Vastuskiri Männiku raba veerežiimi taastamistööde osas

20260521_Avalik_RKIK_4-1_26_1512-2_Valjaminev kiri_vastus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELARI KALMARU PNOEE-38209064916 2026-05-21 08:49:06

20260521_Avalik_RKIK_4-1_26_1512-2_Valjaminev kiri_vastus.pdf

Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764

Argo Strantsov Reaalprojekt OÜ [email protected]

Teie: 24.04.2026 e-kiri

Meie: 21.05.2026 nr 4-1/26/1512-2

Männiku raba veerežiimi taastamistööde projekti vastuskiri Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palub Männiku raba veerežiimi taastamistööde projekti täiendada järgnevalt: - Tuua välja, et taastamisala asub ja taastamistegevused toimuvad Männiku harjutusväljal; - Tuua välja ja arvestada, et igasuguste tööde läbi viimisel Männiku harjutusväljal tuleb see eelnevalt

kooskõlastada harjutusvälja vastutava isikuga, kuna alal liikumine võib olla eluohtlik. Harjutusvälja vastutava isiku kontakt on leitav https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-manniku.

- Veerežiimi taastamistööd ei tohi mõjutada harjutusvälja töövõimet. Seetõttu palume hinnata ja välistada taastamistegevuse mõjud olemasolevatele ja planeeritavatele väljaõppeobjektidele. Olemasolevate väljaõppeobjektide paiknemist on võimalik näha https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/ lehel oleval kaardil. Planeeritavate väljaõppeobjektide asukohad on välja toodud Männiku harjutusvälja arendusprogrammis (lisa).

Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda harjutusväljade keskkonnaspetsialist Helari Buht ([email protected]) poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elari Kalmaru harjutusväljade portfellijuht Lisa: Männiku harjutusvälja arendusprogramm, Lisa_Männiku_HV_AP.pdf

Lisa_Männiku_HV_AP.pdf

KEHTESTATUD

Kaitseministri käskkirjaga

Männiku harjutusvälja arendusprogramm

Tallinn

2019

2

SISUKORD

ALUSDOKUMENDID .................................................................................................................. 3

MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 5

HARJUTUSVÄLJA PAIKNEMINE ............................................................................................... 6

HARJUTUSVÄLJA VÄLISPIIRI KULGEMINE JA TÄHISTAMINE ............................................... 7

HARJUTUSVÄLJA PROGNOOSITAV KASUTUSKOORMUS .................................................... 8

VÄLJAÕPPEEHITISED .............................................................................................................. 9

Laske- ja õppeväli ................................................................................................................... 9

600 m lasketiir ......................................................................................................................... 9

Lõhkamis- ja käsigranaadi viskeala ......................................................................................... 9

Maastikusõiduala .................................................................................................................... 9

Laske- ja treeningukeskus ....................................................................................................... 9

Siseministeeriumi rajatavad väljaõppe ehitised ja rajatised ................................................... 10

Juurde küsitav maa-ala ......................................................................................................... 10

Ohutustehnika ....................................................................................................................... 10

TARISTU .................................................................................................................................. 11

Teedevõrk ............................................................................................................................. 11

Elektrivarustus ja side ......................................................................................................... 11

Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................... 12

Jäätmekäitlus ........................................................................................................................ 12

Tuleohutus ............................................................................................................................ 12

HOOLDUS JA TAGAMINE ....................................................................................................... 12

Hooldus ................................................................................................................................. 12

Teenuste tagamine................................................................................................................ 12

LISA .......................................................................................................................................... 12

Lisa 1. Männiku harjutusvälja arendusprogrammi hooned ja rajatised. .................................. 13

ALUSDOKUMENDID

• Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korraldus nr 394 „Kaitseväe Männiku harjutusvälja

asutamine“.

• Kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja

lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“.

