Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 21.05.2026 nr 2-5/26-00559-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  21.  mai  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse,  millega  kehtestatakse  meetmete  raamistik  tööstussuutlikkuse  ja  süsinikuheite  vähendamise  kiirendamiseks  strateegilistes  sektorites  ning muudetakse määrusi  (EL)  2018/1724,  (EL)  2024/1735  ja  (EL)  2024/3110,  eelnõu kohta:   1.1 Eesti  toetab  tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu eesmärki  tugevdada Euroopa  tööstust arendades kohalikku tootmist ning suurendades välisinvesteeringute positiivset mõju  Euroopa  Liidu  majandusele.  Leiame,  et  eelnõus  tuleb  tagada  paindlikkus  liikmesriikide  eripäradega arvestamiseks ning nõuete selgus ja arusaadavus, eriti ettevõtjate jaoks.   1.2 Eesti  toetab  eelnõus Euroopa Liidu  päritolu  põhimõtte  rakendamist  teatavates Euroopa  Liidu jaoks strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile  ning liidu päritolu kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Liidu päritolu tõendamine riigihangetes  peab  toimuma võimalikult vähese bürokraatiaga  ja mitte  tekitama lisakohustusi ettevõtjatele  ning säilitama paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada ka kolmandate riikide tooteid.  Vabakaubanduslepete  ja  muude  erandite  paremaks  mõistmiseks  ja  arvestamiseks  on  vaja  selgelt kindlaks määrata, milliste allikate ja kriteeriumide alusel neid liidu päritolu põhimõtte  kontekstis  tuleb  arvestada. Euroopa Komisjon peab pakkuma  lahendusi näiteks  andmekogu  või  juhendmaterjali näol, millele hankijad saavad piisava ajavaruga enne hangete algatamist  tugineda erandi rakendamisel.   1.3 Eesti leiab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide loamenetluste, näiteks ehitus-  ja  keskkonnakaitselubade,  aga  ka  muude  lubade  menetluste  lihtsustamise  reguleerimine  sektoripõhistes Euroopa Liidu õigusaktides killustab nõudeid,  raskendab nende  rakendamist  ning võib pikendada liikmesriigi menetlusi ega aita saavutada soovitud lihtsustamise eesmärki.  Peame  oluliseks,  et  Euroopa  Liidu  loamenetluste  kiirendamist  käsitlevad  õigusaktid  oleks  reguleeritud  ühetaoliselt.  Eesti  eelistab,  et  erinevate  valdkondade  strateegiliste  projektide  ehitus-  ja  keskkonnakaitselubade  menetluste,  aga  ka  muude  neid  projekte  puudutavate  võimalike  loamenetluste  sätted  koondatakse  ühte  Euroopa  Liidu  õigusakti,  et  tagada  õigusselgus ja vältida vastuolusid.   1.3.1 Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei 

.

2 (3)

1.3.1 Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei  pea  vajalikuks  tööstuslike  tootmisprojektide  jaoks  vajalike  lubade menetlemise  koondamist  ühte infosüsteemi või ühe loataotluse kasutamise kohustust. Soovime, et ettevõtja saaks lihtsal  viisil  ühe  portaali  kaudu  esitada  tööstusliku  tootmisprojekti  jaoks  vajalikke  tegevuslubade  taotlusi. Eesti  saab seda  toetada eeldusel, et  tööstusprojektide  loamenetlus  toimub vastavate  pädevate asutuste olemasolevates  loamenetluse  infosüsteemides  ja koordineerivale asutusele  jääb üksnes nõuandev roll.   1.3.2 Eesti  leiab, et ühtsete  juurdepääsupunktide  tehniline  lahendus peab olema asjakohane,  ettevõtjatele  kasutatav  tasuliste  vahendusteenusteta,  tehnoloogianeutraalne  ja  ühilduma  liikmesriikides  juba  olemasolevate  või  arenduses  olevate  infosüsteemidega  ning  olema  kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise korral peame  oluliseks, et nende elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus ning  et lahendused ei tooks liikmesriikidele kaasa ebaproportsionaalseid kohustusi ega ülemäärast  koormust.  Juhul  kui  neid  tingimusi  ei  ole  võimalik  tagada,  soovime,  et  liikmesriike  ei  kohustataks seda lahendust kasutama.   1.4  Eesti  peab  eelnõu  kohaste  strateegiliste  ja  olulise  mõjuga  investeeringute  sõelumist  Euroopa  tasandil kasulikuks, et vältida sõltuvust  riikidest, millel on suur mõju strateegiliste  sektorite  tarneahelate  üle.  Oluline  on  säilitada  tasakaal  majandusjulgeoleku  eesmärkide  ja  majanduse avatuse vahel.   1.5  Eesti  eelistab,  et  eelnõus  oleks  tööstuse  eelisarendusalade  loomise  meetmed  liikmesriikidele  vabatahtlikud,  sest  konkreetse  geograafilise  ala  määramine  vähendab  paindlikkust.  Eestis  on  juba  mitmeid  tööstusparke  ja  arenduspiirkondi,  mis  võimaldavad  olulisi tööstusprojekte toetada.   1.6 Soovime, et delegeeritud aktide asemel kasutaks Euroopa Komisjon oluliste sätete (liidu  päritolu  välistamine,  välisinvesteeringute  sõelumise  ülevõtmine)  jaoks  teisi menetlusi  nagu  näiteks  komiteemenetlus  kontrollimenetlusega  rakendusakti  tasemel,  mis  kaasavad  otsustusprotsessis paremini liikmesriike.   1.7  Saame  toetada  eelnõus  vähese  süsinikusisaldusega  toodete  nõuete  kehtestamist.  Õigusselguse  tagamiseks  soovime,  et  eelnõus  on  täpsemalt  reguleeritud,  kuidas  toimub  tootjate Euroopa päritolu  ja keskkonnanõuetele vastavuse  isedeklareerimise kontrollimise  ja  järelevalvemehhanism, et tagada aus konkurents.   1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja  liikmesriikide pädevust austavalt ning seetõttu piirduma eelnõus sätestatud proportsionaalsuse,  heidutavuse ja tõhususe nõuetega.   1.9  Eesti  peab  oluliseks,  et  eelnõuga  kavandatavad  ehitustoodete määruse  (EL)  2024/3110  muudatuste ning Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu riigihangete ja avaliku  sektori  toetuskavade nõuete omavaheline  seos  ja kohaldamise kord oleksid  selgelt kindlaks  määratud,  et  vältida  sama  teabe  dubleerivat  esitamist  ja  kontrollimist  vähese  süsinikusisaldusega ehitustoodete nõuete täitmisel.     Lugupidamisega  

3 (3)

  (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Lisa 1 Kaasamise tabel 3. Lisa 2 Huvirühmade nimekiri 4. Eelnõu COM(2026) 100 5. Eelnõu COM(2026) 100 lisa      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 4.3.2026 COM(2026) 100 final

ANNEXES 1 to 4

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse

määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110

{SEC(2026) 70 final} - {SWD(2026) 70 final} - {SWD(2026) 71 final} - {SWD(2026) 72 final}

ET 1 ET

SISUKORD

I LISA Tööstustootmise eelisarendusalade strateegilised sektorid....Error: Reference source not found

II LISA Vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõuded energiamahukatele tööstusharudele Error: Reference source not found

I osa. Riigihankemenetlused...................................................Error: Reference source not found

II osa. Muud riikliku sekkumise vormid................................Error: Reference source not found

III LISA Liidu päritolu nõuded sõidukitele...........................................Error: Reference source not found

I osa. Elektrisõidukite riigihankemenetlused.........................Error: Reference source not found

II osa. Ettevõttesõidukite puhul ettenähtud muud riikliku sekkumise ja rahalise toetuse vormid ..................................................................................Error: Reference source not found

III osa. Väikeste heiteta sõidukite erisoodustused..................Error: Reference source not found

IV LISA Määruse (EL) 2018/1724 muutmine......................................Error: Reference source not found

ET 2 ET

I LISA Tööstustootmise eelisarendusalade strateegilised sektorid

1. Energiamahukad tööstusharud:

(a) paberi ja pabertoodete tootmine, mis on liigitatud NACE koodi C17 alla;

(b) koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, mis on liigitatud NACE koodi C19 alla;

(c) kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, mis on liigitatud NACE koodi C20 alla;

(d) kummi- ja plasttoodete tootmine, mis on liigitatud NACE koodi C22 alla;

(e) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine, mis on liigitatud NACE koodi C23 alla;

(f) metallitootmine, mis on liigitatud NACE koodi C24 alla.

2. Autotööstus: mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis on liigitatud NACE koodi C29 alla.

3. Määruse (EL) 2024/1735 artikli 4 lõikes 1 osutatud nullnetotehnoloogiad.

II LISA Vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõuded energiamahukatele tööstusharudele

I osa. Riigihankemenetlused

Kui seoses 1. jaanuaril 2029 või pärast seda algatatud riigihankemenetlustega, mis kuuluvad direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse, hõlmavad lepingud, ehitustöölepingud või ehitustööde kontsessioonid energiamahukatest tööstusharudest pärit toodete hankimist, nõuavad avaliku sektori hankijad järgmist minimaalset protsentuaalset osakaalu:

(a) teras ja kõik tooted, mille toimivus sõltub peamiselt terasest ja mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbelistes hoonetes, taristus ja mootorsõidukites: vähemalt 25 % kasutatava terase kogumahust peab olema vähese CO2 heitega;

(b) betoon ja mört ning kõik tooted, mille toimivus sõltub peamiselt betoonist ja mördist ning mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbelistes hoonetes ja taristutes: vähemalt 5 % kasutatava betooni ja mördi, sealhulgas nende tootmiseks kasutatava klinkri ja tsemendi kogumahust peab olema vähese CO2

heitega ja pärit liidust;

(c) alumiinium ja mis tahes tooted, mille toimivus sõltub peamiselt alumiiniumist ja mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbelistes hoonetes, taristus ja mootorsõidukites: vähemalt 25 % kasutatava alumiiniumi kogumahust peab olema vähese CO2 heitega ja pärit liidust.

II osa. Muud riikliku sekkumise vormid

1. jaanuaril 2029 või pärast seda loodud või ajakohastatud kavade puhul, millest saavad kasu kodumajapidamised või äriühingud ja mille peamine eesmärk on toetada elamute ja ärihoonete ning taristu ehitamist või renoveerimist ning tsiviilotstarbeliste mootorsõidukite liisimist ja ostmist, tagavad liikmesriigid, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud isikud või ühest või mitmest kõnealusest omavalitsusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, et rahastamiskõlblikud on ainult toetusesaajad, kes vastavad järgmistele miinimumnõuetele:

ET 3 ET

(a) teras ja kõik tooted, mille toimivus sõltub peamiselt terasest: vähemalt 25 % toetust saavas tootes või projektis kasutatava terase kogumahust peab olema vähese CO2 heitega;

(b) betoon ja mört ning kõik tooted, mille toimivus sõltub peamiselt betoonist ja mördist: vähemalt 5 % toetust saavas tootes või projektis kasutatud betooni ja mördi, sealhulgas nende tootmiseks kasutatud klinkri ja tsemendi kogumahust peab olema vähese CO2 heitega ja pärit liidust;

(c) alumiinium ja kõik tooted, mille toimivus sõltub peamiselt alumiiniumist: vähemalt 25 % toetust saavas tootes või projektis kasutatava alumiiniumi kogumahust peab olema vähese CO2 heitega ja pärit liidust.

ET 4 ET

III LISA Liidu päritolu nõuded sõidukitele

I osa. Elektrisõidukite riigihankemenetlused

Uued täiselektrisõidukid (PEV), välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV) või kütuseelemendiga sõidukid (FCV), mis on ostetud, liisitud, renditud või väljaostuvõimalusega liisitud direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/25/EL kohaldamisalasse kuuluvate riigihankemenetluste teel, mis on algatatud [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], peavad vastama käesolevas lisas sätestatud liidu päritolu nõuetele.

Uued täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid ja kütuseelemendiga sõidukid, mida kasutatakse selliste teenuste osutamiseks, mida hangitakse direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/25/EL kohaldamisalasse kuuluvate riigihankemenetluste kaudu, peavad vastama käesolevas lisas sätestatud liidu päritolu nõuetele.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud sõidukid peavad vastama järgmistele liidu päritolu nõuetele:

(a) sõiduk on liidus kokku pandud;

(b) liidust pärit sõidukiosade (v.a sõidukiaku) tehasehindade kogusumma ja kõigi sõidukiosade (v.a aku) tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 70 %;

(c) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt kolme liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente;

(d) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt viit liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente, katoodi aktiivainet ja akuhaldussüsteemi;

(e) liidust pärit elektrilise jõuseadme osade tehasehindade kogusumma ja kõigi elektrilise jõuseadme osade tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 50 %;

(f) liidust pärit peamiste elektrooniliste süsteemide tehasehindade kogusumma ja kõigi peamiste elektrooniliste süsteemide tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 50 %.

Punktides d, e ja f sätestatud nõudeid kohaldatakse alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Erandina eespool sätestatud nõuetest kehtivad määruses (EL) 2018/858 määratletud alamkategooria M1E väikeste elektrisõidukite puhul järgmised liidu päritolu nõuded:

1. sõiduk on liidus kokku pandud

2. ja üks kahest järgmisest kriteeriumist:

(a) liidust pärit sõidukiosade (v.a sõidukiaku) tehasehindade kogusumma ja kõigi sõidukiosade (v.a aku) tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 70 % või

(b) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt kolme liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente.

Sõidukitootja taotlusel võib kõik selle sõidukitootja täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid ja kütuseelemendiga sõidukid lugeda 12 kuu jooksul liidu päritolu nõuetele vastavaks, kui tootja tõendab, et kõigi liidu päritolu nõuetele vastavate täiselektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite või kütuseelemendiga sõidukite koguarv, mille sõidukitootja pani kokku ajavahemikul eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (kaasa arvatud), moodustab 85 % või rohkem sama sõidukitootja selliste

ET 5 ET

täiselektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite või kütuseelemendiga sõidukite koguarvust, mis registreeriti liidus samal ajavahemikul.

Kui riigihankemenetlused on seotud teises lõigus osutatud teenuste riigihankelepingutega, loetakse liidus juba registreeritud sõidukid käesolevas lisas sätestatud nõuetele vastavaks kuni 31. detsembrini 2035.

II osa. Ettevõttesõidukite puhul ettenähtud muud riikliku sekkumise ja rahalise toetuse vormid

Kavade puhul, mis on loodud või ajakohastatud alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja mis toetavad uute täiselektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite või kütuseelemendiga sõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist, tagavad liikmesriigid, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, et kava alusel on rahastamiskõlblikud üksnes sõidukid, mis vastavad järgmistele liidust pärinemist käsitlevatele miinimumnõuetele.

