Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2026.eelarveaastasse

K Ä S K K I R I

Tallinn 20.05.2026 nr 1-2/26/203

Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2026.eelarveaastasse

Riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-ga 11 ja Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 27 kanda 2025.

eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid 2026. eelarveaastasse summas 38 169 172 eurot (kolmkümmend kaheksa miljonit ükssada kuuskümmend üheksa tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot) vastavalt käskkirja lisale 1 (vorm 3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Kuldar Leis energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister

Seletuskiri Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta

riigieelarve vahendite ülekandmise 2026.eelarveaastasse käskkirja juurde

Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta piirmääraga vahendite eelarve tegevuskuludeks,

investeeringuteks ja finantseerimistegevusteks oli kokku 446 306 994 eurot, millest kasutati

406 996 550 eurot ehk 91,2 %.

Vastavalt riigieelarve seaduse §-ga 591 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112

„Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“ §-le 11 kantakse 2025. eelarveaastast 2026. eelarveaastasse üle piirmääraga

vahendeid kokku summas 38 169 172 eurot, sh

• investeeringuid 12 778 235 eurot,

• kulusid 25 390 936 eurot.

Asutuste lõikes kantakse piirmääraga vahendeid üle järgmiselt:

Asutus Summa sh investeeringud sh kulud

Kliimaministeerium 13 720 350 0 13 720 350

Transpordiamet 11 579 529 6 886 599 4 692 930

Riigilaevastik 6 275 749 5 061 797 1 213 952

Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus 2 938 291 804 839 2 133 452

Keskkonnaamet 1 781 414 0 1 781 414

Eesti Geoloogiateenistus 1 393 919 25 000 1 368 919

Keskkonnaagentuur 479 919 0 479 919

Kokku 38 169 172 12 778 235 25 390 936

1. Investeeringud

Investeeringute eelarves kasutamata vahendite jääk on valdavalt kohustustega kaetud ning on

peamiselt tingitud hangete edasilükkumisest 2025. aasta II poolaastasse, mistõttu tarned toimuvad

2026. aastal.

1.1. Inventar (IN001000) – IT serverikasti ning liiklusjuhtimisekeskuse monitori soetamiseks,

mille tarned toimuvad 2026.aasta alguses.

1.2. IT investeeringud (IN002000) – liiklusregistri, TarkTee, digitaalehituse ja teiste

infosüsteemide arendusprojektidele ning elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) välisprojekti

eFTI4LIVE omafinantseeringu katmiseks, mille ettevalmistused algasid 2025. aasta teises

pooles, kuid tööde vastuvõtmine toimub 2026.aastal.

1.3. Muud investeeringud (IN005000) – tarneraskuste tõttu jäi soetamata magnetomeeter, mis

soetatakse 2026.aastal.

1.4. Rohuküla sadama kai taastamine (IN050098) – jääki kasutatakse sadama kai taastamiseks

sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.

1.5. Riigimaanteede koondprojekt (IN050433) – jääki kasutatakse 2026.aastaks võetud riigiteede

remonttööde kohustuste täitmiseks.

1.6. Tuletornid (IN050442) – objektide Tallinnmadal, Pakri tuletorn ja Rohuküla ülemise

juurdepääsu tee ehituse lepingutega seotud kohustused, mille täitmine lükkus 2026.aastasse.

1.7. Transpordiameti hoonete renoveerimine (IN050968) – Teelise 4, Tallinn, hoone kütte- ja

jahutussüsteemi renoveerimise leping sõlmiti 2025. aasta lõpus. Tööde osaline valmimine jäi

2026. aasta I poolaastasse.

1.8. Maade soetamine (IN050969) – maade omandamise protsessid on pikad ning suurema osa

eelarve jäägist moodustavad suvel lisaeelarvega saadud vahendid Tallinn-Pärnu-Ikla

Konuvere-Päärdu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Mäo-Imavere lõikudele maade

soetamiseks, mille omandamine on planeeritud 2026.a aastasse.