• Kaitseväe juhataja 15.03.2017 käskkirjaga nr 60 kinnitatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu

laskeväljaõppe eeskiri“;

• Kaitseväe juhataja 15.08.2017 käskkirjaga nr 183 kinnitatud „Harjutusväljadele ja

väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“;

• Kaitseväe juhataja 03.07.2017 käskkirjaga nr 150 kinnitatud Kaitseväe ja Kaitseliidu

väljaõppe ohutuseeskiri (OE 1);

• Kaitseministeeriumi 26.10.2016 nr 12.1-1/16/2235 kiri Siseministeeriumile „Männiku

hävituskoht“.

• Harju maavanema 29.06.2016 korraldus nr 1625 „Harju maakonnaplaneering 2030+“.

• Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsus nr 22 „Saku valla üldplaneering“.

3

4

MÕISTED JA LÜHENDID Demineerimispaik on ala kus tehakse kahjutuks lõhkemata lõhkekehad.

Imitatsioonivahend on pürotehnilise või muu toimega lahingumoona matkiv õppevahend.

Imitatsioonivahendite alla kuuluvad treeninggranaadid, paukpadrunid, müraimitaatorid.

Kaitsevägi – KV. Kaitseliit – KL.

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli) on maa- või mereala koos selle

kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning

katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.

Käsigranaadi viskeala on ala, mis on kohandatud käsigranaadi viskamiseks.

Käsitulirelv on kerge tulirelv, millest tulistatakse käelt, õlalt või kolmjalalt.

Lahinglaskeharjutus,kus omandatakse vajalikud oskused tegutsemaks lahinguolukordades

koostöös teiste relvasüsteemidega ja üksustega.

Laskeväli on õppe- ja lahinglaskeharjutuste läbiviimiseks kohandatud ehitis.

Lõhkamiskoht on ala, kus lõhkematerjalid lõhatakse.

Ohuala on ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu

ohtliku tegevuse ajal peab ligipääs kõrvalistele isikutele olema tõkestatud ja rangelt keelatud,

kuna seal viibimine on eluohtlik.

Sihtmärk on tabamiseks valitud objekt, mis matkib vastase üht või mitut tunnust: mõõtmeid, kuju,

vormi, värvust, liikumisviisi, -kiirust vms.

Tulepositsioon on ala, kus lastakse laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest,

õhutõrjerelvadest või laevade pardarelvadest.

Valdaja on ülem, kes koostab ja kinnitab harjutusvälja väljaõppeehitise kasutuseeskirja ja teostab

järelevalvet selle nõuetekohase täitmise üle. Järelevalve teostamiseks määrab valdaja vastutava

isiku.

Vastutav isik teostab kasutuseeskirja ja ohutusnõuete järgset järelevalvet ning koordineerib

läbiviidavat tegevust harjutusväljal ja/või väljaõppeehitisel.

Väljaõppeehitis on kõrgendatud riskiastmega väljaõppe, võistluste või muu tegevuse alaliseks

või ajutiseks läbiviimiseks ehitatud nõuetele vastav ehitis koos seadmetega (nt lasketiir, laskeväli,

käsigranaadi viskekoht jne), kus volitatud ja kvalifitseeritud personal viib tegevusi läbi vastavalt

kasutuseeskirjale.

Alaline väljaõppeehitis on ehitatud igapäevaseks väljaõppeks väeosas, harjutusväljal või

eraldiseisva objektina.

Ajutine väljaõppeehitis on ehitatud kindlal ajavahemikul toimuva väljaõppe või katsetamise

tarbeks.

Õppeväli on ala, kus väljaõppe läbiviimiseks võib kasutada imitatsioonivahendeid.

SISSEJUHATUS Harjutusväljade peamine eesmärk on toetada Kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalist väljaõpet. Eestis on

seitse harjutusvälja: Kaitseväe keskpolügoon, Männiku, Klooga, Nursipalu, Sirgala, Kikepera ja

Soodla harjutusväli. Harjutusväljade asukohad on valitud lähtuvalt Kaitseväe ja Kaitseliidu

üksuste paiknemisest ja vajadusest.