Selleks et käsitada ettevõttesõiduautosid ja -kaubikuid „Euroopa Liidus valmistatud sõidukitena“ vastavalt [16. detsembri 2025. aasta määruse ettepaneku, mis käsitleb keskkonnahoidlikke ettevõttesõidukeid] artiklile 4, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a) sõiduk on liidus kokku pandud;

(a) liidust pärit sõidukiosade (v.a sõidukiaku) tehasehindade kogusumma ja kõigi sõidukiosade (v.a aku) tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 70 %;

(b) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt kolme liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente;

(c) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt viit liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente, katoodi aktiivainet ja akuhaldussüsteemi;

(d) liidust pärit elektrilise jõuseadme osade tehasehindade kogusumma ja kõigi elektrilise jõuseadme osade tehasehindade kogusumma suhe on 50 % või rohkem;

(e) liidust pärit peamiste elektrooniliste süsteemide tehasehindade kogusumma ja kõigi peamiste elektrooniliste süsteemide tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 50 %.

Punktides d, e ja f sätestatud nõudeid kohaldatakse alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Erandina eespool sätestatud nõuetest hõlmavad määruses (EL) 2018/858 määratletud alamkategooria M1E väikesed elektrisõidukid järgmisi liidu päritolu nõudeid:

1. sõiduk on liidus kokku pandud;

2. üks kahest järgmisest kriteeriumist:

(a) liidust pärit sõidukiosade (v.a sõidukiaku) tehasehindade kogusumma ja kõigi sõidukiosade (v.a aku) tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 70 % või

(b) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt kolme liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente.

Sõidukitootja taotlusel võib kõik selle sõidukitootja täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid või kütuseelemendiga sõidukid lugeda 12 kuu jooksul liidu päritolu

ET 6 ET

nõuetele vastavaks, kui tootja tõendab, et kõik liidu päritolu nõuetele vastavad täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid või kütuseelemendiga sõidukid, mille sõidukitootja pani kokku eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (kaasa arvatud), moodustavad 85 % või rohkem sama sõidukitootja selliste täiselektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite või kütuseelemendiga sõidukite koguarvust, mis registreeriti liidus samal ajavahemikul.

III osa. Väikeste heiteta sõidukite erisoodustused

Selleks et käsitada sõidukeid päritolumärgisele „Valmistatud Euroopa Liidus“ vastavate sõidukitena vastavalt määruse (EL) 2019/631 [mida on muudetud 16. detsembri 2025. aasta ettepanekuga võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite märgistamisega] artiklile 5, kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

1. sõiduk on liidus kokku pandud

2. ja üks kahest järgmisest kriteeriumist:

(a) liidust pärit sõidukiosade (v.a sõidukiaku) tehasehindade kogusumma ja kõigi sõidukiosade (v.a aku) tehasehindade kogusumma suhe on vähemalt 70 % või

(b) sõiduki veoaku sisaldab vähemalt kolme liidust pärit peamist aku erikomponenti, sealhulgas akuelemente.

ET 7 ET

IV LISA Määruse (EL) 2018/1724 muutmine

I ja II lisa muudetakse järgmiselt. 1. I lisa muudetakse järgmiselt:

(a) tabeli „Ettevõtjatega seotud teabevaldkonnad“ rea „AJ. Kriitiliste toormete projektid“ ette lisatakse järgmine rida „Loamenetlused“:

„Loamenetlused Teave tööstuslike tootmisprojektide, sealhulgas nullnetotehnoloogia tootmise ja kriitiliste toormete projektide loamenetluste kohta.“

(b) rea „R. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ teise veeru punkt 1 jäetakse välja;

(c) rea „AJ. Kriitiliste toormete projektid“ teise veeru punkt 2 jäetakse välja.

2. II lisa muudetakse järgmiselt:

(a) rida „Ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine“ muudetakse järgmiselt:

(a) teise veergu lisatakse teine lõik:

„Majandustegevuse luba, sealhulgas menetlused, mis on seotud kõigi asjakohaste lubadega kriitiliste toormete projektide1 ehitamiseks ja käitamiseks, menetlused kõigi asjakohaste lubadega nullnetotehnoloogia tootmisprojektide2 ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks ning tööstuslike tootmisprojektidega seotud menetlused.“; 

(b) kolmandasse veergu lisatakse teine lõik:

„Majandustegevuse loa taotluse kinnitus ning kõik kriitilise toorme, nullnetotehnoloogia tootmise ja töötleva tööstuse projektidega seotud menetlustega seotud väljundid (alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni menetluse tulemust käsitleva tervikotsuse teatavakstegemiseni, sealhulgas määratud kontaktpunkti poolt).“;

(b) read „Kriitiliste toormete projektid“ ja „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ jäetakse välja.

1Kriitiliste toormete projektide ehitustööde ja käitamise kõigi asjakohaste lubade, sealhulgas ehituslubade, kemikaalide käitlemise ja võrguga liitumise lubade ning vajaduse korral keskkonnamõju hindamise ja keskkonnalubade menetlus, mis hõlmab kõiki taotlusi ja menetlusi alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni menetluse tulemust käsitleva tervikotsuse teatavaks tegemiseni asjaomase ühtse kontaktpunkti poolt määruse (EL) 2024/1252 artikli 9 kohaselt.

2Menetlused kõigi asjakohaste lubade jaoks, mille alusel ehitada, laiendada, ümber ehitada ja käitada nullnetotehnoloogia tootmisprojekte ja strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte, sealhulgas ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load, keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui need on nõutud, ning mis hõlmavad kõiki taotlusi ja menetlusi.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 4.3.2026 COM(2026) 100 final

2026/0068 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse

määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110

{SEC(2026) 70 final} - {SWD(2026) 70 final} - {SWD(2026) 71 final} - {SWD(2026) 72 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites (edaspidi „tööstuse kiirendamise õigusakt“).

Praegusel geopoliitilisel maastikul kujutab majanduslike vahendite sage ja sihipärane kasutamine strateegiliste eesmärkide edendamiseks endast suurt ohtu liidu vastupanuvõimele, konkurentsivõimele, majandusjulgeolekule ja strateegilisele autonoomiale. Nagu on rõhutatud Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime kohta, seab ELi kaubanduspartnerite sõltuvuse relvana kasutamine strateegilistes sektorites ohtu ELi julgeoleku, konkurentsivõime ja majanduse1. Liidu suutlikkus reageerida ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest seisneb tema tööstusbaasi tugevuses, innovatsioonivõimekuses ja ühtse turu terviklikkuses.

Üleminek puhtale ja digitaalsele majandusele annab suure võimaluse tugevdada ELi tööstusbaasi, nagu on muu hulgas kirjeldatud komisjoni teatises puhta tööstuse kokkuleppe kohta2. Üleilmne konkurents, kiired tehnoloogilised muutused, struktuursed kuluhalvemused, ebaõiglased üleilmsed turumoonutused, nagu välisriigi subsiidiumide üha suurem kasutamine konkurentsieelise loomiseks, ja majandusliku sõltuvuse kasutamine relvana kujundavad ümber ülemaailmseid väärtusahelaid. Samal ajal suurendavad süvenevad geopoliitilised pinged olemasolevaid nõrkusi ja loovad uusi. Seda arvesse võttes peab EL tegutsema strateegiliselt, et kindlustada ja veelgi tugevdada oma vastupanuvõimet ja tööstusbaasi, pikaajalist konkurentsivõimet ning tagada, et kliimapöördest saab tööstuse kasvu mootor.

Tootmissektor on väga oluline ELi pikaajalise majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse kaitsmiseks ja suurendamiseks ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. 2024. aastal moodustas see 18,3 % ELi ettevõtlusmajanduse tööhõivest3 ja 14,3 % ELi kogu SKPst,4 tekitades samal ajal 26,2 % ELi kasvuhoonegaaside heitest5. Hoolimata sektori jätkuvast majanduslikust tähtsusest on selle osakaal SKPs viimastel aastakümnetel vähenenud 17,4 %-lt 2000. aastal praegusele 14,3 %-le6. Selline tagasiminek ei ole mitte ainult majanduslik reaalsus, vaid ka strateegiline hoiatussignaal, millel võib olla struktuurne mõju ELi jõukusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Samal ajal seisab tootmissektor üha enam silmitsi selliste probleemidega nagu kõrged energiahinnad, ülemaailmne liigne tootmisvõimsus, süsinikuheite

1Ühisteatis „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“, JOIN(2025) 977 final. 2Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85 final, 26.2.2025.

3Eurostat, „Ettevõtted üksikasjalike NACE Rev. 2 tegevusalade ja spetsiaalsete koondandmete järgi [sbs_ovw_act__custom_20259000]“, viimati ajakohastatud 8. detsembril 2025, DOI: 10.2908/sbs_ovw_act.

4Eurostat, „Kogulisandväärtus ja -tulu peamiste tegevusalade kaupa (NACE Rev. 2)“ [nama_10_a10__custom_20259318]“, viimati ajakohastatud 20. veebruaril 2026, DOI: 10.2908/nama_10_a10.

5Eurostat, „Õhuheitmete arvepidamine NACE Rev. 2 tegevusalade kaupa [env_ac_ainah_r2__custom_20259376]“, viimati ajakohastatud 28. novembril 2025, DOI: 10.2908/env_ac_ainah_r2.

6Eurostat, „Kogulisandväärtus ja -tulu peamiste tegevusalade kaupa (NACE Rev. 2)“ [nama_10_a10__custom_20259318]“, viimati ajakohastatud 20. veebruaril 2026, DOI: 10.2908/nama_10_a10.

ET 2 ET

vähendamise ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu suured kapitali- ja tegevuskulud, väikesed investeeringud võrreldes teiste piirkondadega ning regulatiivsed takistused7.

Seepärast on tööstuse kiirendamise õigusakti eesmärk tagada, et 2035. aastaks see suundumus pöörduks ja et tootmine moodustaks 20 % ELi SKPst. Selleks kiirendatakse lubade andmist kõigile tootmisprojektidele ning pakutakse vahendeid, et tagada juurdepääs Euroopa ühtsele turule viisil, mis hoiab ära strateegilise sõltuvuse, loob töökohti tootmises, suurendab süsinikuheite vähendamist ja kliimatulemusi ning tagab Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele igal ajal juurdepääsu elutähtsatele kaupadele ja toodetele.

ELi strateegilise autonoomia saavutamiseks, säilitades samal ajal tööstuse konkurentsivõime ja vähendades samal ajal süsinikuheidet, on vaja tugevat ärimudelit. Sellega seoses on ELi vastupanuvõime, strateegilise autonoomia ja kliimaeesmärkide saavutamiseks väga oluline tugevdada teatavate strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate, eelkõige nullnetotehnoloogia ja energiamahukate tööstusharude ning autotööstuse tarneahela konkurentsivõimet. Suutmatus tagada ja mitmekesistada olulisi tarneahelaid tekitaks märkimisväärseid majanduslikke ja ühiskondlikke riske, mis võivad häirida liidu avalikku korda. Välise haavatavuse vähendamine võib aidata tugevdada meie majandust, suurendada investeeringuid ja toetada käimasoleva põhjaliku tööstuse ümberkujundamise protsessi majanduslikku tasuvust.

Tööstuse kiirendamise õigusaktiga hõlmatud sektorid, eelkõige energiamahukad tööstusharud, nullnetotehnoloogia tootmine ja autotööstus, moodustavad piiratud osa ELi tööstustoodangust, kuid neil on ebaproportsionaalne strateegiline roll. Kokku moodustavad tööstuse kiirendamise õigusaktiga hõlmatud strateegilised sektorid ligikaudu 15 % ELi toodangust. Seetõttu ei seisne nende tähtsus niivõrd nende kogusuuruses kui nende keskses rollis eelneva etapi tarnijatena ja järgneva etapi tööstusökosüsteemide, sealhulgas ehitustööstuse, liikuvuse, energeetika ning kosmose- ja kaitsevaldkonna võimalditena.

Hilinenud või ebapiisavad edusammud kliimameetmete valdkonnas võivad suurendada kliimamuutuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mis mõjutab sotsiaalset stabiilsust. Meetmeid on vaja eelkõige järgmistes sektorites.

Energiamahukad tööstusharud on Euroopa jõukuse oluline tugisammas ja Euroopa tööstusbaasi nurgakivi, mis toetab enamikku tööstusökosüsteeme. Energiamahukate tööstusharude tootmismahud on aga alates 2021. aastast muude tootmissektoritega võrreldes märkimisväärselt vähenenud8. Kulude erinevus maailma teiste piirkondadega on suurenenud ja impordi osakaal on suurenenud, eelkõige põhimetallide ja kemikaalide puhul9. Tootmisvõimsuse rakendusaste on endiselt mittekestlikult madal10. Nende tööstusharude süsinikuheite vähendamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid,11 kuid süsinikuheite vähendamise tempo ei ole ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks piisavalt kiire. Kuigi teatatud on paljudest süsinikuheite vähendamise projektidest ja mõned on pooleli, on alates 2023. aastast üle poole projektidest endiselt ellu viimata12. Nende sektorite ajakohastamine ei ole oluline mitte ainult meie kliimaeesmärkide saavutamiseks, vaid ka selleks, et Euroopa suudaks kinnistada tööstuse väärtusahelaid ja pakkuda kvaliteetseid töökohti.

7Draghi, M., „Euroopa konkurentsivõime tulevik – põhjalik analüüs ja soovitused (B osa)“, 2024. 8Euroopa Komisjoni siseanalüüs, vt mõju hindamise aruanne. 9OECD töödokument, „Põhjalik ülevaade energiamahukate tööstusharude ökosüsteemist“, 2025/09. 10Euroopa terase ja metallide tegevuskava, COM(2025) 125 final, 19. märts 2025. 112040. aastaks on kemikaalide, põhimetallide, mittemetalsete mineraalide ning tselluloosi- ja paberitööstuse

jaoks vaja ligikaudu 500 miljardit eurot – Draghi, M., „Euroopa konkurentsivõime tulevik – põhjalik analüüs ja soovitused (B osa)“, 2024, lk 99, ning komisjoni talituste töödokument „Mõju hindamise aruanne. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, 3. osa, lk 164–167.

12Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüs, vt mõju hindamise aruanne.

ET 3 ET

Energiamahukate tööstusharude seas on suurimad heitetekitajad terase- ja tsemenditööstus, samal ajal kui keemiatööstus on suuruselt kolmas ELi kasvuhoonegaaside heite põhjustaja. Alumiinium on samuti väga elektrimahukas ja seda peetakse strateegiliseks tooraineks, mille nõudlus kasvab 2050. aastaks eeldatavasti 33 %. Samal ajal on need tööstusharud viimase kümne aasta jooksul kaotanud märkimisväärse ELi turuosa. Võttes arvesse nende suurt heitemahukust ning strateegilist rolli puhtale energiale üleminekul ja digiüleminekul, peetakse neid sektoreid nõudluspoolsete meetmete kehtestamisel esmatähtsaks. Neid iseloomustab ka piiratud mõju järgneva etapi tootmisharude kuludele.

