Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu kehtestamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 02.07.2021 09:29

Adressaat: PÄA Lõuna <[email protected]>

Teema: Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu kehtestamine

Manused: Tiiva tee päikeseelektrijaama detailplaneeringu kehtestamine.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere.

Edastan Viljandi Vallavolikogu 30. juuni 2021 otsuse nr 1-3/360 "Tiiva tee päikesepargi

detailplaneeringu kehtestamine"

Lugupidamisega

Ülle Riiner

vallakantselei spetsialist

Viljandi Vallavalitsus

435 0121

[email protected]

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 20003756 Tartu 2021

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Elektrivool OÜ

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

V e rs

io o n 1

2 .0

1 .2

0 2 1 /// T

ö ö n

r 2 0

0 0

3 7 5

6

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

Sisukord

A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5

2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................6

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 8

3.1 Üldplaneeringu muutmisettepanek .....................................................................................................8 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................................9 3.3 Krundi hoonestusala ...........................................................................................................................9 3.4 Krundi ehitusõigus ..............................................................................................................................9 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus .........................................................9 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 10 3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 11 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 11 3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 12 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 12 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 12 3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 14 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 14

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 15

C - JOONISED .......................................................................................................... 17

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 5

A - SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Viljandi Vallavolikogu 28.10.2020 otsus nr 1-3/307 Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu algatamine. Otsuse punktiga nr 2 on antud lähteseisukohad ja punktiga nr 4 on otsustatud mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Planeeringu koostamise eesmärk on päikesepargi ehitamine. Päikesepark on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam).

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Ricabell OÜ poolt novembris-detsembris 2020 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr ATG-20121). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriandmed geoalusel on seisuga 25.11.2020.

Planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 20.04.2011 otsusega nr 89 kehtestatud Raudna 2 maaüksuse detailplaneering. Nimetatud planeering muutub planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas.

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS

2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs

Planeeringuala pindalaga ca 1,96 ha asub Päri külas põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme ääres. Planeeringualale jäävate katastriüksuste andmed vt tabelist 1.

Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed

Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve

Tiiva tee 1 62904:001:0187 5 045 m² Elamumaa 100%

Tiiva tee 2 62904:001:0188 4 806 m² Elamumaa 100%

Tiiva tee 2a 62904:001:0189 401 m² Tootmismaa 100%

Tiiva tee 3 62904:001:0190 4 645 m² Elamumaa 100%

Tiiva tee 4 62904:001:0191 4 676 m² Elamumaa 100%

6 Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

Planeeringualal kehtiv Raudna 2 maaüksuse detailplaneering onellu viidud osaliselt: moodustatud on katastriüksused ja rajatud elektri madalpinge maakaabelliin (läbib Tiiva tee 1 ja Tiiva tee 3 maaüksuseid) koos liitumiskilpidega. Maakaabelliini kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole liini.

Ehitusõiguse realiseerimiseni ei ole viimase pea 10. a jooksul jõutud, mistõttu on planeeringualal püsinud looduslik rohumaa. Planeeringualale jäävad katastriüksused on välispiiridel piiratud võrkaiaga (võrgusilma suurus 50x200 mm).

Juurdepääs planeeringualale olemasolevalt puudub. Juurdepääs on võimalik lahendada Raudna 2 maaüksuse detailplaneeringus ette nähtu kohaselt mööda Lennujaama teed (kt 62904:001:0117, transpordimaa, tee nr 6290021) pidi ja sealt edasi läbi Tiiva tee maaüksuse (kt 62904:001:0186, transpordimaa). Tiiva tee maaüksusel on varem planeeritud sõidutee seni välja ehitamata. Servituut planeeringualale juurdepääsu kavandamiseks on seatud.

Põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2019 loenduse põhjal 4 094 autot. Lubatud sõidukiirus planeeringualaga piirneval lõigul on 90 km/h.

Planeeringuala ümbritsevad põhja, lääne ja lõuna suunas transpordimaad (vastavalt Viljandi lennuväli ja Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee) ning ida suunas maatulundusmaa (Leola maaüksus, kt 62904:001:1100), millel asub elamukompleks. Piirkond on valdavalt maalise asustusstruktuuriga (hajusalt hoonestatud elamud ja põllumajandusmaad).

