Andmehalduse korra kinnitamine

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

mai 2026

käskkirjaga nr 15

ANDMEHALDUSE KORD

Sisukord

1.Üldsätted .................................................................................................................................. 2

2.Seotud dokumendid ................................................................................................................. 2

3.Mõisted .................................................................................................................................... 2

4.Andmehalduse põhitegevused ................................................................................................. 4

4.1.Andmehalduse sisu ........................................................................................................... 4

4.2.Andmehalduse üksteisele järgnevad etapid ...................................................................... 4

5.Andmehalduse osapooled ja vastutus ...................................................................................... 4

5.2.Andmehalduse juhtimise rollid ......................................................................................... 4

5.2.1.Ravimiameti peadirektori vastutusala ........................................................................ 4

5.2.2.Andmehalduse eest vastutava arendus- ja haldusosakonna juhi vastutusala ............. 4

5.2.3.Andmehaldusspetsialisti vastutusala .......................................................................... 5

5.3. Andmehalduse teostamise rollid ...................................................................................... 5

5.3.1.Töörühm ..................................................................................................................... 5

5.3.2.Andmeomaniku ülesanded ......................................................................................... 5

5.3.3.Andmehaldusspetsialisti ülesanded ........................................................................... 6

5.3.4.Tooteomaniku ülesanded ............................................................................................ 6

5.3.5.Infoturbe eest vastutava isiku ülesanded .................................................................... 6

5.3.6.Teenistuja ülesanded .................................................................................................. 6

6.Andmehalduse teostamine ....................................................................................................... 6

6.1.Andmehalduse põhiprotsess - Ärisõnastiku ja andmekataloogi loomine ning haldamine 6

6.2.Ärisõnastik ........................................................................................................................ 7

6.3.Andmekataloog ................................................................................................................. 8

6.4.Ärireeglite ja andmekvaliteedi (reeglite, mõõdikute ja probleemide) haldamine ............ 9

6.5.Andmekvaliteedi mõõtmine ja sellealaste probleemide lahendamine .............................. 9

7.Andmeturvalisuse tagamine .................................................................................................... 9

Lisa 1. Näited ........................................................................................................................... 10

Ärisõnastik ............................................................................................................................ 10

Ärimõiste .............................................................................................................................. 10

Ülemmõiste ........................................................................................................................... 10

Ärimõistete omavahelised seosed ......................................................................................... 11

Ärireeglid .............................................................................................................................. 11

Andmekvaliteedi reeglid (näited) ......................................................................................... 11

Seosed ärimõistete, andmeelementide, ärireeglite ja andmekvaliteedi reeglite vahel .......... 11

Lisa 2. Andmekvaliteedi probleemi nõuete näited ja lisaselgitused ........................................ 12

1. Üldsätted

1.1. Ravimiameti andmehalduse kord (edaspidi kord) kehtestab andmehaldusealase

töökorralduse Ravimiameti andmete ja ärisõnastiku haldamiseks ning

andmekvaliteedireeglite loomiseks, andmekvaliteedi mõõtmiseks ja haldamiseks.

2

1.2. Andmehalduse eesmärk on kvaliteetsete teenuste osutamise toetamine,

andmepõhiste juhtimisotsuste toetamine ning andmete tõlgendamisest põhjustatud

probleemide ennetamine.

1.3. Korra sihtrühm on kõik Ravimiameti teenistujad, kes tegelevad Ravimiameti

infosüsteemide arendamise, andmete töötlemise, andmete sisestamise ning andmete

kasutamisega. Uuele teenistujale tutvustab andmehalduse korda arendus- ja

haldusosakonna andmehaldusspetsialist.

2. Seotud dokumendid

2.1. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR),

2.2. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused,

2.3. Avaliku teabe seadus (AvTS),

2.4. Statistikaameti Andmehalduse mõisted,

2.5. Statistikaameti Lühijuhis isikuandmete ja eriliiki isikuandmete määramiseks

andmekogudes,

2.6. Statistikaameti Andmekvaliteedi juhis,

2.7. Andmekaitse inspektsiooni Andmekogude juhend,

2.8. Infovara kasutuselevõtu ja arendamise kord,

2.9. Infoturvapoliitika,

2.10. Andmekaitse kord.

3. Mõisted

3.1. Andmebaas on omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum.

3.2. Andmed ehk informatsioon on mis tahes viisil ja mis tahes andmekandjale

jäädvustatud või dokumenteeritud teave ning kõikvõimalike (sh infotehnoloogiliste)

vahendite abil edastatav või töödeldav teave.