Nullnetotehnoloogiad seisavad silmitsi konkurentsivõime probleemidega ja tarneahelate märkimisväärse haavatavusega13. Kuigi kasutuselevõtt ELis ja kogu maailmas edeneb, väheneb ELi toodangu turuosa nende tehnoloogiate üleilmsel turul. Tootmine on väga kontsentreeritud Hiinasse, mille arvele langeb üle 80 % akude tootmisvõimsusest ja päikeseelektrist, sealhulgas päikeseenergia inverteritest, millel on oluline funktsioon liidu elutähtsas taristus. Muudes nullnetotehnoloogiates, nagu soojuspumbad ja maasoojus, sõltub ELi tootmine suurel määral ELi-väliste tarnijate komponentidest. Tuuleenergia tehnoloogiad kannatavad Hiina madala hinnaga impordist tuleneva kulusurve all, samas kui CO2 kogumise tehnoloogiad on CO2 transpordis ja säilitamises maha jäänud. Kui otsustavaid meetmeid ei võeta, on oht, et EL muutub imporditud puhtast tehnoloogiast veelgi sõltuvamaks just praegu, mil ülemaailmsed partnerid kiirendavad oma tööstusstrateegiaid14 ja kasutavad oma tööstuslikke tugevaid külgi relvana. Samal ajal on nullnetotehnoloogiad ELi tööstuse tugevuse allikas ja neile tuleks tagada ülemaailmsed võrdsed tingimused, pidades silmas kolmandate riikide ebaõiglaselt subsideeritud liigset tootmisvõimsust.

Surve all on ka järgneva etapi tööstusharud. Euroopa autotööstuse konkurentsivõime, mis sümboliseerib liidu juhtpositsiooni tööstuses, on märkimisväärselt vähenenud: Euroopa autotööstuse tarnijate keskmine kasumlikkus vähenes 7,4 %-lt 2017. aastal 5 %-le 2023. aastal ja 2024.–2025. aastal teatati rohkem kui 100,000 töökoha kaotamisest15. Hiljutised uuringud näitavad, et pooled Euroopa autotööstuse komponentide tarnijatest kavatsevad lähiaastatel vähendada tootmisvõimsust ELis. See langus ohustab sadu tuhandeid töökohti ja Euroopa tööstuse tuleviku terviklikkust.

Seda arvesse võttes käsitletakse ettepanekus kolme peamist alamprobleemi.

1) Tarneahelate haavatavus strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates. Üleilmne, mitte alati aus konkurents ja sõltuvus rahvusvahelisest väärtusahelast vähendavad Euroopa suutlikkust suurendada või säilitada tootmist strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates. Muret tekitab tehnoloogiaalase oskusteabe ja tootmisalase oskusteabe puudumine ELis teatavate peamiste nullneto- ja digitehnoloogiate puhul. Seda muret süvendab ELi killustatud lähenemisviis välisinvesteeringutele, millega sageli ei kaasne tehnosiire, töökohtade loomine ja väärtusahela integreerimine ELis.

2) Piiratud nõudlus Euroopa vähese CO2 heitega tööstustoodete järele / nendega seotud juhtivate turgude puudumine. Suured tootmiskulud, tehnoloogilise valmisoleku erinev tase ja tööstuse mastaabiefekti puudumine piiravad vähese CO2 heitega toodete arendamist ja turuleviimist energiamahukates tööstusharudes, kahjustades seega süsinikuheite vähendamisse tehtavaid investeeringuid või lükates neid edasi. Seda süvendavad veelgi probleemid vähese CO2 heitega tööstustoodete eristamisel

13Aruanne „Edusammud puhta energia tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel“ , COM(2025) 74 final, 26. veebruar 2025.

14BloombergNEF, „New Energy Outlook“ (Uued energiaväljavaated). 15Euroopa autotööstus: mida on vaja konkurentsivõime taastamiseks , McKinsey, 10. märts 2025.

ET 4 ET

suure CO2 ekvivalendiga toodetest ning järgneva etapi sektorite vähene valmisolek maksta vähese CO2 heite maksu.

3) Tööstustehnoloogiat ei võeta laialdaselt kasutusele. Tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide, sealhulgas taristuühenduste pikad, killustatud ja ebakindlad loamenetlused aeglustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja laiendamist. Tööstusprotsesside süsinikuheite vähendamine nõuab varade ja toimingute põhjalikku ja kulukat ümberkujundamist, mis hõlmab märkimisväärseid investeeringuid, mis võivad pikkade loamenetluste käigus külmutatuks muutuda. Peamiseks kitsaskohaks on raskused investeeringute riskide vähendamisel ja rahastamisele juurdepääsul.

Selle stsenaariumi alusel kuulutati puhta tööstuse kokkuleppes välja uus regulatiivne algatus, et kõrvaldada lubade andmisega seotud kitsaskohad, kehtestada vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumid ning luua juhtivad turud Euroopa puhastele ja vastupidavatele tööstustoodetele ja -tehnoloogiatele.

Käesoleva ettepanekuga täidetakse poliitiline kohustus, mille võttis president von der Leyen, kes teatas 2025. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus tööstuse kiirendamise õigusaktist, et suurendada nõudlust puhaste ja ELis valmistatud toodete järele strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates. See on teatavaks tehtud ka 3. detsembri 2025. aasta Euroopa majandusstrateegia teatises.

Seadusandliku ettepaneku eesmärk on suurendada ELi pikaajalist majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust, jõukust ja strateegilist autonoomiat, toetades tööstustootmist ja kiirendades süsinikuheite vähendamist. Sellel on järgmised eesmärgid.

 Võimendada juurdepääsu ühtsele turule ja selle ulatust, et suurendada nõudlust Euroopa vähese CO2 heitega tööstustoodete ja nullnetotehnoloogiate järele, sealhulgas hõlbustades vähese CO2 heitega terase eristamist, et suurendada selle väärtust ja turustatavust.

 Maksimeerida ELis tehtavate välisinvesteeringute kvaliteeti ja kasu ühtsele turule kõige strateegilisemates sektorites.

 Võtta kasutusele ulatuslikud tootmisprojektid, kiirendades ja lihtsustades tootmisprojektide lube ning hõlbustades tööstusklastrite arendamist tööstustootmise eelisarendusaladel (edaspidi „eelisarendusalad“).

Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse ettepanekuga tasakaalustatud regulatiivne lähenemisviis, et suurendada tööstuse konkurentsivõimet ning leevendada ja ennetada strateegilist sõltuvust peamistes sektorites. See piirdub miinimumnõuetega, mis on vajalikud valitud strateegiliste sektorite praeguste probleemide lahendamiseks, ilma et see piiraks põhjendamatult turgu ja tehnoloogia arengut või suurendaks ebaproportsionaalselt konkreetsete materjalide ja toodete kulusid. Lisaks sellele luuakse ettepanekuga raamistik, et lihtsustada loamenetlusi ja edendada koordineeritud lähenemisviisi investeerimisprojektidele kogu liidus.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on vastus puhta tööstuse kokkuleppele, ELi konkurentsivõime kompassile ja ühisteatisele „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“, milles kõigis tunnistatakse vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta ELi tulevikku majandusjõu, investeeringute sihtkoha ja tootmiskeskusena. Sellega viiakse ellu autotööstuse tegevuskava, milles on sätestatud, et autotööstusele antav avaliku sektori toetus sõltub vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumidest, ning kutsutakse üles tööstuse kiirendamise õigusakti abil edendama

ET 5 ET

kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega märgise „Valmistatud ELis“ nõudeid ELis müüdavate elektrisõidukite akuelementide ja komponentide kohta.

Sellega rakendatakse ka 16. detsembril 2025 vastu võetud autotööstuse paketti, millega nähakse muu hulgas ette liidus enne 2035. aastat valmistatud väikestele taskukohastele elektrisõidukitele erisoodustuste andmine ja muudetakse 2035. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki, kusjuures ülejäänud heitkogused kompenseeritakse liidus toodetud vähese CO2

heitega terase või taastuvate ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamisega. Selle ettepanekuga,16 millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kriteeriumid, mille alusel selle kohaldamisalasse kuuluvad tooted võivad kvalifitseeruda „liidus valmistatud väikesteks heiteta sõidukiteks“ või „liidus toodetud vähese CO2 heitega teraseks“. Autotööstuse pakett sisaldab ka ettepanekut võtta vastu määrus keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite kohta17. Käesoleva ettepanekuga piiratakse ettevõttesõidukitele antavat rahalist toetust heiteta ja vähese heitega ettevõttesõidukitega ning antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ kriteeriumide kindlaksmääramise metoodika. Kolme õigusakti sidususe ja õiguskindluse tagamiseks esitatakse käesolevas määruses mõistete „liidus valmistatud väikesed taskukohased elektrisõidukid“, „liidus toodetud vähese CO2 heitega teras“ ning „Euroopa Liidus valmistatud ettevõttesõiduautod ja -kaubikud“ ühtlustatud määratlused. Seda arvesse võttes tuleks 16. detsembri 2025. aasta ettepanekuid kohandada, et viidata käesolevas määruses vastu võetud horisontaalsele lähenemisviisile, mitte delegeeritud õigusaktidele, et tagada õigusraamistiku järjepidevus.

Käesolev määrus on kooskõlas liidu tolliseadustikuga, milles on sätestatud liidu mittesooduspäritolu reeglid. Käesoleva määrusega hõlmatud toodete päritolu kindlaksmääramiseks kohaldatakse kõnealuse tolliseadustikuga kehtestatud liidu mittesooduspäritolu reegleid.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Tööstuse kiirendamise õigusakt aitab kaasa ELi majandusjulgeoleku, tööstuse konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise seisukohast oluliste õigusaktide rakendamisele. Arvestades energiamahukate tööstusharude ja nullnetotehnoloogiate rolli paljudes majandussektorites ja tööstuse väärtusahelates, on asjakohased mitmed Euroopa poliitikameetmed ja õigusaktid.

Esiteks on tööstuse kiirendamise õigusakt kooskõlas nullnetotööstuse määrusega ja täiendab seda, laiendades ühtlustatud lubade andmist käsitlevaid sätteid, nagu ühtsed kontaktpunktid ja tähtajad, kõigile energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektidele ning kehtestades märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõuded teatavatele konkreetsetele nullnetotehnoloogia komponentidele, et vältida kõrvalehoidmist, suurendada veelgi ELi tootmisvõimsust ning vastupidavaid ja konkurentsivõimelisi riigisiseseid väärtusahelaid.

Teiseks on ettepanek kooskõlas Euroopa kliimamäärusega, kuna selle eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, toetades investeeringuid tööstuse süsinikuheite vähendamisse ja nullnetotehnoloogiasse.

Kolmandaks on ettepanek kooskõlas viimaste algatustega, mille eesmärk on lihtsustada loamenetlusi ja suurendada autotööstuse konkurentsivõimet. Eelkõige on tööstuse

16Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2 heite normide ja sõidukite märgistamisega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ.

17Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite kohta.

ET 6 ET

kiirendamise õigusakti eesmärk lihtsustada peamisi loamenetlusi, eelkõige digiteerimise ja andmete taaskasutamise kaudu. See põhineb keskkonnalubade ettepaneku raames kättesaadavaks tehtud meetmete valikul, mida kohaldatakse sektori konkreetsete vajaduste suhtes.

Ettepanek on kooskõlas ka muude ELi õigusaktidega, mille eesmärk on toetada Euroopa tööstuse üleminekut puhtale ja kliimaneutraalsele ringmajandusele. Näiteks on tööstuse kiirendamise õigusakt kooskõlas tulevaste tootekohaste keskkonnaalaste õigusaktidega ja täiendab neid. Ehitussektoris täiendab see ehitustoodete määrust, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite harmoneeritud standardit ja kavandatavat vähese CO2 heitega betooni märgist. Terasesektoris nähakse kestlike toodete ökodisaini määruse alusel kavandatava terasetooteid käsitleva delegeeritud õigusaktiga ette vajalikud elemendid terase juhtivaid turge käsitlevate sätete rakendamiseks, võttes arvesse esmase ja teisese terase tootjate erinevaid süsinikuheite vähendamise omadusi ning tunnustades ringlust. Eri toodete jõudluskünnistel põhinevate märgistus- ja teabeesitusnõuete väljatöötamisel tuleks selliste künniste puhul võtta arvesse tööstustoote ringlussevõetud materjali sisaldust, kusjuures künnis väheneb, kui ringlussevõetud materjali sisaldus toodetes suureneb, kui see on asjakohane. Samuti täiendab tööstuse kiirendamise õigusakt patareisid ja akusid käsitlevat määrust, millega kehtestatakse ELi patareide ja akude tootmise keskkonnaeesmärkide raamistik, võimaldades tööstuse kiirendamise õigusakti kohastel juhtivaid turge käsitlevatel sätetel keskenduda märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõuetele. See täiendab ökodisaini ja energiamärgistuse raames fotoelektriliste moodulite suhtes kohaldatavaid tulevasi keskkonnatoime eeskirju, edendades nõuetele vastavate toodete tootmist ELis. Vähese CO2

heitega ja biopõhiste lahenduste edendamise osas on see kooskõlas ELi uue biomajanduse strateegiaga.

Ettepanek on kooskõlas ka muude ELi kliimaalaste õigusaktidega. ELi heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“) on peamine kliimapoliitika vahend kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning sellel on keskne roll heitkoguste vähendamise stimuleerimisel energiamahukates tööstusharudes ja elektritootmises. Käesolev ettepanek täiendab ELi HKSi hinnaprognoosi, toetades juhtivate turgude loomist vähese CO2 heitega tööstustoodete jaoks. Samuti on see kooskõlas süsiniku piirimeetme määrusega.

Tulevaste algatuste osas täiendab ringmajanduse õigusakti ettepanek tööstuse kiirendamise õigusakti, edendades ringlussevõttu ja juurdepääsu teisestele toormetele ning vähendades sõltuvust ja haavatavust ka energiamahukate tööstustoodete puhul. Tagatakse ka kooskõla tööstuse kiirendamise õigusakti sektoripõhiste meetmete ja eelseisva riigihangete läbivaatamise üldise raamistiku vahel.

Ettepanekus võetakse arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi riigihangete valdkonnas, mis tulenevad WTO riigihankelepingust ja asjakohastest kahepoolsetest ELi kaubanduslepingutest. Selliste kohustustega hõlmatud riikides asutatud ettevõtjatel võib olla jõustatav juurdepääs konkreetsetele hankemenetlustele, mis on kindlaks määratud asjaomastes hõlmavusnimekirjades. Need kohustused on struktureeritud avaliku sektori hankijate kategooriate kaupa, sealhulgas keskvalitsus, keskvalitsusest madalama tasandi asutused, avalik-õiguslikud asutused ja kommunaalettevõtjad, ning hankeliikide kaupa, nagu kaubad, teenused ja ehitustööd. Nende kohaldatavus sõltub seega avaliku sektori hankijast, kes hanke läbi viib, ja lepingu esemest. Peale selle jääb liidule õigus kohaldada üldisi või julgeolekuerandeid.

Seetõttu ei anna liidu hankekohustused kõigile partneritele ühetaolist või täielikku juurdepääsu ning ei ole võimalik koostada ühtset nimekirja kolmandatest riikidest, kellel on täielikult tagatud juurdepääs kogu ELi hanketurule. Avaliku sektori hankijatele on kättesaadav

ET 7 ET

üksikasjalik teave hankekohustuste ja tarnijate tingimustele vastavuse kohta,18 mis toetab rahvusvaheliste hankekohustuste järjepidevat kohaldamist, säilitades samal ajal liidu suutlikkuse saavutada käesolevas ettepanekus sätestatud poliitikaeesmärke.