1.9. Värska – Ulitina maantee ümbersõit (IN050993) – seoses keskkonnamõju hindamisega

lükkusid tööd edasi, kohustused on võetud 2025.aastal ning tööd lõpetatakse 2026.aastal.

1.10. Riigilaevastiku hooned ja rajatised (IN05C001) – projekti ORMOBASS raadiolaine

navigatsiooniseadmete ja osade plastikpoide lõplik üleandmine lükkus 2025. aastast 2026.

aastasse.

1.11. Riigilaevastiku investeeringud (SR050039) – Rahandusministeeriumi 28.05.2025

käskkirjaga nr 39 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid

Riigilaevastikule investeeringuteks. 2025.aastal viidi läbi hanked ja sõlmiti lepingud, mille

täitmiseks on vajalik kasutada eelarvejääki 2026. aastal. Tegemist on nii uute veesõidukite

soetamise kui ka olemasolevate veesõidukite hooldus- ja remondiinvesteeringute

lepingutega.

1.12. Avaandmete direktiivi rakendamine (SR050049) – Rahandusministeeriumi 11.07.2025

käskkirjaga nr 49 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid IT

teenuste arendamiseks: avaandmete avalikustamiseks masinloetavate rakendusliideste kaudu

või hulgi alla laetavalt, jalg- ja rattateede ning jalgrattateede andmehõiveks. 2025.aastal viidi

läbi vajalikud hanked ja sõlmiti lepingud, kuid tööde tegelik teostamine ning lepinguliste

kohustuste täitmine jätkub 2026. aastal vastavalt kokkulepitud ajakavale.

2. Kulud

2.1. Tööjõukulude eelarve jääk tuleneb peamiselt vakantsetest ametikohtadest, mida ei ole

töötajate lahkumise järel koheselt täidetud. Lisaks on jäägi kujunemist mõjutanud ajutise lt

töölt eemalviibimised (sh haiguslehed) ja tööjõukulude osaline katmine välisvahenditest.

Ametikohtade täitmise edasilükkamine on asutustes olnud kaalutletud juhtimisotsus, mille

eesmärk on olnud töökorralduse terviklik ülevaatamine, ametikohtade profiilide

ajakohastamine ning tööülesannete ümberkujundamine vastavalt asutuse muutuvate le

vajadustele. Nimetatud meetmete rakendamine on võimaldanud optimeerida tööjõukulusid

ning tagada vahendite sihipärasem kasutamine, arvestades eelseisvaid eelarvelisi piiranguid

ja palgafondi jätkusuutlikkust.

2.2. „Merekeskkonna kaitse tagamine“ programmi tegevus lõpetati Keskkonnaametis ning alates

2026.a on need tegevused suunatud „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ programmi

tegevusse. Seetõttu suunatakse ka 2025.aasta jääk nimetatud programmi tegevusse.

2.3. Objektikoodil SE000060 on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetuste elluviimise

toetamiseks ette nähtud eelarve (tööjõukulud ja abikõlbmatu käibemaksu katmine ). 2025.

aastal ületati muudest antud toetustest abikõlbmatu käibemaksu kulu (konto 45) summa 8 968

võrra. Selle võrra kantakse objektikoodi SE000060 tööjõukulude jääki vähem üle. Kokku

viiakse üle tööjõukulude jääki 172 eurot, mida kasutatakse samal eesmärgil 2026. aastal.

2.4. Rahandusministeeriumi 15.04.2025 käskkirjaga nr 22 eraldati Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist vahendid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi

rakendamisest tulenevate täiendavate kulude katmiseks. 2025. aastal oli hädaolukorra

seaduse muudatuste vastuvõtmise üleminekuperiood, mille jooksul keskendus ministeerium

olemasoleva tööjõuressursiga õigusloomele, sh direktiivi rakendamiseks vajalike

rakendusaktide väljatöötamisele. Sellest tulenevalt ei olnud 2025. aastal võimalik eraldatud

vahendeid kavandatud mahus kasutada. Eelarvejääki kasutatakse 2026. aastal samal

eesmärgil, milleks vahendid eraldati, st elutähtsate teenuste osutajate nõustamiseks

riskianalüüside ja -plaanide koostamisel ning nende dokumentide läbivaatamiseks ja

kinnitamiseks täiendava tööjõuressursi tähtajaliseks kaasamiseks. 2026.aastal muudeti

teenuseid ja programmi tegevusi ning sellega muutusid ressursside jaotusreeglid, mistõttu

kasutamata vahendite jääkidest osa suunatakse „Energiavarustuse tagamise“ programmi

tegevusest „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ programmi tegevusse.

