Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-

Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/331

Tee ehitusloa andmise kuupäev 18.05.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta-

ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“.

2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju

eelhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid:

2.1. Arvestada Piira silla ümberehitamisel muinsuskaitse eritingimustega, eelhinnangu ptk 4.3.

2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve.

Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas

majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu

jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–

2).

2.3. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on

leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

2.4. Piira silla restaureerimise ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri karstioru põhja

jäävat taimestikku, et vältida sügavuse muutumist. Eemaldada ainult see osa, mis on

vältimatult vajalik ehitustegevuseks.

2

2.5. Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil,

mil karstiorg on kuiv (karstiorus ei esine veevoolu). Võimalusel tuleb säilitada elujõulised

puud ja põõsad, arvestades, et piirkonnas esineb ajutist (hooajalist) veevoolu.

Puittaimestiku säilitamine on vajalik karstialale iseloomuliku erosiooni- ja varinguohu

leevendamiseks ning pinnase kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada üksnes ulatuses,

mis on vältimatult vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet tuleb vältida lindude

pesitsusperioodil. Pesitsemise tippaeg on 15. aprillist 15. juulini. Juhul, kui raie soovitakse

siiski läbi viia pesitsusperioodil, tuleb enne puude raiet veenduda, et seal ei oleks

pesitsevaid linde.

2.6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette oleks välistatud kogu ehitusperioodi vältel,

sealhulgas tugevate sademete ajal, mil reostusoht on suurem.

2.7. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust,

karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole

lubatud kasutada. Ehitusperioodi vältel peavad olema kohapeal kättesaadavad vahendid

reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja likvideerimiseks.

2.8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse

jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval

ajavahemikus kella 07.00- 19.00.

2.9. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

2.10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

2.11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel ehitusel tekkivaid jäätmeid taaskasutada.

2.12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest

nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna

jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

2.13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei

ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

2.14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,

autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala

3

tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

2.15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. Reostuse korral tuleb tööd

viivitamatult katkestada ning asuda reostust likvideerima.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-

3,5 jalgratta- ja jalgtee ehitamine, sh

jalgteeühendused ja teeületuskohad ning

Piira bussipeatuse ümberehitamine. Piira silla

(ehitismälestis reg nr 15996) ümberehitamine

jalgratta- ja jalgtee sillaks. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Infrada OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 14577157

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress J. Sütiste tee 5-57, 13419 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5553 0349

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5

jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number töö nr 25010

2.8 Silla ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.9 Silla ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.10 Silla ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.11 Silla ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 661 3925

2.12 Silla ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.13 Silla ehitusprojekti nimetus Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5

lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti

koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr

15996)

2.14 Silla ehitusprojekti number töö nr P25003

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 05.05.2026 nr

6-2/26/7686-2

Edastasite1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 2² kohaselt

seisukoha andmiseks Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa

andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu koos keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) eelhinnanguga2 ning kooskõlastamiseks või

arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel

ehitusloa eelnõu. Projekti eesmärk on kergliiklejate

liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile

juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil riigitee 21 Rakvere-

Luige tee km 3,0-3,5 asuvale lõigule3 jalgratta- ja jalgtee

rajamine ning bussipeatuste ümberehitamine.

Keskkonnaamet, lähtudes esitatud materjalidest, kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist

nõustub, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 alusel) ning KMH algatamine ei

ole eeldatavalt vajalik. Siiski esitame materjalide kohta

järgnevad märkused, millega palume arvestada.

1. Eelhinnangu lk 16 on kirjas: „Kuigi Jupri oja ei ole veeseaduse

tähenduses veekogu ning silla ja truubi ehitamiseks ei ole vajalik

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 21),

tuleb silla restaureerimis- ja ehitustööd teostada ajal, mil

karstiorg on kuiv.“

Põhjendus

Transpordiamet võtab teadmiseks, et EELIS-es on

2026. aasta aprilli seisuga märgitud Jupri oja

staatuseks „menetluses“, mis tähendab, et

tulevikus võidakse see määratleda veekoguna.

Esitasite punktis 2 soovituse teostada enne

ehitusetapi algust veetaseme mõõtmine

puurkaevus PRK0002872 ning võimalusel ka

veekvaliteedi seire. Selgitame, et jalgratta- ja

jalgtee rajamise ning bussipeatuste

ümberehitamise ehitustöödega ei kavandata

kaevetöid sellises ulatuses, et oleks vajalik

põhjavee ümberpumpamine, mis võiks põhjustada

põhjaveetaseme alanemist Ordoviitsiumi-

Kambriumi põhjaveekihi puurkaevus

PRK0002872 (puurkaevu sügavus 123m).

Arvestades eeltoodud põhjaveekihi head

looduslikku kaitstust ning kavandatava tegevuse

väikest ulatust ja iseloomu, ei ole eeldada mõju

puurkaevu PRK0002872 veetasemele ega

veekvaliteedile.

Otsus: 1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimusena järgnev

keskkonnameede: „Piira silla restaureerimise

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Keskkonnaamet märgib infoks, et EELIS4-es on 2026. aasta

aprilli seisuga märgitud Jupri oja staatuseks „menetluses“, mis

tähendab, et tulevikus võidakse see määratleda veekoguna.