Kuigi tööstuse kiirendamise õigusaktiga kehtestatakse raamistik selle kohta, mida märgisega „Valmistatud Euroopa Liidus“ seotud hanked hõlmavad, hõlmates energiamahukaid tööstustooteid, nullnetotehnoloogiaid ja autotööstuse komponente, selgitatakse riigihangete õigusraamistiku eelseisva läbivaatamise käigus, kuidas sellised hanked tuleb läbi viia. Eelkõige integreeritakse selle õigusaktiga asjaomastes õigusaktides sätestatud sektoripõhised nõuded ühtsesse hankeraamistikku ja rakendatakse neid ning antakse peamiste sektorite puhul avaliku sektori hankijatele selged vahendid, et eelistada pakkumusi, mis koosnevad peamiselt Euroopa toodetest. Selline lähenemisviis tagab sidususe ja õiguskindluse nii avaliku sektori hankijate kui ka ettevõtjate jaoks.

Kavandatavas määruses võetakse arvesse ka liidu kaubanduse kaitsemeetmeid, sealhulgas hiljuti esitatud meedet, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset mõju ELi teraseturule. Peale selle täiendab see olemasolevat välismaiste otseinvesteeringute raamistikku, mis käsitleb julgeolekut ja avalikku korda. Ettepanek ei piira ELi konkurentsieeskirjade kohaldamist.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Asjakohane õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikkel 114, mis võimaldab liidul võtta ühtlustamismeetmeid. Võttes arvesse vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamise keerukust ja riikideülest olemust, on sellised meetmed vajalikud, et tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine, eelkõige strateegilistes sektorites.

Peale selle on vaja kasutada aluslepingu artiklit 207 ELi ühise kaubanduspoliitika kohta täiendava õigusliku alusena teatavate käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmete puhul. Välisinvesteeringuid käsitlevad sätted hõlmavad konkreetseid sektoreid, et tagada minimaalsed investeerimistingimused ja lisaväärtusega tootmine liidus. Seetõttu on sätete peamine eesmärk ühtse turu nõuetekohane toimimine. Välismaised otseinvesteeringud kuuluvad siiski sõnaselgelt ELi ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalasse.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Konkurentsivõime, kestlik jõukus, majandusjulgeolek ja süsinikuheite vähendamine on ELi jaoks väga olulised küsimused. Probleemi tervikliku olemuse tõttu ei suuda ükski liikmesriik üksi tööstuse süsinikuheite vähendamisega tulemuslikult toime tulla: energiaturud, jõupingutused kliimamuutuste leevendamiseks ning vajadus energiamahukate tööstustoodete ja nullnetotehnoloogiate ühtse turu nõuetekohase toimimise järele. Praegu tööstuse ees seisvad konkurentsivõime probleemid ajendavad liikmesriike tõenäoliselt rakendama ühepoolseid meetmeid. Kuigi sellised jõupingutused võivad olla põhjendatud, võib nende kooskõlastamata jätmine mõjutada negatiivselt ühtse turu toimimist ja seda killustada, muutes ELi väliste vapustuste suhtes haavatavamaks ega suuda võimendada ühtse turu eeliseid, et tuua kasu kohalikele ja Euroopa ökosüsteemidele.

18Üksikasjalik teave on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidi “Procurement for Buyers” kaudu portaalis Access2Markets ning aitab ELi võrgustiku sektori hankijatel välja selgitada, millistel pakkujatel on õigus osaleda ELi liikmesriikide riigihankemenetlustes WTO riigihankelepingu ja ELi kahepoolsete kaubanduslepingute sätete alusel.

ET 8 ET

Seepärast on ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt vaja ühtlustatud ELi tasandi lähenemisviisi, et tagada ühtse turu hea toimimine ning tegeleda vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamise probleemidega, nii et ühtlasi on kaitstud ELi konkurentsivõime. Kui liikmesriigid võtaksid käesoleva algatusega ette nähtud meetmeid üksi, ei oleks need nii tulemuslikud (kui üldse), pidades silmas, et käsitletavad probleemid on seotud ühtse turuga. Need ei piirdu konkreetsete liikmesriikide või liikmesriikide alamrühmaga, vaid on seotud ELi tööstusbaasi ja kogu ELi hõlmavate väärtusahelatega. Lisaks sellele ei vasta üksnes liikmesriikide tasandil rakendatud meetmed tõenäoliselt piisavalt omavahel tihedalt seotud tarneahelate vajadustele ühtsel turul ning võivad põhjustada turu edasist killustatust ja tarneahela häirete riski.

Peale selle on kliimamuutused piiriülene probleem, mis nõuab nii rahvusvahelisi kui ka ELi tasandi meetmeid, et tulemuslikult täiendada ja tugevdada piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil võetud meetmeid. Meetmete võtmata jätmise hind on üleeuroopaline. Tööstuse vajalik ümberkujundamine mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi majanduses, muutes ELi tasandi koordineeritud tegevuse hädavajalikuks, et edendada ümberkujundavat, õiglast ja kulutõhusat üleminekut ning ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist. Kooskõlastamata riiklikud meetmed võivad kehtestada turuosaliste suhtes erinevaid norme, ühtlustamata riigihanketavasid, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete tavade raames, ja loamenetlusi ning kokkuvõttes kahjustada ühtse turu toimimist.

Ilma ELi täiendavate meetmeteta jääb praegune olukord tõenäoliselt püsima, mis suurendab ohtu, et EL kaotab strateegilise tööstussuutlikkuse ja -võime, ühtne turg killustub veelgi ning EL muutub rohe-, digi-, kaitse- ja majandusjulgeoleku eesmärkide saavutamisel kriitiliselt sõltuvaks kolmandatest riikidest. See omakorda võib avaldada negatiivset mõju liidu majandusjulgeolekule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, eelkõige mõju kaudu tööhõivele, regionaalarengule ja võrdsele juurdepääsule tööstusvõimalustele.

Kooskõlas selle loogikaga keskenduvad kavandatavad meetmed valdkondadele, kus liidu tasandil tegutsemine annab tõestatavat lisaväärtust vajalike jõupingutuste ulatuse, kiiruse ja mahu tõttu – meetmed, mille eesmärk on parandada energiamahukate tööstusharude majanduslikku tasuvust süsinikuheite vähendamisse investeerimisel ning ELi strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate majanduslikku tasuvust nende konkurentsivõime tugevdamisel.

ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse valdkondades, kus liidul puudub ainupädevus. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis e on sätestatud, et liidul on ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ainupädevus. ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 2 puudutab ainupädevuste valdkonda. Seepärast ei teki subsidiaarsuse küsimust, kuna ELi toimimise lepingu artiklit 207 kasutatakse liidu ühise kaubanduspoliitika rakendamise meetmete täiendava õigusliku alusena.

• Proportsionaalsus

Kavandatavad meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, näidates ELi tasandil tegutsemise lisaväärtust vajalike jõupingutuste ulatuse, kiireloomulisuse ja mahu tõttu.

Lubade andmist käsitlevate meetmetega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus protsesse lihtsustada. Loamenetluste digiteerimine toob pikas perspektiivis kaasa aja- ja kulude kokkuhoiu nii ametiasutuste kui ka ettevõtjate jaoks, võimaldades kiirendada puhast tootmist ja tööstuslikku kasutuselevõttu kogu ELis.

Vähese CO2 heitega tehnoloogia ja märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõuded on proportsionaalsed Euroopa tööstusliku tootmisvõimsusega ja kavandatud nii, et see ei tekitaks liikmesriikide halduseelarvetele märkimisväärset finantskoormust. Juhtivate turgude loomine

ET 9 ET

on keskse tähtsusega, et suurendada peamiste sektorite ja tehnoloogiate konkurentsivõimet, tugevdades seeläbi ELi tööstusbaasi ja tagades autonoomia nendes strateegilistes sektorites.

Välismaiste otseinvesteeringute kohustuslikud tingimused on vajalikud, et saavutada eesmärk maksimeerida nendest investeeringutest saadavat kasu kõigis liikmesriikides, tugevdada ühtse turu eeliseid ja võimendada juurdepääsu ühtsele turule. Need tagavad, et investeeringutega kaasneb oskusteabe arendamine, töökohtade loomine ja väärtusahela integreerimine.

Tööstustootmise eelisarendusalasid käsitlevad meetmed jätavad selliste alade kindlaksmääramise ja määramise liikmesriikide ülesandeks, pakkudes samal ajal kasu, mille eesmärk on võimaldada töötlevale tööstusele paremaid ja konkurentsivõimelisemaid tingimusi.

• Vahendi valik

Kõige sobivamaks õigusaktiks peetakse määrust, sest see võimaldab kehtestada riikide ametiasutustele ja asjaomastele ettevõtjatele vahetult kohaldatavad nõuded. See aitab tagada, et nõudeid täidetakse õigel ajal ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kooskõlas parema õigusloome suunistega konsulteeris komisjon põhjalikult sidusrühmadega, et koguda usaldusväärset teavet, kasutades mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid ning osapooltega konsulteerimist. Komisjon viis läbi mitmeid tegevusi: veebipõhine avatud konsultatsioon 15. aprillist kuni 8. juulini 2025 (314 vastust ja 133 lisatud seisukohavõttu); tagasisidekorje mõjuhinnangu koostamiseks (295 vastust); sihtkonsultatsioon, mis on avatud energiamahukate tööstusharude sektori ühendustele ja ettevõtetele (62 vastust); tegeliku olukorra kontrollimise seminar, mis on avatud energiamahukate tööstusharude sektori ettevõtetele (40 osalejat); ELi vähese CO2 heitega terase märgist käsitlev tegeliku olukorra kontrollimise seminar, mis on avatud ainult teraseettevõtetele (34 osalejat); liikmesriikidele avatud tegeliku olukorra kontrollimise seminar (46 osalejat), mis hõlmab kõiki kolme tegeliku olukorra kontrollimist, sealhulgas võimalust esitada seisukohavõtte; ning patareide ja akude ökosüsteemile ja selle järgneva etapi sektoritele avatud sihtkonsultatsioon (63 vastajat). Avaliku konsultatsiooni tulemused on kokku võetud koondaruandes koos faktilise kokkuvõttega, mis on koos tagasisidekorje vastustega avaldatud komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“.

Üldiselt väitsid sidusrühmad, et ELi energiamahukate tööstusharude ees seisavad sellised probleemid nagu piisavalt taskukohase taastuvenergia puudumine, ebaaus rahvusvaheline konkurents, süsinikuheite vähendamisega seotud suured kapitali- ja tegevuskulud, järgneva etapi sektorite vähene valmisolek maksta rohelisatasu, keerukad ja pikad loamenetlused ning raskused süsinikuheite vähendamise projektide rahastamisele juurdepääsul.

Komisjon sai laialdase toetuse ideele luua ja kaitsta ELis valmistatud vähese CO2 heitega tööstustoodete juhtivaid turge, mis on peamine mehhanism nõudluse stimuleerimiseks ja CO2

heite vähendamisse investeerimise edendamiseks. Samuti nõustusid sidusrühmad, et juhtivate turgude loomine aitab kaitsta ELi puhta tehnoloogia ja autotööstuse konkurentsivõimet. Lisaks sellele kinnitasid nad, et märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõuded on olulised tagamaks, et ELi-väline konkurents ei kahjusta vähese CO2 heitega tööstustoodete ja puhta

ET 10 ET

tehnoloogia toodete turgu. Enamik patarei- ja akusektori sidusrühmi toetas ka märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõuete täitmist mitmesuguste poliitikameetmete kaudu nii riigihangete kui ka turule lastud toodete puhul. Loamenetluste ühtlustamine ja kiirendamine pälvis suurt toetust, eelkõige VKEdelt, kellel on vähem vahendeid halduskoormuse haldamiseks. Sidusrühmad suhtusid välisinvesteeringuid käsitlevatesse sätetesse positiivselt, märkides, et sellised meetmed võivad meelitada ligi hädavajalikku kapitali koos täiendava kasuga.

• Mõjuhinnang

Kooskõlas parema õigusloome suunistega põhineb käesolev seadusandlik ettepanek mõjuhinnangul, milles analüüsitakse probleeme ja alamprobleeme, mis on seotud ELi tööstuse vajadusega kiirendada protsesside ja toodete süsinikuheite vähendamist konkurentsivõime probleemide ülemaailmses kontekstis. Mõjuhinnangus on kindlaks tehtud võimalikud poliitikavariandid, et tegeleda probleemide põhjustega, ning hinnatud nende tõenäolist mõju. Selle koostamisel võeti arvesse komisjonis tööstuse kiirendamise õigusaktiga tegeleva talitustevahelise juhtrühmaga peetud konsultatsiooni tulemusi.

Õiguskontrollikomitee esitas 26. septembril 2025 mõjuhinnangu kohta negatiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee soovitas järgmist.

 Töötada välja dünaamiline lähtestsenaarium, sealhulgas selgitada paremini süsinikuheite vähendamisse tehtavate investeeringute aeglustumist ja süsinikuheite vähendamise kiiruse erinevust.

 Parandada probleemide põhjuste, sealhulgas lubade andmise ja välismaiste otseinvesteeringutega seotud põhjuste analüüsi ning vaadata selle põhjal läbi üld- ja erieesmärgid, et need oleksid spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt mõõdetavad (SMART) ning parandada meetmeid.

 Analüüsida põhjalikumalt tööstuse süsinikuheite vähendamise tehnoloogiate kättesaadavust ja majanduslikku elujõulisust ning nõudlust vähese CO2 heitega alternatiivide järele, sealhulgas hinnaelastsust ja asendatavust.

 Parandada kulude ja tulude analüüsi parema kvantifitseerimise abil, sealhulgas parandada 3. lisa.

 Tunnistada kulude ja tulude analüüsi modelleerimise usaldusväärsust ning anda läbipaistvalt aru arvutustes kasutatud eeldustest.

Kõiki eespool nimetatud küsimusi käsitleti võimalikult suures ulatuses. Pärast läbivaadatud mõjuhinnangu esitamist avaldas õiguskontrollikomitee 20. novembril 2025 reservatsioonidega positiivse arvamuse. Reservatsioonid osutasid vajadusele parandada üldeesmärgi eeldatava mõju analüüsi ning koostoimet majandusjulgeolekule avalduva mõjuga. Samuti märgiti vajadust täiendavalt selgitada modelleerimisega seotud piiranguid, samuti kulude-tulude arvutusi ning mõju tarbijatele ja järgneva etapi sektoritele. Märkusi on käsitletud parema analüüsi kaudu ja võimaluste piires. Õiguskontrollikomitee arvamused ning ka lõplik mõjuhinnang ja selle kommenteeritud kokkuvõte avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Mõjuhinnang põhineb viiel konkreetsel eesmärgil, mis käsitlevad kindlaks tehtud probleemide põhjuseid. Selles esitatakse iga erieesmärgi jaoks kolm poliitikavarianti, mis põhinevad poliitilise sekkumise tasemel, ulatusel, tõhususel ja sidususel ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetel.

