Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta 

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 17.6.2025

COM(2025) 821 final/2

2025/0172 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta

{SWD(2025) 820 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Venemaa sissetung Ukrainasse on väga selgelt näidanud, et vaja on tugevamat kogu ELi

hõlmavat kaitseotstarbeliste toodete turgu, mis suudab tekkivate julgeolekuohtude korral

liikmesriikide kaitsevalmidust toetada. Käimasolev konflikt on toonud esile Euroopa

kaitsemaastiku haavatavused, millest tuleb välja, kui tähtis on kaitsesektori tehnoloogilise ja

tööstusliku baasi sidusus ja kerksus. Hästi toimiv ELi kaitseturg on ülioluline, et

liikmesriikidele oleks praegustele ja tulevastele julgeolekuprobleemidele tulemuslikult

reageerimiseks tagatud juurdepääs vajalikule kaitsevõimele, -tehnoloogiale ja vajalikele

kaitseotstarbelistele toodetele.

Muutuva geopoliitilise olustiku mõju ELi kaitseturule on olnud märkimisväärne, muu hulgas

on esinenud tarneahelahäireid, suurenenud on kaitseotstarbeliste toodete nõudlus ning järjest

kasvab vajadus koostalitlusvõimeliste ja uuenduslike lahenduste järele. Ent ELi kaitseturule

mõju avaldavad kehtivad õigusaktid ei ole praegustele probleemidele kohandatud, mis

pidurdab liikmesriikide suutlikkust reageerida tekkivatele ohtudele kiiresti ja mõjusalt. Praegu

kehtivast, rahuajal väljatöötatud raamistikust jääb liikmesriikide kiireloomulistele vajadustele

reageerimisel sageli väheks, samuti ega paku see vajalikke stiimuleid investeeringuteks

kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse, eriti kui tahta järgmise nelja aasta jooksul

hõlbustada vähemalt 800 miljardi euro suuruseid kaitseinvesteeringuid, nagu on märgitud

ühises kaitsevalmiduse valges raamatus1.

Nende probleemide lahendamiseks peab EL astuma samme kogu ELi hõlmava

kaitseotstarbeliste toodete turu tugevdamiseks, et edendada integreeritumat ja

konkurentsivõimelisemat kaitsetööstuse baasi. ELis tugevama ja kerksema kaitseturu loomise

ja vajaliku taristu arendamisega saab EL toetada liikmesriikide kaitsevalmidust, edendada

Euroopa strateegilist autonoomiat ning aidata kaasa Euroopa julgeolekukeskkonnas

stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele.

Käesolev ettepanek kuulub kaitsevalmiduse koondpaketti. Lisaks muudes õigusaktides

sätestatud kehtivate õigusnormide lihtsustamisele nähakse käesoleva ettepanekuga ette

kaitsevalmidusega seotud lubade andmiseks eraldi kiirmenetluse kehtestamine.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepaneku eesmärk on kohandada kogu ELi hõlmavat kaitseturgu reguleerivaid sätteid

praegusele julgeolekustsenaariumile vastavaks, tehes sihipäraseid kohandusi, mis lihtsustavad

haldusmenetlusi, vähendavad bürokraatiat ja pakuvad paindlikumaid lahendusi. Ettepanekuga

püütakse menetluste sujuvamaks muutmise ja bürokraatlike takistuste vähendamise teel luua

dünaamilisem ja reageerimisvõimelisem ELi kaitseturg, mis pakub paremaid vahendeid

liikmesriikide kaitsevalmiduse toetamiseks ning konkurentsivõimelise ja uuendusliku

Euroopa kaitsetööstuse arendamise edendamiseks.

1 Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ (JOIN(2025) 120 final, 19. märts 2025).

ET 2 ET

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek aitab kaasa ELi kaitsevõime suurendamise ja strateegilise autonoomia tugevdamise

eesmärkide saavutamisele ning toetab ühtlasi uuendusliku ja kestliku kaitsetehnoloogia

arendamist. Käesoleva ettepanekuga kehtestatav kiirendatud loamenetlus hõlbustab

kaitsevalmidusprojektide ja eeldatavate kaitseinvesteeringute kiiret kasutuselevõttu järgmise

nelja aasta jooksul vähemalt 800 miljardi euro ulatuses, tagades, et ELi kaitsetööstus suudab

kiiresti reageerida tekkivatele julgeolekuprobleemidele ja aidata kaasa Euroopa kodanike

kaitsele. Loamenetluse sujuvamaks muutmisega aitab käesolev ettepanek ka vähendada

kaitsetööstusettevõtete halduskoormust ja kulusid, võimaldades neil keskenduda ELi

liikmesriikide vajaduste täitmisele, tipptasemel tehnoloogia arendamisele ja kõrge

kvalifikatsiooniga töökohtade loomisele.

Kavandatud meetmed suurendavad ühtlasi ELi kerksust ja strateegilist autonoomiat, tagades

peamise kaitseotstarbelise tehnoloogia suhtes varustuskindluse, mis on ülioluline ELi

kaitsevõime arengu toetamiseks ning avaliku korra ja julgeoleku jaoks. Tugeva ja uuendusliku

kaitsetööstuse arengu edendamisega aitab käesolev ettepanek vähendada ELi sõltuvust

kolmandate riikide tarnijatest ja suurendada ELi suutlikkust tekkivatele

julgeolekuprobleemidele reageerida.

Ettepanek on kooskõlas ELi poliitikaga ohutuse, tervishoiu ja keskkonna valdkonnas, sest

sellega ei tehta standardites järeleandmisi, vaid püütakse menetlusi kiirendada. Ettepanek ei

piira kohaldatavate loamenetlustega ette nähtud kontrolli taset.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114. Määruses

kavandatud meetmete eesmärk on säilitada siseturu, eelkõige kogu ELi hõlmava kaitseturu

hea toimimine. Praegust geopoliitilist olukorda silmas pidades peavad ELi liikmesriigid

kiiresti oma kaitsevalmidust suurendama. Selleks on kogu ELi hõlmava kaitseturu toimimise

huvides vaja investeerida kaitsevalmidusse (nt tootmistehased, katserajatised ja vajalik

taristu). Seejuures on liikmesriikide või ELi kaitsevalmidust suurendavate arendusprojektide

jaoks vaja mitut luba. Olukord, kus siseturu mõnes osas on ette nähtud palju lühem

loamenetlus, kujutaks endast tõsist ohtu siseturu tõrgeteta toimimisele. Käesoleva

ettepanekuga tagatakse, et kaitsevalmidusprojektide loamenetlus on kõigis liikmesriikides

kiire ja ühtlustatud.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on piiriülesed.

