioloogilised ohutegurid ei tohi elu- ja õpikeskkonnas kutsuda esile tervisehäireid ning peavad vastama kehtestatud piirnormidele. Riiklikku järelevalvet nimetatud füüsikaliste ohutegurite valdkonnas teeb Terviseamet. Teenuse raames osaletakse valdkonda arendavates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides eesmärgiga parandada teadmisi ja teadlikkust kesk- konnatervishoiust. Pädevusala piires koostatakse juhtumipõhiseid keskkonnaohutuse riskihinnanguid.

Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite hindamiseks analüüse ja mõõtmisi, mille kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest ÕÜFi TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- sekahjude vähendamine“ raames.

Mürgistusteabealane nõustamine ja mürgistuste ennetamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 164)

Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaa- davuse edendamise eesmärk on vähendada mürgis- tusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust (teenuse alateenus: mürgistuste seire korraldamine, andme- aida töö tagamine).

12 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Mürgistusteabealane nõustamine (alateenus: mürgistusteabealane nõustamine infoliinil 16662 ja mürgistusandmebaasi täiendamine) toimub nii rahuolekus kui kriisitingimustes. Teenuse raames tagatakse ööpäevaringselt telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui ka elanik- konnale (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites (alateenus: mür- gistuste ennetustöö kujundamine ja juhtimine) ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealast veebilehte ja andmebaaside andmeid.

Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka tervis- hoiuteenuse osutajate ja elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu uuendamiseks andmete edastamine ja põhimõtete väljatöötami- ses osalemine. Antidootide varu hankenimekirja (vigastussurmade arvu vähendamise eesmärgil elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastu- mürkide kogum) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Tervisekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises, tervishoiutee- nuse osutajatele jaotamises ja tagamises vastavalt mürgistusteabekeskuse hankeplaanile (alateenus: antidootide varu koosseisu uuendamine ja kasuta- misjuhiste tagamine.

Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 151)

Teenus võimaldab taotleda toimeaine kandmist heakskiidetud toimeainete nimekirja, biotsiidi riiklikku luba, liidu luba, riikliku loa tunnustamist, registree- rimistunnistust ja välisriigis omandatud kahjulike organismide tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnus- tamist. Terviseamet hindab biotsiidi ja toimeaine identifikatsiooni, füüsikalis-keemilisi omadusi ja ohte, toksikoloogilisi omadusi, levikut ja käitumist keskkon- nas, tõhusust sihtorganismi vastu, kokkupuuteohte ja riske. Hindamise põhjal koostab Terviseamet hinda- misaruande, eesti- ja ingliskeelse biotsiidi omaduste kokkuvõtte ning annab loa või otsuse. Terviseamet täidab riikliku BPR kasutajatoe ülesandeid, nõustab biotsiidi käitlejaid, sidusrühmi ja avaliku sektori asutusi ning teavitab üldsust kemikaaliohutusest. Pädeva asutusena osaleb Terviseamet Euroopa Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti ja teiste liikmes- riikide pädevate asutusega koostöös EL-i õigusaktide

ajakohastamise ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Samuti osaleb Terviseamet Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide väljatööta- mises.

Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 152)

EL-i REACH-, CLP-, PIC- ja detergentide määruse Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös Euroopa Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regulatsioonide muutmise ettepanekute ja rakenda- mist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste koosta- mises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või koostatakse ettepanek regulatiivse riskiohje meetme rakendamiseks. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. Pädeva asutusena jätkub töö kemikaaliohutust regu- leerivate EL-i määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates Euroopa Komisjoni ja ECHA ekspertgruppides ja komiteedes.

Toodete terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 153)

Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid. Peamine eesmärk on ennetada kosmeetikatoodetest tekkida võivaid terviseriske ning koguda ja menetleda kos- meetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumid). Enne turustamist hinnatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete (sh e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted) koostisosade vastavust tubakasea- duse nõuetele ning jälgitakse turuolukorda. Teenuse raames osaletakse EL-i õigusaktide muutmist ja nende rakendamist toetavate meetmete ning Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ja otsuste väljatöötamises, samuti nõustatakse ettevõtteid ja tarbijaid. Terviseamet pädeva asutusena teeb kos- meetikatoodete laboratoorseid uuringuid ning osaleb EL-i OCCL (Official Cosmetics Contoll Laboratories) võrgustiku töös.

13 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Teenus hõlmab ka kemikaalide üle turujärele- valve koordineerimist – järelevalve korraldamine kosmeetikatoodete, kemikaalide, biotsiidide ja deter- gentide üle tootja, importija ja levitaja juures, hulgi- ja jaemüügis ja e-kaubanduses ning otsuste langeta- mine vabasse ringlusesse lubamise/mittelubamise kohta toodete EL-i turule importimisel koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja uuringuid, mille kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll.

Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 145)

Teenuse eesmärk on tagada haridus- ja sotsiaala- sutustes viibijate tervisele ohutu elukeskkond. Tervi- seamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes õpi-, kasvu- ja elukeskkonna nõuete (sh maa-ala, hoonete, ruumide, sisustuse, korrashoiu, valgustuse, joogivee, müra, ventilatsiooni, päevakava, õppekorralduse, õpilaste liikumise ja kehalise aktiivsuse ning toitlusta- mise nõuded) täitmise üle ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet ning teeb ka ohukahtluse põhist järelevalvet, samuti nõustab teenusepakkujaid ja tarbijaid. Asutustes hindab ja ennetab Terviseamet asutuste elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, osaleb haridus- ja sotsiaalasutuste ehitusloa ning hoonete kasutusloa menetluses.

Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hin- nakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse, uuringuid ja mõõtmisi, mille kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll.

Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse edendamine ning balneo loogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 154)

Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete, täitmise üle, samuti balneoloo- gilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale kehtestatud nõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid.

Iluteenuste osutamisest tulenevate terviseriskide väl- jaselgitamiseks ja maandamiseks teeb Terviseamet ohuprognoosi põhjal riskipõhist järelevalvet. Arvesta- des võimalikke terviseriske ja nende realiseerumise tõenäosust, on järelevalve prioriteediks võetud inten- siivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme peamised mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete funkt- sionaalsus, mistõttu on vaja neis ettevõtetes, kus pakutakse intensiivse iseloomuga teenuseid, tehakse naha terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja kasutatakse meditsiiniseadmeid, teha tõhusamat kontrolli.

Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid tervise- riske ning nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest, vähendades seeläbi terviseriskide realiseerumist.

Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hin- nakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse, uuringuid ja mõõtmisi, mille tulemused vormistatakse ja väljastatakse asjakohase katseprotokollina.

14 2026–2029TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

LISA 2.

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 8 881 247 8 282 341 7 094 005 7 053 412

Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine

8 881 247 8 282 341 7 094 005 7 053 412

Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine

706 845 697 692 597 924 597 858

Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse edendamine ning balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine

605 579 590 726 483 792 483 462

Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste korraldamine

278 044 276 514 248 070 248 070

Keskkonna tervishoiu poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

1 340 955 930 427 747 880 717 817

Mürgistusteabealane nõustamine ja mürgistuste ennetamine

518 208 515 908 353 662 353 662

Planeeringute ning füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus), keemilistest ja bioloogilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine.

1 511 220 1 452 677 1 267 970 1 267 935

Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine

352 491 350 131 311 823 311 823

Toodete terviseohutuse edendamine 1 081 095 1 061 915 919 341 916 437

Vee terviseohutuse edendamine 2 486 809 2 406 351 2 163 542 2 156 348

1 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

PROGRAMM

Inimkeskne tervishoid 2026–2029

2 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub ohututele ja kvaliteetsetele tervise- ja sotsiaalteenustele, mis aitavad vähen- dada enneaegset suremust ja toetada krooniliste haigustega elamist ning on kõigile kättesaadavad. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 3 „Inimkeskne tervishoid“.

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb

Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)

Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm

Programmi eesmärk

Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad

Elluviimise periood 2026–2029

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

3 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujun- dame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Nüüdisajas- tame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiu süsteemi iga- päevategevustesse“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab inimkeskse tervishoiu programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemää- rase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärgi saavutamisse:

Inimkeskse tervishoiu programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.2.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond), (meetme kaasfinantseering CO2 vahenditest);

y 21.4.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Regionaalarengu Fond);

y 21.4.3.4. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.6.1.12. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine (õiglase ülemineku fond);

y rahvatervishoid (Euroopa Majanduspiirkonna toetused).

Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga tegevus kajastab poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused:

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus

Tegevus “Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine”

Tegevus “Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine”

Alates 2026. aastast on kolm varasemat tegevust liidetud. Tegevus hõlmab tervikuna esmatasandi tervishoidu ja spetsialiseeritud abi valdkonda ning osutatavaid teenuseid.

Tegevus “Inimeste tervise haritus ja põhiõiguste kaitse”

Tegevus “Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine”

Tegevus “Personali võimekus, juh- timine ja vastutus”

Tegevus “Tervishoiu tööjõu tagamine” Tegevuse nimetuse parandus.

4 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus

Tegevus “Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus”

Tegevus “Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine”

Tegevuse nimetuse parandus.

Tegevus “Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine”

Tegevus “Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine”

Tegevuse nimetuse parandus.

Tegevus “Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine” Tegevus “Ravimite ja meditsiinisead-

mete kättesaadavuse edendamine”

Alates 2026. aastast on kaks varasemat tegevust liidetud. Tegevus hõlmab tervikuna ravimite ja medit- siiniseadmete valdkonda ning osutatavaid teenuseid.Tegevus “Ravimite, vere-

preparaatide ja meditsiini- seadmete kättesaadavus”

Tegevus “Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)”

-

Alates 2026. aastast on tegevuse eelarve kokku liidetud tervist toetavate valikute programmi nak- kushaiguste levikut tõkestava tegevusega ja seda kajastatakse tervikuna tervist toetavate valikute programmis.

- Tegevus “IT-teenuste osutamine tervise- valdkonnas”

Alates 2026. aastast on kõik tervisevaldkonna IKT-ku- lud koondatud tervikvaatena ühe tegevuse alla.

Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus nakkushaiguste ennetamisele ja tõrjele kavandatud vahendite edaspidine terviklik kajastamine tervist toetavate valikute programmis tegevuse „Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje“ eelarves. Samuti kajastatakse tervisevaldkonna IKT-kulusid alates 2026. aastast eraldi tegevusena „IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas“.

5 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Inimkeskse tervishoiu programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaal- teenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad.

Programmi mõõdik Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s Allikas: Tervise Arengu Instituut

6,1% 5,1% 5,2% 5,2% 5,2%

Katmata tervishoiuteenuste vajadus Allikas: Eurostat

8,5% 10,6% 9,9% 9,2% 8,5%

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 2 430 201 2 540 281 2 695 189 2 815 349 2 925 329

Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine

51 918* 28 261 46 712 30 455 10 814

Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine

16 280* 8 725 8 691 8 670 8 641

Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine

5 663 2 632 2 604 2 247 2 218

Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine

7 147 7 206 7 343 7 274 7 244

Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine

2 344 364 2 477 957 2 615 251 2 752 131 2 881 875

Tegevus 6. IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas

N/A** 15 500 14 587 14 572 14 537

* 2025. aasta eelarve summad on indikatiivsed ning täpset summat ei ole võimalik 2026. aasta tegevuste ja teenuste ümberstruktureerimise tõttu kajastada.

**IKT-kulud olid 2025. aasta eelarves jagatud kõikide TERE teenuste vahel kaudsete kuludena.

Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses.

6 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaadavus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid.

Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2024.a 6,1%) on viimastel aastatel olnud tõusutrendis, kuid on jätkuvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2023. a 8,1%)1. Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Tervise Arengu Instituudi andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 2024. aas- tal 21,1%2, mis on kõrgem kui WHO soovituslik osakaal (15%). Eurostati andmetel oli EL-is leibkondade omaosalus 2023. aastal keskmiselt 14,9%. 2024. aastal tehti Eestis omaosalusena enim kulutusi hambaravile (31,7%), retseptiravimitele (15,2%), käsimüü- giravimitele (11,1%) ja pikaajalisele õendusabile (18%).3

31.10.2025 seisuga töötab ja maksab sotsiaalmaksu (sh ravikindlustuse osa 13%) 50% kindlustatutest. Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem. Tervisesüsteemi jätku- suutlikkuse tagamine eeldab süsteemi sisemist tõhustamist, vajab lisainvesteeringuid ja rahastuspõhimõtete ülevaatamist.

Inimestele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv kasvanud, ent aeglasemalt kui EL-is keskmiselt. Eestis oli 2024. aastal 100 000 elaniku kohta 684,2 õde ja 358,5 arsti, rahvusvahelises arvestuses 1000 elaniku kohta vastavalt 6,9 õde ja 3,6 arsti4 ning EL-is 2023. aastal vastavalt 8,5 õde ja 4,1 arsti5. Uue, 2026. aastal jõustuva konsensusleppega võtsid osapooled kohustuse suurendada rakenduskõrghariduses õdede ja teiste spetsialis- tide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhendajad, parandada prak- tika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastamise süsteem.

Arstide arvus on muutused olnud väiksemad, suurem probleemkoht on teatud arstlike erialade töötajate nappus ja arstide kõrge keskmine vanus (viimased 10 aastat ca 50 eluaastat)6, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele. Selleks et tööjõud jääks tervisesüsteemis püsima, on personalile vaja pakkuda integreeritud tervishoiuteenuste osutamise taristut ja kaasaegset töökeskkonda ning konkurentsivõimelist ja motiveerivat töötasu. Tööjõupuu- dus seab ohtu tervisesüsteemi säilenõtkuse, mistõttu tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt panustada õppekohtade, sealhulgas residentuurikohtade suurendamisse ning jätkata ja arendada lähtetoetuste maksmist.

Probleemiks on sotsiaal- ja tervishoiuteenuse korraldajate ja teenuseosutajate vähene koostöö, et ühiselt hin- nata inimese tervikvajadust ning planeerida teenuse osutamist sellest lähtuvalt. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavaheline koordinatsioon ei ole piisav ning eri osapoolte rollid koordineeritud abi osutamiseks vajavad sel- gemat kokkulepet. Kahte valdkonda tuleb süsteemselt integreerida, et inimesele vajaliku abi pakkumist tõhus- tada, osutades teenuseid õigel ajal ja õiges kohas, ning vähendada dubleerimist teenuste korralduses.

1  Eurostat. Health care expenditure by financing scheme. 2  TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. KK05: Tervishoiukulude näitajad 3  TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. KK01: Tervishoiukulud teenuse ja rahastamismudeli järgi (tuhat eurot) 4  TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. 5  OECD, 2023. Estonia: Country Health Profile 2023. 26.08.2024. 6  TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. THT004: Tervishoiutöötajate keskmine vanus soo ja ameti järgi.

Eesti leibkondade omaosalus võrreldes EL-i riikide leibkonna

keskmise omaosalusega.

7 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid ela- nikkonna vananemise ja hulgihaigestumise sagenemisega nende vajadused ja ootused teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. Hinnang katmata tervishoiuteenuste vajadusele on viimasel aastal paranenud: kui 2023. aastal jäi pere- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi kät- tesaamatuks 12,9%-le elanikest, siis 2024. aastal oli vastav näitaja 8,5%. Tervishoiuteenuste kättesaamatuks jäämise põhjuseks on püsivalt eelkõige pikad ootejärjekorrad (7,8%).