ET 11 ET

Poliitikavariandiga 1 pakutakse välja CO2-mahukuse märgis kõigile suure energiakasutusega sektoritele. Selle eesmärk on luua juhtivad turud, kehtestades riigihangetes ja toetuskavades vähese CO2 heite nõuded energiamahukatele materjalidele (teras, tsement19 ja alumiinium) valitud järgneva etapi sektorites (autotööstus ja ehitus). Samuti tehakse ettepanek kehtestada riigihankemenetlustes ja avaliku sektori toetuskavades märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ miinimumnõuded patareidele ja akudele, päikeseelektrisüsteemidele ja sõidukiosadele. Mis puudutab eesmärki maksimeerida välismaistest otseinvesteeringutest saadavat kasu, siis kehtestatakse sellega vabatahtlikud tingimused investeeringutele, mis ületavad patareide ja akude tarneahela kindlaksmääratud künnist, ja võimalik, et ka asjaomastele energiamahukatele tööstusharudele. Lubade andmise lihtsustamiseks pakutakse variandiga välja ühtne digitaalne menetlus kõigi lubade jaoks, mida kohaldatakse kogu tootmissektori suhtes. Lõpetuseks soovitatakse liikmesriikidel hõlbustada tööstuspiirkondade projektide riiklikest vahenditest rahastamist.

Poliitikavariant 2 tugineb esimesele variandile, laiendades kohaldamisala ja nõudeid. Mis puudutab juhtivaid turge, siis poliitikavariandi 2 raames kehtestatakse riigihangetes ja toetuskavades vähese CO2 heite ja ELi päritolu nõuded terasele, tsemendile ja alumiiniumile, mida kasutatakse valitud järgneva etapi sektorites (autotööstus ja ehitus). Konkreetsete investeeringute tingimused on pigem kohustuslikud kui vabatahtlikud. Poliitikavariant 2 suurendab toetust loamenetlusele, kehtestades energiamahukatele tööstusharudele suunatud täiendavad meetmed. Lõpuks nõutakse selles soovitamise asemel, et liikmesriigid määraksid kindlaks tööstuspiirkonnad. Märgis vähendab siiski selle kohaldamisala, tehes kohustuslikuks CO2-mahukuse märgise konkreetselt terase jaoks koos üksikasjalike eeskirjadega, mida saab hiljem laiendada, et hõlmata muid energiamahukaid materjale.

Poliitikavariant 3 laiendab eelmist kahte poliitikavarianti veelgi. Juhtivatel turgudel kehtestatakse sellega vähese CO2 heite ja ELi päritolu nõuded kogu autotööstuses ja ehituses kasutamiseks turule lastud terasele, tsemendile ja alumiiniumile. Samuti laiendatakse märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõudeid kõigile turule lastud patareidele ja akudele, päikeseelektriseadmetele ja peamistele sõidukiosadele. Lubade andmise valdkonnas kehtestatakse sellega tööstuspiirkondade jaoks sihtotstarbelised meetmed.

Üldiselt eelistatakse poliitikavarianti 2, kuna sellega saavutatakse eesmärgid kõige tulemuslikumal ja tõhusamal viisil. Samuti on sellel proportsionaalsuse seisukohast positiivsem mõju kui kahel ülejäänud poliitikavariandil, kuna selles soovitatakse võtta kasutusele vähene CO2 heide ja märgis „Valmistatud Euroopa Liidus“ üksnes riigihangete ja avaliku sektori toetuse puhul, näidates samal ajal ka kõige suuremat sidusust. Poliitikavariant 2 võib kaasa tuua ettevõtjate halduskoormuse ühekordse netovähenemise ligikaudu 240 miljoni euro võrra, peamiselt lubade andmist käsitlevate sätete tõttu (vt mõjuhinnangu 4. lisa). Kulude ja tulude analüüsis jõuti järeldusele, et poliitikavariandi 2 üldine puhaskasu majandusele on 2030. aastal ligikaudu 8 miljardit eurot, hoolimata mõningatest kohandamiskuludest tootmisahela järgneva etapi sektorites, mida mõjutavad vähese CO2 heite ja/või ELi päritolu nõuded. Seda kahju korvab aga suures osas pikaajaline kasu, mis seisneb lisaväärtuse loomises, suuremas majandusjulgeolekus, vastupanuvõimes ja töökohtade loomises Euroopa strateegilistes tööstusharudes, mis kokkuvõttes tagavad stabiilsuse ja kestliku jõukuse. Poliitikavariant 3 oleks teatavate eesmärkide saavutamisel tulemuslikum, eelkõige seoses juhtivaid turge käsitlevate sätetega, kuid suurendaks ebaproportsionaalselt majanduse kulusid.

19Tsemendiga seotud juhtivate turgude meetmete puhul kehtestatakse nõuded betooni ja mördi tasandil, kuna need on asjakohased ehituses kasutatavad lõpptooted.

ET 12 ET

Erinevused võrreldes mõjuhinnangus eelistatud poliitikavariandiga

Määruse ettepanek sisaldab meetmeid, mis erinevad mõjuhinnangus esitatud eelistatud poliitikavariandist, nimelt järgmised.

 Seoses loamenetlustega on kehtestatud erimeetmed tööstusliku tootmise klastrite jaoks (nimelt vaikiva nõusoleku menetlus vaheetappides ja ühendustaotluste prioriteetne hindamine), mis ei kuulunud eelistatud poliitikavariandi alla, pidades silmas koostoimet, mida oodatakse tööstustootmise eelisarendusalasid käsitlevate muude sätete puhul.

 Mis puudutab kohaldamisala, siis riigihankemenetlusi, enampakkumisi ja toetuskavasid käsitlevad sätted hõlmavad täiendavaid nullnetotehnoloogiaid kui need, mida analüüsiti mõjuhinnangus. Ettepanekuga kehtestatakse märgise „Valmistatud Euroopa Liidus“ nõuded ka päikese soojusenergiale, soojuspumpadele, tuuleenergiale, tuuma lõhustumisele ja vesinikule kooskõlas eesmärgiga suurendada ELi majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet, kestlikkust ja varustuskindlust. Mõjuhinnangusse on lisatud eraldi lisa, milles kirjeldatakse nende meetmete peamist mõju. Kuigi patareide ja akude ning päikeseelektriseadmete puhul on juba praegu tegemist ainulaadse kombinatsiooniga ülemaailmsest suurest liigsest tootmisvõimsusest ja ELi suurest sõltuvusest ühest tarneallikast, seisavad teised kohaldamisalasse kuuluvad nullnetotehnoloogiad silmitsi tiheda (mitte alati ausa) ülemaailmse konkurentsiga ja võivad kogeda sarnaseid turusuundumusi. Seepärast on komisjon otsustanud sellised sätted kehtestada, et ennetada ja vähendada võimalikke tulevasi tarne- ja tururiske.

Terase puhul piiratakse ettepanekuga autotööstuses ja ehitussektoris kasutatava terase suhtes kohaldatavaid nõudeid vähese CO2 heite kriteeriumidega (selle asemel, et kombineerida vähese CO2 heite ja ELi päritolu nõudeid) riigihangete ja toetuskavade raames. Võttes arvesse hiljuti esitatud kaubandusmeedet, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju liidu teraseturule, ei peeta Euroopa terase eelistamist vajalikuks.

 Vähese CO2 heitega seotud nõuete täitmisel käsitatakse betooni vähese CO2 heitega betoonina, kui see vastab ehitustoodete määruse alusel vastu võetud rakendusmeetmetes sätestatud vähese CO2 heitega betooni kriteeriumidele. Samamoodi peavad ehituses kasutatavad vähese CO2 heitega terasetooted, mis on hõlmatud ühtlustatud tehnilise kirjeldusega, vastama ehitustoodete määruse raamistikus kehtestatud vähese CO2 heite määratlusele. Ehitustoodete määruse kohaldamisalast välja jäävaid terasetooteid käsitatakse vähese CO2 heitega toodetena, kui need vastavad vähese CO2 heitega terase tingimustele, mis sätestatakse kestlike toodete ökodisaini määruse kohastes delegeeritud õigusaktides. Selle lähenemisviisiga tagatakse regulatiivne kooskõla kehtivate tootepõhiste õigusaktidega.

 Lisaks sellele sisaldab ettepanek nullnetotööstuse määruse artikli 25 muudatusi riigihangete kohta, et selgitada tehnoloogia kohaldamisala, lisades üksnes tehnoloogiad, mida hangitakse tavaliselt avalike hangete kaudu. See hõlmab ka nullnetotööstuse määruse artikli 26 muudatusi seoses enampakkumistega. Selle eesmärk on võtta arvesse enampakkumiste kasvavat olulisust liidu energiavarustuse tagamisel ja tehnoloogilise suveräänsuse kaitsmisel. See hõlmab ka ehitustoodete määruse artiklite 1 ja 22 muudatusi.

ET 13 ET

 Ettepanekus ei järgita eelistatud poliitikavarianti võtta kasutusele vabatahtlik terasemärgis, et toetada vähese CO2 heitega terasega seotud investeerimisotsuseid. Selle asemel keskendutakse olemasolevate kohustuste kiirele rakendamisele, näiteks kestlike toodete ökodisaini määruse kontekstis, ning volituste kavandamisele, et täiendada juhtivaid turge käsitlevaid sätteid energiamahukate tööstustoodete vähese CO2 heitega tulemuslikkusklasside vabatahtlike märgiste väljatöötamisega.

Kõik need meetmed jäävad mõjuhinnangus hinnatud üldisesse raamistikku ega mõjuta märkimisväärselt variantide võrdlust. Puhaste tehnoloogiate puhul tähendab kohaldamisala laiendamine, et sellest tulenev mõju elektriturgudele võib olla suurem, sealhulgas allkasutajate jaoks. Samu kaitsemeetmeid, mida analüüsiti üksikasjalikult patareide ja akude ning päikeseenergia puhul, kohaldatakse siiski ka muude nullnetotehnoloogiate suhtes.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesoleva ettepaneku eesmärk on vähendada liidu päritolu ja vähese CO2 heite nõuete ning välismaiste otseinvesteeringute tingimuste mõju regulatiivsele koormusele. Muud osad, nt lubade andmine, vähendavad seda ettevõtjate jaoks otseselt.

Ettevõtjate halduskulusid, mida kohaldatakse otse käesoleva määruse alusel, peaks tasakaalustama ühtlustatud lubade andmisest tulenev suurem tõhusus ja pikaajaline kasu tarneahelate suurema vastupanuvõime näol. Need on seotud kohustusega tõendada, et asjaomastes järgneva etapi sektorites tegutsevad äriühingud järgivad juhtivaid turge käsitlevaid sätteid. Mis puudutab investeeringute tingimusi, siis tingimuste ühetaoline kohaldamine kogu liidus takistaks suuresti meelepärase kohtualluvuse valimist ja madalamate õigusnõuetega kohandumist välisinvesteeringute ligimeelitamisel, ühtlustades ja lihtsustades samal ajal äritingimusi.

Liikmesriikide puhul on oodata täiendavaid halduskulusid, mis on seotud juhtivaid turge käsitlevate sätete järelevalve ja rakendamisega riigihangete ja toetuskavade puhul. Samuti suurendab halduskulusid välisinvesteeringute suhtes tingimuste rakendamine, sealhulgas eeskirjade kehtestamine, järelevalve ja karistuste rakendamine. Lubade andmist käsitlevad sätted suurendavad eeldatavasti ka avaliku sektori asutuste kulusid lühiajalises perspektiivis, samas kui teiselt poolt toovad digiteerimine ja lihtsustamine keskpikas ja pikas perspektiivis kaasa märkimisväärse kulude ja aja kokkuhoiu nii tööstuse kui ka avaliku sektori asutuste jaoks. Lisaks sellele kaasnevad eelisarendusalade määramisega ja tööstuspiirkondadele eeliste andmisega liikmesriikidele täiendavad halduskulud, võrreldes kasuga, mida saavad nendes piirkondades tegutsevad üksikud ettevõtjad.

• Põhiõigused

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Käesoleva ettepaneku kohaste meetmetega luuakse innovatsioonisuutlikkust ja suurendatakse nõudlust energiamahukate tööstustoodete järele liidus, mis võib suurendada ettevõtlusvabadust kooskõlas liidu õiguse ning riiklike õigusaktide ja tavadega.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek mõjutab komisjoni eelarvet. Täpsemalt on selle rakendamiseks vaja ligikaudu kuut täistööajale taandatud töötajat aastas, täiendavaid korduvaid kulusid summas 20 000 eurot punkti kohta, et laiendada ühtse digivärava määruse 1. lisa kavandatud lubade andmist käsitlevate sätetega, ning ühekordseid kulusid summas 20 000 eurot ühtse digivärava tagasüsteemi investeerimiseks. Võrreldes mõjuhinnanguga on näitajaid kohandatud, et võtta arvesse õigusaktis kavandatud meetmete laiemat kohaldamisala.

ET 14 ET

Mõju eelarvele seisneb peamiselt töös, mis on ette nähtud selleks, et i) vaadata läbi liikmesriikide investeerimisasutuste esitatud välismaiste otseinvesteeringute teatised; ii) jälgida, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi seoses juhtivaid turge käsitlevate sätetega, ning iii) laiendada ühtse digivärava määruse II lisa ja ühtse digivärava tagasüsteemi, et need vastaksid lubade andmist käsitlevatele sätetele.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon hindab käesoleva ettepaneku sidusust, tulemusi, mõju, proportsionaalsust ja subsidiaarsust kolm aastat pärast kohaldamise alguskuupäeva. Viie aasta pärast tehakse ettepanek läbivaatamisklausli kohta, et hinnata, kas juhtivaid turge käsitlevad sätted on turusuundumusi silmas pidades jätkuvalt vajalikud või kas selliseid meetmeid tuleks kaaluda muudes ELi majandusjulgeoleku seisukohast olulistes sektorites. Kavandatud meetmed on ette nähtud sihipäraste ja ajaliselt piiratud sekkumistena, et kiirendada liidu tööstussuutlikkust ja suurendada üksnes strateegiliste sektorite majandusjulgeolekut. See tagab, et kohandatud lähenemisviis jääb paindlikuks ja tõenduspõhiseks ning seda saab kohandada Euroopa tööstusbaasi muutuvatele vajadustele.

Hindamiseks esitavad liikmesriigid ja riikide pädevad asutused vajaduse korral komisjonile viimase taotlusel vajaliku ja asjakohase teabe.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määruse I peatükis esitatakse määruse üldsätted, sealhulgas reguleerimisese, milleks on parandada siseturu toimimist, luues raamistiku, millega tagatakse liidu juurdepääs asjaomaste tööstustoodete kindlatele, kestlikele ja vastupidavatele tarnetele ja nende tarneahelatele, ning määruse kohaldamisala, industrialiseerimise eesmärk ja käesolevas määruses kasutatavad mõisted.

II peatükis esitatakse tööstustootmise ja süsinikuheite vähendamise eeltingimused. Selles esitatakse sätted, millega tagatakse tööstuslike tootmisprojektide ühtlustatud, tõhusad ja digitaalsed loamenetlused. Samuti kehtestatakse sellega sätted energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektide ja nullnetotööstuse projektide loamenetluste kohta.

