Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. mai 2026. aasta istungil

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 21.05.2026 nr 2-5/26-01031-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. mai 2026. aasta istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan Vabariigi Valitsuse 21. mai 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa  Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. mai 2026. a istungil:   1. Eesti eelistab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu toidu- ja söödaohutusnõuete lihtsustamist  ja  tugevdamist  käsitleva  määruse  eelnõus  COM(2025)  1030  lihtsustatakse  taimekaitsevahendite  hädavajaliku  kasutuse  erandit  ja  kaotatakse  kohustus  koostada  erandi  alusel  lubatud  taimekaitsevahendite  kasutuselt  kõrvaldamise  kavasid.  Peame  oluliseks,  et  taimekaitsevahendite  toimivate  alternatiivsete  lahenduste  puudumise  korral  on  taimekaitsevahendite  lubade  andmisel  ja  vastastikusel  tunnustamisel  võimalik  arvestada  ka  mõju  põllukultuuride  tootmise  elujõulisusele,  sealhulgas  mõju  saagikusele,  et  tagada  põllumajandustootjatele oluliste taimekaitsevahendite kättesaadavus.   2.  Kui  lõpptulemusel  ei  ole  ülaltoodud  tingimused  täidetud,  võib  Eesti  nõukogu  üldise  lähenemisviisi ja eelnõu lõppteksti hääletamisel jääda vastu.       Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri  2. Nõukogu päevakord 3. Määruse eelnõu COM(2025) 1030   Sandra Metste [email protected]

.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 16.12.2025

COM(2025) 1030 final

2025/0410 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003,

(EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1099/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 528/2012 ja (EL) 2017/625 toidu- ja söödaohutusnõuete lihtsustamise

ja tugevdamise osas

{SWD(2025) 1030 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa valdkondadevahelisest õigusaktide lihtsustamise paketist, mis

kuulutati välja Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja toidualases visioonis1. Paketi eesmärk

on vähendada tarbetut regulatiivset koormust ning säilitada samas toidu- ja söödaohutuse ning

inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrged standardid. Ettepanek on vastus

sidusrühmade ja ELi liikmesriikide korduvatele taotlustele muuta õigusaktidega ette nähtud

menetlused kiiremaks ja selgemaks.

Algatuse eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada teatavaid toidu- ja söödatootmises kasutatavate

toodetega seotud nõudeid ja menetlusi, mida ettevõtjad ja ametiasutused peavad eriti

koormavaks. Kõnealuseid sätteid aitaks paremaks teha õigusnormide ühtlustamine ja

ajakohastamine, mis muudaks asjaomased õigusaktid ettevõtjate ja liikmesriikide

ametiasutuste jaoks optimaalsemaks ja kulutõhusamaks, tagades samal ajal inimeste ja

loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemelise kaitse. Täpsemalt on käesoleva algatuse

eesmärk lihtsustada alljärgnevate õigusaktide teatavaid sätteid ja menetlusi ning tagada nende

õigusaktide parem rakendamine.

Määrus (EÜ) nr 1107/20092. Nagu on teada antud põllumajandus- ja toidualases visioonis,

on vaja kiirendada uute biotõrjeainete ja neid sisaldavate toodete turulepääsu, et muuta need

Euroopa põllumajandustootjatele kättesaadavamaks, eesmärgiga toetada üleminekut

kestlikumatele taimekaitsetavadele ja vähendada ohtlikumate keemiliste taimekaitsevahendite

kasutamist.

Biotõrjeained (nagu mikroorganismid, infokemikaalid (feromoonid), taimeekstraktid) on

keemiliste toimeainete kestlikumad alternatiivid. Nende taimekahjustajate hulk, mida juba

praegu heaks kiidetud biotõrjeained suudavad tõrjuda, ja nende kultuuride arv, millel neid on

lubatud kasutada, on siiski suhteliselt piiratud. Võimalikud taotlejad, kes soovivad saada

heakskiitu uutele biotõrjeainetele ja lube toodete kasutamiseks suuremal hulgal kultuuridel,

kurdavad, et liikmesriikidel ei ole piisavalt suutlikkust ja oskusteavet vajalike riskihindamiste

tegemiseks ning et turulejõudmiseks kuluv aeg on liiga pikk. Komisjon on juba võtnud

meetmeid biotõrjeainete turulelaskmise hõlbustamiseks. Näiteks võeti 2022. aastal vastu

mikroorganismide valdkonna ajakohastatud andmenõuded3,4 ja ühtsed põhimõtted,5 et muuta

need otstarbekohasemaks, ning töötati välja ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma

projekt,6 et vähendada liikmesriikides biotõrjevahendite jaoks lubade andmise viivitusi,

jagades häid tavasid ja lahendusi tõhususe suurendamiseks ja koormuse vähendamiseks.

Võetud meetmed ei ole siiski veel piisavad. Seetõttu esitatakse käesolevas seadusandlikus

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja

toidusektor tulevastele põlvedele“, COM/2025/75, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025DC0075.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009

taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50, http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj). 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02013R0283-20221121. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02013R0284-20221121. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02011R0546-20221121. 6 https://ec.europa.eu/internal_market/smet/projects/biosolutions/index_en.htm.

ET 2 ET

ettepanekus määruse (EÜ) nr 1107/2009 mitu sihipärast muudatust, et kiirendada

biotõrjeainete ja neid sisaldavate toodete turulepääsu.

Mitu sidusrühma on esitanud märkusi biotehnoloogia õigusakti tagasisidekorjes8 (14. mai –

11. juuni 2025) ja palunud muu hulgas ühtlustada biotõrjevahenditega seotud menetlusi ja

esitada selle ainerühma selge määratlus, et piiritleda määruse (EÜ) nr 1107/2009

muudatusettepanekus kavandatud lihtsustuste kohaldamisalasse jäävad ained. Nende märkusi

on arvesse võetud ka kavandatud sätetes.

Mitu eelkõige väiksemat liikmesriiki on tähelepanu juhtinud ka sellele, et nende territooriumil

ei taotleta biotõrjeaineid ja madala riskiastmega toimeaineid sisaldavate toodete lube, sest

nende toodete turupotentsiaal on piiratud võrreldes kulude ja viivitustega, mis on seotud

vajadusega saada luba eri tsoonides, kuhu liikmesriigid on määruse (EÜ) nr 1107/2009 I lisa

kohaselt määratud, ning mis tulenevad raskustest ja viivitustest vastastikuse tunnustamise

menetlustes. Seetõttu tehakse ettepanek tõhustada selliste taimekaitsevahendite vastastikuse

tunnustamise menetlust, mis sisaldavad ainult biotõrje või madala riskiastmega toimeaineid,

nähes ette vaikiva nõusoleku juhul, kui asjaomane liikmesriik ei tee 120 päeva jooksul

vastastikuse tunnustamise menetluse kohta otsust.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 lõike 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendite

professionaalsed kasutajad säilitama kasutatavate taimekaitsevahendite kohta vähemalt kolm

aastat andmeid, mis sisaldavad taimekaitsevahendi nime, kasutuskorra aega ja kulunormi ning

pindala ja põllukultuuri, mille peal taimekaitsevahendit kasutati; andmete säilitamise eesmärk

on parandada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitset, tagades jälgitavuse ja teabe

võimaliku kokkupuute kohta, tõhustada seiret ja järelevalvet ning vähendada veekvaliteedi

seire kulusid. Arvestades, et biotõrjeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite puhul on selline

teave vähem oluline, ning selleks et vähendada põllumajandustootjate halduskoormust, ei

tohiks andmete säilitamise kohustust kohaldada selliste taimekaitsevahendite suhtes, mis

sisaldavad ainult biotõrjeaineid.

Lisaks on määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kogemus ning taimekaitsevahendeid

käsitlevate õigusaktide hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi

raames,7 samuti liikmesriikide ja sidusrühmade ettepanekud näidanud, et määruses teatavaid

muid sätteid muutes saaks suurendada selgust, vähendada muret, et põllumajandustootjad ei

suuda toiduga kindlustatuse tagamiseks jätkuvalt põllumajanduslikke taimekasvatussaadusi

toota, ning kergendada oluliselt ametiasutuste ja sidusrühmade halduskoormust, ilma et

alandataks inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse taset.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi

raames näitas, et ettevõtjate ja liikmesriikide suurim koormus on seotud toimeainete

heakskiitmise ja heakskiidu pikendamise ning taimekaitsevahendite lubade andmise ja

pikendamise menetlustega. Eelkõige ei ole liikmesriikide pädevate asutuste ressursipuuduse

tõttu enamikul juhtudest võimalik kinni pidada tähtaegadest, mis on menetluste

lõpuleviimiseks määrusega ette nähtud,8 ning sellel on põllumajandustootjatele ja tööstusele

negatiivsed tagajärjed. 2023. aastal korraldati seminar „Zonal Authorisation procedure –

Improvements and Developments“ (Tsoonipõhine lubade andmine – parandamisvõimalused

7 https://food.ec.europa.eu/plants/pesticides/refit_en. 8 „Report on the compliance with the legal deadlines set out in the Regulation (EC) No 1107/2009

concerning the authorisation of plant protection products reported by Member States and Norway for the years

2017, 2018, 2019 and 2020“ (Aruanne selle kohta, mil määral peeti kinni määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud

tähtaegadest aastatel 2017, 2018, 2019 ja 2020 antud taimekaitsevahendite lubade puhul, millest liikmesriigid ja

Norra on teatanud), https://food.ec.europa.eu/system/files/2022-09/pesticides_ppp_report_ms-survey_regulatory-

procedures-timing_2017-20_0.pdf.

ET 3 ET

ja edasiarendused, ZAPID),9 mille eesmärk oli neile viivitustele lahendusi otsida, kaaludes

erinevaid võimalusi, kuidas taimekaitsevahendite loataotluste hindamist tõhustada. Seminaril

leiti muu hulgas, et liikmesriigid eraldavad märkimisväärsel hulgal vahendeid toimeainete

heakskiidu süstemaatiliseks pikendamiseks, millele järgneb taimekaitsevahendite lubade

pikendamine, sest heakskiit ja load on tähtajalised ning aeguksid, kui pikendamistaotlusi ei

esitataks ega hinnataks. Seetõttu viibib uute toimeainete heakskiitmine ja uusi toimeaineid

sisaldavate taimekaitsevahendite esmakordsete lubade andmine veelgi või ei leia võimalikud

taotlejad ühtegi liikmesriiki, kes saaks võtta endale referentliikmesriigi rolli.

Sellised viivitused takistavad üleminekut kestlikumatele toimeainetele ja

taimekaitsevahenditele. Seetõttu tuleks liikmesriikides pikendamismenetlusteks eraldatud

vahendid teha kättesaadavaks uute toimeainete ja toodete taotluste hindamise jaoks.

Arvestades seda, et enamiku heakskiidetud toimeainete heakskiitu on vähemalt üks kord

pikendatud ning et uutel toimeainetel on eeldatavasti paremad toksikoloogilised ja

ökotoksikoloogilised omadused, tehakse ettepanek muuta toimeainete heakskiit tähtajatuks,

välja arvatud asendamisele kuuluvate toimeainete ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4

lõike 7 alusel heaks kiidetud toimeainete puhul, kuivõrd neil on inimeste või loomade tervise

või keskkonna seisukohalt probleemseid omadusi. Inimeste ja loomade tervise ning

keskkonna kaitse kõrge taseme säilitamiseks jääb siiski võimalus heakskiidule tähtaeg seada,

kui leitakse, et see on riskihindamise tulemust arvestades asjakohane. Lisaks võib komisjon

liikmesriikide taotlusi arvesse võttes kindlaks määrata tähtajatult heaks kiidetud toimeained,

mille suhtes viiakse läbi täielik pikendamismenetlus, või määrata kindlaks

tähtajatult/tähtajaliselt heaks kiidetud toimeained, mille suhtes korraldatakse sihipärane

ümberhindamine. Peale selle säilib erakorralise läbivaatamise võimalus, mis on juba ette

nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 21. Selline lähenemisviis võimaldab vahendeid

tõhusamalt kasutada, sest liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi

„toiduohutusamet“) saavad suunata olemasolevad vahendid sellistele toimeainetele, mida on

alust ümber hinnata, ning uute toimeainete heakskiitmise taotluste ja neid aineid sisaldavate

taimekaitsevahendite loataotluste hindamisele.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 22 on sätestatud madala riskiastmega toimeainete

kindlakstegemise kriteeriumid, viidates II lisa punktis 5 toimeainete suhtes kehtestatud

ohupõhistele kriteeriumidele ning artiklis 47 neid sisaldavate taimekaitsevahendite suhtes

kehtestatud riskipõhistele kriteeriumidele. Nende sätete rakendamine on osutunud raskeks,

sest toimeainete heakskiitmise või heakskiidu pikendamise ajal ei ole enamasti teada, kas

artiklis 47 kehtestatud kriteeriumeid taimekaitsevahendite kohta on võimalik täita.

Kriteeriume lihtsustatakse seetõttu nii, et need puudutavad üksnes toimeaine olemuslikke

omadusi. Lisaks on olnud juhtumeid, kus toimeainet ei saanud madala riskiastmega

toimeainena heaks kiita seetõttu, et heakskiitmise või heakskiidu pikendamise menetluse ajal

ei olnud võimalik mõningaid kriteeriumidega seotud aspekte täielikult kindlaks teha, kuid

hiljem saadi lisateavet, mis näitas, et kriteeriumid on täidetud. Praegu aga ei ole määruse (EÜ)

nr 1107/2009 kohaselt võimalik taotleda heakskiidetud toimeaine staatuse muutmist madala

riskiastmega toimeaineks. Seetõttu lisatakse selline võimalus.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikega 7 on ette nähtud erand selleks, et oleks võimalik

heaks kiita toimeaineid, mis ei vasta artiklis 4 ja II lisas sätestatud

heakskiitmiskriteeriumidele, juhul kui selliste toimeainete heakskiitmine on vajalik

taimetervisele esineva tõsise ohu tõttu, mida ei ole võimalik ohjata muude olemasolevate

vahenditega, sealhulgas võrreldava maksumuse ja tõhususega keemiliste ja mittekeemiliste

meetoditega; erandit ei kohaldata toimeainete suhtes, millel on eriti ohtlikud omadused.

9 https://food.ec.europa.eu/document/download/21e6b162-ac20-4d3c-aefb-

a9084888f515_en?filename=pesticides_auth-ppp_workshop_20231205_sum.pdf.

ET 4 ET

Sellistel juhtudel tuleb võtta kõik meetmed toimeainega kokkupuute vähendamiseks ja tagada

tarbijaohutus. Liikmesriigid, kes annavad loa selliseid toimeaineid sisaldavate

taimekaitsevahendite kasutamiseks, peavad koostama järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise

kava ja esitama selle komisjonile. Kogemused on siiski näidanud, et selle sätte kohaldamisala

ei ole selgelt sõnastatud ja sõnastust tuleks parandada, et selgitada, milliste ainete puhul on

selline erand võimalik. Lisaks on selliseid toimeaineid sisaldavatele taimekaitsevahenditele

lube andvate liikmesriikide kohustus koostada järkjärguline kasutuselt kõrvaldamise kava

ebaproportsionaalne, võttes arvesse, et selle sätte alusel antav heakskiit piirdub igal juhul viie

aastaga. Seetõttu jäetakse see kohustus välja ja sõnastatakse artikli 4 lõike 7 kohaldamisala

selgemalt.

Pärast toimeaine heakskiidu pikendamata jätmist peavad liikmesriigid kõik seda toimeainet

sisaldavate toodete load tagasi võtma ja põllumajandustootjad peavad nende toodete

kasutamise lõpetama. Sellistes olukordades vajavad liikmesriigid aega tootelubade

tagasivõtmiseks; selleks et vältida jäätmeteket ja anda põllumajandustootjatele aega

alternatiivide leidmiseks, on artikli 20 lõikega 2 ette nähtud võimalus anda teatavatel juhtudel

ajapikendust, mis ei ületa selliste taimekaitsevahendite olemasolevate varude turulelaskmise

ja kasutamise maksimumtähtaegu, mille load tuleb tagasi võtta. Artikli 20 lõige 2 ei hõlma

praegu olukordi, kus pikendamata jätmise põhjused on seotud tervise või keskkonna kaitsega,

kuid otsest ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale ei ole. Ka sellistes

olukordades oleks siiski eelistatav, et määrusega, milles toimeaine heakskiit pikendamata

jäetakse, nähakse ette maksimaalsed ajapikendused, mille liikmesriigid võivad artikli 46

alusel kehtestada, et võimaldada põllumajandustootjatel alternatiivseid taimekaitsevahendeid

leida.

Praegu artikli 20 lõikes 2 sätestatud ajapikenduste maksimaalne pikkus, st kuus kuud

olemasolevate laovarude müümiseks ja jaotamiseks ning lisaks üks aasta nende varude

kõrvaldamiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks, ei pruugi olla samuti piisav, et

põllumajandustootjad saaksid juurdepääsu sobivatele võimalustele juhtudel, kus mõistlikud

alternatiivid seni puuduvad. Ajapikenduse maksimaalse kogukestuse kahekordistamine kolme

aastani võimaldaks sellistel juhtudel vajaduse korral anda loa alternatiivsetele

taimekaitsevahenditele, hoides sellega ära põllumajandustootjate tulude vähenemise ja

tagades tarbijate toiduga kindlustatuse.

Toiduohutusameti korraldatud uuring10 näitas, et paljude liikmesriikide pädevatel asutustel

puuduvad tehnilised või teaduslikud eksperditeadmised, et täita oma ülesanded

referentliikmesriigina määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud ajavahemike jooksul. See

põhjustab märkimisväärseid viivitusi toimeainete, taimekaitseainete või sünergistide

heakskiitmise või heakskiidu pikendamise taotluste esialgsete hindamisaruannete esitamisel ja

ajakohastamisel. Seepärast antakse ettepaneku kohaselt referentliikmesriikidele võimalus

paluda Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) abi heakskiitmise või

heakskiidu pikendamise taotluse esialgse hindamisaruande koostamisel, vastastikuse

hindamise käigus nõutava lisateabe hindamisel ja esialgse hindamisaruande ajakohastamisel

pärast selle algset esitamist.

Nõue, et liikmesriigid peaksid tootelubade andmisel silmas „olemasolevaid teaduslikke ja

tehnilisi teadmisi“, on põhjustanud mõningat segadust ja lahknevaid tõlgendusi selle kohta,

mida selliseks olemasolevaks teadmiseks pidada, eelkõige juhul, kui tootelubade (või nende

vastastikuse tunnustamise) taotlused esitatakse mitu aastat pärast toimeaine heakskiitmist või

selle heakskiidu pikendamist. See on toonud kaasa liikmesriikide riskihindamise tulemuste

lahknemise ja põllumajandustootjate ebavõrdse juurdepääsu taimekaitsevahenditele sõltuvalt

10 Pestitsiidide juhtvõrgustiku 33. koosolek | toiduohutusamet.

ET 5 ET

nende asukohaliikmesriigist. Seepärast täpsustatakse artikli 36 lõiget 3, et võimaldada

uusimate teaduslike ja tehniliste teadmiste ühtlustatud hindamist, tagades samal ajal

toimeainete täiendava hindamise, kui selleks on konkreetne vajadus.

Täheldatud on, et taotlejad on saanud tooteload teistest riikidest madalamad lõivud

kehtestanud referentliikmesriigis, et taotleda seejärel nende lubade vastastikust tunnustamist

teistes liikmesriikides, kuid ei ole esimese loa andnud referentliikmesriigis asjaomaseid

taimekaitsevahendeid turule lasknud. Selle tulemusena ei ole nende liikmesriikide

põllumajandustootjatel hoolimata kehtivast loast asjaomastele taimekaitsevahenditele

juurdepääsu. Selleks et vältida vastastikuse tunnustamise süsteemi kuritarvitamist ja

kõrgematest lõivudest kõrvalehoidmist, jääb tooteloa vastastikuse tunnustamise taotlemine

võimalikuks üksnes juhul, kui toode, mille jaoks vastastikuse tunnustamise kaudu luba

taotletakse, on referentliikmesriigis tegelikult turule lastud. Lisaks muudetakse artiklit 40,

selleks et juhtudel, kus ettevõtjad otsustavad taotleda taimekaitsevahendi luba ainult

teatavates liikmesriikides, kuid mitte teistes, oleks põllumajandusega tegelevatel ameti- või

teadusasutustel või erialastel põllumajandusorganisatsioonidel lihtsam taotleda tootelubade

vastastikust tunnustamist viimati nimetatud liikmesriikides, et ka seal asuvad

põllumajandustootjad saaksid asjaomasele taimekaitsevahendile juurdepääsu. Peale selle

vähendatakse selliste taotlejate ja ka nende taotlejate halduskoormust, kes taotlevad lubade

kehtivuse laiendamist vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamistele,

kaotades artiklis 42 sätestatud kohustuse esitada taotluse osana teatavad dokumendid, kuivõrd

need dokumendid on võimalik saada otse referentliikmesriigilt, kes on andnud loa, mille

vastastikust tunnustamist või laiendamist taotletakse. Selleks et kiirendada juurdepääsu

taimekaitsevahenditele, mis sisaldavad üksnes biotõrje või madala riskiastmega toimeaineid,

täpsustatakse, et kui liikmesriigid ei tee otsust taotluse kohta anda luba referentliikmesriigilt

tsoonipõhise loa saanud tootele või vastastikku tunnustada teise liikmesriigi antud luba,

loetakse luba antuks.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 51 on sätestatud erisätted, et hõlbustada

taimekaitsevahendite lubade saamist vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel

kasutamiseks. Praktikas on aga mõned tingimused osutunud liiga piiravaks, nimelt et loa

kehtivuse laiendamine peab olema avalikkuse huvides või et teise liikmesriigi antud loa

vastastikune tunnustamine on võimalik üksnes juhul, kui see luba on samuti antud vähe

levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks. Seepärast tuleks need piirangud

kaotada. Lisaks on artikli 51 kohaldamine liikmesriigiti märkimisväärselt erinev. Vähe

levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel taimekaitsevahendite kasutamise Euroopa

koordineerimisvahendi 2022. aasta aruandes11 rõhutati ühtlustamise puudumist ja raskusi

taimekaitsevahendite kättesaadavaks tegemisel vähe levinud või väikese kasvupinnaga

kultuuride jaoks, mis on küll liidus väiksema tootmispindalaga kui levinumad kultuurid, kuid

võivad olla väärtuslikud ning on olulised keskkonna, põllumajandus- ja tööstustootjate ja

tarbijate jaoks. Seetõttu tuleks suurendada läbipaistvust ja parimate tavade jagamist, et kõik

põllumajandustootjad olenemata nende asukohaliikmesriigist saaksid võrdsema juurdepääsu

taimekaitsevahendite kasutamisele vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel. Sel

eesmärgil muudetakse artiklit 51, et anda komisjonile võimalus võtta vastu rakendusakte,

millega ühtlustatakse menetlusi lubade kehtivuse laiendamiseks vähe levinud või väikese

kasvupinnaga kultuuridel kasutamisele ja lubade andmiseks vastastikuse tunnustamise kaudu.

11

https://minoruses.eu/media/files/resources/MUCF_MU_Survey_2022_Compiled_Information_final.pdf

.

ET 6 ET

Määrusega (EL) 2016/203112 soovitakse vältida taimekahjustajate kohandumist või levikut,

millel oleks vastuvõetamatu majanduslik, keskkonna- või sotsiaalne mõju liidu

territooriumile, sealhulgas ELi põllumajandustootmisele. Taimekaitsevahendite lubatud

kasutuste kättesaadavus on määruse (EL) 2016/2031 sätete kohaldamiseks keskse tähtsusega

ja liikmesriigid on korduvalt maininud sellega seotud raskusi. Samuti on toiduohutusamet

asjakohastes taimekahjustajatega seotud riskide hindamistes korduvalt märkinud, et suutmatus

sellist taimekahjustajate kohandumist või levikut vältida tooks keskpikas või pikas

perspektiivis kaasa taimekaitsevahendite suurema kasutamise. Haldusalased lihtsustused,

nagu ühel tsoonil põhinev käsitlus (kolme tsooni asemel), ja sellisteks otstarveteks esitatud

taotlustele eelisjärjekorra andmine suurendaks taimekaitsevahendite kasutusviiside õigeaegset

kättesaadavust ja tagaks võimaluse määruse (EL) 2016/2031 sätteid kohaldada.

Määrus (EÜ) nr 1107/2009 sisaldab erisätteid põhiainete kasutamise kohta; põhiained on

määratletud kui toimeained, mille esmane kasutusotstarve on muu kui taimekaitse, kuid mis

on põllumajandustootjatele siiski kasulikud taimede kaitsmisel taimekahjustajate eest. Enamik

heakskiidetud põhiaineid on biotõrjeained, kuid mitte kõik. Kui need on määruse (EÜ)

nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud, võivad põllumajandustootjad neid otse kasutada, saamata

liikmesriigi luba. Praktikas on teatavad põhiainetega seotud sätted siiski ebaselgeks osutunud

ja takistavad nende ainete kättesaadavust põllumajandustootjatele, eelkõige see, et need ei tohi

olla probleemsed ained, et neid ei tohi taimekaitsevahenditena turule lasta või et nende

esmane kasutusotstarve peab olema muu kui taimekaitse. Mõningate põhiaineid käsitlevate

kehtivate õigusnormide ebaselgus on toonud kaasa nende ebaühtlase rakendamise ELis, nagu

ilmnes 2024. aastal liikmesriikidega korraldatud seminaril. Seepärast muudetakse asjaomaseid

sätteid ja tehakse need selgemaks, nii et lisaks kasutamisele ei ole liikmesriikide luba vaja ka

heakskiidetud põhiainete taimekaitse otstarbel turulelaskmiseks, et põllumajandustootjad

saaksid lihtsama juurdepääsu põhiainetele, mis on sobivas vormis ja selgete

kasutusjuhenditega.

Kogemused on näidanud, et liikmesriigid on tõlgendanud erinevalt määruse (EÜ)

nr 1107/2009 sätteid taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete turulelaskmise ja

kasutamise kohta. Eelkõige on töödeldud seemnete tootjate, põllumajandustootjate ja

pädevate asutuste seas segadust tekitanud erinevad arusaamad selle kohta, kas töödeldud

seemnete külvamine kujutab endast taimekaitsevahendite kasutamist. Lisaks tõlgendavad

liikmesriigid erinevalt seda, kas töödeldud seemneid käsitlev säte hõlmab ka muud liiki

taimset paljundusmaterjali, nagu mugulad, sibulad või seemnekartul. Selguse puudumine

tõkestab töödeldud seemnete ja taimse paljundusmaterjali vaba ringlust ning on tekitanud

liikmesriikide vahel ebavõrdsust seoses selliste seemnete impordiga, mida on töödeldud

toimeainetega, mis ei ole ELis kasutamiseks heaks kiidetud, ja nende seemnete külvamisega.

Seetõttu muudetakse asjaomased sätted selgemaks, et suurendada liikmesriikidevahelist

ühtlustamist. Samuti selgitatakse, et töödeldud seemnete külvamiseks kasutatavaid masinaid

ei käsitata pestitsiididega töötlemise seadmetena direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide säästva

kasutamise kohta) tähenduses, et mitte tekitada põllumajandustootjatele lisakoormust.

Selgitus ei tekitaks seemneid töötlevale tööstusele lisakoormust, kuna töödeldud seemneid

endid ei käsitata endiselt taimekaitsevahendina.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätteid selle kohta, kuidas kaitstakse andmeid, mis sisalduvad

katse- ja uuringuaruannetes, mida kasutatakse määruse kohastes toimeainete heakskiitmise ja

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb

taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid

(EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ

(ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj).

ET 7 ET

taimekaitsevahendite lubade andmise menetlustes, oli kehtetuks tunnistatud

direktiivi 91/414/EMÜ13 sätetega võrreldes oluliselt muudetud. Kogemused on näidanud, et

praegune määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohane killustatud territoriaalne kohaldamisala

(liikmesriikide kaupa) tõkestab taimekaitsevahendite uute tarnijate turule sisenemist ning

põhjustab taimekaitsevahendite ebavõrdset jaotumist ja erinevat maksumust sõltuvalt

liikmesriigi turu suurusest, tekitades seega taimekaitsevahendite tootjate ja

põllumajandustootjate seas ebaausat konkurentsi. Lisaks on praegune andmekaitsekord väga

keeruline ega ole läbipaistev selles osas, millal konkreetse katse- või uuringuaruande

andmekaitse eri liikmesriikides aegub, seda eelkõige heakskiidu pikendamiseks või lubade

läbivaatamiseks kasutatud uuringute või katsete puhul. Seepärast muudetakse asjaomaseid

sätteid, nähes iga katse- või uuringuaruande jaoks ette kogu liitu hõlmava andmekaitse

territoriaalse kohaldamisala ja kogu liidus ühesuguse andmekaitseperioodi, et suurendada

läbipaistvust ja hõlbustada alternatiivsete tarnijate turulepääsu ning teha taimekaitsevahendid

põllumajandustootjatele võrreldavate kuludega paremini kättesaadavaks sõltumata sellest,

millises liikmesriigis nad asuvad.

Lisaks kehtestatakse üleminekusätted, et tagada õiguskindlus toimeainete, sealhulgas

põhiainete heakskiitmise või heakskiidu pikendamise taotluste ja taimekaitsevahendite

loataotluste menetlustes, mis on käesoleva määruse jõustumise ajal pooleli, ning tagada sujuv

üleminek määruse (EÜ) nr 1107/2009 kehtivatelt sätetelt muudetud sätetele.

Määrus (EÜ) nr 396/200514. Määrusega (EÜ) nr 396/2005 (pestitsiidide jääkide piirnormide

kohta) on lubatud kehtestada ja säilitada impordi suhtes kohaldatavaid jääkide piirnorme ning

järgida codex alimentarius’e norme ELis heakskiitmata pestitsiidide jääkide puhul, kui need

ei ole tarbijatele ohtlikud. Need võivad praegu hõlmata ka aineid, millega kaasnevad väga

suured ohud ja mida ei saa seetõttu ELis määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiita, kuid

mille puhul on siiski võimalik kehtestada ohutud jääkide piirnormid toidus.

Põllumajandus- ja toidualases visioonis teatas komisjon, et püüdleb imporditavate toodete,

eelkõige pestitsiidide suhtes kohaldatavate tootmisstandardite suurema ühtlustamise poole.

Seepärast teatas komisjon, et kehtestab põhimõtte, mille kohaselt ei lubata kõige ohtlikumaid

pestitsiide, mis on ELis tervise- ja keskkonnakaalutlustel keelatud, imporditud toodete kaudu

ELi tagasi. Selleks algatas komisjon 2025. aasta novembris uuringu, et valmistada ette

mõjuhinnang, milles võetakse arvesse mõju ELi konkurentsipositsioonile ja rahvusvahelist

mõju, ning vajaduse korral teeb komisjon ettepanekud kohaldatava õigusraamistiku

muutmiseks. Seni tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 juba muuta ning sätestada, et ainete puhul,

mis ei ole liidus heaks kiidetud ja millel on teatavad eriti ohtlikud omadused, võib kolmandate

riikide heade põllumajandustavade või codex alimentarius’e piirnormide alusel kehtestatud

jääkide piirnormid viia kvantifitseerimispiiri tasemele (tehniline nulltase), kui seda peetakse

mõjuhinnangu tulemuste põhjal asjakohaseks.

See hõlmab määruses (EÜ) nr 1107/200915 loetletud teaduslike kriteeriumide põhjal aineid,

millel on mutageensed, kantserogeensed või reproduktiivtoksilised omadused, samuti

endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, millel võib olla inimestele kahjulik toime.

13 Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta

(EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1–32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1991/414/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses

toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ

muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1–16, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/396/oj). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009

(taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks

tunnistamise kohta) II lisa punktid 3.6.2–3.6.5, 3.7.1–3.7.3 ja 3.8.2 (ELT L 309, 24.11.2009).

ET 8 ET

Seepärast ei tohiks lubada nendega mingit kokkupuudet, et tagada liidu tarbijate

kõrgetasemeline kaitse.

Lisaks hõlmab see aineid, mis on püsivad orgaanilised saasteained, püsivad,

bioakumuleeruvad ja toksilised ained ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained,

samuti aineid, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis võivad avaldada

kahjulikku toimet muudele kui sihtorganismidele. Nende ainete kahjulik toime on otseselt

seotud nende olemuslike omadustega. Püsivad ained on oma olemuselt lagunemiskindlad,

mille tulemuseks on pikaajaline esinemine keskkonnas. Nende akumuleerumine kujutab

endast märkimisväärset ohtu ökosüsteemidele, ohustades elurikkust, põllumajandustootmist ja

toiduga kindlustatust. Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid häirivad samuti

elusorganismide hormonaalsüsteeme, avaldades kahjulikku mõju mitte ainult üksikutele

liikidele, vaid ka tervetele ökosüsteemidele. Seepärast tekitavad need ained ülemaailmseid

keskkonnaprobleeme, mis on seotud liidu territooriumiga. Nende ainete jääkide toidus

esinemise keelamine liidus on kooskõlas rahvusvaheliste jõupingutustega reostuse vastu

võitlemisel ning toetab ülemaailmseid algatusi, mille eesmärk on kestlik areng ja elurikkuse

säilitamine16.

Lisaks on määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 3 lõike 2 punktis g esitatud mõiste „impordile

kehtestatav jääkide piirnorm“ määratlusest sageli valesti aru saadud. Seepärast tuleks see

kehtetuks tunnistada ja asendada viitega kolmanda riigi heale põllumajandustavale. Sellele

vastavalt tuleks kohandada mõiste „hea põllumajandustava“ määratlust artikli 3 lõike 2

punktis a.

Määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 49 lõikega 2 on lubatud jätkata selliste toodete turustamist,

mis lasti turule enne jääkide uute piirnormide kohaldatavaks muutumist, tingimusel et need

tooted vastasid jääkide piirnormidele, mis kehtisid nende turule laskmise ajal või pärast

tootmist lattu paigutamise ajal. Seda sätet aga praegu alati ei kohaldata. Sellistel juhtudel

kohaldatakse ka turul juba kättesaadavate toodete suhtes uusi väiksemaid jääkide piirnorme

alates nende kohaldatavaks muutumise kuupäevast, olenemata iga juhtumi eripärast. Tooted

kõrvaldatakse sellisel juhul turult ja hävitatakse. Selline olukord tekib sageli siis, kui pikka

aega muutumatuna kehtinud ja ohutuks peetud jääkide piirnormid läbivaadatud andmenõuete

ja/või kokkupuute hindamise ajakohastatud mudelite alusel ümber hinnatakse.

Põhimõte, et jääkide varem kohaldatud piirnormidele vastavate toodete turustamist ei saa

lubada jätkata, on eriti mõjutanud pika säilivusajaga tooteid, millest mõni on suure

majandusliku väärtusega, nagu vein, humal, õlid ja marjad, ning mõni on inimeste ja loomade

toidus keskse tähtsusega, nagu teravili, kuivatatud kaunvili ja riis; see ei põhjusta mitte ainult

majanduslikku kahju tootjatele, vaid tekitab ka toidujäätmeid, mis on ebasoovitav ja vastuolus

liidu eesmärgiga vähendada toidukadu ja toidu raiskamist. Seepärast teeb komisjon

ettepaneku kasutada proportsionaalsemat lähenemisviisi, et võimaldada tootmise ajal

kohaldatud jääkide piirnormidele vastanud toodete jätkuvat turustamist ka pärast uute

väiksemate piirnormide rakendamist, võttes arvesse iga konkreetse juhtumi asjaolusid.

Määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklis 16 on sätestatud kord jääkide piirnormide kehtestamiseks

seireandmete põhjal, mitte tavapäraselt nõutavate tõendavate jäägikatsete põhjal. Seda

kasutatakse ainete puhul, mida ei ole liidus taimekaitsevahendites kasutamiseks pikka aega

heaks kiidetud ja mida nüüd võidakse käsitada saasteainetena, väheoluliste

toidukomponentide puhul, nagu taimeteed ja mesi, ning muudel erijuhtudel, kus jäägid jäävad

16 Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon, https://www.pops.int/; bioloogilise

mitmekesisuse konventsioon, https://www.cbd.int/.