Majandamiskulude ja muude antud toetuste eelarves kasutamata vahendite jääk on olulises

osas kaetud kohustustega. Vastavad lepingud on sõlmitud, kuid tööde teostamine on

erinevatel objektiivsetel põhjustel nihkunud 2026. aastasse. Samuti sisaldab jääk

välisvahenditest rahastatavate projektide omafinantseeringuid, mille kasutamine jätkub 2026.

aastal vastavalt projektide ajakavadele.

2.5. Keskkonnaprogrammi investeeringu toetuse (IN004000) meetme „Keskkonnakorraldus“

2025. aasta jääk on kokku 128 133 eurot, mis on kohustustega kaetud ehk toetuse saajatega

on lepingud sõlmitud. Kulud tekivad 2026. aastal. Keskkonnaprogrammi eelarve

jaotusreeglite muudatused programmi tegevustesse tulenevad igal aastal määratavast

toetusmeetmete proportsioonist, mistõttu tuleb ka ülekantavad jäägid kajastada samas

jaotuses.

2.6. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antava toetuse "Kodutoetus lasterikaste

perede eluaseme parendamiseks" jääk on kohustustega kaetud. Toetuse andmise otsused on

tehtud 2025. aastal või varem. Tekkepõhised kulud tekivad 24-36 kuu jooksul.

2.7. Euroopa rõngastuskeskusi koondav katusorganisatsiooni (EURING) liikmemaksu kohustus

(SE000003) lükkus 2026. aastasse. Alates 2026. aastast muudeti kulumudelis liikmemaksude

jaotusreeglit, mistõttu jaguneb ressurss kõikide programmide tegevustesse.

2.8. Rahandusministeeriumi 12.03.2025 käskkirjaga nr 16 eraldati Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist ALARA AS-le toetus. 2025. aastal kasutati toetusest

tegevustoetuseks 465 549 eurot ja investeeringutoetuseks 320 000 euro t, mille arvelt viidi

lõpule ladestuskärgede sulgemine. Ülejäänud investeeringutoetuse osas on kohustused

võetud uute ladestuskärgede rajamiseks, vastavad tööd on alustatud ning kestavad 2026. aasta

lõpuni.

2.9. Rahandusministeeriumi 11.07.2026 käskkirjaga nr 50 eraldati Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist vahendid AS Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaalu tagamiseks.

Vahendite jääki kasutatakse 2026. aasta tulude-kulude tasakaalu tagamiseks.

2.10. Riigilaevastikul on kohustus täita Botnica lepingust tulenevaid ülesandeid, mis on osa talvise

navigatsiooni korraldamisest. 2026. aasta eelarve ei kata Botnica lepingu täitmiseks

(arvestades üksnes nn standby-režiimi kulusid) kogu kalendriaasta vajadust, mistõttu

kasutatakse lisaks ka ülekantavaid vahendeid.

2.11. Rahandusministeeriumi 09.10.2025 käskkirjaga nr 73 eraldati Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist vahendid küttimise toetamiseks sigade Aafrika katku leviku

tõkestamisel. Summast 30 000 eurot on jäänud üle sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks

tõhustatud seire kaudu; nimetatud vahenditest rahastatavad ekspertiisid viiakse läbi 2026.

aastal. 51 330 euro suurune jääk on seotud küttimise toetusega, kuna Kliimaministeeriumi

16.10.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/479 määratud perioodil ei esitatud toetuse taotlusi

maksimaalse eelarvemahu ulatuses. Eelarve jääki kasutatakse 2026. aastal samal eesmärgil,

st toetuste andmisega toetatakse metssigade küttimist ning seeläbi sigade Aafrika katku

leviku piiramist.