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimad kaitsealused objektid on III kategooria kaitsealune liik hink (Cobitis taenia, keskkonnaregistri kood KLO9120981) planeeringualast ca 635 m kaugusel (Raudna jões) ja II kaitsekategooria liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaik (lennuala, suvine varjepaik; keskkonnaregistri kood KLO9100187), mis jääb planeeringualast minimaalsel t 440 m kaugusele1. Lähim kaitseala (Loodi looduspark, KLO1000241) ja Natura 2000 (Heimtali loodusala, EE0080520) ala asub ca 1,1 km kaugusel.

Planeeringualal ega selle vahetus mõjualas ei ole keskkonnalube omavaid objekte, mida päikesepark võiks mõjutada või need mõjutaks oluliselt päikeseparki.

Planeeringualal ei asu maavarade leiukohti ja ala ei jää ka nende perspektiivsetele aladele.

Planeeringalal ei asu kultuurimälestisi , samuti ei asu planeeringuala kultuurimälestiste kaitsevööndis. Lähim objekt, Päri mõisa masinarehi, 19.-20. saj. (reg nr 14748), asub planeeringualast ca 660 m kaugusel.

Planeeringuala asub Viljandi lennuvälja lähiümbruse külgmise üleminekupinnaga kaetud alal, kus kõrguspiirang on 20 m.

Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 30 m kaitsevöönd.

Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2.

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Strateegiliste dokumentidena kehtivad detailplaneeringu alal Pärsti valla üldplaneering (kehtestatud Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13) ja Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga

1 Täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on looduskaitseseaduse § 53 lg 1 alusel keelatud

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 7

nr 1.1-4/75). Allpool on antud ülevaade ka teistest asjakohastest strateegiliste st dokumentidest.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse

saavutamisel, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused

asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.

Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida

soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses,

tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju

vähendamine. Planeeringus tuuakse välja, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja

keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada

ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil, lisaks

põlevkivienergeetikale, keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule

energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära

kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (muuhulgas päike).

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Energeetikaga seotud eesmärkideks seatakse toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust ; arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Arengu eesmärk on arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda, kuid võivad kasutada ka fossiilseid energiaallikaid. Väikese keskkonnakoormusega tootmistehnoloogiate väljatöötamise ja nende optimaalse tootmisrežiimiga kasutamise korral võib toota elektrit ka ekspordiks. Kliimamuutuste mõju vähendamiseks peaks Eesti tulevikus kindlast i mitmekesistama oma energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut, kuid see peaks siiski olema mõistlik kombinatsioon kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest (biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas, jäätmed) energiaallik atest. Lisaks on välja toodud, et taastuvatel loodusvaradel põhineva energia osakaalu suurendamine väärib toetust, kuid samas suurendab see survet looduskeskkonnale ja elustiku mitmekesisusele.

ENMAK 2030+ Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030. Kava kirjeldab Eesti

energiamajanduse arengu visioone ja valib optimaalseimad sektoraalsed lahendusteed

lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega

energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia - ja kliimapoliitika

eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse

ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud

taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise mahu moodustamine 30% si semaisest elektri

lõpptarbimisest.

Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneering seab taastuvenergia objekt ide kavandamise üldise tingimusena vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud alade kavandamist väärtuslikele maastikele, rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladele. Taotletav planeeringuala ei asu väärtuslike maastike, rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladel.

Pärsti valla üldplaneering nägi kehtestamise järgselt planeeringuala ulatuses ette

põllumajandusmaa. Pärsti Vallavolikogu 20.04.2011 otsusega nr 89 kehtestatud Raudna 2

maaüksuse detailplaneering tegi üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja detailplaneeringu

kehtestamise järgselt muudeti üldplaneeringus maa-ala elamumaaks. Muudatus ei ole

üldplaneeringu Maakasutuse põhikasutusotstarbed. Maade reserveerimine kaardile kantud.

Raudna 2 maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on planeeringualal elamumaa sihtotstarbega

katastriüksused moodustatud, kuid ehitusõigust realiseeritud ei ole. Taotletud maakasutuse

otstarbe muutmine elamumaast tootmismaaks ei ole üldplaneeringuga kooskõlas.

Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud ptk -s 3.1.