ET 9 ET

püsivalt taimedesse pikaks ajaks pärast nende viimast kasutamist. Praegu kehtestatakse

seireandmetel põhinevad jääkide piirnormid ajutistena ja need tuleb läbi vaadata

kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kümme aastat. Korrapärased

läbivaatamised on küll õigustatud ainete puhul, mille jääkide tase võib eeldatavasti muutuda,

kuid selliste ainete puhul, mida ei ole mitu aastakümmet heaks kiidetud ja mida nende

keskkonnas püsimise tõttu käsitatakse nüüd saasteainetena ning mille kohta on paljude aastate

jooksul registreeritud stabiilsed jääkide tasemed, nagu DDT, dieldriin, aldriin,

heksaklorobenseen või elavhõbe, näib kümne aasta järel toimuv kohustuslik läbivaatamine

sellega kaasnevaid kulusid arvestades ebaproportsionaalne.

Määruses (EÜ) nr 396/2005 kasutatud terminoloogia ei ole kooskõlas terminoloogiaga, mida

kasutatakse rahvusvahelistes laborianalüüsi standardites seoses otsustamisega, kas

toidukaupades olevaid jääke saab kvantifitseerida või mitte. Määruses (EÜ) nr 396/2005

kasutatakse terminit „määramispiir“ (limit of determination, LOD), samas kui laborianalüüsi

valdkonnas on asjakohane termin „kvantifitseerimispiir“ (limit of quantification, LOQ).

Mõlemad terminid tähistavad sama mõistet: madalaim jääkide kontsentratsioon, mida saab

kvantifitseerida ja mille kohta saab andmeid esitada valideeritud meetodite abil tehtava

tavakontrolli käigus. Rahvusvahelistes laborianalüüsi standardites tähendab lühend „LOD“

aga ka avastamispiiri (limit of detection) – eraldi piiri, mis on selgelt väiksem kui

määramispiir/kvantifitseerimispiir. See lahknevus lühendi „LOD“ kasutuses põhjustab

toidukäitlejate ja laborite seas õiguskindlusetust, kuna seda lühendit tõlgendatakse sageli

valesti. Seepärast tehakse ettepanek kasutada üksnes terminit „kvantifitseerimispiir“ (limit of

quantification, LOQ).

Määrus (EL) nr 528/2012. Määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 89 on ette nähtud biotsiidides

sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogramm, mille lõpuleviimine on

oluliselt viibinud. Läbivaatamisprogrammi, mis algatati 14. mail 2000 direktiivi 98/8/EÜ17

alusel ja mis pidi lõpule jõudma 14. maiks 2010, tuli esimest korda pikendada 2009. aastal

kuni 14. maini 2014,18 teist korda 2013. aastal kuni 31. detsembrini 202419 ja hiljuti

kolmandat korda kuni 31. detsembrini 203020.

Valdav enamik liikmesriikide pädevatest asutustest ei ole kinni pidanud tähtaegadest, mis on

ette nähtud olemasolevate toimeainete heakskiitmise taotluste hindamisaruannete esitamiseks

Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „ECHA“). Viivituste peamised põhjused, mis on

nimetatud 2021. aasta juunis nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni

rakendamisaruandes,21 on järgmised: i) vahendite puudumine liikmesriikide pädevates

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide

turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/8/oj). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/107/EÜ, millega muudetakse

direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, seoses teatavate tähtaegade pikendamisega (ELT L 262,

6.10.2009, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/107/oj). 19 Komisjoni 17. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 736/2013, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012 biotsiidides kasutatavate olemasolevate toimeainete

läbivaatamise tööprogrammide kestuse osas (ELT L 204, 31.7.2013, lk 25,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2013/736/oj). 20 Komisjoni 14. märtsi 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/1398, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012 seoses kõigi olemasolevate biotsiidide toimeainete

süstemaatilist läbivaatamist käsitleva tööprogrammi kestuse täiendava pikendamisega (ELT L, 2024/1398,

22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/1398/oj). 21 Komisjoni aruanne on kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?qid=1623326515401&uri=CELEX%3A52021DC0287 ja komisjoni talituste töödokument,

milles esitatakse üksikasjalikud tõendid aruandes esitatud tulemuste kohta, on kättesaadav aadressil https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021SC0128&qid=1623670527414.

ET 10 ET

asutustes; ii) algsete taotluste kvaliteet ja taotlejate viivitused täiendavate andmete esitamisel;

iii) konkreetsete toimikutega seotud keerukad tehnilised küsimused, mis tuleb kõigepealt

lahendada; iv) tehniliste suuniste muutumine ning v) uute teaduslike kriteeriumide

vastuvõtmine endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramiseks,22 mis tingis

vajaduse täiendavate andmete ja hinnangute järele. Kõnealuses rakendamisaruandes teatati ka,

et teise rakendamisaruande asemel alustatakse 2025. aastal määruse (EL) nr 528/2012

hindamist, et analüüsida määruses sätestatud õigusraamistiku sobivust. Kuigi määruse (EL)

nr 528/2012 põhjalikuks muutmiseks peaks ootama kõnealuse hindamise tulemusi, tuleks

mõned sihipärased muudatused jõustada varem, et tõhustada määruse rakendamist.

Alates 2015. aastast on komisjon pidanud korrapäraseid arutelusid liikmesriikide ekspertidega

komisjoni eksperdirühma „Biotsiidide valdkonna pädevad asutused (määrus (EL)

nr 528/2012)“ koosolekutel (edaspidi „pädevate asutuste koosolekud“),23 kuhu on vaatlejatena

kaasatud ka sidusrühmade esindajad, ning kokku on lepitud mitu meedet24 olemasolevate

toimeainete hindamisaruannete esitamise kiirendamiseks. ECHA korraldas seminare ja võttis

vastu toimeainete tegevuskava25. 2023. aastal avaldas komisjon liikmesriikidele

osalemiskutse26 rahalise toetuse saamiseks, et aidata neil teha edusamme määruse (EL)

nr 528/2012 rakendamisel. Kõnealust biotsiidide valdkonna toetust kogusummas ligikaudu

6,8 miljonit eurot on edukalt taotlenud üheksa liikmesriiki.

Nendest meetmetest hoolimata oli 1. septembriks 2025 lõpule viidud ainult 51 %

olemasolevate toimeainete tööprogrammist, mis tähendab, et seni ei ole kindlaks tehtud

paljude selliste toimeainete ohutus, mis sisalduvad määruse (EL) nr 528/2012 üleminekusätete

alusel liikmesriikides turule lastud biotsiidides. Samal ajal käivad juba paljude varem

hinnatud ja heakskiidetud toimeainete heakskiidu pikendamise menetlused (mõne puhul juba

teist korda), kuivõrd toimeainete heakskiit on tähtajaline, ning iga menetlus võtab pädevatelt

asutustelt vahendeid, mida ei saa seetõttu kasutada selleks, et viia lõpule veel heakskiitmata

olemasolevate toimeainete pooleliolev hindamine.

Selleks et anda veel hindamata olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi

lõpuleviimisele eelisjärjekord ja võimaldada liikmesriikidel suunata oma vahendid sellega

seotud ülesannetele, on asjakohane muuta toimeainete heakskiit tähtajatuks, välja arvatud

selliste toimeainete puhul, mis on heaks kiidetud vaatamata sellele, et need vastavad määruse

(EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 1 sätestatud väljajätmise kriteeriumidele või artiklis 10

sätestatud asendamiskriteeriumidele, kuna neil on inimeste või loomade tervise või keskkonna

seisukohalt probleemsed omadused. Inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge

taseme säilitamiseks on siiski võimalik heakskiidule tähtaeg kehtestada, kui seda peetakse

heakskiitmisotsusele eelneva riskihindamise tulemuste põhjal asjakohaseks.

22 Komisjoni 4. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2100, millega sätestatakse vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 endokriinseid häireid põhjustavate omaduste

kindlaksmääramise teaduslikud kriteeriumid (ELT L 301, 17.11.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/2100/oj). 23 Registrikood E03125 (Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register). 24 2015. ja 2021. aastal kõigi liikmesriikide vastutavatele ministritele saadetud kirjad, milles väljendatakse

muret viivituste pärast biotsiidide määruse rakendamisel (toimeainete hindamine, tooteload) ning kutsutakse

liikmesriike üles võtma meetmeid, sealhulgas eraldama piisavalt vahendeid; pädevate asutuste eksperdirühma

dokumendid CA-March18-Doc.5.1a - Final - Actions for AS review programme.pdf, CA-Dec23-Doc.5.4 - Final

- Extension of RP beyond 2024.doc. 25 CA-Feb20-Doc.5.2 – Final – AS Action Plan.doc. 26 „Panustamine kestlikumatesse ja ringluspõhisematesse toidutootmissüsteemidesse, suurendades

liikmesriikide suutlikkust hinnata ja turult kõrvaldada ohtlikke pestitsiide ja biotsiide (SMP-FOOD-2022-

BIOCIDES-PESTICIDES-IBA)“.

ET 11 ET

Juba heakskiidetud toimeainete puhul tuleks nende heakskiit kõnealuste uute eeskirjade

kohaselt muuta tähtajatuks heakskiiduks, välja arvatud toimeainete puhul, mis vastavad

määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 1 sätestatud väljajätmise kriteeriumidele või

artiklis 10 sätestatud asendamiskriteeriumidele, ja ainete puhul, mille heakskiidu pikendamise

menetlus on juba alanud (hindamine on pooleli), ning samuti ainete puhul, mille heakskiidu

pikendamise taotlust ei ole õigeaegselt esitatud. Lisaks nähakse ette võimalus, et komisjon

valib regulaarselt välja mõningad toimeained, mille suhtes algatatakse pikendamismenetlus;

samal ajal säilib ka olemasolev võimalus algatada määruse (EL) nr 528/2012 artikli 15 kohane

ennetähtaegne läbivaatamine.

Määruse (EL) nr 528/2012 VIII peatükis on sätestatud, et biotsiidide riiklike lubade ja

vastastikuse tunnustamise menetluste alternatiivina võivad ettevõtjad teatavate tingimuste

täitmise korral saada biotsiididele liidu loa, mille annab komisjon ja mis kehtib liidus samadel

tingimustel. Nõue avaldada Euroopa Liidu Teatajas komisjoni rakendusmäärus, millega liidu

luba antakse, sealhulgas biotsiidi omaduste kokkuvõte kõigis ametlikes keeltes, on osutunud

koormavaks, põhjustades viivitusi, ega anna lisaväärtust, kuivõrd otsust levitatakse ka ECHA

veebisaidil27. Seepärast tehakse ettepanek teabe avaldamist lihtsustada, võttes arvesse seda,

kuidas loa andmise otsuseid muudes sarnastes õigusraamistikes vastu võetakse ja

levitatakse28. Täpsemalt tehakse üksikotsused komisjoni rakendusotsuste vormis, millest

teavitatakse üksnes taotlejaid, ning Euroopa Liidu Teatajas tuleks avaldada nende otsuste

kokkuvõtted.

Määrus (EÜ) nr 1829/200329. Toidu- ja söödasektoris ning biomajanduses laiemalt

kasutatakse toodete valmistamiseks üha rohkem geneetiliselt muundatud mikroorganismidel

(edaspidi „GMMid“) põhinevaid kääritamisprotsesse30. Komisjon on võtnud kohustuse

tugevdada nende sektorite konkurentsivõimet erinevate algatustega, sealhulgas oma

2024. aasta märtsi teatisega „Tuleviku ülesehitamine loodusega:biotehnoloogia ja

biotootmise hoogustamine ELis“31 ja 2025. aasta veebruari bioteaduste strateegiaga32.

Euroopa toidu ja sööda kääritamise sektor on väljendanud muret GMMide abil kääritamise

teel toodetud toidu ja sööda õigusliku staatuse ebakindluse pärast, mis on tingitud määruse

(EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) kohaldamisala

ebaselgusest. Ebaselgus puudutab juhtumeid, kus GMMe kasutatakse tootmisprotsessis, kuid

eemaldatakse need käärimissaadusest, kuigi toidus või söödas võib esineda geneetiliselt

muundatud tootmistüve jääke.

Määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud geneetiliselt muundatud organisme (edaspidi

„GMOd“) sisaldava, neist koosneva või neist toodetud toidu ja sööda turuleviimise eeskirjad.

Kõnealuse määruse põhjenduses 16 on selgitatud, et määrust ei kohaldata GMOde „abil“

toodetud toidu ja sööda suhtes, ning täpsustatud, et määruse kohaldamisalasse ei kuulu toit ja

sööt, mis on toodetud geneetiliselt muundatud abiaine abil.

Jääb aga ebaselgeks, kas geneetiliselt muundatud tootmistüve jääkide esinemine toidus või

söödas muudab selle „GMOdest toodetuks“ ja seega määruse (EÜ) nr 1829/2003

27 https://www.echa.europa.eu/information-on-chemicals/biocidal-products. 28 Näiteks REACHi määruse (EÜ) nr 1906/2007 alusel ainete suhtes vastu võetud autoriseerimisotsused

või määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel vastu võetud inim- või veterinaarravimite lubade andmise otsused. 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt

muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1829/oj). 30 Kääritamine on protsess, mille käigus kasutatakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened, pärmid ja

mikrovetikad, et tooraineid säilitada ja/või toodeteks, näiteks toiduks ja söödaks muuta. 31 COM(2024) 137 final. 32 COM(2025) 525 final.

ET 12 ET

kohaldamisalasse kuuluvaks. Sellega seoses on olukorda raskendanud asjaolu, et tänu üha

tundlikumate analüüsimeetodite kasutamisele avastavad täitevasutused viimastel aastatel

toidus ja söödas väga väikeseid DNA fragmentide koguseid, mis tekitab sagedamini küsimusi

nende toodete suhtes kohaldatava õigusraamistiku kohta; see on kaasa toonud riikide

ametiasutuste erinevad täitmise tagamise tavad, sealhulgas mõnel juhul toodete turult

kõrvaldamise. See omakorda on tekitanud toidu- ja söödakäitlejatele õiguskindlusetust seoses

nende toodete suhtes kohaldatava õigusraamistikuga. Seepärast on vaja selgemaks muuta

sellise toidu ja sööda õiguslik seisund, mille valmistamisel on tootmistüvedena kasutatud

GMMe ja mis ei sisalda nende saamiseks kasutatud GMMe, kuid võivad sisaldada nende

jääke.

Selleks et kindlustada siseturu tõrgeteta toimimine GMMide abil saadud toidu ja sööda puhul

ning tagada ettevõtjatele õiguskindlus, muudetakse selliste toodete õiguslik seisund

selgemaks, täpsustades, et „GMOdest toodetud“ toidu ja sööda määratlus ei hõlma toitu ja

sööta, mille saamiseks on kasutatud tootmistüvedena GMMe, juhul kui GMMe nendes

toodetes ei esine ja nende jäägid piirduvad eluvõimetute rakkudega, mille sisaldus viiakse

miinimumini mõistlike katsetega eemaldada need kooskõlas hea tootmistavaga ning millel ei

ole toidule või söödale tehnoloogilist mõju. Kuigi eluvõimetute rakkude eemaldamise või

minimeerimise konkreetne protsess ja tase, mis on mõistlikult saavutatav ilma toidu või sööda

kvaliteeti kahjustamata, võivad erineda sõltuvalt kasutatavast tootmistüvest ja selle abil

saadud toidu või sööda liigist, peaks GMMide eluvõimetute rakkude eemaldamine või

minimeerimine toimuma kooskõlas tavapäraste toidu- ja söödatoodete puhul kasutatavate

heade tootmistavadega jääkide esinemise minimeerimiseks.

Oluline on rõhutada, et kõnealusest toidust ja söödast tulenevaid riske, mis on seotud nende

tootmisprotsessis kasutatavate GMMide ja nende jääkidega, tuleb hinnata konkreetset toodet

käsitlevate asjakohaste toidu- ja söödaalaste õigusaktide alusel (nt määrus (EÜ) nr 1831/2003

loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, määrus (EÜ) nr 1332/2008 toiduensüümide

kohta,33 määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, määrus (EÜ) nr 1334/2008 lõhna-

ja maitseainete kohta,34 määrus (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta35).

GMOde suhtes kohaldatava üldise raamistiku järjepidevuse tagamiseks tuleks looma- ja

taimerakkude suhtes kohaldada samu eeskirju, olenemata sellest, kas need rakud on kultuuris

või mitte või paiknevad tervikorganismis. Seepärast peaks viide GMMidele mõiste „toodetud

GMOdest“ määratluses hõlmama üksnes mikroorganisme bioloogilises tähenduses, kuid mitte

looma- ega taimerakkude kultuure.

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb

toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ)

nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

(ELT L 354, 31.12.2008, lk 7). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb

toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu

koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja

(EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2283, mis käsitleb

uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus

(EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1).

ET 13 ET

Määrus (EÜ) nr 1831/2003. 28. veebruaril 2024 avaldati määruse (EÜ) nr 1831/2003

(loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta)36 hinnang,37 mis kinnitas, et õigusakt

täidab jätkuvalt oma põhieesmärke tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna

kõrgetasemeline kaitse, kaitsta kasutajate huve ja toetada siseturu tõhusat toimimist. Samal

ajal tehti hindamise käigus kindlaks mitu sätet, mille rakendamine tekitab teatavat keerukust

või halduskoormust, ilma et see suurendaks ohutust. Need probleemid mõjutavad peamiselt

söödakäitlejaid, eelkõige VKEsid, aga ka liikmesriike, toiduohutusametit ja komisjoni, kes

peavad menetlema söödalisandite loataotlusi. Hindamisest ja sellele järgnenud sidusrühmade

tagasisidest ilmnes kolm peamist lihtsustamist või selgitamist vajavat valdkonda: lubade

kehtivuse pikendamine, kehtivate lubade muutmine ja märgistamisnõuded. Kümneaastaste

perioodide kaupa pikendamise kohustust peetakse liiga ressursimahukaks nii ettevõtjate kui

ka ametiasutuste jaoks ning liiga lühikeseks ajavahemikuks, et õigustada

investeerimiskulusid, kui vahendeid võiks eraldada pigem uute ja uuenduslike toodete

väljatöötamiseks. Kehtivate lubade muutmise valdkonnas on mõningad praegused menetlused

liiga koormavad, näiteks loaomaniku vahetamisel, või neid saaks selgemaks ja sidusamaks

teha. Märgistamisnõuete valdkonnas ei arvesta praegune söödalisandite ja eelsegude füüsilise

märgistamise kohustus digivahendite potentsiaali muu kui ohutusteabe puhul ega ole täielikult

kooskõlas söödamaterjalide ja segasööda märgistamise eeskirjadega.

Neid järeldusi kinnitas suures osas tagasiside, mis saadi enne käesoleva ettepaneku esitamist

avaldatud tagasisidekorje raames ettevõtjatest sidusrühmadelt, aga ka mitmelt avaliku sektori

asutuselt.

Ettepanekus kavandatud muudatuste eesmärk on lihtsustada menetlusi, vähendada

halduskoormust ja kulusid ning suurendada õigusselgust. Need ei muuda määruse

põhieesmärke. Kaitsemeetmed, nagu võimalus lube igal ajal muuta, peatada või tühistada,

jäävad kehtima ja neid isegi tugevdatakse, tagades, et toidu- ja söödaohutusstandardeid ei

kahjustata. Kavandatud lihtsustamis- ja selgitamismeetmete eesmärk on parandada

söödalisandite lubade andmise süsteemi tõhusust ja seeläbi suurendada ELi

söödakäitlemisettevõtjate, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, avaldada positiivset mõju

investeeringutele ning soodustada liidus uute uuenduslike söödalisandite väljatöötamist ja

kättesaadavust.

Määrus (EÜ) nr 852/2004 ja määrus (EÜ) nr 853/2004. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrustes (EÜ) nr 852/200438 ja (EÜ) nr 853/200439 on sätestatud teatamise erikord, mida

peavad järgima liikmesriigid, kes soovivad võtta riigisiseseid meetmeid, millega

kohandatakse vastavalt kõnealuste määruste II ja III lisas sätestatud nõudeid. Need nõuded

puudutavad traditsiooniliste toodete tootmist, geograafiliste eripiirangutega piirkondi ning

struktuuri, paigutuse ja seadmetega seotud meetmeid. Määrustega on aga ette nähtud ka

liikmesriikide pädevate asutuste võimalus anda luba teatavateks tegevusteks või teatavateks

tootmisprotsessideks, millest tuleb seejärel teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike vastavalt

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades

kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1831/oj). 37 SWD(2024) 46 final. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni

kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/852/oj). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse

loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/853/oj).

ET 14 ET

direktiivile (EL) 2015/153540. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada riigisisestest meetmetest

teatamise korda, nähes ette direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud ühtse teavitamismenetluse

kasutamise. Selline korra lihtsustamine toetaks oluliselt subsidiaarsust ja selliste riigisiseste

meetmete vastuvõtmist, millega kohandatakse liidu nõudeid kohalikele vajadustele, kui see on

vajalik. Direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud kord on lihtsam ning läbipaistvuse, tõlkimise ja

ajakulu seisukohast tõhusam, kuna kõigil liikmesriikidel on juurdepääs TRIS-andmebaasile.

Määrus (EÜ) nr 1099/200941. Seoses loomade heaoluga surmamise ajal peavad

liikmesriikide pädevad asutused praegu lisaks määruse (EL) 2017/62542 alusel esitatavatele

aastaaruannetele esitama komisjonile aastaaruanded eelnenud aastal tehtud loomade arvu

vähendamise toimingute kohta. Ebatäielikkusest ja võrreldavuse puudumisest tingituna on

esitatud teave osutunud aruande koostamise halduskoormusega võrreldes väheväärtuslikuks.

Lisaks hõlmavad ametliku kontrolli määruse kohased liikmesriikide aastaaruanded loomade

heaolu surmamisel käsitleva määruse ametlikke kontrolle, sealhulgas määruse sätteid loomade

arvu vähendamise toimingute kohta, ning need aastaaruanded on piisavad, et kontrollida

määruse (EÜ) nr 1099/2009 nõuete järgimist. Loomade arvu vähendamise toimingute kohta

igal aastal eraldi aruannete esitamise kohustuse tühistamine vähendab liikmesriikide pädevate

asutuste ja komisjoni halduskoormust.

Määrus (EÜ) nr 999/2001. 2001. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 999/200143

transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) kohta, et range ettevaatusabinõude

raamistiku abil ohjata veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) epideemiat. Ehkki ei saa

järeldada, et BSEd ELi territooriumil ei esine või et see on sealt täielikult kadunud, on

epidemioloogiline olukord vahepeal paranenud ning enamikus liikmesriikides on oht

tunnistatud ebaoluliseks.

Lisaks ei ole kõnealused eeskirjad kooskõlas Maailma Loomatervise Organisatsiooni

(WOAH) standardiga, mis vaadati läbi 2023. aastal,44 ning toiduohutusameti hiljutise

teadusliku arvamusega mäletsejaliste kontidest saadud kollageenist ja želatiinist tuleneva BSE

ohu kohta, mis avaldati 2024. aastal45. Seepärast tuleks kehtivate eeskirjade teatavad punktid

läbi vaadata ja neid ajakohastada, et kõnealuseid muutusi arvesse võtta ja tagada, et eeskirjad

on proportsionaalsed BSE ohu praeguse tasemega liidus.

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse

ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 214, 17.9.2015,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/1535/oj). 41 Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel

(ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1099/oj). 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku

kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning

loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ)

nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031,

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ,

2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,

90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli

määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj). 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse

teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT

L 147, 31.5.2001, lk 1–40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/999/oj). 44 2023. aastal vastu võetud WOAH läbivaadatud standardid, https://www.woah.org/en/article/woah-

members-adopt-a-revised-standard-on-bse/. 45 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/8883.

ET 15 ET

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrust (EÜ) nr 999/2001 ajakohastada, vaadates läbi

teatavad artiklid, et tagada BSE tõrjemeetmete kiire ja proportsionaalse ajakohastamise

võimalus ja seeläbi kõrvaldada mõningane tarbetu koormus, mida õigusnormid ja toimingud

praegu ametiasutustele ja ettevõtjatele põhjustavad, ning säilitada teaduspõhisus ja kooskõla

rahvusvaheliste standarditega, tagades samal ajal jätkuvalt inimeste ja loomade tervise

kõrgetasemelise kaitse.

Selle saavutamiseks antakse ettepaneku kohaselt komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. See õigus võimaldab

komisjonil muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 lisasid ning täiendada teatavaid järelevalvet,

määratletud riskiteguriga materjali ja loomseid saadusi käsitlevaid sätteid. Selline

delegeerimine tagab sätete õigeaegse kooskõlla viimise muutuvate teaduslike teadmiste,

rahvusvaheliste standardite ja epidemioloogilise olukorraga, tagades samal ajal Euroopa

Parlamendi ja nõukogu kontrolliõiguse.

Määrus (EL) 2017/625. Määruse (EL) 2017/62546 artikli 50 lõikes 3 on sätestatud, et liitu

sisenevaid ja piiripunktis ametlikuks kontrolliks esitatud saadetisi ei tohi jagada osadeks enne,

kui kogu saadetise nõutav kontroll on lõpule viidud. See tähendab, et piiripunktidel ei ole

lubatud vabastada saadetise nõuetele vastavat osa, kui mõni muu osa vajab veel täiendavat

kontrolli, näiteks laborikatseid.

See nõue on eriti kahjulik taimetervise sektorile, kus fütosanitaarsertifikaadid võivad hõlmata

saadetisi, mis koosnevad mitmest eri taimede ja taimsete saaduste partiist, millest igaüks

nõuab eri liiki ja erineva kestusega kontrolle ja analüüse. Piiratud säilivusajaga kiiresti

riknevate toodete puhul võivad need viivitused mõnikord põhjustada laboratoorselt

analüüsimata toodete riknemise või isegi täieliku hävimise. Liikmesriigid ja sidusrühmad on

taotlenud selles valdkonnas paindlikkust, et vältida tarbetuid viivitusi ja tõsiseid

finantstagajärgi ettevõtjatele. Probleemi lahendaks osalise tollivormistuse võimaldamine

taimede ja taimsete saaduste saadetiste puhul. See ei kahjusta ka liidu territooriumi

fütosanitaarkaitse taset, kuna see ei mõjuta ametliku kontrolli kvaliteeti ja täpsust.

Seepärast peetakse asjakohaseks muuta määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõiget 3, et

võimaldada piiripunktide pädevatel asutustel jagada taimede ja taimsete saaduste saadetised

osadeks enne kogu saadetise ametliku kontrolli lõpuleviimist, et vabastada need osad, mille

ametlik kontroll on juba lõpule viidud.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 3 ja artikli 100 lõikes 2 on sätestatud, et liidu

referentlaborite ja riiklike referentlaborite akrediteering peab hõlmama kõiki laboratoorse

analüüsi, uuringu või diagnoosimise meetodeid. See nõue on tekitanud referentlaboritele

märkimisväärseid raskusi, sest nad peavad taotlema akrediteerimist väga suure hulga

saasteainete, kahjurite, meetodite ja maatriksite jaoks sellistes valdkondades nagu taimetervis,

toiduga kokkupuutuvad materjalid, söödalisandid ja toidu lisaained, toiduensüümid ning

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku

kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning

loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ)

nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031,

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ,

2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,

90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli

määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj).

ET 16 ET

lõhna- ja maitseained. Akrediteerimine on laborite jaoks keeruline ja kulukas protsess, mis

põhjustab referentlaboritele suurt aja- ja ressursikoormust. Liikmesriigid ja liidu

referentlaborid on sellele probleemile korduvalt tähelepanu juhtinud, rõhutades, et praeguses

raamistikus ei võeta piisavalt arvesse tegelikku olukorda.

Selleks et vähendada liidu referentlaborite ja riiklike referentlaborite akrediteerimis- ja

personalikulusid, ilma et see mõjutaks analüüsitulemuste usaldusväärsust, on asjakohane

lubada teatavatel tingimustel nende referentlaboriks määramist ka siis, kui nad ei ole

akrediteeritud kõigi laboratoorsete meetodite kasutamiseks.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõike 4 punktis e, artikli 93 lõike 3 punktis a ja artikli 100

lõikes 2 on sätestatud, et ametlikud laborid, liidu referentlaborid ja riiklikud referentlaborid

peaksid tegutsema ja olema akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17025 alusel. Teatavaid

bioloogilisi toiduohutusega seotud ohte võiks siiski analüüsida laborites, mis on akrediteeritud

nii standardi EN ISO/IEC 17025 kui ka muu sarnase laboristandardi, näiteks standardi

ISO 15189 alusel.

Selleks et vältida akrediteerimise dubleerimist, vähendada kulusid ja suurendada

liikmesriikide pädevate asutuste tõhusust proovide analüüsimisel teatavate bioloogiliste

toiduohutusega seotud ohtude suhtes, on asjakohane lubada laborite akrediteerimist muude

sarnaste laboristandardite kui EN ISO/IEC 17025 alusel.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek kuulub lihtsustamismeetmete paketti, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate

halduskoormust ja kulusid.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatus aitab kaasa põllumajandusliku toidutööstuse sektori regulatiivse koormuse

lihtsustamisele ja vähendamisele, mis on välja kuulutatud põllumajandus- ja toidualases

visioonis, säilitades samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrged

standardid.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artikkel 114, artikli 168 lõike 4 punkt b

ning artikli 192 lõige 1.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kavandatud muudatused võetakse vastu ELi tasandil, kuna asjaomased määrused võeti varem

vastu ELi tasandil [ning seega ei olnud kavandatud eesmärke võimalik liikmesriikide tasandil

piisavalt saavutada. Ühte ELi tasandi meedet peeti vähem kulukaks ja tõhusamaks kui

27 liikmesriigi meetmeid samade probleemide lahendamiseks. Seetõttu tuleb neid määrusi

muuta ELi tasandil.]

• Proportsionaalsus

Algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lihtsustamise ja koormuse vähendamise

eesmärkide saavutamiseks, vähendamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset.

ET 17 ET

• Vahendi valik

Käesolev muutmisettepanek on seadusandlik ettepanek, kuna asjaomased muudetavad

määrused võeti vastu kaasotsustamismenetluse / seadusandliku tavamenetluse teel.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolevale ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab

üksikasjalikku ülevaadet toidu- ja söödaohutust käsitlevate õigusaktide asjakohaste sätete

kavandatud muudatuste positiivse mõju kohta ja tugineb olemasolevatele andmetele ja

teabele, mis on kogutud tagasisidekorje ja varasemate analüüside käigus.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon korraldas kavandatud meetmete optimeerimiseks proportsionaalse

sihtkonsultatsiooni, tuginedes pidevale teabevahetusele liikmesriikide ja sidusrühmadega ning

hiljutistele hindamistele (eelkõige pestitsiide käsitlevate õigusaktide ja söödalisandite määruse

kohta). Lisaks korraldas komisjon 2025. aasta juulis sihipärase dialoogi biotsiidide määruse

rakendamise üle. Tagasisidekorje kestis 2025. aasta 16. septembrist 14. oktoobrini ja selle

käigus saadi kokku 6 440 vastust. Ligi 6 000 vastust tuli kodanikelt, peamiselt

poolautomaatsete kampaaniate kaudu, 318 ettevõtjatelt ja nende ühendustelt, 52 avaliku

sektori asutustelt, 107 kodanikuühiskonnalt ja 16 akadeemilistelt ringkondadelt. Kõik need

sidusrühmad jagasid 319 seisukohavõttu, mis sisaldasid üksikasjalikku tehnilist teavet.

Tõendite põhjal määratleti probleem, poliitikavalikute tähtsuse järjekord ja kaitsemeetmed.

Taimekaitsevahendite valdkonnas toetasid kõige otsesemalt mõjutatud sidusrühmad kiiremat

juurdepääsu tõhusatele vahenditele, eelkõige biotõrjele, hoiatades samal ajal, et

biotõrjevahendid ei paku olemasolevatele vahenditele samaväärset asendust ning et

põllumajandustootjad vajavad toimivaid ja taskukohaseid võimalusi. Paljud viitasid

viivitustele, keerukusele ja kuludele ainete heakskiidu pikendamisel ja tootelubade andmisel

ning soovisid selgemat, riskipõhist valikut täieliku pikendamise korral, kindlaid tähtaegu ja

tõhusamat vastastikust tunnustamist / lubade kehtivuse laiendamist vähe levinud või väikese

kasvupinnaga kultuuridel kasutamisele. Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikud

väljendasid siiski suurt muret üldise suuna pärast lihtsustamise poole, kartes, et see võib

nõrgendada tervise, elurikkuse ja vee kaitsemeetmeid. Nad kutsusid üles säilitama või isegi

tugevdama taimekaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide kohaseid rangeid

ettevaatusabinõusid, kaotama järk-järgult pestitsiidide kasutamise, piirama erandeid ning

vältima toimeainete või lubade järelevalve vähendamist. Samamoodi lahknesid arvamused

taimekaitsevahendite õhust pritsimise kohta: ettevõtjad pooldavad kasutamise võimaldamist

ühtlustatud riskijuhtimiseeskirjade alusel (täpsus, triivi vähendamine, kasutajate ohutus),

samal ajal kui valitsusvälised organisatsioonid, kodanikud ja mõni liikmesriik hoiatasid

võimalike kokkupuute- ja triiviriskide eest, nõudes rangeid piiranguid tundlike alade lähedal

ja jõulist täitmise tagamist. Jääkide piirnormide küsimuses toetasid paljud sätete selgemaks

muutmist ja õiglasi üleminekumeetmeid, et vältida toidu raiskamist ja majanduslikku kahju,

samal ajal kui valitsusvälised organisatsioonid ja mõned põllumajandustootjate rühmad

nõudsid ettevaatlikumat hoiakut, st impordile kehtestatud jääkide piirnormide rangemat

kontrolli ainete puhul, mis ei ole liidus heaks kiidetud, ning tarbijate tervise jätkuvat esikohale

seadmist kaubanduse hõlbustamise ees.

ET 18 ET

Biotsiidide puhul seadsid asjaomased ettevõtjatest sidusrühmad ja mitu liikmesriiki esikohale

läbivaatamisprogrammi lõpuleviimise ja pikendamise lihtsustamise; enamikus ettevõtjate

vastustes avaldati vastuseisu õigusaktis 2025. aastaks määratud kuupäevale, mil lõppeb veel

läbivaatamisprogrammi kuuluvate olemasolevate toimeainete kohta esitatud andmete kaitse,

viidates murele, et vaba juurdepääs andmetele tooks kasu teistele ettevõtjatele, ja

investeerimisriskidele, kuigi väike osa ettevõtjaid hoiatas, et pikendamised võivad pärssida

konkurentsi. Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikud väljendasid muret, et ühtlustamist

võidakse pidada dereguleerimiseks, ning rõhutasid, et kohandustega ei tohi vähendada suure

riskiga biotsiidide kontrollimist ega lükata edasi endokriinfunktsiooni kahjustavate

kemikaalide hindamist, vaid tuleks ära oodata määruse (EL) nr 528/2012 täieliku hindamise

tulemused.

Ametiasutused ja ettevõtjad taotlesid õigusselgust kääritamissaaduste suhtes, mis on saadud

GMMe tootmistüvena kasutades, et ühtlustada määruse (EÜ) nr 1829/2003 tõlgendamist ja

selle täitmise tagamist, samas kui valitsusvälised organisatsioonid nõudsid, et sellised tooted

jääksid GMOsid käsitlevate eeskirjade kohaldamisalasse koos kohustusliku riskihindamise,

jälgitavuse ja märgistamisega geneetiliselt muundatud toidu ja söödana, et tagada tarbijate

valikuvõimalus.

Söödalisanditega tegelevatest ettevõtjatest sidusrühmad suuresti toetasid ühtlustamist,

tähtajatuid lube ja digitaalse märgistamise laialdasemat kasutamist, samal ajal kui

valitsusvälised organisatsioonid ja mitu avaliku sektori asutust kutsusid üles valvsusele, et

tagada ohutus ja kestlikkusväidete läbipaistvus. Liikmesriigid tervitasid lihtsamaid

hügieeniteatisi; mitu liikmesriiki soovis loomade heaoluga seotud loomade arvu vähendamise

aruandluse ratsionaliseerimist. Sidusrühmade sisend näitab ka laialdast toetust BSE meetmete

ühtlustamisele WOAH standarditega, tingimusel et riskipõhised ajakohastused ei vähenda

järelevalvet. Ametliku kontrolli valdkonnas toetasid ettevõtjad ja ametiasutused saadetiste

osalist tollivormistust ühtlustatud menetlustega ja proportsionaalset paindlikkust piiratud

ulatusega laboriakrediteeringute näol.