2. Eelhinnangu lk 16 kohaselt jääb kavandatava tegevuse

lähedusse üks puurkaev PRK0002872. Puurkaevule on

kehtestatud hooldusala 10 m.

Arvestades, et puurkaev PRK0002872 paikneb kavandatavate

ehitustööde vahetus läheduses (ligikaudu 20 m kaugusel) ning

tegevuse võimaliku mõjuga põhjavee tasemele, soovitab

Keskkonnaamet lisada puurkaevuga PRK0002872 seoses

keskkonnameetme: Soovitatav on teostada enne ehitusetapi

algust veetaseme mõõtmine puurkaevus PRK0002872 ning

võimalusel ka veekvaliteedi seire, mis võimaldab hiljem hinnata

ja dokumenteerida võimalikke muutusi puurkaevu veetasemes

kui ka veekvaliteedis, samuti vältida võimalikke vaidlusi.

3. Keskkonnameede „Piira silla restaureerimistööd ning puude

ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil karstiorg on

kuiv.“

Palume lisada keskkonnameetme juurde täiendav tekst:

Võimalusel tuleb säilitada elujõulised puud ja põõsad,

arvestades, et piirkonnas esineb ajutist (hooajalist) veevoolu.

Puittaimestiku säilitamine on vajalik karstialale iseloomuliku

erosiooni- ja varinguohu leevendamiseks ning pinnase

kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada üksnes ulatuses, mis on

vältimatult vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet tuleb

vältida lindude pesitsusperioodil5. Pesitsemise tippaeg on 15.

aprillist 15. juulini. Juhul, kui raie soovitakse siiski läbi viia

ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri

karstioru põhja jäävat taimestikku, et vältida

sügavuse muutumist. Eemaldada ainult see

osa, mis on vältimatult vajalik

ehitustegevuseks.“

2. Muuta ehitusloa kõrvaltingimustes

keskkonnameetmete sõnastust järgnevalt:

2.1. Piira silla restaureerimistööd ning puude

ja põõsaste eemaldamine tuleks teha

perioodil, mil karstiorg on kuiv

(karstiorus ei esine veevoolu).

Võimalusel tuleb säilitada elujõulised

puud ja põõsad, arvestades, et piirkonnas

esineb ajutist (hooajalist) veevoolu.

Puittaimestiku säilitamine on vajalik

karstialale iseloomuliku erosiooni- ja

varinguohu leevendamiseks ning pinnase

kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada

üksnes ulatuses, mis on vältimatult

vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet

tuleb vältida lindude pesitsusperioodil.

Pesitsemise tippaeg on 15. aprillist 15.

juulini. Juhul, kui raie soovitakse siiski

läbi viia pesitsusperioodil, tuleb enne

puude raiet veenduda, et seal ei oleks

pesitsevaid linde.

2.2. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate

parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et saasteainete sattumine pinna-

ja põhjavette oleks välistatud kogu

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

pesitsusperioodil, tuleb enne puude raiet veenduda, et seal ei

oleks pesitsevaid linde. Sõna „kuiv“ taha lisada täpsustus

(karstiorus ei esine veevoolu), et oleks paremini mõistetav.

4. Keskkonnameede: „Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate

parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised

kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust

kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et

oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada.“

Palume sõnastada ümber selliselt, et oleks rõhutatud kogu

ehitustegevuse vältel: Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette oleks

välistatud kogu ehitusperioodi vältel, sealhulgas tugevate

sademete ajal, mil reostusoht on suurem.

Lisaks palume lisada, tööde teostamisel peavad kogu

ehitusperioodi vältel olema kohapeal kättesaadavad vajalikud

vahendid võimaliku reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja

likvideerimiseks.

5. Keskkonnameede: „Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade

risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab

olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

ehitusperioodi vältel, sealhulgas tugevate

sademete ajal, mil reostusoht on suurem.

2.3. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja

puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul,

kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal

olla tähelepanelik ja kavandata

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja

põhjavette. Töökorras mitteolevaid

reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada. Ehitusperioodi vältel peavad

olema kohapeal kättesaadavad vahendid

reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja

likvideerimiseks.

2.4. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade

risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis

hädaolukordadeks ja nende puhul

vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla

keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit

ja Keskkonnaametit. Reostuse korral

tuleb tööd viivitamatult katkestada ning

asuda reostust likvideerima.

3. Mitte arvestada soovitusega enne ehitustööde

algust puurkaevu PRK0002872 veetaseme ja

veekvaliteedi seire läbiviimiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit

ja Keskkonnaametit.“

Palume lisada: Reostuse korral tuleb tööd viivitamatult

katkestada ning asuda reostust likvideerima.

6. Lisada keskkonnameede: Piira silla restaureerimise

ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri karstioru põhja

(Maa-ja Ruumiameti kaardil märgitud kraavina) jäävat

taimestikku, et vältida sügavuse muutumist. Eemaldada ainult

see osa, mis on vältimatult vajalik ehitustegevuseks.

Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

21.04.2026 nr 6-2/26/7686 all.

2 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950), töö nr 25005221

(05.11.2025).