8 Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Üldplaneeringu muutmisettepanek

Pärsti valla üldplaneering näeb planeeringualal Raudna 2 maaüksuse detailplaneeringu

kehtestamise tulemusel ette elamumaa. Planeeringu koostamise eesmärk on päikesepargi

ehitamine, mis oma olemuselt on tootmisettevõte (elektrijaam) ja eeldab maakasutuse

sihtotstarbe muutmist tootmismaaks.

Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 1 näidatu

kohaselt, mis on kooskõlas koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu lahendusega.

Skeem 1. Väljavõte koostamisel olevast Viljandi valla üldplaneeringu kaardist, kus planeeringuala on

tähistatud musta joonega. TTE tähistab eriotstarbelist tootmismaad, kus on lubatud ainult

päikeseelektrijaamade rajamine.

Planeeringuala jääb vahetult põhimaantee äärde ja Viljandi lennuvälja kõrvale. Mõlem ad

tegevused võivad planeeringualal põhjustada mürast tingitud häiringuid (juhul, kui planeering

näeks ette müratundliku ala, nt elamumaa). Nimetatud asjaolusid arvesse võttes on

päikesepargi rajamine planeeringualale sobivam otstarve kui elamud . Päikesepargi rajamisel

tekib konflikte maantee ja lennuvälja asukohast tulenevate kehtivate piirangutega ja võimalike

mõjude/häiringute osas vähem kui elamute korral. Samuti ei halvenda päikesepargi rajamine

piirkonnas asuvate elamupiirkondade keskkonna- ja elutingimusi.

Päikesepargi rajamine ei eelda suuri investeeringuid ala ümberkorraldamiseks ja ühtlasi

välditakse kõrge väärtusega ala kasutamist mingis teises piirkonnas. Kehtiva Raudna 2

maaüksuse detailplaneeringu osalise elluviimise tulemusel (välja on ehitatud elektri

maakaabelliinid) ei saa planeeringuala enam lugeda ka kõrge väärtusega

põllumajandusmaaks. Kehtiva planeeringu muutmine uue kasutuse leidmiseks päikesepargi

rajamise näol on mõistlik eesmärk. Ühtlasi võimaldab päikesepargi rajamine jätkata mõjualas

üldplaneeringu kohast tegevust (põllumajandusmaa). Päikesepargi puhul ei ole tegemist ka

pöördumatu mõjuga ja päikeseenergia tootmise lõppemisel saab antud ala kasutada endisel

või vajadusel muul otstarbel.

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 9

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse planeeringualale jäävatest maaüksus test

Tiiva tee 1, Tiiva tee 2, Tiiva tee 2a, Tiiva tee 3 ja Tiiva tee 4 krunt nr 1 pindalaga 19 572 m².

Planeeritud krundi pindala täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus .

3.3 Krundi hoonestusala

Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoone, sh ka rajatised

(päikesepaneelid, inverterid jm)) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise

võimalustest arvestades tuleohutuskujasid.

Hoonestusala on antud krundi välispiiridest 4 m kaugusel ja Viljandi lennuvälja hoonest 8 m kaugusel (krundi piirist 5,5 m kaugusel). Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.

Hoonestusala jääb osaliselt riigimaantee 30 m kaitsevöönditesse. Planeeringuga taotletakse

ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel Maanteeameti nõusolekut päikesepargi ja sellega seotud

ehitiste võimalikuks ehitamiseks kaitsevööndisse. Hoonestusala jääb väljaspoole

külgnähtavuse (20 m) ala ja päikesepargi territoorium on ette nähtud piirdega piirata (vt ptk

3.7).

3.4 Krundi ehitusõigus

Päikesepark on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse

rammitud metallist tugivaiadele lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele. Paneelid

asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse elektrikaablitega.

Planeeringualale rajatakse lisaks päikesepaneelidele ka päikseparki teenindav tehnoloogiline

hoone. Lubatud on elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid ja inverterid)

püstitamine.

Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale säilib mööda kohalikku Lennujaama teed (tee nr 6290021) ja

läbi Tiiva tee maaüksuse (kt 62904:001:0186). Tiiva tee maaüksusele tuleb ehitada vähemalt

kruusakattega sõidutee laiusega vähemalt 3,5 m, mis kannab ehitus- ja operatiivsõidukit

(kandevõime vähemalt 25 t). Lennujaama teele mahasõit põhimaanteelt nr 92

Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme säilib olemasolevas asukohas (uusi ristumiskohti riigiteelt ei

kavandata).