Männiku harjutusvälja arendusprogramm on dokument, mis sisaldab olemasolevate ja

planeeritavate harjutusvälja objektide lühiiseloomustust ja nende kasutamise põhimõtteid.

5

Arendusprogrammi viiakse ellu vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava raames

tehtud ressursiotsustele.

Harjutusvälja arendamisel ja kasutamisel tagatakse ümbruskonna elanike ja looduse suhtes

maksimaalselt hooliv käitumine. Harjutusvälja üldised ohutusnõuded lähtuvad põhimõttest, et

ohtliku tegevuse ajal on ligipääs ohualale keelatud ja tõkestatud.

Männiku harjutusväli on riigikaitsemaana kajastatud Saku valla üldplaneeringus. Saku

Vallavolikogu 21. septembri 2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja

kaasajastatakse 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut ja 2012. aastal kehtestatud

Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Sealjuures vajab uues üldplaneeringus kajastamist

harjutusvälja perspektiivse laienduse ala (arendusprogrammi kaardil lisas 1 tähistatud juurde

taotletava maana).

Männiku harjutusvälja ülesanded:

• võimaldab jao tasemel ja piiratud rühma lahinglaskeharjutuste läbiviimist;

• tagab Päästeameti vajadused;

• võimaldab lasketiirus läbiviidavate laskeharjutuste läbiviimist;

• võimaldab käsigranaadi viskeharjutuste läbiviimist;

• võimaldab A-kategooria lõhkaja väljaõppe läbiviimist.

HARJUTUSVÄLJA PAIKNEMINE Männiku harjutusväli asub Harjumaal Saku ja Kiili valla haldusterritooriumil. Harjutusväli piirneb

põhjast Tallinna linna haldusterritooriumi ja kagust Kiili valla haldusterritooriumiga. Männiku

harjutusvälja pindala on 1246,4 ha ja välispiiri pikkus 20,9 km.

Põhjast piirneb harjutusväli tööstusalaga ja Raku järvega. Idast piirneb harjutusväli Luige alevi ja

Viljandi maanteega, läänest Männiku järvega. Männiku järve läänekaldal kulgeb põhjast lõunasse

Tallinn-Viljandi raudtee. Lõunast piirneb harjutusväli Tallinna ringteega.

Lähimad asulad idas on Luige alevik 500 m kaugusel ja Kangru alevik u 1 km kaugusel. Läänes

asub 1 km kaugusel Männiku küla. Lõunas 3 km kaugusel asub Saku linn.

Männiku harjutusväli on ümbritsetud põhjast, idast ja läänest aktiivsete karjääridega.

Harjutusvälja keskosa katab ulatuslik Männiku raba. Raba kirdenurk on kaetud põhja-

lõunasuunaliste kraavidega. Männiku raba keskel asub raba suurim järv Rätsepa järv, raba

lõunaosas leidub veel väiksemaid rabajärvi.

Harjutusvälja asukohast tulenevad võimalikud probleemkohad ja

lahendusmeetmed: PROBLEEMKOHT LAHENDAMISE MEEDE

Harjutusvälja paiknemine

tiheasustuse ja Tallinna ringtee

lähedal.

Vastavalt kaitseministri määrusele on riigikaitseliste ehitiste,

sh Männiku harjutusvälja, ümber piiranguvöönd, milles

kavandatav planeerimis- ja ehitustegevus tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Samuti tuleb

vastavalt planeerimisseadusele kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga kõrgema tasandi planeeringud

(maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud). Nende

protsesside käigus saab Kaitseministeerium kriitilisemates

kohtades osaleda arendustegevuse suunamisel selliselt, et

see tulevikus meid ei mõjutaks, või mõjutaks vähem.

6

Kavandatava Rail Balticu trassi

kattumine harjutusväljaga.