3 Lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

90002:001:2860) ja munitsipaalomandis olevatel kinnisasjadel

(66301:019:0291 ja 66301:019:0032) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas

Piira külas ja Rakvere linnas.

4 Eesti looduse infosüsteem.

5 Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ alusel on keelatud looduslikult esinevate

lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

2 Muinsuskaitseamet - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus loeb EhS § 42 lg 9 alusel eelnõu

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Vinni Vallavalitsus

-

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada.

2 Rakvere Linnavalitsus

3 Mittetulundusühing Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskus

4 Maa- ja Ruumiamet

Kiri 24.04.2026 nr 6-

3/26/5701-2

Projektalale ei jää riikliku geodeetilise võrgu, riikliku

kõrgusvõrgu ega riikliku gravimeetrilise võrgu märke.

Projektalale jääb kohaliku võrgu geodeetiline märk 3978

(GPA ID 64645; 64-733-3978). Nimetatud geodeetilise

märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt

keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50

„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi

tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus

ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §

2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks

kohalik omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole geodeetiliste märkide kaitsmise,

kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise

tingimuste osas.

Märgime, et antud seisukoht on käsitletav üksnes Maa- ja

Ruumiameti kui geodeetilise võrgu haldaja seisukohast.

Karin Kollo, juhataja, geodeesia ja kaugseire osakond

Põhjendus:

Selgitame, et projektalale jääva kohaliku võrgu

geodeetilise märgi 3978 (GPA ID 64645; 64-

733-3978) eemaldamine või kaitsmine on

vajalik ajutise jalgteeühenduse rajamiseks, mis

rajatakse ainult juhul kui jalgratta- ja jalgtee

ning silla ehitamine ei toimu üheaegselt.

Otsus: 1. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad

vastuväited keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise osas.

2. Enne ajutise jalgteeühenduse ehitamist tuleb

taotleda kohalikult omavalitsuselt

tingimused ja kooskõlastus ehitusalale jääva

kohaliku võrgu geodeetilise märgi 3978

(GPA ID 64645; 64-733-3978) kaitsmise,

kontrollmõõtmise, teisaldamise või

kõrvaldamise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

3. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu

muutmiseks.

4 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kiri 04.05.2026 nr 12-

4/1094-1

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ühistranspordi osakond kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Tiit Keppart, peaspetsialist ühistranspordiosakond

Otsus: Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

5 Telia Eesti AS

Kiri 22.04.2026 nr EC.1-

5.1/559-1

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis

tegutsemise Eeskirjast. Töid võib teostada ainult Telia

volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel, vastavalt

projekti kooskõlastusele nr. 39936862.

Margus Kantsik, füüsilise võrgu hoolduse juht

Otsus: 1. Tööde teostamisel lähtuda sideehitise

kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Töid

võib teostada ainult Telia volitatud esindaja

kirjaliku tööloa alusel, vastavalt Telia Eesti

AS kooskõlastusele nr 39936862.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu

muutmiseks.

6 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu

osas arvamust avaldada.

7 AS Emajõe Veevärk

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja

nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Kelluka 1

90002:001:0159

e-kiri

05.05.2026

Seoses kergliiklustee projekteerimisega palun arvesse

võtta Kelluka 1 piirneva ala kõrghaljastuse säilitamine.

Raadamisega suureneb kinnistule liiklusmüra, tolm,

valgusreostus, kaob metsloomade liikumise koridor.

Elektrimaakaabelliini töö jaoks suurte puude

eemaldamise tõttu (ka 90002:001:0263 kinnistult on

raiet tehtud) on juba ringteepoolne müra võimendunud.

Kas pikemas perspektiivis on plaanis rajada nr 5 ja nr

21 tee äärde müratõke?

Aga miks mitte projekteerida sõidutee ja rajatava

kergliiklustee omavaheliseks kauguseks 5-6m,

praeguse 8 m asemele?

Jooniselt nähtub sissesõidutee aluse truubi asukoha

muutmine ja toru ristlõike suurendamine. Kuidas

lahendatakse sadevee drenaaž kergliiklusteega

ristumisel Kelluka tänava poolt?

Põhjendus:

Selgitame, et Transpordiameti tegevused normatiive ületava

müra vähendamiseks järgneva kolme aasta jooksul on seatud

tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni

sõiduki aastas 2025-2029“

(https://www.transpordiamet.ee/valisohus-leviva-mura-

vahendamise-tegevuskava ). Tegevuskavaga on hõlmatud

maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o

üle kolme miljoni sõiduki aastas) ning see põhineb uuringu

„Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida

kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas“ tulemustel.

Kelluka 1 kinnistuga (90002:001:0159) piirneval lõigul oli

liiklussagedus 2025. a teeregistri andmetel riigiteel 5 Pärnu-

Rakvere-Sõmeru tee - 3739 sõidukit ööpäevas ja riigiteel 21

Rakvere-Luige tee - 2311 sõidukit ööpäevas. Tulenevalt

eeltoodud liiklussagedusest, ei ole nimetatud riigiteede äärde

müratõkete rajamist 2025-2029 tegevuskavas kavandatud.