Tiiva tee katastriüksusele rajatav tee on eratee.

10 Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

Nii ehitus- kui edasine opereerimise aegne liiklus toimub nimetatud teede kaudu.

Paneeliplokkide ridade vahele tuleb jätta vaba ala, kus on võimalik liikuda. Osaliselt tuleb

jätta ca 3 m laiune vaba ala paneelide vahele, et oleks võimalik sõidukiga ligi pääseda.

Tulenevalt planeeringu koostamise eesmärgist puudub vajadus rajada parkimiskohti.

Teenindusaegne transport saab parkimiseks kasutada Tiiva tee sõidutee ala.

Joonisel nr 3 on näidatud juurdepääsutee ja planeeringualale pääsu asukoht.

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Päikeseelektrijaama võimsus on orienteeruvalt 1 MW (20 50 kW-st päikesejaama kogumit).

Planeeringuala asub Viljandi lennuvälja lähiümbruse üleminekupinnas, mistõttu on lubatav

ehitus- ja ehitustehnika kõrgus piiratud (kõrguspiirang on 20 m).

Päikesepaneelid tuleb paigaldada energiatõhususe tõstmiseks esiküljega lõuna suunas

kaldenurgaga ca 40 kraadi. Paneelide grupid näha ette tugivaiade/postide abil maapinna

kohal (vt foto 1). Metallist tugivaiad süvistatakse pinnasesse vajaliku sügavuseni.

Ehitustegevus toimub pinnaselt.

Paneelide madalam osa tuleb jätta maapinnast kõrguseni, mis võimaldab paneelide all õhu

liikumise ja hoolduse (niitmise, lume koristamise). Kõrgem osa võib ulatuda kuni 6 m

kõrgusele.

Juhul, kui mõnele päikesepaneelile ühes reas tekib varjutus mistahes obje kti tõttu, alaneb

kogu päikesepaneelide jada tootlikkus, seetõttu tuleb päikesepaneelide grupid paigutada

üksteisest (ja ka naaberhoonest lennuvälja alal) sellisel kaugusel, et ka päikese madala

asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist. Kaugus tuleb

määrata projekteerimisel sõltuvalt kaldenurgast ja paneelide kõrgusest.

Pilootide pimestamise vältimiseks tuleb päikesepaneelid katta peegeldumisvastase kattega

või kasutada tootja poolt sertifitseeritud peegeldumisvastaseid päik esepaneele.

Foto 1. Illustratiivne näide päikeseelektrijaama moodulist.

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 11

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt väheväärtuslik ala . Päikesepargi

rajamine ei eelda maastikul muutuste tegemist (olemasolevalt on kogu ala rohumaa).

Päikesepaneelid paigaldatakse olemasolevat reljeefi arvestavalt.

Päikesepargi rajamise järgselt on vajaik selle hooldamine . Süsteemi hooldus tähendab

paneelirivi vahede niitmist (eeldatavalt traktoriga, vt ka ptk 3.11), seadmete inspektsiooni ja

pesu.

Seadmete inspektsiooni tehakse orienteeruvalt paar korda aastas, mille käigus vaadatakse

üle kaabliühendused, elektriseadmed jmt. Pesu tehakse tavaliselt peale rajamist umbes viie

aasta pärast. Peale viiendat aastat toimub pesu iga kolme aasta tagant. Vajaduse tihedus

sõltub ka ilmastikust (vihmast).

Planeeringuala on olemasolevalt võrkaiaga piiratud. Päikesepargi rajamisel tuleb tagada

piirde säilimine või vajadusel selle uuendamine. Piirde tüüp on võrkaed (keevisvõrk, punutud

võrk, loomavõrk vmt), silma suurusega ca 150-200 mm (vähemalt üks mõõt) (vt kt ptk 3.11).

3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeringualale on kavandatud päikesepark, mille raames on vajalik elektri- ja sideühendus.

Kuna suuri kõvakattega pindu ei planeerita, puudub vajadus vee kogumiseks ja juhtimiseks.