III peatükis kehtestatakse raamistik liidu päritolu ja vähese CO2 heite nõuete kohaldamiseks strateegiliste sektorite teatavate toodete ja teenuste suhtes riigihangete ja riiklike toetuskavade kontekstis.

Selles sätestatakse vähese CO2 heite nõuded terasele ning liidu päritolu ja vähese CO2 heite nõuded konkreetsetes järgneva etapi sektorites, nimelt ehituses, taristus ja transpordis kasutatavale betoonile, mördile ja alumiiniumile, ning liidu päritolu nõuded sõidukitele. Lisaks antakse sellega õigus kehtestada nõudluspoolsed meetmed keemiatööstuse toodete suhtes.

IV peatükis kehtestatakse raamistik tingimuste kehtestamiseks välismaistele otseinvesteeringutele kujunemisjärgus strateegilistes sektorites, kui investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot. Sellised investeeringud ei jõustu enne, kui asjakohased tingimused on täielikult täidetud Liikmesriikide määratud investeerimisasutused vastutavad nende tingimuste täitmise läbivaatamise ja järelevalve eest, kusjuures komisjonil on koordineeriv roll.

V peatükis kehtestatakse raamistik liikmesriikide poolt tööstustootmise eelisarendusalade määramiseks kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Nende alade eesmärk on hõlbustada tööstustegevuse geograafilist klasterdamist ja edendada soodsaid tingimusi seal asuvatele

ET 15 ET

tööstusharudele. Tööstustootmise eelisarendusalad töötatakse välja koostoimes muude liidu algatustega.

VI peatükis kehtestatakse määruse ühised lõppsätted, milles on sätestatud rakendussätted, mis muuhulgas hõlmavad hindamist, järelevalvet, läbivaatamist, volituste delegeerimist ja karistusi. See hõlmab ka määruse (EL) 2018/1724 ühtse digivärava määrus) ja määruse (EL) 2024/1735 (nullnetotööstuse määrus) muudatusi, sealhulgas sätteid riigihankemenetlustes kohaldatavate päritolunõuete kohta, riigihangete küberturvalisuse nõudeid, rangemaid küberturvalisuse sätteid võistupakkumiste jaoks ning võistupakkumiste ja muud liiki riikliku sekkumise puhul kohaldatavaid päritolunõudeid. See peatükk hõlmab ka määruse (EL) 2024/3110 (ehitustoodete määrus) muudatusi, et tagada sidusus ja koostoime käesoleva ettepanekuga ning toetada selle eesmärke.

I lisas esitatakse tööstustootmise eelisarendusalade sektorite loetelu.

II lisas määratletakse vähese CO2 heite nõuded ja EList pärit tootmissisendi nõuded, mida kohaldatakse eraldi või koos teatavatele energiamahukate tööstusharude toodetele riigihankemenetluste ja riiklike toetuskavade kontekstis.

III lisas sätestatakse sõidukitele riigihankemenetluste ja riiklike toetuskavade puhul kohaldatavad EList pärit tootmissisendi nõuded. Selles sätestatakse ka kriteeriumid, mille alusel loetakse väikest heiteta sõidukit määruse 2019/631 artikli 5 tähenduses „valmistatuks ELis“.

IV lisas sätestatakse määruse (EL) 2018/1724 II lisa muudatused.

ET 16 ET

2026/0068 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse

määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,20

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,21

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Ülemaailmne COVID-19 pandeemia, Venemaa ebaseaduslik ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu, vaenulik majandustegevus, küberründed, välissekkumine, liidu majandusliku sõltuvuse kasutamine relvana, kaubandusmeetmete meelevaldne rakendamine, kliimamuutuste süvenevad tagajärjed ja suurenevad geopoliitilised pinged on paljastanud liidu haavatavused ning kujutavad endast tõsist ohtu liidu ühiskondadele, majandustele ja ettevõtjatele. Seetõttu on liidu majandusjulgeolek lahutamatult seotud liidu suutlikkusega tugevdada vastupanuvõimet ja maandada riske, mis tulenevad majanduse vastastikusest seotusest vaenulike riikide majandustega. EL on võtnud kohustuse kaitsta oma majandusjulgeolekut ning reageerida nii tema tarneahelaid, taristut ja võtmetehnoloogiaid ähvardavatele ohtudele kui ka ohtudele, mis tulenevad tema majandusliku sõltuvuse kasutamisest relvana22. Liidu majandusjulgeolek ja sotsiaalne ühtekuuluvus on lahutamatult seotud liidu suutlikkusega tugevdada oma vastupanuvõimet ja maandada majanduse vastastikusest seotusest tulenevaid riske. See eeldab tarneahelate vastupanuvõime tugevdamist ning siseturu ja tööstussuutlikkuse kaitsmist, säilitades samal ajal territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse, sealhulgas edendades tugevat ja konkurentsivõimelist tööstusbaasi valitud strateegilistes sektorites, nagu puhas ja digitehnoloogia, energiamahukad tööstusharud ja autotööstus, et tagada juurdepääs strateegilisele toorainele ja tehnoloogiatele ning säilitada liidus kvaliteetsed töökohad.

20[…] 21[…] 22https://www.consilium.europa.eu/en/policies/european-economic-security/.

ET 17 ET

(2) Euroopa majandusjulgeoleku strateegias23 ja 3. detsembri 2025. aasta majandusjulgeoleku tugevdamise teatises24 on selgelt kindlaks määratud liidu arengutee geomajanduslike pingete ja tehnoloogiliste muutustega toimetulekuks, et vältida majanduslikku sõltuvust elutähtsates tööstuslikes tarneahelates, tehnoloogiates ja taristutes, mis võib põhjustada kohalikku nappust ning ohustada liidu konkurentsivõimet, majandust ja lõppkokkuvõttes sotsiaalset sidusust.

(3) Hoolimata liidu majandusjulgeoleku, vastupanuvõime, kvaliteetsete töökohtade ja kliimaneutraalsuse eesmärkidest on tootmisvõimsus viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Tootmise osakaal kogu SKPs on aastatel 2000–2024 vähenenud 17,4 %-lt 14,3 %-le. Seepärast on vaja tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist, tagades samal ajal liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise. Liidu tootmisvõimsus peaks 2035. aastaks moodustama vähemalt 20 % liidu sisemajanduse koguproduktist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks hõlbustada tööstuslike tootmisprojektide arendamist liidus.

(4) Tööstuse süsinikuheite vähendamise ja vastupanuvõimelise tööstustootmise vajadusest tulenevad probleemid on keerukad ja ületavad riigipiire. Killustatud riiklikud meetmed nende probleemide lahendamiseks võivad kahjustada siseturu toimimist. Üksikute liikmesriikide võetud meetmed võivad põhjustada liikmesriikide vahel erinevate nõuete kehtestamist turuosalistele, ebajärjekindlaid hanketavasid ja erinevaid loamenetlusi. Need meetmed võivad takistada liidu piiriülest kaubandust ja moonutada siseturgu, õõnestades investorite usaldust, suurendades kulusid ning suunates ümber investeeringute vooge liidus. Seepärast on vaja kehtestada ühtlustatud meetmed, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(5) Õiguskindluse tagamiseks tuleks viidata Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori uusimale versioonile (NACE Rev. 2). Selleks et tagada kooskõla kehtivate liidu õigusaktidega ja võimaldada käesoleva määruse ühetaolist kohaldamist kogu liidus, tuleks tööstustootmise ja energiamahukate tööstusharude määratlemisel viidata NACE klassifikaatori koodidele25.

(6) Energiamahukad tööstusharud on liidu heaolu peamine tugisammas. Need loovad tingimused paljude järgneva etapi sektorite tegevuseks ja aitavad kaasa liidu majandusele, luues töökohti, toetades majanduskasvu ja edendades innovatsiooni. Samas tekitavad need ka ligikaudu 22,3 % liidu kasvuhoonegaaside heitest ja nõuavad märkimisväärseid investeeringuid süsinikuheite vähendamisse, mis toob kaasa ka saaste vähenemise. Kõrged energiahinnad, vajadus ulatuslike süsinikuheite vähendamise investeeringute järele ja ebaaus ülemaailmne konkurents seavad energiamahukad tööstusharud ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning üha rohkem on märke tööstuse taandarengust.

(7) Nullnetotehnoloogiad on liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega. Neil on oluline roll kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja paljude majandussektorite, sealhulgas ehituse, transpordi ja tööstuse süsinikuheite vähendamisel. Need tehnoloogiad on olulised ka säästvate energialahenduste

23Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ (JOIN(2023) 20 final).

24Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“ (JOIN(2025) 977 final).

25Välja arvatud NACE kood C12, auruseadmetes ja nikotiinisisaldusega toodetes kasutatavad e-vedelikud, mis kuuluvad koodi C20.59 alla, ning e-sigarettide ja tubakakuumutusseadmete tootmine, mis kuulub koodi C32.99 alla (välja arvatud juhul, kui need on müügiloa saanud ravimid või sertifitseeritud meditsiiniseadmed).

ET 18 ET

edendamisel, kuna võimaldavad vähendada energiavarustuse süsinikuheidet ja pakuvad uuenduslikke lahendusi, mis võimaldavad elektrivõrkude ja energiasüsteemi kui terviku vajalikku laiendamist ja digitaliseerimist. Liidu nullnetotehnoloogia tootmissektor seisab siiski silmitsi märkimisväärsete probleemidega, sealhulgas suureneva ülemaailmse konkurentsisurve ja tarneahelate haavatavusega, mis ohustab liidu konkurentsivõimet ning majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust.

(8) Biomajandus suudab pakkuda tööstustootmiseks kestlikku biomassi ja bioressursipõhiseid lahendusi. Komisjoni teatises „ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegiline raamistik“26 on määratletud juhtivad turud, nagu biopõhine plast ja polümeer, bioressursipõhised kemikaalid ja bioressursipõhised ehitustooted, ning juhtivad tehnoloogiad, mis võivad toetada liidu strateegilist sõltumatust ja käesolevas algatuses määratletud tööstussektorite süsinikuheite vähendamist.

(9) Autotööstus on liidu majanduse nurgakivi. Selleks et saavutada liidu kliimapoliitika eesmärke, on Euroopa autotööstus viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid keskkonnahoidlikumate sõidukite ja uuenduslike osade arendamisse. Elektrisõidukid ja nende osad, sealhulgas veoakud, elektrilise jõuseadme komponendid ja elektroonilised süsteemid, on olulised tehnoloogiad maanteetranspordi süsinikuheite vähendamiseks. Kuluhalvemuse ja väärtusahela ümberkujundamise tõttu, mille tulemusel suureneb akude, elektrilise jõuseadme ja elektroonika väärtuse osakaal, väheneb liidus toodetud sõidukites liidust pärit tootmissisendite osakaal. Enam ei ole võimalik edasi lükata tõhusate meetmete võtmist, et vältida kohaliku tootmise väljatõrjumise ohtu. Selliste meetmete puudumisel tooks praegune olukord kaasa sõiduki põhiosade puhul täieliku sõltuvuse kolmandatest riikidest. See kujutaks endast tõsist ohtu liidu majandusjulgeolekule, tulevasele vastupanuvõimele ja kliimaeesmärkidele.

(10) Riiklike loamenetluste prognoosimatus, keerukus ja mõnikord liigne pikkus vähendavad tööstustegevuse arendamiseks vajalike investeeringute kulutasuvust. Sellest lähtuvalt ning tööstusliku tootmistegevuse tulemusliku rakendamise tagamiseks ja kiirendamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama ühtlustatud ja digitaliseeritud loamenetlusi. Pädev asutus peaks koordineerima kõiki loamenetlusi ja tegema kohaldatava tähtaja jooksul tervikotsuse.

(11) Ühtsete juurdepääsupunktide rakendamine peaks põhinema [ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa ettevõtluskukrud27] kohaselt loodud Euroopa ettevõtluskukrutel, kuna need pakuvad ettevõtjatele turvalist, standarditud ja koostalitlusvõimelist platvormi avaliku sektori asutustega suhtlemiseks. See peaks võimaldama taotlusi tõhusalt ja tulemuslikult esitada, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe tervikluse. Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad ka tehtud investeeringuid ühtlustada ja vältida tarbetut dubleerimist, mis omakorda aitab ressursse optimeerida ja vähendada ettevõtjate halduskoormust. Ühtsete juurdepääsupunktide rakendamisel tuleks võimaluste piires kasutada ka olemasolevaid liidu digitaristuid, -katalooge ja digitaalseid põhielemente, sealhulgas neid, mis on välja

26Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegiline raamistik“ (COM(2025) 960).

27Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta (COM(2025) 838 final).

ET 19 ET

töötatud andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi ja selle rakendusaktide alusel. See edendaks vastastikust täiendavust, koostalitlusvõimet ja avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist, vältides samal ajal olemasolevate digilahenduste dubleerimist.

(12) Ühtlustatud ja lihtsustatud loamenetluste tagamiseks tuleks kõigi tööstuslike tootmisprojektide jaoks, välja arvatud koodi C12 alla kuuluv töötlev tööstus, kehtestada kõiki vajalikke lube hõlmav ühtne taotlusvorm. Seda ei tuleks kohaldada juhul, kui tööstuslike tootmisprojektide jaoks on liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud konkreetsed loamenetlused, litsentsimismenetlused või nõuded, näiteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/173528 ja (EL) 2024/125229. Ravimeid ja meditsiiniseadmeid reguleerivate liidu valdkondlike õigusaktide lubade andmise ja sertifitseerimise ühtlustatud eeskirju ja tähtaegu on hiljuti ühtlustatud või ühtlustatakse veelgi ning vajaduse korral on võimalik protsessi kiirendada. Seepärast ei tuleks neid eeskirju käesoleva algatuse kontekstis käsitada loamenetlustena.

(13) […] määrusega (EL) [202X/XX]30 kehtestatakse keskkonnamõju hindamise kiirendamise ühine raamistik, et hoogustada võtmetehnoloogiate kasutuselevõttu liidus, vähendada sõltuvust ja tugevdada konkurentsivõimet. Kõigi majandussektorite kavade, programmide ja projektide puhul tuleks keskkonnamõju hindamisega seotud menetlusi kiirendada ja ühtlustada, säilitades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse. Mõned sektorid võivad siiski vajada veelgi kiiremat keskkonnamõju hindamist. Seetõttu ja selleks et tagada keskkonnamõju hindamise õigusraamistiku sidusus, võttes samal ajal arvesse täiendavat kiirendamisvajadust teatavates strateegilistes sektorites, kehtestatakse määrusega (EL) [202X/XX] spetsiaalne meetmepakett, mida tuleks seetõttu kasutada käesoleva määruse kontekstis. Võttes arvesse energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektide, tööstustootmise eelisarendusaladel asuvate tööstuslike tootmisprojektide ja nullnetotehnoloogia projektide olulist rolli liidu kliimaeesmärkide saavutamise tagamisel ning nende panust liidu vastupanuvõimesse ja majandusjulgeolekusse, tuleks neid käsitada strateegiliste projektidena määruse (EL) [202X/XX] tähenduses ja seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada kõnealuse määruse alusel loodud spetsiaalset meetmepaketti.