2.12. Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu tegevusi pikendati 2026.a lõpuni ning seoses

sellega toimuvad tööde vastuvõtmised ja lõplikud väljamaksed 2026. aastal. Summad on

lepingutega kaetud. Uurimis- ja arendustöid teostatakse vastavalt üldgeoloogiliste

uurimistööde lubadele.

2.13. Aasta lõpus kajastatud projektide kaudne kulu, mida ei olnud võimalik 2025. aastal kasutada.

Jääk on kaetud kohustustega ning kasutatakse 2026. aastal hüdroloogilise seirevõrgu

uuendamiseks. Edasi lükkus hüdromeetria jaamade seadmete ost, mis viiakse ellu 2026.

aastal. Samuti ebaõnnestus puurkaevude hoolduse hange (RHR 297583) kallite pakkumiste

tõttu ning lükkus 2026. aastasse. Jäägi arvelt kaetakse seirevõrgu jooksvaid remondi- ja

hoolduskulusid (sh radari kuplite pesu). Meteoroloogiajaamade seadmete ost lükkus samuti

2026. aastasse (seirekaamerate leping 4-1/26/1, päikesekiirgur) ning vajalik on sondijaamade

tarkvara uuendamine, vastav leping on sõlmimisel. Lisaks kasutatakse jääki 2026. aastal

programmeerijatele AI-tarkvara soetamiseks, VeeRa eelarverakenduse tarkvara litsentsi

tasumiseks (leping 4-1/25/74) ning E-ITS põhiauditi kohustuse katmiseks (leping 4-1/25/7).

Välislähetustest vabanenud vahenditest (kuna kohtumised toimusid virtuaalselt) soetatakse

igapäevatöö automatiseerimiseks vajalikud Copiloti 25 litsentsid (hankeleping nr 7-1/24/88).

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamise programmi tegevuse jääki reaalajamajanduse

projektis RAIEINFO kasutatakse metsa kaugseireteenuse väljatöötamiseks vajalike ESTHubi

pisiarenduste eest tasumiseks.

2.14. Ringmajanduse korraldamise programmi tegevuse eelarve jääki kasutatakse Tartumaal

Kastre vallas õlitünnide eemaldamiseks. 2025. aastal hange ebaõnnestus ja uus hange on

korraldatud 2026. aastal.

2.15. Merekeskkonna kaitse tagamise programmi tegevus lõpetati Keskkonnaametis ning alates

2026. aastast on sellega seotud tegevused suunatud vee säästliku kasutamise ja kaitse

tagamise programmi tegevusse. Seetõttu suunatakse ka 2025. aasta jääk nimetatud programmi

tegevusse. Jääki kasutatakse 2026. aastal välitöödeks vajaliku varustuse ja vormiriietuse

uuendamiseks, töötajate tervisekontrolli läbiviimiseks ning veevaldkonna operatiivseire

lepingu viimase osa täitmiseks 2026. aasta kevadel.

2.16. Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevuses pikendati niitude taastamise lepinguid

liigniiskuse tõttu, mis ei võimaldanud töid õigeaegselt lõpetada. Tööd viiakse lõpule 2026.

aasta esimesel poolel. Hanke ebaõnnestumise tõttu lükkusid edasi ka mitmed inventuurid ja

linnustiku seired (sh Audru poldril), mis viiakse läbi 2026. aastal. Muude antud toetuste

eelarve on eraldatud loomakahjudest tulenevate kulude hüvitamiseks ( alus:

Kliimaministeeriumi 02.02.2024 määrus nr 5 "Looma tekitatud kahju hindamise metoodika,

kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise

abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord") ning jääki kasutatakse

2026. aastal nimetatud kohustuste katmiseks.

2.17. Keskkonnakorralduse arengu suunamise programmi tegevuse jääk on seotud Unukse külas

reostunud pinnase utiliseerimise lepingulise kohustusega, mille tööd teostatakse 2026. aastal.

2.18. Kiirgusohutuse tagamise programmi tegevuse jääki kasutatakse Sillamäe radioaktiivsete

jäätmete hoidla järelseireks ja eksperthinnangu koostamiseks. Lepingust tulenevad

kohustused täidetakse 2026. aastal.

2.19. Jääki kasutatakse 2026. aastal välitöödeks vajaliku varustuse ja vormiriietuse uuendamiseks

ja töötajate tervisekontrolli läbiviimiseks. Lisaks vähendati 2025. aastal halduskulusid

majandamiskulude eelarves, mis kajastuvad erinevates programmi tegevustes, et vabastada

2026. aasta eelarves vahendeid Kopli 76 hoonest uude valmivasse Tartu Loodusmajja

kolimise ettevalmistamiseks ja kolimise läbiviimiseks ning ATK 2.0-ga seotud täiendavate

IT-kulude katmiseks.

2.20. Alates 2026. aastast muutus programmi tegevuse nimetus: uus nimetus on „Kesksete IT-

teenuste osutamine“. Jäägid on kaetud võetud kohustustega: teenuste turvatestimine summas

400 tuhat eurot, AWS MAP programmi hoolduskulud summas 450 tuhat eurot ning MS 365

litsentside ettemaksu periodiseerimisega seotud kulud.

2.21. Eerik Kumari looduskaitsepreemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest looduse uurimisel,

looduskaitse korraldamisel, looduskaitseteadmiste levitamisel, säästva looduskasutuse

põhimõtete propageerimisel. 2025. aasta eelarveks planeeritud vahenditest maksti välja 5

tuhat eurot ning ülejäänud summas otsustati preemia anda välja 2026. aastal.

2.22. Konkursi "Aasta keskkonnaauhind" kategooria Aasta keskkonnategu raames

keskkonnasõbralikule haridusasutusele antavast preemiast 250 eurot ja üliõpilaste

teadustööde riikliku konkursi (HTM 18.02.2002 määrus nr 25) ja õpilasleiutajate riikliku

konkursi (HTM 18.06.2010 määrus nr 30) eripreemiatest keskkonnakaitse valdkonnas 700

eurot on kavandatud välja anda 2026.aastal.

2.23. Alates 2026. aastast muutus programmi tegevuse nimetus: uus nimetus on „Kestliku ja

kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine“. Jääk on seotud Ettevõtluse Innovatsiooni

SA kaudu antavate toetustega kaasnevate EIS tugitegevustega (eluaseme omanike ja

omandajate energiasäästu saavutamise alase teadlikkuse tõstmine), mis on kohustustega

kaetud ja kasutatakse 2026. aasta jooksul.

2.24. Keskkonnaprogrammi eelarve jaotusreeglite muutused programmide tegevustes tulenevad

igal aastal määratavast toetusmeetmete proportsioonist, mistõttu tuleb ka ülekantavad jäägid

kajastada samas jaotuses. 2025. aasta objektikoodita eelarve jääk on kokku 6 492 080 eurot,

mis jaguneb 2026. aastal programmi tegevustesse: elurikkuse kaitse tagamine 908 891 eurot;

kiirgusohutuse tagamine 908 891 eurot; merekeskkonna kaitse tagamine 259 683 eurot;

metsanduse ja jahinduse arengu suunamine 324 604 eurot; ringmajanduse korraldamine 259

683 eurot; rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine 2 272 228 eurot; vee

säästliku kasutamise ja kaitse tagamine 1 428 258 eurot; õhukvaliteedi parandamine 129 842

eurot. Toetuse andmise kohustused on võetud ning tekkepõhised kulud tekivad 2026. aastal.

2.25. Teadus- ja arendustegevuse (TA) majandamiskulude eelarve jääk on 638 994 eurot ning

muude antud toetuste (ülikoolidega sõlmitud teaduspartnerluse lepingud) eelarve jääk 176

306 eurot. 2025. aastal oli TA eelarve jaotatud kõigi programmitegevuste vahel. Alates 2026.

aastast on TA eelarve suunatud rohereformi ning keskkonnateadlikkuse ja -hariduse

edendamise programmi tegevustesse. Sellest tulenevalt suunatakse ka 2025. aasta eelarve

jääk nimetatud programmide tegevustesse. TA tegevuse vahendid on kohustusega kaetud ehk

lepingud sõlmitud.

