Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine

Transpordiamet [email protected]

Elering AS [email protected]

Jõgeva Vallavalitsus [email protected]

31.05.2023 nr DM-124212-2

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine

Osaühing MOREEN (registrikood 10353946, aadress Kaavere küla, Põltsamaa vald, 48006 Jõgevamaa) esitas 20.03.2023 Keskkonnaametile taotluse Siimusti II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 31.03.2023 kirjana nr DM-124212-1). Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 ning haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta arvamust kohaliku omavalitsuse üksuselt, Transpordiametilt ja Elering AS-lt. Eelnevast lähtuvalt palume Teil esitada Siimusti II liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamus ja ettepanekud hiljemalt 30.06.2023. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Lisa: Siimusti II mäeeraldise korrastamistingimused eelnõu.pdf

Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected]

2(2)

Siimusti II liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Tuginedes alljärgnevale, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 2 ning osaühing MOREEN taotluse, otsustan:

1.1. Anda osaühingule MOREEN (registrikood 10353946) kuuluva keskkonnaloa nr

L.MK/329970 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised

korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada maatulundusmaaks (metsamaa) ja veekoguks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. 1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib

jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º.

1.1.2.3. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele. Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded :

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele. 1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal

põhjaveetasemest ja veekoguks korrastamisel peab veekogu valdav sügavus olema üle 2 m. 1.1.4.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.5.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus.

1.1.5.2. Korrastamisprojektis määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.

1.1.6. Lisatingimused:

1.1.6.1. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.1.6.2. Korrastamiseks jäätmete kasutamisel (täitmisel) tuleb korrastamisprojektis põhjendada

püsijäätmete kasutamise vajadus ja kogus. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“. 1.1.6.2. Korrastamisel tuleb tõendada jäätmete ohutus keskkonnale ja jäätmete sobivus

täitematerjalina kasutamiseks. 1.1.6.3. Jäätmetest tuleb võtta proovid ning analüüsida leostuvust, pH-d ja keskkonnale ohtlike ainete sisaldusi. Kui kasutatakse jäätmeid, mille hulgas võib leiduda mittemineraalseid

jäätmeid, ehk võõriseid (nt plast, klaas, kile, puit, metall, kumm jmt), ei tohi võõriste sisaldus olla suurem kui 3%.

1.2. tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.02.2012 kirjaga nr

JT 10-1/11/39042-7 ja 21.08.2014 korraldusega nr JT 1-15/14/515 antud

korrastamistingimused.

2. ASJAOLUD

Osaühing MOREEN (registrikood 10353946, aadress Kaavere küla, Põltsamaa vald, 48006

Jõgevamaa) esitas 20.03.2023 Keskkonnaametile taotluse Siimusti II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 31.03.2023

kirjana nr DM-124212-1). Osaühingule MOREEN on antud keskkonnaluba nr L.MK/329970 (kehtivusajaga kuni

29.10.2032) Siimusti II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamiseks. Keskkonnaloa nr L.MK/329970 andmisel laiendati Siimusti II liivakarjääri mäeeraldist (kaevandamisluba nr

JÕGM-013) sügavuti ning liideti juurde Männi liivakarjääri mäeeraldis (kaevandamisluba nr JÕGM-041) ning Männi liivakarjääri mäeeraldise laiendus.

Siimusti II liivakarjäärile (JÕGM-013) on antud korrastamistingimused Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 21.08.2014 korraldusega nr JT 1-15/14/515 ja Männi liivakarjäärile on

antud korrastamistingimused Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.02.2012 kirjaga nr JT 10-1/11/39042-7.

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kurista külas osaühingule MOREEN kuuluvatel katastriüksustel Mare (registriosa nr 862235, katastritunnus

24802:001:1880), Arvi (registriosa nr 778335, katastritunnus 24802:001:1640), Peedu (registriosa nr 2735735, katastritunnus 24802:001:0110) ja Männi (registriosa nr 2166935,

katastritunnus 24802:001:0235). Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,71 ha ning

mäeeraldise teenindusmaa pindala 8,86 ha hõlmates Siimusti (Jõgeva) liivamaardla (registrikaardi nr 0266) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 5 ja 7 plokki, täiteliiva aktiivse tarbevaru

9 plokki ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru 8 plokki. Siimusti II liivakarjääri mäeeraldis koosneb kahest lahustükist.