Päikesepaneelid asetsevad tugivaiadel/postidel, mille all säilib looduslik maapind ja tagatud

on sademevee imbumine pinnasesse.

Päikesepaneelide moodulid ühendatakse elektrimaakaabelliinidega, mida mööda suunatakse

toodetav elekter tehnilisse hoonesse, kus asetseb elektriarvestite elektrikilp. Päikesepark

varustatakse kaameratega ja tehnilises hoones saavad olema ka videosalvesti, peakilp ja

automaatjuhtimissüsteemid, mis jälgivad paneelide tööd.

Olemasolevad kaks liitumiskilpi tõstetakse ümber tehnoloogilisse hoonesse, kuhu tuleb peaelektrikeskus ja arvestite elektrikeskus. Inverterid, päikeseelektrijaama peajaotuskilbid ja kilbid monitoorimissüsteemi ning ruuteri jaoks tuleb paigaldada varju, et vältida ülekuumenemist. Vajadusel tuleb tagada lisaventilatsioon kilpidele.

Väike-Lennuvälja katastriüksusel (62904:001:0872) paikneb alajaam 6995:(Viljandi) (vt joonis

nr 1). Alajaama ja tehnilise hoone vahele rajatakse kaablid energia edastamiseks

elektrivõrku. Projekteerimise käigus tuleb selgitada välja alajaama ümberehituse vajadus

toodetava energia vastuvõtmiseks. Ümberehituse vajadusel tuleb taotleda võrguettevõttelt

tehnilised tingimused.

Olemasolev elektrikaabel Tiiva tee katastriüksusel rajatava sõidutee alal on kaitsetorus.

Sideühendus lahendatakse mobiilandmesidena.

Päikesepargis puudub vajadus territooriumi valgustuse rajamiseks ja välisvalgustust ette ei

nähta.

12 Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

3.9 Tuleohutus

Planeeringualale rajatakse päikesepark (tehnoloogiline hoone, päikesepaneelid, inverterid

jmt, mis on mittepõlevatest materjalidest), millel tuleoht praktiliselt puudub või on vähese

tõenäosusega. Tehnoloogiline hoone kujutab endast seintega piiratud tehnoseadmete

kogumit, mille põlemiskoormus on alla 600MJ/m².

Päikeseelektrijaam on planeeritud viisil, mis tagab planeeringualal päästesündmuse tekke

korral (nt välgust põhjustatud tulekahju) päästetehnikaga ohutu juurdepääsu rajatistele ja

tehnoloogilisele hoonele. Päästemeeskond pääseb päikeseelektrisüsteemi terri tooriumile

mööda olemasolevat (Lennujaama tee) ja planeeritavat (Tiiva tee) teed mööda.

Tehnoloogilise hoone asukoht on kavandatud alale juurdepääsu lähipiirkonda, mis võimaldab

selle teenindamise kui ka päästetehnikaga juurdepääsu.

Päikeseelektrijaam jaotatakse gruppideks, mida on võimalik eraldi välja lülitada.

Moodulite ja paneeliridade asetus võimaldab päästemeeskonnal nende vahel vabalt liikuda.

Projekteerimisel tuleb lähtuda tootja tehnilistest nõuetest ja kehtivatest õigusaktidest.

Lähim tuletõrje veevõtukoht asub ca 60 m kaugusel Lennujaama tee kõrval Viljandi lennuväli

katastriüksusel (kt 62904:001:0185) (tähistatud joonistel nr 2 ja 3).

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Alal on ette

nähtud piirde säilitamine. Igapäevaselt tuleb tagada piirde korrashoid. Soovitav on kasutada

ka kaugelt jälgitavat videovalvet ja liikumisandureid.

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine

Viljandi Vallavalitsuse poolt on koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang2, mille alusel on tehtud otsus mitte algatada keskkonnamõju

strateegilist hindamist.

Eelhinnangus järeldati, et Tiiva tee päikesepargi detailplaneering ei too kaasa olulist

keskkonnamõju, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara.

Päikesepargi rajamisel on olulisemad mõjud visuaalne mõju, loodusliku rohumaa hõivamine

ja tarastamine, kuid tegemist ei ole pöördumatu mõjuga (päikesepargi ehituse ja

kasutamisega ei kaasne pinnamoe muutumist) ning päikeseenergia tootmise lõppemisel saab

antud ala kasutada endisel või vajadusel muul otstarbel.