Ravi kvaliteeti aitavad tagantjärele hinnata erinevad näitajad. Raviga välditav suremus kajastab nende sur- made arvu, mida oleks saanud vältida õigeaegselt kättesaadava, kvaliteetse ja tõhusa tervishoiuteenuse ja ravi abil. Aastatel 2015–2022 on raviga välditav suremus Eestis vähenenud 148,2-lt 126,2-ni 100 000 elaniku kohta, kuigi 2021. aastal oli COVID-19 pandeemiast tingitud ajutine kasv (135,6). Hilisemate aastate andmeid pole teada. Ägeda müokardiinfarkti tõttu hospitaliseeritud patsientide suremus 30 päeva pärast haiglast lah- kumist ja isheemilise insuldi tõttu hospitaliseeritud patsientide suremus 30 päeva pärast haiglast lahkumist peegeldavad nii patsiendi seisundi raskust kui ka raviprotsessi kvaliteeti – alates kiirabi reageerimisest kuni haiglajärgse jälgimise ja taastusravini. Ägeda müokardiinfarkti puhul on aastatel 2018–2023 suremus kõi- kunud vahemikus 11,8 kuni 14,7 saja hospitaliseeritud patsiendi kohta. Kõrgeim tase oli 2021. aastal (14,7), mis langes kokku COVID-19 pandeemia ajaga, mil tekkisid viivitused diagnoosimisel ja juurdepääs ravile oli piiratud. 2023. aastaks on suremus vähenenud 12,7-ni, mis viitab pandeemiaeelse seisu taastumisele. OECD riikide keskmine (8,8) on Eesti näitajast madalam, kuid järjepidev panustamine kõigi ravietappide kvaliteedi parandamisse võimaldab saavutada 2030. aastaks seatud sihttaseme (9,0). Ka isheemilise insuldi tõttu hospi- taliseeritud patsientide suremus 30 päeva pärast haiglast lahkumist on aastatel 2015–2023 vähenenud 19,1-lt 15,3-ni saja hospitaliseeritud patsiendi kohta. OECD riikides on selles näitajas suur varieeruvus (13–35 saja hospitaliseeritud patsiendi kohta). Eesti näitaja on rahvusvahelises võrdluses keskmisel kohal. Sihttaseme saavutamiseks on vaja suurendada elanikkonna teadlikkust insuldist, tagada kiirem diagnoosimine ja ravi saa- mine ning taastusravi ja järelhoolduse kättesaadavus.

Haiglaravi tõhusust aitab hinnata ka keskmine haiglas viibimise aeg, mis 2024. aastal oli aktiivravi patsientidel 5,8 päeva7. Viimastel aastatel on näitaja püsinud stabiilsel tasemel. Eesmärk on suunata inimesi õigel ajal taastus- ja järelravile, et vältida hospitaliseerimise pikenemist. Optimaalne haiglas viibimise aeg võimaldab kokku hoida ravikulusid ja tervishoiusüsteemi ressursse tõhusamalt kasutada.

Rahulolu perearstiabi kättesaadavusega on viimastel aastatel oluliselt vähenenud (2024. aastal 74%). Perearstiabi töökorralduse ja kättesaadavuse parandamine lühendab vastuvõtule pääsemise ooteaegu, parandab inimeste rahulolu ning aitab ennetada terviseprobleemide süvenemist, mis tooks hiljem kaasa kallima eriarstiabi kulu. E-konsultatsioonide laialdasema kasutamise toetamine võimal- dab vähendada tervishoiusüsteemi ooteaegu ja hoida kokku eriarstiabiga seotud kulusid. Seetõttu on võetud sihiks märgatavalt suurendada e-konsultatsioonide osakaalu. 2024. aastal oli e-konsultatsiooni saatekirjade osakaal kõigist perears- tide väljastatud ambulatoorse vastuvõtu saatekirjadest 15,21%, 2029. aastaks on seatud eesmärk suurendada seda osakaalu 43,4%-ni.

Tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimine ja juhtimine ei ole seni kujunenud terviklikuks süsteemiks. Riigikontrolli hinnangul tegeldakse pigem üksikute ja killustunud tegevustega, mistõttu ei ole võimalik anda ühest hinnangut

7  TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. RV50: Ravivoodite kasutamine haigla liigi järgi.

8,5% Eesti elanike hinnangul jäi

2024. aastal pere- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi

kättesaamatuks.

8 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

tervishoiu üldisele kvaliteedile ega kavandada tõenduspõhiseid parendustegevusi. Eesmärk on välja arendada riiklik tugisüsteem, mis pakub tervishoiuteenuse osutajatele metoodilist tuge ja koolitusi kvaliteedijuhtimissüs- teemide arendamiseks ning tagab ühtse lähenemise patsiendiohutusele.

Jätkuvalt töötatakse terviseandmete kvaliteedi parandamise ja ühtsete rahvusvaheliste standardite juuruta mise nimel, et oleks tagatud vastavus Euroopa tervisandmeruumi määrusele. Koostöös Justiits- ja Digiminis- teeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikat- siooniministeeriumi ning Statistikaametiga arendatakse lahendusi, mis muudavad terviseandmed paremini kättesaadavaks nii esmaseks kui ka teiseseks kasutuseks. Selleks luuakse keskne andmeväljastuse taotluste menetlemise keskkond ning lihtsustatakse andmeväljastuslubade saa- mise protsessi, et andmete väljastamine muutuks kiiremaks ja tõhusa- maks.

Vajalik on kaasata inimene aktiivselt oma tervise juhtimisse, toetades teda tarviliku teabega. Süsteemselt tuleb panustada inimeste terviseharituse parandamisse, lihtsustades tõen- duspõhise tervisealase teabe kättesaadavust ja võimestades seeläbi inimest oma terviseprobleemide lahenda- misega paremini toime tulema.

Olulisemad tegevused

y Töötatakse välja tervishoiu jätkusuutliku rahastamise lahendused, et parandada tervishoiuteenuste kätte- saadavust ja kulutõhusust. Tehakse analüüs tervishoiu rahastamise hetkeolukorrast ja jätkusuutlikkusest, sealhulgas analüüsitakse eraraha kaasamist ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamist. Analüüsi tulemu- sena koostatakse ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks ja eri tüüpi kindlustuspa- kettide loomiseks.

y Tervisevaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks rakendatakse CER-direktiivi ülevõt- misest tulenevaid hädaolukorra seaduse muudatusi. Luuakse tervishoiu valmisoleku eest vastutav ETO-de võrgustik. Laia riigikaitse planeerimisdokumentides ja katastroofimeditsiini plaanis välja toodud või- melünkade vähendamiseks moodustatakse laia riigikaitse investeeringute kava raames riigi tegevusvaru koosseisus oleva tervishoiuvaru juurde traumavarud. Jätkatakse psühhosotsiaalse kriisitoe (MHPSS) või- mekuse väljaarendamisega. Nüüdisajastatakse antidootide halduskorraldust, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ja teavitussüsteemi.

y Tervishoiusüsteemi juhtimiskvaliteedi parandamiseks töötatakse välja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia ning tegevuskava, võttes muu hulgas sihiks tervishoiutöötajate pädevushinda- mise süsteemi loomise, ning täpsustatakse tervishoiuasutuste rolle ja vastutusalasid kvaliteedi tagamisel.

y Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja optimaalse ressursikasutuse tagamiseks uuendatakse haiglavõrgu haiglate teenusepakette ning teenuste osutamise ja rahastamise põhimõtteid, korrigeeritakse õigusruumi ja kaasajastatakse haigla liikide nõuete määrust.

y Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks rakendatakse kiirabi arengusuundi. Arengusuundade elluviimiseks korraldatakse avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, koostöös Häirekeskusega kaasajastatakse kiirabi väljasõiduplaani ja toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust.

y Viiakse ellu reform tervisehoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise ja osutamise integreerimiseks. Selleks on kavas parandada nii tervishoiusektorisisest kui ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna osapoolte koostööd, tuues maakondade tasandil kokku tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid korraldavate ja pakkuvate asutuste esindajad ning käivitades piirkonnapõhise strateegilise planeerimise, mis vastab piirkonna rahvastiku vaja- dustele. Teenuste sujuvamaks pakkumiseks rakendatakse integreeritud korraldus- ja rahastusmudelit koos

9 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

vajalike õiguslike alustega. Kompleksse teenusevajadusega inimeste toetamiseks võetakse kasutusele lahendused, mis võimaldavad teenuste paremat koordineerimist ja tagavad järjepideva abi nii esmatasan- dil kui ka haiglaravilt kodusele ravile üleminekul.

y Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks tugevdatakse üle-eestilist tervisekeskuste võrgustikku ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel.

y Tervishoiutööjõu piisavuse tagamiseks töötatakse välja asjakohased põhimõtted ning vaadatakse üle õiguslikud alused, et spetsialiste, sealhulgas üldarste, tervishoiusüsteemi paremini kaasata. Samuti val- mistatakse ette uus nelja-aastane kokkulepe tervishoiutöötajate koolitusalase koostöö jätkamiseks.

y Töötervishoiu valdkonna arendamiseks töötatakse välja uuendatud töötervishoiu mudel, et ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja kulusid ning suurendada tööealiste inimeste tervena elatud aastaid.

y Jätkatakse vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimisega ning toetakse Eesti vähitõrje võrgustiku ESTCAN tööd.