Kaitsetööstus on tihedalt integreeritud ja omavahel seotud ning ettevõtjad tegutsevad mitmes

liikmesriigis ja tuginevad riigipiire ületavatele keerukatele tarneahelatele. Pakutud meetmed

keskenduvad valdkondadele, mille puhul annab liidu tasandil tegutsemine vajalike meetmete

ulatuse, kiiruse ja mastaabi tõttu tõendatava lisaväärtuse. ELi tasandil kiirendatud

loamenetluse kehtestamisega täidab ettepanek eesmärki luua ELis tegutsevatele

kaitsetööstusettevõtetele võrdsed tingimused, tagades, et nad suudavad kiiresti ja

tulemuslikult kaitsetööstuslikku tootmist suurendada. ELi kollektiivsed kaitsealased

jõupingutused eeldavad koordineeritud lähenemisviisi ning kavandatud mehhanism hõlbustab

kaitsevalmidusprojektide kiiret kasutuselevõttu.

ET 3 ET

See, kui liikmesriigid kaitsevalmidusprojektide loamenetluste käsitlemist omavahel ei

koordineeri, võib viia selleni, et algab regulatiivne võidujooks nõuete leevendamisele või

saavad siseturu mõned osad konkurentsieelise. See oleks kaitseotstarbeliste toodete

varustuskindlusele avalduva negatiivse mõju tõttu ebasoovitav, ohustades potentsiaalselt ELi

suutlikkust tekkivatele julgeolekuohtudele reageerida. Kavandatud mehhanism ei mõjuta

asjaomaste lubade andmise faktilist alust, vaid loob liikmesriikides ühtse kontaktpunkti ja

teeb loataotluste käsitlemise paindlikumaks. See teeb kaitsetööstusettevõtetele asjakohaste

lubade saamise sujuvamaks, tagades samal ajal vajalike keskkonna-, tervishoiu- ja

ohutusstandardite järgimise.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale, kui on

vaja Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks.

Võttes arvesse enneolematut geopoliitilist olukorda, märkimisväärset ohtu liidu julgeolekule

ja kaitseinvesteeringute enneolematut ulatust järgmise nelja aasta jooksul, on kavandatud

poliitiline lähenemisviis proportsionaalne kindlaks tehtud probleemide ulatuse ja tõsidusega.

Ettepaneku eesmärk on tugevdada liikmesriikide kaitsevalmidust meetmetega, mille kaudu

tagada kaitsealase tootmisvõimsuse ulatuslikku ja kiiret kasvu silmas pidades kogu ELi

hõlmava kaitseturu sujuv toimimine.

• Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. See on kõige

sobivam õigusakt, sest kaitsevalmidusprojektide elluviimiseks vajalikku ühtsust on võimalik

tagada ainult määruse kui siduva ning ühetaoliselt ja vahetult kohaldatava õigusaktiga.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteeriti põhjalikult, muu hulgas korraldati avalik küsitlus, mis oli

avatud kuni 22. aprillini 2025, ning mitmeid sihipäraseid kohtumisi liikmesriikide, liidu

asjaomaste ettevõtjate esindajate ja muude peamiste sidusrühmadega. Konsultatsiooni käigus

ja komisjoni kogemusi asjaomaste õigusaktide rakendamisel arvesse võttes tehti kindlaks

peamised takistused ja probleemid ELi regulatiivses keskkonnas. Saadud väärtuslikele

sisenditele ja komisjoni eksperditeadmistele tuginedes on käesolevas määruses esitatud

ettepanekute eesmärk need põhiküsimused lahendada ja parandada ELi õigusraamistiku üldist

mõjusust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

• Mõjuhinnang

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 6. märtsi 2025. aasta järeldustes komisjoni üles kiirendama

tööd kõigis tegevussuundades, et järgmise viie aasta jooksul otsustavalt suurendada Euroopa

ET 4 ET

kaitsevalmidust. Lisaks kutsus Euroopa Ülemkogu samades järeldustes komisjoni üles

julgeoleku ja kaitse valdkonnas lihtsustamiseks kiiresti järelmeetmeid võtma.

Kuna tegemist on kiireloomulise ettepanekuga, mille eesmärk on toetada Euroopa

kaitsetööstuse kiiret kohanemist uue geopoliitilise keskkonnaga ja aidata alates 2023. aasta

algusest sõjas olevat riiki, ei olnud võimalik mõjuhinnangut enne kaitsevalmiduse

koondpaketi vastuvõtmist koostada. Kolme kuu jooksul pärast käesoleva ettepaneku

vastuvõtmist esitab komisjon talituste töödokumendi, milles põhjendatakse üksikasjalikult

kõnealust seadusandlikku meedet ja selgitatakse selle asjakohasust kindlaksmääratud

poliitikaeesmärkide saavutamiseks kooskõlas asjaomaste parema õigusloome eeskirjadega.

Ettepanek käsitleb õigusaktide piiratud ja sihipärast muutmist. Muudatused põhinevad

õigusaktide rakendamisel saadud kogemustel. Muudatused ei avalda poliitikale

märkimisväärset mõju, vaid tagavad üksnes tõhusama ja tulemuslikuma rakendamise. Kuna

muudatused on sihipärased ning asjakohased poliitikavalikud puuduvad, ei ole mõjuhinnang

vajalik. Lisatud teatises vaadeldakse siiski selliste meetmete mõju lähemalt, sealhulgas

analüüsitakse selles kontekstis tehtud ELi avaliku uuringu tulemusi.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek luua kaitsesektoris lubadega seotud menetluste jaoks ühtne kontaktpunkt ühes

kiirendatud loamenetlusega avaldab eeldatavasti VKEdel, suurettevõtjatel ja muudel

kaitsesektori sidusrühmadel nõuete täitmisel tekkivate kulude minimeerimisele positiivset

mõju. Liikmesriikides ühtse kontaktpunkti loomise tulemusel ei pea ettevõtjad lubasid taga

ajama mitmes asutuses ja haldusorganis, mis vähendab haldusülesannetele kuluvat aega ja

ressursse. Haldusmenetluste lihtsustamine vähendab märkimisväärselt ebakindlust, sest

kaitsetööstusettevõtetele võimaldatakse suuremat kindlust ja prognoositavust, mistõttu nad

saavad planeerida oma kaitsevalmidustegevusi suurema kindlusega.