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise lõunapoolse lahustüki põhjaosa läbib Elering AS-i 35-110 kV elektriõhuliin Jõgeva-Põdra (VID kood L131A) kaitsevööndiga 25 m liini keskelt.

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist idas kulgeb riigitee Lauluväljaku tee nr 14147, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise piirist ~ 13 m kaugusele

ning teenindusmaa külgneb sellega vahetult. Lõunapoolsest lahustükist lõunas kulgeb riigitee Siimusti-Kaave nr 14148, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise ja

teenindusmaa piirist ~ 11 m kaugusele. Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolne lahustükk külgneb põhjas vahetult Siimusti-

Kurista maastikukaitsealaga (registrikood KLO1000631).

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti rakendamisnõusolek anti Keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni 21.08.2014 korraldusega nr JT 1-15/14/515.

Männi liivakarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti rakendamisnõusolek anti Keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni 28.08.2013 korraldusega nr JT1-15/13/591.

Hetkel kehtiv Siimusti II liivakarjääri keskkonnaluba koosneb kahest varem kehtinud maavara kaevandamise loast, millede korrastamisprojektid on tänaseks osaliselt aegunud ja need ei

sisalda kogu hetkel kehtivat Siimusti II liivakarjääri mäeerald ist (puuduvad laienduste alad). Ettevõte soovib Keskkonnaametilt korrastamistingimusi Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise

alale, mis on varasemate korrastamisprojektidega hõlmamata ning nõusolekut ühtse (uuendatud) korrastamisprojekti koostamiseks.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see

on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele,

tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikest 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr xx kohaliku

omavalitsuse (Jõgeva Vallavalitsus), Transpordiameti ja Elering AS arvamust Siimusti II liivakarjääri mäeeraldiste korrastamistingimuste väljastamiseks.

Menetlusosalised esitasid arvamuse xx.xx.xxxx.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas

xx.xx.xxxx korrastamistingimuste eelnõu menetlusosalistele. 3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige

2 punkti 2 ja § 27 lõige 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3

ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste andmisel.

VAIDLUSTAMINE

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

Martin Nurme juhataja

maapõuebüroo

Marju Kuldmaa vanemspetsialist

maapõuebüroo

Siimusti II liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Tuginedes alljärgnevale, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 2 ning osaühing MOREEN taotluse, otsustan:

1.1. Anda osaühingule MOREEN (registrikood 10353946) kuuluva keskkonnaloa nr

L.MK/329970 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised

korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada maatulundusmaaks (metsamaa) ja veekoguks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. 1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib

jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º.

1.1.2.3. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele. Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded :

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele. 1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal

põhjaveetasemest ja veekoguks korrastamisel peab veekogu valdav sügavus olema üle 2 m. 1.1.4.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.5.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus.

1.1.5.2. Korrastamisprojektis määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.

1.1.6. Lisatingimused:

1.1.6.1. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.1.6.2. Korrastamiseks jäätmete kasutamisel (täitmisel) tuleb korrastamisprojektis põhjendada

püsijäätmete kasutamise vajadus ja kogus. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“. 1.1.6.2. Korrastamisel tuleb tõendada jäätmete ohutus keskkonnale ja jäätmete sobivus

täitematerjalina kasutamiseks. 1.1.6.3. Jäätmetest tuleb võtta proovid ning analüüsida leostuvust, pH-d ja keskkonnale ohtlike ainete sisaldusi. Kui kasutatakse jäätmeid, mille hulgas võib leiduda mittemineraalseid

jäätmeid, ehk võõriseid (nt plast, klaas, kile, puit, metall, kumm jmt), ei tohi võõriste sisaldus olla suurem kui 3%.

1.2. tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.02.2012 kirjaga nr

JT 10-1/11/39042-7 ja 21.08.2014 korraldusega nr JT 1-15/14/515 antud

korrastamistingimused.