Üldiselt pooldasid sidusrühmad riskiga proportsionaalset lihtsustamist, millega säilitatakse

tervise-, keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge tase ning mis rajaneb läbipaistvusel, sõltumatul

teadusel ja tugeval täitmise tagamisel.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Sidusrühmade lihtsustamisettepanekutest on kõlama jäänud mitmesugused soovitused toidu-

ja söödaohutust käsitlevate õigusaktide mõningate sätete selgemaks muutmiseks ning neist

tuleneva liigse halduskoormuse kõrvaldamiseks. Lisaks sai komisjon vastuseks eespool

nimetatud tagasisidekorjele ja selle järelmeetmete raames sidusrühmadelt rohkem kui 6 000

üksikasjalikku seisukohavõttu, milles esitati täiendavaid soovitusi, andmeid ja kuluprognoose.

• Mõjuhinnang

Kavandatud lihtsustamismeetmed on väga tehnilist laadi. Eesmärkide saavutamiseks

puuduvad toimivad alternatiivid ning kavandatud meetmetega ei muudeta peamisi

poliitikaeesmärke ega kehtestata olulisi uusi kohustusi. Seepärast ei annaks täielik

mõjuhinnang lisaväärtust. Selle asemel on ettepanekule lisatud komisjoni talituste analüütiline

töödokument. Dokumendis on selgitatud kavandatud meetmeid ning esitatud nende aluseks

olevad tõendid, analüüs ja sidusrühmade seisukohad, hinnates ka võimalikku kulude

kokkuhoidu.

ET 19 ET

Olemasoleva teabe põhjal eeldatakse, et muudatused tooksid ettevõtjatele ja ametiasutustele

kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Enamik meetmeid, näiteks bioloogiliste

taimekaitsevahendite, biotsiidide ja söödalisandite valdkonna meetmed, hakkaksid kiiresti

kasu tooma, kuid taimekaitsevahendite raamistiku laiem lihtsustamine, mis nõuab

pikendamiskorra struktuurseid muudatusi, on pikema üleminekuajaga. Alates 2027. aastast on

ettevõtjate kulude kokkuhoid hinnanguliselt 335,6 miljonit eurot aastas, suurenedes alates

2029. aastast tänu taimekaitsevahendite raamistiku lihtsustuste jõustumisele veel 93 miljoni

euro võrra aastas. Kavandatud kümme meedet peaksid andma praeguse komisjoni ametiajal

aastatel 2027–2029 vähemalt 1 miljard eurot ja järgmise komisjoni ametiajal veel 2,1 miljardit

eurot kokkuhoidu.

Ka avaliku sektori asutused saaksid märkimisväärset kasu: halduskulud vähenevad

prognooside kohaselt 661 miljoni euro võrra aastas, mis teeb halduskulude koguvähenemiseks

aastatel 2027–2034 hinnanguliselt 4,6 miljardit eurot.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ettepanek on osa komisjoni võetud kohustusest vähendada ELi inimeste, ettevõtjate

ja haldusasutuste regulatiivset koormust, et suurendada liidu jõukust ja vastupanuvõimet.

Ettepaneku eesmärk on seega lihtsustada toidu- ja söödaohutust käsitlevate õigusaktide

sätteid, vähendades ettevõtjate ja ametiasutuste tarbetut koormust ja kulusid, kahjustamata

seejuures inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitset.

• Põhiõigused

Ettepanekus austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja järgitakse

selles tunnustatud põhimõtteid. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine peaks tooma kaasa

ühiskondliku kasu jõukuse loomise, tööhõive ja innovatsiooni näol. Samal ajal ei kahjusta

ettepanek eesmärki tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

4. MÕJU EELARVELE

Kavandatud algatuse tulemusena peaks komisjoni poolt toiduohutusametile makstav toetus

suurenema ajavahemikul 2028–2034 15,073 miljoni euro võrra. Ilma et see piiraks

läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle, kompenseeritakse

toiduohutusametile alates 2028. aastast eraldatavad lisaassigneeringud vahendite

ümberjaotamisega programmidest, mis kuuluvad mitmeaastases finantsraamistikus 2028–

2034 toiduohutusametiga samasse rubriiki.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist. Lisaks hinnatakse

kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega käesoleva ettepanekuga muudetavate määruste

tõhusust, tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, asjakohasust, sidusust ja lisaväärtust.

Ettepanek ei vaja rakenduskava.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

• Määrus (EÜ) nr 1107/2009

Käesolev seadusandlik ettepanek sisaldab mitut määruse (EÜ) nr 1107/2009 sihipärast

muudatust, et kiirendada biotõrjeainete ja neid sisaldavate toodete turulepääsu, sealhulgas

ET 20 ET

nende selge määratlemine artiklites 2 ja 3, nende ainete heakskiitmise ja neile toodetele

lubade andmise menetlustele eelisjärjekorra andmine artiklites 11 ja 37, artiklis 30

liikmesriikidele pakutav võimalus anda ajutisi lube taimekaitsevahenditele, mis sisaldavad

uusi biotõrjeaineid, mille heakskiitmise menetlus on veel pooleli, ning artiklis 7

toiduohutusametile antav võimalus võtta endale referentliikmesriigi ülesanded

heakskiitmistaotluse esialgseks riskihindamiseks, et korvata mõne liikmesriigi vähest

suutlikkust. Ettepaneku kohaselt eraldatakse toiduohutusametile nende uute ülesannete

täitmiseks lisavahendid, nagu on märgitud finantsselgituses. Kuna paljudel biotõrjeainetel

võib olla ka taimekasvu stimuleeriv funktsioon, on vaja selgemat piiri biotõrjeainete ja

biostimulaatorite vahel, et suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja võimaldada ametiasutustel

sujuvamalt nõuete täitmist tagada.

Selleks et neid raskusi vähendada ja tagada kõigis liikmesriikides võrdsem juurdepääs

biotõrjevahenditele, muudetakse artikleid 3 ja 33 nii, et kõiki liikmesriike käsitatakse selliste

toodete loataotluste puhul ühte tsooni kuuluvana. Kuivõrd taimekaitsevahendid, mis

sisaldavad üksnes biotõrjeaineid või madala riskiastmega toimeaineid, ei ole eeldatavasti eri

liikmesriikides erineva riskitasemega, tugevdatakse artikli 37 sätteid tsoonipõhiste lubade

andmise ja artikli 42 sätteid vastastikuse tunnustamise kohta nii, et ühes liikmesriigis sellistele

toodetele antud lube tunnustatakse vaikival nõusolekul, kui tsoonipõhiste lubade või

vastastikuse tunnustamise taotluste suhtes ei tehta ettenähtud tähtaja jooksul otsust. Artikli 67

kohast andmete säilitamise kohustust ei kohaldata taimekaitsevahendite puhul, mis sisaldavad

üksnes biotõrjeaineid, et vähendada neid vahendeid kasutavate põllumajandustootjate

halduskoormust.

Arvestades seda, et enamiku heakskiidetud toimeainete heakskiitu on juba vähemalt üks kord

pikendatud ning et uutel toimeainetel on eeldatavasti paremad toksikoloogilised ja

ökotoksikoloogilised omadused, muudetakse artiklit 5 nii, et toimeainete heakskiit muutub

tähtajatuks, välja arvatud asendamisele kuuluvate toimeainete ja määruse (EL) nr 1107/2009

artikli 4 lõike 7 alusel heaks kiidetud toimeainete puhul, kuivõrd neil on inimeste või loomade

tervise või keskkonna seisukohalt probleemseid omadusi, ning toimeainete puhul, mille

heakskiidule on otsustatud kehtestada tähtaeg, kui seda on heakskiitmisotsusele eelnenud

riskihindamise tulemuse põhjal asjakohaseks peetud. Lisatakse uus artikkel 27a, millega

muudetakse kõigi käesoleva määruse jõustumise ajal heakskiidetud toimeainete heakskiit

teatavate eranditega tähtajatuks. Muudetakse artiklit 18 ja lisatakse uus artikkel 18a, et

võimaldada komisjonil liikmesriikide taotlusi arvesse võttes kindlaks määrata tähtajatu

heakskiiduga toimeained, mille suhtes viiakse läbi täielik pikendamismenetlus, või tähtajalise

või tähtajatu heakskiiduga toimeained, mille suhtes korraldatakse sihipärane ümberhindamine.

Säilib ka määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 21 juba ette nähtud erakorralise läbivaatamise

võimalus. Muudetakse artiklit 32, et säilitada tähtajatu heakskiiduga toimeaineid sisaldavate

taimekaitsevahendite lubade tähtajalisus. Muudetakse artikleid 43 ja 44, et täpsustada sätteid,

mis on seotud tähtajatu heakskiiduga toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade

pikendamise ja läbivaatamisega.

Muudetakse ka artiklit 19, et oleks võimalik vastu võtta rakenduseeskirjad, milles sätestatakse

sihipärase ümberhindamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (lisaks juba

olemasolevale pikendamismenetlusele).

Muudetakse artikli 4 lõiget 7, et täpsustada, milliste ainete puhul võib erandit kasutada, ning

vabastada artikli 4 lõike 7 kohaselt heakskiidetud toimeaineid sisaldavatele

taimekaitsevahenditele loa andvad liikmesriigid kohustusest koostada järkjärgulise kasutuselt

kõrvaldamise kava.

ET 21 ET

Artiklis 22 sätestatud madala riskiastmega toimeainete määratlemise kriteeriume

lihtsustatakse nii, et need puudutavad üksnes toimeaine olemuslikke omadusi, ning artiklit 7

muudetakse, et oleks võimalik taotleda heakskiidetud toimeaine staatuse muutmist madala

riskiastmega toimeaineks.

Muudetakse artikli 20 lõiget 2, et võimaldada ajapikenduste kehtestamist toimeaine

heakskiidu pikendamata jätmise korral, välja arvatud juhul, kui esineb otsene ja tõsine oht

inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Muudetakse artiklit 46, et viia maksimaalne

ajapikendus, mille liikmesriigid võivad lubade tagasivõtmise korral kehtestada, kooskõlla

artikli 20 lõikes 2 sätestatud ajapikendusega. Artikli 20 lõike 2 ja artikli 46 kohast

maksimaalset ajapikendust pikendatakse kuni ühe aastani asjaomaste taimekaitsevahendite

olemasolevate varude müümiseks ja jaotamiseks ning veel kahe aastani nende varude

kõrvaldamiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks juhtudel, kus puuduvad mõistlikud

alternatiivid.

Muudetakse artiklit 11, et anda liikmesriikidele võimalus paluda toiduohutusametilt abi

heakskiitmise või heakskiidu pikendamise taotluse esialgse hindamisaruande koostamisel,

vastastikuse hindamise käigus nõutava lisateabe hindamisel ja esialgse hindamisaruande

ajakohastamisel pärast selle algset esitamist.

Muudetakse artikli 36 lõiget 3, selgitamaks, et toimeaine „olemasolevate teaduslike ja

tehniliste teadmiste“ hindamisel võtavad liikmesriigid arvesse toimeaine viimast hindamist

ELi tasandil. Kui nad aga leiavad, et seda hindamist on põhjust ajakohastada, esitavad nad

komisjonile taotluse toimeainega seotud olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste

ühtlustatud hindamiseks.

Muudetakse artikleid 40 ja 42, et hõlbustada vastastikuse tunnustamise protsessi, eelkõige

põllumajandusega tegelevate ameti- või teadusasutuste või erialaste

põllumajandusorganisatsioonide esitatud taotluste puhul või lubade kehtivuse laiendamisel

vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamisele. Muudetakse ka artiklit 51, et

veelgi hõlbustada lubade kehtivuse laiendamist vähe levinud või väikese kasvupinnaga

kultuuridel kasutamisele.

Muudetakse artikli 3 punkti 17 ja artiklit 37, nähes ette ühe tsooni põhise käsitluse (kolme

tsooni asemel) ja taotluste eelisjärjekorras menetlemise määruse (EL) 2016/2031 otstarbel.

Muudetakse artikleid 23 ja 28 ning lisatakse uus artikkel 23a, et selgitada põhiainete staatust

ja heakskiitmise kriteeriume ning võimaldada turustada neid nii, et ELi

põllumajandustootjatel ja mitteprofessionaalsetel kasutajatel oleks nendele ainetele võrdne

juurdepääs.

Täpsustatakse artiklit 49, sätestades sõnaselgelt, et töödeldud seemnete külvamine kujutab

endast taimekaitsevahendite kasutamist, ning laiendades selle kohaldamisala taimsele

paljundusmaterjalile üldiselt, mitte ainult töödeldud seemnetele.

Muudetakse artiklit 59, et sätestada andmekaitse territoriaalseks kohaldamisalaks kogu EL

ning võimaldada liikmesriikidel ja taotlejatel seda lihtsamini kohaldada.

Kustutatakse artikkel 68, kuna liikmesriikide aruanded taimekaitsevahendite ametliku

kontrolli kohta on juba lisatud määruse (EL) 2017/625 artikli 113 lõike 1 kohastesse

aastaaruannetesse.

ET 22 ET

Määruse eelnõu artikkel 2 sisaldab üleminekusätteid, et tagada õiguskindlus toimeainete,

sealhulgas põhiainete heakskiitmise või heakskiidu pikendamise taotluste või

taimekaitsevahendite loataotluste menetlustes, mis on käesoleva määruse jõustumise ajal

pooleli, ning tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 1107/2009 kehtivatelt sätetelt uutele

sätetele. Samuti täpsustatakse, et vanade eeskirjade alusel alanud katse- või uuringuaruannete

andmekaitse jätkub, kuid ainult liikmesriikides, kus see kehtestati, samas kui ülejäänud

liikmesriikides kohaldatakse sama katse- ja uuringuaruande suhtes uusi eeskirju. Lisatakse ka

põhiaineid käsitlev üleminekusäte, millega nähakse ette, et kõiki heakskiidetud põhiaineid

võib kasutada ja turule lasta olenemata sellest, kas need on heaks kiidetud ka tavapärase

toimeainena vana korra alusel, mille kohaselt liikmesriigis taimekaitsevahendina

turulelaskmine takistas põhiaine kasutamist samal otstarbel selles liikmesriigis.

• Määrus (EÜ) nr 396/2005

Muudetakse artikli 3 lõiget 2, täpsustades punktis a, et mõiste „hea põllumajandustava“ võib

käia ELis või kolmandas riigis kasutamise kohta. Sellest tulenevalt ei ole punktis g esitatud

termini „impordile kehtestatav jääkide piirnorm“ määratlus enam vajalik ja selle võib välja

jätta ning artikli 6 lõikes 4 asendatakse termin „impordile kehtestatavad jääkide piirnormid“

sõnastusega „jääkide piirnormi kehtestamine kolmandas riigis rakendatud hea

põllumajandustava alusel“. Muudetakse artikli 14 lõike 2 punkti e, sätestades, et ainete puhul,

mis ei ole liidus heaks kiidetud ja millel on teatavad eriti ohtlikud omadused, võib kolmandate

riikide heade põllumajandustavade või codex alimentarius’e piirnormide alusel kehtestatud

jääkide piirnormid viia kvantifitseerimispiiri tasemele (tehniline nulltase), kui seda peetakse

mõjuhinnangu tulemuste põhjal asjakohaseks.

Muudetakse artikli 3 lõike 2 punkti f, asendades termini „määramispiir“ terminiga

„kvantifitseerimispiir“, et viia terminoloogia kooskõlla laborianalüüsi rahvusvahelistes

standardites kasutatava terminoloogiaga. Sellele vastavalt muudetakse artikli 10 lõike 1

punkti b ja artikli 31 lõike 1 punkti b, et asendada termin „määramispiir“ terminiga

„kvantifitseerimispiir“.

Et vältida toodete turult kõrvaldamise vajadust ja toidu raiskamist, lisatakse artiklitesse 14 ja

18 uued lõiked, millega nähakse ette võimalus kehtestada üleminekumeetmed, mis

võimaldavad liidus turule viia või turule jätta tooteid, mis vastasid nende turule viimise või

tootmisjärgse ladustamise ajal kohaldatud jääkide piirnormidele.

Artikli 15 lõiget 1 ja artiklit 16 muudetakse nii, et seireandmetel põhinevad jääkide piirnormid

ei ole enam ajutised, vaid on alalised. Ainete puhul, mida ei ole mitu aastakümmet heaks

kiidetud ja mida nende keskkonnas püsimise tõttu käsitatakse nüüd saasteainetena ning mille

kohta on paljude aastate jooksul registreeritud stabiilsed jääkide tasemed, nagu DDT või

elavhõbe, on kümne aasta järel toimuv kohustuslik läbivaatamine sellega kaasnevaid kulusid

arvestades ebaproportsionaalne. Samal ajal muudetakse artiklit 43 nii, et jääkide piirnormid

saab uute teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal igal ajal läbi vaadata, mis tagab, et

seireandmetel põhinevaid jääkide piirnorme saab siiski vajaduse korral läbi vaadata.

• Määrus (EL) nr 528/2012

Selleks et seada tähtsamale kohale olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi

lõpuleviimine, muudetakse artikli 4 lõiget 1, artiklit 9 ja artikli 12 lõiget 3, et sätestada

biotsiidide toimeainete heakskiidu piiramatu kehtivusaeg, välja arvatud toimeainete puhul,

mis on heaks kiidetud vaatamata sellele, et need vastavad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5

lõikes 1 sätestatud väljajätmise kriteeriumidele või artiklis 10 sätestatud

ET 23 ET

asendamiskriteeriumidele, kuna neil on inimeste või loomade tervisele või keskkonna

seisukohalt probleemsed omadused. Heakskiidu kehtivusaega saab piirata ka juhtumipõhiselt,

võttes enne heakskiitmise kohta otsuse tegemist arvesse riskihindamise tulemusi. Juba

heakskiidetud toimeainete heakskiit muudetakse uute eeskirjade kohaselt tähtajatuks, välja

arvatud toimeainete puhul, mis vastavad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 1

sätestatud väljajätmise kriteeriumidele või artiklis 10 sätestatud asendamiskriteeriumidele,

ning toimeainete puhul, mille heakskiidu pikendamise taotluse läbivaatamine on juba alanud

ja jätkub või mille heakskiit aegub, kui taotlust ei ole tähtpäevaks esitatud (uus artikkel 15a).

Muudetakse artikli 13 lõiget 1, täpsustades, et pikendamismenetlus on asjakohane toimeainete

puhul, mille heakskiidule on kehtestatud lõpptähtaeg. Inimeste ja loomade tervise ning

keskkonna kõrgetasemelise kaitse säilitamiseks lisatakse uus artikkel 14a, et anda komisjonile

võimalus valida välja mõningad toimeained, mille suhtes algatatakse pikendamismenetlus.

Menetletavate toimeainete valikukriteeriumid võivad muu hulgas hõlmata asjakohaseid uusi

või ajakohastatud andmenõudeid või juhenddokumente, märke ohust inimeste või loomade

tervisele või keskkonnale, uusi teaduslikke või tehnilisi teadmisi ja olemasolevaid

seireandmeid, samuti võidakse valiku tegemisel arvesse võtta liikmesriikide taotlusi.

Artikleid 44 ja 46 muudetakse nii, et liidu loa andmist käsitlevaid üksikotsuseid ei tehta enam

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni rakendusmääruste vormis, vaid komisjoni

rakendusotsuste vormis, millest teavitatakse üksnes taotlejaid. Seega avaldatakse Euroopa

Liidu Teatajas ainult nende otsuste kokkuvõtted, et tagada läbipaistvus; see lühendab

tõlkimiseks ja avaldamiseks vajalikku aega ning lihtsustab protsessi.

• Määrus (EÜ) nr 1829/2003

Muudetakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 2 punkti 10, täpsustades, et „GMOdest

toodetud“ toidu ja sööda määratlus ei hõlma toitu ja sööta, mis on saadud tootmistüvedena

kasutatud GMMide abil.

• Määrus (EÜ) nr 1831/2003

Muudetakse artikli 9 lõiget 8, sätestades, et söödalisandite jaoks antud load kehtivad

tähtajatult, mitte enam kümme aastat. See muudatus on kooskõlas lubade tähtajatu kehtivuse

põhimõttega, mida kohaldatakse muudes sektorites, nagu toidu lisaainete sektor, kus on ette

nähtud mehhanismid, mis võimaldavad olemasolevate lubade järelevalvet ja võimalikku

läbivaatamist, et tagada asjaomaste toodete ohutus. Nimetatud lõikes täpsustatakse, et sellise

loa kehtivus ei piira artikli 13 kohaldamist, mille kohaselt saab igal ajal luba muuta või selle

peatada või tühistada, kui loa andmise ohutus- või efektiivsustingimused ei ole enam täidetud.

Lisatakse uus lõige 8b, et sätestada loa tähtajatust kehtivusest erand koktsidiostaatikumide ja

histomonostaatikumide kategooriasse kuuluvate söödalisandite puhul, mille loa kehtivusajaks

jääb kümme aastat, kuna neil on antimikroobsuse tõttu kõrgem riskitase.

Lubade tähtajatu kehtivuse alternatiive, nagu pikema kehtivusajaga load osale või kõigile

söödalisanditele või erineva kehtivusajaga load olenevalt söödalisandi liigist, ei peetud

rahuldavaks, kuna puuduvad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel söödalisandite

kategooriaid või funktsionaalrühmi ohutuse või efektiivsuse seisukohast eristada, või kuna on

oht, et loa omanikuga mitteseotud lubade pikendamist ei taotleta.

Muudetakse artiklit 14 lubade kehtivuse pikendamise kohta, et tulenevalt artikli 9 lõigetes 8 ja

8b sätestatust piirata selle kohaldamisala koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide

kategooriasse kuuluvate söödalisanditega.

ET 24 ET

Lisatakse uus artikkel 9a, täpsustamaks, et enne uute eeskirjade (käesolev kavandatud määrus)

jõustumist juba antud söödalisandite load loetakse tähtajatuks, välja arvatud järgmised load:

i) koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide kategooriasse kuuluvate söödalisandite

load, ii) artikli 15 alusel antud kiireloomulised load ning load, mille pikendamise taotlust ei

ole enne uute eeskirjade (käesolev kavandatud määrus) jõustumist õigeaegselt esitatud või

mille kohta on selline taotlus küll esitatud, kuid hiljem tagasi võetud, ning iv) load, mille

pikendamise taotlus on kooskõlas artikliga 14 enne uute eeskirjade (käesolev kavandatud

määrus) jõustumist esitatud ja mille kohta ei ole selleks kuupäevaks otsust tehtud.

Lisatakse ka uus artikkel 14a, et tagada õiguskindlus seoses pooleliolevate menetlustega loa

pikendamise taotluste suhtes, mis on esitatud kooskõlas artikliga 14, nagu seda kohaldati enne

uute eeskirjade (käesolev kavandatav määrus) jõustumist, ja mille kohta ei ole selleks

kuupäevaks otsust tehtud; selliseid taotlusi tuleb menetleda edasi vastavalt varasematele

eeskirjadele. Täpsustatakse, et kooskõlas artikli 9 muudetud lõikega 8 kehtib pikendatud luba

siiski tähtajatult.

Artikli 13 lõikes 1 käsitletakse juhtumeid, kus toiduohutusamet võtab kas omal algatusel või

liikmesriigi või komisjoni taotlusel vastu arvamuse selle kohta, kas luba vastab endiselt

määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud tingimustele. Lõiget muudetakse, täpsustades, et oma

arvamuse koostamisel peab toiduohutusamet arvesse võtma teaduse ja tehnika arengut ning

võib taotleda asjakohast teavet ja andmeid isikult, kes oli asjaomase loa taotleja, või vajaduse

korral selle loa omanikult. Loa muutmise taotluse esitamine ei tingi toiduohutusameti

arvamuse koostamist, kuid kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 32 ja 33 on ametil

siiski täiendav võimalus nõuetekohaseks hindamiseks vajalikke teadusuuringuid tellida ja

andmeid koguda.

Artikli 13 lõige 3 puudutab juhtumeid, kus loa muutmise taotluse esitab loa omanik. Lisatakse

lõige 3a, milles sätestatakse, et kui taotletakse loaomaniku nime muutmist, tuleb komisjonile

saata teatis koos asjakohaste andmetega ning ühenduse söödalisandite registrit vastavalt

ajakohastada. Selle eesmärk on vältida vajadust võtta sellise haldusliku muudatuse kohta

vastu ametlik määrus; samal ajal jääb loaomaniku nimi ühenduse söödalisandite registri kaudu

üldsusele kättesaadavaks, mitte seda ei lisata loamääruse tingimustesse. Sellest tulenevalt

muudetakse artikli 9 lõikeid 6 ja 8, sätestades, et loa omaniku nimi kantakse söödalisandite

registrisse, mitte enam loa andmise määrusesse. Lisaks muudetakse artiklit 2, et lisada mõiste

„loa omanik“ määratlus füüsilise või juriidilise isikuna, kes on ühenduse söödalisandite

registris asjaomase loa omanikuna märgitud. Samuti muudetakse artikli 3 lõiget 3, et jätta

välja sõnastus „lube käsitlevas määruses osutatud loa omanik“.

Lisatakse ka artikli 9 uus lõige 8a, et näha ette võimalus muuta enne käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva vastu võetud loa andmise määrusi, mis sisaldasid loa omaniku nime,

eesmärgiga kanda see nimi kõnealuste määruste asemel ühenduse söödalisandite registrisse.

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1831/2003 ühetaolised rakendamistingimused seoses

kõnealuse muudatuse tegemisega loa andmise määrustes, mis on vastu võetud enne käesoleva

määruse jõustumise kuupäeva, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201147.

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse

eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse

komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 25 ET

Artiklisse 13 lisatakse uus lõige 4, et anda kõigile huvitatud isikutele võimalus esitada loa

muutmise taotlus, kui loal puudub konkreetne omanik, st kui tegemist on praegustesse

tehnoloogiliste, organoleptiliste või toitaineliste lisandite kategooriatesse kuuluvate

söödalisanditega. Kuna luba on üldine ehk ei kuulu konkreetsele omanikule, peaks taotletav

muudatus laiendama olemasolevas loas sisalduvaid kirjeldusi või tingimusi. See uus sõnaselge

võimalus muudab selgemaks ja lihtsamaks menetlused, mida kohaldatakse juhul, kui

komisjonile esitatakse konkreetse omanikuta olemasoleva loa tingimuste kohandamise

taotlus; see hoiab ära täiemahuliste taotluste korduva esitamise uute lubade saamiseks, järgib

konkreetse omanikuga lubade puhul kehtivat menetluskorda ja on seda asjakohasem, et

kavandatava uue korra kohaselt kehtivad load tähtajatult.

Artiklisse 13 lisatakse uus lõige 5, millega võimaldatakse olemasolevate lubade kohandamist,

eelkõige neis sisalduvate analüüsimeetodite osas, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia

arengut ning kuna puudub lubade pikendamise menetlus, mille käigus selliseid kohandusi teha

saaks. Kavandatava korra kohaselt saab liidu referentlabor esitada uue hindamisaruande

toiduohutusametile kontrollimiseks, enne kui komisjon võtab vastu määruse loa muutmise

kohta.

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1831/2003 ühetaolised rakendamistingimused seoses

lubade muutmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Lisaks peaks säilima võimalus võtta

asjakohaseid meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 178/200248 artiklitega 53 ja 54.

Muudetakse artikli 16 lõiget 1, et selgitada söödakäitlejate vastutust märgistamise üksikasjade

eest kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 sätetega sööda märgistamise kohta. Lõikesse 2

lisatakse ka eristus söödalisandite ja eelsegude füüsilise ja digitaalse märgistamise vahel.

Selle sätte põhinõue on, et märgistus peab olema pakendile või mahutile kinnitatud etiketil,

kuid ettepaneku kohaselt nähakse sellest põhimõttest ette erand, millega lubatakse digitaalset

märgistamist teatava ohutusega mitteseotud teabe puhul. See erand puudutab teavet, millele

on osutatud lõike 2 punktis b (märgistamise üksikasjade eest vastutava isiku nimi ja aadress),

punktis d (vajaduse korral toodet valmistava või turule viiva ettevõtte loanumber) ja punktis g

(partii viitenumber ja valmistamiskuupäev).

Artiklisse 16 lisatakse uus lõige 7, et sätestada teabe digitaalse märgistamise selged

põhitingimused: teave tuleb taotluse korral pädevale asutusele füüsilisel etiketil

kättesaadavaks teha; teave peab olema hõlpsalt, vahetult ja tasuta kättesaadav kahe aasta

jooksul alates turule viimise kuupäevast.

Artiklisse 16 lisatakse uus lõige 9, et anda komisjonile õigus võtta määruse (EÜ)

nr 1831/2003 täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad

digitaalse märgistamise tõhustamiseks ja hõlbustamiseks. Need eeskirjad võivad olla seotud

asjaomase teabe laadiga, sealhulgas artikli 16 lõigetes 2, 4 või 5 osutatud teabega, ning

kasutatavate digivahendite liigiga. Ohutuse seisukohast oluline ja põhikasutuse teave, näiteks

loas sisalduv teave, peab siiski jääma füüsilisele etiketile. Eesmärk on laiendada tulevikus

digitaalse märgistamise võimalusi, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja pakkuda

ettevõtjatele suuremat paindlikkust, säilitades samal ajal põhieesmärgi tagada söödalisandite

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse

toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja

kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2002/178/oj).

ET 26 ET

ohutu kasutamine. Delegeeritud volituste rakendamist käsitlevat artiklit 21a tuleb muuta, et

osutada komisjonile antud uuele volitusele.

Selleks et võtta arvesse võimalike märgistamisviiside laiendamist, muudetakse artikli 2

lõiget 2, lisades mõistete „märgistamine“ ja „märgistus“ määratlused kooskõlas vastavate

määratlustega määruses (EÜ) nr 767/2009, milles on sätestatud söödamaterjalide ja segasööda

märgistamise eeskirjad.

• Määrus (EÜ) nr 852/2004 ja määrus (EÜ) nr 853/2004

Muudetakse määruse (EÜ) nr 852/200449 artiklit 13 ja määruse (EÜ) nr 853/200450 artiklit 10,

et asendada eraldi teavitamiskord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/153551

kohase üldise teavitamiskorraga, kuna see on lihtsam ning läbipaistvuse, tõlkimise ja ajakulu

seisukohast tõhusam.

• Määrus (EÜ) nr 1099/2009

Liikmesriikide pädevad asutused peavad praegu lisaks ametliku kontrolli määruse alusel

esitatavatele aastaaruannetele esitama määruse (EÜ) nr 1099/2009 kohaselt komisjonile

aastaaruanded eelnenud aastal tehtud loomade arvu vähendamise toimingute kohta.

Ebatäielikkusest ja võrreldavuse puudumisest tingituna on esitatud teave osutunud aruande

koostamise halduskoormusega võrreldes väheväärtuslikuks. Lisaks hõlmavad ametliku

kontrolli määruse kohased liikmesriikide aastaaruanded loomade heaolu surmamisel käsitleva

määruse ametlikke kontrolle, sealhulgas määruse sätteid loomade arvu vähendamise

toimingute kohta, ning need aastaaruanded on piisavad, et kontrollida määruse (EÜ)

nr 1099/2009 nõuete järgmist. Tühistades määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 18 lõike 4

kohase kohustuse esitada loomade arvu vähendamise toimingute kohta eraldi aruanne,

vähendatakse käesoleva koondmäärusega liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni

halduskoormust.

• Määrus (EÜ) nr 999/2001

Ettepanekuga tehakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sihipärased muudatused, et tagada selle

õigeaegne kooskõlla viimine teaduslike tõendite ja rahvusvaheliste standardite muutustega.

Muudetakse artikleid 5, 6, 8 ja 16, et sätestada tehnilised kohandused, millega antakse

komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kiirtestide loetelu, järelevalvenõuete ja

määratletud riskiteguriga materjali loetelu muutmiseks. See tagab proportsionaalse ja

riskipõhise seire, alampopulatsioonide ja vanusekategooriate paindliku kohandamise ning

kooskõla Maailma Loomatervise Organisatsiooni standarditega.

Lisaks kaotatakse artiklist 16 piirangud mäletsejaliste kontidest saadud želatiinile ja

kollageenile kooskõlas WOAH 2023. aasta standardite ja toiduohutusameti 2024. aasta

arvamusega.

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni

kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/852/oj). 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse

loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/853/oj). 51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse

ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 214, 17.9.2015,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/1535/oj).

ET 27 ET

Artikliga 23 ja uue artikliga 23b asendatakse varasemad komiteemenetlused komisjoni

õigusega võtta vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks ja sätete täiendamiseks, et

võtta arvesse epidemioloogilisi muutusi, teaduslikke teadmisi, rahvusvahelisi standardeid ja

toiduohutusameti arvamusi, tagades samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu kontrolli.

Need muudatused ajakohastavad raamistikku, lihtsustavad menetlusi ning võimaldavad võtta

transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate suhtes proportsionaalseid, teaduspõhiseid ja

rahvusvaheliselt kooskõlastatud kontrollimeetmeid.

• Määrus (EL) 2017/625

Muudetakse määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõiget 3, et võimaldada piiripunktide pädevatel

asutustel jagada taimede ja taimsete saaduste saadetised osadeks enne kogu saadetise ametliku

kontrolli lõpuleviimist, et vabastada osad, mille ametlik kontroll on lõpule viidud, sel ajal kui

muud osad vajavad veel täiendavat kontrolli. Selle meetmega tagatakse, et piiripunktides

tehtav ametlik kontroll ei põhjusta taimesektori ettevõtjatele tarbetuid viivitusi või rahalist

kahju ega kahjusta liidu territooriumi fütosanitaarkaitse taset.

Määruse (EL) 2017/625 artikleid 41, 93, 100 ja 144 muudetakse nii, et komisjon saab õiguse

võtta määruse (EL) 2017/625 täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse

asjaolusid ja tingimusi, mille korral võib laborid määrata ametlikeks laboriteks, riiklikeks

referentlaboriteks ja liidu referentlaboriteks, kuigi nad ei tegutse ega ole akrediteeritud

vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 ja/või ei ole akrediteeritud kõigi meetodite jaoks,

mida nad kasutavad ametlikuks kontrolliks või muudeks ametlikeks toiminguteks.

ET 28 ET

2025/0410 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003,

(EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1099/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 528/2012 ja (EL) 2017/625 toidu- ja söödaohutusnõuete lihtsustamise

ja tugevdamise osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114,

artikli 168 lõike 4 punkti b ning artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Põllumajandus- ja toidualast visiooni käsitlevas teatises52 teatas komisjon

valdkondadevahelisest lihtsustamispaketist, mille eesmärk on vähendada tarbetut

regulatiivset koormust ning säilitada samal ajal toidu- ja söödaohutuse, inimeste ja

loomade tervise ning keskkonnakaitse kõrged standardid.

(2) Käesoleva toidu- ja söödavaldkonna lihtsustamise määrusega muudetakse kümmet

toidu- ja söödaohutuse alast õigusakti, et käsitleda teatavaid nõudeid ja menetlusi,

mida ettevõtjad ja liikmesriikide pädevad asutused peavad eriti koormavaks.

Sihipäraste muudatuste eesmärk on muuta toidu- ja söödaalased õigusaktid tööstuse

jaoks optimaalsemaks ja kulutõhusamaks, vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste

koormust ning tagada samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna

kõrgetasemeline kaitse.

(3) Määruses (EÜ) nr 1107/200953 on sätestatud regulatiivkomitee menetlus toimeainete

heakskiitmiseks ja taimekaitsevahendite lubade andmiseks liidus.

(4) Selleks et vähendada põllumajandustootjate sõltuvust keemilisi toimeaineid

sisaldavatest taimekaitsevahenditest ja kooskõlas põllumajandus- ja toidualast visiooni

käsitlevas teatises avaldatuga tuleb suurendada juurdepääsu kestlikele

52 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja

toidusektor tulevastele põlvedele“, COM/2025/75, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025DC0075. 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009

taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50, http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj).

ET 29 ET

taimekaitsevahenditele, sh biotõrjeaineid sisaldavatele taimekaitsevahenditele, ja teha

need paremini kättesaadavaks.