Selgitame, et sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee vahelise

eraldusriba laius ca 8 m on valitud arvestades olemasoleva

suunaviida asukohaga, PK 3+70…3+80 eraldusribal

kasvavate suurete puude säilitamisega ning uue bussipeatuse

laienduse ja ooteplatvormi maavajadusega. Jalgratta- ja

jalgtee on kavandatud maa-alale kus ei ole vajalik

olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine. Kuna

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi (90002:001:0263) on

antud lõigus piisava laiusega, siis jalgratta- ja jalgtee

maanteest kaugemale viimine loob kergliiklejatele ohutuma

keskkonna ning tagab ruumi vete immutamiseks ja lume

vallitamiseks.

Kelluka tn 1 kinnistuga külgnevalt maa-alalt on sadevesi

juhitud nõvadesse ja haljasalale. Vertikaalplaneeringuga on

välditud täiendava sadevee sattumine Kelluka tn 1 kinnistule

ja Kelluka tänavale.

Otsus:

1. Mitte arvestada riigi omandis transpordimaa

sihtotstarbega kinnisasjal (90002:001:0263) jalgratta- ja

jalgtee ehitamiseks vajalikul maa-alal kõrghaljastuse

säilitamise ettepanekuga.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse,

et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul

ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa

eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9)

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

Alevi 90002:001:0146

C. T. von Neffi tn 1a 90002:001:2530

C. T. von Neffi tn 2 90002:001:2540

Carl Timoleon von Neffi tänav 90001:001:0565

Jänku 90002:001:0145

Linnametsa 66301:019:0291

Metsaveere tn 2 90002:001:2330

Metsaveere tänav 90001:001:0737

Mõisa tn 2 90002:001:0110

Mõisa tn 4 90002:001:0597

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

Mõisa tänav 90001:001:0558

Ojakalda tn 1 90002:001:1130

Ojakalda tn 4 90002:001:0577

Ojakalda tänav 90001:001:0566

Pajumäe 90002:001:0285

Posti 90101:001:0523

Tartu mnt 70 66301:019:0210

Tartu tänav L3 66301:019:0032

Tibu 90002:001:0263

Töö nr: 25005221| 05.11.2025

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla

restaureerimise eskiisprojekti

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2025

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 12 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 14 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 14 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 16 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 17 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 17 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 18

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 19

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 21

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile ning Piira silla restaureerimise eskiisprojektile. Nimetatud riigitee lõik ja sild asuvad Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira külas ning piirneb Rakvere linna lõunapoolse administratiivse piiriga (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projektide seletuskirjast ja joonistest seisuga oktoober-november 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 23.10.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Alus: Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt. Seletuskiri. Infrada OÜ, töö nr 25010.

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (jalg- ja jalgrattateede, bussipeatuste ja liiklejate ohutust toetava teetaristu rajamine). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee (edaspidi ka JJT) on kavandatud riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 äärde. Käesolev maanteelõik on kahesuunaline, kahe sõidurajaga (1+1) tugimaantee.

Kergliiklejatele eraldi liikumisvõimalused puuduvad, mistõttu kasutatakse liiklemiseks sõidutee serva. Sõidutee ületamine on raskendatud, kuna puuduvad ohutud teeületuskohad. Sõidutee on valgustatud.

Maanteelõigul asub Piira bussipeatus, mis on varustatud ooteplatvormi ja -paviljoniga. Vastaspoolel bussipeatus puudub.

Koostatud projektlahendust iseloomustavad järgmised üldandmed:

▪ I JJT lõik (põhiline läbiva liiklusega): pikkus: 448m, laius: 3,0m, mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad, põikkalle: ühepoolne 2,0% ning pikikalle: 0,6…4,0%.

▪ II JJT lõik (Ojakalda tn ja Metsaveere tn ühendus): pikkus: 89m, laius: 2,5m, mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad, ühepoolne 2,0%, pikikalle: 1,5…3,0%.

▪ III JJT lõik (bussipeatuse ühendustee): pikkus: 83m, laius: 2,5m, mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad, ühepoolne 2,0%, pikikalle: 0,6…3,4%.

Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine on vajalik jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmiseks, sh olemasolevate põhja–lõunasuunaliste kergliiklusteede omavaheliseks ühendamiseks ja ohutute teeületuskohtade kavandamiseks tagamaks piirkonnas jalakäijatele mugavam ja ohutum liikumisteekond.

Kavandatava tegevuse asendiplaanid vertikaalplaneeringuga on kujutatud joonistel 3.1 ja 3.2. Silla plaan, vaade ja pikilõige on kujutatud joonisel 3.3.

Plaanilahendus

Plaanilahenduse koostamisel on aluseks võetud tellija antud lähteülesanne koos jalgratta- ja jalgtee põhimõttelise paiknemisega. Plaan näeb ette kolme jalgratta-ja jalgtee lõiku, kogupikkusega 620m.

Esimene jalgratta- ja jalgtee lõik on 448m pikk, katte laius 3,0m. Tegemist on põhilise lõiguga läbiva liiklusega. Lõik algab olemasolevast jalgratta-ja jalgteest Tartu tn 70 kinnistu juures. Edasi kulgeb jalgratta- ja jalgtee paralleelselt Rakvere-Luige teega. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee lõpp ühendatakse olemasoleva Piira ringristmiku jalgratta- ja jalgteega Tibu kinnistu (90002:001:0263) juures.