Lähimad elumajad asuvad planeeringualast kagu suunas ca 130 m kaugusel ja ida suunas

ca 150 m kaugusel. Elamute poolt on planeeringuala osaliselt kõrghaljastusega varjatud.

Ala tarastamisest tulenevalt saab pisiimetajate liikumise piiramise negatiivset mõju

vähendada piirdeaia võrgusilma suurusega (vt ka ptk 3.7).

2 Koostaja Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisa Kaasik

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 13

Päikesepargi ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra ja vibratsioon) on

lühiajalised ja ilmnevad vaid ehitusajal. Tahkeid jäätmeid võib tekkida minimaalselt seadmete

riketest, mida ei ole võimalik parandada. Ehitustegevuse lõppedes ja päikesepargi

amortiseerumise järel selle kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda

vastavalt nõuetele, eelistades sealjuures r inglussevõttu. Päikeseelektrijaama opereerimisega

ei kaasne olulist müra ja vibratsiooni.

Kuigi päikesepaneelid ei kujuta ohtu peegelduse mõttes, sest päikesepaneelile langevast

päikesekiirgusest absorbeerib päikesepaneeli pind 90%, on siiski kõrval asuva lennuvälja

tõttu ette nähtud katta paneelid peegeldumisvastase kattega või kasutada tootja poolt

sertifitseeritud peegeldumisvastaseid päikesepaneele.

Arvestades Natura 2000 ala kaugust, võib eeldada, et päikesepargil ei ole arvestatavat mõju

kaitsealuste objektide ega Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.

Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku tugialadel ega rohekoridori alal. Seega on

välistatud, et planeeringu elluviimine mõjutaks negatiivselt rohelise võrgustiku sidusust või

tugialade toimimist.

Liigirikkuse vähenemise pidurdamiseks tuleb vältida ala taimestiku hooldusel keemiliste

tõrjevahendite kasutamist. Päikesepargi taimestikku hooldada lähtudes pool-looduslike

rohumaade hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (rohumaa kõrgust ei lasta üle

ca 30 cm). Niidetud hein soovitavalt koristada.

Olulist avariiohtu ette näha ei ole, kui päikesepargi ehitamisel kasutatakse nõuetele vastavaid

seadmeid ja tehakse perioodilist süsteemi hooldust.

Elektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul perimeetri valvest (aiaga piiratud) ja kaamerate

süsteemist, mis tagab esmase kaitse ja väldib võimalikud õnnetusjuhtumid juhusliku

sattumise tõttu territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle

tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagamiseks tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon

ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja

kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine

koos maandatud kaitse-potensiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

Päikesepark ei ole müratundlik ja puudub vajadus maanteest ja lennuväljast tuleneva müra

leevendamsieks meetmeid rakendada.

Eesti radooniriski kaardi3 kohaselt asub kavandatava tegevuse ala kõrge radooniriski alal,

kus avanevad uraani rikkad Dictyonemakilt, fosforiit ja oobolusliivakivi ning pinnastes esineb

rohkesti nende kivimite fragmente. Radoonisisaldus majade siseõhus on sageli kõrge. Kuna

kavandatava tegevusega on pinnasetööd minimaalsed ja siseruumidega ehitisi ei kavandata,

siis radooni mõju inimese tervisele ei ole tõenäoline.

Planeeritud lahenduse puhul on tegemist elektrijaama rajamisega taastuva ja

keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmiseks. Taastuvatest allikatest (päikesevalgus)

elektrienergia tootmine võimaldab vähendada ebaefektiivset loodusvarade kasutamist ja

keskkonnamõjusid elektri tootmisel põlevkivist.

3 https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf

14 Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu

3.12 Servituudi seadmise vajadus

Tiiva tee katastriüksuse (kt 62904:001:0186) kasutamiseks on servituut planeeringualale

jäävatele maaüksustele juurdepääsuks seatud. Täiendavate võimalike servituutide seadmise

vajadus (nt elektri maakaabelliinid) selgub projekteerimise käigus.

3.13 Planeeringu elluviimine

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne oman ik, kelle

poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorraldusliku toimingu teostmisel (planeeritud

krundi alusel katastriüksuse moodustamine) ja ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus

realiseeritakse planeeringu koostamisest huvitatud isiku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi

koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule .

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:

1. Planeeringukohase krundi alusel katastriüksuse moodustamine. Katastriüksus peab olema moodustatud enne mistahes ehitusloa taotlemist.

2. Päikesepargile või selle osale ehitusloa väljastamise eelduseks on, et rajatud peab olema ptk-s 3.5 kirjeldatud juurdepääsutee Tiiva tee katastriüksusele (kt 62904:001:0186). Teele peab olema väljastatud kasutusluba.

Päikesepark viiakse põhiolemuselt ellu ühe etapina, st korraga rajataks e tehnoloogiline

hoone, paneelid ja kaabeldus. Tulenevalt vajadusest , võidakse paneele paigaldada ka

etappide kaupa, st moodustada päikesejaama kogumeid etapi kaupa.

Planeeringu koostamisest huvitatud isikul on kohustus oma kulul projekteerida ja välja ehitada

detailplaneeringukohane lahendus ning sellega seonduvad (tehno)rajatised, sh väljaspool

planeeringuala jääv tee (Tiiva tee); samuti on planeeringu koostamisest huvitatud isikul

kohustus kanda planeeritud krundi katastriüksuse moodustamise kulud.

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 15

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Terviseamet, menetlusgrupi juht Lõuna regionaalosakonna juhataja kohustes Jelena

Laarin. Kooskõlastatud 28.10.2019 nr 9.3-1/19/6058-2. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuskiri lisade kaustas.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu.

Kooskõlastatud digitaaalselt planeeringu failid 03.12.2019, kooskõlastus nr K-ML/62. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuse digiallkirja kinnitusleht lisade kaustas.

Tiiva tee päikesepargi detailplaneering. Eelnõu 17

C - JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000

2. Tugiplaan M 1 : 500

3. Põhijoonis. Eelnõu M 1 : 500

VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S

Ramsi 30. juuni 2021 nr 1-3/360

Tiiva tee päikesepargi

detailplaneeringu kehtestamine

Planeerija Jaana Veskimeister (OÜ Hendrikson & Ko, registrikood 10269950) koostas Viljandi

Vallavolikogu 28.10.2020 otsusega nr 1-3/307 „Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu

algatamine“ Päri külas algatatud detailplaneeringu (töö nr 20003756).

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 2,0 ha, hõlmates katastriüksuseid 62904:001:0187 (Tiiva

tee 1), 62904:001:0188 (Tiiva tee 2), 62904:001:0189 (Tiiva tee 2a), 62904:001:0190 (Tiiva tee

3) ja 62904:001:0191 (Tiiva tee 4). Detailplaneering on koostatud maakasutuse otstarbe

muutmiseks tootmismaaks ja sellega määratakse ehitusõigus päikeseelektrijaama rajamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuid see ei näe ette olulise keskkonnamõju teket.

Viljandi Vallavolikogu võttis detailplaneeringu vastu Viljandi Vallavolikogu 31.03.2021 otsusega

nr 1-3/338 „Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu vastuvõtmine“. Detailplaneeringu avalik

väljapanek toimus 22.04.2021 kuni 23.05.2021. Avaliku väljapaneku jooksul detailplaneeringu

kohta arvamusi ei esitatud. Detailplaneering on saanud planeerimisseaduse § 138 lg-s 3 sätestatud

heakskiidu.

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõiked 1, 3, 4 ning 6, Viljandi

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Tiiva tee päikesepargi detailplaneering (töö nr 20003756).

2. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil avaldada detailplaneeringu kehtestamise

teade detailplaneeringu kehtestamisest arvates:

2.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes;

2.2. 30 päeva jooksul maakonnalehes Sakala.

3. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil saata 30 päeva jooksul teade

detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud detailplaneering valdkonna eest

vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale.

4. Viljandi Vallavalitsuse avalike suhete spetsialistil avaldada teade detailplaneeringu

kehtestamise kohta 14 päeva jooksul Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee ja

esimesel võimalusel Viljandi valla ajalehes Viljandi Valla Teataja.

5. Käesoleva otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Viljandi Vallavolikogule aadressil

Kauba tn 9, 71020 Viljandi või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil Kalevi tn 1, 51010

Tartu, 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kase

vallavolikogu esimees