Kavandatav Rail Balticu trass kattub Männiku harjutusvälja

ida- ja kaguservaga, sh ulatub laske- ja õppevälja ohuala

trassikoridorini. Rail Balticu planeerimisprotsessi käigus on

Kaitseministeerium võimalikule konfliktikohale tähelepanu

juhtinud ning esitanud tingimuse, et raudteetrassi

projekteerimisel tuleb kavandada vall kas laskevälja juurde

või vahetult raudteetrassi juurde selliselt, et oleks ohutus

tagatud. Täpsem lahendus selgub Rail Balticu

projekteerimise käigus ning valitud meede tuleb

Kaitseministeeriumiga kooskõlastada.

Harjutusvälja ebaseaduslik kasutamine eri huvigruppide poolt ja sellega materiaalse kahju tekkimine harjutusvälja haldajale

(näitena võib esile tuua

motomeeste tekitatud kahjud

lasketiiru vallidele, piiritähistuse

lõhkumine, paintballi mängijate

pidev harjutusvälja risustamine).

Harjutusväljale on paigutatud sildid, et mootorsõidukiga on liikumine keelatud, v.a territooriumi valdaja kirjalikul loal. See annab harjutusvälja valdajale aluse omavolilisi sõitjaid korrale kutsuda. Kirjalike kokkulepete sõlmimine on vähendanud kahjustavat tegevust, asjaosalistele tutvustatakse järjepidevalt harjutusvälja keeldusid ja

piiranguid.

Omavolilise prügistamise vähendamiseks teeb Kaitsevägi

koostööd Saku valla keskkonnaspetsialistiga, keda

teavitatakse uutest suurematest risustamisest, kes seejärel

võtab initsiatiivi prügistaja isiku tuvastamiseks ja muudeks

jätkutegevusteks.

Keskkonnaalased piirangud. Olemasolevate keskkonnapiirangutega arvestatakse

Kaitseministeeriumi valitsemisalas nii väljaõppealade planeerimisel kui väljaõppe enda kavandamisel. Harjutusvälja kasutuseeskirjas on kirjeldatud keskkonnapiirangutega alade paiknemine, ajalised piirangud, neid põhjustavate liikide loetelud ja iseloomustused jne, et suurendada väljaõppes osalevate

isikute teadlikkust ja hoolivust keskkonna suhtes. Harjutusväljale uute liikide tekkimise/kolimise osas

ennetavaid tegevusi ei tehta. Juhul kui harjutusväljale või

selle lähedusse on asunud elama kaitsealused liigid

tegeletakse seire ja selgitustööga harjutusväljal toimuva

tegevuse sobivuse osas kaitsealustele liikidele.

Harjutusväli kattub Tallinna-Saku

liivamaardlaga ja Valdeku

turbamaardlaga.

Kuna Tallinna-Saku liivamaardla liiva kvaliteet on kõrge,

konkureerib harjutusvälja arendus selles asukohas

kaevandustega. Riigikaitse prioriteedi kinnitamiseks

piirkonnas on Kaitseministeeriumil selge visioon

harjutusvälja arendamiseks kehtiva arendusprogrammi näol.

Turbamaardla oma pehme pinnasega paneb piirangu

harjutusvälja kasutusvõimalustele. Sellega arvestatakse ala

arendamisel ja väljaõppe planeerimisel.

Harjutusväljale jäävad kehtivate

maavara kaevandamise lubadega

mäeeraldised ja lisaks on

menetluses mitmed taotlused.

Piirkonnas on kaevandusettevõtete surve pikendada

olemasolevaid kaevanduslubasid ja taotleda uutele aladele

täiendavaid lubasid. Kehtiv Männiku harjutusvälja

arendusprogramm on alusdokument, millest lähtuda

kaevanduslubade pikendamise ja uute taotluste

menetlemiseks ja kooskõlastuste/mitte kooskõlastuste

andmiseks.