2. ASJAOLUD

Osaühing MOREEN (registrikood 10353946, aadress Kaavere küla, Põltsamaa vald, 48006

Jõgevamaa) esitas 20.03.2023 Keskkonnaametile taotluse Siimusti II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 31.03.2023

kirjana nr DM-124212-1). Osaühingule MOREEN on antud keskkonnaluba nr L.MK/329970 (kehtivusajaga kuni

29.10.2032) Siimusti II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamiseks. Keskkonnaloa nr L.MK/329970 andmisel laiendati Siimusti II liivakarjääri mäeeraldist (kaevandamisluba nr

JÕGM-013) sügavuti ning liideti juurde Männi liivakarjääri mäeeraldis (kaevandamisluba nr JÕGM-041) ning Männi liivakarjääri mäeeraldise laiendus.

Siimusti II liivakarjäärile (JÕGM-013) on antud korrastamistingimused Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 21.08.2014 korraldusega nr JT 1-15/14/515 ja Männi liivakarjäärile on

antud korrastamistingimused Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.02.2012 kirjaga nr JT 10-1/11/39042-7.

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kurista külas osaühingule MOREEN kuuluvatel katastriüksustel Mare (registriosa nr 862235, katastritunnus

24802:001:1880), Arvi (registriosa nr 778335, katastritunnus 24802:001:1640), Peedu (registriosa nr 2735735, katastritunnus 24802:001:0110) ja Männi (registriosa nr 2166935,

katastritunnus 24802:001:0235). Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,71 ha ning

mäeeraldise teenindusmaa pindala 8,86 ha hõlmates Siimusti (Jõgeva) liivamaardla (registrikaardi nr 0266) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 5 ja 7 plokki, täiteliiva aktiivse tarbevaru

9 plokki ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru 8 plokki. Siimusti II liivakarjääri mäeeraldis koosneb kahest lahustükist.

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise lõunapoolse lahustüki põhjaosa läbib Elering AS-i 35-110 kV elektriõhuliin Jõgeva-Põdra (VID kood L131A) kaitsevööndiga 25 m liini keskelt.

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist idas kulgeb riigitee Lauluväljaku tee nr 14147, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise piirist ~ 13 m kaugusele

ning teenindusmaa külgneb sellega vahetult. Lõunapoolsest lahustükist lõunas kulgeb riigitee Siimusti-Kaave nr 14148, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise ja

teenindusmaa piirist ~ 11 m kaugusele. Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolne lahustükk külgneb põhjas vahetult Siimusti-

Kurista maastikukaitsealaga (registrikood KLO1000631).

Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti rakendamisnõusolek anti Keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni 21.08.2014 korraldusega nr JT 1-15/14/515.

Männi liivakarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti rakendamisnõusolek anti Keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni 28.08.2013 korraldusega nr JT1-15/13/591.

Hetkel kehtiv Siimusti II liivakarjääri keskkonnaluba koosneb kahest varem kehtinud maavara kaevandamise loast, millede korrastamisprojektid on tänaseks osaliselt aegunud ja need ei

sisalda kogu hetkel kehtivat Siimusti II liivakarjääri mäeerald ist (puuduvad laienduste alad). Ettevõte soovib Keskkonnaametilt korrastamistingimusi Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise

alale, mis on varasemate korrastamisprojektidega hõlmamata ning nõusolekut ühtse (uuendatud) korrastamisprojekti koostamiseks.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see

on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele,

tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikest 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr xx kohaliku

omavalitsuse (Jõgeva Vallavalitsus), Transpordiameti ja Elering AS arvamust Siimusti II liivakarjääri mäeeraldiste korrastamistingimuste väljastamiseks.

Menetlusosalised esitasid arvamuse xx.xx.xxxx.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas

xx.xx.xxxx korrastamistingimuste eelnõu menetlusosalistele. 3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige

2 punkti 2 ja § 27 lõige 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3

ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Siimusti II liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste andmisel.

VAIDLUSTAMINE

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

Martin Nurme juhataja

maapõuebüroo

Marju Kuldmaa vanemspetsialist

maapõuebüroo