(14) Määrus (EL) 2024/1735 sisaldab sätteid, millega ühtlustatakse nullnetotehnoloogia tootmisprojektide haldus- ja loamenetlusi. Mõningaid konkreetseid nullnetotehnoloogiate tarneahela komponente toodetakse energiamahukate tootmisprotsesside abil. Energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektid kuuluvad määruse (EL) 2024/1735 kohaldamisalasse, kui asjaomased rajatised toodavad

28Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).

29Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj).

30Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta (COM(2025) 984 final, 10.12.2025).

ET 20 ET

komponente, mis on osa nullnetotehnoloogia tarneahelast. Energiamahukad rajatised, mis ei tooda nullnetotehnoloogias kasutatavaid komponente, on aga praegu määruse (EL) 2024/1735 kohaldamisalast välja jäetud. See tekitab energiamahukate tööstusharude vahel ebavõrdsete tingimuste ohu ja aeglustab süsinikuheite vähendamise jõupingutusi. Seepärast tuleks kõigi energiamahukate süsinikuheite vähendamise projektide suhtes kohaldada samu loamenetlusi.

(15) Liit peaks võtma kasutusele strateegilisema lähenemisviisi, et oma majanduslikku kaalu ja liidu siseturule juurdepääsu väärtust maksimaalselt ära kasutada. Sellega seoses on oluline riikliku sekkumise strateegiline kasutamine, et vältida kriitilist sõltuvust ELis. Riigihanked moodustavad 15 % liidu SKPst. Seepärast peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad asjakohasel juhul tagama, et riigihankenõuded edendavad majandusjulgeolekut ja tarneahelate vastupanuvõimet. Riiklikel toetuskavadel on oluline roll ka nõudluse stimuleerimisel järgneva etapi sektorites, mis moodustavad märkimisväärse osa nõudlusest teatavate strateegiliste toodete ja tehnoloogiate järele. Seepärast peaksid sellised kavad soosima toetusesaajaid, kes annavad suurema panuse liidu vastupanuvõime tugevdamisse ja süsinikuheite vähendamise eesmärkide edendamisse. Võistupakkumised on nullnetotehnoloogia kasutuselevõtuks väga olulised ja need tuleks kavandada nii, et need suurendaksid nõudlust sellise tehnoloogia, sealhulgas liidust pärit komponentide järele.

(16) Liit ja liikmesriigid säilitavad avatud investeerimiskeskkonna, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelistes kohustustes. See hõlmab Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingust31 ja kahepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi seoses avatud riigihankemenetluste ja muude riikliku sekkumise vormidega. Samal ajal jääb liidule õigus kohaldada üldisi või julgeolekuerandeid. Komisjon hindab korrapäraselt, kas on täidetud tingimused kolmanda riigi väljajätmiseks nende sätete kohaldamisalast, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit komponendid loetakse liidust pärit komponentidega samaväärseteks, ning võtab asjakohaseid meetmeid. Majandusjulgeoleku eesmärk on kaitsta ja tugevdada siseturgu. Liikmesriigid ei saa tugineda majandusjulgeolekule, et teistest liikmesriikidest tulevaid investeeringuid tõkestada, neile tingimusi seada või neid muul viisil takistada.

(17) Laienemisprotsessis osalevate riikide järkjärguline integreerimine liidu siseturule, sealhulgas nende järkjärgulise osalemise kaudu liidu poliitikas ja programmides, on oluline, et toetada nende õigusaktide vastavusse viimist liidu õigustikuga, tugevdada nende konkurentsivõimet, edendada nende tihedamat integreerimist liidu väärtusahelatesse ja suurendada liidu majandusjulgeolekut. Seepärast peaks käesolev määrus edendama sellist järkjärgulist integreerumist, sealhulgas hõlbustades nende riikide ettevõtjate osalemist kogu liitu hõlmavates väärtusahelates, liidu riigihangetes, riiklikes toetuskavades ja võistupakkumistel, kui see on asjakohane ning kooskõlas liidu huvide ja eesmärkidega.

(18) Tunnistades, kui oluline on liidu liikumine suurema strateegilise sõltumatuse ja vastupanuvõime suunas, peaks liit ühtsuse huvides tunnustama ka partnerriikide

31Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), „Riigihankeleping 2012“, kättesaadav aadressil https://www.wto.org/english/docs_e/legal_e/rev-gpr-94_01_e.pdf.

ET 21 ET

ennetavaid jõupingutusi, et seada sarnaselt käesoleva määrusega kehtestatud meetmetega esikohale riigisisene osalemine majandustegevuses. Liidu päritolu nõuete rakendamisel teatavat liiki riigihanke menetlustes ja riiklikes toetuskavades peaks liit hoolikalt kaaluma kohaliku tootmissisendi tingimusi, mis kehtivad liidu rahastatavatele või toetatavatele strateegilistele investeeringutele nendes partnerriikides, ning neid aktsepteerima. See strateegiline lähenemisviis peaks suurendama vastastikust majanduslikku kasu, tugevdama strateegilisi partnerlusi ja olema kooskõlas liidu rahvusvaheliste partnerluste üldeesmärkidega.

(19) Nõudluspoolsed meetmed peaksid vajaduse korral keskenduma hoonetes, taristus ja mootorsõidukites kasutatavale terasele, tsemendile ja alumiiniumile vähese CO2 heite nõuete kehtestamisele, kuna need sektorid on kõige energiamahukamad tööstusharud. Sihipärased nõudluspoolsed meetmed kogu liidus võivad aidata luua juhtivaid turge vähese CO2 heitega ja liidus toodetud energiamahukatele tööstustoodetele, toetades süsinikuheite vähendamist ja tugevdades samal ajal liidu tööstusbaasi.

(20) Käesoleva määruse alusel tuleks vähese CO2 heite nõuete, liidu päritolu nõuete või mõlema kehtestamisel seada esikohale järgneva etapi sektorid, nagu ehitus- ja autotööstus, kust pärineb suurem osa teatavate energiamahukate materjalide nõudlusest. See on eriti asjakohane, arvestades, et nende sektorite suhtes kohaldatakse märkimisväärselt riigihankeid ja toetuskavasid, samas kui energiamahuka sisendi osakaal toodangu koguväärtuses on suhteliselt väike ja seega minimeerib see mis tahes hinnalisa mõju.

(21) Selleks et tagada regulatiivne kooskõla kehtivate liidu tootealaste õigusaktidega, tuleks ehituses kasutatavat terast, betooni ja alumiiniumi käsitada vähese CO2 heitega toodetena kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/311032 ja (EL) 2024/178133 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetes.

(22) Puhta tööstuse kokkuleppe teatises34 rõhutati vajadust luua juhtivad turud vähese kasvuhoonegaaside heite mahukusega tööstustoodetele, sealhulgas edendades selliseid tooteid siseturul liidu märgistamissüsteemi loomise kaudu, alustades terasesektorist. Seda tuleks vaadelda selliste tooteid käsitlevate liidu õigusaktide kontekstis, mis on juba kavandatud märgistus- ja teabenõuete kehtestamiseks, sealhulgas määruste (EL) 2024/3110 ja (EL) 2024/1781 kohaste delegeeritud õigusaktidega kehtestatavate põhjalike tootemärgistuse nõuete kontekstis. Võttes arvesse nii esmase kui ka teisese terase tootmise tähtsust liidu tööstusbaasi pikaajalise vastupanuvõime jaoks, peaksid need nõuded põhinema toimivusklassidel, mis võtavad arvesse tehnoloogiliste tootmisviiside erinevaid süsinikuheite vähendamise jõupingutusi, premeerides ka ringluspõhisust, kohandades selleks vajaduse korral tootmisel kasutatava vanametalli protsendil põhinevaid heitemahukuse piirmäärasid tootekategooriate puhul, mis tavaliselt nõuavad esmase terase tootmist. Samuti peaks

32Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3110/oj).

33Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj).

34Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (COM(2023) 62 final, 1.2.2023).

ET 22 ET

olema võimalik täiendada määruste (EL) 2024/3110 ja (EL) 2024/1781 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte, et toetada juhtivate turgude loomist, suunates investeerimisotsuseid toodete poole, millele on antud madalam kasvuhoonegaaside heite mahukuse tulemuslikkusklass, kui tegemist on tööstustoodetega, mida määruse (EL) 2024/1781 kohase delegeeritud õigusaktiga veel ei reguleerita või mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud tööplaaniga hõlmatud toodete hulka. Selleks peaks olema võimalik kehtestada vabatahtlikud klassifitseerimissüsteemid, mis põhinevad tööstustoodete kasvuhoonegaaside heite mahukusel. Keskkonnaalase terviklikkuse ja haldussuutlikkuse tagamiseks on oluline tugineda väljakujunenud ja seiratavatele heitkoguste arvestamise meetoditele. Omamaiste käitiste ja käitiseosade jaoks nähakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) ette komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33135 I lisas sätestatud asjakohased tootepõhised võrdlusalused ja süsteemipiirid ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/206636 sätestatud usaldusväärsed heitkoguste arvestamise eeskirjad. Imporditud toodete puhul on halduskoormuse vähendamiseks asjakohane lubada kasutada süsiniku piirimeetme (SPIM) raames juba tõendatud andmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/95637 artikli 7 punkti a kohaselt vastu võetud rakendussätetega. Selleks et tööstustoote kasvuhoonegaaside heite mahukust täpselt kajastada, on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ38 I lisas käsitletud käitise tegevusega tavaliselt seotud otseheite arvestamisele asjakohane võtta arvesse ka kõige olulisemaid kaudseid heitkoguseid, sealhulgas tootmisprotsessis kasutatava elektri, vesiniku ja soojusenergia tootmisest tulenevat heidet. Selleks et tagada kooskõla ja vähendada halduskoormust, tuleks käesoleva määruse kohaste vähese CO2 heite nõuete määratlemiseks kasutatavate meetodite puhul kasutada ELi HKSi ja SPIMi raames esitatud andmeid heitkoguste kohta, kui need on kättesaadavad ja asjakohased.

(23) Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamine, eelkõige Euroopa vähese CO2 heitega tööstustoodete juhtivate turgude loomine, tuleks riigihankemenetlustes sätestada vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõuetele minimaalsed kohustuslikud tehnilised kirjeldused. Neid nõudeid tuleks kohaldada nende toodete hangete suhtes asjade riigihankelepingute ning ehitustööde või teenuste riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, kui neid tooteid kasutatakse nimetatud lepingute alusel toimuvaks tegevuseks. Kooskõlas riigihangete raamistikuga tuleks neis minimaalsetes kohustuslikes tehnilistes kirjeldustes vältida konkurentsi kunstlikku piiramist ja konkreetse ettevõtja eelistamist. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peaksid korraldama riigihankemenetlused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2014/23/EL,39 2014/24/EL40 ja

35Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj).

36Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2066/oj).

37Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/956/oj).

38Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj).

39Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1–64, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/23/oj).

ET 23 ET

2014/25/EL41 ning kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega. Toodete ja komponentide liidu päritolu tuleks kindlaks määrata kooskõlas liidu tollialaste õigusaktidega.

(24) Selleks et tagada nõuete teostatavus mõistlike kuludega ja vältida konkurentsi piiramist, on vaja sätestada tingimused, mille alusel avaliku sektori hankijad võivad erandkorras otsustada vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõudeid mitte kohaldada. Need tingimused peaksid hõlmama juhtumeid, kus selliste nõuete kohaldamine tooks kaasa tehnilise ühildamatuse projekti käitamisel või hooldamisel, näiteks olukordi, kus selliste toodete kasutamine võib ohustada määruses (EL) 2024/3110 sätestatud hoone või taristu ehitustööde põhinõuete täitmist. Käesolevas määruses sätestatud nõudeid tuleks kohaldada üksnes nende hankemenetluste suhtes, mis kuuluvad direktiivi 2014/23/EL, direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 2014/25/EL kohaldamisalasse, st hankemenetluste suhtes, mille hinnanguline maksumus vastab kõnealustes direktiivides sätestatud piirmääradele või ületab neid. Sellest tulenevalt ei tohiks käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldada hankemenetluste suhtes, mis ei kuulu nimetatud direktiivide reguleerimisalasse, sealhulgas kohaldatavatest piirmääradest allapoole jäävate hankemenetluste suhtes, et vältida avaliku sektori hankijate ebaproportsionaalseid kohustusi väikese maksumusega hangete puhul, sealhulgas kohalikul tasandil.

(25) 16. detsembril 2025 vastu võetud autotööstuse pakett sisaldab ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/631,42 et näha muu hulgas ette Euroopa Liidus enne 2035. aastat valmistatud väikeste taskukohaste elektrisõidukite erisoodustused, ning sellega muudetakse 2035. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki, kusjuures ülejäänud heitkogused kompenseeritakse liidus toodetud vähese CO2 heitega terase või taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamisega. Autotööstuse pakett sisaldab ka [ettepanekut võtta vastu määrus keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite kohta], millega piiratakse ettevõttesõidukitele antavat rahalist toetust tähisele „Valmistatud Euroopa Liidus“ vastavate heiteta ja vähese heitega ettevõttesõidukitega. Selleks et tagada õiguskindlus ning kooskõla muudetud määrusega (EL) 2019/631 ja [ettepanekuga võtta vastu määrus keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite kohta], tuleks käesolevas määruses määratleda mõisted „liidus valmistatud väikesed taskukohased elektrisõidukid“, „liidus toodetud vähese CO2- heitega teras“ ning „Euroopa Liidus valmistatud ettevõttesõiduautod ja -kaubikud“.

(26) Selleks et menetlusi lihtsustada ja halduskoormust vähendada, ei tohiks käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse tõendamine põhjustada ettevõtjatele ega avaliku sektori hankijatele ebaproportsionaalset koormust. Seepärast peaks tõendamissüsteem tuginema ettevõtja kinnitusele. Selline lähenemisviis on kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL kehtestatud riigihangete üldise raamistikuga, eelkõige selle artikliga 59, milles on sätestatud ettevõtja

40Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj).

41Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

42Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/631/oj).

ET 24 ET

kinnitus nõuetele vastavuse kohta, tingimusel et edukas pakkuja seda hiljem kontrollib. Sõidukite puhul peaksid tootjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/85843 kohase vastavussertifikaadi väljastamisel esitama lisadokumendi, mis tõendab sõidukite vastavust asjakohastele liidu päritolu nõuetele. See dokument peaks olema samaväärne ettevõtja kinnitusega ja moodustama osa tõendavatest dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(27) Selleks et tagada käesoleva määrusega kehtestatud nõuete jätkuv asjakohasus ka siis, kui turutingimused, tehnoloogia areng ning liidu kliima- ja siseturupoliitika eesmärgid jätkuvalt muutuvad, tuleks komisjonile anda õigus nõuded objektiivsete kriteeriumide ja seiretulemuste alusel läbi vaadata. Kui komisjon hindab, kas vaadata läbi liidu päritolu nõuded, vähese CO2 heite nõuded või mõlemad, peaks ta võtma arvesse muutusi asjaomastes õigusraamistikes, sealhulgas päritolureeglitega seotud tollialastes õigusaktides, direktiiviga 2003/87/EÜ sätestatud heitkogustega kauplemise süsteemis, määruses (EL) 2023/956 sätestatud süsiniku piirmeetmes ja kaubanduse kaitsemeetmetes.