Teine jalgratta- ja jalgtee lõik on 89m pikk ja katte laiusega 2,5m. Antud jalgratta- ja jalgtee lõik kulgeb samuti paralleelselt Rakvere-Luige teega, kuid asub sõiduteest teisel pool ning tagab ühenduse Ojakalda ja Metsaveere tänavatega.

Kolmas jalgratta- ja jalgtee lõik on 83m pikk ja katte laiusega 2,5m. Nimetatud lõik ühendab C.T. von Neffi tänavat rekonstrueeritava Piira bussipeatusega.

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee lõigud on asfaltbetoonkattega ning on eraldatud sõiduteest nõuetekohase (≥ 5,0m) eraldusribaga.

Projekteeritud on neli teeületuskohta. PK 1+44 näidatud ühendustee on ajutine ja seda rajatakse juhul, kui Piira silla lõik ehitatakse pärast ülejäänud jalgratta- ja jalgtee välja ehitamist.

Projektlahendusega on ette nähtud vajaduspõhine mahasõitude rekonstrueerimine (esimesel lõigul PK 0+80, 3+34, 3+92), säilitades nende asukohta ja geomeetriat. Jänku kinnistule (esimese lõigu PK 0+29) on projekteeritud uus mahasõit, see ühtlasi tagab juurdepääsu Olevi, Sulevi, Kalevi ja Alevi

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7

kinnistutele. Samuti on ette nähtud C.T. von Neffi tn ristmiku rekonstrueerimine, sh sissepääs C.T. von Neffi tn 2 parklasse.

Mahasõitudele on kavandatud uus asfaltbetoonkate. Mahasõitude geomeetria on valitud kooskõlas Transpordiameti tüüpjoonistega ning on kontrollitud arvestusliku auto pöördekoridori šabloonidega.

Ohutuse tagamiseks on ette nähtud olemasoleva vasakpoolse Piira bussipeatuse ümberpaigaldamine C.T von Neffi ristmikust eemale. Lisaks on ette nähtud uus bussitasku laiendus ja ooteplatvorm.

Projekti näeb ette ka uue parempoolse Piira bussipeatuse rajamise. Selleks on kavandatud bussitasku laiendus ja ooteplatvorm. Ootekoda ei ole planeeritud, kuid platvormi suurus võimaldab selle tulevikus paigaldada.

Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast maapinnast, sõidutee kõrgusmärkidest, ehitusgeoloogilistest tingimustest ning vajalikest põik- ja pikikalletest.

Jalgratta- ja jalgtee järgib olemasolevat maapinda. Muldkeha kõrgus on valdavalt 0,20 kuni 0,50m, v.a. mõned kohad, kus jalgratta- ja jalgtee on olemasoleva reljeefiga samal kõrgusel. Jalgratta- ja jalgtee muldkeha nõlvad on kavandatud 1:2 nõlvusega.

Jalgratta- ja jalgteel on läbivalt ühepoolne põikkalle 2,0%, mille suund sõltub reljeefist ja sademevee äravoolu lahendusest konkreetses lõigus. Pikikalle jääb vahemikku 0,6…4,0%.

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee järgib ümbritsevat maapinda. Muldkeha tuleb ehitada täitepinnasest, mis vastab käesolevas ehitusprojektis esitatud nõuetele.

Veeviimarid

Sademevesi on juhitud jalgratta- ja jalgteest külgnevale haljasalale, kus see imbub maasse. Projektlahendusega on kavandatud mõningad uued kraavid või nõvad. Nõvade ja kraavide nõlvad on 1:5 või varieeruva nõlvusega (1:2 või laugemad). Kelluka tn mahasõidu truup asendatakse uuega. Kindlustus teostada geotekstiilile ja betoonsegule paigaldatavate munakividega.

Piira sild

Piira silla restaureerimiseks koostatakse eraldi ehitusprojekt, kuid käesolevas eelhinnangus on arvestatud ka silla taastamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning antud soovitused keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise ning võimalike negatiivsete mõjude ennetamise ja leevendusmeetmete osas.

Muinsuskaitse eritingimuste4 sisu ja põhjenduste osas on Muinsuskaitseamet märkinud Piira silla kohta järgmist: Piira sild on rajatud 19. sajandi algul. Sild on laotud paekivist ning sel on algselt olnud kaks üsna lameda kaarega võlvi. Külgedel piiravad silda madalad parapetid. Sild oli algselt krohvitud. Praegune maantee kulgeb sillast mõnevõrra eemal.

Sild on avariilises seisukorras, üks võlv on varisenud, teine on säilinud, kuid halvas seisukorras – vuugid tühjad, osaliselt pinnasesse mattunud, ümbrus rohtunud. Säilinud on fragment silla parapetist.

Piira sild jääb kavandatava kergliiklustee trassile.