(5) Selleks et hõlbustada biotõrjeainete ja neid sisaldavate toodete kiiremat turulepääsu,

tuleb biotõrjeained määruse (EÜ) nr 1107/2009 all selgemalt määratleda ja

identifitseerida. Biotõrjeainete määratlus peaks hõlmama mikroorganisme, looduses

esinevaid anorgaanilisi aineid (välja arvatud raskmetallid ja nende soolad) või

bioloogilise päritoluga aineid või sünteetiliselt toodetud aineid, mis on nendega

funktsionaalselt identsed ja struktuuriliselt sarnased, nt infokemikaalid, bioloogilised

makromolekulid või nende komponentidest koosnevad molekulid, samuti

elusorganismidest pärit või bioloogiliste protsesside abil saadud (sh tundmatu või

muutuva koostisega) aineid, nt taimsete saaduste ekstraktid, mikroorganismide

toodetud metaboliidid.

(6) Kuna paljudel biotõrjeainetel võib olla ka taimekasvu stimuleeriv funktsioon, on vaja

selgemat piiri väetisetoodetega, eelkõige taimede biostimulaatoritega, millele on

osutatud väetisetoodete ELi turul kättesaadavaks tegemist käsitlevas määruses (EL)

2019/100954. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisala selgitada, et

jätta sellest välja ained, mis mõjutavad positiivselt põllukultuuride eluprotsesse, sest

need ained kvalifitseeruvad taimefüsioloogia seisukohast taimede biostimulaatoriteks.

Taimede eluprotsesse mõjutavad ning taimede või nende osade kasvu kontrollivad

ained peaksid jääma määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse.

(7) Samal eesmärgil tuleks esmatähtsaks pidada selliste toimeainete heakskiitmise ja neid

sisaldavate taimekaitsevahendite lubamise taotluste hindamist, et tagada

põllukultuuride õigeaegne kaitse olemasolevate taimekahjustajate ja -haiguste eest.

(8) Biotõrjeainete riskihindamine nõuab spetsiifilisi tehnilisi teadmisi ja mõnes

liikmesriigis ei ole piisavalt sellisele hindamisele spetsialiseerunud eksperte. Seetõttu

esineb mõnel biotõrjeainete heakskiitmise taotlejal raskusi referentliikmesriigi

leidmisega. Selleks et suurendada uute biotõrjeainete hindamise suutlikkust, peaks

Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „toiduohutusamet“) olema võimalik võtta

heakskiitmise taotluste hindamisel referentliikmesriigi roll ning ameti ressursse tuleks

vastavalt suurendada. Toiduohutusamet peaks kehtestama asjakohased kaitsemeetmed,

millega tagada järgneva vastastikuse hindamise sõltumatus ja vältida hindamise eri

etappides osalevate ekspertide võimalikku huvide konflikti.

(9) Selleks et kiirendada uusi biotõrjeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite

kättesaadavust ja juurdepääsetavust, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda

sellistele toodetele ajutisi lube niipea, kui on esitatud heakskiidutaotluse esialgne

hindamisaruanne, milles jõutakse järeldusele, et aine võib heaks kiita. Uue

biotõrjeaine heakskiitmisel ja tarbetute haldusmenetluste vältimiseks peaks olema

võimalik muuta sellised ajutised load korralisteks lubadeks, ilma et oleks vaja uut

hindamist, välja arvatud juhul, kui heakskiitmise tingimustes nõutakse ajutistes

lubades sätestatud tingimuste muutmist.

(10) Selleks et vähendada taotlejate ja liikmesriikide koormust ning hõlbustada üksnes

biotõrjeaineid või madala riskiastmega toimeained sisaldavate taimekaitsevahendite

kättesaadavust, tuleks liitu käsitada selliste toodete loataotluste puhul ühe tsoonina.

Kuivõrd taimekaitsevahendid, mis sisaldavad üksnes biotõrjeaineid, ei ole eeldatavasti

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi

väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja

(EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (PE/76/2018/REV/1,

ELT L 170, 25.6.2019, lk 1–114, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj).

ET 30 ET

eri liikmesriikides erineva riskitasemega, tuleks ühe liikmesriigi poolt sellistele

toodetele antud lubade vastastikust tunnustamist käsitada vaikimisi antud lubadena,

kui vastastikust tunnustamist käsitlevad otsuseid ei ole vastu võetud ettenähtud tähtaja

jooksul.

(11) Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 lõike 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendite

professionaalsed kasutajad säilitama kasutatavate taimekaitsevahendite kohta vähemalt

kolm aastat andmeid, mis sisaldavad taimekaitsevahendi nime, kasutuskorra aega ja

kulunormi ning pindala ja põllukultuuri, mille peal taimekaitsevahendit kasutati;

andmete säilitamise eesmärk on parandada inimeste ja loomade tervise ning

keskkonna kaitset, tagades kasutamise ja võimaliku kokkupuute jälgitavuse, tõhustada

seiret ja järelevalvet ning vähendada veekvaliteedi seire kulusid. Arvestades, et

biotõrjeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite puhul on selline teave vähem oluline,

ning selleks et vähendada põllumajandustootjate halduskoormust, ei tohiks andmete

säilitamise kohustust kohaldada selliste taimekaitsevahendite suhtes, mis sisaldavad

ainult biotõrjeaineid.

(12) Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 22 on sätestatud madala riskiastmega toimeainete

kindlakstegemise kriteeriumid, viidates kõnealuse II lisa punktis 5 toimeainete suhtes

kehtestatud ohupõhistele kriteeriumidele ning artiklis 47 neid sisaldavate

taimekaitsevahendite suhtes kehtestatud riskipõhistele kriteeriumidele. Nende sätete

rakendamine on osutunud raskeks, sest toimeainete heakskiitmise või heakskiidu

pikendamise ajal ei ole enamasti teada, kas artiklis 47 kehtestatud kriteeriume

taimekaitsevahendite kohta on võimalik täita. Kriteeriume tuleks seetõttu lihtsustada

nii, et need puudutaksid üksnes toimeaine olemuslikke omadusi. Lisaks on olnud

juhtumeid, kus toimeainet ei saanud madala riskiastmega toimeainena heaks kiita

seetõttu, et heakskiitmise või heakskiidu pikendamise menetluse ajal ei olnud võimalik

mõningaid kriteeriumidega seotud aspekte täielikult kindlaks teha, kuid hiljem saadi

lisateavet, mis näitas, et kriteeriumid on täidetud. Sellise olukorra lahendamiseks

tuleks ette näha võimalus taotleda heakskiidetud toimeaine staatuse muutmist madala

riskiastmega toimeaineks.

(13) Määruses (EÜ) nr 1107/2009 olevad põhiainetega seotud sätted on osutunud

ebaselgeks, mis on toonud kaasa ebaühtlase rakendamise liikmesriikides ning

takistanud nende ainete kättesaadavust põllumajandustootjatele. Seepärast tuleks

artiklisse 3 lisada põhiaine selge määratlus, milles täpsustatakse, et põhiained

hõlmavad nii määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 kohaselt määratletud toiduaineid kui

ka aineid, mille puhul selle aine muul eesmärgil kui taimekaitsevahendina kasutamist

reguleerivate liidu muude õigusaktide alusel tehtud asjakohased hindamised näitavad,

et ainel ei ole kohest ega hilisemat kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega

lubamatut mõju keskkonnale.

(14) Tuleks kehtestada eraldi sätted põhiainete heakskiitmise kriteeriumide ja taotlemise

korra kohta ning konkreetsemad märgistamisnõuded, et kasutajaid paremini

kasutustingimustest teavitada. Samuti tuleks selgitada, et lisaks kasutamisele ei ole

liikmesriikide luba vaja ka heakskiidetud põhiainete taimekaitse otstarbel

turulelaskmiseks, et põllumajandustootjad saaksid lihtsama juurdepääsu sobivas

vormis põhiainetele. Lisada tuleks üleminekusätted, nii et kõik põhiained, mis on

käesoleva määruse jõustumise hetkel heaks kiidetud, oleks võimalik liidu turule lasta

ilma asendatud eeskirjadest tulenevate piiranguteta, tagades võrdsed tingimused kõigi

liikmesriikide kõigile kasutajatele.

ET 31 ET

Selleks et toetada üleminekut kestlikumatele toimeainetele ja taimekaitsevahenditele,

tuleks liikmesriikides pikendamismenetlusteks eraldatud vahendid teha kättesaadavaks

uute toimeainete ja toodete taotluste hindamise jaoks. Seepärast peaks toimeainete

heakskiit muutuma tähtajatuks, välja arvatud asendamisele kuuluvate toimeainete ja

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 7 kohaselt heaks kiidetud toimeainete

puhul, sest neil on inimeste või loomade tervise või keskkonna seisukohalt

probleemsed omadused, ning piiratud ajaks heaks kiidetud toimeainete puhul

riskihindamise tulemustega seotud põhjustel. Siiski peaks olema võimalik

heakskiidule tähtaeg kehtestada, kui seda peetakse heakskiitmisotsusele eelneva

riskihindamise tulemuste põhjal asjakohaseks. Samuti peaks komisjon olema

võimeline kindlaks määrama tähtajatu heakskiiduga toimeained, mille suhtes tuleks

viia läbi täielik pikendamismenetlus, või tähtajalise või tähtajatu heakskiiduga

toimeained, mille suhtes korraldatakse sihipärane ümberhindamine. Toimeainete

kindlaksmääramine peaks põhinema mitmel kriteeriumil ja liikmesriikide taotlustel.

Peale selle säilib võimalus toimeainete heakskiit igal ajal erakorraliselt läbi vaadata,

mis on juba ette nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 21.

(15) Prognoositavuse, tõhususe, järjepidevuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kehtestada ka

eeskirjad, millega nähakse ette sihipäraste ümberhindamiste rakendamiseks vajalikud

sätted.

(16) Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikega 7 on ette nähtud erand selleks, et oleks

võimalik heaks kiita toimeaineid, mis ei vasta artiklis 4 ja II lisas sätestatud

heakskiitmiskriteeriumidele, juhul kui selliste toimeainete heakskiitmine on vajalik

taimetervisele esineva tõsise ohu tõttu, mida ei ole võimalik ohjata muude mõistlike

vahenditega, sealhulgas võrreldava maksumuse, kättesaadavuse ja tõhususega

keemiliste ja mittekeemiliste meetoditega; erandit ei kohaldata toimeainete suhtes,

millel on eriti ohtlikud omadused. Kogemused on näidanud, et on vaja selgitada nende

kriteeriumide ulatust, mille puhul on selline erand võimalik. Teatavatel juhtudel, kui

taimetervisele avalduvat tõsist ohtu ei ole võimalik ohjata muude mõistlike

vahenditega, vähendaks ühtlustatud erand artikli 53 alusel selliseid toimeaineid

sisaldavatele taimekaitsevahenditele luba andvate liikmesriikide halduskoormust ning

aitaks vähendada eri liikmesriikides asuvate põllumajandustootjate vahelist

ebavõrdsust neid aineid sisaldavatele taimekaitsevahenditele juurdepääsu osas. Samuti

peaks olema võimalik, et erandi tegemise võimaluse kaalumisel võib lisaks toimeaine

heakskiitmise või heakskiidu pikendamise taotluses sisalduvale teabele arvesse võtta

ka muud heakskiitmismenetluse käigus esitatud teavet.

(17) Selleks et toetada liikmesriike, kellel puuduvad piisavad tehnilised või teaduslikud

eksperditeadmised, et täita oma ülesandeid referentliikmesriigina määruses (EÜ)

nr 1107/2009 ette nähtud ajavahemike jooksul, peaks referentliikmesriikidel olema

võimalik paluda toiduohutusametilt abi heakskiitmise või heakskiidu pikendamise

taotluse esialgse hindamisaruande koostamisel, hindamise käigus nõutava lisateabe

hindamisel ja esialgse hindamisaruande ajakohastamisel pärast selle algset esitamist.

Toiduohutusamet peaks kehtestama asjakohased kaitsemeetmed, millega tagada

järgneva vastastikuse hindamise sõltumatus ja vältida hindamise eri etappides

osalevate ekspertide võimalikku huvide konflikti.

(18) Pärast toimeaine heakskiidu pikendamata jätmist peavad liikmesriigid kõik seda

toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tagasi võtma ja põllumajandustootjad

peavad nende toodete kasutamise lõpetama. Sellistes olukordades vajavad

liikmesriigid aega tootelubade tagasivõtmiseks ja olemasolevad tootevarud muutuvad

jäätmeteks, kui selliste varude turulelaskmiseks ja kasutamiseks ei nähta ette

ET 32 ET

ajapikendust. Lisaks vajavad põllumajandustootjad aega enam mittelubatud toodetele

alternatiivide leidmiseks. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 20 on sätestatud, et

teatavatel juhtudel võib komisjon kehtestada maksimaalsed ajapikendused selliste

taimekaitsevahendite olemasolevate varude turulelaskmiseks ja kasutamiseks, mille

load tuleb tühistada. Artiklis 20 sätestatud tingimusi selle kohta, kui pikaks ajaks

sellist maksimaalset ajapikendust võib anda, tuleks siiski muuta, et selgitada, et

maksimaalse ajapikenduse kehtestamine selliste taimekaitsevahendite olemasolevate

varude jaotamiseks ja kasutamiseks, mille load tuleb tühistada, on üldiselt võimalik,

välja arvatud juhtudel, kui esineb vahetu ja tõsine oht inimeste või loomade tervisele

või keskkonnale, ning selgitada seost artikliga 46. Pealegi ei ole 18kuuline

ajapikendus piisav juhtudel, kui lubade tühistamise ajal ei ole konkreetses liikmesriigis

turul alternatiivseid taimekaitsevahendeid saada. Seepärast tuleks liikmesriikide

kehtestatavate ajapikenduste maksimaalset kestust sellistel juhtudel pikendada kokku

kolme aastani, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega alternatiivsetele

taimekaitsevahenditele loa andmiseks ja põllumajandustootjad saaksid oma

taimekaitselahendusi kohandada. Samadel põhjustel tuleks ajapikendused, mida

liikmesriigid võivad artikli 46 alusel pärast lubade tagasivõtmist või muutmist anda,

viia kooskõlla artiklis 20 sätestatud maksimaalse võimaliku ajapikendusega.

(19) Nõue, et liikmesriigid peaksid tootelubade andmisel silmas asjaomase toimeainega

seotud olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, on liikmesriikide hulgas

põhjustanud mõningat segadust ja lahknevaid tõlgendusi, erinevaid riskihinnangute

tulemusi ning sellest tulenevalt põllumajandustootjate ebavõrdset juurdepääsu

taimekaitsevahenditele sõltuvalt nende asukohaliikmesriigist. Seepärast on vaja

selgitada, et liikmesriigid peaksid tavaliselt tuginema viimastele liidu tasandil tehtud

toimeaine hindamistele ning samas mõistma, et ajakohastamine võib olla vajalik, ning

sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni, et teaduslikke ja tehnilisi

teadmisi hinnataks ühtlustatud viisil.

(20) Määrusega (EL) 2016/203155 soovitakse vältida taimekahjustajate kohandumist või

levikut, millel oleks vastuvõetamatu majanduslik, keskkonna- või sotsiaalne mõju

liidu territooriumile, sealhulgas mõju põllumajandustootmisele. Taimekaitsevahendite

lubatud kasutusalade õigeaegne kättesaadavus on käesoleva määruse sätete

kohaldamiseks keskse tähtsusega. Liikmesriigid on korduvalt maininud sellega seotud

raskusi ning seetõttu tuleks hõlbustada taimekaitsevahendite lubatud kasutusalade

õigeaegset kättesaadavust kõigis liikmesriikides, et hoida ära määruse (EL) 2016/2031

artikli 5 lõike 2, artikli 30 lõike 1, artikli 32 lõike 3 ja artikli 37 lõike 2 kohaselt

loetletud taimekahjustajate liitu sissetoomine ja seal levimine.

(21) Selleks et vältida vastastikuse tunnustamise süsteemi kuritarvitamist, pidades silmas

liikmesriikide poolt taimekaitsevahendite lubade saamiseks kehtestatud erinevaid

lõive, peaks tooteloa vastastikuse tunnustamise taotlemine jääma võimalikuks üksnes

juhul, kui toode, mille jaoks vastastikuse tunnustamise kaudu luba taotletakse, on

referentliikmesriigis tegelikult turule lastud. Lisaks tuleks juhtudel, mil ettevõtjad

otsustavad taotleda taimekaitsevahendi luba ainult teatavates liikmesriikides, kuid

mitte teistes, hõlbustada põllumajandusega tegelevatel ameti- või teadusasutustel või

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb

taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid

(EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ

(ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj).

ET 33 ET

erialastel põllumajandusorganisatsioonidel tootelubade vastastikuse tunnustamise

taotlemist nendes teistes liikmesriikides, kaotades loa valdaja nõusoleku saamise

kohustuse. Peale selle tuleks vähendada selliste taotlejate ja ka nende taotlejate

halduskoormust, kes taotlevad lubade kehtivuse laiendamist vähe levinud või väikese

kasvupinnaga kultuuridel kasutamistele, kaotades kohustuse esitada taotluse osana

teatavad dokumendid, mida on võimalik saada otse referentliikmesriigilt, kes on

andnud loa, mille vastastikust tunnustamist või laiendamist taotletakse.

(22) Töödeldud seemnete tootjate, põllumajandustootjate ja pädevate asutuste seas on

segadust tekitanud liikmesriikide erinevad arusaamad selle kohta, kas töödeldud

seemnete külvamine kujutab endast taimekaitsevahendite kasutamist. Lisaks

tõlgendatakse erinevalt seda, kas töödeldud seemneid käsitlev säte hõlmab ka muud

liiki taimset paljundusmaterjali, nagu mugulad, sibulad või seemnekartul. Selguse

puudumine tõkestab töödeldud seemnete ja taimse paljundusmaterjali vaba ringlust

ning on samal ajal tekitanud liikmesriikide vahel ebavõrdsust seoses selliste seemnete

impordiga, mida on töödeldud toimeainetega, mis ei ole liidus kasutamiseks heaks

kiidetud, ja nende seemnete külvamisega. Seetõttu tuleks asjaomased sätted selgemaks

muuta, et suurendada liikmesriikidevahelist ühtlustamist. Meetmed ei tekitaks

seemneid töötlevale tööstusele lisakoormust, kuna töödeldud seemneid endid ei

käsitata endiselt taimekaitsevahendina. Põllumajandustootjate halduskoormust tuleks

piirata, seega tuleks töödeldud seemnete külvamiseks kasutatavatele masinatele ette

näha konkreetne erand, et neid ei käsitataks pestitsiididega töötlemise seadmetena

direktiivi 2009/128/EÜ56 (pestitsiidide säästva kasutamise kohta) tähenduses.

(23) Mõned vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutatavate

taimekaitsevahendite lubade saamise tingimused, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklis 51, on osutunud liiga piiravaks ja need tuleks välja jätta, et teha

põllumajandustootjatele kättesaadavaks rohkem tooteid. Lisaks rakendatakse seda

artiklit liikmesriigiti väga erinevalt. Seepärast tuleks suurendada läbipaistvust ning

komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, millega ühtlustatakse vähe

levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks antud lubade kehtivuse

laiendamise ja vastastikuse tunnustamise alusel lubade andmise menetlusi, et

saavutada nende taimekaitsevahendite ühtlasem kättesaadavus.

(24) Kogemused on näidanud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätted, mis on seotud

taimekaitsevahendite lubade saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruannetes

sisalduvate andmetega, on keerukad ning takistavad taimekaitsevahendite uute

tarnijate turule sisenemist ning põhjustavad taimekaitsevahendite ebavõrdset jaotumist

ja erinevat maksumust sõltuvalt liikmesriigi suurusest ning tekitavad seeläbi

taimekaitsevahendite tootjate ja põllumajandustootjate seas ebaausat konkurentsi.

Lisaks ei ole andmekaitsekord läbipaistev selles osas, millal konkreetse katse- või

uuringuaruande andmekaitse eri liikmesriikides aegub, seda eelkõige heakskiidu

pikendamiseks või vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks

antud lubade laiendamiseks kasutatud uuringute või katsete puhul. Asjaomaseid sätteid

tuleks seepärast muuta, et näha kogu liidus iga konkreetse katse või uuringu jaoks ette

ühesugune andmekaitseperiood, et suurendada läbipaistvust ja hõlbustada

alternatiivsete tarnijate turulepääsu, mis võimaldab teha taimekaitsevahendid

põllumajandustootjatele võrreldavate kuludega paremini kättesaadavaks sõltumata

sellest, millises liikmesriigis nad asuvad.

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse

ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/128/oj).

ET 34 ET

(25) Artikli 68 kohane liikmesriikide kohustus edastada komisjonile aruanded määruse

(EÜ) nr 1107/2009 täitmise tagamise ametliku kontrolli kohta on juba asendatud

määruse (EL) 2017/625 artikli 113 lõike 1 kohase kohustusega edastada

aastaaruanded. Seega tuleks artikkel 68 välja jätta, et vältida segadust ja tarbetut

halduskoormust liikmesriikide jaoks.

(26) Selleks et tagada taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainete heakskiitmise ja

heakskiidu pikendamise pooleliolevatele menetluste puhul sujuv üleminek, on vaja

üleminekusätteid, nii et need menetlused viiakse lõpule kehtivate eeskirjade kohaselt,

aga heakskiidu kehtivusaeg määratakse uute eeskirjade alusel. Vaja on ka

üleminekusätet, mis aitaks tagada, et katse- või uuringuaruanne, mille andmekaitse

algas vanade eeskirjade alusel, ei saaks samas liikmesriigis uute kogu ELi hõlmavate

eeskirjade alusel topeltkaitset. Lisaks selgitatakse, et kõiki käesoleva määruse

jõustumise ajal heakskiitu omavaid põhiaineid võiks turule lasta sõltumata nende

heakskiidust toimeainetena, et tagada kõigi põhiainete ja kõigi põllumajandustootjate

võrdne kohtlemine ja aus konkurents, sõltumata nende asukohaliikmesriigist.

(27) Määruses (EÜ) nr 396/200557 on sätestatud taimses ja loomses toidus ja söödas või

nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormid. Põllumajandus- ja toidualases

visioonis teatas komisjon, et hakkab püüdlema imporditud toodete, eelkõige

pestitsiidide suhtes kohaldatavate tootmisstandardite suurema ühtlustamise poole ning

kehtestab kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega põhimõtte, et kõige ohtlikumaid

pestitsiide, mis on ELis tervise- ja keskkonnakaalutlustel keelatud, ei tohiks

imporditud toodete kaudu ELi tagasi lubada. Selleks algatas komisjon 2025. aasta

novembris uuringu, et valmistada ette mõjuhinnang, milles võetakse arvesse mõju ELi

konkurentsipositsioonile ja rahvusvahelist mõju, ning vajaduse korral teha

ettepanekuid kohaldatava õigusraamistiku muutmiseks. Seni tuleks määrust (EÜ)

nr 396/2005 juba muuta ning sätestada, et ainete puhul, mis ei ole liidus heaks kiidetud

ja millel on teatavad eriti ohtlikud omadused, võib kolmandate riikide heade

põllumajandustavade või codex alimentarius’e piirnormide alusel kehtestatud jääkide

piirnormid viia kvantifitseerimispiiri tasemele (tehniline nulltase).

(28) See hõlmab aineid, millel on mutageensed, kantserogeensed või reproduktiivtoksilised

omadused, samuti endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, millel võib olla

inimestele kahjulik toime. Seepärast ei tohiks liidu tarbijate kõrgetasemelise kaitse

tagamiseks lubada mingisugust jääkide taset, mis põhjustab tarbijakokkupuudet.

(29) Lisaks puudutab see aineid, mis on püsivad orgaanilised saasteained, püsivad,

bioakumuleeruvad ja toksilised ained ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad

ained, samuti aineid, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis

võivad avaldada kahjulikku toimet muudele kui sihtorganismidele. Püsivad ained on

oma olemuselt lagunemiskindlad, mille tulemuseks on pikaajaline esinemine

keskkonnas. Nende akumuleerumine kujutab endast märkimisväärset ohtu

ökosüsteemidele, ohustades elurikkust, põllumajandustootmist ja toiduga

kindlustatust. Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid häirivad samuti

elusorganismide hormonaalsüsteeme, avaldades kahjulikku mõju mitte ainult

üksikutele liikidele, sh rändliikidele, vaid ka tervetele ökosüsteemidele üle riigipiiride.

Seepärast tekitavad need ained ülemaailmseid keskkonnaprobleeme, mis on seotud

liidu territooriumiga. Nende ainete jääkide toidus esinemise keelamine liidus on

57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses

toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ

muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1–16, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/396/oj).

ET 35 ET

kooskõlas rahvusvaheliste jõupingutustega reostuse vastu võitlemisel ning toetab

ülemaailmseid algatusi, mille eesmärk on kestlik areng ja elurikkuse säilitamine58.

(30) Kui määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohane toiduohutusameti asjakohane hinnang aine

ohtlike omaduste kohta ei ole kättesaadav, peaks komisjon paluma toiduohutusametil

teha hindamine määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 43 alusel. Lisaks on mõistest

„impordile kehtestatav jääkide piirnorm“ sageli valesti aru saadud. Seepärast tuleks

mõiste „impordile kehtestatav jääkide piirnorm“ kehtetuks tunnistada ja selgitada, et

hea põllumajandustava määratlust kohaldatakse jääkide piirnormide kehtestamisel

võrdselt nii liidu kui ka kolmanda riigi suhtes.

(31) Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohasel jääkide piirnormide vähendamisel peaks jääkide

uute piirnormide jõustumisele eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid,

kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid kohaneda uute nõuetega. Värsked, kiiresti

riknevad tooted müüakse ja tarbitakse tavaliselt ära enne seda kuupäeva, mil

kohalduvad uued jääkide piirnormid. Pika säilimisajaga tooted, mis on sageli

töödeldud, aga võivad olla turul ka siis, kui uued madalamad jääkide piirnormid

jõustuvad. Selleks et tagada õiguskindlus ning vältida tarbetut majanduslikku kahju

põllumajandustootjatele ja toidukäitlejatele ning hoida ära toidu raiskamist, peetakse

proportsionaalseks, et enne uue meetme kohaldamise kuupäeva tuleks lubada turule

jääda seaduslikult liidus turule lastud toodetel, mis vastavad nende liidus turule

laskmise ajal kehtivatele jääkide piirnormidele, välja arvatud juhul, kui see ohustab

toiduohutust.

(32) Määruse (EL) nr 396/2005 artiklis 16 on sätestatud menetlus ajutiste jääkide

piirnormide kehtestamiseks seireandmete põhjal koos kohustusliku läbivaatamisega

kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kümmet aastat. Teatavad

seireandmetel põhinevad jääkide piirnormid on seotud toimeainetega, mida ei ole

liidus mitu aastakümmet heaks kiidetud ning mille jääkide piirnormid on aja jooksul

püsinud. Selliste ajutiste jääkide piirnormide läbivaatamine iga kümne aasta järel

tekitab liikmesriikidele, toidukäitlejatele ja toiduohutusametile tarbetut koormust

andmete kogumisel ja analüüsimisel. Võttes arvesse, et jääkide piirnorme võib

määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 43 kohaselt igal ajal läbi vaadata, on asjakohane

näha ette seireandmetel põhinevate jääkide piirnormide kehtestamine alalistena.

(33) Määruses (EMÜ) nr 396/2005 kasutatud terminil „määramispiir“ (limit of

determination, (LOD)) ja laborianalüüsi rahvusvahelistes standardites kasutatud

terminil „kvantifitseerimispiir“ (limit of quantification, (LOQ)) on sama tähendus.

Lühendit LOD võib siiski segi ajada avastamispiiriga, millel on teistsugune tähendus.

Selguse huvides ja selleks, et vältida segadust toidukäitlejate ja laborite hulgas, on

asjakohane viia määrus (EÜ) nr 396/2005 kooskõlla tunnustatud rahvusvahelise

terminoloogiaga.

(34) Määruses (EL) nr 528/201259 on sätestatud biotsiidide toimeainete heakskiitmise ning

biotsiididele loa andmise ja nende turule laskmise ja kasutamise kord. Kõnealuse

määruse artiklis 89 sätestatud biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete

läbivaatamisprogrammi lõpuleviimine on oluliselt viibinud. Tagamaks, et liikmesriigid

saavad eraldada oma vahendid läbivaatamisprogrammi lõpuleviimiseks, on asjakohane

58 Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon, https://www.pops.int/; bioloogilise

mitmekesisuse konventsioon, https://www.cbd.int/. 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse

biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1–123,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/528/oj).

ET 36 ET

muuta toimeainete heakskiit tähtajatuks, välja arvatud selliste toimeainete puhul, mis

vastavad kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 või artikli 10 väljajätmis- või

asendamiskriteeriumidele, kuna neil on inimeste või loomade tervise või keskkonna

seisukohalt probleemsed omadused, ning toimeainete puhul, mille heakskiidule on

otsustatud kehtestada tähtaeg enne heakskiitmise otsuse tegemist tehtud riskihindamise

tulemustega seotud põhjustel. Juba heakskiidetud toimeainete heakskiit tuleks uute

eeskirjade kohaselt tähtajatuks muuta, välja arvatud toimeainete puhul, mis vastavad

kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 või artikli 10 väljajätmis- või

asendamiskriteeriumidele, ning toimeainete puhul, mille heakskiidu pikendamise

taotluse läbivaatamine on juba alanud või peaks jätkuma või mille heakskiit peaks

aeguma, kui pikendamistaotlust ei ole tähtpäevaks esitatud. Tuleks näha ette võimalus,

et komisjon valib erikriteeriumide põhjal regulaarselt välja mõningad toimeained,

mille suhtes tuleks algatada uuendamismenetlus; samal ajal peaks säilima ka võimalus

algatada määruse (EL) nr 528/2012 artikli 15 kohane ennetähtaegne läbivaatamine.

Uuendamismenetluse alla kuuluvate toimeainete valikukriteeriumid peaksid muu

hulgas hõlmama asjakohaseid uusi või ajakohastatud andmenõudeid või

juhenddokumente, märke ohust inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, uusi

teaduslikke või tehnilisi teadmisi ja olemasolevaid seireandmeid, ning valiku

tegemisel võidakse arvesse võtta liikmesriikide taotlusi.

(35) Selleks et lihtsustada ja kiirendada selliste otsuste vastuvõtmise ja avaldamise

menetlust, mis käsitlevad määruse (EL) nr 528/2012 VIII peatüki kohaselt esitatud

taotlusi biotsiididele liidu loa andmiseks, ei peaks üksikotsuseid enam tegema

komisjoni rakendusmääruste vormis ja neid Euroopa Liidu Teatajas avaldama, vaid

neid tuleks teha komisjoni rakendusotsuste vormis, millest teavitatakse üksnes

taotlejaid, ning läbipaistvuse huvides tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada ainult

nende otsuste kokkuvõtted.

(36) Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamisalasse kuulub GMOdest toodetud toit ja sööt,

kuid mitte GMOde abil toodetud toit ja sööt. Sellega seoses tuletatakse kõnealuse

määruse põhjenduses 16 meelde, et määrust ei kohaldata töötlemise abiainete ega

sellise toidu ja sööda suhtes, mis on toodetud geneetiliselt muundatud abiaine abil.

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamisala ei ole siiski selge toidu ja sööda puhul, mis

on saadud geneetiliselt muundatud mikroorganisme (GMMid) tootmistüvena

kasutades, sest ühelt poolt on kõnealuse määruse põhjenduses 16 ka kinnitatud, et

GMOdest toodetud toidu ja sööda ning GMOde abil toodetud toidu ja sööda eristamise

kriteeriumiks on see, kas geneetiliselt muundatud lähtematerjalist saadud materjal

esineb toidus või söödas, ning teiselt poolt lubab ELi toidu- ja söödaalastes

õigusnormides esitatud abiaine määratlus teatavatel tingimustel aine või selle

derivaatide jääkide esinemist lõpptootes. Lisaks toob avastamismeetodite kasvav

tundlikkus endaga kaasa selle, et toitu ja sööta, mida on peetud GMMide jääkidest

vabaks ja mida on juba aastaid tavapäraste toodetena turule lastud, võib teataval hetkel

pidada selliseid jääke sisaldavaks.

(37) Seepärast ei peaks toit ja sööt, mis on saadud GMMi tootmistüvena kasutades ja

millest GMM on eemaldatud, siseturu hea toimimise ja söödakäitlejatele õiguskindluse

tagamiseks kuuluma määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamisalasse isegi siis, kui

GMMi jäägid esinevad toidus või söödas, eeldusel et tegemist on ainult

mitteelujõuliste rakkudega, nende esinemine on viidud miinimumini mõistlike

püüetega neid eemaldada ning neil ei ole tehnoloogilist mõju valmistoidule või -

söödale. Eelkõige selleks, et tagada, et tehtud on mõistlikke katseid jääkide

eemaldamiseks, tuleks nõuda, et seda on tehtud kooskõlas selliste heade

ET 37 ET

tootmistavadega nagu sarnastes toiduainetes ja söödas jääkide kõrvaldamiseks on

kasutatud

(38) Määratluses „GMOdest toodetud“ sisalduv viide GMMidele peaks osutama Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/41/EÜ60 GMMide

määratlusele, millest jäetakse siiski välja looma- ja taimerakkude kultuurid. GMOde

suhtes kohaldatava üldise raamistiku järjepidevuse tagamiseks tuleks looma- ja

taimerakkude suhtes kohaldada samu eeskirju, olenemata sellest, kas need rakud on

kultuuris või mitte või paiknevad tervikorganismis. Seepärast peaksid erisätted

hõlmama üksnes mikroorganisme nende bioloogilises tähenduses, sh taksonoomilisi

rühmi Archaea ja Bacteria, samuti rühmade Protozoa, Chromista ja Fungi ainurakseid

liike ja eluetappe ning ka hallitusseeni ja viirusi, kuid mitte looma- ega taimerakkude

kultuure.

(39) Määruses (EÜ) nr 1831/200361 on sätestatud liidus söödalisanditele loa andmise alused

ja kord. Selles on sätestatud, et söödalisandite load kehtivad kümme aastat ja neid võib

pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa pärast taotluse õigeaegset esitamist. See

pikendamisnõue on osutunud suureks haldus- ja regulatiivse koormuse ning

finantskulude põhjustajaks ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kuid ka

toiduohutusametile, liikmesriikidele ja komisjonile. Lisaks on määruse (EÜ) nr

1831/2003 rakendamine seni toonud kaasa vaid väga vähesed loa tühistamised või loa

andmisest keeldumised ohutusega seotud põhjustel, eelkõige lubade pikendamise

korral. Selleks et vältida tarbetut haldus- ja finantskoormust ning teha seeläbi

kättesaadavaks vahendid teadusuuringuteks, tootearenduseks ja turu laiendamiseks,

tuleks söödalisandite luba anda määramata ajaks, välja arvatud koktsidiostaatikumide

ja histomonostaatikumide kategooriasse kuuluvate söödalisandite puhul, mille suhtes

tuleks nende antimikroobse olemuse ja nendest tuleneva kõrgema riskiprofiili tõttu

kohaldada kümneaastast lubade andmise korda.

(40) Lubade tähtajatu kehtivuse alternatiive, nagu pikema kehtivusajaga load osale või

kõigile söödalisanditele või erineva kehtivusajaga load olenevalt söödalisandi liigist, ei

peetud rahuldavaks, kuna puuduvad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel

söödalisandite kategooriaid või funktsionaalrühmi ohutuse või efektiivsuse

seisukohast eristada, või kuna on oht, et loa omanikuga mitteseotud lubade

pikendamist ei taotleta.

(41) Kehtivate lubade muutmist, peatamist või kehtetuks tunnistamist tuleks jätkata alati,

kui sellised load ei vasta enam määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud ohutus- või

tõhusustingimustele, võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut. Määruse

eesmärgiks olev kõrgetasemeline kaitse peaks olema jätkuvalt tagatud, võttes eelkõige

arvesse loa omanike suhtes kohaldatavaid järelevalve- ja seirenõudeid, sh enne

käesoleva määruse jõustumist antud lubade puhul nõutava turustamisjärgse järelevalve

rakendamist, lubade võimalikku teaduslikku ümberhindamist toiduohutusameti poolt

omal algatusel või liikmesriikide või komisjoni taotlusel või loa muutmise või

söödalisandite uute kasutusviiside lubamise taotluste esitamisel. Lubade teaduslikuks

ümberhindamiseks peaksid toiduohutusameti volitused hõlmama võimalikke

teabenõudeid taotlejatele ja loa omanikele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud

mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 125, 21.5.2009, lk 75–97). 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades

kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1831/oj).