3.3. Andmeelement on osa andmetest, mida hallatakse ja kirjeldatakse, et tagada nende

kvaliteet ja mõistetavus. Andmeelement on vähem tehniline mõiste, mis on sisuliselt

võrdväärne andmevälja ehk tabeli veeruga.

3.4. Andmehaldus on asutuse andmete haldamine varana, mis hõlmab endas andmete

kui vara kirjeldamist, selle kvaliteedi juhtimist ja parendamist ning andmetele

juurdepääsu ja selle kasutamise uue väärtuse loomise teadlikku juhtimist.

3.5. Andmehaldusspetsialist on andmehalduse koordinaator ja andmeomanike tehniline

tugi ning andmete kirjeldamise ja andmete kvaliteedi parandamisega seonduvate

tegevuste koordinaator.

3.6. Andmehaldustarkvara on infosüsteem, mis aitab hallata Ravimiameti

ärisõnastikku, kirjeldada andmekataloogi sisu ning äriterminite ja andmete

omavahelisi seoseid.

3.7. Andmekataloog on Ravimiameti andmestike loend, mis sisaldab andmestike

kirjeldust, andmetabelite ja andmeelementide metaandmeid ja kirjeldusi, ärimõistete

ja andmeelementide seoseid.

3.8. Andmekirjeldus on andmeelemendi ning kõigi selle nime ja sõnu sisaldavate

andmestruktuuride formaliseeritud kirjeldus [ISO/IEC 2382-17:1999].

3.9. Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või

avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud

andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud

õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. [AvTS, §

431].

3.10. Andmekvaliteedi mõõdikud on andmekvaliteedi nõuetele ja kasutamise vajadusele

vastamise määr.

3

3.11. Andmekvaliteedi reeglid on algoritmid, mis kontrollivad andmete struktuuri,

vormingut ja paigutust andmebaasis ning võrdlevad seda eelnevalt kirjeldatud

andmekvaliteedi nõuetega. Andmekvaliteedi reeglid on seotud andmeelementidega.

Andmekvaliteedi reeglid tulenevad ärireeglitest. (vt Lisa 1)

3.12. Andmekvaliteet on määr, mille ulatuses andmete olemasolevad omadused vastavad

nõudmistele (õigsus, täielikkus, ajakohasus, reeglipärasus ja ühekordsus, vt Lisa 2).

3.13. Andmeomanik on Ravimiametis määratud rollina, mida kannavad teenuste ja

protsesside juhid või infosüsteemide peakasutajad. Ta vastutab andmete kasutamise

ja kvaliteedi eest, määrab juurdepääsureeglid ning tagab elutsükli põhimõtete

järgimise (andmete kogumine, säilitamine, kasutamine, jagamine ning arhiveerimine

või kustutamine) oma tööülesannete piires.

3.14. Andmestik on identifitseeritav ja hallatav andmete kogum, mida hallatakse kindla

isiku poolt ning millele saab anda juurdepääsu või seda alla laadida ühes või enamas

vormingus. Oluline andmestiku moodustumise kriteerium on rühm või kogum, mida

käsitletakse või hallatakse ühe tervikuna, tavaliselt kirjeldatakse seda ühe tervikuna,

sh pealkirjastatakse, sellele antakse juurdepääs kui tervikule ning selle väärtust

hinnatakse ja säilitatakse tervikuna [Statistikaamet, Andmehalduse mõisted].

3.15. Andmeväli on andmebaasi või tabeli konkreetne osa, kuhu salvestatakse konkreetset

tüüpi andmeid.

3.16. Eriliiki isikuandmetena mõistetakse järgmisi andmeid: isikuandmed, millest

ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised

veendumused või ametiühingusse kuulumine; geneetilised andmed, füüsilise isiku

kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või

andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta [Statistikaamet,

Lühijuhis isikuandmete ja eriliiki isikuandmete määramiseks andmekogudes].

3.17. Infosüsteem on info kogumise, töötlemise, säilitamise ja väljastamise vahendite

kogum. Iga infosüsteem ei ole alati andmekogu, aga iga andmekogu on alati

infosüsteemi osa. [AKI_Andmekogude juhend]

3.18. Isikuandmed on sellised andmed, mille kaudu on võimalik konkreetset füüsilist

isikut otseselt või kaudselt tuvastada, näiteks tema nime, isikukoodi või e-posti

aadressi kaudu [Statistikaamet, Lühijuhis isikuandmete ja eriliiki isikuandmete

määramiseks andmekogudes].

