Kiri

Hiiumaa Vallavolikogu 16.04.2026

otsuse nr 29

Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna Sõnajala tn 2 kinnistu detailplaneeringule

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+

1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneering

1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.

1.5 Keskkonnaameti 12.03.2026 kiri nr 6-5/26/2420-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Sõnajala tn 2 kinnistut (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 37101:010:0400

Planeeritava katastriüksuse suurus 8086 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%

Planeeritavate kruntide sihtotstarve elamumaa

Kinnisturaamatu registriosa nr korteriomandid 620833, 620933, 621033, 621133

Hoonestus hoonestatud

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel sideehitise

kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd ja avalikult

kasutatava tee kaitsevöönd.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks korterelamu

maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul ja detailplaneeringu kohustusega alal.

Juurdepääs uutele moodustatavatele kruntidele planeeritakse Sõnajala tänavalt

(20501:001:0143). Kortermaja krundile säilib olemas mahasõit.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud korterelamu

maakasutuse juhtotstarbe (EK), kus on lubatud nelja ja enama korteriga, ridaelamu, ühiselamu,

jms alaliseks elamiseks mõeldud hoone ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid

teenindava maa kasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid,

garaaž jne) maa-ala. Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks,

kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse

juhtotstarvetele, ruumilise tervikuna käsitletava ala ulatuses.

3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Sõnajala tn 2 kinnistu (katastritunnus 37101:010:0400)

kruntimine kaheks vähemalt 1500 m2 suuruseks üksikelamukrundiks ja üheks korterelamu

krundiks. Üksikelamukruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni 2 abihoone

püstitamiseks (ehitisalune pind ühel krundil 300 m2), teede ning liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste

vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe

määramine.

Üldplaneering on kinnistule määranud korterelamumaa juhtotstarbe. Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud kortelelamumaa

juhtotstarvet osaliselt korterelamumaaks ning osaliselt pere- ja ridaelamumaaks.

Planeeringuala paikneb valdavalt üksikelamutega hoonestatud piirkonnas, kus madalhoonestus

on kujunenud domineerivaks hoonestuslaadiks. Üksikelamute rajamine tagab ruumilise

järjepidevuse ja piirkonna iseloomu säilimise. Planeeritav ala asub eramajade piirkonnas, kus

on laienemise potentsiaali kasutuses väljas olevale lagedale alale. Saab moodustada piisava

suurusega krundid, olemas on ligipääs avalikule tänavale, piirkonnas on olemas tehnovõrgud.

Kortermaja õuemaast välja jääv maa-ala pole piisavalt suur ning piirkond ei ole piisavalt

atraktiivne, et mõni investor sooviks maa-alale hakata rajama üldplaneeringu kohast uut

korterelamut. Planeeringuga kavandatud kaks uut elamukrunti toetavad piikonna juba

väljakujunenud keskkonda. Hoonestusala ja hooned tuleb sobitada väljakujunenud keskkonda.

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ja Ruumiameti ortofotot ja

kitsenduste kaardikihti)

detailplaneeringuala

Joonis 2 Detailplaneeringu esialgne lahendusskeem

Hiiu maakonnaplaneering 2030+: Riigihalduse minister kehtestas Hiiu maakonnaplaneeringu

2030+ 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi ei asu

planeeringuala väärtuslikul maastikul ega puhkealal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus

Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Sõnajala tn 2 kinnistu jagatakse kolmeks krundiks: kaheks vähemalt 1500 m2 suuruseks

üksikelamukrundiks ja üheks korterelamu krundiks.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• arhitektuursete nõuete ja hoonestusalade määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna

hoonestusest;

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 9 m;

• kummagi üksikelamu krundi ehitisalune pind kokku 300 m2;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

miinimumnõuetest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

• hooned kavandada kinnistu piirist vähemalt 4 m kaugusele.

4.4 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääsud moodustatavatele kruntidele planeeritakse Sõnajala tänavalt.

Parkimine lahendada kruntide siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Kruntide haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ja kitsendustega ning

tagada privaatsus. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt

ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma

vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile.

Planeeringualale jääb üks varasema kõrgusliku võrgu märk nr 0657 (GPA ID 26719; 62-422

90657; seinareeper). Nimetatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast

horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. Nimetatud geodeetiline märk tuleb võimalusel

säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste

mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui detailplaneeringu realiseerumise tulemusel ei

ole võimalik nimetatud geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada

ning seda asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada MaRu.

4.7 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.12 Vajalike uuringute koostamine

Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude

paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH

eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine,

ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine

veebruar- märts 2026

Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise

otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130

kohase halduslepingu sõlmimine

aprill 2026

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

mai-juuli 2026

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele

ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

august-september 2026

Detailplaneeringu koostamine oktoober 2026

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

november-detsember

2026

Detailplaneeringu vastu võtmine juuni 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

jaanuar-veebruar 2027

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

märts 2027

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine aprill-mai 2027

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

Juuni 2027

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa)

tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

- Maa- ja Ruumiamet

- Päästeameti Lääne Päästekeskus

- Elektrilevi OÜ

- Telia Eesti AS

- AS Kärdla Veevärk

- ELASA

- Enefit AS

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad:

Sõnajala tn 4 20501:001:0755

Nõmme tn 42 37101:010:0250

Sõnajala tn 5 37101:010:0080

Sõnajala tn 3 37101:010:0100

5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu

omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.5 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal

toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 20.04.2026 nr 9-6.1/656

Meie 20.05.2026 nr 7.2-2/26/6700-2

Seisukohtade väljastamine Kärdla linna

Sõnajala tn 2 kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Kärdla linna Sõnajala tn 2 kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

37101:010:0400, edaspidi planeering) algatamisest 16.04.2026 Hiiumaa Vallavolikogu otsusega

nr 29. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Sõnajala tn 2 kinnistu kruntimine kaheks

üksikelamukrundiks, kus on ehitusõigus üksikelamu ja kuni 2 abihoone ehitamiseks krundile, ning

üheks korterelamu krundiks.

Planeeritav ala asub riigitee nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (edaspidi riigitee nr 80) läheduses

ja jääb km 26,1-26,16 kaitsevööndisse. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1740 autot.

Planeeringuala jääb ka Kärdla lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alale.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada kohalikku teed nr 3710053 Sõnajala tänav ning otstarbekas on

kavandada üks ühine juurdepääs kõigile kolmele planeeritavale krundile. Riigiteele nr 80 uusi

ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Kergliiklustee kavandmisel näha ette selle sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine

väljapoole planeeringuala.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

2 (2)

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (tehnorajatis jms) kaugused

riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala läheduses on riigitee, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 29-Lisa 1_Lähteseisukohad

Mildred Liinat

58786958, [email protected]