ET 38 ET

määruses (EÜ) nr 178/200262 sätestatud asjakohaste ülesannete täitmist, nt andmete

kogumist, teadusuuringute tellimist ja tekkivate riskide seirest saadud teabe

kasutamist. Nende kaitsemeetmete kohaldamine peaks tagama, et söödalisanditele

tähtajatu loa andmine ei kujuta endast ohutusriski. Seepärast tuleks määruse (EÜ)

nr 1831/2003 artikleid 9 ja 14 vastavalt muuta.

(42) Selleks et tagada õiguskindlus ja sujuv üleminek uutele eeskirjadele, tuleks selgitada,

et söödalisandite lube, mis on juba antud enne käesoleva määruse jõustumist ja mis on

endiselt jõus, loetakse tähtajatuks, välja arvatud koktsidiostaatikumide ja

histomonostaatikumide kategooriasse kuuluvate söödalisandite load, artikli 15

kohaselt antud kiireloomulised load, load, mille kohta ei ole enne uute eeskirjade

jõustumist esitatud õigeaegselt uuendamistaotlust või mille kohta on selline taotlus

küll esitatud, kuid hiljem tagasi võetud, ning load, mille pikendamistaotlus on esitatud

enne uute eeskirjade jõustumist ja mille kohta ei ole kõnealuseks kuupäevaks otsust

tehtud.

(43) Lube, mille pikendamistaotlus on esitatud enne käesoleva määruse jõustumise

kuupäeva ja mille pikendamise otsust ei ole kõnealuseks kuupäevaks veel tehtud,

tuleks jätkuvalt käsitleda vastavalt artiklis 14 sätestatud eeskirjadele, mida kohaldati

nende esitamise ajal. Pärast käesoleva määruse jõustumist pikendatud load peaksid

siiski kehtima tähtajatult. Lisaks ei tohiks tähtajatu loa andmise uus eeskiri mõjutada

määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 kohaselt esitatud taotluste suhtes

kehtivate menetluste käiku.

(44) Määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud söödalisandite lubade muutmise korra

rakendamine on mõnikord liiga koormav või seda saaks selguse ja sidususe huvides

parandada. Eelkõige tuleks loa omaniku muutmise taotlusi käsitada haldusliku

muudatusena ja neid tuleks käsitleda ühenduse söödalisandite registris, mitte lisada

neid loa andmist käsitleva määruse tingimustesse. Selleks et tagada määruse (EÜ)

nr 1831/2003 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda

rakendamisvolitused muuta enne käesoleva määruse jõustumist vastu võetud määrusi,

millega antakse luba ja mis sisaldavad loa omaniku nime, et jätta loa hoidja nimi

kõnealustest määrustest välja ja lisada see selle asemel ühenduse söödalisandite

registrisse. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 182/201163.

(45) Lisaks oleks asjakohane lubada huvitatud isikutel esitada taotlus loa omanikuga

mitteseotud loa muutmiseks, samamoodi nagu see on juba ette nähtud loa omanikuga

seotud lubade puhul, et võimaluse korral laiendada kõnealuses loas sisalduvaid

kirjeldusi või tingimusi. Praegu selline menetlus puudub ja omanikuga mitteseotud loa

muutmist soovivad ettevõtjad peavad esitama täieliku taotluse uue loa saamiseks, mis

tekitab tarbetut koormust.

(46) Lisaks on uue tähtajatute lubade andmise korra tõttu asjakohane kehtestada

erimenetlus lubade muutmiseks, et kohandada ühenduse referentlabori aruande põhjal

söödalisandite analüüsimeetodeid teaduse ja tehnika arenguga.

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse

toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja

kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/178/oj).

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 39 ET

(47) Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1831/2003 ühetaolised rakendamistingimused

seoses lubade muutmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi

tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

nr 182/2011. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikleid 2, 3, 9 ja 13

vastavalt muuta.

(48) Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud söödalisandite ja eelsegude suhtes

kohaldatavad märgistamisnõuded ning nõutud põhjaliku teabe esitamist pakendi või

mahuti külge kinnitatud füüsilisel märgistusel. Selleks et võtta arvesse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/200964 lubatud mitmekesisemaid

söödamaterjalide ja segasööda märgistamisvahendeid, uute digitaalsete sidevahendite

väljatöötamist ja võimaldada märgistamistavade suuremat paindlikkust ning

vähendada ettevõtjatele seoses füüsiliste märgistuste trükkimise ja ajakohastamisega

avalduvat koormust, tuleks teatavatel juurdepääsetavuse ja usaldusväärsuse

tingimustel lubada teatavat ohutusega mitteseotud teavet esitada digivahendite abil.

Söödalisandite ohutu kasutamise tagamiseks peaks eelkõige loas sisalduv kogu

ohutuse seisukohalt tähtis ja olulist kasutust puudutav teave jääma siiski füüsilisel

märgistusel kohustuslikuks. Seega tuleks söödalisanditele ja eelsegudele esitatavate

nõuete kontekstis eristada mõisteid „märgistamine“ ja „märgistus“, mis tuleks

järjepidevuse tagamiseks nõuetekohaselt määratleda kooskõlas määruses (EÜ)

nr 767/2009 sätestatud vastavate määratlustega. Lisaks tuleks kooskõlas määruse (EÜ)

nr 767/2009 sätetega sööda märgistamise kohta selgitada märgistamisega seotud

vastutust. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikleid 2 ja 16 vastavalt

muuta.

(49) Selleks et hoida määrus (EÜ) nr 1831/2003 kooskõlas tehnika arengu ja ühiskonna

digitaliseerimisega, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust

seoses eeskirjade kehtestamisega söödalisandite ja eelsegude märgistamise

tõhustamiseks ja hõlbustamiseks digivahendite abil. Need eeskirjad võivad olla seotud

asjaomase teabe laadiga, välja arvatud ohutuse seisukohalt tähtsa ja olulist kasutust

puudutava teabega, ning kasutatavate digivahendite liigiga. On eriti oluline, et

komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone,

sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes65

sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik

dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning neil ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklit 21a

vastavalt muuta.

(50) Määruses (EÜ) nr 852/200466 on sätestatud toidule esitatavad hügieeninõuded ning

määruses (EÜ) nr 853/200467 loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Määrustes

64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja

kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003

ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ,

93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni

otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/767/oj). 65 ELT L 123, 12.5.2016. 66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni

kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/852/oj).

ET 40 ET

(EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud teavitamise kord, mida tuleb

järgida, kui liikmesriigid soovivad võtta riigisiseseid meetmeid, millega kohandatakse

vastavalt kõnealuste määruste II ja III lisas sätestatud nõudeid. Sellist korda, mille

eesmärk on teavitada komisjoni ja liikmesriike meetmete eelnõudest, tuleb kasutada,

kui liikmesriigid soovivad kohandada teatavaid traditsioonilise tootmisega,

geograafiliste piirangutega piirkondadega või üksnes struktuuri, paigutuse ja

seadmetega seotud nõudeid. Lisaks peavad liikmesriigid, kes soovivad kohandada

muid lisades esitatud nõudeid, teatama sellistest meetmetest kooskõlas direktiiviga

(EL) 2015/153568. Kahe eri teavitamiskorra olemasolu on osutunud tülikaks ja

segadusttekitavaks. Tõhusam oleks lihtsustada riiklikest meetmetest teatamise nõudeid

ja viia need kooskõlla kõnealuse direktiivi üldisemate sätetega. Määrusi (EÜ) nr

852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 tuleks vastavalt muuta.

(51) Määrusega (EÜ) nr 1099/200969 on kehtestatud miinimumeeskirjad loomade

kaitsmiseks tapmisel ja surmamisel. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 18

lõikele 4 peavad liikmesriikide pädevad asutused lisaks ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid käsitleva määruse (EL) 2017/62570 kohaselt esitatavatele

aruannetele praegu esitama komisjonile konkreetsed aastaaruanded eelmisel aastal

tehtud loomade arvu vähendamise toimingute kohta. Määruse (EÜ) nr 1099/2009

eesmärk on aga loomade kaitsmine surmamise ajal. Määruse (EL) 2017/625 kohased

aastased vastavusaruanded hõlmavad loomade heaolu surmamise ajal, sealhulgas

loomade arvu vähendamise toimingute ajal, ning on piisavad määruse (EÜ) nr

1099/2009 eesmärgi täitmiseks. See kahe eraldi aruande kattumine annab piiratud

lisaväärtust ja suunab pädevate asutuste ressursid ebatõhusalt riskijuhtimise juurest

eemale. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1099/2009 alusel esitatud teave osutunud aruande

koostamise halduskoormusega võrreldes väheväärtuslikuks, sest kõnealuses määruses

puuduvad sätted, millega tagataks esitatud teabe põhjalik analüüs ja võrreldavus.

Seepärast tuleks see täiendav aruandluskohustus kaotada, et lihtsustada nõudeid ja

vähendada liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust.

(52) Määruses (EÜ) nr 999/200171 on sätestatud liidu eeskirjad teatavate transmissiivsete

spongiformsete entsefalopaatiate vältimiseks, kontrolliks ja likvideerimiseks liidus.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 6 on nõutud, et iga liikmesriik viiks igal aastal

67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse

loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/853/oj). 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse

ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 214, 17.9.2015,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/1535/oj). 69 Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel

(ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1099/oj). 70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku

kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning

loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ)

nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031,

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ,

2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,

90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli

määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj). 71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse

teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L

147, 31.5.2001, http://data.europa.eu/eli/reg/2001/999/oj).

ET 41 ET

vastavalt III lisale läbi transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate

seireprogrammi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel järelevalvel, ning selles on

täpsustatud ka minimaalsed loomade alampopulatsioonid, mida selline seireprogramm

peab seoses veiste spongiformse entsefalopaatiaga (BSE) hõlmama. 2023. aasta mais

toimunud korralisel istungjärgul vaatas Maailma Loomatervise Organisatsioon

(WOAH) läbi maismaaloomade tervise koodeksi peatüki 11.4 „Veiste spongiformne

entsefalopaatia“72 ja ajakohastas rahvusvahelisi standardeid seoses BSE seirega

hõlmatud veisepopulatsioonide ja selliste populatsioonide vanusega. Kuigi määruse

(EÜ) nr 999/2001 artiklis 6 on juba sätestatud, et pärast konsulteerimist asjakohase

teaduskomiteega võib artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kohandada teatavate

veisekategooriate jaoks sätestatud vanust vastavalt teaduse arengule, tuleb

ajakohastatud rahvusvaheliste standardite kohaselt kohandada ka seireprogrammiga

hõlmatud veiste minimaalseid alampopulatsioone. Selleks et tagada kooskõla

arenevate teaduslike teadmiste ja rahvusvaheliste standarditega, tuleks artiklit 6 muuta

nii, et artikli 24 lõikes 3 osutatud korra kohaselt võib kohandada nii seireprogrammiga

hõlmatud vanusepiire kui ka veiste alampopulatsioone.

(53) BSE ennetusmeetmete osana on määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 8 nõutud, et kõige

suurema BSE-nakkavusega koed, mida nimetatakse määratletud riskiteguriga

materjaliks, kõrvaldatakse ja hävitatakse vastavalt V lisale. Selles artiklis on ka

määratud kindlaks miinimumloetelu veistelt kõrvaldada tulevatest kudedest ning

selliste loomade vanusepiir, kelle koed tuleb kõrvaldada. 2023. aasta mais toimunud

korralisel istungjärgul vaatas Maailma Loomatervise Organisatsioon läbi

maismaaloomade tervise koodeksi peatüki 11.4 „Veiste spongiformne entsefalopaatia“

ja ajakohastas rahvusvahelisi standardeid seoses kõige suuremat BSE-nakkavust

kätkevate kaupadega, võttes aluseks selle riigi BSE riski kategooria, kust sellised

kaubad pärinevad.

(54) Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 8 on sätestatud, et pärast konsulteerimist

asjakohase teaduskomiteega tuleb kõnealuse määruse V lisas esitatud määratletud

riskiteguriga materjali loetelu koostamisel arvesse võtta veiste vanust käsitlevaid

andmeid. Selleks et tagada õigeaegne kooskõla muutuvate rahvusvaheliste standardite

ja teaduslike teadmistega, tuleks kõnealuse määruse V lisas esitatud määratletud

riskiteguriga materjali loetelu samuti ajakohastada, võttes arvesse vähemalt selle

päritoluriigi veiste spongiformse entsefalopaatia riski kategooriaid.

(55) Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 16 on sätestatud teatavate loomsete saaduste

turuleviimise eeskirjad, sealhulgas piirangud mäletsejaliste kontidest saadud želatiinile

ja kollageenile. 2023. aastal vastu võetud maismaaloomade tervise koodeksi

läbivaadatud peatükis 11.4 „Veiste spongiformne entsefalopaatia“ kinnitatakse siiski,

et mäletsejaliste kontidest saadud želatiin ja kollageen on ohutud kaubad. Seda

järeldust toetas ka toiduohutusameti 2024. aasta teaduslik arvamus mäletsejaliste

kontidest saadud kollageenist ja želatiinist tuleneva BSE riski kohta73. Selleks et

kajastada nii nimetatud rahvusvahelisi standardeid kui ka selleteemalisi uusimaid

teaduslikke tõendeid, tuleks artikli 16 sätteid muuta, et lisada need tooted, st kollageen

ja želatiin, selliste toodete hulka, mille suhtes ei kohaldata turuleviimise piiranguid.

72 Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH), maismaaloomade tervise koodeks, peatükk 11.4:

Codes and Manuals - WOAH - World Organisation for Animal Health. 73 Toiduohutusameti bioloogiliste ohtude teaduskomisjon (BIOHAZ Panel), Scientific Opinion on the

potential BSE risk posed bythe use of ruminant collagen and gelatine in feed for non-ruminant farmed animals

(EFSA Journal 2020;18(10):6267, lk 68, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6267ISSN: 1831-4732© 2020

European Food Safety Authority).

ET 42 ET

(56) Selleks et tagada õigeaegne vastavusseviimine arenevate rahvusvaheliste standardite ja

teaduslike teadmistega, tuleks selliste tervetelt mäletsejalistelt saadud loomsete

saaduste loetelu, mille suhtes ei kohaldata turuleviimise piiranguid või vajaduse korral

määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 16, VIII lisa C ja D peatüki ning IX lisa A, C, F ja G

peatüki kohaseid ekspordipiiranguid, samuti kohandada kõnealuse määruse artikli 24

lõikes 3 osutatud korrale.

(57) Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklitega 23 ja 23a on komisjonile praegu antud õigus

muuta kõnealuse määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda artikli 24

lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Selleks et saavutada

määruse (EÜ) nr 999/2001 eesmärgid ja tagada õigeaegne kohanemine muutuvate

epidemioloogiliste olukordade, teaduslike teadmiste ja rahvusvaheliste standarditega,

on asjakohane asendada need volitused delegeeritud õigusaktidega vastavalt Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused

lisade muutmiseks ja kõnealuse määruse täiendamiseks. Seda tuleks teha eelkõige

seoses kiirtestide ja alternatiivsete testide heakskiitmisega, veiste spongiformse

entsefalopaatia seire ja järelevalve nõuete kohandamisega, määratletud riskiteguriga

materjali loeteluga ning tervetelt mäletsejalistelt saadud loomsete saaduste

turuleviimise või vajaduse korral ekspordi tingimustega. Määrusega (EL) 2017/62574

on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat

ametlikku kontrolli muu hulgas liitu toodavate loomade ja kaupade suhtes, et

kontrollida liidu toidutarneahela alaste õigusnormide täitmist. Määruse (EL) 2017/625

artikli 50 lõikega 3 on lubatud saadetisi osadeks jagada alles pärast ametliku kontrolli

lõpuleviimist ja ühtse sisseveodokumendi (CHED) lõplikku vormistamist, mis

tähendab, et saadetist ei saa vabastada enne, kui kõik selle saadetise jaoks vajalikud

kontrollid on tehtud.

(58) Määrusega (EL) 2017/625 on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide

pädevate asutuste tehtavat ametlikku kontrolli muu hulgas liitu toodavate loomade ja

kaupade suhtes, et kontrollida liidu toidutarneahela alaste õigusnormide täitmist.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikega 3 on lubatud saadetisi osadeks jagada alles

pärast ametliku kontrolli lõpuleviimist ja ühtse sisseveodokumendi (CHED) lõplikku

vormistamist, mis tähendab, et saadetist ei saa vabastada enne, kui kõik selle saadetise

jaoks vajalikud kontrollid on tehtud.

(59) Määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normide kohaldamisalasse

kuuluvate kaupade saadetised võivad koosneda eri tüübi, klassi või kirjelduse alla

kuuluvatest taimedest ja taimsetest saadustest, mis on hõlmatud sama ametliku

fütosanitaarsertifikaadiga. Samas saadetises olevate taimede ja taimsete saaduste

mitmekesisuse tõttu võib iga sama fütosanitaarsertifikaadiga hõlmatud kaubaartikli

suhtes kohaldada eri liiki ja eri kestusega füüsilisi kontrolle. Mõnel juhul võiks

teatavad kaubaartiklid kohe vabastada, samas kui teised tuleb kuni laborianalüüside

74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku

kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning

loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ)

nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031,

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ,

2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,

90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli

määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj).

ET 43 ET

tulemuste selgumiseni kinni pidada. Piiratud säilimisajaga kiiresti riknevate toodete

puhul võib see olukord mõnikord põhjustada selliste toodete riknemise või isegi

täieliku hävimise, millele ei tehta laboratoorset analüüsi.

(60) Tagamaks, et piiripunktides tehtav ametlik kontroll ei põhjustaks ettevõtjatele

tarbetuid viivitusi või rahalist kahju ega kahjustaks liidu territooriumi

fütosanitaarkaitse taset, tuleks määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõiget 3 muuta, et

võimaldada piiripunktide pädevatel asutustel jagada taimede ja taimsete saaduste

saadetised osadeks enne kogu saadetise ametliku kontrolli lõpuleviimist, et vabastada

need osad, mille ametlik kontroll on lõpule viidud.

(61) Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud, et laboratoorseid analüüse, uuringuid ja

diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike

toimingute ajal, teevad liikmesriikide pädevate asutuste määratud ametlikud laborid.

Ametlikke laboreid abistavad liikmesriikide määratud riiklikud referentlaborid ning

komisjoni määratud Euroopa Liidu referentlaborid.

(62) Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõike 4 punktile e, artikli 93 lõike 3

punktile a ja artikli 100 lõikele 2 peavad ametlikud laborid, Euroopa Liidu

referentlaborid ja riiklikud referentlaborid tegutsema ja olema akrediteeritud kooskõlas

standardiga EN ISO/IEC 17025. Mõnel juhul, näiteks teatavate bioloogiliste

toiduohutusega seotud ohtude suhtes analüüsimisel, on kindlaid ja usaldusväärseid

tulemusi võimalik saada siiski kooskõlas muude standarditega. Seepärast peaks olema

lubatud määrata ametlikeks laboriteks, Euroopa Liidu referentlaboriteks ja riiklikeks

referentlaboriteks laboreid, mis tegutsevad ja on akrediteeritud kooskõlas muu

standardiga kui EN ISO/IEC 17025, eeldusel et need laborid vastavad komisjoni poolt

delegeeritud õigusaktidega kehtestatud tingimustele. Seepärast tuleks määruse (EL)

2017/625 artikleid 41, 93 ja 100 vastavalt muuta.

(63) Määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõike 3 punkti a ja artikli 100 lõike 2 kohaselt peaks

Euroopa Liidu referentlaborite ja riiklike referentlaborite akrediteerimisulatus

hõlmama kõiki laboratoorse analüüsi, testimise ja diagnoosimise meetodeid, mida nad

referentlaborina tegutsedes kasutavad. Akrediteerimine on keeruline ja kulukas

protsess, mis toob kaasa suure koormuse, eelkõige juhul, kui arvukad

taimekahjustajad, saasteained ja maatriksid eeldavad suurt hulka testimismeetodeid.

Kõigi võimalike kombinatsioonide akrediteerimine sellistes valdkondades nagu

taimetervis, toiduga kokkupuutuvad materjalid, sööda- ja toidulisandid, toiduensüümid

ning lõhna- ja maitseained tekitab Euroopa referentlaboritele ja riiklikele

referentlaboritele suurt aja- ja ressursikoormust. Selleks et tagada lähenemisviisi

paindlikkus ja proportsionaalsus, ilma et see mõjutaks tulemuste korrektsust ja

usaldusväärsust, tuleks lubada määrata Euroopa referentlaboriteks ja riiklikeks

referentlaboriteks laboreid, mis ei ole akrediteeritud kõigi meetodite jaoks, mida nad

ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute puhul kasutavad, eeldusel et need

laborid vastavad komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega kehtestatud tingimustele.

Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2017/625 artikleid 93 ja 100 vastavalt

muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt.

ET 44 ET

1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) taimede eluprotsesside kahjustamine, näiteks nende kasvu reguleerivad

ained, mis ei ole toitained või taime biostimulaatorid;“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevat määrust kohaldatakse selliste ainete suhtes, kaasa arvatud

biotõrjeainete suhtes, millel on üldine või spetsiifiline toime kahjulikele

organismidele või taimedele, taimeosadele või taimsetele saadustele

(edaspidi „toimeained“).“

2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17. „tsoon“ – I lisas määratletud liikmesriikide rühm.

Kasvuhoonetes kasutamise, koristusjärgse töötluse, tühjade laoruumide

töötlemise ja seemnete töötlemise, üksnes määruse (EL) 2016/2031 artikli 5

lõike 2, artikli 30 lõike 1, artikli 32 lõike 3 ja artikli 37 lõike 2 kohaselt

loetletud taimekahjustajate liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks

vajaliku kasutamise ning toimeainetena üksnes biotõrjeaineid või madala

riskiastmega toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite korral tähendab

tsoon kõiki I lisas määratletud tsoone.“;

b) punkt 34 asendatakse järgmisega:

„34. „taime biostimulaator“ – toode, mis toimib vähemalt ühel järgmisel

viisil:

1) stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote

toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime

risosfääri ühte või mitut järgmist omadust:

a) toitainete kasutamise tõhusus;

b) kvaliteedinäitajad;

c) toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris;

2) stimuleerib põllukultuuride eluprotsesse, et parandada nende

vastupidavust abiootilisele stressile.

Põllukultuuride eluprotsesse kahjustavad ained, mis ei vasta taimede

biostimulaatorite määratlusele, on käesoleva määrusega hõlmatud

toimeained;“;

c) lisatakse punkt 35:

„35. „biotõrjeaine“ –

a) mikroorganismid,

b) looduses esinevad anorgaanilised ained, välja arvatud raskmetallid

ja nende soolad, või

c) bioloogilise päritoluga aineid või sünteetiliselt toodetud aineid, mis

on nendega funktsionaalselt identsed ja struktuuriliselt sarnased;“;

d) lisatakse punkt 36:

ET 45 ET

„36. „põhiained“ – toimeained, mida ei kasutata peamiselt taimekaitse

eesmärgil, sealhulgas toiduained ja ained, mida hinnatakse muude liidu

õigusaktide kohaselt, kuid mis on siiski taimekaitses kasulikud.“

3) Artikli 4 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Juhul kui taotluses sisalduvate dokumenteeritud tõendite või

heakskiitmismenetluse ajal esitatud teabe alusel on toimeaine vajalik

selleks, et kontrollida taimetervisele või taimekasvatusele põhjustatavat

tõsist ohtu, mida ei ole võimalik teha muude mõistlike vahenditega,

sealhulgas mittekeemiliste meetoditega, võib sellise toimeaine erandina

lõikest 1 heaks kiita selle tõsise ohu kontrolli all hoidmiseks maksimaalselt

viieks aastaks, tingimusel et toimeainete kasutamise suhtes kohaldatakse

riskimaandamismeetmeid, millega tagatakse minimaalne toimeaine

kokkupuude inimeste ja keskkonnaga. Kõnealuste toimeainete puhul

kehtestatakse jääkide piirnormid vastavalt määrusele (EÜ) nr 396/2005.

Esimeses lõigus sätestatud erandit ei kohaldata toimeainete suhtes, mis on

klassifitseeritud või tuleb klassifitseerida määruse (EÜ) nr 1272/2008

kohaselt 1A või 1B kategooria mutageense ainena, 1A kategooria

kantserogeense ainena, 1B kategooria piirnormita kantserogeense ainena või

1A kategooria reproduktiivtoksilise ainena või II lisa punkti 3.7.1

kriteeriumide kohaselt püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise ainena (PBT),

väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainena (vPvB) või püsiva orgaanilise

saasteainena (POP).

Liikmesriigid võivad anda loa käesoleva sätte kohaselt heaks kiidetud

toimeaineid sisaldavatele taimekaitsevahenditele ainult sel juhul, kui on vaja

kontrollida esimese lõigu kohaselt kindlaks tehtud tõsist ohtu taimetervisele

või taimekasvatusele nende territooriumil.“

4) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Esmane heakskiit

Esmane heakskiit antakse tähtajatult, välja arvatud järgmistele

toimeainetele:

a) artikli 24 kohaselt asendamisele kuuluvad toimeained;

b) artikli 4 lõike 7 alusel heaks kiidetud toimeained või

c) toimeained, mille heakskiidu kehtivusaeg on piiratud vastavalt

artikli 6 punktile j, võttes eelkõige arvesse riskihindamisest

tulenevat asjakohast ebakindlust, sh andmelünkade tõttu.“

5) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Toimeaine heakskiitmiseks, heakskiitmise tingimuste muutmiseks või

artikli 13 lõikes 4 osutatud määruses määratletud toimeaine staatuse

muutmiseks esitab toimeaine tootja liikmesriigile (edaspidi

„referentliikmesriik“) taotluse koos käesoleva määruse artikli 8 lõigete 1 ja

2 kohase kokkuvõtliku ja täieliku toimikuga või koos teaduslikult

põhjendatud selgitusega selle kohta, miks teatavaid osi nendest toimikutest

ei esitata. Taotluses tuleb näidata, et toimeaine vastab käesoleva määruse

artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, või kui see on

ET 46 ET

asjakohane, et toimeaine staatuse muutmine on õigustatud. Taotlus

esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002

artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

Tootjate poolt määratud tootjate ühendus võib käesoleva määruse

järgimiseks esitada ühise taotluse.

Taotluse vaatab läbi taotleja välja pakutud liikmesriik, välja arvatud juhul,

kui seda nõustub läbi vaatama mõni teine liikmesriik.

Erandina esimesest lõigust võib biotõrjeainete heakskiitmise taotlused

esitada toiduohutusametile, kes asub täitma referentliikmesriigi ülesandeid.“

6) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 1a:

„1a. Referentliikmesriik hindab eelisjärjekorras biotõrjeainete heakskiitmise

avaldusi.“;

b) lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Referentliikmesriik võib paluda toiduohutusametilt tehnilist ja teaduslikku

tuge esialgse hindamisaruande ettevalmistamiseks ja esitamiseks vajaliku

hindamise ajal, artikli 12 lõikes 3 osutatud täiendava teabe hindamise ajal

ning esialgse hindamisaruande vajalike ajakohastuste ettevalmistamiseks

pärast selle algset esitamist.“

7) Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Heakskiidetud toimeained lisatakse artikli 78 lõikes 3 osutatud

määrusesse, mis sisaldab juba heaks kiidetud toimeainete loetelu. Komisjon

teeb heakskiidetud toimeainete loetelu avalikkusele elektrooniliselt

kättesaadavaks. Selles loetelus märgitakse, kas toimeaine on biotõrjeaine.“

8) 3. alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. alajagu

Pikendamine, ümberhindamine ja läbivaatamine“.

9) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Heakskiidu pikendamine

1. Taotluse korral pikendatakse tähtajalise heakskiiduga toimeainele

antud heakskiitu, kui on kindlaks tehtud, et artiklis 4 sätestatud

heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

Artiklis 4 osutatud kriteeriume peetakse täidetuks, kui see on kinnitust

leidnud vähemalt ühe seda toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või

mitme esitatud kasutusala puhul.

Heakskiidu selline pikendamine võib hõlmata artiklis 6 osutatud tingimusi

ja piiranguid.

2. Toimeainete heakskiitu pikendatakse tähtajatult, välja arvatud järgmiste

toimeainete puhul:

ET 47 ET

a) artikli 24 kohaselt asendamisele kuuluva ainena heaks kiidetud

toimeained;

b) artikli 4 lõike 7 alusel pikendatud heakskiiduga toimeained või

c) toimeained, mille pikendamise kehtivusaeg on piiratud vastavalt

artikli 6 punktile j, võttes eelkõige arvesse riskihindamisest

tulenevat asjakohast ebakindlust, sh andmelünkade tõttu.“

10) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Tööprogramm tähtajatu heakskiiduga toimeainetele antud heakskiidu

pikendamiseks

1. Komisjon võtab pärast toiduohutusametiga konsulteerimist artikli 79

lõikes 3 osutatud korras regulaarselt vastu rakendusakte, milles määratakse

kindlaks tähtajatu heakskiiduga toimeained või toimeainete rühmad, mille

suhtes viiakse läbi pikendamismenetlus.

Asjaomaste toimeainete kindlaksmääramisel võetakse muu hulgas arvesse

märke ohust inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, uusi

teaduslikke või tehnilisi teadmisi ja olemasolevaid seireandmeid, samuti

võidakse arvesse võtta liikmesriikide taotlusi.

Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks kõik

esimeses lõigus osutatud asjaomased toimeained, hiljemalt kolm aastat

pärast II lisas nende toimeainete puhul asjakohaste heakskiitmise

kriteeriumide muutmist või kui hakatakse kohaldama nende toimeainete

puhul asjakohaseid ajakohastatud andmenõudeid või juhenddokumente.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktides:

a) loetletakse asjaomased toimeained;

b) loetletakse referentliikmesriigid ja kaasreferentliikmesriigid;

c) kehtestatakse asjaomaste toimeainete heakskiidu pikendamise

taotluste esitamise tähtajad, mis jätavad piisavalt aega vajalike

andmete kogumiseks ning kõnealuste taotluste esitamiseks, ning

d) kehtestatakse asjaomaste toimeaine heakskiidu lõppkuupäevad, mis

jätavad piisavalt aega taotluste esitamiseks ja hindamiseks ning

asjaomaste toimeainete heakskiidu pikendamist käsitlevate otsuste

vastuvõtmiseks.

3. Kohaldatakse artiklit 14, artikli 15 lõiget 2, artikleid 16, 17 ja 20.“

11) Lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Tööprogramm toimeainete sihipäraseks ümberhindamiseks“

1. Komisjon võib igal ajal algatada toimeainete heakskiidu sihipärase

ümberhindamise, et kontrollida, kas teatavad heakskiitmise kriteeriumid või

nende konkreetsed aspektid on olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi

teadmisi silmas pidades endiselt täidetud.

ET 48 ET

Ta võib pärast toiduohutusametiga konsulteerimist ning kooskõlas artikli 79

lõikes 3 osutatud menetlusega võtta vastu rakendusaktid, milles määratakse

kindlaks tähtajalise või tähtajatu heakskiiduga toimeained või toimeainete

rühmad sihipäraseks ümberhindamiseks.

Asjaomaste toimeainete kindlaksmääramine põhineb samadel

kriteeriumidel, mis on sätestatud artikli 18 lõikes 1.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktides:

a) loetletakse asjaomased toimeained;

b) loetletakse referentliikmesriigid ja kaasreferentliikmesriigid;

c) sätestatakse asjaomaste toimeainete sihipärase ümberhindamise

ulatus ning esitatakse konkreetsed kohaldatavad andmenõuded ja

vajaduse korral kasutatavad juhenddokumendid ja/või teaduslikud

arvamused ning

d) kehtestatakse asjaomaseid toimeaineid käsitleva nõutava teabe

esitamise tähtajad, mis jätavad piisavalt aega vajalike andmete

kogumiseks ning teabe esitamiseks.

3. Kui komisjon jõuab järeldusele, et vastavus asjaomastele heakskiitmise

kriteeriumidele, mille suhtes kohaldatakse sihipärast ümberhindamist, on

tõendatud, võtab ta kooskõlas artikli 79 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu

heakskiitmist kinnitava rakendusakti, milles sätestatakse asjakohasel juhul

artiklis 6 osutatud tingimused ja piirangud.

4. Kui lõike 2 punktis d osutatud teavet ei ole kindlaksmääratud

ajavahemiku jooksul esitatud, võtab komisjon kooskõlas artikli 79 lõikes 3

osutatud menetlusega vastu rakendusakti heakskiidu tagasivõtmise kohta.

Kui komisjon leiab, et sihipärase ümberhindamisega hõlmatud

heakskiitmise kriteeriumid ei ole enam täidetud, võtab ta kooskõlas artikli

79 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu rakendusakti heakskiidu

tagasivõtmise kohta. Kui kohaldatakse artikli 4 lõikes 7 sätestatud erandit,

võidakse selle rakendusaktiga heakskiitu muuta.

5. Kohaldatakse artikli 13 lõiget 4, artiklit 17 ja artikli 20 lõiget 2.“

12) Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Rakendusmeetmed

Artikli 79 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktiga

kehtestatakse sätted, mis on vajalikud käesolevas 3. alajaos osutatud

pikendamismenetluse ja sihipärase ümberhindamismenetluse rakendamiseks.“

13) Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud määrusega nähakse ette maksimaalne ajapikendus, mille

liikmesriigid võivad kehtestada taimekaitsevahendite lubade tühistamisel või

muutmisel kõnealusest määrusest tulenevalt. See maksimaalne ajapikendus

asjaomaste taimekaitsevahendite olemasolevate varude müümiseks ja

jaotamiseks ei ületa tavaliselt kuut kuud ning lisaks kõige rohkem üht aastat

nende kõrvaldamiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks.

ET 49 ET

Kui asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks puuduvad

mõistlikud alternatiivid, ei ületa maksimaalne ajapikendus asjaomaste

taimekaitsevahendite olemasolevate varude müümiseks ja jaotamiseks üht

aastat ning lisaks kõige rohkem kaht aastat nende kõrvaldamiseks,

ladustamiseks ja kasutamiseks. Kui tegemist on inimeste või loomade

tervisele või keskkonnale avalduva otsese ja tõsise ohuga, mis tõi kaasa

heakskiidu tühistamise või pikendamata jätmise, nähakse lõikes 1 osutatud

määrusega ette, et liikmesriigid ei või ajapikendust anda.“

14) Artikli 22 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 4 ja II lisa punktis 5 sätestatud kriteeriumidele vastav toimeaine

kiidetakse heaks madala riskiastmega toimeainena.

2. Kohaldatakse artikleid 4–21. Madala riskiastmega toimeained loetletakse

eraldi artikli 13 lõikes 4 osutatud määruses.“

15) Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Põhiainete heakskiitmise kriteeriumid

1. Käesoleva artikli ja artikli 23a kohaselt antud heakskiit hõlmab järgmist:

a) põhiaine vahetu kasutamine taimekaitse eesmärgil töötlemata kujul,

või kui kasutaja on seda tootnud otse taimedest või taimeosadest,

pärast lihttöötlust;

b) põhiaine kasutamine tootes, mis koosneb põhiainest ja vajaduse

korral lihtsast lahjendist, muudest põhiainetest või toote

stabiliseerimiseks vajalikest ainetest;

c) mis tahes toodet, mis sisaldab põhiainet ja mille koostis ei vasta

esimese lõigu punktile b, käsitatakse taimekaitsevahendina ja selle

jaoks on vaja III peatüki kohast luba.