3.19. Kvaliteedi mõõtmise raport on dokument, mis annab ülevaate andmekvaliteedi

seisundist.

3.20. Põhiandmed on riigi infosüsteemi kuuluvasse (Ravimiameti) andmekogusse

kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja

(Ravimiameti) avalike ülesannete täitmise käigus [AvTS § 436].

3.21. Ärimõiste on Ravimiameti tegevust kirjeldav mõiste. Selle abil määratletakse

Ravimiameti igapäevased tegevused ja protsessid ning see aitab kaasa ametisisese

suhtlemise standardiseerimisele. Ärimõisted võivad omavahel seotud olla. (vt Lisa

1)

3.22. Äriprotsess on strateegilistele eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuste,

toimingute ja protseduuride kogum, mis moodustavad terviku. Äriprotsessi või

erinevate äriprotsesside kombineerimise tulemuseks on sise- või väliskliendile

pakutav teenus.

3.23. Ärireegel on kokkulepitud tingimus või põhimõte, mis määrab andmete protsessis

kasutamist, et tagada teenuse (äriprotsessi) korrektne toimimine ja eesmärkide

täitmine. Ärireeglid on seotud ärimõistetega. (vt Lisa 1)

4

3.24. Ärisõnastik sisaldab kõiki ravimiameti tegevustes kasutatavaid ärimõisted koos sisu

selgituse, andmeobjektide loendi, atribuutide loendi ning neid mõisteid kasutavate

osapooltega. (vt Lisa 1)

3.25. Ärisõnastiku termin (business term) on ärimõistet kirjeldava tunnuse

kokkuleppeline nimetus valitud keeltes. Termin on sõnaüksus, st sõna või sõnaühend,

millega mõistet tähistatakse.

4. Andmehalduse põhitegevused

4.1. Andmehalduse sisu

4.1.1. põhimõtete ja nõuete kehtestamine (kord, andmekirjelduse ja -kvaliteedi

kirjeldamise juhendid);

4.1.2. tegevuste eest vastutavate rollide määramine;

4.1.3. andmehaldusprotsesside väljatöötamine ja juurutamine;

4.1.4. andmete kirjeldamine ning ärimõistete loomine;

4.1.5. äri- ja andmekvaliteedireeglite loomine.

4.2. Andmehalduse üksteisele järgnevad etapid

4.2.1. andmekataloogide loomine andmehaldustarkvarasse;

4.2.2. ärimõistete sõnastiku, ärimõistete ja andmete omavaheliste seoste loomine;

4.2.3. äri- ja andmekvaliteedireeglite loomine;

4.2.4. andmekataloogi haldamine (ehk andmekirjelduste ajakohasena hoidmine);

4.2.5. ärimõistete sõnastiku, ärimõistete ja andmete omavaheliste seoste haldamine;

4.2.6. äri- ja andmekvaliteedireeglite haldamine;

4.2.7. andmekvaliteedi mõõtmine ja -probleemide lahendamine.

5. Andmehalduse osapooled ja vastutus

5.1. Ravimiameti andmehalduse strateegia ja reeglid paneb paika arendus- ja

haldusosakond, andmehalduse praktilise teostuse korraldab andmehaldusspetsialist.

5.2. Andmehalduse juhtimise rollid

5.2.1. Ravimiameti peadirektori vastutusala

5.2.1.1. Vastutab andmehaldusega seonduvate tegevuste järelevalve, toetamise ja

rahastamise eest.

5.2.1.2. Jõustab riiklikud regulatsioonid ja üleüldiste soovitused.

5.2.1.2.1. Määrab andmeomanikud.

5.2.1.2.2. Tagab, et andmehalduse alased tegevused oleks vajadusel

kajastatud Ravimiameti arengustrateegias ning aastaplaanides.

5.2.2. Andmehalduse eest vastutava arendus- ja haldusosakonna juhi vastutusala

5.2.2.1. Tagab, et andmehalduse alased tegevused oleks vajadusel kajastatud

Ravimiameti arengustrateegias ning aastaplaanides. Kooskõlastab andmehalduse

vajadused juhtkonnaga.