4 Muinsuskaitseameti 06.12.2021 väljastatud muinsuskaitse eritingimused nr 1.1-7/3555-1

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8

Piira silla puhul on tegemist olulise kohaidentiteeti kujundava maamärgiga, mis markeerib mõisaaegset teesihti ja ilmestab ümbritsevat keskkonda. Kuna sild on avariilises seisukorras ja silla kehandist on vähe alles, on koopiana rekonstrueerimisel oluline eelkõige silla ajalooline väliskuju ja ilme. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine.

Kavandatavate tegevusete potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (liiv, kruus, kaksikpaest killustik jne). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projekti täiendav eesmärk on alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste piloteerimine. Alternatiivse täitematerjalina soovitakse uurida kaksikpaest (paas põlevkivikihindi vahekihina) toodetud täitematerjali toimivust jalgratta- ja jalgteede muldkehas ja aluse alumises kihis. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9

Joonis 3.1 Asendiplaan vertikaalplaneeringuga. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt, Infrada OÜ, töö nr 25010, joonis nr TL-4-01, 08.10.2025

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 10

Joonis 3.2 Asendiplaan vertikaalplaneeringuga. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt, Infrada OÜ, töö nr 25010, joonis nr TL-4-02, 08.10.2025

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11

Joonis 3.3 Piira sild (Mälestise reg-nr 15996). Plaan, vaade, pikilõige. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta- ja jalgtee silla põhiprojekti koostamine, Selektor Projekt OÜ, töö P25003, joonis TS-5-6, 20.10.2025

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 12

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee rajamise ning Piira silla restaureerimine) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projektide realiseerumisel parenevad ühistranspordi kasutustingimused ja kergliiklejate liikumisvõimalused ning üldine liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale ka positiivne mõju. Lisaks taastatakse projekti raames kultuurimälestis, mille puhul on tegemist olulise kohaidentiteeti kujundava maamärgiga, mis markeerib mõisaaegset teesihti ja ilmestab ümbritsevat keskkonda.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere linna piiril.

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/305. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et jalg- ja jalgrattateede kavandamiseks maakonnas on eelnevalt eraldi koostatud vastav maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis on integreeritud maakonnaplaneeringusse ning mis jääb kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisana. Maakonnaplaneeringut täiendava ja täpsustava teemaplaneeringu eesmärgid on:

▪ toimiva kergliiklusteede võrgustiku kavandamine oluliste sihtpunktide sidumiseks maakonnas, et seeläbi;

 parandada teenuste kättesaadavust kohalikele elanikele;  tagada liiklusohutus;  tagada tervisliku ja keskkonnasäästliku transpordiliigi osakaalu tõstmine igapäevases

liikluses;  ühtsustada kohalike omavalitsuste üldplaneeringus esitatud jalg- ja jalgrattateede

asukohad; ▪ töötada välja maakonna jalg- ja jalgrattateede arendamise üldised põhimõtted.

5 https://www.riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 13

Teemaplaneeringu kohaselt on kavandatava jalg- ja jalgrattatee puhul tegemist planeeritud jalg- ja jalgrattatee III eelistusega, st jalg- ja jalgrattatee, mis on oluline, kuid jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus on alla keskmise.

Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja6 kohaselt on teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval kergliiklusteede võrgustikul. Jalgsi ja jalgrattaga liikumise eeliseks on odavus, tervislikkus ja teatud juhtudel ka kiirus. Planeeritud jalg- ja jalgrattateede paigutamisel on arvestatud eelkõige inimeste igapäevast liikumist (kodu-töö- kaupluskodu) ja selle intensiivsust. Teedevõrgu planeerimisel on arvestatud ka omavalitsuse piirialadel teede loogilist jätkumist (eelkõige Rakvere linna ümbruses).

Üldplaneeringuga ei peetud vajalikuks määratleda kergliiklusteede prioriteetsusklasse, kuna vajadused on ajas muutuvad. Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee peab paiknema, vaid konkreetne lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt asub kavandatav jalg- ja jalgrattatee väärtuslikul maastikul. Vinni valla üldplaneeringu (edaspidi ka Vinni valla ÜP) kohaselt piirneb kavandatav tegevus küll väärtusliku maastikuga, kuid sinna ei ulatu. Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt täpsustab üldplaneering maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimusi, seades üldised tingimused kõigile väärtuslikele maastikele. Vinni valla ÜP seletuskirja kohaselt on Vinni vallas määratud väärtuslikud maastikud peamiselt loodus- ja põllumajandusmaastikud oma pikkade avarate vaadetega, osadel juhtudel väärtustavad maastikku mõisakeskused koos pargi ja asustusstruktuuriga. Väärtuslikke looduskooslusi ja maastiku üksikelemente üldplaneeringuga ei määrata. Kavandatav tegevus ei takista kaugele vaateid ning olemasolevad maastikumustrid ja -vormid säilivad. Kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju väärtuslikele maastikele puudub (vt Joonis 4.1).