2. Erandina artiklist 4 kiidetakse põhiaine heaks juhul, kui täidetud on

kõik järgmised kriteeriumid:

a) põhiaine ei ole probleemne aine või toote suhtes, milles

kasutamiseks see on heaks kiidetud, ei kohaldata aine

ohuklassifikatsiooni vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

b) põhiaine või toode, milles seda kasutatakse, ei ole oma olemuse

tõttu endokriinseid häireid põhjustav ega neurotoksilise või

immunotoksilise toimega;

c) see ei ole põhiainena heakskiitmise taotluse esitamise ajal

taimekaitsevahendis kasutamiseks heaks kiidetud toimeaine ning

sel ajal ei ole hindamisel ühtki tema toimeainena heakskiitmise

taotlust;

d) põhiainel või tootel, milles seda kasutatakse, ei ole vahetut ega

hilisemat kahjulikku mõju inimeste tervisele, sealhulgas

haavatavatele elanikkonnarühmadele, ega loomade tervisele ega

lubamatut mõju keskkonnale, mis tuleneb selle kasutamisest

taimekaitse eesmärgil.“

16) Lisatakse artikkel 23a:

ET 50 ET

„Artikkel 23a

Heakskiitmismenetlus ja põhiainete märgistamine

1. Erandina artiklist 7 esitab liikmesriik või huvitatud isik komisjonile

taotluse põhiaine heakskiitmiseks.

Taotlusele lisatakse järgmine teave:

a) põhiaine kavandatud kasutusala ja kavandatud kasutustingimused;

b) kõik hindamised aine võimaliku mõju kohta inimeste või loomade

tervisele või keskkonnale, mis on tehtud vastavalt kõnealuse aine

kasutamisala reguleerivatele muudele liidu õigusaktidele, ning

c) muu asjakohane teave selle võimaliku mõju kohta inimeste või

loomade tervisele või keskkonnale.

2. Komisjon palub ametilt arvamust või teaduslikku või tehnilist abi.

Amet esitab komisjonile oma arvamuse või oma töö tulemused kolme kuu

jooksul taotluse saamise kuupäevast.

3. Kohaldatakse artikleid 6 ja 13. Põhiained loetletakse eraldi artikli 13

lõikes 4 osutatud määruses.

4. Heakskiit ei piirdu taotletud kasutusviisidega, vaid hõlmab põhiainete ja

neid sisaldavate toodete kõiki heakskiidetud kasutusviise, nagu on

täpsustatud artiklis 23a. Heakskiit antakse tähtajatult ning artikleid 59–62 ei

kohaldata.

5. Kui põhiainena heaks kiidetud aine kiidetakse hiljem heaks ka

toimeainena, mis ei ole põhiaine, ei mõjuta kõnealune heakskiit

olemasolevat põhiainena heakskiitmise otsust ega artikli 23 lõikes 1

osutatud põhiainena või tootena turulelaskmist ja kasutamist.

6. Iga taotleja võib taotleda põhiaine heakskiidetud kasutusala

laiendamist. Kohaldatakse lõikeid 1–4. Kui see on hindamise tulemuste

põhjal õigustatud, ajakohastab komisjon põhiaine läbivaatamisaruannet,

sealhulgas viidet kohaldatavale läbivaatamisaruandele

heakskiitmismääruses.

7. Komisjonil on õigus põhiaine heakskiit igal ajal läbi vaadata. Ta võib

võtta arvesse liikmesriigi taotlust heakskiidu läbivaatamiseks.

Kui komisjon leiab, et on tõendeid selle kohta, et aine ei vasta enam artikli

23 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, teatab ta sellest liikmesriikidele,

toiduohutusametile ja huvitatud isikule, määrates neile tähtaja oma märkuste

esitamiseks.

Komisjon palub ametilt arvamust või teaduslikku või tehnilist abi. Amet

esitab komisjonile oma arvamuse või oma töö tulemused kolme kuu jooksul

taotluse saamise kuupäevast.

Kui komisjon järeldab, et lõikes 1 nimetatud kriteeriumid ei ole enam

täidetud, võetakse vastu määrus heakskiidu tühistamise või muutmise kohta

vastavalt artikli 79 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

8. Artikli 23 lõikes 1 osutatud põhiained ja tooted võib märgistada kui

„Taimekaitseks ettenähtud põhiainet (-aineid) sisaldavad tooted“. Sel juhul

ET 51 ET

peab märgistusel olema selge märge nende lubatud kasutusala kohta

taimekaitses.

9. Vastavalt artikli 79 lõikes 3 osutatud menetlusele võidakse kehtestada

üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks.“

17) Lisatakse artikkel 27a:

„Artikkel 27a

Juba antud heakskiitude kehtivusaeg

1. Kõigi toimeainete puhul, mis on heaks kiidetud hiljemalt [väljaannete

talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], loetakse

heakskiidud tähtajatuks, välja arvatud:

a) artikli 24 kohaselt asendamisele kuuluvad toimeained;

b) artikli 4 lõike 7 alusel heaks kiidetud toimeained;

c) toimeained, mille puhul tuli artikli 15 lõike 1 kohane

pikendamistaotlus esitada enne [väljaannete talitus, palun lisada

käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kuid seda ei esitatud enne

artikli 15 lõikes 1 osutatud tähtaega;

d) toimeained, mille heakskiidu pikendamise menetlus on

[väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise

kuupäev] käimas.

2. Komisjon muudab artikli 78 lõikes 3 osutatud määrust vastavalt esimesele

lõigule.“

18) Artikli 28 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) artikli 23 lõikes 1 osutatud põhiainete või toodete turulelaskmine ja

kasutamine;“;

b) lisatakse punkt f:

„f) selliste seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali turulelaskmine ja

kasutamine, mida on töödeldud vähemalt ühes liikmesriigis selleks

otstarbeks kasutada lubatud taimekaitsevahenditega.“

19) Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Biotõrje toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite ajutised load

1. Erandina artikli 29 lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid lubada üht

või mitut veel heakskiitmata biotõrje toimeainet sisaldavate

taimekaitsevahendite turulelaskmist ajutiseks ajavahemikuks, mis ei ületa

viit aastat, tingimusel et:

a) toimik on artikli 9 kohaselt vastuvõetav ja referentliikmesriik on

artikli 11 kohaselt lõpule viinud esialgse hindamisaruande

koostamise, milles on jõutud järeldusele, et taimekaitsevahendis

sisalduvad veel heaks kiitmata biotõrje toimeained vastavad

eeldatavasti artikli 4 lõigetele 2 ja 3;

ET 52 ET

b) liikmesriik leiab, et kõik taimekaitsevahendis sisalduvad

toimeained vastavad II lisa punkti 5 kriteeriumidele või

kvalifitseeruvad biotõrje toimeainetena ning et taimekaitsevahendi

kasutusalad, mille jaoks ajutised load on antud, vastavad artikli 29

lõike 1 punktide b–h nõuetele;

c) vajaduse korral on kehtestatud jääkide piirnormid kooskõlas

määrusega (EÜ) nr 396/2005.

2. Kui liikmesriik annab lõike 1 kohaselt ajutise loa, teavitab see

liikmesriik viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni toimiku hindamisest ja

loa andmise tingimustest, esitades vähemalt artikli 57 lõikes 1 loetletud

teabe.

3. Lõike 1 kohaselt antud ajutise loa suhtes kohaldatakse artiklit 44.

4. Pärast sellise taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine heakskiitmist,

millele liikmesriik on andnud käesoleva artikli kohase ajutise loa, võivad

liikmesriigid muuta ajutise loa artikli 36 kohaselt antud loaks, välja arvatud

juhul, kui heakskiiduga kehtestatud nõuete kohaselt on vaja ajutist luba

muuta.“

20) Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Kehtivusaeg

1. Loas sätestatakse loa kehtivusaeg.

Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, määratakse loa kehtivusajaks

järgmine ajavahemik:

a) mitte üle 15 aasta, kui asjaomane taimekaitsevahend sisaldab ainult

tähtajatu heakskiiduga toimeaineid, taimekaitseaineid või

sünergiste, või

b) mitte üle ühe aasta alates asjaomases taimekaitsevahendis

sisalduvate toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide

varaseimast heakskiidu kehtivusaja lõpust.

Kõnealune ajavahemik võimaldab teha artiklis 43 sätestatud kontrolli.

2. Lube võib anda ka lühemaks ajavahemikuks, et ajaliselt ühtlustada

samalaadsete toodete ümberhindamist eesmärgiga hinnata võrdlevalt artikli

50 kohast asendamist vajavaid aineid sisaldavaid tooteid.“

21) Artikli 33 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) ettepanek selle kohta, milline liikmesriik peaks taotleja arvates

asjaomases tsoonis taotlust hindama. Kui taotlus käsitleb kasutamist

kasvuhoonetes, koristusjärgset töötlust, tühjade laoruumide töötlemist ja

seemnete töötlemist, kasutamist, mis on vajalik üksnes määruse (EL)

2016/2031 artikli 5 lõike 2, artikli 30 lõike 1, artikli 32 lõike 3 ja artikli 37

lõike 2 kohaselt loetletud taimekahjustajate liitu sissetoomise ja seal

levimise vältimiseks, ning kasutamist taimekaitsevahendites, mis sisaldavad

toimeainetena üksnes biotõrjeaineid või madala riskiastmega toimeaineid,

tehakse ettepanek ainult ühe liikmesriigi kohta, kes hindab taotlust kõiki

ET 53 ET

tsoone arvesse võttes. Sellisel juhul saadab taotleja artiklis 8 osutatud

kokkuvõtliku või täieliku toimiku taotluse korral teistele liikmesriikidele.“

22) Artikli 36 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Taotlust läbi vaatav liikmesriik koostab taotluse saamise ajal

kättesaadavaid juhenddokumente kasutades ja olemasolevaid teaduslikke ja

tehnilisi teadmisi silmas pidades sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva

hinnangu. Ta annab kõikidele samasse tsooni kuuluvatele liikmesriikidele

võimaluse esitada märkusi, mida võetakse hindamisel arvesse.

Taimekaitsevahendis sisalduvate toimeainete, taimekaitseainete ja

sünergistide puhul tuginevad liikmesriigid viimasele ELi tasandil tehtud

hindamisele, välja arvatud juhul, kui liikmesriik jõuab järeldusele, et

olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades on vaja seda

hinnangut ajakohastada. Sel juhul palub liikmesriik komisjonil tegutseda

artiklite 18, 18a või 21 alusel.“

23) Artiklile 37 lisatakse uued lõiked 5, 6 ja 7:

„5. Kui taotlus käsitleb taimekaitsevahendit, mis sisaldab toimeainena

üksnes biotõrjevahendeid või madala riskiastmega toimeaineid, ja

asjaomased liikmesriigid ei ole 120 päeva jooksul otsust vastu võtnud,

loetakse luba liikmesriikide poolt antuks.

6. Taotlust läbi vaatav liikmesriik töötleb esmajärjekorras taotlusi, mis

käsitlevad toimeainena üksnes biotõrjevahendeid sisaldavaid

taimekaitsevahendeid.

7. Liikmesriik, kes vaatab läbi taotlust üksnes määruse (EL) 2016/2031

artikli 5 lõike 2, artikli 30 lõike 1, artikli 32 lõike 3 ja artikli 37 lõike 2

kohaselt loetletud taimekahjustajate liitu sissetoomise ja seal levimise

vältimiseks vajalikuks kasutamiseks, püüab teha otsuse võimalikult kiiresti

ja igal juhul kuue kuu jooksul.“

24) Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Vastastikune tunnustamine

1. Käesolevas alajaos sätestatud vastastikuse tunnustamise menetluse alusel

võib vastavalt artiklile 29 antud loa valdaja taotleda samale

taimekaitsevahendile samasuguseks kasutuseks ja võrreldavate

põllumajandustavade järgimiseks luba teiselt liikmesriigilt järgmistel

juhtudel:

a) loa andis samasse tsooni kuuluv liikmesriik (referentliikmesriik) ja

lubatud taimekaitsevahend lastakse turule referentliikmesriigis;

b) loa andis teise tsooni kuuluv liikmesriik (referentliikmesriik),

tingimusel et luba, mille kohta taotlus esitati, ei kasutata

vastastikuse tunnustamise eesmärgil teises samasse tsooni kuuluvas

liikmesriigis ning lubatud taimekaitsevahend lastakse turule

referentliikmesriigis;

c) liikmesriik andis loa kasvuhoonetes kasutamiseks, koristusjärgseks

töötluseks, taimede või taimsete saaduste ladustamiseks

ET 54 ET

kasutatavate tühjade laoruumide töötlemiseks, seemnete

töötlemiseks, üksnes määruse (EL) 2016/2031 sätete

kohaldamiseks kasutamiseks või toimeainetena üksnes

biotõrjeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks

sõltumata tsoonist, kuhu referentliikmesriik kuulub, ning lubatud

taimekaitsevahend lastakse turule referentliikmesriigis.

2. Kui taimekaitsevahend ei ole liikmesriigis lubatud, kuna kõnealuses

liikmesriigis ei ole esitatud loataotlust, võivad põllumajandusega tegelevad

ameti- või teadusasutused või erialased põllumajandusorganisatsioonid

taotleda luba samale taimekaitsevahendile samasuguseks kasutuseks ja

samasuguste põllumajandustavade järgimiseks kõnealuses liikmesriigis

vastavalt lõikes 1 osutatud vastastikuse tunnustamise menetlusele.“

25) Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Menetlus

1. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a) referentliikmesriigi antud loa koopia ning samuti loa tõlge taotluse

saanud liikmesriigi ametlikku keelde;

b) ametlik kinnitus, et taimekaitsevahend on identne sellega, millele

referentliikmesriik on loa andnud;

c) artikli 33 lõikes 3 nõutud täielik või kokkuvõtlik toimik, kui

liikmesriik seda nõuab;

d) referentliikmesriigi hindamisaruanne, mis sisaldab teavet

taimekaitsevahendi hindamise ja sellekohase otsuse kohta.

Punkte c ja d ei kohaldata artikli 40 lõike 2 ja artikli 51 lõike 7 suhtes.

2. Liikmesriik, kellele on esitatud artikli 40 kohane taotlus, langetab taotluse

suhtes otsuse 120 päeva jooksul.

3. Kui taotlus käsitleb taimekaitsevahendit, mis sisaldab toimeainena üksnes

biotõrjevahendeid või madala riskiastmega toimeaineid, ja liikmesriik ei ole

120 päeva jooksul otsust vastu võtnud, loetakse luba liikmesriigi poolt

antuks.

4. Liikmesriigi nõudel esitab taotleja oma taotluse selle liikmesriigi

riigikeeltes või ametlikes keeltes või ühes nendest keeltest.

5. Vastavalt artikli 79 lõikes 3 osutatud menetlusele võidakse kehtestada

üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks.“

26) Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kõnealune pikendamistaotlus esitatakse:

a) hiljemalt üheksa kuud enne loa kehtivusaja lõppu, kui asjaomane

taimekaitsevahend sisaldab ainult tähtajatu heakskiiduga

toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste, või

ET 55 ET

b) kolme kuu jooksul pärast taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine,

taimekaitseaine või sünergisti heakskiidu pikendamist.

27) Taotleja esitab järgmise teabe:

a) taimekaitsevahendi loa koopia;

b) mis tahes uus teave, mis on nõutav andmenõuete või kriteeriumide

muutmise tõttu;

c) tõendus, et esitatud uued andmed tulenevad andmenõuetest või

kriteeriumidest, mis ei kehtinud taimekaitsevahendile loa andmise

ajal või mis on vajalikud heakskiitmise tingimuste muutmiseks;

d) muu teave, mis on vajalik selle tõestamiseks, et taimekaitsevahend

vastab selles sisalduva toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti

heakskiidu pikendamist käsitlevas määruses esitatud nõuetele;

e) seireandmete aruanne, kui loa üle tuli teha seiret.“;

b) artikli 43 lõige 5 asendatakse järgmisega:

28) „Liikmesriigid võtavad otsuse taimekaitsevahendi loa pikendamise kohta vastu

hiljemalt 12 kuud pärast taotluse esitamist.“

29) Artiklisse 44 lisatakse lõige 1a:

30) „1a. Liikmesriigid kontrollivad, et kõik asjaomast toimeainet, taimekaitseainet või

sünergisti sisaldavad taimekaitsevahendid vastaksid artikli 18a kohases heakskiitu

kinnitavas määruses sätestatud tingimustele ja piirangutele.“

31) Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Ajapikendus

1. Kui liikmesriik võtab loa tagasi või muudab seda või jätab selle

pikendamata artikli 20 lõike 1 kohaselt vastu võetud määruse või artikli 21

lõike 3 kohaselt vastu võetud määruse alusel, annavad liikmesriigid

ajapikenduse komisjoni poolt artikli 20 lõike 2 alusel kehtestatud

maksimaalse ajapikenduse piires, välja arvatud juhul, kui komisjon on

artikli 20 lõike 2 alusel sellise ajapikenduse andmise keelanud.

2. Kui liikmesriik võtab loa tagasi või muudab seda või jätab selle

pikendamata muudel kui lõikes 1 osutatud põhjustel, võib ta anda

ajapikenduse, mis ei ületa kuut kuud asjaomase taimekaitsevahendi müügiks

ja jaotamiseks ning täiendavat maksimaalselt üht aastat olemasolevate

laovarude kõrvaldamiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks.“

32) Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Töödeldud seemnete ja taimse paljundusmaterjali turulelaskmine

1. Seemnete ja taimse paljundusmaterjali töötlemine taimekaitsevahenditega

ning töödeldud seemnete ja taimse paljundusmaterjali külvamine kujutab

endast taimekaitsevahendi kasutamist.

2. Selliste seemnete ja taimse paljundusmaterjali turulelaskmine ja

kasutamine, mida on töödeldud mitte üheski liikmesriigis lubatud

taimekaitsevahendiga, on keelatud.

ET 56 ET

3. Liikmesriigid võivad keelata vähemalt ühes liikmesriigis selleks

otstarbeks lubatud taimekaitsevahendiga töödeldud seemnete ja taimse

paljundusmaterjali turulelaskmise või kasutamise, kui on tõsine kahtlus, et

töödeldud seemned võivad endast kujutada tõsist riski inimeste või loomade

tervisele või keskkonnale ja sellist riski ei saa rahuldavalt juhtida

asjaomas(t)e liikmesriigi (-riikide) võetud meetmete abil.

4. Komisjon võib eespool lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid selliste

töödeldud seemnete ja taimse paljundusmaterjali kasutamise ja/või müügi

piiramiseks või keelustamiseks artikli 79 lõike 3 alusel. Enne selliste

meetmete võtmist vaatab komisjon läbi tõendid ning võib küsida

toiduohutusameti arvamust. Komisjon võib määrata sellise arvamuse

esitamiseks tähtaja.

5. Kohaldatakse artikleid 70 ja 71.

6. Ilma et see piiraks seemnete ja taimse paljundusmaterjali märgistamist

käsitlevate muude liidu õigusaktide kohaldamist, esitatakse töödeldud

seemnetele ja taimsele paljundusmaterjalile lisatud märgistusel ja

dokumentidel selle taimekaitsevahendi nimi, millega neid töödeldi, selle

vahendi loa number ja loa andnud liikmesriigi nimi, selles vahendis

sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ning määruses (EÜ) nr 1272/2008

sätestatud standardsed ohutuslaused ja vajaduse korral kõnealuse toote loas

esitatud riskimaandamismeetmed.

7. Töödeldud seemnete külvamiseks kasutatavaid masinaid ei käsitata

pestitsiididega töötlemise seadmetena direktiivi 2009/128/EÜ artikli 8

tähenduses.“

33) Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid laiendavad loa kehtivust, kui täidetud on kõik järgmised

tingimused:

a) kavandatav kasutusala on olemuselt vähe levinud või väikese

kasvupinnaga kultuuridel kasutamine;

b) artikli 4 lõike 3 punktides b, d ja e ning artikli 29 lõike 1 punktis i

sätestatud tingimused on täidetud;

c) lõikes 1 osutatud isikud või asutused esitasid dokumendid ja teabe

kasutusala laiendamise toetuseks, eelkõige andmed jääkide ning vajaduse

korral operaatorite, tööliste ja kõrvalseisjate riskide hindamise kohta, või

on need muul moel kättesaadavad.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et hõlbustada või toetada

taotluste esitamist, et laiendada juba loa saanud taimekaitsevahendite loa

kehtivust vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel

kasutamiseks.“;

c) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Lõikes 1 osutatud taotlejad võivad taotleda luba taimekaitsevahendi

kasutamiseks vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel vastavalt

ET 57 ET

artikli 40 lõikele 1 isegi siis, kui referentliikmesriigis ei kasutata

taimekaitsevahendit vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel.

Liikmesriigid annavad loa selliseks kasutuseks kooskõlas artikliga 41.“;

d) lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Vastavalt artikli 79 lõikes 3 osutatud menetlusele võidakse kehtestada

üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli 51 rakendamiseks.“

34) Artikkel 59 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Andmekaitse

1. Katse- ja uuringuaruanded kuuluvad kogu liitu hõlmava andmekaitse alla

käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Andmekaitset võib kohaldada toimeainet, taimekaitseainet või sünergisti,

abiaineid ja taimekaitsevahendit käsitlevate artikli 8 lõikes 2 osutatud katse-

ja uuringuaruannete suhtes, kui need aruanded esitab liikmesriigile

käesoleva määruse kohase loa taotleja (edaspidi „esmane taotleja“),

tingimusel et need katsed ja uuringud olid:

a) vajalikud loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada kasutamist

mõnel teisel põllukultuuril, ning

b) tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava

põhimõtetega.

3. Andmekaitset kohaldatakse lõikes 2 osutatud katse- ja uuringuaruannete

suhtes, kui esmane taotleja on seda toimiku esitamise ajal nõudnud ja

esitanud asjaomasele liikmesriigile iga katse- või uuringuaruande kohta

artikli 8 lõike 1 punktis f ja artikli 33 lõike 3 punktis d osutatud teabe ning

kinnituse, et käesoleva määruse kohast andmekaitseperioodi ei ole mujal

liidus kunagi määratud.

4. Kui esmane taotleja ei nõua andmekaitseperioodi kohaldamist esimest

korda käesoleva määruse kohases toimikus esitatud katse- või

uuringuaruande suhtes, ei ole see andmekaitsega hõlmatud ning seda võib

kasutada järgmiste taotlejate huvides.

5. Kui katse- või uuringuaruanne kuulub andmekaitse alla, ei tohi ükski

liikmesriik seda kasutada teiste taimekaitsevahendite, taimekaitseainete,

sünergistide ja abiainete loataotlejate kasuks, välja arvatud artiklis 62 või

artiklis 80 sätestatud juhtudel või kui:

a) taotleja on esitanud teabekasutusnõusoleku või

b) käesoleva määruse kohaselt katse- või uuringuaruandele määratud

andmekaitseperiood on lõppenud.

6. Andmekaitseperiood kestab kümme aastat alates loa andmise kuupäevast

esimeses loa andnud liikmesriigis katse- või uuringuaruannet sisaldava

toimiku alusel. Seda perioodi pikendatakse 13 aastani artikliga 47 hõlmatud

taimekaitsevahendite puhul.

7. Andmekaitseperioodi pikendatakse kolme kuu võrra iga artikli 51 lõikes 1

määratletud vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel erineva

põllukultuuri/taimekahjustaja kombinatsiooni puhul kasutamiseks antud loa

ET 58 ET

pikendamisel, välja arvatud kasutusala laiendamisel põhineval lubade

pikendamisel, kui loa valdaja esitab taotluse selliseks pikendamiseks

hiljemalt viis aastat pärast lõikes 5 osutatud kuupäeva.

8. Samu andmekaitse-eeskirju kui esmase loa puhul kohaldatakse ka

kolmandate isikute esitatud katse- ja uuringuaruannete suhtes artikli 51

lõikes 1 osutatud vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel

kasutamiseks antud loa pikendamise eesmärgil.

9. Andmekaitset kohaldatakse katse- ja uuringuaruannete suhtes, mis on

vajalikud loa pikendamiseks või läbivaatamiseks. Andmekaitseperiood on

30 kuud alates liikmesriigis artikli 43 kohaselt antud loa esmakordsest

uuendamisest või liikmesriigis artikli 44 kohaselt tehtud läbivaatamise

esimesest lõpuleviimisest. Esimest kuni viiendat lõiku kohaldatakse mutatis

mutandis.

10. Andmekaitseperiood kokku ei või olla pikem kui 13 aastat. Artikliga 47

hõlmatud taimekaitsevahendite puhul ei või andmekaitseperiood kokku olla

pikem kui 15 aastat.

11. Vastavalt artikli 79 lõikes 3 osutatud menetlusele võidakse kehtestada

üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks.“

35) Artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Taimekaitsevahendite tootjad, tarnijad, levitajad, importijad ja

eksportijad säilitavad enda toodetud, imporditud, eksporditud, ladustatud,

kasutatud ja turulelastud taimekaitsevahendeid käsitlevaid andmeid

vähemalt viis aastat. Taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad

säilitavad kõigil muudel juhtudel kui toimeainena üksnes biotõrjevahendeid

sisaldavate taimekaitsevahendite puhul vähemalt kolm aastat andmeid nende

kasutatavate taimekaitsevahendite kohta, märkides ära taimekaitsevahendi

nime, kasutuskorra aja ja kulunormi, pindala ja põllukultuuri, mille peal

taimekaitsevahendit kasutati.

Nad teevad kõnealustes registrites sisalduva asjakohase teabe taotluse korral

pädevale asutusele kättesaadavaks. Kolmandad isikud, näiteks joogivee

tootjad, jaemüüjad või elanikud, võivad taotleda juurdepääsu kõnealusele

teabele, pöördudes pädeva asutuse poole.

Kolmandad isikud, näiteks joogivee tootjad, jaemüüjad või elanikud, võivad

taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele, pöördudes pädeva asutuse poole.

Pädevad asutused võimaldavad kõnealusele teabele juurdepääsu kooskõlas

kohaldatava siseriikliku või liidu õigusega.“

36) Artikkel 68 jäetakse välja.

Artikkel 2

Üleminekusätted seoses määrusega (EÜ) nr 1107/2009

1. Määrusega [väljaannete talitus, palun sisestada viide käesolevale määrusele]

muudetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõiget 2 kohaldatakse pärast

pikendamismenetluse lõpuleviimist ka toimeainete suhtes, mille pikendamistaotlus

on esitatud enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

ET 59 ET

2. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 59 kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist

käesoleva määrusega, kohaldatakse jätkuvalt katse- ja uuringuaruannete suhtes, mille

andmekaitseperiood liikmesriigis algas enne (...) [väljaannete talitus, palun märkida

käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Käesoleva määrusega muudetud määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklit 59, välja arvatud artikli 59 lõike 3 viimast lauset,

kohaldatakse kõnealuste katse- või uuringuaruannete suhtes alates kuupäevast, mil

need esitatakse esimest korda taimekaitsevahendi jaoks loa saamiseks mis tahes

muus liikmesriigis pärast (...) [väljaannete talitus, palun märkida käesoleva määruse

jõustumise kuupäev], kuid see ei hõlma eelmises lauses osutatud liikmesriike.

3. Määrusega [väljaannete talitus, palun sisestada viide käesolevale määrusele]

muudetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23a lõiget 6 kohaldatakse ka kõigi

põhiainete suhtes, mis on heaks kiidetud enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 396/2005 muudatused

Määrust (EÜ) nr 396/2005 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 3 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) hea põllumajandustava – liidus või kolmandas riigis soovitatav,

kasutusloa alusel toimuv või registreeritud ohutu taimekaitsevahendite

kasutamine tegelikes tingimustes toidu ja sööda tootmise, ladustamise,

transpordi, turustamise ja töötlemise mis tahes etapis. Samuti hõlmab see

antud kliimatsoonis ühtsete kahjuritõrje põhimõtete kohaldamist vastavalt

määrusele (EÜ) nr 1107/2009 ja direktiivile 2009/128/EMÜ, aga ka

pestitsiidide kasutamist miinimumkoguses ja jääkide piirnormide/ajutiste

jääkide piirnormide määramist kõige madalamal tasemel, mis võimaldab

soovitud mõju saavutada;“;

b) punkt f asendatakse järgmisega:

„f) kvantifitseerimispiir – kinnitatud madalaim jääkide kontsentratsioon,

mida saab kvantifitseerida ja mille kohta saab andmeid esitada valideeritud

meetodite abil teostatava tavakontrolli käigus;“;

c) punkt g jäetakse välja.

2) Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Taotlused jääkide piirnormi kehtestamiseks kolmandas riigis rakendatud

hea põllumajandustava alusel esitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009

kohaselt määratud referentliikmesriigile. Kui sellist referentliikmesriiki ei

ole määratud, esitatakse taotlused liikmesriikidele, kelle komisjon on

taotleja nõudel määranud käesoleva määruse artikli 45 lõike 2 kohaselt.

Sellised taotlused esitatakse käesoleva määruse artiklis 7 ettenähtud korras.“

3) Artikli 10 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b) eeldatav kvantifitseerimispiir pestitsiidi/toote kombinatsiooni puhul;“.

4) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 2 lisatakse uus lõik:

ET 60 ET

– „Erandina punktist e võib juhul, kui toimeainel on vastavalt

määrusele (EÜ) nr 1107/2009 tehtud uusima kättesaadava

hindamise või vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 43

tehtud erihindamise kohaselt üks või mitu määruse (EÜ) nr

1107/2009 II lisa punktides 3.6.2 kuni 3.6.5, 3.7.1 kuni 3.7.3 ja

punktis 3.8.2 esitatud omadust, võib kolmandas riigis rakendatud,

codex alimentarius’es esitatud jääkide piirnormi või hea

põllumajandustava alusel kehtestatud jääkide piirnormi tühistada ja

kehtestada kooskõlas artikli 18 lõike 1 punktiga b või artikliga 16,

kui seda peetakse mõjuhinnangu tulemusi arvesse võttes

asjakohaseks.“;

b) lisatakse lõige 2a:

„2a. Kui see on vajalik toodete tavapärase turustamise, töötlemise ja

tarbimise võimaldamiseks, võib artiklis 14 sätestatud jääkide piirnorme

käsitlevate määrustega kehtestada üleminekumeetmed, mis võimaldavad

liidus turule viia või turule jätta tooteid, mis vastasid nende turuleviimise

või pärast tootmist lattu paigutamise ajal kohaldatavatele jääkide

piirnormidele või mille suhtes jääkide piirnorme ei kohaldatud.

Kohus tõendada, millal tooted turule viidi või pärast tootmist lattu paigutati,

lasub toidukäitlejal.“

5) Artikli 15 lõike 1 punkt c jäetakse välja.

6) Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Teatavatel tingimustel jääkide piirnormide kehtestamise kord

1. Komisjon võib artikli 14 lõike 1 alusel võtta vastu määruse, millega

kehtestatakse III lisasse kantav jääkide piirnorm, järgmistel asjaoludel:

a) erandjuhtudel, eelkõige siis kui pestitsiidide jääkide esinemine võib

tuleneda keskkonna- või muust reostusest või taimekaitsevahendite

kasutamisest vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009, või

b) kui asjaomased tooted on tarbijate toidu, ja kui see on asjakohane,

loomade sööda väheolulised komponendid ning ei ole asjaomaste

alarühmade toidu oluline osa või

c) mee puhul või

d) taimeteede puhul või

e) kui otsusega mitte kanda toimeainet direktiivi 91/414/EMÜ I

lisasse või see sealt kustutada on kindlaks määratud

taimekaitsevahendite olulised kasutamisviisid või

f) kui uued tooted, tootegrupid ja/või toodete osad on hõlmatud I

lisaga ning kui üks või mitu liikmesriiki seda soovib, et lubada

kõiki jääkide piirnormide kehtestamise ja hindamise toetamiseks

vajalikke teaduslikke uuringuid, eeldusel et tuvastatud ei ole ühtegi

vastuvõetamatut tarbijaga seotud turvalisuse küsimust.

ET 61 ET

2. Lõikes 1 osutatud jääkide piirnormide III lisasse kandmise aluseks on

ameti arvamus, seireandmed ja hinnang, mis kinnitavad vastuvõetamatute

ohtude puudumist inimestele ja loomadele.“

7) Artiklisse 18 lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui see on vajalik toodete tavapärase turustamise, töötlemise ja

tarbimise võimaldamiseks, võib artiklis 18 sätestatud jääkide piirnorme

käsitlevate määrustega kehtestada asjakohased üleminekumeetmed, mis

võimaldavad liidus turule viia või turule jätta tooteid, mis vastasid nende

turuleviimise või pärast tootmist lattu paigutamise ajal kohaldatavatele

jääkide piirnormidele või mille suhtes jääkide piirnorme ei kohaldatud.

Kohus tõendada, millal tooted turule viidi või pärast tootmist lattu paigutati,

lasub toidukäitlejal.“

8) Artikli 31 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b) artiklis 30 osutatud riiklikes kontrolliprogrammides ning artiklis 29

osutatud ühenduse kontrolliprogrammi raames rakendatud

kvantifitseerimispiirid;“.

9) Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Toiduohutusameti teaduslik arvamus ja jääkide piirnormide

läbivaatamine

1. Komisjon või liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel küsida

ametilt riskide hindamisega seotud meetmete kohta teaduslikku arvamust.

Komisjon võib määrata selle arvamuse esitamiseks tähtaja.

2. Komisjon võib käesoleva määruse alusel kehtestatud jääkide piirnormid

uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades igal ajal läbi vaadata,

võttes vajaduse korral arvesse lõikes 1 osutatud teaduslikku arvamust.“

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 528/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 528/2012 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Toimeaine kiidetakse heaks, kui vähemalt ühe kõnealust toimeainet

sisaldava biotsiidi puhul võib eeldada vastavust artikli 19 lõike 1 punktis b

sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse artikli 19 lõigetes 2 ja 5 esitatud

tingimusi.

Heakskiit antakse tähtajatult, välja arvatud toimeainete puhul, mis on

vastavalt artiklile 10 määratletud asendamisele kuuluvatena, või kui

heakskiitmise tingimustes on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel määratud

heakskiidu kehtivusaja lõppkuupäev vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

Artikli 5 kohane toimeaine võidakse heaks kiita esialgu ainult kuni viieks

aastaks.“

2) Artikli 4 lõike 3 punkt h asendatakse järgmisega:

ET 62 ET

„h) toimeaine heakskiitmise kuupäev ja vajaduse korral heakskiidu

kehtivusaja lõppkuupäev.“

3) Artikli 9 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) võtab vastu rakendusmääruse, milles sätestatakse, et toimeaine on heaks

kiidetud, ning millistel tingimustel, sealhulgas heakskiitmise kuupäev ja

vajaduse korral heakskiidu kehtivusaja lõppkuupäev, või“.

4) Artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Asendamisele kuuluva toimeaine heakskiit ning heakskiitmise otsuse

uuendamine kehtib mitte rohkem kui seitse aastat.“

5) Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Toimeaine heakskiidu uuendamine on tähtajatu kõigi tooteliikide puhul,

mille suhtes heakskiitu kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui toimeaine on

vastavalt artiklile 10 määratletud asendamisele kuuluva ainena või vastavalt

artikli 14 lõike 4 punktile a vastu võetud rakendusaktis on sätestatud sellise

heakskiidu uuendamise lühem periood.“

6) Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Taotlejad, kes soovivad uuendada sellise toimeaine heakskiitu, mille

suhtes kohaldatakse ühe või mitme tooteliigi puhul konkreetset

lõppkuupäeva, esitavad taotluse toiduohutusametile vähemalt 550 päeva

enne heakskiidu kehtivusaja lõppkuupäeva. Kui need lõppkuupäevad on eri

tooteliikide puhul erinevad, esitatakse taotlus vähemalt 550 päeva enne

kõige varasemat lõppkuupäeva.“

7) Lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Tähtajatu heakskiiduga toimeaine heakskiidu uuendamine

1. Komisjon võib artikli 82 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse korras võtta

vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks tähtajatu heakskiiduga

toimeained, mille suhtes viiakse läbi uuendamismenetlus. Rakendusaktides

loetletakse asjaomased toimeained ja tooteliigid ning määratakse kindlaks

nende kehtivate heakskiitude lõppkuupäev, mis võimaldab hinnata taotlusi

ja võtta vastu heakskiidu uuendamist käsitleva otsuse.

Taotluste esitamise, aktsepteerimise ja hindamise suhtes kohaldatakse

artikleid 13 ja 14 mutatis mutandis.