2.26. 2025. aastal vähendati tugitegevusi, mis kajastuvad erinevate programmide tegevustes, et

vabastada vahendeid 2026.aasta eelarves Kohtla-Järve poolkoksimäe hoolduse ja

seirekohustuse täitmiseks 356 456 eurot, välislähetusteks, kriisireguleerimisega seotud

kohustuste täitmiseks jm majandamiskuludeks. Erinevate programmide tegevustes

kajastuvad ka välisprojektide omafinantseeringu jäägid, mille tegevused jätkuvad

2026.aastal.

2.27. Ringmajanduse programmi tegevuses lükkusid reaalajamajanduse projekti kohustused

2026. aastasse summas 76 395 eurot.

2.28. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise programmi tegevuses lükkus asulareovee

käitlemise lõimitud kava koostamine 2026. aastasse summas 50 000 eurot.

2.29. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamise programmi tegevuses kandusid

2026. aastasse järgmised kohustused: välislepingute tõlked, merestrateegia raamdirektiivi,

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) töörühmade tegevused kokku

summas 39 500 eurot.

2.30. Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevuses lükkus 2026.aastasse mullaseire

vastupidavuse direktiivi rakendamise analüüs Eesti tingimustes maksumusega 30 000 eurot.

2.31. Keskkonnakorralduse arengu suunamise programmi tegevuses lükkusid 2026.aastasse

järgmised kohustused: Kohtla-Järve poolkoksimäe hoolduse ja seirekohustus 162 446 eurot

ning keskkonnamõjude hindamine, keskkonnakaitselubade analüüs ja põlevkivi energeetilise

kasutamise analüüs kokku summas 63 058 eurot.

2.32. Kiirgusohutuse tagamise programmi tegevuses jäid täitmata järgmised lepingulised

kohustused: andmepõhise välisõhu aruandluse analüüs, radooniuuring ja radoonist tingitud

kopsuvähijuhtude uuring, mis lükkusid 2026. aastasse. Kokku summas 104 0 49 eurot.

2.33. Raudteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses kajastub Rail

Baltica taristuks soetatud maade maamaksu eelarve jääk, mis tekkis Maksu- ja Tolliameti

tehtud maamaksu ümberarvutuse tulemusel. Jääki kasutatakse 2026. aasta maksukohustuse

katmiseks, kuna 2026. aastaks prognoositakse eelarvepuudujääki ligikaudu 81 tuhat eurot.

2.34. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamise programmi tegevuses on jäägid

tekkinud mitme teguri koosmõjul: keskmisest soojem ilmastik, mille tõ ttu pikenes

veesõidukite suvine navigatsiooniperiood ning planeeritud hooldustööd lükkusid 2026. aasta

algusesse; jäämurdehooaeg algas alles pärast aastavahetust; väikesaarte parvalaeva toetuse

väljamaksmine veesõiduki operaatorile nihkus 2026. aastasse, kuna parendustööd ei olnud

aasta lõpuks lõpetatud; samuti lükkusid merendusvaldkonna töömasinate, -seadmete ja

inventari hooldused 2026. aastasse.

2.35. Teetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses on jääk tekkinud

2025.aastal võetud kohustuste edasilükkumise tõttu 2026.aastasse. Vahendid jäid kasutamata

seoses karjääride eraldiste kannete tagasiarvestusega, vastavad kohustused on võetud ning

realiseeruvad 2026.aastal.

2.36. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamise programmi tegevuses on jääk osaliselt

tekkinud 2025.aastal võetud kohustuste edasilükkumise tõttu 2026.aastasse. Vahendid on

vajalikud sõidukite registreerimismärkide soetamiseks 2026.aasta jaanuaris, tulenevalt

vastava lepingu lõppemisest samal ajal.