5.2.2.2. Osaleb andmehaldusalaste tegevuste tööplaani koostamises ja toetab

andmehaldusspetsialisti Ravimiameti andmehalduse protsesside väljatöötamisel.

5.2.2.3. Juhib andmehaldusega seotud töökorralduse muudatusi.

5.2.2.4. Kommunikeerib laiapõhjaliselt andmehalduse vajalikkust ning

propageerib andmehalduse tegevusi ja projekte.

5.2.2.5. Omab andmehalduse dokumentatsiooni ja teeb selle üle järelevalvet.

5.2.2.6. Osaleb andmehalduse põhimõtete loomisel.

5.2.2.7. Osaleb vajadusel andmekvaliteedi projektides.

5.2.3. Andmehaldusspetsialisti vastutusala

5.2.3.1. Töötab välja andmehalduse protsessid ja koostab andmehaldusalaste

tegevuste tööplaani.

5

5.2.3.2. Loob ja hoiab ajakohasena andmehalduse korra ja protsessid, juurutab

need ning jälgib nende täitmist.

5.2.3.3. Korraldab ja kaardistab andmehaldusprotsesside sidumist äriprotsesside

ja -teenustega.

5.2.3.4. Korraldab andmehalduse teemalisi koolitusi ja koostab juhiseid.

5.2.3.5. Juurutab andmehalduse ja -kvaliteediga seonduva tarkvara.

5.2.3.6. Koordineerib andmekogude andmekataloogi loomist ja ajakohastamist.

5.2.3.7. Koordineerib ärimõisteteühtlustamise protsessi.

5.2.3.8. Koordineerib ärisõnastiku loomist ja ajakohasena hoidmist.

5.2.3.9. Töötab välja andmekvaliteedi raportid ja mõõdikud ning jälgib neid.

5.3. Rollid andmehalduses

5.3.1. Töörühm

5.3.1.1. Kutsutakse kokku kindla eesmärgi täitmiseks ja andmehalduse alaste

küsimuste lahendamiseks (näiteks Ravimiameti üldiste ärimõistete kirjeldamine,

ühe andmekogu andmekvaliteedinõuete kirjeldamine jne). Töörühma kutsub

kokku andmehaldusspetsialist vastavalt vajadusele.

5.3.1.2. Koosneb andmehaldusspetsialistist ning vastavalt projektile

andmeomanikest ja tooteomanikest, vajadusel kaasatakse ka teisi arendus- ja

haldusosakonna liikmeid ning koostööpartnereid.

5.3.1.3. Esitab juhtkonnale kinnitamiseks andmehalduse põhimõtted ja protsessid

ning vajalikud tegevuskavad.

5.3.2. Andmeomaniku ülesanded

5.3.2.1. Määrab ja/või viib õigusaktidega vastavusse valdkonna teenuse andmete

printsiibid, näiteks uuendamise sageduse, säilitamise aja, kasutamise ja

kustutamise tingimused jms.

5.3.2.2. Kirjeldab ja haldab koostöös andmehaldusspetsialistiga oma valdkonna

teenusega seotud ärimõisted, andmeelemendid ja ärireeglid ning vajadusel

kooskõlastab need teiste teenuste andmeomanikega.

5.3.2.3. Loob koostöös andmehaldusspetsialistiga tingimused ja süsteemi

andmekvaliteedi tagamiseks:

5.3.2.3.1. Seab andmekvaliteedi reeglid vastavalt nõuetele.

5.3.2.3.2. Osaleb andmekvaliteedi reeglite mõõdikute välja töötamisel.

5.3.2.3.3. Algatab andmekvaliteedi parandamise protsessid ja projektid

ning järjestab need prioriteetsuse alusel.

5.3.2.3.4. Esitab teistele äriprotsessides osalejatele nõuded andmete

kogumiseks ning andmekvaliteedi parandamiseks.

5.3.2.4. Analüüsib kogutavate andmete vastavust andmekvaliteedi nõuetele.

5.3.3. Andmehaldusspetsialisti ülesanded

5.3.3.1. Kirjeldab koostöös andmeomanikega teenuste ja infosüsteemide

andmestikud ja andmed riigis kokkulepitud andmekirjelduse standardist

lähtuvalt.

5.3.3.2. Toetab andmeomanikke ja sidusrühmasid ärimõistete, andmeelementide,

ärireeglite ning andmekvaliteedi reeglite kirjeldamisel.

5.3.3.3. Haldab andmehaldustarkvara.

5.3.3.4. Kaardistab koostöös andmeomanikega ärimõistete ja andmetabelite

vahelised omavahelised seosed.

5.3.3.5. Dokumenteerib ärireeglitest tulenevad andmete kvaliteedinõuded ja

andmekvaliteedi mõõdikud, kogub mõõtetulemused ja koostab raporti.

6

5.3.3.6. Mõõdab andmekvaliteeti ja edastab andmekvaliteedi probleemid toote-

ja andmeomanikule.

5.3.3.7. Kogub ja kirjeldab koostöös andmeomanike ja tooteomanikega teenuste

ja infosüsteemide lõikes kõik andmete elutsüklit puudutavad nõuded:

sisestamine, kogumine, töötlemine, säilitamine, kasutamine, kustutamine.

5.3.4. Tooteomaniku ülesanded

5.3.4.1. Omab ülevaadet kindla infosüsteemiga seotud andmetest.

5.3.4.2. Nõustab ja valideerib andmekvaliteedireeglite infosüsteemidesse

seadmist.

5.3.4.3. Nõustab andmekvaliteedi mõõdikute väljatöötamisel.

5.3.4.4. Teeb regulaarseid ja ühekordseid andmepäringuid andmekvaliteedi

probleemide põhjuste välja selgitamiseks.

5.3.4.5. Juhib andmehaldusspetsialisti tähelepanu avastatud probleemidele IT-

süsteemides.

5.3.4.6. Toetab andmeomanikke ja andmehaldusspetsialisti ärimõistete,

andmeelementide, ärireeglite ning andmekvaliteedi reeglite kirjeldamisel.

5.3.5. Infoturbe eest vastutava isiku ülesanded

5.3.5.1. Vastutab oma vastutusala piires ja nõustab vastutusalas olevate

õigusaktide ja protseduuride koosloome osas.

5.3.6. Teenistuja ülesanded

5.3.6.1. Sisestab ja töötleb andmeid infosüsteemides kvaliteetselt ning kehtivate

nõuete kohaselt.

5.3.6.2. Parandab avastatud andmealased probleemid oma rolli piires või edastab

need viivitamata andme- ja/või tooteomanikule.

6. Andmehaldus

6.1. Andmehalduse põhiprotsess - Ärisõnastiku ja andmekataloogi loomine ning

haldamine

Joonis 1. Andmehalduse põhiprotsess

6.1.1. Andmehaldusspetsialist kirjeldab koostöös andme- ja tooteomanikuga

Ravimiameti ärimõisted ja nendega seonduvad andmed andmehaldustarkvara

ärisõnastikus ja andmekataloogis.

6.1.2. Põhiprotsess koosneb 5 etapist (joonis 1):

 Andmeomanik – AO

 Tooteomanik – TO

 Andmehaldusspetsialist – AHS

7

6.1.2.1. Andmeomanike määramine (juhtkond)

6.1.2.2. Ärimõistete sõnastiku loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)

6.1.2.3. Andmesõnastiku loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)

6.1.2.4. Ärireeglite loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)

6.1.2.5. Andmekvaliteedi reeglite loomine ja haldamine (AO + TO + AHS)

6.2. Ärisõnastik

Joonis 2. Ärisõnastiku loomise ja haldamise protsess.

6.2.1. Ärisõnastikus kasutatakse valdkonna märksõnastikes ja valdkonna õigusaktides

(nt Farmaatsiaterminoloogia, Euroopa Ravimiameti rakendusjuhendid (PMS:

EU IDMP Implementation Guide, UPD: UPD Implementation Guide),

Ravimiseadus) kasutatud termineid.

6.2.2. Ärisõnastik sisaldab: 6.2.2.1. kõiki Ravimiameti tegevustes kasutatavaid ärimõisteid koos sisu

selgitusega;

6.2.2.2. ärimõistete ja -teenuste seoseid;

6.2.2.3. ärimõistete omavahelisi seoseid;

6.2.2.3.1. seosetüübid:

6.2.2.3.1.1. SEOTUD (Related to);

6.2.2.3.1.2. SÜNONÜÜM (Equivalent to);

6.2.2.3.1.3. LAIEM (Parent of);

6.2.2.3.1.4. KITSAM (Child of)

6.2.2.4. ärimõistete seoseid ärireeglitega.

6.2.3. Ärisõnastiku loomise ja haldamise protsessi etapid (joonis 2):

6.2.3.1. Mõiste olemasolu kontroll (AO + TO + AHS)

6.2.3.2. Mõiste sisu defineerimine (AO)

6.2.3.3. Mõiste seostamine andmestikuga (TO)

6.2.3.4. Mõistete ühtlustamine ja kooskõlastamine (AO + TO + AHS)

6.2.3.5. Ärisõnastiku täiendamine ja vajalike andmeelementidega sidumine (AO

+ TO + AHS)

6.2.3.6. Ärimõistete omavaheliste seoste määramine (AO + TO + AHS)

6.2.3.7. Ärireeglite kirjeldamine mõistele (AO + TO)

6.2.3.8. Andmekvaliteedireeglite määramine (AO + TO + AHS)

6.2.3.9. Andmekvaliteedireeglite valideerimine ja seadistamine (AHS + TO)

8

6.3. Andmekataloog

Joonis 3. Andmekataloogi loomise ja haldamise protsess.

6.3.1. Andmekataloog sisaldab: 6.3.1.1. andmestike kirjeldust;

6.3.1.2. andmetabelite ja andmeelementide metaandmeid, sh

6.3.1.2.1. märkeid, kas tegemist on põhiandmete, isikuandmete ja/või

eriliigiliste isikuandmetega;

6.3.1.3. ärimõistete ja andmeelementide seoseid;

6.3.1.4. andmeelementide seoseid andmekvaliteedi nõuetega.

6.3.2. Andmekataloogi loomise ja haldamise protsessi etapid (joonis 3):

6.3.2.1. Andmeelemendi sisu defineerimine (AO)

6.3.2.2. Olemasoleva ärimõistega sidumine või uue ärimõiste loomine ja sellega

sidumine (AO + TO + AHS)

6.3.2.3. Andmekvaliteedi reegli kirjeldamine (AO + TO + AHS)

6.3.2.4. Andmekvaliteedi reeglite valideerimine ja seadistamine (AHS + TO)

6.4. Ärireeglite ja andmekvaliteedi (reeglite, mõõdikute ja probleemide) haldamine

6.4.1. Ravimiameti äri- ja andmekvaliteedi reeglid kirjeldatakse ärisõnastikus ja

andmekataloogis. Ärireeglid esitavad nõuded Ravimiameti andmete

kvaliteedile. Andmekvaliteedi reegel on alati seotud mõistetega.

6.5. Andmekvaliteedi mõõtmine ja sellealaste probleemide lahendamine

6.5.1. Andmekvaliteedi mõõtmine ja sellealaste probleemide lahendamine on

tehniliste tegevuste ahel (validaatori täiendamine, sisestusreeglite täiustamine),

mille käigus andmeomanikud, tooteomanikud ja andmehaldusspetsialist

seadistavad andmekvaliteedi reeglitele mõõdikud.

6.5.2. Kirjeldatud andmekvaliteedi reeglite alusel mõõdab andmehaldusspetsialist

koostöös tooteomanikega andmete kvaliteeti ja koostab andmestiku kvaliteedi

mõõtmise raportid.

6.5.3. Raportites väljatoodud vead viitavad andmetele, mida ei tohi halva kvaliteedi

tõttu kasutada ja mis andmebaasis parandatakse.

6.5.4. Andmehaldusspetsialist hindab regulaarselt andmestiku kvaliteedi mõõtmise

raporti alusel andmekvaliteeti (vigade olemasolu, andmekvaliteedi muutust

ajas).

6.5.5. Andmehaldusspetsialist ja tooteomanik tuvastavad probleemide põhjused ning

esitavad mõõtetulemused andmeomanikule.

9

6.5.6. Andmehaldusspetsialist kannab mõõtetulemused riskiregistrisse ja teostab

vajadusel järelkontrolle andmekvaliteedi vigade parandamise kohta.

6.5.7. Andmekvaliteedi mõõtetulemuste alusel toimub regulaarne andmekvaliteedi

parandamine, mille eest vastutab andmeomanik. Andmeomanik hindab vigade

mõju Ravimiametile ja nende kriitilisust ning algatab vajadusel andmete

parandamise protsessi mõistliku aja jooksul. Andmeomanik esitab vigade mõju

hinnangu andmehaldusspetsialistile.

6.5.8. Andmehaldusspetsialist on kohustatud vajadusel algatama

andmekvaliteedireeglite ja/või mõõdikute muutmise. Muutmise ettepaneku võib

teha ka andmeomanik.

7. Andmeturvalisuse tagamine

7.1. Andmeturvalisus on reguleeritud Ravimiameti infoturvapoliitika juhtdokumendiga,

mis koondab Ravimiameti infoturbealased põhimõtted ja suunised ning reguleerib

Ravimiameti infovarade haldust ja kaitset.

10

Lisa 1. Näited

Ärisõnastik

Ärimõiste

11

Ülemmõiste

„Aine“ on ülemmõiste, mille alla kuulub alammõiste „koostisaine“. „Koostisaine“ ise on

ülemmõisteks mõistetele „abiaine“ ja „toimeaine“.

Ärimõistete omavahelised seosed

Ärireeglid

Andmekvaliteedi reeglid (näited)

Seosed ärimõistete, andmeelementide, ärireeglite ja andmekvaliteedi reeglite vahel

12

Lisa 2. Andmekvaliteedi probleemi nõuete näited ja lisaselgitused

[Statistikaamet, Andmekvaliteedi juhis]

Õigsus näitab, mil määral vastavad andmed tegelikkusele. Andmete õigsus jaguneb

süntaktiliseks ja semantiliseks õigsuseks. Sünktaktiline õigsus kontrollib andmete vormilist

korrektsust Näiteks kui nimi „Tõnu“ on andmetes talletatud kui „T6nu“ pole andmed

süntaktiliselt õiged. Semantiline õigsus kontrollib andmete sisulist korrektsust ehk autentsust.

Näiteks kui inimese nimi on „Tõnu“ aga tema sooks on märgitud „N“ (Naine).

Täielikkus näitab, mil määral on olemas kõik nõutud andmed. Täielikkus on vaadeldav kahes

osas: kirjete täielikkus ja kogumi ehk populatsiooni täielikkus. Kirjete täielikkus näitab, mil

määral on andmekirje kõigil tunnustel olemas väärtused. Näiteks mil määral on andmetabeli

veeru read täidetud. Populatsiooni täielikkus näitab kas kõik nõutavad kirjed on olemas. Näiteks

andmetabeli puhul kõigi nõutud veergude olemasolu.

Ajakohasus näitab, mil määral andmete värskus ja kättesaadavus vastab vajadustele ja

nõuetele. Aja jooksul andmed muutuvad ning viide reaalsete sündmuste ning nende andmetes

fikseerimise või andmete värskendamise vahel on vältimatu. Seetõttu on võimalik olukord, kus

andmed on küll uuendatud, kuid nende tekkeks või värskendamiseks kuluv aeg muudab

andmete kasutamise mõne konkreetse ülesande jaoks võimatuks. Näiteks võib ülikooli

tunniplaan olla küll värske, kuid see pole ajakohane kui see jõuab tudengiteni alles pärast

loengute algust.

Reeglipärasus näitab, mil määral andmete formaat ja struktuur vastab nõuetele. Esiteks

tähendab reeglipärasus kokkulepitud klassifikaatorite kasutamist (näiteks EMTAK-i kasutamist

majandusliku tegevusala talletamiseks). Teiseks tähendab reeglipärasus kokkulepitud

andmemustrite järgimist. Näiteks on kokkulepitud andmemuster (süntaks) kuupäeval ja

isikukoodil ning need on seotud andmetüüpidega kuupäev (date) ja arv (integer).

Reeglipärasuse alla kuulub ka andmete küsimine kokkulepitud põhiandmete allikast.

Põhiandmete allikas võib olla nii asutuse sees (master data), kui ka üleriigiline. Üleriigilise

põhiandmete allika puhul on tavaliselt tegu kokkulepitud klassifikaatoriga nagu

aadressiandmed, katastritunnus või äriregistri kood.

Ühekordsus näitab, mil määral esineb andmetes duplikaatkirjeid. Ühekordsuse probleem tekib

juhul, kui ühe reaalsest elust pärineva objekti kohta on andmetes talletatud kaks või enam kirjet.

Näiteks kui ühe isiku kohta on andmetes talletatud mitu kirjet.

13

KÄSKKIRI

mai 2026 nr 15

Andmehalduse korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1 ning sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr

105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punkti 13 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti andmehalduse korra.

2. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti

ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja

soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Märt Roogna

[email protected]