2. Asjaomaste toimeainete kindlaksmääramisel võetakse muu hulgas arvesse

asjakohaseid uusi või ajakohastatud andmenõudeid või juhenddokumente,

märke ohust inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, uusi

teaduslikke või tehnilisi teadmisi ja olemasolevaid seireandmeid, samuti

võidakse arvesse võtta liikmesriikide taotlusi.“

8) Lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise

kuupäev] heakskiidetud toimeainete heakskiidu kehtivusaeg

ET 63 ET

Kõigi määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt ühe või mitme tooteliigi puhul

hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse

jõustumise kuupäev] heaks kiidetud toimeainete heakskiit loetakse

asjaomaste tooteliikide puhul tähtajatuks, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) toimeained vastavad artikli 5 lõikes 1 või artiklis 10 sätestatud

kriteeriumidele;

b) toimeained, mille uuendamistaotlus esitati artikli 13 lõikes 1

sätestatud ajavahemiku jooksul hiljemalt [väljaannete talitus, palun

lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

c) toimeained, mille kohta ei ole esitatud uuendamistaotlust artikli 13

lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul hiljemalt [väljaannete

talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise

kuupäev].“

9) Artikli 44 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võtab pärast toiduohutusametilt arvamuse saamist vastu

rakendusakti, millega antakse biotsiidile liidu luba, või rakendusakti, milles

sedastatakse, et biotsiidile ei ole liidu luba antud. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 82 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjoni otsuste kokkuvõtted avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning

seal märgitakse otsuse number, otsuse liik, biotsiidi nimetus, biotsiidis

sisalduvad toimeained, tooteliigid, loa number, loa omanik ja loa

kehtivusaja lõppkuupäev.

Liikmesriigi taotlusel teeb komisjon otsuse kohandada liidu loa teatavaid

tingimusi kõnealuse liikmesriigi territooriumil või otsustab, et liidu luba ei

kehti kõnealuse liikmesriigi territooriumil, kui taotlus on põhjendatud ühel

või mitmel artikli 37 lõikes 1 osutatud põhjusel.“

10) Artikli 46 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab pärast kemikaaliametilt arvamuse saamist vastu

rakendusakti, millega uuendatakse liidu luba või keeldutakse seda

uuendamast. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 82

lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1829/2003 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 punktile 10 lisatakse järgmine tekst:

„Toit ja sööt, mis on saadud direktiivi 2009/41/EÜ artikli 2 punktis b

määratletud geneetiliselt muundatud mikroorganisme (välja arvatud looma-

ja taimerakkude kultuurid) tootmistüvena kasutades, ei ole GMOdest

toodetud toit ega sööt, kui see ei sisalda kõnealuseid mikroorganisme, ning

juhul, kui see sisaldab nende jääke, piirduvad jäägid mitteelujõuliste

rakkudega, mille esinemine on viidud miinimumini mõistlike püüetega

eemaldada need kooskõlas hea tootmistavaga ning neil ei ole toidule või

söödale tehnoloogilist mõju.“

ET 64 ET

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1831/2003 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

„o) märgistus – sööda, söödalisandi või eelsegu pakendile või mahutile

kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või

külge kinnitatud silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element;

p) märgistamine – söödale, söödalisandile või eelsegule sõnade, andmete,

kaubamärkide, margitoodete nimede, kujunduselementide või sümbolite

omistamine, esitades selle teabe vahendil, mis viitab sellisele söödale või on

sellega kaasas, nagu näiteks pakendil, mahutil, sedelil, etiketil, dokumendil,

rõngal, kaelaetiketil või digivahendil, kaasa arvatud reklaami eesmärgil;

q) loa omanik – füüsiline või juriidiline isik, kes on ühenduse söödalisandite

registris asjaomase loa omanikuna märgitud.“

2) Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3) „3. Artikli 6 lõike 1 punktides d ja e sätestatud kategooriatesse kuuluvate

söödalisandite ning geneetiliselt muundatud organismidest (GMOdest) koosnevate,

neid sisaldavate või nendest toodetud toodete turustamist käsitlevate liidu

õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate söödalisandite puhul saab esimest korda

toodet turule viia üksnes artiklis 9 osutatud loa omanik, tema õigusjärglane või tema

kirjalikul volitusel tegutsev isik.“

4) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Määrus, millega lubatakse GMOdest koosnevaid, neid sisaldavaid või

neist toodetud söödalisandeid, sisaldab vajaduse korral GMOdele määratud

kordumatut tunnust, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 1830/2003*.“;

_________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003,

milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist,

geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning

millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1830/oj).

b) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, kehtib käesolevas määruses

sätestatud korras antud luba tähtajatult kogu liidus. Lubatud söödalisand

kantakse artiklis 17 osutatud ühenduse söödalisandite registrisse (edaspidi

„register“) loa andmist käsitleva määruse jõustumisel. Igas registrikandes

märgitakse loa andmise kuupäev ja käesoleva artikli lõigetes 5, 6 ja 7

osutatud üksikasjad. Lisaks peab iga registrikanne, mis puudutab artikli 6

lõike 1 punktides d ja e sätestatud kategooriatesse kuuluvaid söödalisandeid

ja GMOdest koosnevaid, neid sisaldavaid või nendest toodetud

söödalisandeid, sisaldama loa omaniku nime.“;

c) lisatakse lõiked 8a ja 8b:

ET 65 ET

„8a. Komisjon võib rakendusaktidega muuta enne [väljaannete talitus,

palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev] vastu võetud

loa andmise määrusi, milles on esitatud asjaomase loa omaniku nimi, et

eemaldada see nimi ja kanda see registrisse. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8b. Erandina lõikest 8 kehtib artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud

kategooriasse kuuluvatele söödalisanditele käesolevas määruses sätestatud

korras antud luba kogu liidus kümme aastat ja seda võib pikendada vastavalt

artiklile 14.“

5) Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Teatavate enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva

määruse jõustumise kuupäev] antud lubade kehtivusaeg

Enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse

jõustumise kuupäev] söödalisanditele antud lube käsitatakse tähtajatutena,

välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud kategooriasse kuuluvad

söödalisandid;

b) artikli 15 alusel antud kiireloomulised load;

c) load, mille kohta ei ole esitatud pikendamistaotlust artikli 14 lõikes

1 sätestatud tähtajaks enne [väljaannete talitus, palun lisada

kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev] või mille kohta

on selline taotlus esitatud, kuid hiljem tagasi võetud;

d) load, mille kohta on esitatud artikli 14 kohane pikendamistaotlus

enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva

määruse jõustumise kuupäev] ja mille kohta ei ole nimetatud

kuupäevaks otsust tehtud.“

6) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Lubade muutmine, peatamine ja tühistamine

1. Omal algatusel või liikmesriigi või komisjoni taotlusel annab

toiduohutusamet arvamuse selle kohta, kas luba vastab endiselt käesoleva

määrusega sätestatud tingimustele, võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia

arengut. Oma arvamuse koostamiseks võib toiduohutusamet vajaduse korral

nõuda isikult, kes oli asjaomase loa taotleja, või vajaduse korral selle loa

omanikult hindamiseks vajaliku teabe ja andmete esitamist

kindlaksmääratud aja jooksul. Amet edastab oma arvamuse viivitamata

komisjonile, liikmesriikidele ja vajaduse korral loa omanikule. Arvamus

avalikustatakse.

2. Komisjon tutvub ameti arvamusega viivitamata. Ta võtab

rakendusaktidega vastu otsuse asjaomase loa muutmise, peatamise või

tühistamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli

22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 66 ET

3. Kui loa omanik teeb ettepaneku muuta loa tingimusi, esitades selleks

komisjonile taotluse koos muutmistaotlust tõendavate asjakohaste

andmetega, edastab amet oma arvamuse ettepaneku kohta komisjonile ja

liikmesriikidele. Komisjon tutvub toiduohutusameti arvamusega viivitamata

ja võtab rakendusaktidega vastu otsuse asjaomase muudatuse kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2

osutatud kontrollimenetlusega.

3a. Kui on vaja teha kehtiva loa omanikku käsitlev muudatus, esitab

kõnealuse loa omanik komisjonile loaomaniku nime muutmise taotluse koos

taotlust põhjendavate asjakohaste andmetega. Komisjon teeb

muutmistaotluse kohta otsuse ja teatab oma otsusest loa omanikku. Kui

taotlus rahuldatakse, kohandab komisjon asjaomast registrikannet vastavalt

20 päeva jooksul. 4. Kui load ei ole välja antud konkreetsele omanikule,

võib loa tingimuste muutmise taotluse koos muutmistaotlust põhjendavate

asjakohaste andmetega esitada komisjonile iga huvitatud isik. Sellise

muutmise eesmärk on laiendada asjaomase loa kirjeldusi või tingimusi.

Toiduohutusamet edastab oma arvamuse nõudmise korral komisjonile ja

liikmesriikidele. Komisjon tutvub toiduohutusameti arvamusega viivitamata

ja võtab rakendusaktidega vastu otsuse asjaomase loa muudatuse kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2

osutatud kontrollimenetlusega.

5. Kui komisjon, ühenduse referentlabor või toiduohutusamet leiab teaduse

ja tehnoloogia arengut arvesse võttes, et luba andvas määruses olevat

analüüsimeetodit on vaja muuta, esitab ühenduse referentlabor komisjonile,

toiduohutusametile ning artikli 6 lõike 1 punktides d ja e sätestatud

kategooriatesse kuuluvate söödalisandite ja GMOdest koosnevate, neid

sisaldavate või nendest toodetud söödalisandite puhul asjaomase loa

omanikule uue hindamisaruande. Toiduohutusamet esitab oma arvamuse ja

edastab selle komisjonile, liikmesriikidele ja vajaduse korral loa omanikule.

Komisjon tutvub toiduohutusameti arvamusega viivitamata ja võtab

rakendusaktidega vastu otsuse asjaomase loa muudatuse kohta. Nimetatud

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

6. Komisjon teavitab loa taotlejat viivitamata lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt vastu

võetud otsusest. Registris tehakse vajaduse korral muudatused.

7. Artikleid 7, 8 ja 9 kohaldatakse vastavalt.“

7) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Lubade kehtivuse pikendamine

1. Käesoleva määruse alusel artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud

kategooriasse kuuluvatele söödalisanditele antud lubade kehtivust võib

pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa. Pikendamistaotluse saadab

hiljemalt üks aasta enne loa kehtivuse lõppkuupäeva komisjonile loa omanik

või tema õigusjärglane või õigusjärglased, keda käsitatakse taotlejana.

2. Taotluse saatmisega samal ajal saadab taotleja toiduohutusametile

järgmise teabe:

ET 67 ET

a) viide kehtivale söödalisandi turuleviimise loale;

b) aruanne turustamisjärgse järelevalve tulemuste kohta, kui

järelevalve nõuded on loas ette nähtud;

c) mis tahes uus teave, mis on alates kehtiva loa andmise otsuse

vastuvõtmisest muutunud kättesaadavaks seoses söödalisandi

kasutamise ohutushindamisega või seoses ohu ilmnemisega

loomadele, inimestele või keskkonnale;

d) vajaduse korral ettepanek kehtiva loa tingimuste muutmiseks või

täiendamiseks.

3. Artikleid 7, 8 ja 9 kohaldatakse vastavalt.

4. Kui loa omanikust sõltumatutel põhjustel ei saa otsust pikendamise kohta

teha enne loa kehtivusaja lõppu, pikendatakse toote loa kehtivust

automaatselt, kuni komisjon võtab vastu otsuse. Teave sellise pikendamise

kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks registris.“

8) Lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Eeskirjad teatavate enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev:

käesoleva määruse jõustumise kuupäev] esitatud lubade pikendamise

taotluste kohta

Menetlused, mis puudutavad lubade pikendamise taotlusi, mis on esitatud

vastavalt artiklile 14 enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev:

käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mille kohta ei ole nimetatud

kuupäevaks otsust tehtud, viiakse lõpule vastavalt artiklile 14, nagu see

kehtis enne seda kuupäeva. Kooskõlas artikli 9 lõikega 8 kehtivad

pikendatud load siiski tähtajatult.“

9) Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Söödalisandite ja eelsegude märgistamine ja pakendamine

Märgistamise eest vastutab liidus asuv söödakäitleja, kes viib söödalisandi või söödalisandite

eelsegu esimesena turule, või vajaduse korral söödakäitleja, kelle nime või ärinime all

söödalisandit või söödalisandite eelsegu turule viiakse.

Söödalisandit või söödalisandite eelsegu ei viida turule ilma selle pakendile või mahutile

kinnitatud märgistuseta, millel on nähtav, selgesti loetav ja kustumatu ning vähemalt selle

turustamise liikmesriigi ühes või mitmes riigikeeles järgmine teave iga söödamaterjalis

sisalduva söödalisandi kohta:

a) söödalisandile loa andmisel antud erinimi, millele eelneb loas

osutatud funktsionaalrühma nimetus;

b) käesolevas artiklis osutatud märgistamise eest vastutava isiku nimi

või ärinimi ja aadress või registreeritud tegevuskoht ning kui tootja

ei ole märgistamise eest vastutav isik, siis tootja nimi või ärinimi ja

aadress;

c) netomass või vedelate söödalisandite ja eelsegude puhul netomaht

või netomass;

ET 68 ET

d) kui see on asjakohane, siis söödalisandit või eelsegu turule viivale

ettevõttele ja vajaduse korral söödalisandit või eelsegu tootvale

ettevõttele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

183/200575 artikli 10 alusel antud loanumber.

e) kasutamisjuhised ja loas nimetatud söödalisandi või eelsegude

kasutamise ja käitlemisega seotud ohutussätted või -soovitused, sh

loomaliigid ja -kategooriad, kellele söödalisand või söödalisandite

eelsegu on ette nähtud, ning muud loas ette nähtud märgistamise

erinõuded;

f) identifitseerimisnumber;

g) partii viitenumber ja valmistamiskuupäev.

Eelsegude puhul ei kohaldata selle koostises olevate söödalisandite suhtes

punkte b, d, e ja g.

Erandina esimesest lõigust võib punktides b, d ja g osutatud teabe esitada

digivahendite abil.

3. Lõhna- ja maitseained võib söödalisandite loetelus asendada sõnadega

„lõhna- ja maitseainete segu“. Seda ei kohaldata lõhna- ja maitseainetele,

mille suhtes kehtivad koguselised piirangud söödas kasutamisel.

4. Lisaks lõikes 2 nimetatud teabele esitatakse III lisas märgitud

funktsionaalrühma kuuluva söödalisandi või III lisas märgitud

funktsionaalrühma kuuluva söödalisandit sisaldava eelsegu pakendile või

mahutile kinnitatud märgistusel nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult

kõnealuses lisa punktis 1, punkti 2 alapunkti a alapunktis i ja alapunkti b

alapunktis i ette nähtud teave.

5. Eelsegude puhul on märgistusele sõna „eelsegu“. Söödamaterjali puhul

märgitakse kandjad kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 17 lõike 1

punktiga e, ning kui kandjana kasutatakse vett, märgitakse eelsegu

niiskusesisaldus. Iga eelsegu kohta tervikuna võib märkida üksnes ühe

minimaalse säilimisaja. Selline minimaalne säilimisaeg määratakse kindlaks

selle iga komponendi minimaalse säilimisaja alusel.

6. Söödalisandeid ja eelsegusid turustatakse ainult suletud pakendites või

mahutites, mis suletakse nii, et pakendi avamisel kinnitus rikutakse ja seda

ei ole võimalik uuesti kasutada.

7. Digivahendite abil esitatav teave:

a) tuleb taotluse korral pädevale asutusele füüsilisel märgistusel

kättesaadavaks teha;

b) peab olema lihtsalt ja vahetult tasuta juurdepääsetav kõigi peamiste

operatsioonisüsteemide ja veebilehitsejate kaudu, ilma et oleks vaja

eelnevalt registreeruda, laadida või paigaldada rakendusi või

esitada parool, ning juurdepääsetav kõigile võimalikele kasutajatele

liidus ja pädevatele asutustele kontrolli tegemiseks;

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse

söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/183/oj).

ET 69 ET

c) peab olema tehtud kättesaadavaks kahe aasta jooksul alates

söödalisandi või eelsegu turule laskmise kuupäevast, sealhulgas

selle loonud ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral või

siis, kui ta lõpetab liidus tegevuse.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud

õigusakte III lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia

arengut.

9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud

õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad

digivahendite abil märgistamise tõhustamiseks ja hõlbustamiseks. Need

eeskirjad võivad eelkõige olla seotud asjaomase teabe laadiga, mis võib

hõlmata lõigetes 2, 4 ja 5 osutatud teavet, või kasutatavate digivahendite

liigiga. Ohutuse seisukohalt tähtis ja olulist kasutust puudutav teave, nt loal

olev teave, jääb lõikes 2 osutatud pakendile või mahutile kinnitatud

märgistusele.“

10) Artiklit 21a muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 16 lõikes 8

ja artiklis 21 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Artikli 16 lõikes 9

osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks

aastaks alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva

määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta

aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist.

Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks ajavahemikuks, välja

arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle kohta

vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 3,

artikli 7 lõikes 5, artikli 16 lõigetes 8 ja 9 ning artiklis 21 osutatud volituste

delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse

otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud

hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide

kehtivust.“;

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Artikli 3 lõike 5, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 5, artikli 16 lõigete 8 ja 9

ning artikli 21 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes

juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast

õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud

selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle

tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa

Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu

võrra.“

ET 70 ET

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 852/2004 muutmine

Määrust (EÜ) nr 852/2004 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui see ei ohusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, võivad

liikmesriigid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 5 võtta riiklikke

meetmeid II lisas sätestatud nõuete kohandamiseks.“;

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kõik liikmesriigid, kes soovivad võtta lõikes 3 osutatud riiklikke

meetmeid, teavitavad komisjoni direktiivi (EL) 2015/1535 artiklites 5 ja 6

sätestatud korras. Teatis peab:

a) sisaldama selle nõude üksikasjalikku kirjeldust, mille kohandamist

liikmesriik peab vajalikuks, ja soovitava kohanduse sisu;

b) kirjeldama asjaomaseid toiduaineid ja ettevõtteid;

c) selgitama kohandamise põhjuseid, esitades sealhulgas asjakohasuse

korral kokkuvõtte teostatud ohuanalüüsist ja kõikidest võetavatest

meetmetest, mis tagavad, et kohandamine ei ohusta käesoleva

määruse eesmärke,

ning

d) sisaldama ka muud asjakohast teavet.“;

c) lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 853/2004 muutmine

Määrust (EÜ) nr 853/2004 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui see ei ohusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, võivad

liikmesriigid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4, 5 ja 8 võtta riiklikke

meetmeid III lisas sätestatud nõuete kohandamiseks.“;

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kõik liikmesriigid, kes soovivad võtta lõikes 3 osutatud riiklikke

meetmeid, teavitavad komisjoni direktiivi (EL) 2015/1535 artiklites 5 ja 6

sätestatud korras. Teatis peab:

a) sisaldama selle nõude üksikasjalikku kirjeldust, mille kohandamist

liikmesriik peab vajalikuks, ja soovitava kohanduse sisu;

b) kirjeldama asjaomaseid toiduaineid ja ettevõtteid;

c) selgitama kohandamise põhjuseid, esitades sealhulgas asjakohasuse

korral kokkuvõtte teostatud ohuanalüüsist ja kõikidest võetavatest

ET 71 ET

meetmetest, mis tagavad, et kohandamine ei ohusta käesoleva

määruse eesmärke,

ning

d) sisaldama ka muud asjakohast teavet.“;

c) lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 1099/2009 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 1099/2009 jäetakse välja artikli 18 lõiked 4 ja 6.

Artikkel 10

Määruse (EÜ) nr 999/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 999/2001 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud

õigusakte kiirtestide heakskiitmiseks ja X lisa C peatüki punktis 4 sätestatud

loetelu muutmiseks.“

2) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik viib igal aastal vastavalt III lisale läbi järelevalvel

põhineva TSEde seireprogrammi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud

õigusakte kiirtestide heakskiitmiseks. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas

artikliga 23b vastu delegeeritud õigusakte X lisa muutmiseks, et neid teste

loetellu kanda.“;

b) lõige 1a asendatakse järgmisega:

„1a. Lõikes 1 osutatud iga-aastane seireprogramm hõlmab III lisas loetletud

loomade alampopulatsioone. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga

23b vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse lõike sätete muutmiseks

vastavalt teaduse arengule ja pärast konsulteerimist Euroopa

Toiduohutusametiga.“;

c) lõike 1b esimene lause jäetakse välja.

3) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

„1. Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse kooskõlas käesoleva

määruse V lisaga ja hävitatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud

õigusakte V lisas esitatud määratletud riskiteguriga materjali loetelu

muutmiseks. Võttes arvesse artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud

erinevaid riskikategooriaid ning artikli 6 lõike 1a ja lõike 1b punkti b

nõudeid, muudetakse vastavalt V lisas esitatud määratletud riskiteguriga

materjali loetelu.

ET 72 ET

Esimeses lõigus osutatud määratletud riskiteguriga materjali ei impordita

liitu.“;

b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud

õigusakte, et muuta X lisas esitatud loetelu heakskiidetud alternatiivsetest

testidest, mis võimaldavad BSE tapaeelset avastamist. Käesoleva artikli

lõiget 1 ei kohaldata nendelt loomadelt pärit kudede suhtes, mis on läbinud

alternatiivse testi, kui seda testi kohaldatakse V lisas sätestatud tingimustel

ning testi tulemused on negatiivsed.“;

c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud

õigusakte selliste eeskirjade muutmiseks, millega nähakse ette erandid

käesoleva artikli lõigetest 1–4 seoses artikli 7 lõikes 1 sätestatud söötmise

keelu tõhusa rakendamise kuupäevaga ning vajadusel kontrollitud BSE

riskiga kolmandate riikide või nende piirkondade puhul seoses kuupäevaga,

millest alates tuleb tõhusalt rakendada keeldu kasutada mäletsejalistelt pärit

valku mäletsejaliste söödas, selleks et piirduda määratletud riskiteguriga

materjali kõrvaldamise ja hävitamise nõuete puhu enne nimetatud kuupäeva

asjaomastes riikides või piirkondades sündinud loomadega.“

4) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) piim ja piimatooted, toornahad ning želatiin ja kollageen.“;

b) lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega:

„7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud

õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kohandada lõigete 1–6

sätteid.“

5) Artiklile 23 lisatakse lõige 3:

„3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on komisjonil õigus võtta

kooskõlas artikliga 23b vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks.

Muudatuste eesmärk on kohandada nimetatud lisade sätteid muutustega

epidemioloogilises olukorras, kättesaadavates teaduslikes teadmistes,

asjakohastes rahvusvahelistes standardites, ametliku kontrolli tegemiseks

kättesaadavates analüüsimeetodites või kontrollitulemustes või nende sätete

rakendamist käsitlevates uuringutes ning nende puhul võetakse arvesse

järgmisi kriteeriume:

i. toiduohutusameti olemasoleva arvamuse järeldused, kui see on

asjakohane;

ii. vajadus säilitada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse

liidus.“

6) Artikli 23a punktid a, b, g, h, k ja m jäetakse välja.

7) Lisatakse artikkel 23b:

„Artikkel 23b

Delegeeritud volituste rakendamine

ET 73 ET

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte

käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõigetes 1 ja 1a, artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 5,

artikli 16 lõikes 7 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 6

lõigetes 1 ja 1a, artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 5, artikli 16 lõikes 7 ning artikli 23

lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste

delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei

mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome

kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud

ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta

selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 3, artikli 6 lõigete 1 ja 1a, artikli 8 lõigete 1, 2 ja 5,

artikli 16 lõike 7 ning artikli 23 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud

õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole

kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile

ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja

nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei

esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse

seda tähtaega kahe kuu võrra.“

Artikkel 11

Määruse (EL) 2017/625 muutmine

Määrust (EL) 2017/625 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Õigus kehtestada erandeid ametlike laborite kohaldatava standardi

tingimusest ning kõigi ametlikes laborites kasutatavate laboratoorse

analüüsi, uuringu- ja diagnostikameetodite kohustusliku

akrediteerimise tingimusest

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 vastu delegeeritud õigusaktid,

millega täiendatakse käesolevat määrust seoses sellega, millistel juhtudel ja

tingimustel võivad pädevad asutused kooskõlas artikli 37 lõikega 1 määrata

ametlikeks laboriteks laborid, mis ei vasta järgmistele tingimustele:

a) artikli 37 lõike 4 punktis e osutatud tingimus, mis on seotud

standarditega, millega kooskõlas laborid tegutsevad ja on

akrediteeritud, ning

ET 74 ET

b) artikli 37 lõike 5 punktis a osutatud tingimus, mis on seotud kõigi

nende poolt ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute

jaoks kasutatavate meetodite akrediteerimisega, kui sellised laborid

vastavad järgmistele tingimustele:

i. labor tegutseb ja on läbinud akrediteerimise kooskõlas standardiga EN

ISO/IEC 17025 punktis a määratletud standardiga ühe või mitme meetodi

kasutamiseks, mis on sarnased muude nende kasutatavate meetoditega ja

nendega võrreldes tüüpilised, ning

ii. nad kasutavad korrapäraselt ja olulisel määral meetodeid, mille jaoks

nad on saanud punktis i osutatud akrediteeringu, välja arvatud artikli 1

lõike 2 punktis g osutatud eeskirjadega reguleeritavas valdkonnas, kui

puudub valideeritud meetod artikli 34 lõigetes 1 ja 2 osutatud konkreetsete

taimekahjustajate kindlakstegemiseks.“

2) Artikli 50 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Saadetist ei ole lubatud jagada enne, kui on tehtud ametlik kontroll ja

artikli 56 lõike 5 ja artikli 57 kohaselt on koostatud artiklis 56 osutatud

ühtne sisseveodokument, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused nõuavad

saadetise jagamist artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud kaupade saadetiste

puhul, et teha füüsilist kontrolli ainult osale piiripunktis esitatud

saadetisest.“

3) Artikli 93 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Erandina lõike 3 punktist a võib komisjon määrata Euroopa Liidu

referentlaborid sõltumata sellest, kas need laborid vastavad kõnealuses

punktis sätestatud tingimustele seoses järgmisega:

a) standardid, millega kooskõlas laborid tegutsevad ja on

akrediteeritud, ning

b) kõigi laborites kasutatavate laboratoorse analüüsi, uuringu- ja

diagnostikameetodite akrediteerimine.

Komisjon võib sellised laborid määrata tingimusel, et need vastavad lõike

4a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

4a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 vastu delegeeritud

õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses selliste

tingimustega kehtestamisega, millele lõike 4 kohaselt Euroopa Liidu

referentlaboriks määratavad laborid peavad vastama.“

4) Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Riiklike referentlaborite suhtes kohaldatakse artikli 37 lõike 4 punkti e,

artikli 37 lõiget 5, artiklit 39 artikli 42 lõiget 1, lõike 2 punkte a ja b ning

lõiget 3.“;

ii) teine lõik jäetakse välja;

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

ET 75 ET

„6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 vastu delegeeritud

õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses sellega, millistel

juhtudel ja tingimustel võivad pädevad asutused määrata riiklikud

referentlaborid sõltumata sellest, kas need laborid vastavad artikli 37 lõike 4

punktis e sätestatud tingimusele seoses standarditega, millega kooskõlas

laborid tegutsevad ja on akrediteeritud, ning artikli 37 lõike 5 punktis a

sätestatud tingimusele seoses kõigi laborites kasutatavate laboratoorse

analüüsi, uuringu- ja diagnostikameetodite akrediteerimisega.“

5) Artiklit 144 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 18 lõikes 7, artikli 21 lõikes 8, artiklis 41, artikli 45 lõikes 4,

artikli 47 lõikes 3, artiklis 48, artikli 50 lõikes 4, artiklis 51, artikli 53

lõikes 1, artikli 62 lõikes 3, artikli 64 lõigetes 2 ja 5, artikli 77 lõigetes 1 ja

2, artikli 92 lõikes 4, artikli 93 lõikes 4a, artikli 99 lõikes 2, artikli 100

lõikes 6, artikli 101 lõikes 2, artikli 126 lõikes 1, artikli 142 lõigetes 1 ja 2,

artikli 149 lõikes 2, artikli 150 lõikes 3, artikli 154 lõikes 3, artikli 155

lõikes 3 ja artikli 165 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 28. aprillist 2017.

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud

enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb

automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa

Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud

enne iga ajavahemiku lõppemist.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõikes 7, artikli 21

lõikes 8, artiklis 41, artikli 45 lõikes 4, artikli 47 lõikes 3, artiklis 48,

artikli 50 lõikes 4, artiklis 51, artikli 53 lõikes 1, artikli 62 lõikes 3,

artikli 64 lõigetes 2 ja 5, artikli 77 lõigetes 1 ja 2, artikli 92 lõikes 4, artikli

93 lõikes 4a, artikli 99 lõikes 2, artikli 100 lõikes 6, artikli 101 lõikes 2,

artikli 126 lõikes 1, artikli 142 lõigetes 1 ja 2, artikli 149 lõikes 2, artikli 150

lõikes 3, artikli 154 lõikes 3, artikli 155 lõikes 3 ja artikli 165 lõikes 3

osutatud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse

otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud

hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide

kehtivust.“;

c) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Artikli 18 lõike 7, artikli 21 lõike 8, artikli 41, artikli 45 lõike 4,

artikli 47 lõike 3, artikli 48, artikli 50 lõike 4, artikli 51, artikli 53 lõike 1,

artikli 62 lõike 3, artikli 64 lõigete 2 ja 5, artikli 77 lõigete 1 ja 2, artikli 92

lõike 4, artikli 93 lõike 4a, artikli 99 lõike 2, artikli 100 lõike 6, artikli 101

lõike 2, artikli 126 lõike 1, artikli 142 lõigete 1 ja 2, artikli 149 lõike 2,

artikli 150 lõike 3, artikli 154 lõike 3, artikli 155 lõike 3 ja artikli 165

lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja

ET 76 ET

möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa

Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu

võrra.“

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artikli 13 lõike 4 punkti a alapunkti ii kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva

määruse jõustumise kuupäeva] või alates määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõike 6 kohaselt

taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete valdkonnas vastu võetud delegeeritud õigusakti

jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 1107/2009, määrust (EÜ) nr 396/2005, määrust (EL)

nr 528/2012, määrust (EÜ) nr 1829/2003, määrust (EÜ) nr 1831/2003, määrust (EÜ)

nr 852/2004, määrust (EÜ) nr 853/2004, määrust (EÜ) nr 1099/2009, määrust (EÜ)

nr 999/2001, määrust (EÜ) nr 1069/2009 ja määrust (EL) 2017/625 toidu- ja

söödaohutusnõuete lihtsustamise ja tugevdamise osas

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Algatuse eesmärk on lihtsustada, täpsustada ja ajakohastada mitme toidu- ja

söödaohutust käsitleva ELi õigusakti mõningaid sätteid. See on vastus sidusrühmade

ja liikmesriikide pikaajalistele üleskutsetele vähendada halduskoormust, parandada

õigusselgust ja tõhustada õigusaktidega ette nähtud menetlusi. Täpsemalt on

käesoleva algatuse eesmärk kõrvaldada tarbetu keerukus, võimaldada innovatsiooni

ja tugevdada siseturu toimimist. Nende meetmete eesmärk on vähendada ettevõtjate

ja riikide pädevate asutuste halduskoormust, säilitades samas inimeste, loomade ja

keskkonna tervise kõrgetasemelise kaitse.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr

Ettepaneku eesmärk on nii ettevõtjate kui ka liikmesriikide pädevate asutuste

halduskoormuse vähendamise kaudu aidata ELi põllumajandustootjatel ning laiemal

toidu- ja söödasektoril konkurentsivõimelisemaks muutuda ning vältida

vastuvõetamatut mõju põllumajandustootmisele. Ettepanekuga soovitakse kiirendada

juurdepääsu uuenduslikele biotõrjelahendustele. Selleks tuleb kõrvaldada ebatõhusad

menetlused ning jaotada ümber või suurendada liikmesriikide ametiasutuste ja

Euroopa Toiduohutusameti ressursse.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks vähendama ettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste

halduskoormust. Nõuete täitmisega seotud kulud peaksid vähenema, samas kui

inimeste ja loomade tervise ning keskkonna ohutuse kõrge tase säilib. Samuti peaks

ettepanek aitama ELi põllumajandustootjatel konkurentsivõimelisemaks saada.

Tänu sellele, et tõhustatakse taimekaitsevahendite ja biotsiidide toimeainete

heakskiitmise süsteemi ning eelkõige kiirendatakse biotõrje toimeainete

heakskiitmist, andes toiduohutusametile võimaluse täita referentliikmesriigi

ülesandeid, vähenevad selliseid aineid (st neid sisaldavaid tooteid) turule laskvate

ettevõtjate kulud ja kiireneb nende investeeringute tasuvus. Koos meetmetega,

millega tugevdatakse tootelubade vastastikust tunnustamist, annab see

põllumajandustootjatele eeldatavasti juurdepääsu suuremale hulgale

taimekaitsevahenditele.

ET 4 ET

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

– biotõrje toimeainete heakskiitmise taotlusi menetletakse kiiremini tänu

toiduohutusameti võimalusele täita referentliikmesriigi ülesandeid

– liikmesriikides suureneb bioloogiliste taimekaitsevahendite lubade arv (sõltuvalt

taotlejate valmisolekust teatavas liikmesriigis turustada)

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest76

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Põllumajandustootjatel jääb abinõusid järjest vähemaks, sest vanemad tooted

kaotavad loa ja uued alternatiivid, eelkõige biotõrjevahendid, jõuavad turule

aeglaselt. Biotõrjevahendite aeglane heakskiitmisprotsess raskendab nende ainete

konkurentsieeliste ärakasutamist, sealhulgas rahvusvahelistel turgudel. Toimeainete

heakskiitmise ja neile antud heakskiidu pikendamise menetlustes esineb

süstemaatilisi viivitusi ning määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite

turulelaskmise kohta) sätestatud tähtaegadest ei peeta kinni, kuna liikmesriikidel

puudub suutlikkus taotlusi õigeaegselt menetleda.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante): liikmesriigid on nii toimeainete toimikute

kui ka taimekaitsevahendite toimikutega üle koormatud. Mõnel liikmesriigil

puuduvad piisavad vahendid ja/või eksperditeadmised biotõrje toimeainete taotluste

menetlemiseks, mistõttu on taotlejatel raske leida liikmesriiki, kes oleks valmis

nende taotluse vastu võtma, ning see aeglustab uuenduslike biotõrjevahendite

heakskiitmist ja turulejõudmist.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post): toiduohutusameti kaasamine peaks

kiirendama biotõrjevahendite heakskiitmist ning seega kiirendama ka nende

turulejõudmist ja suurendama põllumajandustootjate jaoks kättesaadavaid vahendeid.

76 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ettepanek põhineb nii liikmesriikide kui ka sidusrühmade (taotlejad ja

põllumajandustootjad) kaebustel viivituste kohta heakskiitmis-/loamenetlustes ning

üleskutsetel menetlused kiiremaks ja selgemaks muuta, seda eelkõige biotõrjeks

kasutatavate toimeainete ja taimekaitsevahendite puhul.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Toidu- ja söödaohutuse valdkonna õigusaktide lihtsustamise koondpakett on osa

valdkondadevahelisest õigusaktide lihtsustamise paketist, mis kuulutati välja

Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja toidualases visioonis. Paketi eesmärk on

vähendada tarbetut regulatiivset koormust, säilitades samas toidu- ja söödaohutuse,

inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse kõrged standardid.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Toiduohutusametile uute ülesannete täitmiseks vajalik summa kaetakse ameti iga-

aastase toetuse suurendamisega.

ET 6 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)77

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Kui märgitud on rohkem kui üks eelarve täitmise viis, esitage üksikasjad rubriigis

„Märkused“.

77 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil:

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 7 ET

Märkused

[…]

[…]

ET 8 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kõik ELi asutused töötavad range järelevalve süsteemis, mis hõlmab sisekontrolli

koordinaatorit, komisjoni siseauditi talitust, juhatust, komisjoni, kontrollikoda ja

eelarvepädevaid institutsioone. Seda süsteemi on kajastatud ja see on sätestatud

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) asutamismääruses.

Kooskõlas ühisavaldusega ELi detsentraliseeritud asutuste kohta (edaspidi „ühine

lähenemisviis“), raamfinantsmäärusega (määrus (EL) 2019/715) ja sellega seotud

komisjoni teatisega C(2020)2297 sisaldavad toiduohutusameti iga-aastane

tööprogramm ja ühtne programmidokument üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid

tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid.

Ühtses programmidokumendis on ühendatud mitmeaastase ja iga-aastase

programmitöö ning nn strateegiadokumendid, näiteks sõltumatuse kohta. Tervise ja

toiduohutuse peadirektoraat esitab märkusi toiduohutusameti juhatuse kaudu ja

koostab komisjoni ametliku arvamuse ühtse programmidokumendi kohta. Seejärel

hinnatakse iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes toiduohutusameti tegevust,

võrreldes seda kõnealuste näitajatega.

Euroopa Toiduohutusamet teeb oma sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse

korrapärast järelevalvet, et tagada andmete tõhus, tulemuslik ja õigeaegne kogumine

ning teha kindlaks sisekontrolli puudused, registreerida ja hinnata kontrollide

tulemusi, kontrollide kõrvalekaldeid ja erandeid. Sisekontrolli hindamiste tulemused,

sealhulgas kindlaks tehtud olulised puudused ja kõik erinevused võrreldes sise- ja

välisauditi leidudega, avalikustatakse iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

ELi iga-aastane toetus kantakse toiduohutusametile üle ameti maksevajaduste

kohaselt ja ameti taotluse korral. Toiduohutusameti suhtes kohaldatakse

halduskontrolli, mis hõlmab eelarvekontrolli, siseauditit, Euroopa Kontrollikoja

aastaaruandeid ja iga-aastast ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust

ning võimalikke juurdlusi, mida viib läbi OLAF, eelkõige selleks, et tagada ametile

eraldatud vahendite nõuetekohane kasutamine. Komisjon saab auditiaruanded oma

esindajate kaudu toiduohutusameti juhatuses ja auditikomitees ning tagab, et amet

määrab avastatud probleemide lahendamiseks kindlaks nõuetekohased meetmed ja

rakendab neid õigel ajal. Kõik maksed jäävad eelmakseteks, kuni Euroopa

Kontrollikoda on toiduohutusameti raamatupidamise aastaaruanded auditeerinud ja

amet on esitanud oma lõplikud raamatupidamise aastaaruanded. Kui see on vajalik,

siis nõuab komisjon sisse toiduohutusametile makstud osamaksete kulutamata

summad.

Toiduohutusameti tegevust kontrollib aluslepingu artikli 228 kohaselt ka Euroopa

Ombudsman. Kõnealused halduskontrollid pakuvad mitut menetluslikku

ET 9 ET

kaitsemeedet, millega tagatakse sidusrühmade huvide arvessevõtmine.

Toiduohutusameti sisekontrolli raamistik koostatakse nii, et see tagaks mõistliku

kindluse ameti finantsmääruse artiklis 303 märgitud viie eesmärgi saavutamise asjus.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamised riskid on seotud toiduohutusameti tulemuslikkuse ja sõltumatusega talle

antud ülesannete täitmisel. Ebapiisav tulemuslikkus või piiratud sõltumatus võib

takistada käesoleva algatuse eesmärkide saavutamist ja kahjustada komisjoni mainet.

Komisjon ja toiduohutusamet on kehtestanud eespool osutatud riskide maandamiseks

sisemenetlused. Sisemenetlused on täielikult kooskõlas finantsmäärusega ning

hõlmavad pettusevastaseid meetmeid ja kulutõhususe arvessevõtmist. Eelkõige

tuleks käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks teha toiduohutusametile

kättesaadavaks piisavalt ressursse nii rahaliste vahendite kui ka töötajate näol.

Lisaks hõlmab kvaliteedijuhtimine integreeritult nii ametisisest kvaliteedijuhtimist

kui ka riskijuhtimist. Riskihindamine on pidev, proaktiivne ja süstemaatiline iga-

aastane protsess, mille raames hinnatakse jääkriske, s.o võttes arvesse juba

kasutusele võetud kontrolle ja maandamismeetmeid. Sellesse valdkonda kuuluvad ka

enesehindamised (ELi asutuste võrdleva hindamise programmi raames), tundlike

ülesannete iga-aastane läbivaatamine ja järelkontrollid, samuti erandite registri

pidamine.

Toiduohutusameti töö kõigis aspektides erapooletuse ja objektiivsuse säilitamiseks

on võetud kasutusele mitu poliitikameedet ja normi, mis käsitlevad konkureerivate

huvide juhtimist, ning neid ajakohastatakse korrapäraselt, kirjeldades konkreetseid

kordi, nõudeid ja protsesse, mida kohaldatakse ameti juhatuse, teaduskomitee

liikmete ja ekspertide, ameti töötajate ja töötajakandidaatide ning nõustajate ja

töövõtjate suhtes.

Toiduohutusamet kasutab uue integreeritud juhtimissüsteemi raamistiku alusel

riskipõhist sisekontrolli ja auditeerimiskava ning ameti vastavate

kvaliteeditagamismeetmete sidusat kavandamist ja aruandlust. Komisjoni

teavitatakse aegsasti toiduohutusametis tekkinud asjakohastest probleemidest

juhtimise ja sõltumatuse valdkonnas ning komisjon reageerib teatatud probleemidele

sobiva aja jooksul ja nõuetekohaselt.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Komisjoni ja toiduohutusameti sisekontrollistrateegiates võetakse arvesse peamisi

kulutegureid ja aastate jooksul juba võetud kontrollikulude vähendamise meetmeid,

kahjustamata kontrollide tõhusust. Praegused kontrollisüsteemid on osutunud

sobivaks, et vältida ja/või avastada vigu ja/või rikkumisi ning vigade või rikkumiste

esinemise korral need parandada.

ET 10 ET

Viimase viie aasta jooksul moodustasid komisjoni iga-aastased kontrollikulud

eelarve kaudse täitmise raames vähem kui 1 % toiduohutusametile makstud

toetusteks kulunud aastaeelarvest. Toiduohutusamet eraldas 5 % oma aastaeelarvest

kontrollidele, mis keskenduvad integreeritud kvaliteedijuhtimisele, audititele,

pettustevastastele meetmetele, rahastamise ja kontrolli protsessidele, asutuse

riskijuhtimisele, riskihindamisele ja enesehindamisele.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase

võitluse strateegias esitatud meetmed.

Komisjon võtab eelarve kaudse täitmisega seoses asjakohaseid meetmeid, et kaitsta

Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse

vastase ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja rikkumiste avastamise korral

alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning vajaduse korral tõhusate,

proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

Selleks võttis komisjon vastu pettustevastase võitluse strateegia, mida viimati

ajakohastati 2019. aasta aprillis (COM(2019) 176) ning mis hõlmab ennetus-,

avastamis- ja parandusmeetmeid.

Komisjonil või tema esindajatel ja Euroopa Kontrollikojal on õigus teha nii

dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset auditit kõigi toetusesaajate, töövõtjate ja

alltöövõtjate suhtes, kes on saanud liidu rahalisi vahendeid. OLAFil on luba

kontrollida ja inspekteerida kohapeal ettevõtjaid, kes on sellise rahastamisega

kaudselt seotud.

Euroopa Toiduohutusameti pettustevastased meetmed on sätestatud määruse (EÜ)

nr 178/2002 artikli 25 lõikes 9 ning raamfinantsmääruses (määrus (EL) 2019/715).

Juhatus võtab vastu ameti finantsmääruse, millega määratakse eelkõige kindlaks

ameti eelarve koostamise ja rakendamise menetlus vastavalt Euroopa ühenduste

üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [26]

artiklile 142 ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi käsitlevatele

õigusnormidele. Kooskõlas ühise lähenemisviisi ja raamfinantsmääruse artikliga 42

on välja töötatud pettustevastane strateegia, mis on kooskõlas Euroopa

Pettustevastase Ameti metoodika ja suunistega ning mida toiduohutusamet järgib.

Toiduohutusamet kehtestas ja rakendas ellu pettuste ja ameti huve kahjustava

ebaseadusliku tegevuse vastased meetmed, võttes vastu usaldusväärse pettustevastase

strateegia ja rakenduseeskirjad, et parandada pettuste ennetamist, avastamist ja nende

uurimise tingimusi ning kehtestada proportsionaalsed ja hoiatavad heastamis- ja

hoiatusmeetmed. Toiduohutusameti pettustevastane strateegia on kooskõlas ameti

strateegiaga. Toiduohutusameti pettustevastase strateegia juurde kuulub vastav

tegevuskava, milles on märgitud nii konkreetsed fookusvaldkonnad ja meetmed

järgmisteks aastateks kui ka mitu igal aastal ellu viidavat jätkuvat meedet, näiteks

spetsiaalne eraldiseisev pettuseriski hindamine, mille tulemusena kindlaks tehtud

ET 11 ET

pettuseriskid kantakse ameti üldisesse riskide registrisse. Pettustealase teadlikkuse

õppe osana korraldatakse kohustuslikke pettustevastaseid koolitusi. Koostatakse

sihipärased koolitused valitud protsessihaldajatele/-juhtidele, et maandada riske

valdkondades, milles võidakse rohkem pettusi toime panna. Töötajaid teavitatakse

sellest, kuidas teatada kõigist rikkumistes kahtlustatavatest isikutest, ning

personalieeskirjade reeglite kohaselt on kehtestatud distsiplinaarmenetlused.

ET 12 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta78

EFTA

riigid79

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d80

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2. E.061002 Euroopa Toiduohutusamet Liigendat

ud JAH EI EI EI

78 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 79 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 80 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 13 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

RUBRIIK 2. Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: SANTE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

06 10 02 Euroopa Toiduohutusamet Kulukohustused (1a) 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

Maksed (2a) 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG SANTE Kulukohustused = 1a + 1b

+ 3 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b

+ 3 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

Kõik eespool olevates tabelites esitatud arvud on rangelt soovituslikud, kuni selguvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemused, mida ei saa ette otsustada.

ET 14 ET

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud KOKKU

(kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

Maksed (5) 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

RUBRIIKIDE 1–3

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

Kõik eespool olevates tabelites esitatud arvud on rangelt soovituslikud, kuni selguvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemused, mida ei saa ette otsustada.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

.

[Asutus]: Euroopa

Toiduohutusamet (EFSA)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

KOKKU 2028–2034

PÄRAST

aastat KÕIK

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

2034

(aastased

kogukulud)

Eelarverida: EFSA/ ELi eelarvest

asutusele ette nähtud toetus 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073 2,448 17,521

ET 15 ET

Kõik eespool olevates tabelites esitatud arvud on rangelt soovituslikud, kuni selguvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemused, mida ei saa ette otsustada.

====================================================================================================

Mitmeaastase

finantsraamistiku rubriik

4 „Halduskulud“[1]

miljonites eurodes (kolm kohta pärast

koma)

DG: SANTE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Ÿ Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Ÿ Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG SANTE KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0 0 0 0 0 0 0 0

miljonites eurodes (kolm kohta pärast

koma)

RUBRIIGID 1–4 KOKKU C1

ET 16 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU

Maksed 1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073

Kõik eespool olevates tabelites esitatud arvud on rangelt soovituslikud, kuni selguvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemused, mida ei saa ette otsustada.

=================================================================================================

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja

väljundid Aasta KOKKU

2028–2034

PÄRAST aastat KÕIK

 2028–2034 2034 KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi

liik

Keskmine kulu

Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu

ERIEESMÄRK nr 1…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

ET 17 ET

KOKKU

ET 18 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

–

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina81

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

81 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme

haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie

netovajadused.

ET 19 ET

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaasta

ne

finantsraam

istik 2021–

2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 20 ET

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed) 9 9 9 9 9 9 9 9

Ajutised teenistujad (AST palgaastmed) 1 1 1 1 1 1 1 1

Ajutised teenistujad (AD + AST) kokku 10 10 10 10 10 10 10 10

Lepingulised töötajad 5 5 5 5 5 5 5 3

Riikide lähetatud eksperdid

Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kokku 5 5 5 5 5 5 5 5

Töötajad KOKKU 15 15 15 15 15 15 15 15

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast

koma)

[Asutus]:

Euroopa

Toiduohutusame

t (EFSA)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKK

U 2028–

2034

PÄRAST

aastat

KÕIK

KOKK

U 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034

(aastased

kogukulud

)

1. jaotis:

personalikulud

1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073 2,448 17,521

2. jaotis: taristu- ja

tegevuskulud

0,000 0,000

3. jaotis:

tegevuskulud

0,000 0,000

ELi eelarvest

kaetavad

assigneeringud

KOKKU

1,08

7

2,21

7

2,26

1

2,30

7

2,35

3

2,40

0

2,44

8

15,073 2,448 17,521

Kõik eespool olevates tabelites esitatud arvud on rangelt soovituslikud, kuni selguvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemused, mida ei saa ette otsustada.

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus

ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

ET 21 ET

[Asutus]:

Euroopa

Toiduohutusamet

(EFSA)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2028–

2034

PÄRAST

aastat

KÕIK

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034

(aastased

kogukulud)

Ajutised

teenistujad (AD +

AST)

10 10 10 10 10 10 10 10 10 10,000

Lepingulised

töötajad

5 5 5 5 5 5 5 5 5 5,000

Riikide lähetatud

eksperdid

0 0 0 0 0 0 0 0 0,000

Töötajad kokku 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15,000

ELi eelarvest

kaetavad

assigneeringud

1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073 2,448 17,521

Tasudest kaetavad

assigneeringud

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Kaasrahastatavad

assigneeringud

(vajaduse korral)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud

KOKKU

1,087 2,217 2,261 2,307 2,353 2,400 2,448 15,073 2,448 17,521

2028. aasta hinnangulised personalikulud moodustavad 50 % prognoositud summast, kuna

eeldatakse, et kõik ametikohad ei ole alates aasta algusest ei täidetud. Kõik eespool olevates tabelites esitatud arvud on rangelt soovituslikud, kuni selguvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemused, mida ei saa ette otsustada.

Ülesannete kirjeldus:

Ajutised teenistujad Üks AD5 astme ametikoht

• Riskihindamise protsessi üldine koordineerimine

• Autorite koosoleku korraldamine

• Taotlejatega kohtumiste korraldamine

• Ekspertidega / konkreetse töörühmaga kohtumise

korraldamine ja juhatamine

• Tulemuste toimetamine ja ühtlustamine

Kaheksa AD6 astme ametikohta

• Lõplik riskihindamine ja eri liiki tõendite

integreerimine

• Eritegevused konkreetsete liikide horisontaalseks

hindamiseks

• Juhenddokumentide koostamine

• Suhtlemine pädevate asutustega (peamiselt

kõrgemate ametnikega) ja sidusrühmadega üldiselt

• Esitamiseelne nõustamine

• Ekspertidega konsulteerimine

Üks ASTII astme ametikoht

ET 22 ET

• Tegevuste haldustugi

Koosseisuvälised töötajad Viis FGIV astme ametikohta

• Riskihindamine kõigis valdkondades (lihtsamad

ülesanded)

• Kõigi tõendiliikide kogumine, st kogu toimikutes

oleva teabe ja kirjanduses leiduva teabe süstemaatiline

kogumine ja esitamine, et võimaldada ajutis(t)e

teenistuja(te) andmete kiiret väljavõtmist ja tõendite

kaalukuse hindamist

• IUCLIDi kasutajatugi biotõrje toimeainetega seotud

küsimustes

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

 märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju82

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

ei kohaldata

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

ei kohaldata

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Ettepanek ei nõua täiendavaid digivahendeid lisaks juba olemasolevatele.

Toiduohutusamet kasutab referentliikmesriigi ülesandeid täites UCLIDi platvormi.

Liikmesriikidele tehnilise nõu andmiseks ei ole ette nähtud konkreetset vormi – see

82 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 23 ET

võib sõltuda liikmesriikide ja toiduohutusameti vahelisest erikokkuleppest.

4.2. Andmed

ei kohaldata

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

CM 2713/26 1

Kontaktandmed: [email protected] ET

Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat

Brüssel, 11. mai 2026

CM 2713/26

OJ CONS AGRI

PECHE

PARLNAT

KOOSOLEKUTEADE JA ESIALGNE PÄEVAKORD

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

(põllumajandus ja kalandus)

Europa hoone, Brüssel

26. mai 2026 (10.00)

Formaadis: 2 + 2 (+ 2 arutelude jälgimise ruumis)

Päevakorra vastuvõtmine

(võim.) A-punktide heakskiitmine

a) Muu kui seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri

b) Seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri (avalik arutelu

vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

PÕLLUMAJANDUS

Muu kui seadusandlik tegevus

Kaubandusega seotud põllumajandusküsimused

Teave komisjonilt

Arvamuste vahetus

Väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ELis – põllumajandustootjate

toetamine ja vastupidavate toidusüsteemide edendamine

Arvamuste vahetus

CM 2713/26 2

ET

Muud küsimused

Avalik mõttevahetus eesistujariigi ettepanekul (nõukogu kodukorra artikli 8 lõige 2)

NB! Palun saatke nii kiiresti kui võimalik koosolekul osalevate delegatsiooni liikmete

nimekiri järgmisel e-posti aadressil: [email protected]

.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. mai 2026. aasta istungil

26. mai 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (edaspidi AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras kaubandusega seotud põllumajandusküsimused ning väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ELis, sh põllumajandustootjate toetamine ja vastupidavate toidusüsteemide edendamine. Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.

Nõukogu materjalide raames uuendatakse ka Eesti seisukohad toidu- ja söödaohutust käsitleva Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamispaketi (omnibus) kohta.

Seletuskirja päevakorrapunktide ülevaate on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi välissuhete- ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Teve Michenet ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ([email protected]), innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ([email protected]) ning kantsler Triin Kõrgmaa ([email protected]).

1. Kaubandusega seotud põllumajandusküsimused

Päevakorrapunkti eesmärk: Euroopa Komisjon annab ülevaate kaubandusega seotud põllumajandusküsimustest. Toimub poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Praegu on kõige aktuaalsem Mercosuri vabakaubanduslepingu ajutise rakendamise alustamine 1. maist 2026. Ootamatult puhkenud ja kiiresti Lähis-Idas eskaleerunud Iraani sõda on põhjustanud üleilmseid tarnehäireid ning kütuse- ja väetisehindade järsku tõusu, suurendades ühtlasi ülemeretranspordi ja logistika kulusid. Mitmed organisatsioonid hoiatavad seejuures toiduga kindlustatuse riskide kasvu eest. ELi ja Ukraina ning ELi ja Moldova vahelised süvendatud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud (DCFTA) jõustusid oktoobris 2025 ja toimivad tõrgeteta ning oodata on Euroopa Komisjoni raportit. WTO peanõukogus tehti uus katse leppida kokku organisatsiooni reformis, kuid suurte erimeelsuste tõttu on põllumajandusläbirääkimised sisuliselt seiskunud ja istungit pole juba kaks kuud kokku kutsutud. ELi kaubandusläbirääkimistest lõppesid 25. märtsil 2026 FTA-kõnelused Austraaliaga ja käivad ettevalmistused lepingu rakendamiseks. 22. mail 2026 on plaanis allkirjastada EL–Mehhiko vahelepe ning Mehhiko ja Indoneesiaga loodetakse lepingute jõustumist 2027. aastal. USAga ajutiselt alates 1. augustist 2025 rakendatava tollimaksukokkuleppe triloogid on alanud, kuid vaidlused käivad rakendussätete üle ning samal ajal annab USA nii kriitilisi kui ka ajapikendust lubavaid signaale. Eesmärk on jõuda kokkuleppele nii, et vajalikud määrused saaks vastu võtta enne juuni lõppu. EL–India vabakaubandusleppe osas saavutati 27. jaanuaril 2026 poliitiline kokkulepe (sh SPS, kestlikud toidusüsteemid ja loomade heaolu), kuid investeeringukaitse ja geograafiliste tähiste läbirääkimised jätkuvad ning turulepääsu peatüki avaldamata jätmine on tekitanud küsimusi. Samal ajal on jõudsalt edenenud kõnelused AÜE, Filipiinide, Indoneesia ja Malaisiaga ning komisjon püüab lähinädalatel sõlmida majanduspartnerluslepingud viie väikse Aafrika riigiga.

Eesti põhisõnumid:  Täname komisjoni ülevaate eest ja võtame informatsiooni teadmiseks.  Eesti toetab Euroopa Komisjoni tööd vabakaubanduslepingute sõlmimisel ja rakendamisel.

Vabakaubanduslepingud aitavad kaasa uute turgude avamisele ja Euroopa Liidu toidutootjad

2

saavad keskmises ja pikas perspektiivis kaubandusest kasu. Kaubanduslepingud loovad raamistiku keskkonna ning sanitaar- ja fütosanitaarnõuete kokkulepeteks ning ühtlustavad turulepääsu tingimusi.

 Jälgime kasvava murega Lähis-Ida olukorra mõju energia- ja väetiseturgudele ning pikemas plaanis ka põllumajanduse ja toidutööstuste tootmiskuludele ja toiduhindadele, sest mida kauem see olukord kestab, seda suuremaks kasvavad tootjate riskid.

 Jätkame Ukraina toetamist ning meil on hea meel, et kaubavahetus Ukraina ja Moldovaga toimib DCFTA-de raames. Loodame, et nende liitumisprotsess algab peagi.

Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021. a heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta, 13. oktoobril 2020. a. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja 26. oktoobril 2020. a. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud seisukohtadest „Talust taldrikule“ strateegia kohta ning Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 25.–29. märtsi 2026. a kohtumistel, mis on heaks kiidetud 19.03 Vabariigi Valitsuse istungil ning 19.03 Riigikogu väliskomisjoni istungil.

2. Väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ELis – põllumajandustootjate toetamine ja vastupidavate toidusüsteemide edendamine

Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus.

Sisu lühikokkuvõte: Pärast COVID-19 pandeemiat, energiakriisi ja Venemaa sissetungi Ukrainasse võttis komisjon 2022. aasta novembris vastu teatise „Väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine”1. Teatis sisaldas mitmeid meetmeid, mille eesmärk oli mitmekesistada ELi imporditud väetiste allikaid, toetada väetiste tootmist ELis, hõlbustada keemilistele väetistele alternatiivide tootmist ja kasutuselevõttu ning edendada taastuvate energiaallikate kasutamist väetiste tootmises. 2022. aasta novembri AGRIFISHi nõukogu kohtumisel tervitasid delegatsioonid teatist üldiselt, kutsudes samas komisjoni üles kaaluma selle küsimuse raames täiendavaid meetmeid ja algatusi. Praegune olukord Lähis-Idas on veelgi suurendanud kiireloomulisust reageerida probleemidele, mis tulenevad ELi energiasõltuvusest ja jätkuvatest häiretest üleilmsetes tarneahelates, mis avaldavad märkimisväärset survet kogu ELi toidutootmisele, sisendkuludele, põllumajandustootjate sissetulekutele ja toiduhindadele. Komisjoni hiljutine teatis „AccelerateEU – energiaühendus: taskukohane ja kindel energia kiirendatud meetmete kaudu”2 rõhutab tungivat vajadust tõhustada meetmeid, mis suurendaksid ELi autonoomiat ja puhta energia tootmist ning vähendaksid sõltuvust välistest taastumatutest energiaallikatest. Kasvavad energiakulud piiravad ELi keemiliste väetiste tootmisvõimsust, kuna ELi väetisetööstus sõltub kulukalt energiakasutusest. Samal ajal mõjutavad imporditud väetisi praegused kõrged hinnad ja tarneahela häired, mis suurendavad kulusid ning süvendavad olukorda veelgi. Praegune olukord näitab, et väetiseturg on jätkuvalt haavatav. Seda tausta arvestades on väetiste kättesaadavus ja taskukohasus taas põllumajanduspoliitika päevakorras. Arvestades peatselt avaldatavat teatist väetiste tegevuskava kohta, on üha olulisem edendada lühiajalisi, keskpikkasid ja pikaajalisi meetmeid, et suurendada ELi strateegilist autonoomiat väetiste kasutamisel. Selliste meetmete eesmärk peaks olema põllumajandustootjate toetamine, vastupidavate toidusüsteemide edendamine ning toidu taskukohasuse tagamine tarbijatele. Selles kontekstis kutsub eesistujariik ministreid käsitlema järgmisi küsimusi:

1. Kas 2022. aasta teatises väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta soovitatud meetmed on endiselt asjakohased? Milliseid täiendavaid või alternatiivseid meetmeid peate vajalikuks, et praeguste geopoliitiliste ja kohalike piirangute tingimustes tegeleda lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste väljakutsetega?

1 EUR-Lex - 52022DC0590(01) - EN - EUR-Lex 2 AccelerateEU – Energy Union - affordable and secure energy through accelerated action - Energy

3

2. Võttes arvesse täiendavaid probleeme, mis on seotud väetiste tootmise, kasutamise ja tarnimisega ELis, kuidas saame tagada ELi põllumajandussektori ja toidusüsteemide vastupanuvõime ja konkurentsivõime?

Eesti põhisõnumid (küsimuste vastused): Esimese küsimuse vastus:  Lähis-Ida kriis on muutnud väetiste ning kütuste kättesaadavuse kriitilisemaks kui 2022. aastal,

rõhutades vajadust ELi väetiseturu läbipaistvuse ja tõhusama dialoogi järele.  Operatiivne andmevahetus hindade, logistikakulude ja tootmismahtude kohta on hädavajalik, et

mõista turušokkide ja poliitikate tegelikku mõju põllumajandustootjatele ja kogu toidusüsteemile ning toetada seeläbi nii kiiret kriisireageerimist kui ka pikaajalist poliitikakujundust.

 Samuti on vaja tugevamat tõendusbaasi selle kohta, milline on väetiste regulatiivse raamistiku mõju põllumajandustootjatele ja kogu toidusüsteemile. Selleks tuleb analüüsida, kuidas kanduvad ELi reeglitega seotud kulud üle väetisehindadesse.

 Selles kontekstis on määrava mõjuga süsiniku piirimeede (SPIM, ing k CBAM), mille rakendamine väetistele tuleb edasi lükata, ideaalis rakendades seda otsust tagasiulatuvalt.

 Teatise põhisuunad on jätkuvalt asjakohased, eelkõige väetiste tarneallikate mitmekesistamine, sisendkulude mõju leevendamine, väetiste tõhusam kasutamine ning alternatiivsete ning ringmajanduspõhiste väetiste tootmise ja kasutamise edendamine.

 Lühiajalises vaates on kõige olulisem tagada väetiste kättesaadavus ja hinnastabiilsus, et leevendada survet põllumajandusettevõtete majanduslikule toimetulekule ning vähendada negatiivset mõju toidutööstustele ja kogu toidusüsteemile, sh toiduhindadele. Toetame siinkohal komisjoni kiiret reageerimist Lähis-Ida kriisile, sh 29.04 vastu võetud Lähis-Ida kriisi ajutist riigiabiraamistikku.

 Keskpikas vaates tuleb rakendada meetmeid väetiste kasutamise tõhususe ja toitainete ringlussevõtu suurendamiseks.

 Pikemaajalises vaates tuleb arendada kohalikel ressurssidel põhinevaid lahendusi.

Teise küsimuse vastus: ELi põllumajandussektori ja toidusüsteemide vastupanuvõime ja konkurentsivõime saame tagada järgmiste tegevustega:  Vähendades sõltuvust imporditud sisenditest, edendades väetiste kasutamise tõhusust ja

täppiskasutamist.  Toetades ja soodustades kohalike ning kestlike põllumajanduspraktikate rakendamist, näiteks

liblikõieliste ja haljasväetistaimede kasvatamist.  Parandades orgaaniliste väetiste kättesaadavust ja kasutamist, sh segapõllumajanduse ning taime-

ja loomakasvatajate koostöö kaudu.  Toetades investeeringuid sõnnikumajandusse ja kompostitootmisesse ning vedelsõnniku ja

digestaadi töötlemisse, sh separeerimine.  Toetades investeeringuid toidutöötlemisse, suurendame töötlemise lisandväärtuse jäämist

Euroopasse ning toiduainete kättesaadavust ja taskukohasust tarbijatel.  Võttes kasutusele meetmed orgaanilise aine ringluse parandamiseks.  Suurendades teadlikkust ja nõuannet toitainete tõhusamast majandamisest.

Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 5. mail 2016. a heaks kiidetud ning 23. mail 2016 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 eelnõu“ kohta, 13. oktoobril 2020. a. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja 26. oktoobril 2020. a. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud seisukohtadest „Talust taldrikule“ strateegia kohta.

4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega täiendatakse määrusi (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1099/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 528/2012, (EL) 2017/625 toidu- ja söödaohutuse nõuete lihtsustamise ja tugevdamise eesmärgil

Sisu lühikokkuvõte: Seisukohad täiendatakse seoses taimekaitsevahendite nõuetega eelnõude paketis.

Toidu- ja söödaohutust käsitlevate eelnõude pakett (omnibus) on valdkondade ülene seadusandlik ettepanek, mis on suunatud ELi põllumajandus- ja toidusektori, rahva- ja taimetervise ning loomade heaolu õigusraamistiku kaasajastamisele ja tõhustamisele. Selle eesmärk on vähendada halduskoormust, kiirendada uuendusi (eriti bioloogilise tõrje ja väikese riskiga taimekaitsevahendite puhul) ning tagada sektoriteülene regulatiivne kooskõla. Algatus toob kaasa teatud lubade tähtajatuse, lihtsustatud lubade ning andmemenetlused, samuti paindlikkuse ametlikes kontrollides ning laborite akrediteerimises. Lõppeesmärgiks on tagada toidu- ja söödaohutus ning keskkonnastandardid, kuid samal ajal vähendades halduskoormust ja toetades sektori arengule olulisi uuendusi. Eelnõude pakett on esitatud osana Euroopa Komisjoni laiemast õigusruumi ülevaatamisest, millega soovitakse muuta ELi õigusaktid lihtsamaks, ajakohasemaks ning paremini ettevõtlust ja innovatsiooni toetavaks ning vähendada halduskoormust. Samuti on see eelnõude pakett esitatud kooskõlas põllumajanduse ja toiduvaldkonna õigusloome lihtsustamise eesmärgiga, mis kuulutati välja Euroopa Komisjoni „Põllumajanduse ja toidu visiooni“ strateegiadokumendis.

Eesti jaoks on omnibusi raames taimekaitsevahendite määruse (EL) 1107/2009 lihtsustamisel üheks keskseks küsimuseks „hädavajaliku kasutuse“ erandi (sätestatud artikli 4 lõikes 7) toimivus. Erand võimaldab tähtajaliselt heaks kiita toimeaineid, mis tavapäraste ELi ohupõhiste kriteeriumide järgi heakskiitu ei saaks. Kehtivas määruses sätestatud erand on aga praktikas osutunud liiga piiravaks ning selle alusel ei ole kunagi ühtegi toimeainet heaks kiidetud. Selle asemel kasutavad liikmesriigid laialdaselt erakorraliste lubade süsteemi ((sätestatud artiklis 53, taimekaitse eriolukorrad), et võimaldada turul mitte olevate taimekaitsevahendite kasutamist olukordades, kus ohtu ei ole võimalik ohjata ühegi teise mõistliku vahendiga. Komisjon ettepaneku eesmärk oli seda korda lihtsustada ja vähendada liikmesriikide halduskoormust, kaotades kohustuse koostada selliste taimekaitsevahendite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kavasid. Eesti hinnangul põhjustab just nende kavade koostamise kohustus liikmesriikidele, sh Eestile märkimisväärset täiendavat halduskoormust ja on senini olnud selle erandi kasutamise peamiseks takistuseks. Läbirääkimiste käigus muudeti aga vastavat sõnastust selliselt, et teksti toodi kasutuselt kõrvaldamise kavade koostamise kohustus tagasi. Eesti hinnangul muudab see erandi jätkuvalt sisuliselt vähetoimivaks ega täida algset lihtsustamise eesmärki. Kuna kliimamuutustest tulenevalt võivad Eesti tingimused taimekaitsevahendite hindamisel ja turule lubamisel üha enam sarnaneda Kesk-Euroopa riikidest moodustatud tsooni tingimustega, tuleks põllumajandussektori konkurentsivõime tagamiseks analüüsida praeguse tsoonide jaotuse asja- ja ajakohasust.

Lisaks leiame, et kompromisstekstis pakutud toimeaine heakskiitmise tingimuste täpsustamine ei ole piisav. Kuigi praegune sõnastus võimaldab toimeainete hindamisel kriteeriumina arvestada taimekasvatuse vajadusi ja alternatiivide puudumist, on selle mõju taimekaitsevahendite lubade andmisele piiratud ning see puudutab üksnes eespool nimetatud erandi alusel heaks kiidetud toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid. Eesti Maaülikooli 2025. a eksperthinnangus rõhutati, et bioloogilised taimekaitsevahendid ei ole keemiliste taimekaitsevahendite alternatiivideks ega võimalda neid üks-ühele asendada. Seetõttu tuleb põllumajandustootmise elujõulisuse tagamiseks ja ohtlike taimekahjustajate leviku piiramiseks säilitada piisavas valikus keemiliste taimekaitsevahendite olemasolu. Selleks on nii toimeainete hindamisel kui taimekaitsevahendite

5

lubade menetlemisel oluline nende toksilisuse kõrval arvestada ka alternatiivide olemasolu ning majanduslike ja ühiskondlike mõjudega.

Eesti on neid seisukohti aktiivselt esitanud nii töögruppides kui ka regionaal- ja põllumajandusministri eestvedamisel põllumajandus- ja kalandusministrite 23.02.2026 nõukogu istungil, juhtides muude küsimuste all tähelepanu taimekaitsevahendite kättesaadavuse vähenemise küsimusele. Eesti algatatud samasisulise ühispaberiga liitus 5 liikmesriiki ja suuliselt toetas seda 11 liikmesriiki. Vastavad sõnastusettepanekud eelnõu kohta esitati eesistujale samameelsete liikmesriikide poolt ühiselt ja hiljem Eesti poolt ka eraldi. Eesti jaoks olulisi muudatusi ei ole siiski kompromisstekstis piisavalt arvestatud.

Seetõttu leiame, et praegune kompromisstekst ei saavuta täielikult eesmärki vähendada halduskoormust ega taga piisavalt paindlikku ja toimivat raamistikku olukordades, kus tõhusad taimekaitsevahendite alternatiivid puuduvad. Täpsemalt ei arvesta kompromisstekst piisavalt alternatiivide olemasolu või puudumist toimeainete heakskiitmisel, taimekaitsevahendite lubade andmisel ega vastastikusel tunnustamisel ning selle mõju põllumajandussaaduste tootmise elujõulisususele. Samuti ei täida tekst täielikult eesmärki vähendada halduskoormust, kuna hädavajaliku kasutuse erandi puhul on säilinud koormav kohustus koostada taimekaitsevahendite kasutuselt kõrvaldamise kavad. Nendel põhjustel soovib Eesti võtta mandaadi hääletada eelnõu ettepaneku vastu juhul, kui Eesti tõstatatud muudatusi lõplikku kompromissteksti ei lisata.

Eesistuja eesmärk on 2026. a mai lõpus toimuvas lihtsustamise töögrupis esitada eelnõude paketi lõplik sõnastus hääletamisele ning kinnitada juuni alguses toimuvas Coreperis mandaat edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Seetõttu on kiireloomuline vajadus Eesti seisukohta uuendada, et see arvestaks Eesti huvide ja läbirääkimiste seniste arengutega.

Eesti täiendatud seisukoht:

1. Eesti eelistab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu toidu- ja söödaohutusnõuete lihtsustamist ja tugevdamist käsitleva määruse eelnõus COM(2025) 1030 lihtsustatakse taimekaitsevahendite hädavajaliku kasutuse erandit ja kaotatakse kohustus koostada erandi alusel lubatud taimekaitsevahendite kasutuselt kõrvaldamise kavasid. Peame oluliseks, et taimekaitsevahendite toimivate alternatiivsete lahenduste puudumise korral on taimekaitsevahendite lubade andmisel ja vastastikusel tunnustamisel võimalik arvestada ka mõju põllukultuuride tootmise elujõulisusele, sealhulgas mõju saagikusele, et tagada põllumajandustootjatele oluliste taimekaitsevahendite kättesaadavus.

2. Kui lõpptulemusel ei ole ülaltoodud tingimused täidetud, võib Eesti nõukogu üldise lähenemisviisi ja eelnõu lõppteksti hääletamisel jääda vastu.