Projektlahendus paikneb kogu mahus riigiomandusse kuuluval transpordimaal, mistõttu oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ja Vinni valla üldplaneeringu kohaselt väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

6 https://vinnivald.ee/wp-content/uploads/2025/01/Seletuskiri.pdf

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 14

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

EELIS andmete alusel on lähimad kaitsealused liigid kavandatavast tegevusest ca 500-700 m kaugusel. Tegemist on II kaitsekategooria kaitsealuste liikide, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9112982), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9113005) ja pruun-suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9113031) leiukohaga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu käesolevas eelhinnangus liigi täpset leiukohta ei esitata. Kaitstavate liikide ja käesoleva projektiga kavandatud tegevuse vahele jäävad elamud (tiheasustusala) ja maatulundusmaad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada II kaitsekategooria kaitsealuste liikidele olulist ebasoodsat mõju.

Käesoleva projekti raames on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Raadamise maht käesoleva projekti raames on ligikaudu 1400 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt alla 100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri7 andmetel asuvad projekteeritaval lõigul või selle vahetus läheduses riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised: ehitismälestis Piira sild (reg-nr 15996) koos 50-meetrise kaitsevööndiga ümber ehitise välisperimeetri ning ehitismälestis Piira veterinaarravila administratiivhoone (reg-nr 30923) koos kaitsevööndiga.

Piira silla restaureerimiseks on Muinsuskaitseamet väljastanud 06.12.2021 kirjaga nr 1.1-7/3555-1 järgmised muinsuskaitse eritingimused:

▪ Taastada silla kujundus ja maht, sh 2 kaarvõlvi. ▪ Lubatud on sild lahti võtta ning uuesti üles laduda. Võimalusel säilinud võlv säilitada,

restaureerida ja integreerida see rekonstrueeritava silla kehandisse. ▪ Silla konstruktsioon on lubatud lahendada kaasaegseid ehitusvõtteid kasutades, välisilmes ja

võlvide taastamisel kasutada paekivi (kasutada maksimaalselt olemasolevaid rahuldavas seisukorras paekive).

▪ Taastada parapett ning vajadusel kavandada sellele arhitektuurselt sobiv õhuline kõrgem lisapiire.

▪ Lubatud on silla gabariite laiendada silla üldilmega arvestaval viisil, kui see on vajalik kergliiklustee toimimiseks.

▪ Tagada sademevee ärajuhtimine. Vältida tuleb sademevee imbumist silla müüritisse. ▪ Eemaldada silla läheduses kasvav võsa ning tagada silla ja selle ümbruse regulaarne hooldus ja

niitmine. ▪ Enne projekteerimistööde algust mõõdistada ajalooline sild silla dokumenteerimiseks ja

taastamiseks. ▪ Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve.

Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).

Piira silla restaureerimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada.

7 https://register.muinas.ee/

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 15

Kavandatav tegevus ulatub osaliselt Piira veterinaarravila administratiivhoone kaitsevööndisse. Kaitsevööndi piiril on plaanis likvideerida põõsastik mahus 11 m2 ning rekonstrueerida parkla sissesõit (olemasoleva asfaltkatte freesimine, haljastamine ning sissesõidu uude asukohta nihutamine) ohutuse tagamiseks ning asfaltpinna vähendamiseks.

Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal, peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS § 58 lg 1).

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 27.02.2025 kirjaga nr 5-10/487-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas ka järgmise täiendavad tingimused: ▪ Kuigi seni ei ole tööde piirkonnast arheoloogilist kultuurkihti ja leide leitud, on tegu piirkonnaga,

kus seni teadmata arheoloogiapärandi avastamise võimalus on mõnevõrra suurem kui tavaliselt, kuna läheduses asuvad Rakvere linna, Tõrma küla ja Vana-Vinni küla pärandirikkad alad.

▪ Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Projekti elluviimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada.

Kavandatava tegevuse alale ei jää pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Piira eramõis (reg nr 901:MOA:006)) jääb kavandatavast tegevusest ca 230 m kaugusele ehk mõjualast välja (vt joonis 4.4).

Arvestades eeltoodud tingimustega, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate kultuurimälestiste, pärandkultuuri objektide ning veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 16

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.

Planeeritav jalgratta- ja jalgtee ületab Jupri karstiorgu (LTA1000727), milles kõrgvee perioodil voolab Jupri oja. Karstiorule on kehtestatud nitraaditundliku ala tegevuspiiranguvöönd 50 m. Jupri oja on ühtlasi Soolikaoja ülemjooksuks. Madalveeperioodil voolab Jupri oja maa peal vaid lühikeses lõigus, ülejäänus karstioru ulatuses maa all ning Soolikaoja algab Rakvere linnametsast. Karstioru peamisteks mõjuriteks on intensiivne maaharimine, maavarade kaevandamine ja maaparandussüsteemide rajamine.

Kuigi Jupri oja ei ole veeseaduse tähenduses veekogu ning silla ja truubi ehitamiseks ei ole vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 21), tuleb silla restaureerimis- ja ehitustööd teostada ajal, mil karstiorg on kuiv. Samuti on tuleks puude ja põõsaste eemaldamist teostada kuival perioodil. Eeltoodud tingimusi järgides ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju Jupri karstiorule, Jupri ojale ega piirkonna vee kvaliteedile.