7

Arvestades Männiku harjutusvälja suurt kasutuskoormust, väiksust ja paiknemist Tallinna külje all,

on oluline tagada harjutusvälja laske- ja õppeväljade kõrge kooskasutus teiste asutustega

HARJUTUSVÄLJA VÄLISPIIRI KULGEMINE JA TÄHISTAMINE Harjutusvälja välispiiri määramisel arvestati järgmiste põhimõtetega:

• harjutusvälja minimaalne vajalik pindala, lähtudes ohualade paiknemisest;

• planeeritava harjutusvälja territoorium sisaldaks minimaalselt eramaid;

• planeeritaval harjutusväljal asuks minimaalselt loodusväärtusi; piir järgiks võimaluse

korral looduslikke rajatähiseid (jõed, raudteed, kattega teed jne).

Harjutusvälja ja ohuala tähistamisel lähtutakse kaitseministri kehtestatud korrast.

Harjutusvälja täpne tähistus ja liiklust reguleerivate muude märkide asukohad harjutusväljal

täpsustatakse eelnevalt nende rajamisel. Üldkasutatavatele teedele paigaldatavate märkide

asukohad kooskõlastatakse tee valdajaga.

HARJUTUSVÄLJA PROGNOOSITAV KASUTUSKOORMUS Kasutajad Männiku harjutusväli on piirkondliku tähtsusega harjutusväli, mida väljaõppe

korraldamiseks kasutavad eelkõige Tallinnas paiknevad Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad asutused ja isikud.

Relvastus

Männiku harjutusväljal kasutatav relvastus:

• püstolid – kaliibri piiranguta;

• käsitulirelvad piiranguga – kaliiber kuni 9 mm;

• sileraudsed relvad – kaliibri piiranguta;

• tankitõrjerelvad – treeninglaskemoon;

• raskekuulipilduja – piiranguga, vähendatud võimsusega laskemoon, statsionaarsetelt

positsioonidelt.

Kasutuskoormus

Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv

ligikaudu 300 päeva aastas, mis koosneb järgmistest harjutustest:

• laskeharjutused käsitulirelvadest – toimuvad ligikaudu 290 päeva aastas;

• lahinglaskeharjutused – toimuvad ligikaudu 90 päeva aastas;

• käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – toimuvad ligikaudu 90 päeva aastas

(arvestatud on plaaniliste Kaitseväe väljaõppes läbiviidavate lõhketöödega);

• taktikaharjutused – toimuvad ligikaudu 200 päeva aastas.

Prognoositav aktiivsem kasutuskoormus on aasta lõikes kavandatud jaanuarist maini ja augustist

detsembrini.

Täiendavalt kasutatakse harjutusvälja reservõppekogunemiste tarbeks. Sel ajal paikneb alal

orienteeruvalt 200–300 inimest. Arvestades eelnevat võib maksimaalne transpordivoog olla

päevas 3–4 autokolonni, kus kolonn võib koosneda kuni 20 masinast. Muul ajal on tegemist

väiksemate üksustega keskmiselt 30–90 inimest (kuni 10 autot).

8

VÄLJAÕPPEEHITISED

Laske- ja õppeväli

Männiku harjutusvälja laske- ja õppeväli (pikkus ca 350 m ja laius ca 230 m) on peamine

väljaõppekoht harjutusväljal. Laske- ja õppevälja eesmärk on viia läbi kuni rühma tasemel

lahinglaskeharjutusi piiratud mahus. Laskeväljal lastakse käsitulirelvadest,

tankitõrjegranaadiheitjatest (treeninglaskemoonaga) ning raskekuulipildujast (vähendatud

võimsusega laskemoonaga).

Laskevälja lääneserva rajatakse jao püsikindlustatud kaitsepositsioonid suunaga loodest kagusse,

eesmärgiga läbi viia jao kaitse lahinglaskeharjutust. Samas saab kogu laskevälja kasutada nii jao

varitsuse kui rünnaku lahinglaskeharjutuste läbiviimiseks.

Lahinglaskeharjutuste ajal võib kasutada kombineeritult kõiki relvi, mille ohuala jääb harjutusvälja

piiridesse. Laske- ja õppevälja põhilaskesuund on loodest kagusse. Laskeväljal tagatakse

nähtavus vähemalt 300 m ulatuses. Laske- ja õppeväljal kujundatakse maastikupilt selliselt, et

oleks tagatud laskevälja ohutu ja sihipärane kasutamine.

600 m lasketiir

Männiku harjutusväljale on rajatud 600 m lahtine vähendatud ohualaga 24 tulepositsiooniga

lasketiir. Lasketiirus on võimalik kasutada elektroonilisi sihtmärke.

Lõhkamis- ja käsigranaadi viskeala

Männiku harjutusväljale rajatakse üks nõuetele vastav lõhkamis- ja käsigranaadi viskeala koos

sinna kuuluvate rajatistega. Ala paikneb Männiku harjutusvälja lääneküljel ning võimaliku laske-

ja treeningukeskuse lähedal. Samal alal on võimalus läbi viia A-kategooria lõhkaja väljaõppeks

vajalikke lõhketöid. Lõhketööde läbiviimiseks ei ole Kaitseväel vaja rajada eriehitisi ega -rajatisi,

vaid selleks kasutatakse granaadiviskeala rajatist. Päästeamet rajab alale vajalikud

kaitserajatised ja ehitised, mis toetavad nende poolt läbiviidavaid demineerimistöid, mida ei saa

läbi viia demineerimisväljakul.

Maastikusõiduala

Maastikusõiduala on planeeritud rajada Männiku harjutusvälja edelaosasse. Maastikusõidualale

rajatakse maastiku sõidurajad ja õppesõiduplats.

Sõidurajad võimaldavad läbi viia transpordi- ja sõiduvahendite sõiduõpet erinevatel

maastikuelementidel, mis pakub erinevaid teeolusid, takistusi, manööverdamisvõimalust piiratud

kohtades nt kitsal teel ümberpööramine, varjesse sõitmine, kuni 10% kaldega tõusude läbimine,

tõusudel peatumine, liikumise alustamine, liikumine nõlvadel ning kraavide, nõlvade, sildade,

küngaste ja nõgude ületamine.

Maastikusõiduradade rajamisel lähtutakse olemasolevast maastikust ning minimaalsest pinnase

liigutamise vajadusest.

Maastikusõiduala võib kasutada taktikaharjutuste läbiviimiseks koos imitatsioonivahendite

kasutamisega.

Õppesõiduplats võimaldab juhil omandada ja harjutada juhtimisvõtteid.

Laske- ja treeningukeskus

Võimalusel ja vajadusel rajatakse Männiku harjutusväljale laske- ja treeningukeskus, mille

eesmärk on luua laskeharjutuste sooritamiseks täiendavaid võimalusi pakkuv keskkond lisaks

olemasolevale Kaitseliidu Männiku lasketiirule ja harjutusvälja 600m lasketiirule.

9

Keskuse võimaliku asukohana on kavandatud Männiku harjutusvälja edelanurk, mis võimaldaks

üksustel läbi viia põhi- ja jätkulaskeväljaõpet käsitulirelvadele, kuulipildujale ja

tankitõrjegranaadiheitjale (treeningmoonaga).

Keskusesse kavandatakse klassiruumid, laod, relvahoiu- ja hooldusruum, lisaks harjutusvälja

teeninduseks vajalikud ruumid ja ehitised, sh välitoitustus ja -majutusala. Võimalusel

elektrivarustus ning ühendus administratiivvõrguga.

Siseministeeriumi rajatavad väljaõppe ehitised ja rajatised

Männiku harjutusvälja kirdenurka rajab Siseministeerium väljaõppeks vajalikud hooned ja

rajatised. Selleks on plaanis rajada õppeklass, parkla, kinnine lõhkamiskoht, ohualata lasketiir,

padrunite põletuskoht ja treeningala.

Täiendav maa-ala vajadus

Planeeritavad ohualad harjutusvälja lääneküljel ja kirdenurgas ulatuvad väljapoole praeguseid

piire. Selleks, et tagada harjutusvälja arendusprogrammis kirjeldatud võimalused ja kõrge

kooskasutus, on vajadus laiendada olemasolevaid piire järgmiste kinnistute osas.