Kiirmenetlus, milles eeldatakse, et juhul, kui vastust ettenähtud tähtajaks ei tule, on luba

antud, kiirendab ka lubade väljaandmist, võimaldades kaitsetööstusettevõtetel alustada oma

projekte varem ja vähendades seega viivitusi ja minimeerides kaasnevaid kulusid. Selline

sujuvamaks muudetud menetlus suurendab ELi kaitsesektori konkurentsivõimet ja seda

eelkõige VKEde jaoks, kes saavad muutuvatele turutingimustele ja klientide vajadustele

kiiremini reageerida. Tõhusam ja prognoositavam lubade väljaandmise menetlus muudab ELi

kaitsesektori atraktiivsemaks nii sise- kui ka välisinvestorite jaoks, suurendades

potentsiaalselt selles sektoris nii investeeringuid kui ka kasvu.

See hõlbustab kaitsesektoris kaubandust, eelkõige VKEde jaoks, kes saavad oma tooteid ja

teenuseid lihtsamalt eksportida, millega aidatakse kaasa rahvusvahelise kaubanduse kasvule.

Ühtse kontaktpunkti ja kiirmenetluse loomine hõlbustab ka koostööd ELi

kaitsetööstusettevõtete ja nende rahvusvaheliste partnerite vahel, edendades ühisprojektide ja

-koostöö arendamist ja tagades samal ajal vastavuse rahvusvahelistele lepingutele ja

proportsionaalsetele nõuetele, et minimeerida VKEde ja muude sidusrühmade

halduskoormust.

• Põhiõigused

Ei kohaldata

ET 5 ET

4. MÕJU EELARVELE

Liikmesriigi taotluse korral on abi, mida antakse suutlikkuse suurendamiseks, et toetada ühtse

kontaktpunkti loomist või toimimist, Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) raames

rahastamiskõlblik, kui see on vastu võetud programmi kokkulepitud rahastamispaketi raames

ja vastavas ulatuses. Käesoleva ettepaneku kohane suutlikkuse suurendamise toetus kuulub

Euroopa kaitsetööstuse programmi kohaste toetusmeetmete kohaldamisalasse. Kuna mõju

eelarvele on piiratud, finantsselgitust ei koostata.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitsevalmidusprojektide jaoks sujuvamaks

muudetud loamenetlused. Kõik kaitsevalmidusprojektid saavad kasu sellest, et

liikmesriigid määravad riikliku pädeva asutuse ühtseks kontaktpunktiks, kes vastutab

lubade väljaandmise koordineerimise ja hõlbustamise eest, juhendab ettevõtjaid ning

tagab, et teave on üldsusele kättesaadav ja et kõiki dokumente saab digitaalselt

esitada. Määruses on sätestatud loamenetluste üksikasjalik ajakava. Ettepanek on

kooskõlas lubade väljaandmist käsitlevate liidu õigusaktidega.

ET 6 ET

2025/0172 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Nagu on rõhutatud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“,3 ähvardab

liitu tõsine ja üha suurenev oht, sest Euroopast on taas saanud täieulatusliku konflikti

tallermaa. Sellele süvenevale probleemile reageerimiseks on hädavajalik, et liit

tegutseks oma kaitsevalmiduse tugevdamiseks otsustavalt. Euroopa kaitsevalmidust on

vaja kiiresti suurendada, et Euroopal oleks hiljemalt 2030. aastaks tugev ja piisav

kaitsepositsioon. Lähtudes plaanidest võtta järk-järgult kasutusele kava „ReArm

Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ raames kavandatud vahendid, võivad

kaitseinvesteeringud järgmise nelja aasta jooksul kasvada vähemalt 800 miljardi

euroni. Selle jõupingutuse oluline aspekt on vajadus suurendada liidu kaitsealast

tootmisvõimsust, et liidul oleks võimalik tekkivatele julgeolekuohtudele tulemuslikult

reageerida. Selle eesmärgi saavutamiseks on kindlasti vaja õigusnorme lihtsustada ja

ühtlustada. Õigusraamistike sujuvamaks muutmise ja omavahel vastavusse viimisega

saab liit pakkuda kaitsetööstuse jaoks soodsamat tegutsemis- ja

innovatsioonikeskkonda, kus luua vajalikku võimekust tagada Euroopa julgeoleku- ja

kaitsevalmidus.

(2) Siinkohal tuleks kaitsevalmidust mõista kui liikmesriikide suutlikkust olla

kaitsevaldkonnaga seotud kriisideks ennetava ja koordineeritud lähenemisviisi abil

valmis, neid ennetada ja neile reageerida, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ4. Muu hulgas tuleb selleks tagada, et sellistele

kriisidele tulemuslikuks reageerimiseks on kaitsetööstusel olemas ressursside, võimete

ja taristu hankimiseks ja säilitamiseks vajalik suutlikkus.

(3) Kaitsevalmidusega seotud rajatiste ja taristu ehitamiseks või laiendamiseks ning

seotud tegevuse elluviimiseks on sageli vaja taotleda mitut asjaomast luba ja

2 3 Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ (JOIN(2025) 120 final, 19. märts 2025). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse

teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216,

20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).

ET 7 ET

heakskiitu. Olemasolevad loamenetlused, mis sisaldavad eri valdkondade hindamisi,

on sageli pikad ja tülikad. See, et nendes menetlustes praegu puuduvad kogu liitu

hõlmavad sätted kaitsevalmidusega seotud tegevuse kiirendatud menetlemiseks,

pidurdab kaitseotstarbelise tootmise suurendamist ja kaasneva taristu õigeaegset

kasutuselevõttu ning kaitsevalmidusega seotud tegevust ja tekkivate

julgeolekuvajaduste rahuldamiseks üliolulisi investeeringuid.

(4) Riiklike loamenetlustega tagatakse kaitsevalmidusprojektide ohutus, turvalisus ning

vastavus keskkonna-, sotsiaalsetele ja muudele ohutusnõuetele. Liidu

keskkonnaõiguses on riiklike loamenetluste sisu jaoks ette nähtud ühised tingimused

ning sel viisil tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja võimaldatakse kasutada

kestlikult liidu potentsiaali toormete väärtusahelas.

(5) Samal ajal võib riiklike loamenetluste ettearvamatus, keerukus ja sageli ülemäära pikk

kestus vähendada liikmesriikide kaitsevalmiduse tulemuslikuks tugevdamiseks

vajalikku investeerimiskindlust. Ka asjakohaste projektide loamenetluse struktuur ja

kestus võivad olla eri liikmesriikides väga erinevad. Seega peaksid liikmesriigid

kaitsevalmidusprojektide puhul kohaldama sujuvamaks muudetud ja prognoositavaid

loamenetlusi, et tagada nende projektide tulemuslik ja kiirem elluviimine.

(6) Kuigi teatavad liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad meetmeid

kaitsetööstuse loamenetluste kiirendamiseks, on selleks mitmeid viise ning tekkivad

lahknevused takistaksid kaitsesektoris siseturu toimimist. Kaitseprojektide

loamenetluse osas lahknevad riigisisesed õigusaktid on osutunud Euroopa asjaomaste

kaitseotstarbeliste toodete tarneahelate kitsaskohaks. Siseturu toimimise tagamiseks on

vaja loamenetlusi kiirendada, milleks tuleb kehtestada ühtlustatud õigusnormid.

(7) Kuigi liidu institutsioonid saavad pakkuda suuniseid ja raamistikke, lasub vastutus

lubade andmise ja kiirendatud loamenetluse võimaldamise eest peamiselt

liikmesriikidel. Liikmesriigid saavad nende haldus- ja regulatiivsele olustikule

vastavaid muudatusi ise kõige paremini ellu viia.

(8) Kaitsevalmidusprojektide puhul on tingimata vaja vähendada loamenetluste keerukust

ja kestust. Liit püüab sellega, et kehtestatakse riiklikud loaraamistikud, mis

prioriseerivad neid projekte ja tagavad nende kiire menetlemise, suurendada oma

kaitsealast tootmisvõimsust ja valmisolekut hiljemalt 2030. aastaks.

(9) Nende probleemide lahendamiseks peaks kaitsetööstus saama tugineda

õigusnormidele, mis on olnud tööstuslike loamenetluste sujuvamaks muutmisel juba

tõendatult mõjusad. Eesmärk on kaitsetööstuse tegevusega seotud lubade menetlemise

tähtaegu lühendada, sealhulgas uute tehaste ja nendega seotud taristu ehitamiseks,

olemasolevate rajatiste laiendamiseks, katsekohtade rajamiseks, koolituseks ja

sertifitseerimiseks, kuid samas tugineda kehtivatele kohaldatavatele sätetele ja neid

laiendada.

(10) Liidu õiguse järgimine, sealhulgas näiteks vee, jäätmekäitluse, õhu, ökosüsteemide,

elupaikade, arheoloogiliste leidude, bioloogilise mitmekesisuse ja lindude kaitse

vallas, on loamenetluse lahutamatu osa, erand pole ka kaitsesektor. Sellised

õigusnormid toimivad negatiivse mõju vältimisel või minimeerimisel hädavajaliku

kaitsemeetmena. Siiski tuleks (näiteks keskkonnaalaste) nõuete taset langetamata

kasutada kõiki võimalusi nõutavate hindamiste ja lubade sujuvamaks muutmiseks, et

tagada kaitsevalmidusprojektide loamenetluse prognoositavus ja õigeaegsus. Selles

suhtes tuleks põhjendamatute kattumiste vältimiseks tagada, et vajalikud hindamised

tehakse koos.

ET 8 ET

(11) Selleks et hõlbustada kaitsevalmidustegevusega seotud halduslike loataotluste tõhusat

ja õigeaegset menetlemist ja kaitseotstarbelise tootmise laiendamist, peavad

liikmesriigid tagama, et pädevad riiklikud asutused rakendavad kiirmenetlusi. Need

asutused peaksid tagama sellistel kasutusjuhtudel võimalikult kiire õigusliku

käsitlemise, et seeläbi võimaldada õigeaegset kaitsevalmiduse vajadustele

reageerimist.

(12) Kaitsetegevusega seotud lube vajavate tööstusrakenduste ühtse kontaktpunkti loomise

eesmärk on teabevahetust sujuvamaks muuta, vähendada halduskoormust ja

kehtestada loamenetluse edasiseks kiirendamiseks selged ja õiguslikult siduvad

tähtajad ning pakkuda seeläbi kaitseotstarbelistele tööstusrakendustele jõudsa

edenemise võimalusi. Lisaks pakub see investoritele kindlustunnet, sest tagatakse

loataotluste kiire menetlemine ja piiratakse aeganõudvate menetlustega seotud

investeerimisriske.

(13) Selleks et kiirendada ühtsete kontaktpunktide täies mahus tööle asumist, peaksid

liikmesriigid võimaluste piires ära kasutama võimalikku vastastikust täiendavust

olemasolevate ühtsete kontaktpunktidega, näiteks nendega, mis on loodud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/17355 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/12526 alusel.

(14) Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma nende territooriumil asuvatele

kaitsevalmidusprojektidele vajalikku haldustuge, et hõlbustada nende õigeaegset ja

tulemuslikku rakendamist, pöörates erilist tähelepanu nendes projektides osalevate

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate vajadustele, abistades neid kohaldatavate haldus- ja aruandluskohustuste

täitmisel, teavitades üldsust, et suurendada projektide heakskiitmist, ja andes

loamenetluse käigus projektiarendajatele suuniseid.

(15) Komisjon võib pakkuda ühtsele kontaktpunktile suutlikkuse suurendamise toetust,

sealhulgas tehnilist abi, koolitust, seiret ja hindamist, et arendada ja tugevdada

võimeid, protsesse ja ressursse, mida ühtsetel kontaktpunktidel on vaja käesoleva

määruse kohaldamiseks arendada. Sellist toetust võivad taotleda liikmesriigid ja see

kuulub Euroopa kaitsetööstuse programmi toetusmeetmete kohaldamisalasse [viide

lisatakse pärast EDIPi vastuvõtmist].

(16) Selleks et tagada selgus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse staatuse osas ja

vähendada kohtumenetluse kuritarvitamise ohtu, piiramata seejuures tõhusat

kohtulikku kontrolli, peaksid liikmesriigid tagama, et kõik kaitsevalmidusprojektide

loamenetlustega seotud vaidlused lahendatakse aegsasti. Sel eesmärgil peaksid

liikmesriigid tagama, et projektiarendajatel on võimalik kasutada lihtsaid vaidluste

lahendamise menetlusi ning et kaitsevalmidusprojekte käsitletakse kõigis projektidega

seotud haldus- ja kohtumenetlustes ja vaidluste lahendamise menetlustes kiirkorras,

kuivõrd sellised kiirmenetlused on riigisiseses õiguses ette nähtud.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse

kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL)

nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 3.5.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj).

ET 9 ET

(17) Selleks et pakkuda projektiarendajatele ja muudele investoritele kindlust ja selgust,

mida on vaja kaitsevalmidusprojektide väljatöötamise edendamiseks, peaksid

liikmesriigid tagama, et kõnealuste projektide loamenetluses ei ületata

kindlaksmääratud tähtaegu.

(18) Käesolev määrus ei piira asjakohasel juhul rahvusvahelisest õigusest tulenevaid

kohustusi.

(19) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja seda

saab meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta

meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „kaitsevalmidusprojekt“ – tegevuste, investeeringute ja meetmete kogum, mille

eesmärk on suurendada liikmesriigi või mitme liikmesriigi kaitsevalmidust, sealhulgas

kaitsetööstuse arendamise kaudu;

(2) „kaitsetööstus“ – kõik ettevõtjad, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/43/EÜ7 artikli 3 lõikes 1 määratletud kaitseotstarbeliste toodete

väljatöötamise, tootmise ja valmistamisega;

(3) „kaitsevalmidus“ – ühe või mitme liikmesriigi valmisolek reageerida kaitsevaldkonnas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ8 artikli 1 punktis 10

määratletud kriisile;

(4) „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/6979 artikli 2 punktis 15.

(5) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituse

(EL) 2025/109910 lisas määratletud ettevõtja;

(6) „loamenetlus“ – menetlus, mis hõlmab kõiki asjaomaseid lube, sealhulgas lube, mida

on vaja kaitsevalmidusprojektide ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete

ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2009/43/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse

teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216,

20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj). 10 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj ).

ET 10 ET

käitamiseks, samuti kõiki vajalikke haldustoiminguid alates taotluse täielikkuse

tunnistamisest kuni taotluse kohta tehtud lõplikust otsusest teatamiseni asjaomase

ühtse kontaktpunkti poolt;

(7) „projektiarendaja“ – kaitsevalmidusprojekti välja töötav ettevõtja või ettevõtjate

konsortsium;

(8) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ11 lisa artiklis 2 määratletud väikesed ja keskmise suurusega

ettevõtjad;

Artikkel 2

Ühtne kontaktpunkt

1. Hiljemalt ... [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] loob või

määrab iga liikmesriik ühe asutuse, millest saab asjakohasel haldustasandil ühtne

kontaktpunkt.

2. Ühtne kontaktpunkt vastutab kaitsevalmidusprojektide loamenetluse hõlbustamise ja

koordineerimise eest ning haldusmenetluste sujuvamaks muutmise kohta teabe andmise

eest kooskõlas artikliga 3, sealhulgas projektiarendajale selle kohta teabe andmise eest,

millal loetakse taotlus artikli 5 lõike 6 kohaselt täielikuks.

3. Lõike 1 kohaselt loodud või määratud ühtne kontaktpunkt on kaitsevalmidusprojekti

loamenetluses projektiarendaja ainus kontaktpunkt. Ta teavitab projektiarendajat selles

menetluses tehtud lõplikust otsusest.

4. Projektiarendajatel lubatakse esitada kõiki loamenetluse jaoks asjakohaseid dokumente

elektrooniliselt.

5. Pädevad asutused tagavad, et kõiki konkreetse projekti jaoks tehtud asjakohaseid

uuringuid või antud lube ja kinnitusi võetakse arvesse ning et ei nõuta uuringute, lubade

või kinnituste dubleerimist, välja arvatud juhul, kui liidu või riigisisese õigusega on ette

nähtud teisiti.

6. Liikmesriigid tagavad, et ühtsel kontaktpunktil ja kõigil pädevatel asutustel, kes

vastutavad loamenetluses mingi etapi eest, sh kõik protseduurietapid, on piisaval arvul

kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid,

sealhulgas asjakohasel juhul täiend- ja ümberõppeks, et täita tulemuslikult oma

ülesandeid käesoleva määruse alusel.

7. Asutused, kes osalevad loamenetluses ja muud asjaomased ametiasutused täpsustavad ja

teevad asjaomasele ühtsele kontaktpunktile kättesaadavaks nõuded ja kogu teabe, mida

projektiarendajalt enne loamenetluse algust nõutakse.

8. Liikmesriigi taotlusel võib komisjon käesoleva määruse rakendamise toetamiseks selle

liikmesriigi ametiasutusi suutlikkuse suurendamisel abistada, eelkõige ühtse

kontaktpunkti loomisel või käitamisel.

11 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

ET 11 ET

Artikkel 3

Teabe kättesaadavus veebis

Liikmesriigid esitavad kaitsevalmidusprojektidega seotud loamenetluste kohta internetis

üldsusele tsentraliseeritult ja kergesti kättesaadaval viisil järgmise teabe:

(a) artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtsed kontaktpunktid;

(b) loamenetlus, muu hulgas teave loamenetlusega seotud vaidluste lahendamise

kohta, sealhulgas vajaduse korral vaidluste kohtuvälise lahendamise

mehhanismid, kui sellised menetlused on riigisisese õigusega ette nähtud;

(c) rahastamis- ja investeerimisteenused;

(d) rahastamisvõimalused liidu või liikmesriigi tasandil;

(e) ettevõtluse tugiteenused, muu hulgas, kuid mitte ainult ettevõtte tulumaksu

deklareerimine, kohalikud maksuseadused või tööõigus.

Artikkel 4

Rakendamise kiirendamine

Liikmesriigid pakuvad haldustuge oma territooriumil asuvatele kaitsevalmidusprojektidele,

pöörates erilist tähelepanu nendes projektides osalevatele VKEdele ja keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, sealhulgas väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjatele, andes muu hulgas:

(a) abi kohaldatavatele haldus- ja aruandluskohustustele vastavuse tagamiseks;

(b) abi projektiarendajatele üldsuse teavitamiseks;

(c) abi projektiarendajatele loamenetluse käigus, eelkõige VKEde ja väikeste

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul.

Artikkel 5

Loamenetluse kestus

1. Kaitsevalmidusprojektide loamenetlus, sealhulgas asjaomase loa andmine, ei kesta

kauem kui [60] päeva.

2. Kui kaitsevalmidusprojekti jaoks on vaja ehitada ühte tegevuskohta mitu rajatist või

üksust, võivad projektiarendaja ja ühtne kontaktpunkt leppida kokku projekti jagamises

mitmeks väiksemaks projektiks, et pidada kinni kohaldatavatest tähtaegadest.

3. Erandjuhtudel, kui kavandatud kaitsevalmidusprojekti olemus, keerukus, asukoht või

suurus seda nõuab, võib liikmesriik lõikes 1 osutatud tähtaega enne selle aegumist

juhtumipõhiselt korra kuni 30 päeva võrra pikendada.

4. Kui liikmesriik on seisukohal, et kaitsevalmidusprojekt tekitab erakordse riski töötajate

või kogu elanikkonna tervisele ja ohutusele, ning kui on vaja lisaaega, et välja selgitada,

kas kindlakstehtavaid riske maandavad meetmed on kasutusele võetud, võib ta 30 päeva

jooksul alates loamenetluse algatamisest juhtumipõhiselt pikendada käesoleva artikli

lõikes 1 osutud tähtaega 60 päeva võrra.

5. Lõike 3 või 4 kohaldamisel teavitab ühtne kontaktpunkt projektiarendajat kirjalikult

pikendamise põhjusest ja kuupäevast, mil lõplik otsus eeldatavasti tehakse.

6. Hiljemalt 15 päeva jooksul alates loataotluse saamisest tunnistab asjaomane ühtne

kontaktpunkt taotluse täielikkust ja kinnitab käesoleva määruse kohaldamist, või kui

ET 12 ET

projektiarendaja ei ole saatnud kogu taotluse menetlemiseks vajalikku teavet, palub

ühtne kontaktpunkt projektiarendajal esitada põhjendamatu viivituseta täielik taotlus,

täpsustades puuduoleva teabe. Kui esitatud taotlust peetakse teist korda mittetäielikuks,

võib ühtne kontaktpunkt 15 päeva jooksul pärast teist esitamist esitada teise teabenõude.

Ühtne kontaktpunkt ei nõua teavet valdkondades, mida esimene lisateabe taotlus ei

hõlmanud, ja võib nõuda tõendeid üksnes kindlaks tehtud puuduva teabe täiendamiseks.

Kuupäeva, millal ühtne kontaktpunkt taotluse täielikuks tunnistab, käsitatakse selle

taotluse loamenetluse alguskuupäevana.

7. Mitte ühegi loamenetluse jaoks käesolevas artiklis sätestatud tähtaeg ei takista

liikmesriike kehtestamast lühemaid tähtaegu.

8. Kui ühtne kontaktpunkt ei teavita projektiarendajat loamenetluse tulemustest lõikes 1

sätestatud ning vajaduse korral lõigete 3 ja 4 kohaselt pikendatud tähtaja jooksul,

loetakse taotlusega hõlmatud load antuks. Ühtne kontaktpunkt saadab projektiarendajale

viivitamata kirjaliku kinnituse, et esitatud taotluse alusel on luba vaikimisi antud.

Artikkel 6

Planeerimine

1. Kavade, sealhulgas üldplaneeringute, ruumiliste planeeringute ja maakasutuskavade

koostamise eest vastutavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused lisavad

vajaduse korral sellistesse kavadesse sätted kaitsevalmiduse tegevuste, projektide ja

vajaliku taristu arendamise kohta. Kaitsevalmidusprojektide arendamise hõlbustamiseks

tagavad liikmesriigid, et kõik asjakohased ruumilise planeerimise andmed on veebis

kättesaadavad kooskõlas artikliga 3.

2. Kui kavasid, mis sisaldavad sätteid kaitsevalmidusprojektide arendamise ja nende jaoks

vajaliku taristu kohta, tuleb hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2001/42/EÜ12 ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ13 artikli 6 kohaselt,

ühendatakse need hindamised. Kui see on kohaldatav, käsitletakse ühendatud hindamise

käigus ka mõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ14 osutatud

potentsiaalselt mõjutatud veekogudele. Kui asjaomased liikmesriigid peavad hindama

käimasoleva ja tulevase tegevuse mõju merekeskkonnale, sealhulgas maismaa ja mere

koostoimele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL15

artiklis 4, hõlmab ühendatud hindamine ka seda mõju. Asjaolu, et hindamisi käesoleva

lõike kohaselt ühendatakse, ei mõjuta nende sisu ega kvaliteeti. Ühendatud hindamine

toimub käesolevas määruses sätestatud tähtaegade jooksul.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja

programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2001/42/oj). 13 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse

ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse

mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/89/oj).

ET 13 ET

Artikkel 7

Kaitsevalmidusprojektide eelisstaatus

Kõiki kaitsevalmidusprojektidega seotud vaidluste lahendamise menetlusi, kohtuvaidlusi,

apellatsioone ja õiguskaitsevahendeid, haldusmenetlusi riiklikes kohtutes, erikohtutes,

organites või vahekohtutes, sealhulgas lepitusi ja vahekohtumenetlusi, kui need on riigisiseses

õiguses olemas, käsitatakse kiireloomulistena, kui asjaomaseid loamenetlusi käsitlevas

riigisiseses õiguses on sellised kiirmenetlused ette nähtud ja seal sätestatud ulatuses ning

tingimusel, et austatakse kohaldatavaid üksikisikute või kogukondade kaitseõigusi.

Kaitsevalmidusprojektide arendajad osalevad sellises kiirmenetluses, kui see on asjakohane.

Artikkel 8

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsioonide kohaldatavus

Käesolev määrus ei piira asjakohasel juhul kohustusi, mis tulenevad 25. juunil 1998. aastal

Århusis allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo

kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole

pöördumise konventsioonist ning 25. veebruaril 1991. aastal Espoos allkirjastatud UNECE

piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja selle 21. mail 2003. aastal Kiievis

allkirjastatud keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollist.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse üksnes selliste kaitsevalmidusprojektide taotluste suhtes, mis esitati pärast

nimetatud kuupäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

SELETUSKIRI

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V)

kohta

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule

kaitsevalmiduse koondpaketi ehk nn Omnibus V. Koondpaketis sisalduvad ettepanekud

jagunevad viieks õiguslikuks algatuseks eesmärgiga toetada kaitsevalmiduse tõstmist,

ühtlustades, lihtsustades ja muutes paindlikumaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) kaitsehangete,

kaitsevalmidusprojektide loamenetluste ja muid kaitsetööstusega seotud protsesse.

Kaitsevalmiduse koondpakett vastab otseselt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta

üleskutsele Euroopa Komisjonile kiirendada tööd oluliste õigus- ja haldusraamistike

lihtsustamisel kaitsevalmiduse seisukohast. Kaitsevalmiduse koondpakett kajastab Euroopa

kaitsevalmiduse valges raamatus sätestatud prioriteete ning seisukohta, et EL-i kehtivat

rahuajaks loodud regulatiivset raamistikku tuleb kohandada, võimaldamaks kiiret võimete

arendamist ja kasutuselevõttu, mis vastaks muutunud julgeolekuolukorra vajadustele.

Eesti seisukohad koondpaketi kohta kinnitati 18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil.

Pärast seisukohtade kinnitamist Vabariigi Valitsuses said seisukohad heakskiidu Riigikogu

Riigikaitsekomisjonis 22. septembril ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis

26. septembril 2025. a.

Nõukogus lepiti Euroopa Parlamendiga (EP) läbirääkimiste alustamiseks mandaat kokku

26.11.2025. Nõukogu ja EP läbirääkimistel on ühe olulise küsimusena seni lahendamata

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamisega seotud ettepanek kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes vaikimisi heakskiitu (loa andmine vaikimisi). Nõukogu mandaat näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud projektiarendajat

loamenetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik taotlusega hõlmatud load

automaatselt antuks. Vastavalt nõukogu mandaadile ei kehtiks loa andmine vaikimisi

põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate

ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. EP ettepaneku alusel ei rakenduks loa andmine

vaikimisi, kui asjaomase liikmesriigi riiklik õigussüsteem on nende menetluste puhul

haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte kohaldamine välistanud. Läbirääkimised nõukogu

ja EP vahel ja komisjoni osalusel jätkuvad, lõplikku kompromissi ei ole veel teada.

Kuna Eesti toetab üldiselt kaitsevalmiduse koondpaketi eesmärke, siis oleme kokkuleppe

huvides valmis toetama läbirääkimistel saavutatud kompromissi, kuid see omakorda nõuab

algsete heakskiidetud seisukohtade muutmist.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi Euroopa Liidu ja

NATO osakonna nõunik. Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on

kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles ([email protected]).

1. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kaitsevalmiduse koondpaketi läbirääkimistel olid keskseteks teemadeks kaitsealaste

riigihangete lihtsustamine ja kiirendamine, kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid vedusid

puudutavate režiimide harmoniseerimine, aruandluskohustuste vähendamine ning piiriülese

koostöö edendamine ja selle kasvu toetamine.

Kaitsevalmiduse koondpaketi üheks osaks on ettepanek EP ja nõukogu direktiiviks seoses

kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning julgeoleku- ja kaitsealaste

hangete lihtsustamisega (COM(2025) 823 final). Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete osas

olid läbirääkimistel olulisemateks küsimusteks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud hangete

piirmäärade tõstmine, et liikmesriigid saaksid suunata ressursid eelkõige strateegiliselt

olulistele hangetele ning vähendada väiksemate hangete halduskoormust. Nõukogu mandaadis

sisalduva kompromissi tulemusel ei kohaldata direktiivi täismahus menetlusnõudeid enam

väiksemamahulistele hangetele kuni 3 000 000 eurot (hetkel kehtiv piirmäär 443 000 eurot),

mis võimaldab selliseid lepinguid sõlmida kiiremini ja lihtsustatud korras. Samuti luuakse

võimalus rakendada kaitse- ja julgeolekuhangetes tavahangete direktiivide lihtsustavaid

vahendeid nagu dünaamilised hankesüsteemid, Euroopa ühtne hankedokument ja

innovatsioonipartnerlus. Muudatused on kooskõlas Eesti seisukohaga, kuigi oleksime

eelistanud madalamaid rahvusvaheliste hangete piirmäärasid (kuni 900 000 eurot), säilitamaks

tasakaalu avatud konkurentsiga. Kuna ka EP toetab madalamaid piirmäärasid, on tõenäoline, et

lõplik kompromiss kujuneb alla 3 000 000 euro.

Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste osas olid läbirääkimistel

olulisemateks küsimusteks sertifitseeritud ettevõtjate kaupade ja teenuste siseturul liikumise

lihtsustamine ja üldiste veolubade kohaldamisala laiendamine. EP soovib säilitada komisjoni

ettepanekus sisalduva lähenemise, mille kohaselt nähakse liidusiseste vedude režiimide

harmoniseerimiseks ette delegeeritud aktide kasutamine. Nõukogu mandaat seevastu näeb ette

direktiivi rakendamise toetamiseks koordineerimisrühma loomise, mille roll oleks nõuandev.

Koordineerimisrühm toetaks kaitseotstarbeliste toodete veolitsentside ühtlustamist,

hõlbustades parimate tavade vahetamist lubade andmise ja järelevalveasutuste vahel ning

käsitledes direktiivi rakendamise ja praktilise kohaldamisega seotud küsimusi. Eesti eelistab

harmoniseerimiseks delegeeritud aktide kasutamist, kuna see võimaldaks ühtlustamist

tõhusamalt ja ühtsemalt tagada. Samas oleks ka koordineerimisrühma loomine kooskõlas Eesti

eesmärgiga toetada liikmesriikide vahelist koostööd ning edendada ühtlustatud lähenemist

direktiivi rakendamisel. Seega on mõlemad lähenemised üldjoontes kooskõlas Eesti

seisukohaga.

Lisaks hõlmab kaitsevalmiduse koondpakett ettepanekut EP ja nõukogu määruseks

(COM(2025) 822 final), millega nähakse ette Euroopa Kaitsefondi (EDF) määruse sätete

laiendamist. Olulisemateks küsimusteks oli toodete testimistegevuste toetamine kolmandates

riikides, sealhulgas Ukrainas, tehes vastavad kulud EDF-is toetuskõlbulikuks. Samuti oli

läbirääkimistel oluline hindamiskriteeriumite lihtsustamine ja kaasrahastavate liikmesriikidele

arendusprojektide tulemuste juurdepääsu õiguste andmine. Muudatused on kooskõlas Eesti

seisukohaga.

Kaitsevalmiduse koondpaketi üheks osaks on ettepanek EP ja nõukogu määruseks

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta (COM(2025) 821 final). Eelnõu

läbirääkimistel olid kaitsevalmidusprojektide loamenetluse osas olulisemateks küsimusteks

EL-i üleste menetlustähtaegade kehtestamine ja loamenetluse tulemuse vaikimisi lõplikult

otsustatuks lugemine (loa andmine vaikimisi), kui asjakohane haldusorgan ei tee

projektiarendaja taotluse osas etteantud tähtaja jooksul positiivset või negatiivset otsust.

Lõplikku kompromissi täna veel saavutatud ei ole, arutelud EP ja nõukogu vahel jätkuvad.

Nõukogus kokkulepitud seisukoht näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud

projektiarendajat loamenetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik taotlusega

hõlmatud load automaatselt antuks (vaikimisi heakskiit). Vastavalt nõukogu mandaadile ei

kehtiks loa andmine vaikimisi vaid põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht

inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. Nõukogus

kokkuleppe saavutamisel toetasime kompromissi, aga Eesti tegi avalduse, kus esitasime

vastavalt heakskiidetud Eesti seisukohtadele vastuseisu loamenetluses projektiarendajale

taotletava loa vaikimisi andmisele.

EP ettepaneku alusel ei rakenduks vaikimisi heakskiit, kui asjaomase liikmesriigi õiguskord on

vastavate loamenetluste puhul haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud. Praeguse

teadmise kohaselt võib lisaks tulla täiendus vajadusest teavitada komisjoni kindlaksmääratud

tähtajaks nende välistuste aktiveerimiseks. Eesti õiguses on vastav välistus olemas

loamenetlusete puhul näiteks kemikaaliseaduses, relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses.

Täiendavalt on vastav välistus ehitusseadustiku osas lisatud eelnõu SE 743 paketti ning

lisatakse looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 612 SE

või atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse 861 SE juurde, et lisada vastav välistus ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja

tööstusheite seadusesse.

Seletuskirja koostamise ajal ei ole veel teada nõukogu ja EP vahelise kompromissteksti detaile,

aga ootus on, et mõlemapoolselt tehakse järeleandmisi. Selleks, et võimaldada Eesti esindajal

kompromissi toetada ning hoida ära vajadus kaitsevalmiduse paketile vastu hääletada, on

esialgse seisukoha osas loamenetluse vaikiva heakskiidu osas ette valmistatud paindlikum

seisukoht, mis lähtub Eesti huvidest ja arvestab läbirääkimiste seniseid arutelusid.

2. Eesti seisukoht ja selle põhjendus

2.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) osas

saavutatud kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides toetada võimalust kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes loa andmist vaikimisi, eelistatavalt koos

tingimustega, mis annavad liikmesriikidele õiguse jätkuvalt välistada haldusorgani

vaikimisi heakskiidu põhimõtte kohaldamist teatavat liiki menetluste puhul ning

tagavad loataotluse menetlemiseks piisava menetlusaja.

Selgitus: EP ja nõukogu määruse eelnõus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise

kohta nähakse ette, et kaitsevalmidusprojektide loamenetluses loetakse luba vaikimisi antuks,

kui loa andja ei ole loa andmiseks määratud tähtaja jooksul teavitanud projektiarendajat

loamenetluse tulemusest.

Ühtne loamenetluste kestuse tähtaeg on seni kokku leppimata: nõukogu kompromiss sisaldas

tähtaega 45 tööpäeva alates loataotluse esitamisest, lisaks veel erijuhtudel ajapikendus kuni 65

tööpäeva, samas kui EP kindel seisukoht on lühemad tähtajad tööpäevade arvestuses, vastavalt

42 päeva koos võimaliku ajapikendusega 58 tööpäeva. Eestile on pakutud loamenetluste

tähtajad põhimõtteliselt vastuvõetavad ja need on võrreldava kestusega kehtivas õiguses

sätestatud tähtaegadega, kuid keerulisemate juhtumite menetlemise erisused ei pruugi olla

piisavalt arvesse võetud. Näiteks on relvaseaduse alusel tegevuslubade menetlustähtaeg 80+60

tööpäeva, kusjuures loa andmine eeldab projektiarendajast ettevõtja usaldusväärsuse

kontrollimiseks rahvusvahelist koostööd, mis on ajamahukas. Selles tulenevalt on väga oluline,

et määruse eelnõus oleks liikmesriigile ette nähtud õigus jätta vaikimisi heakskiidu regulatsioon

erandlikel juhtudel kohaldamata.

Nõukogu kompromiss nägi ette, et vaikimisi heakskiit ei kehtiks põhjendatud juhtudel, kui on

tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või

keskkonnale. EP soovib aga võimaldada liikmesriikidel, kelle õiguskord on teatud menetluste

puhul haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud, pärast komisjoni teavitamist seda

mitte rakendada, samas kui teistele riikidele erandeid ette ei nähtaks.

Meie selge eelistus on, et lõplik lahendus sisaldaks võimalust vaikiva heakskiidu põhimõtte

välistamiseks liikmesriigi õiguses, kuna Eestis on juba kõnealune välistus kemikaaliseaduses,

relvaseaduses ja lõhkeainematerjaliseaduses ning vastavasisuline välistus on kavandatud ka

ehitusseadustikku eelnõu SE 743 raames ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja

tööstusheite seadusesse eelnõu 612 SE või 861 SE raames. Keskkonnaload ja kompleksload

erinevad lihtsatest registreeringutest. Nii ehituslubade kui ka keskkonnakaitselubade puhul ei

ole kõrvaltingimused erand, vaid tihti loa keskne osa. Luba ei anna üksnes abstraktset õigust

tegevust alustada, vaid määrab konkreetse tegevuse lubatud mahu, tehnilised ja

keskkonnakaitselised või ehituslikud tingimused sh seire või ekspertiisikohustused. Samuti

määratakse keskkonnakaitselubadel heite piirväärtused, seirenõuded, aruandluskohustused

ning muud tegevuse õiguspärasuse seisukohalt olulised nõuded. Kui luba loetakse antuks

vaikimisi selle kohta haldusakti vormistamata, ei ole selge, millise sisuga on luba ja millistel

tingimustel tegevus toimub. Eesti seisukoht oli nõukogu läbirääkimistel, et kuigi toetame menetlustoimingu vaikimisi

sooritatuks lugemist, kui kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja jooksul arvamust

avaldanud või muul viisil reageerinud, siis ei saa me nõustuda kogu loamenetluse tulemuse

vaikimisi lõplikult otsustatuks lugemisega. Kompromissi heakskiitmisel esitas Eesti selle kohta

avalduse.

Eesti jaoks on EL-i kaitsevalmiduse tõstmine prioriteet ning toetame paketi üldist eesmärki

lihtsustada kaitsehangete, kaitsevalmidusprojektide loamenetluste ja kaitsetööstusega seotud

protsesse EL-is. Samuti tuleb arvestada, et koondpaketi lõplik heakskiit toimub kvalifitseeritud

häälteenamusega, mis võib kaasa tuua olukorra, et peame lõpuks leppima kompromissiga, mis

ei ole meie esimene eelistus. Selle tõttu tuleks vastuhääletamise vältimiseks pehmendada

esialgselt seisukohta, mis menetluse tulemusel vaikimisi loa andmise välistas, ning lõpliku

kompromissi leidmise huvides nõustuda antud paketi kontekstis ja üksnes

kaitsevalmidusprojektide puhul ka vaikimisi heakskiidu kohaldamisega loamenetluse

lõppotsuste tegemisel. Kaitsevalmidusprojektid on määruses defineeritud kui tegevused,

investeeringud ja meetmed, mille peamine eesmärk on ühe või mitme liikmesriigi

kaitsevalmiduse suurendamine, sealhulgas läbi kaitsetööstuse arendamise. Samas rõhutame, et

see ei saa muutuda pretsedendiks tulevaste EL-i õigusaktide puhul.

Kui lõplikus tekstis ei sisaldu võimalust arvestada liikmesriikide õiguskorras kehtiva vaikimisi

loa andmise põhimõtte vältimisega, siis toob see eelduslikult kaasa vajaduse teha vastav

muudatus mitmes eelnimetatud ja välistust sisalduvas seaduses.

3. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud Kliimaministeeriumiga, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, Justiits- ja Digiministeeriumiga ning teiste

ministeeriumitega ELi koordinatsioonikogus.