Keskkonnaportaali8 andmete alusel jääb kavandatava tegevuse lähedusse üks puurkaev PRK0002872. Puurkaevudele on kehtestatud hooldusala 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevu hooldusalale ei ulatu.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 62 lg 1 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava juhul, kui ta ei ole määranud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Vinni vallas rajatakse, hooldatakse ja arendatakse sademevee ärajuhtimiseks vajalikke ehitisi ja seadmeid sademevee majandamise kava alusel. „Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035“9 (edaspidi ka Vinni valla ÜVK) kohaselt on Piira küla sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja projekteeritud kraavidesse. Piira külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Ka perspektiivis kasutatakse külas eelkõige looduslähedasi lahendusi, mida vajadusel hooldatakse. Käesolevas projektis on samuti sademevesi juhitud jalgratta- ja jalgteest külgnevale haljasalale, kus see maasse imbub ning filtreerub. Mõningates lõikudes on sademevesi juhitud kraavi või nõva. Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist sademevee suublasse juhtimisena. Kavandatav sademeveelahendus on kooskõlas nii VeeS kui ka Vinni valla ÜVK nõuetega. Kuna tegemist on kergliiklusteega, pole kavandatava tegevusega ka põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Kavandatav tegevus asub Jupri karstiorus ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Libedusetõrjeks (kasutusetapis) on soovitatav kasutada hooldusvahendeid, mis ei sisalda kloriide.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

8 https://keskkonnaportaal.ee/ 9 https://vinnivald.ee/wp-content/uploads/2024/12/Vinni-YVK-kava-2023-2035-05102023.pdf

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 17

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Kavandatava tegevuse ala vahetusse lähedusse jääb mitmeid elu- või ühiskondlikke hooneid, mis on paratamatu, sest tegemist on tiheasustusalaga. Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada kergliiklust ning ühistranspordi kasutamisvõimalusi, mistõttu on kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

Käesoleva projektiga kavandatakse täiendava valgustuse lisamist.

Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.

Uue valgustuse kavandamisel lähtuda asjakohastest juhistest, standarditest ja normidest. Juhendis „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“10 on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse rajamiseks. Soovitatav on lähtuda juhendis toodust, et tagada riigiteedel ühetaoliste valgustuslahenduste kasutamine liiklusohutuse tagamisel.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele.

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest11 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

10 Riigiteede valgustamise kavandamine

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 18

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla13 ja Rakvere linna14 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/401042025001

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/419022022031

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 19

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ning Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3115 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Piira silla restaureerimisel arvestada muinsuskaitse eritingimustega (vt täpsemalt ptk 4.3). ▪ Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal, peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga

kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (vt täpsemalt ptk 4.3).

▪ Projektiala läheduses asuvad asuvad Rakvere linna, Tõrma küla ja Vana-Vinni küla pärandirikkad alad, mistõttu on seni teadmata arheoloogiapärandi avastamise võimalus on mõnevõrra suurem kui tavaliselt (vt täpsemalt ptk 4.3). Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt täpsemalt ptk 4.3).

▪ Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil karstiorg on kuiv (vt täpsemalt ptk 4.4).

▪ Projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

▪ Libedusetõrjeks (kasutusetapis) on soovitatav kasutada hooldusvahendeid, mis ei sisalda kloriide.

▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse kavandamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“ (vt täpsemalt ptk 4.5).

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 20

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.

▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 21

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohale ning läheduses paiknevatele elamutele

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 22

Foto 2 Vaade kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohale

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 23

Foto 3 Vaade kultuurimälestisele (Piira veterinaarravila administratiivhoone) ja selle kaitsevööndile ning raadatavale põõsale

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 24

Foto 4 Vaade olemasolevale bussipeatusele ning puurkaevu PRK0002872 asukohale

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 25

Foto 5 Vaade Jupri karstiorule, Jupri ojale ning läheduses paiknevatele elamutele

Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 26

Foto 6 Vaade kultuurimälestisele Piira sild

KORRALDUS

18.05.2026 nr 1.1-3/26/331

Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee

km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee

ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 21.04.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 21 Rakvere-Luige tee

km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuv lõik paikneb

riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 90002:001:2860) ja munitsipaalomandis

kinnisasjadel (66301:019:0291 ja 66301:019:0032) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira

külas ja Rakvere linnas.

Transpordiameti 21.03.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/209 on antud projekteerimistingimused

riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd on kavandatud 2026.a. vastavalt projektidele: „ Infrada OÜ töö nr 25010 „Riigitee

nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ ja Selektor Projekt OÜ töö

nr P25003 „Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti

koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr 15996)“.

Projektmaterjalid on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/BotU1Z438TmtqLu

Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine ja bussipeatuste ümberehitamine kergliiklejate

liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil.

Ehitusloa aluseks olevate projektidega on lahendatud valgustatud jalgratta- ja jalgtee,

jalgteeühenduste ja teeületuskohtade rajamine, Piira bussipeatuse ümberehitamine ja olemasoleva

kivisilla ümberehitamine jalgratta- ja jalgtee sillaks.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus

jalgratta- ja jalgtee ning ümberehitatakse olemasolev kivisild (mälestis reg nr 15996).

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja

Piira silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Muinsuskaitseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ühistranspordi osakond, Vinni

Vallavalitsus ja Rakvere Linnavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja

jalgtee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja

jalgratta- ja jalgtee silla ehitusprojektidega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba_21 km 3,0-3,5 JJT;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus