FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Rapla Vallavalitsus

Viljandi mnt 17

Rapla linn

79511, Rapla maakond

77000312

[email protected]

21.05.2026

nr 11.3-1/26/2705

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Rapla Vallavalitsuse projektile nr

2021-2027.4.08.24-0093 „Rapla valla kaasava hariduse toetamine 2024“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes nr 292244 „Kaasava

hariduse põhimõtete rakendamine koolides 2025“ esinenud puudus: edukaks on tunnistatud

pakkumus, mis ei vasta riigihanke osas 1 kehtestatud tingimustele, mis on vastuolus riigihangete

seaduse § 3 punktidega 1 ja 2, § 114 lõikega 2.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada abikõlblikke kulusid ja eelarvet 7 786,29 euro võrra, millest toetus moodustab

6 600,27 eurot ja omafinantseering 1 186,02 eurot;

3. vähendada kuludokumendis nr 11 abikõlblikke kulusid kokku summas 7 786,29 eurot;

4. muuta 14.02.2025 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.3.1/25/1096 punkti 2 alljärgnevalt:

Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 137 144,66 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse

suurus on 116 254,73 eurot mis hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% ning

riigipoolset kaasfinantseeringut 15% abikõlblikest kuludest.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35, § 36, § 37 lg 3;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 223 lg 5;

- Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määrus nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete

rakendamine perioodil 2021-2027“ (edaspidi meetme määrus) § 26;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1 ja 2, § 114 lg 2.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Toetuse saaja on viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 292244 (hanketeade

avaldati riigihangete registris 27.05.2025) pakkumuste esitamise tähtajaga 11.06.2025, mis oli

jaotatud neljaks osaks. Toetuse saaja tunnistas riigihanke nr 292244 alusdokumentides esitatud

tingimustele vastavaks osas 1 A&T Trading OÜ (edaspidi pakkuja) pakkumuse, mis tunnistati

ühtlasi edukaks ja sõlmiti riigihanke osas 1 hankeleping.

2. Riigihankes on tuvastatud, et riigihanke osas 1 on rikutud RHS § 3 punkti 1 ja 2 ning RHS §

114 lõiget 2.

3. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 292244 kontrollimisel, et toetuse saaja on osas 1 edukaks

tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta täielikult riigihanke alusdokumentides kehtestatud

tingimustele.

4. Edukaks tunnistatud pakkumuses ei vasta riigihanke osas 1 järgmised tooted riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustele:

 toode „Helisummutavate omadustega diivan“, maksumusesildise kohaselt pidi diivan

olema mõõtmetega: laius 125 cm, sügavus 75 cm, kõrgus 145 cm (+/- 5 cm). Pakkuja

pakkus diivanit mõõtmetega: laius 140 cm, sügavus 84 cm, kõrgus 145 cm.

 toode „Kott-toolid“, maksumusesildise kohaselt pidi kott-tool olema mõõtmetega: laius 70

cm, sügavus 90 cm ja kõrgus 90 cm (+/- 10cm), kaal 6-8 kg. Pakkuja pakkus kott-tooli

mõõtmetega: laius 85 cm, sügavus 95 cm ja kõrgus 85 cm, kaal 5,7 kg.

 toode „Mürasummutavad seinaplaadid klassiruumi“ maksumusesildise kohaselt pidi

seinaplaat olema mõõtmetega 45 cm x 45 cm (+/- 5 cm). Pakkuja pakkus

mürasummutavaid seinaplaate mõõtmetega 60 cm x 60 cm.

5. Toetuse saaja selgitas 02.02.2026 kirjas, et toodete vastavuse osas hinnati seda, et kas toote

kasutusotstarve on vastav soovitule ehk samaväärne. Samuti tõdes toetuse saaja, et etteantud

mõõtude vahemikud olid liialt piiravad ning ei andnud võimalust alternatiivsete toodete

pakkumiseks.

6. Toetuse saaja on 16.04.2026 finantskorrektsiooni otsuse eelnõule edastatud vastuargumentides

leidnud, et edukaks tunnistatud pakkumuse kõrvalekalle oli sedavõrd vähene, et see ei mõjutanud

toote nõutud funktsionaalsust, kvaliteeti ega kasutusomadust viisil, mis muudaks pakutud asja

olemust võrreldes alusdokumentides nõutuga, mistõttu sai selle lugeda mittesisuliseks

kõrvalekaldeks. Samuti leiab toetuse saaja, et mõõtmetest kõrvalekaldumise lubamine ei andnud

edukaks tunnistatud pakkujale ebaõiglast eelist ka hinna osas, kuivõrd pakutud mõõtmed olid

alusdokumentides nõutust suuremad, mitte väiksemad, ja nii ei tekkinud talle eelist pakkuda

mõõtmete tõttu odavamat hinda. Toetuse saaja märgib ka seda, et ükski pakkuja ei vaidlustanud

hankija asjaomast otsust. Lisaks ei nõustu toetuse saaja rakendusüksuse poolt viidatud

kohtulahendis nr 3-17-2269 toodud käsitlustega, kuivõrd vaidlusobjektiks oli sisearhitektuurne

lähteülesanne, mida praegusel juhul ei ole ning mis annab seetõttu sisulise kõrvalekalde

sisustamisele laiemad võimalused. Niisamuti pole toetuse saaja hinnangul asjakohane, haldusasjas

nr 3-16-874 tehtud otsus, sest kohus on määratlenud hankedokumentides sätestatu mõistetavuse

äärmise olulisuse riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt (punkt 45), mitte aga sisulisest

lähtekohast RHS § 114 lõike 2 teise lause tähenduses. Toetuse saaja pöörab tähelepanu aga

ringkonnakohtu 09.01.2026 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-25-3235, millest selgub, et kui

tegemist on hangitava funktsionaalse puudusega, siis ei saa tegemist olla lubatud sisulise

kõrvalekaldega RHS § 114 lõike 2 teise lause mõttes (punktid 3, 4 ja 16). See seisukoht toetab

hankija seisukohta, et sisuline kõrvalekalle ei ole keelatud, kui see ei muuda hangitava

funktsionaalset kasutamist. Kui hankija on koostanud tehnilise kirjelduse RHS § 88 lõike 1 alusel

kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetena, siis ei pruugi väike erinevus mõõtudes olla

sisuline kõrvalekalle, kui toote mugavus, turvalisus ja otstarve on tagatud. Toetuse saaja on

jõudnud järelduseni, et hankija tegevuses võib esineda kõrvalekaldeid RHS § 3 punktides 1 ja 2

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Samas peab oluliseks märkida, et hanke

tulemus vastab hankija tegelikule vajadusele, tagab nõutud funktsionaalsuse ning on kooskõlas

rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Hankija on ka seisukohal, et

25 % finantskorrektsiooni määra kasutamine ei ole siinsel juhul proportsionaalne, arvestades

hangitu funktsionaalsust ning avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet. Kui

RTK leiab, et finantskorrektsiooni kohaldamine on siinses asjas siiski põhjendatud, palub hankija

10 % finantskorrektsiooni määra rakendamist, pidades seda eeltoodud asjaoludel

proportsionaalsemaks.

7. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et viidatud kohtuotsusest selgub, et sisuline

kõrvalekalle ei ole keelatud, kui see ei muuda hangitava funktsionaalset kasutamist. Vastupidiselt

– ringkonnakohus toob välja, et mittevastavust ei saanud pidada mittesisuliseks ning sellest

tulenevalt ei saanud hankija ka anda pakkujale hilisemat võimalust mittevastavuse kohta

täiendavate selgituste andmiseks. Kuivõrd antud kohtuotsus oli seotud tarkvara arendustööde

riigihankega ei saa kohtuotsuses käsitletud funktsionaalsuse mõistet kohaldada riigihanke 292244

puhul. Sarnaselt kohtuotsuses viidatuga, ei oleks riigihankes 292244 hankija saanud pakkujale

anda võimalust kõrvaldada mittevastavus hiljem (st pärast esialgsete pakkumuste esitamise

tähtpäeva), sest pakkujal olnuks sellisel juhul sisuliselt võimalus oma pakkumust tagantjärele

muuta, mis ei ole pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas. Täiendavate selgituste

nõudmine on RHS § 114 lg 2 kohaselt asjakohane siis, kui hankijal ei ole pakkuja poolt varem

esitatud teabe põhjal võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud.

8. Erinevale seisukohale jääb rakendusüksus ka selles osas, et kohtuotsused nr 3-17-2269 ja 3-16-

874 ei ole asjakohased käesoleva vaidluse kontekstis. Haldusasjas nr 3-17-2269 oli

vaidlusobjektiks samuti tehnilises kirjelduses nõutud mööbli mõõtude mittevastavuse teemal.

Kuigi hankeobjektiks oli hoone sisearhitektuurne lahendus, oli selle lahutamatuks osaks kindlal

eesmärgil välja valitud mööbel, millele kehtestatud mõõdud olid olulised, sest erinevad

mööbliesemed moodustasid terviklikke komplekte täiendades teineteist. Kuigi haldusasjas nr 3-

16-874 ei käsitletud RHS § 114 lõike 2 teise lause tähendust, on siiski kohtu käsitlus selle kohta,

et hankija ei tohi hiljem omaenda kehtestatud tingimusi hakata loominguliselt tõlgendama,

ülekantav ka käesolevale juhtumile. Ka käesoleval juhul, kuigi hangitavatele toodetele kehtestati

konkreetsed mõõdud, on toetuse saaja asunud hiljem seisukohale, et väike erinevus mõõtudes oli

lubatud, kui tagatud oli toote mugavus, turvalisus ja otstarve.

9. Kuigi mõõtmetest kõrvalekaldumise lubamine ei pruukinud anda edukaks tunnistatud pakkujale

ebaõiglast eelist hinna osas, siis sai ta võrreldes teiste pakkujate ja võimalike hankes osalemisest

huvitatud isikutega pakkuda teistsuguseid tooteid kui oli hankes nõutud. Selle tagajärjel pole

võimalik välistada, et kui riigihanke esialgsed tingimused oleks võimaldanud ka teistsuguseid

tooteid pakkuda, oleks hanke võitjaks osutunud mõni teine pakkuja soodsama pakkumusega.

Seetõttu ei ole asjakohane ka arvestada võimaliku finantsmõju suurust eduka ja järgmise

pakkumuse hinna vahe järgi nagu on toetuse saaja 16.04.2026 saadetud vastuargumentides välja

käinud.

10. Arvestades asjaolu, et hankija otsused ei sisaldanud detailset infot pakkujate pakutud toodete

kohta, siis ei saanudki mõistlikult teised pakkujad hankija asjaomaseid otsuseid vaidlustada.

11. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et proportsionaalne oleks 10% suuruse

finantskorrektsiooni määra rakendamine. ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, et erandina on

võimalik kohaldada 10-protsendilist määr juhul kui esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne. Rakendusüksuse hinnangul ei esine antud juhul selliseid rikkumist

kergendavaid asjaolusid, mis õigustaksid 10% määra kohaldamist. Rikkumise raskusele lisab

täiendavat kaalu asjaolu, et mittevastavused esinesid mitmel hangitaval tootel, mis võis mõjutada

pakkujate vahelist konkurentsi ja seega hankemenetluse tulemust veelgi enam. Asjaolu, et

hangitud tooted võisid olla kasutusotstarbelt sobivad või et hankija pidas neid funktsionaalselt

piisavaks, ei kõrvalda rikkumise olemust ega vähenda selle võimalikku finantsmõju Euroopa Liidu

eelarvele määral, mis muudaks 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra selgelt

ebaproportsionaalseks. Samuti ei esine käesolevas asjas muid erandlikke asjaolusid, mis eristaksid

seda juhtumit ÜM2014 § 22³ lõikes 5 kirjeldatud tüüpilisest rikkumisest.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJEDUSED

12. ÜM2022§ 11 lõikest 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on

hankija riigihangete seaduse tähenduses. Rapla Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5

lg 2 p 2 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

13. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2

esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

14. Käesoleval juhul ei vastanud riigihanke osas 1 edukaks tunnitatud pakkuja pakkumuses tooted

„Helisummutavate omadustega diivan“, „Kott-toolid“ ja „Mürasummutavad seinaplaadid

klassiruumi“ riigihanke alusdokumentides kehtestatud toodete tehnilisele kirjeldusele.

15. RHS § 114 lõike 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles

ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Tuginedes

kohtupraktikale ei nõustu rakendusüksus, et käesoleval juhul on tegemist mittesisulise

kõrvalekaldega. Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-2269

avaldanud seisukohta, et toote mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda

pakkumust vastavaks tunnistada. Samuti on Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses haldusasjas

nr 3-16-874 lugenud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult

sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud.

16. Rakendusüksus on seisukohal, et maksumusesildises ostetavatele toodetele esitatud tingimusi

ei ole võimalik sisustada toetuse saaja 02.02.2026 selgitatud viisil, sest toote mõõtude puhul ei ole

tegemist ühegi maksumusesildises nimetatud asjaoluga ehk ostuallika, protsessi, kaubamärgi,

patendi, tüübi, päritolu ega tootmisviisiga, millele laieneks samaväärsuse klausel. Seega, kui

riigihanke alusdokumentides on toote mõõtudele seatud kindlad nõuded, saab pakutud toodet

lugeda maksumusesildises nimetatud tootega samaväärseks üksnes siis, kui samaväärse toote

mõõdud on üks-ühele samad maksumusesildises toodud mõõtudega. Vastupidine tõlgendus

muudaks maksumusesildises ostetavate toodete mõõtudele esitatud nõuded sisutühjaks.

17. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud

pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte

eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja

kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud,

et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii

sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda,

et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise

põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

18. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

19. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud A&T Trading OÜ pakkumuse tagasi

lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas

juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada

antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib hangitavate toodete osas selliseid

parameetreid, mis ei vasta hanke tehnilises kirjelduses nõutule.

20. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning § 114 lõiget 2.

KORREKTSIOONIMÄÄR

21. ÜM2022§ 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

22. Tulenevalt ÜM2022§ 35 lõikes 1 kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on

sätestatud teisiti.

23. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014§ 21 lõiget

11 ja§-e 22–229.

24. Otsuse punktis 17 nimetatud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 223 lõikes 5 nimetatud

asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui on kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud

tehnilist kirjeldust. Seega üldjuhul kohaldub otsuse punktis 14 kirjeldatud rikkumise koosseisule

vastavale rikkumisele 25%-iline finantskorrektsioon.

25. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli

103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

26. ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb

rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 25-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10% või 5%.

27. Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

28. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223

lõikes 5 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3

toodud määrad ega muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

29. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

30. Toetust kasutades nõustub toetuse saaja toetuse saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni

aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta.

Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud

maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa

kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust.

Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus

vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu

eelarvet.

31. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud hankelepingule 25%-list

finantskorrektsiooni määra.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

32. Toetuse saaja on esitanud riigihankega 292244 seotud kulu (KD tunnusega 11) tegevuse nr 9

„Sisustuse ja seadmete ostmine“ raames summas 29 662,04 eurot ja tegevuse nr 7 „Ühtse määra

alusel kulu (Otsene kulu 5%)“ raames summas 1483,10 eurot.

33. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest loeb rakendusüksus riigihanke nr 292244 tulemusena

sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust (31 145,14 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 25%

ehk 7 786,29 eurot, millest toetus moodustab 6 600,44 eurot ja omafinantseering 1 185,85 eurot.

34. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÄRAKUULAMINE

35. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

36. Rakendusüksus edastas 02.04.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 16.04.2026. Toetuse saaja

edastas 16.04.2026 vastuargumendid, mida on käsitletud otsuse punktides 6-11.

VAIDLUSTAMINE

37. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS2021_2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]