y Arendatakse palliatiivravi kompleksteenust ja geriaatriat ning meeskondi koostöös partnerorganisatsioo- nidega. Eraldi tähelepanu alla võetakse laste palliatiivse raviga seotud tegevused ning ravi korraldus- ja teenusemudeli loomine. Koos patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmisega valmistatakse ette selle rakendamiseks vajalikud IT-arendused ja tugitegevused.

y Jätkatakse SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla taristu ehitamise ja kaasajastamisega. Uue välisva- hendite perioodi planeerimisel võetakse suunaks leida lisavahendeid haiglavõrgu haiglate taristute kaas- ajastamiseks.

y Ravimite järjepideva kättesaadavuse parandamiseks ja ravimite kriisikindluse suurendamiseks ajakohas- tatakse „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ning osaletakse aktiivselt EL-i esmatähtsate ravimite mää- ruse eelnõu läbirääkimisprotsessis. Samuti on kavas ajakohastada ravimite hinnaregulatsiooni, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele. Keskkonnareostuse vähendamiseks soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist.

y Abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi tõhustamiseks laiendatakse meditsiiniseadmete väljakir- jutamise õigust tervishoius töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires ja ajakohastatakse medit- siiniseadmete hüvitamise regulatsiooni. Ühendatakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korraldus, et luua inimeste jaoks lihtsam ja selgem ning digitaalselt toimiv süsteem.

y Tervishoiu digivõimekuse arendamiseks jätkatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) arendami- sega, et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui ka kasutajatele. Dubleerimise vähendamiseks ja automatiseerimise suurendamiseks korrastatakse terviseandmete juurdepääsude, säilitamise ja doku- menteerimise nõudeid ning lihtsustatakse andmete liikumist, võimaldades automaatset raviarvete kontrolli ja ebavajalike kulude tuvastamist. Samuti on kavas valmistada ette tervishoiuteenuse osutajate infosüs- teemide konsolideerimise põhimõtted ning töötada välja tehisaru rakendamise põhimõtted tervishoius.

10 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi tegevused ja teenused

Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine

Tegevuse eesmärk: tagada inimestele kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidel tervishoiu tasanditel, seal- hulgas luua turvalisi ja kasutajasõbralikke digilahendusi, toetada andmepõhist otsustamist ning tagada tervis- hoiusektori valmisolek kriisideks.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu esmatasandi tervishoiu poliitikat ning spetsialiseeritud abi poliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidel tervishoiu tasanditel ning tõhustada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integratsiooni. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning esmatasandi tervishoiu ja spet- sialiseeritud abi poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimiseks rahastatakse tegevuse eelarvest õiglase ülemineku fondi vahen- dite abil Ida-Virumaa regionaalset toetusmeedet, et kohalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused integreerida ning tööjõu kvaliteeti parandada. Uue perioodi Euroopa Majanduspiirkonna toetusrahade toel on kavas ette valmis- tada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate koostööplatvormide ehk TERVIK-ute moodustamist ning inimesekeskse digitaalse tervise- ja heaoluplaani rakenduse väljaarendamist ja kasutuselevõttu.

Tegevuse eelarvest kaasajastatakse välisvahendite toel Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida- Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osuta- mise keskused, sealhulgas suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust.

Sotsiaalministeerium toetab tegevuse eelarvest geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geeni- varamu pidamine ja koeproovide säilitamine, ning kaasrahastab üleeuroopalise geeniandmete taristu teadus- projekti.

Sotsiaalministeerium rahastab sihtotstarbelise eraldisega harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas alanud ravi. Samuti rahastatakse Tartu Ülikooli juures tegutsevat Eesti vähitõrje võrgustikku ESTCAN, mis koordineerib vähialast rahvusvahelist koostööd. Tervise Arengu Instituut tegeleb vähi sõeluuringute kutsete saatmisega, rakendab abinõusid vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks ja töötab välja uusi lahendusi.

Terviseamet korraldab tegevuse raames kiirabiteenust ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks val- mistumist.

Tervise Arengu Instituut kogub tervisestatistikat ja peab erinevaid registreid (vähiregister, raseduse infosüs- teem, mis koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ning meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist, tuberkuloosiregister, vähi sõeluuringute register, narkomaaniaraviregister, surma põhjuste register). Sotsiaalministeerium rahastab müokardiinfarktiregistri pidamist.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Jätkatakse tervishoiu ja sotsiaalteenuste pakkumise integreerimisega. Selleks on kavas parandada ter- vise- ja sotsiaalvaldkonna koostöövõimet, tuues maakondade tasandil kokku sotsiaal- ja tervishoiuteenu- seid korraldavad ja pakkuvad riigi ja KOV-ide esindajad, ning käivitada mõlema valdkonna piirkonnapõhine ja ühtne strateegiline planeerimine ja juhtimine. Toetatakse maakondades tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate süsteemset koostööd. Kompleksse teenusevajadusega inimeste puhul rakendatakse tervishoiu-

11 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

ja sotsiaalteenuste koordinatsiooni, mis toetab järjepidevat inimesekeskset teenuseosutamist nii esmata- sandil kui ka haiglast kodusele ravile liikumisel.

y Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks moodustatakse üle-eestiline piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustik ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste kättesaadavuse taga- misel. Kavas on kaasajastada perearstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi nõudeid, tugevdada järelevalvet nende täitmise üle, ning uuendada perearstiabi rahastusmudelit. Üksikpraksistel põhinevalt peremedit- siinilt liigutakse tugevatele tervisekeskustele ja esmatasandi meeskonnatööl põhinevale peremeditsiini süsteemile.

y Personaalmeditsiini arendamiseks võetakse inimese tahteavalduse alusel tervishoius kasutusele gee- nivaramu andmed. Suurendatakse geenivaramu andmete läbipaistvust, võimaldades inimestel saada infot oma geneetilistest terviseriskidest ja toetada terviseteadlikku tervisekäitumist. Samuti jätkatakse teadmusvahetust ja rahvusvahelist koostööd personaalmeditsiini ja geneetiliste andmete potentsiaali tõhusamaks kasutamiseks ning kohandatakse õigusruumi personaalmeditsiini pikaajalise programmi 2024–2034 tegevuste elluviimiseks.

y Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja optimaalse ressursikasutuse tagamiseks koostatakse haiglavõrgu haiglate teenusepaketid ja teenuse osutamise põhimõtted, korrigeeritakse õigusruumi ning kaasajasta- takse haigla liikide nõuete määrus. Täpsemalt on kavas:

• arendada koostöös Tervisekassaga välja ostetavate teenuste paketid vastavalt haigla liigile ja piir- kondlikule vajadusele;

• parendada haiglavõrgu haiglate juhtimist, määrata kindlaks riigi ootused juhtimistulemustele ning või- mestada lisaks finatstulemustele ka tervise- ja personalijuhtimisega seotud tulemusi;

• töötada koostöös Tervisekassaga välja strateegia väärtuspõhise teenuseostmise kasutuselevõtuks ja alustada üleminekut teenusepõhiselt rahastuselt tervisetulemusele orienteeritud rahastusele.

y Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks rakendatakse kiirabi arengusuundi ja haiglavõrgu arengusuundi. Arengusuundade elluviimiseks vaadatakse üle Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste rollid ja tegevused kiirabi korraldamisel, korraldatakse avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, koostöös Häirekeskusega kaasajastatakse kiirabi väljasõiduplaani ning toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust.

y Õendusvaldkonna arendamiseks kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid, et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal. Kesksel kohal on eriõe teenuse rakendamine kõikidel tervishoiu tasanditel ja üleminek tõenduspõhisele õendusetegevuste dokumenteerimisele. Tegevused viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaani 2021–2030 kohaselt.

y Arendatakse palliatiivravi kompleksteenust ja geriaatriat ning palliatiivravi meeskondi koostöös part- nerorganisatsioonidega. Eraldi tähelepanu alla võetakse laste palliatiivse raviga seotud tegevused. Koos patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmisega valmistatakse ette ka rakendamiseks vajalikud ITarendused ja tugitegevused.

y Haiglavõrgu haiglates viiakse ellu taristute ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitule- muste saavutamisele. Lisaks praegustele maakondlikele arendustele (SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla) suunatakse võimaluse korral ressurssi psühhiaatrilise abi tagamisega seotud taristute kaasajasta- misele.