1) Männiku liivakarjäär, katastritunnus 71801:001:0183, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa,

pindala 118,04 ha;

2) Männiku liivakarjäär, katastritunnus 71801:001:0888, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa,

pindala 41,53 ha;

3) Männiku liivakarjäär, katastritunnus 71801:001:0182, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa,

pindala 179,76 ha;

4) Liivalaia karjääri 2, katastritunnus 71801:001:0001, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa,

pindala 10,29 ha.

5) Viimsi metskond 7, katastritunnus 71801:001:1071, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa,

pindala 31,13 ha.

Ohutustehnika

Ohutus harjutusväljal tagatakse harjutuse läbiviija, harjutusvälja vastutava ja elanikkonna

koostöös. Kõikidel harjutusvälja ehitistel ja rajatistel väljaõpet läbi viies tuleb järgida kehtivaid

ohutusnõuded. Kõik ohualad peavad jääma harjutusvälja piiridesse. Harjutusväljal toimuvast

tegevusest teavitatakse elanikkonda ja teabe vajadust omavaid ametiasutusi.

TARISTU

Teedevõrk

Männiku harjutusvälja teedevõrgu planeerimisel on aluseks võetud vajadus läbi viia kuni rühma

suuruste allüksuste lahinglaskeharjutusi, tagada erinevate õppuste ja õppetundide läbiviimist ning

vajadus harjutusvälja hooldada. Nendest vajadustest lähtuvalt planeeritakse olemasolevad teed

ja rajatavad teed ühtseks teedevõrguks, mis tagab liikumise harjutusväljal põhjast lõunasse ja

vastupidi.

Teed peavad olema kasutatavad kõigil aastaaegadel ja teedevõrgu planeerimisel arvestatakse

olemasolevate teedega.

Võimaliku laskekeskuse juurde tagatakse esimese kategooria tee1 (ca 3 km) ning harjutusvälja

teenindamiseks teise kategooria teed2 (ca 20 km).

Teede täpsed asukohad selguvad projekteerimise käigus.

10

Väiksemate kraavide ja ojade ületamiseks tuleb rajada erineva läbimõõduga ja materjalidest

truupe. Üleliigse pinnavee ja pinnasevee äravoolu tagamiseks tuleb rajada kuivenduskraavid ja

truubid, mille asukoht, arv ning läbimõõt määratakse kindlaks projekteerimistööde käigus.

Teed harjutusvälja välispiiril tõkestatakse statsionaarsete tõkkepuudega. Tõkkepuud on suletud

ohtliku tegevuse toimumise ajal. Muul ajal on tõkkepuud avatud. Teede juures on lipumastid, kuhu

harjutuste ajaks heisatakse punased signaallipud. Harjutusvälja peamiste juurdepääsuteede

äärde paigaldatakse infotahvlid harjutusvälja kaardi ja harjutuste graafikuga, mida uuendatakse

pidevalt.

Projekteeritavad ja ehitatavad teed tuleb jätta samasse tasapinda olemasoleva maastikuga.

Kraave võib rajada ainult äärmise vajaduse korral ja see peab olema kooskõlastatud KV

esindajaga. Projekteerija ei pea arvestama Maanteeameti kehtestatud teede ehitusnormidega,

mis piiravad Kaitseväe tegevust teedel. Oluline on tagada kandvus ja ohutus.

Elektrivarustus ja side

Tänaseks on elektrivõrguga liidetud harjutusala põhja osas olev 600 m lasketiir (50 kW) ning mujal

elektriühendus puudub. Praegusel alal puudub võimalus sideühenduseks Kaitseväe võrguga.

Kõiki võimsusi ja ühendusi planeerides on vaja tagada laske- ja treeningukeskusest järgmised

võimalused:

• teenindada laskmisteks vajalikke elektroonilisi sihtmärke;

• tagada relvade hooldus ja hoiustamine;

• tagada õppeklassid kuni 40 inimesele;

• teenindada linnakus olevaid seadmeid ja personali.

Laske- ja treeningukeskuse rajamise vajadusel tagatakse sidelahendus läbi Kaitseväe

strateegilise sidevõrgu, tagamaks erinevate tasemete staapide õppuste läbiviimine. Selle

vajaduse tagamiseks kavandatakse linnakusse vajalik ala sidemastile ja ruumid seadmete

paigutamiseks. Laske- ja treeningukeskuse alale tuuakse liitumispunkt soovitatavalt läbi

harjutusvälja lõunapoolse osa. Läbi selle liitumispunkti tagatakse vajalik elektriga varustatus

treeningukeskusele. Täpsed lahendused selgitatakse välja projekteerimisel, k.a võimalused

paigaldada alternatiivseid elektri tootmise vahendeid.

1 7 m laiune tee, teljekandevõimega 12 t ning 4 m ulatuses sõiduteeservast ei tohi olla puid ega põõsaid.

2 5 m laiune tee, teljekandevõimega 12 t ning 4 m ulatuses sõiduteeservast ei tohi olla puid ega põõsaid

Veevarustus ja kanalisatsioon

Männiku harjutusvälja laske- ja treeningukeskuse rajamisel paigaldatakse sinna autonoomne

joogiveevarustuse ja reovee kogumissüsteem. Ülejäänud alale ei ole planeeritud täiendavaid

joogivee ja reovee puhastussüsteeme.

Jäätmekäitlus

Harjutusväljal tekkinud jäätmed kogutakse teeninduslinnakus. Olmejäätmed kogutakse ja

transporditakse Saku Vallavalitsuse kehtestatud korda järgides.

Lisaks olmejäätmetele kogutakse harjutusväljal militaarjäätmeid, milleks on laskemoona hülsid

ja pakendid. Need kogutakse teeninduslinnakus olevatesse kogumiskastidesse ja antakse üle

jäätmekäitlejale.

Tuleohutus

Suurima tuleohuga ala on Männiku harjutusvälja keskel asuv Männiku raba. Vältimaks tulekahju

tekkimist, tuleb harjutusvälja vastutaval isikul jälgida Riigi Ilmateenistuse tuleohutusprognoose.

11

Vastavalt prognoosidele on harjutusvälja vastutaval isikul õigus laskmised peatada või edasi

lükata. Samuti on oluline pöörata tähelepanu kasutatavale laskemoonale ja tuledistsipliinile.

Männiku harjutusväljale ei rajata eraldi tuletõrje veevõtukohti, kuna harjutusväli on ümbritsetud

järvedest. Tuletõrje veevõtukohad valitakse järvede äärde, kõik veevõtukohad tähistatakse

siltidega ning rajatakse tuletõrjetehnikale ligipääs.

HOOLDUS JA TAGAMINE

Hooldus

Kõigile väljaõppeks ja väljaõppe teenindamiseks rajatavatele objektidele tuleb projekteerimise ja

rajamise käigus tellida või ise koostada hoolduspass. Hoolduspassis tuleb kirjeldada, kuidas ja

kui sageli tuleb väljaõppeobjekte hooldada, et säiliks olukord, mis võimaldab läbi viia seal ette

nähtud väljaõpet.

Teenuste tagamine

Männiku harjutusväljalt on plaanis tagada järgmisi teenuseid:

• erinevate sihtmärkide üleandmine üksustele;

• laskeväljade, väljaõpperajatiste üleandmine ja vastuvõtmine;

• esmase tuletõrjevõimekuse pakkumine; majutus vähemalt kompanii suurusele

üksusele; õppustele vajalike toetavate teenuste tagamine.

LISA Lisa 1. Männiku harjutusvälja hooned ja rajatised, sh perspektiivsed.

Lisa 1. Männiku harjutusvälja hooned ja rajatised, sh perspektiivsed.

12