y Jätkatakse harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulud) ja lapseeas alanud ravi toetamisega.

y Tervisevaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks rakendatakse CER-direktiivi üle-

12 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

võtmisest tulenevate hädaolukorra seaduse muudatusi. 2026. aasta veebruariks nimetatakse uued elu- tähtsate teenuste osutajad. Laia riigikaitse planeerimisdokumentides ja katastroofimeditsiini plaanis välja toodud võimelünkade vähendamiseks moodustatakse laia riigikaitse investeeringute kava raames riigi tegevusvaru koosseisus oleva tervishoiuvaru juurde traumavarud.

y Terviseandmete tõhusamaks kasutamiseks rakendatakse Euroopa terviseandmeruumi määrust. Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel arendatakse lahendusi, mis muudavad terviseandmed paremini kätte- saadavaks nii esmaseks kui ka teiseseks kasutuseks. Selleks luuakse keskne andmeväljastuse taotluste menetlemise keskkond ning lihtsustatakse andmeväljastuslubade saamise protsessi, et andmete väljasta- mine muutuks kiiremaks ja tõhusamaks. Euroopa terviseandmeruumi määrusest tulenevalt kehtestatakse koostalitlusnõuded tervisevaldkonna infosüsteemide ja heaolurakenduste liidestamiseks tervise infosüs- teemiga ning selle kaudu tervisejuhtimise töölaua ja terviseportaaliga.

y Tervisevaldkonna digilahenduste tõhustamiseks ühendatakse raviarvete ja retseptide andmed tervise infosüsteemiga, mis suurendab ka rahastuse läbipaistvust. Samuti toetatakse ravimiskeemi juurutamist kõigi tervishoiuteenuse osutajate poolt. Kasutusele võetakse inimesekesksed digitaalsed plaanid, mis koondavad inimese jaoks tema kõige olulisemad tervise- ja ravisoovitused ning sotsiaalset abivajadust sisaldava info.

y Sündmuspõhisele andmevahetusele ülemineku, uute tehnoloogiastandardite juurutamise ja bürokraatia vähendamise eesmärgil viiakse õigusruum vastavusse kaasaja vajadustega. Õigusruumi muudetakse paindlikult ja järjepidevalt vastavalt tekkivatele nõudmistele seoses juurdepääsuõiguste ja halduskoor- muse vähendamisega. Säilenõtkuse tagamiseks viiakse andmekogud pilvepõhistele lahendustele, mis toe- tavad süsteemide skaleeritavust ja kiirendavad uute lahenduste juurutamist. Samuti toetatakse koos Riigi Infosüsteemide Ametiga tervishoiuteenuse pakkujaid turbenõuete täitmisel ja küberhügieeni puudutava teadlikkuse suurendamisel.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Keskmine haiglas viibimise aeg päevades Allikas: Tervise Arengu Instituut

5,8 5,6 5,6 5,5 5,5

Perearstiabi kättesaadavust piisavaks või

rahuldavaks hinnanud isikute osakaal Allikas: Tervisekassa rahulolu uuring

74% 78% 80% 81% 83%

E-konsultatsiooni saatekirjade osakaal kõigist perearstide poolt väljastatud ambulatoorse vastuvõtu saatekirjadest Allikas: tervise infosüsteem

15,21% 23,9% 30,4% 36,9% 43,4%

Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine

Tegevuse eesmärk: tagada efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite ja meditsiiniseadmete järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja ter- vena elatud eluea pikenemist.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteet- sete, ohutute ja efektiivsete ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusaktide kaasajastamist.

13 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevuse alla on koondatud sellised Ravimiameti korraldatavad ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemise teenused, mille eesmärk on tagada nende toimivus, ohutus ja kva- liteet. Ravimiamet teeb ka ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalvet ja ohutusjärelevalvet. Samuti hõlmab Ravimiameti tegevus ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusalast nõustamist, ravimitega seo- tud aruannete esitamist ja analüüside tellimist ning ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Hõlbustatakse ja motiveeritakse nii innovaatiliste kui geneeriliste ravimite kiiremat ja lihtsamat turusta- mist. Selleks ajakohastatakse riigisisest ravimiregulatsiooni EL-i ravimireformi muudatustest lähtuvalt.

y Parandatakse ravimite järjepidevat kättesaadavust ja suurendatakse kriisikindlust. Selleks seistakse EL-i esmatähtsate ravimite määruse eelnõu läbirääkimisprotsessis Eesti huvide eest, tehakse muudatusettepa- nekuid ning hinnatakse riigisiseste õigusaktide muutmise vajadust.

y Parandatakse ravimite kättesaadavust, ratsionaalset kasutamist ja apteegiteenuse integreerimist esma- tasandi tervishoiuga. Selleks ajakohastatakse regulaarselt „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ja seira- takse tegevuste täitmist.

y Soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist.

y Tagatakse ravimite hinnaregulatsiooni jätkusuutlikkus kõigile tervishoiusüsteemi osapooltele. Selleks ajakohastatakse ravimite hinnaregulatsiooni ning tehakse läbipaistvust ja konkurentsi soodustavaid muu- datusettepanekuid, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele.

y Muudetakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamine inimese jaoks sujuvamaks ja kiiremaks, samal ajal tõhustades ja digiteerides süsteemi. Selleks laiendatakse meditsiiniseadmete väljakirjutamise õigust tervishoius töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires, ajakohastatakse meditsiiniseadmete hüvitamise regulatsiooni ning ühendatakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korraldus.

y Hinnatakse ravimite ja meditsiiniseadmete omaosaluskoormust, selle põhjuseid ja mõju ravi kättesaada- vusele ning analüüsi tulemustest lähtuvalt töötatakse välja asjakohased meetmed.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahus Allikas: OECD Statistics

39,0% 42,52% 43,14% 43,76% 44,38%

Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leib- kondade omaosalusest Allikas: Tervise Arengu Instituut

15,2% 14,31% 14,24% 14,18% 14,11%

Kulutused käsimüügiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest Allikas: Tervise Arengu Instituut

11,1% 11,36% 11,28% 11,21% 11,13%

Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine

Tegevuse eesmärk: tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja patsiendiohutus, seirates teenuste kvaliteeti ja tehes järelevalvet.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitikat, et tagada tervishoiutee- nuste hea kvaliteet ja patsiendiohutus. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsien- diohutusega seotud õigusaktide kaasajastamist.

14 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Terviseamet tegeleb tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rakendamisega, tagades patsientidele õiguse nõuda tervishoiuteenuse osutamise käigus põhjustatud kahju eest hüvitist.

Terviseamet väljastab tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslube, hindab üldarstiabi kättesaadavust, tervis- hoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Koostöös kõikide osapooltega jätkatakse tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamist. Selleks täpsustatakse asutuste rolle ja vastutusalasid ning töötatakse välja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse edendamise riiklik strateegia ja tegevuskava.

y Rakendatakse tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seadust ning uuendatud kvaliteedi- ja pat- siendiohutuse nõudeid, vajaduse korral neid täiendades. Jätkatakse patsiendiohutuse keskse andmekogu arendamist.

y Koostatakse patsiendi kaasamise ja strateegilise partnerluse põhimõtted, et tugevdada patsientide rolli teenuste arendamisel.

y Käivitatakse riiklikud patsiendiohutuse kultuuri uuringud, et tuvastada kitsaskohad ja kavandada tõen- duspõhiseid koolitus- ja arendustegevusi.

y Arendatakse tervishoiuteenuste järelevalvesüsteemi. Selleks kaasajastatakse tervishoiuteenuse osu- tajate tegevuslubade põhimõtteid ning töötatakse välja tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemi aluspõhimõtted. Ennetava meetmena arendatakse tervishoiuteenuse osutajate enesehindamise põhimõt- teid.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

126,2 (2022)

107,8 104,6 101,4 98,2

Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics ja müokardiinfarktiregister

12,7 (2023)

10,3 10,0 9,6 9,3

Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics

15,3 (2023)

14,0 13,8 13,5 13,3

Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine

Tegevuse eesmärk: tagada tervishoiusektoris piisav tööjõud, et kindlustada kvaliteetsete teenuste kätte- saadavus.

Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu tööjõu tagamise poliitikat, et tagada tervishoiusektoris piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamiseks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tööjõupolii- tikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Sotsiaalministeerium rahastab tegevuse eelarvest tervishoiutöötajate koolitusi nende tagasitoomiseks tervis- hoiusüsteemi, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ja psühholoogide kutseaastat. Samuti eraldab Sotsiaalministeerium tegevuse eelarvest Tartu Ülikoolile vahendid residentuuri korraldamiseks.

15 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Terviseameti eelarvest rahastatakse ühekordselt makstavat eriarstide ja õdede lähtetoetust, mille eesmärk on motiveerida nende tööleasumist väljaspool Tallinna või Tartut ja nende vahetut lähiümbrust. Samuti rahasta- takse Terviseameti eelarvest ühekordselt makstavat apteekrite lähtetoetust.

Terviseamet registreerib tervishoiutöötajaid ja hindab nende kvalifikatsiooni, peab arvestust tervishoiutööta- jate töötamise üle, menetleb tervishoiutöötajatega seotud kaebusi ja teeb järelevalvet.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Töötatakse välja põhimõtted, mis toetavad rahvastiku vajadustele vastavat meedikute järelkasvu. Ees- märk on tagada, et arsti- ja õeõppe koolitusmahud, suunad ja spetsialiseerumised vastaksid reaalselt rahvastiku demograafilistele ja tervisevajadustele. Selle tulemusena tugevneb tervishoiusüsteemi jätku- suutlikkus ja valmisolek kriisiolukordadeks. Samuti valmistatakse ette uus nelja-aastane kokkulepe õdede koolitusalase koostöö jätkamiseks.

y Luuakse õiguslikud alused üldarstide laiemaks kasutuselevõtuks ja kaasamiseks tervishoiusüsteemis. Õiguslike aluste loomine parandab esmatasandi arstiabi kättesaadavust, suurendab meedikute liikumis- võimalusi ja aitab kiiremini reageerida rahvastiku muutuvatele vajadustele. See toob kaasa ravi kättesaa- davuse paranemise ja teiste tervishoiutöötajate koormuse vähenemise.

y Võimestatakse õdesid ja teisi tervishoiusektoris töötavaid kliinilisi spetsialiste ning arendatakse võimalusi nende tõhusamaks rakendamiseks. Õdede ja teiste spetsialistide suurem vastutus ja laiem tööroll (näiteks krooniliste haiguste jälgimisel või esmatasandi nõustamisel) aitab optimeerida tervishoiuteenuste korraldust. See võimaldab arstidel keskenduda keerukamatele juhtumitele ja vähendab tervishoiuteenuste järjekordi. Pikaajaliselt toob see kaasa parema patsiendikogemuse, tööjõuressurssi tõhusama kasutamise ja tervishoiutöötajate suurema tööheaolu.

y Kavas on esmatasandi meeskondadesse tuua uus spetsialist (tervisejuht), kes on pädev hindama kompleksse abivajadusega inimeste tervikvajadusi (lisaks tervisevajadustele ka sotsiaalseid vajadusi) ja toetama inimest valdkondadeüleselt tema tervise- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, sealhulgas vajalike teenuste saamisel ning oma tervise ja heaolu juhtimisel.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Arstide arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

358,5 368,92 372,44 375,96 379,48

Õdede arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

684,2 762,16 782,87 803,58 824,29

Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine

Tegevuse eesmärk: tagada Eesti inimestele tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus, solidaarse ravikindlus- tuse toimimine ja tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus.

Programmi tegevuse eelarve sisaldab avalik-õigusliku juriidilise isiku Tervisekassa eelarvet. Tervisekassa täidab ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi. Sot- siaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste enne- tamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi.

Sotsiaalkindlustusamet maksab iga kuu oma eelarvest Tervisekassale eraldise, mis moodustab 13% mitte-

16 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

töötavate pensionäride pensionitest. Selle eesmärk on vähendada ravikindlustuse rahastamise sõltuvust üks- nes töötavate inimeste sotsiaalmaksust ning tagada süsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus.

Olulisemad muudatused 2026. aastal:

y Alates 2026. aastast kohaldub ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiiri ei kohaldata tööandja makstavale haigushüvitise osale (4.–8. päev), haiguslehega töötingimuste kergendamise ajal makstavale palgavahehüvitisele ega elundi või vereloome tüvirakkude annetuse põhjusega haiguslehe ajal makstavale haigushüvitisele.

y Alates 01.04.2026 lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitist saavale isikule.

y Alates 01.04.2026 leevendatakse pikaajalisel haiguslehel töötamise tingimusi. Pikaajalise haigusega isik saab õiguse naasta tööle osalise koormusega või töötada kergendatud tingimustel pärast 30 päeva kest- nud haiguslehte (seni kehtinud seaduse alusel pärast 60 päeva kestnud haiguslehte).

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y Ravikindlustuse tagamiseks ja ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks on kavas:

• töötada välja ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas kaalutakse uute kindlustuspakettide loomise võimalusi ning laiendatakse ravikindlustusega vabatahtliku liitumise või- malusi;

• vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ravikindlustuskaitse ning ajutise töövõimetushüvitise alu- seks olevate andmete edastamisel, samuti Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi taotlemisel;

• töötada välja omaosaluskoormuse vajaduspõhise vähendamise lahendused, et vähendada tervishoiu- teenuste kasutamisel barjääre ja vältida ravi edasilükkamist.

Tegevuste tulemusena vähenevad tervishoiuteenuste kasutamise barjäärid ja välditakse ravi edasilükkamist.

y Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavas:

• analüüsida tervishoiu rahastamise praegust olukorda ja solidaarse ravikindlustuse pikaajalise kest- likkuse tagamise võimalusi, sealhulgas eraraha kaasamist ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamist ning seejärel koostada lahendusettepanekud ja alustada nende järkjärgulist elluviimist;

• tõhustada ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, et toetada solidaarse ravikindlustuse süs- teemi jätkusuutlikkust;

• töötada välja ühtne töötervishoiu mudel, mis on paremini sidustatud esmatasandiga, et ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja kulusid.

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet

93,8% 94,0% 94,5% 95,0% 95,5%

Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes Allikas: Tervise Arengu Instituut

21,1% 21,9% 21,2% 20,4% 19,7%

* Mõlema mõõdiku sihttasemeid aastateks 2026–2029 on korrigeeritud tulenevalt Tervisekassa eelarve olukorrast.

17 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevus 6. IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas

Tegevuse eesmärk: tagada tervisevaldkonnas vajalikud IKT-teenused.

TEHIK osutab tervishoiuasutustele IKT-teenuste arendamise, haldamise, hankimise ja pakkumise teenust. TEHIK arendab ja haldab riiklikku disainisüsteemi, mis on loodud selleks, et riiklike e-teenuste kasutajaliidesed oleksid ühtsema väljanägemisega, mugavamad ja kvaliteetsemad.

Perioodil 2026–2029 on kavas:

y viia tervisestatistika kogumine üle tervise infosüsteemi põhisele lahendusele ning vähendada A-veebi kaudu andmete kogumise koormust;

y luua keskkonnatervishoiu infosüsteem (KTI);

y luua uus nakkushaiguste infosüsteem (NAKIS);

y luua uus Ravimiameti meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu;

y ühtlustada ja uuendada Ravimiameti menetlusprotsesse (Samtrack);

y luua üleriigiline vereinfosüsteem (ÜVIS) vananenud EVI asemel ning käivitada see suuremates verekeskustes;

y võimaldada inimestele terviseportaalis elulõpu tahteavalduse koostamist;

y laiendada juurdepääsuõigusi uutele tervishoiutöötajatele andmete nägemiseks ja sisestamiseks;

y luua viljatusravi infosüsteem.

18 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Inimkeskse tervishoiu programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu- tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis- teeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm ja tervist toetava keskkonna programm). Teistest tulemus- valdkondadest toetavad programmi eesmärke tulemusvaldkonna „Heaolu“ Sotsiaalministeeriumi programmid (vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm) ning Sotsiaal- ministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm (tööturuprogramm).

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud vald- konna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvald- konna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

19 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

LISA 1.

Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine

Esmatasandi tervishoiu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeeriumi, lühikood 433)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu esmatasandi tervishoiu poliitikat, et tagada inimes- tele kodulähedased madala lävendiga kvaliteetsed tervishoiuteenused ning tõhustada tervise- ja sot- siaalvaldkonna pakutavate teenuste koordineeritud planeerimist ja pakkumist. Teenus hõlmab ministee- riumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste raken- damise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning esmatasandi tervishoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Spetsialiseeritud abi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 434)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu spetsialiseeritud abi poliitikat, et tagada optimaalne haiglatasandi abi ja seda toetava muu spetsialisee- ritud abi (ambulatoorne eriarstiabi ja eriõendusabi) kättesaadavus ning teenuste osutamise optimaalne korraldus. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise etteval- mistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning spetsialiseeritud abi poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Kiirabiteenuse korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 159)

Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervis- hoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi on Terviseameti ülesanne korraldada kiirabi osutamist, kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teenin- duspiirkondade kaupa, samuti korraldada koostöös

8  Euroopa Komisjon. European ‘1+ Million Genomes’ Initiative.

Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist. Kiirabi rahastab Tervisekassa.

Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahasta- mine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 80)

Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 271 lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine ja kogutud koeproovide säilitamine. Eraldisega on võimalik katta ka rahvusvahelise projekti „Genome of Europe“ osalus algatuses „European 1+ Million Genomes“8.

Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool päde- vuskeskusi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 241)

Teenuse eesmärk on luua Narvas ja Kuressaares maakondlikud integreeritud heaoluteenuste aren- damise ja osutamise keskused, mis ühendavad nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuste osutamise ning on energiatõhusad. See aitab suurendada integreeritud teenuste osutamist elukoha lähedal kodumaakon- nas ning luua eeldused tervishoiutöötajatele valida endale kaasaegse töökeskkonnaga töökoht tõmbe- keskustest kaugemal asuvates piirkondades. Välis- vahendite toel kaasajastatakse Saare maakonnas SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi TAT „Tervishoiuasutuste ener- giatõhusus“ ja Euroopa Regionaalarengu Fondi TAT „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osuta- mise keskused“ raames. Energiatõhususe saavuta- mist toetab ka Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.

Harvikhaiguste toetusprogramm (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 421)

Sihtotstarbelise eraldisega eraldatakse heategevus- fondidele taotlusvooru kaudu vahendid harvikhaigu- sega laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste ning toetavate teenuste kulude) ja lapseeas alanud ravi jätkamise toetamiseks.

20 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Eesti vähitõrje võrgustiku tegevuste rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 422)

Teenuse eesmärk on viia tõhusalt ellu Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke. Valitsuse teadus- ja arendustegevuste nelja-aastase rahastuse toel asutati 2024. aastal Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN. Võrgustiku peamine roll on koordineerida ja laien- dada vähialase rahvusvahelise koostöö võimalusi ja tegutseda rahvusvahelise koostöö riigisisese kon- taktpunktina.

Vähi ennetus ja sõeluuringud (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 132)

Viiakse ellu vähitõrje tegevuskava tegevusi, tehakse vähiseiret ja vähitõrjepoliitika kujundamist toetavaid uuringuid. Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurenda- miseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Sõeluuringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlmatuse suurendamise lisameetmeid. Teenuse raames tegeletakse sõeluuringute arendamisega (nt HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluu- ringus), kvaliteedi hindamisega ja uute sõeluuringute väljatöötamisega (nt eesnäärmevähi riskipõhine sõeluuring). Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kvaliteedi ja andmehõive otsustavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kes- kusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse raames toetab Tervise Arengu Instituut vähihaigete esindusorganisatsioonide kooli- tustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mammograafiabusside tööd. 

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 167)

Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiutee- nuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks val- mistumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab vajaduse korral piiriülest arsti- ja humanitaarabi. Terviseamet toetab vere vabatahtlikku ja tasuta anne- tamist soodustavaid meetmeid, et tagada verekom- ponentidega varustatuse kindlus.

Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 86)

Müokardiinfarktiregistri volitatud töötleja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvali- teeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarkti- register pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele orga- nisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed tervisestatistika ja -uuringute avalikus and- mebaasis, et suurendada kogutud andmete kasutata- vust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi.

Personaalmeditsiini arendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 89)

Euroopa Majanduspiirkonna koostöö raames töö- tatakse välja kontseptuaalsed lahendused Eesti inimeste geneetiliste andmete kliiniliseks kasutami- seks, et kaasata geneetilised andmed tõenduspõhis- tesse ravi- ja ennetustegevustesse. Üleeuroopalise geeniandmete taristu teadusprojekti käigus tööta- takse välja teoreetiline lahendus Tartu Ülikooli pro- jektitiimi ja konsortsiumi osapooltega, et võimaldada geneetiliste andmete piiriülest kasutust teadusuu- ringutes, poliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste arengu toetamisel Euroopas.

Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 140)

Tervisestatistika tegemise ja registrite pidamise ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldus- väärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötami- seks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või välja töötada sekkumised, mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aita- vad parandada tervisenäitajaid.  

Tervise Arengu Instituut vastutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi riikliku tervishoiu- statistika tegemise eest. Tervisestatistikat tehakse tervishoiuteenuste kasutamise (ambulatoorsed vas- tuvõtud ja koduvisiidid, haigla- ja päevaravi põhjused,

21 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

diagnostika ja ravimenetlused, kirurgilised protse- duurid), tervishoiu ressursside ja nende kasutamise (riigi tervishoiukulude arvestus, tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus, tervishoiutöötajad, ter- vishoiutöötajate töötasu, ravivoodid ja hospitalisee- rimine jne) ning haigestumuse (diabeet, psüühika ja käitumishäired, diabeet) kohta.

Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünnire- gistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vas- tutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. 

Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse Tervise Arengu Instituudi hallatavat rahvastikupõ- hist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Teenu- sega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud and- mete avaldamine riiklike tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt).

Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). 

Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330)

Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeet- mete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut ning panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal.

Tegevusi rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest TAT  „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- Virumaal“ ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames.

Tegevus 2. Ravimite ja meditsiini- seadmete kättesaadavuse edendamine

Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 91)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist.

Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 28)

Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käi- deldavate ravimite ning meditsiiniseadmete toimivus, ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende läh- teainete müügi ja käitlemisega, meditsiiniseadmete turule lubamise ja levitamisega ning kliiniliste uurin- gute tegemise või haiglaerandiga.

Ravimitega ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalve (vastutaja Ravimiamet, lühikood 29)

Teenuse eesmärk on tagada ravimite, meditsiinisead- mete, verepreparaatide, rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravi- mikäitlejate, ravimimüügiloa hoidjate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste ja toimivusuuringute tegijate ning meditsiiniseadmete tootjate, levitajate ja volitatud esindajate üle.

22 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 31)

Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse raames süstematiseerib Ravimiamet aruanded ja teeb koondaruanded, vajaduse korral edastab need rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 32)

Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedi- nõuetele vastavust. Kontrolli aluseks on riskipõhine järelevalveplaan.

Ravimite ja meditsiiniseadmete alase teadlikkuse tõstmine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 33)

Teenuse raames vahendab Ravimiamet kõikidele huvipooltele asjakohast ravimeid ja meditsiinisead- meid puudutavat teavet, et edendada ravimite ja meditsiiniseadmete ratsionaalset kasutamist (veeb, teabenõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet mitut riiklikku registrit.

Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigus- loome ja õigusalane nõustamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 34)

Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas õigusalaste selgituste andmine, juhendite koosta- mine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutmi- seks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine.

Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine

Tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 435)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitikat, et tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja patsiendiohutus. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonna- poliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i

otsustusprotsessis osalemist ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud õigusaktide kaasajastamist.

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse edendamine ning vastutuskindlustuse süsteemi haldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 416)

Teenuse eesmärk on parandada patsiendiohutust, kogudes ja analüüsides tervishoius ette tulnud juh- tumeid ning pakkudes sellest lähtuvat ja muud jõus- tavat tuge tervishoiuteenuse osutajatele kvaliteedi tõstmiseks. Samuti tagatakse, et tervishoiuteenuse osutajatel on kohustuslik vastutuskindlustus ning selle täitmist jälgitakse, toetades sellega patsientide kaitset ja tervishoiuteenuste usaldusväärsust.

Perearstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (vastutaja Terviseamet, lühikood 161)

Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubasid. Tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusloa väljastamine tagab perearstiabi kättesaadavuse ja teiste teenuseosutajate vastavuse nõuetele, kaitstes patsientide huve ning tagades tervishoiuteenuse osutajate pädevuse ja kvaliteedi. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel perearstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (ambulatoorne ja statsionaarne), iseseisvalt osutatava õendusabi ja ämmaemandusabi (sh kodusünnitus), psühholoo- gilise abi, ravi eesmärgil iseseisvalt füsioteraapia ja iseseisvalt logopeedilise ravi osutamiseks. Tegevus- luba annab õiguse tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusloal märgitud tegevuskohas. Teenus hõlmab ka tegevuslubade andmekogu pidamist ja haldamist tervishoiukorralduse infosüsteemis. Terviseamet hin- dab perearstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teeb järelevalvet. 

23 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine

Tööjõu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 436)

Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu töö- jõu tagamise poliitikat, et tagada tervishoiusektoris piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamiseks. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tööjõupoliitikaga seotud õigusaktide kaasajasta- mist.

Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 71)

Eriarstide ja õdede lähtetoetus on ühekordselt makstav toetus, mille eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste või tervishoiusüsteemist eemal olnud õdesid valima endale erialane töökoht, mis paikneb väljas- pool Tallinna või Tartut ja nende vahetut lähiümbrust. Lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kät- tesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi.

Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervis- hoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 77)

Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervis- hoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täien- damise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid.

Residentuurikulude rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 79)

Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Arvesse võetakse residentuuriprogrammide pikendamise vaja- dusest tingitud kulude suurenemist, et viia tasemeha- riduse järgne spetsialiseerumine eriala vajadustega

vastavusse ning tagada kvaliteetse väljaõppega arstide tulek tööturule.

Psühholoogide kutseaasta rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 320)

Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialisee- rumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupart- nerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühho- loogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmata- sandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina.

Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 417)

Teenuse eesmärk on rahastada tervishoiuspetsia- listide tööpraktika juhendamist ning tagada selle kaudu tervishoius vajalike spetsialistide koolitus ja õppe raames saadav praktiline kogemus. Tulene- valt 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Era- tervishoiuasutuste Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel sõlmitud konsen- susleppest on tervishoiukõrgkoolide rakenduskõrg- haridusõppe praktika korraldamisega seotud kulude katmise jätkamine alates 2024. aastast Sotsiaalmi- nisteeriumi kohustus.

Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 90)

Apteekrite lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alates 01.01.2024 korraldab apteekrite lähtetoetuse maksmist Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet.

24 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 163)

Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvestuse pidamist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Arst, hambaarst, õde ja ämmaemand võivad osutada tervishoiutee- nust omandatud eriala piires ning proviisor ja far- matseut võivad osutada apteegiteenust, kui nad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Tervi- seamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eesti nõuetele. Kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liik- mesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud, kelle haridus vastab Eesti nõuetele, saadetakse vastavu- seksamile.

Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine

Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 76)

Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Tervisekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töö- võimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“).

Eraldise maksmine Tervisekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 272)

Riik tasub mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sot- siaalmaksu ravikindlustuse osa. Sotsiaalkindlustu- samet (SKA) arvestab riigieelarve eraldise summa ja kannab selle oma eelarvest igal kuul Tervisekassale.

Tegevus 6. IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas

IKT-teenuse osutamine tervishoiuasutustele (vastutaja TEHIK, lühikood 448)

Teenuse raames tagatakse tervisevaldkonna infosüs- teemide töökindlus, turvalisus ja ajakohasus. See hõl- mab õigusruumist tulenevate muudatuste elluviimist, et seadusemuudatused oleksid kiiresti ja täpselt infosüsteemidesse rakendatud. Pidevaks tegevuseks on süsteemide ülalhoid, sealhulgas turvauuendused ja tehniline hooldus, et tagada inimestele katkematu ligipääs toetustele ja teenustele.

Riikliku disainisüsteemi arendamine ja haldamine (vastutaja TEHIK, lühikood 451)

Teenuse raames arendatakse ja hallatakse TEHIKU poolt riikliku disainisüsteemi. Riiklik disainisüsteem on kogum disaini- ja arenduskomponente, mis on loodud selleks, et riiklike e-teenuste kasutajaliidesed oleksid ühtsema väljanägemisega, mugavamad ja kvaliteetsemad. Teenust osutatakse üleriigiliselt kõiki dele valitsemisaladele.

25 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

LISA 2.

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud lisainfo andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 2 540 281 387 2 695 188 595 2 815 348 653 2 925 329 029

Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine

28 261 005 46 711 611 30 454 601 10 813 521

Eesti vähitõrje võrgustiku tegevuste rahastamine 1 044 500 650 000 0 0

Esmatasandi tervishoiu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

810 326 756 508 722 341 693 063

Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel

1 251 900 1 251 900 1 251 900 1 251 900

Harvikhaiguste toetusprogramm 3 827 312 4 000 000 4 000 000 4 000 000

Kiirabiteenuse korraldamine 112 442 111 842 85 203 85 203

Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine 22 816 0 0 0

Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine 75 277 75 277 75 277 75 277

Personaalmeditsiini arendamine 109 667 14 666 14 666 11 166

Spetsialiseeritud abi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

821 866 830 740 796 573 767 295

Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise toetamine

2 672 264 2 788 406 793 021 767 139

Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 2 897 901 1 584 974 1 574 608 1 553 876

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine

1 861 691 1 856 483 1 207 443 1 207 443

Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi

12 152 032 32 190 844 19 440 799 0

Vähi ennetus ja sõeluuringud 601 010 599 970 492 769 401 159

Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine

8 724 928 8 691 332 8 669 959 8 640 681

Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika kujunda- mine ja selle elluviimise korraldamine

693 609 707 621 673 454 644 175

Ravimite ja meditsiiniseadmete alase teadlikkuse tõstmine

1 314 873 1 322 808 1 323 847 1 323 847

Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teadus- like hinnangute ja lubade taotlemine

3 640 018 3 600 533 3 600 533 3 600 533

Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigus- loome ja õigusalane nõustamine

247 678 234 762 234 762 234 762

26 2026–2029INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 497 061 498 889 498 889 498 889

Ravimitega ja meditsiiniseadmetega seotud järele- valve läbiviimine

2 169 343 2 163 414 2 175 170 2 175 170

Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüü- side tellimine

162 346 163 305 163 305 163 305

Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine

2 631 817 2 604 375 2 247 323 2 218 045

Patsiendiohutuse ja vastutuskindlustuse süsteemi haldamine ja järelevalve

812 309 793 072 755 417 755 417

Perearstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve

1 200 794 1 194 078 908 848 908 848

Tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

618 713 617 225 583 058 553 779

Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine

7 206 351 7 343 131 7 273 745 7 244 467

Apteekrite lähtetoetuse rahastamine 137 671 177 617 172 526 172 526

Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine 766 797 766 723 761 276 761 276

Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1 697 791 1 697 791 1 697 791 1 697 791

Residentuurikulude rahastamine 3 300 520 3 425 834 3 425 834 3 425 834

Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine

300 094 300 094 300 094 300 094

Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervis- hoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi

127 864 127 864 127 864 127 864

Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikat- siooni tunnustamise taotlemine

295 589 291 168 266 487 266 487

Tööjõu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

580 025 556 040 521 872 492 594

Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine

2 477 957 340 2 615 250 960 2 752 131 323 2 881 875 159

Eraldise maksmine Eesti Tervisekassale mitte- töötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest

331 658 087 353 335 561 373 252 460 392 013 275

Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine

2 146 299 253 2 261 915 399 2 378 878 863 2 489 861 884

Tegevus 6. IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas

15 499 947 14 587 186 14 571 702 14 537 156

IKT osutamine tervisevaldkonna asutustele 15 397 189 14 484 428 14 468 944 14 434 398

Riikliku disainisüsteemi arendamine ja haldamine 102 758 102 758 102 758 102 758

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi heaolu ja tervise tulemusvaldkondade programmid 2026-2029 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan: 1. Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid:

1.1. laste ja perede programm 2026-2029 (lisa 1); 1.2. vanemealiste programm 2026-2029 (lisa 2); 1.3. sotsiaalhoolekande programm 2026-2029 (lisa 3).

2. Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid:

2.1. tervist toetavate valikute programm 2026-2029 (lisa 4); 2.2. tervist toetava keskkonna programm 2026-2029 (lisa 5); 2.3. inimkeskse tervishoiu programm 2026-2029 (lisa 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

15.01.2026 nr 1