(28) Investeeringutel, sealhulgas välismaiste majandusüksuste investeeringutel, on oluline roll tugeva siseturu ja territoriaalse sidususe edendamisel, eelkõige innovatsiooni edendamise ja liidu majanduskasvu edendamise kaudu, mis on oluline liidu konkurentsivõime seisukohalt. Erandlikel asjaoludel võivad aga eriti suured investeeringud, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellel on maailmas märkimisväärne tootmisvõimsus, häirida olulisi tarneahelaid ja selliste kujunemisjärgus strateegiliste sektorite julgeolekut, mis on siseturu arengu seisukohast eriti olulised. Liikmesriikide poolt selliste investeeringute suhtes kohaldatavad erinevad tingimused killustavad siseturgu, luues investoritele ebavõrdsed tingimused, mis võimaldavad investeeringuid, mis ei anna liidu majandusele tõelist lisaväärtust, kuid tekitavad märkimisväärse riski nende sektorite arengule ja tarnekindlusele ning loovad stiimuli investorite õiguslikuks arbitraažiks. Selliste investeeringute tegemise tingimusteta lubamine võib tähendada, et valitud strateegiliste tehnoloogiate ja innovatiivse tootmistegevusega seotud lisaväärtuse loomine jääb väljapoole liitu, mis mõjutab kahjulikult liidu tarnekindlust ja tehnoloogia arengut kujunemisjärgus strateegilistes sektorites. Peale selle võib siseturu tingimusteta avatus sellistele suurtele investeeringutele seada kahtluse alla liidu rohe- ja digipöördeks ja kaitsevõimeks vajaliku tehnoloogilise arengu. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätetega tagada, et sellised suured investeeringud, mis tulevad kolmandatest riikidest, kellel on eriti märkimisväärne turupositsioon, ei häiri liidu tarnekindlust ega majandusjulgeolekut, ning tagada liidu tehnoloogiline areng kujunemisjärgus strateegilistes sektorites. Kui sellised investeeringud ei taga liidu piisavat osalemist ja tehnosiiret, pärsib liidu suutlikkuse puudumine kujunemisjärgus strateegiliste sektorite pikaajalist tarnekindlust, olenemata riigist, kellele kuulub märkimisväärne osa asjaomasest ülemaailmsest tarnest. Lisaks sellele on täheldatud, et teatavad sedalaadi investeeringud ei paku liidu töötajatele sisulist tööhõivet, ning see ohustab siseturu kujunemisjärgus strateegiliste sektorite arendamiseks vajalike oskuste arendamist.

43Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).

ET 25 ET

(29) Selleks et tagada, et siseturg jääb investeeringute jaoks atraktiivseks ning et investeeringud annavad liidu majandusele ja ühiskonnale lisaväärtust, on vaja kehtestada ühised tingimused välismaisteks otseinvesteeringuteks kujunemisjärgus strateegilistesse tootmissektoritesse. Need sektorid peaksid olema innovatsioonipotentsiaaliga töötleva tööstuse sektorid, kus liidu ettevõtjad ei ole veel üleilmse innovatsiooni eesliinil ega selle lähedal ning kus tuleks tagada liidu asjakohane suutlikkus ja osalemine. Ühtlustatud kriteeriume tuleks kohaldada sellise kolmanda riigi välisinvestorite suhtes, kellele kuulub üle 40 % ülemaailmsest tootmisvõimsusest kujunemisjärgus strateegilistes sektorites. Käesoleva määruse sätete tõhususe tagamiseks peaks komisjon jälgima nende sektorite ülemaailmset tootmisvõimsust ja avaldama tulemused.

(30) Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi rajatisi või uue ettevõtja, nimetatakse seda greenfield-välisinvesteeringuks. Nii greenfield- kui ka brownfield-välisinvesteeringud peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd need hõlmavad liidu sihtettevõtja või liidu vara üle kontrolli omandamist, kuna mõlemad võivad mõjutada hästi toimivat siseturgu.

(31) Investeeringute läbivaatamine ja ühtsete tingimuste kohaldamine peaks toimuma kooskõlas käesoleva määrusega. Selles tuleks arvesse võtta kogu kättesaadavat teavet ja järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks peaksid kõik meetmed, mida liikmesriikide ametiasutused või komisjon võtavad seoses välisinvesteeringute läbivaatamisega, olema kooskõlas liidu õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitega 49 ja 63.

(32) Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada kujunemisjärgus strateegilistesse sektoritesse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute suhtes kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud piirmääradega, olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/45244 loodud taustauuringumehhanismist. Lisaks sellele tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada, ilma et see piiraks liidu konkurentsiõiguse vahendite, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/256045 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200446 kohaldamist.

(33) Välismaiste otseinvesteeringute kriteeriumid peaksid hõlmama kolmandate riikide investorite (edaspidi „välisinvestorid“) liidus tehtavaid investeeringuid liidu kujunemisjärgus strateegilistesse sektoritesse. Siiski võib olla vajalik hõlmata ka selliste ettevõtjate investeeringuid liitu, keda otseselt või kaudselt kontrollib kolmanda riigi isik või ettevõtja, sõltumata tegeliku omaniku asukohast (edaspidi „välisinvestori tütarettevõtja“), kuna need võivad samuti häirida siseturu toimimist, sealhulgas selle tarnekindlust ja majandusjulgeolekut, märkimisväärse turuosaga kolmanda riigi üksuse kontrolli tõttu. Seepärast peaksid investeerimisasutused kohaldama

44Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79l, 21.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj).

45Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).

46Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj).

ET 26 ET

investeerimiskriteeriume, kui need on selgelt vajalikud, et tõhusalt tagada liidus avaliku julgeoleku, tarnekindluse, majandusjulgeoleku ja keskkonnakestlikkuse kaitse, ning kui see on oluline siseturu tehnoloogiliseks arenguks rohe- ja digipöörde ning kaitseotstarbel. Samuti on see vajalik selleks, et vältida määruse sätetest kõrvalehoidmist, kui alternatiivsed meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad. Selleks et tagada välisinvestori tütarettevõtja tehtud investeeringute suhtes ette nähtud tingimuste proportsionaalne kohaldamine, peaks komisjonil olema võimalus teadet hinnata ja nõuda, et investeerimisasutus seaks teatavad tingimused. Peale käesoleva määruse kohaste välisinvestori tütarettevõtja tehtud välismaiste otseinvesteeringute läbivaatamise ei tohiks teistest liidu liikmesriikidest pärit investeeringutele tingimusi seada ega neid takistada.

(34) On vaja tagada püsiv seos välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel, olenemata sellest, kas välisinvestor teeb investeeringu otse või liidus asuva ja välisinvestori kontrolli all oleva ettevõtja kaudu. Seda ei tuleks siiski kohaldada selliste äriühingu väärtpaberite omandamise suhtes, mis on ette nähtud üksnes finantsinvesteeringuteks ja mille eesmärk ei ole mõjutada äriühingu juhtimist või kontrolli (edaspidi „portfelliinvesteeringud“).

(35) Kontsernisisene restruktureerimine ja finantsasutustesse tehtud investeeringud seoses kriisilahenduse vahendi ning allahindamise ja konverteerimise õiguse rakendamisega peaksid jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Sisemised restruktureerimised tuleks kohaldamisalast välja jätta üksnes niivõrd, kuivõrd neid tehakse üksnes liidu sihtettevõtja või selle kontserni, millesse liidu sihtettevõtja kuulub, sisemise rekonstrueerimise eesmärgil, ilma et see tooks kaasa muutusi liidu sihtettevõtja tegelikus kasusaajas või kontrollis. Eelkõige tuleks sisemised restruktureerimised välja jätta, kui nende tulemusel ei teki olukorda, kus uus välisinvestor omandab omandiõiguse või kontrolli liidu sihtettevõtja üle või äriühingu üle, mis otseselt või kaudselt omab või kontrollib kõnealust liidu sihtettevõtjat, või kui välisinvestorite valduses olevate aktsiate arv suureneb või kui tehinguga kaasnevad välisinvestoritele täiendavad õigused, mis võivad muuta ühe või mitme välisinvestori tegelikku osalemist liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollis.

(36) Välismaiste otseinvesteeringute kriteeriume tuleks kohaldada üksnes selliste kujunemisjärgus strateegiliste sektorite välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mis saavutavad investeeringu piirmäära, mis võib häirida siseturu toimimist. 100 miljoni euro suurust piirmäära tuleks pidada selliseks, mis võib mõjutada siseturgu head toimimist kujunemisjärgus strateegilistes sektorites. Ilma ühtseid tingimusi järgimata kujutaksid sellised käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad välismaised otseinvesteeringud endast suurt riski liidu julgeolekule ja keskkonnakestlikkusele, kuna need ei looks piisavat lisaväärtust, sealhulgas ei tagaks liidu panust investeeringutesse, liidu tehnoloogilise arengu edendamist, liidu töötajate tööhõivet ja panust liidu siseturu väärtusahelatesse.

(37) Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslik kohaldamine, peaks iga liikmesriik määrama investeerimisasutuse, kelle ülesanne on hinnata välismaiste majandusüksuste investeerimistingimusi kujunemisjärgus

ET 27 ET

strateegilistes sektorites. Lisaks sellele peaksid tal olema oma ülesannete tulemuslikuks ja sõltumatuks täitmiseks õiguslikud, haldus- ja rahalised vahendid, võttes nõuetekohaselt arvesse asutusi, kes juba vastutavad määruse (EL) 2019/452 rakendamise eest.

(38) Selleks et liikmesriigid saaksid käesolevas määruses määratletud investeeringud tõhusalt kindlaks teha, peaksid välisinvestorid enne liidu ettevõtjates või varades märkimisväärse osaluse omandamist või loomist teavitama pädevaid asutusi. 30 %-lise omandiõiguse või muude õiguste piirmäära kehtestamine, millega kehtestatakse kontroll nii ettevõtjate kui ka varade üle, peaks tagama, et mehhanism hõlmab investeeringuid, mis võivad mõjutada siseturu tõrgeteta toimimist.

(39) Selleks et minimeerida osadena või kaudse omandamise kaudu kõrvalehoidmise ohtu, kui mitu välisinvestorit tegutsevad kooskõlastatult või kui investeeringuid tehakse seotud üksuste või keerukate omandistruktuuride kaudu, peaks investeerimisasutus investeeringu väärtuse ja teavitamiskünnise kindlaksmääramiseks nende vastavad osalused summeerima. Summeerimist tuleks rakendada ka samas liidu ettevõtjas või varas olevate osaluste suhtes, olgu need siis otsesed või kaudsed, eraldiseisvad või ühised, et tagada nõuetekohane teavitamine olulist mõju või kontrolli tekitavatest järjestikustest tehingutest.

(40) Selleks et tagada liidu osalemine märkimisväärse ülemaailmse positsiooniga kolmandatest riikidest pärinevates suurtes välismaistes otseinvesteeringutes, tuleks käesoleva määrusega kehtestada piirangud omandiõiguse ja kontrolli ulatusele, mida välisinvestorid võivad liidu ettevõtjates ja varades omandada. Seega ei tohiks välisinvestorid otseselt ega kaudselt luua, omandada, omada ega teostada osalusi, mis moodustavad üle 49 % aktsiakapitalist, hääleõigusest või samaväärsest osalusest mis tahes liidu sihtettevõtjas, ega luua ega omandada samaväärseid omandi-, rendi- või muid õigusi, mis annavad kontrolli liidu vara üle.

(41) Selleks et tagada välisinvestorite ja liidu ettevõtjate koostöö kujunemisjärgus strateegilistes sektorites koos liidu partnerite samaaegse piisava osalemisega, tuleks kehtestada ühisettevõtete asutamise nõuded, mis peaksid hõlmama lepingupõhiseid kokkuleppeid. Välisinvestorile ei tohi ühisettevõttes kuuluda rohkem kui 49 % ühegi ühisettevõttes osaleva liidu ettevõtja aktsiakapitalist, hääleõigusest või samaväärsetest osalustest või muudest kontrolli andvatest õigustest. See tingimus peaks aitama kaasa ka liidu strateegilisele sõltumatusele ja tagama lisaväärtuse siseturule.

(42) Välismaise otseinvesteeringu heakskiitmise tingimuste raames tuleb hinnata, kas tehnosiire võib aidata kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele. Selleks tuleks välisinvestoreid julgustada andma liidu sihtettevõtjale, ühisettevõttele või liidu vara omandavale või omavale juriidilisele isikule litsentsi asjaomastele intellektuaalomandi õigustele ja oskusteabele, mis on vajalikud asjaomaseks majandustegevuseks välismaise otseinvesteeringu kontekstis. Seepärast peaks välisinvestor andma liidu sihtettevõtjale, ühisettevõttele või liidu vara omandavale või omavale juriidilisele isikule asjakohase(d) intellektuaalomandi litsentsilepingu(d). Nende lepingute kohaldamisala ja tingimused, nagu näiteks asjaomaste intellektuaalomandi õiguste täpne olemus, litsentsi ainuõigus, litsentsi kestus või konfidentsiaalsuse säilitamise meetmed, peaksid vastama käesoleva määruse ja asjaomase investeeringu asjaoludele ja eesmärgile. Välisinvestor peaks kohustuma andma asjaomaseks majandustegevuseks vajalikud litsentsid oma intellektuaalomandi õigustele ja asjakohasele oskusteabele. Selleks esitatakse investeerimisasutusele konfidentsiaalselt võimalike litsentsilepingute peamiste aspektide kirjeldus.

ET 28 ET

(43) Kui liidu sihtettevõtjale või liidu vara omandavale või omavale juriidilisele isikule kuuluvad enne välisinvesteeringu tegemist intellektuaalomandi õigused leiutisele, teosele või muule varale, mille suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi kaitset, peaksid need intellektuaalomandi õigused jääma täielikult ja eranditult liidu sihtettevõtja või liidu vara omandava või omava juriidilise isiku kontrolli alla. Välisinvestor ei tohiks nõuda endale intellektuaalomandi õigusi ega tegeleda ühegi tegevusega, mis mõjutaks liidu sihtettevõtja või liidu vara omandava või omava juriidilise isiku võimet omada ja kasutada intellektuaalomandi õigusi oma leiutistele, teostele, kaubamärkidele, disainilahendustele või mis tahes muule asjakohasele varale, mis on omandatud enne välisinvesteeringut. Kui intellektuaalomandi kaitse alla kuuluv leiutis, teos või muu vara on liidu sihtettevõtja või liidu vara omandava või omava juriidilise isiku ja välisinvestori vahelise koostöö tulemus või ühisettevõtte tulemus, peaksid intellektuaalomandi õigused olenevalt asjaoludest kuuluma ühiselt välisinvestorile, liidu sihtettevõtjale või liidu vara omandavale või omavale juriidilisele isikule. Intellektuaalomandi õiguste kaasomandiga kaasnevad tingimused tuleks võimalikult suures ulatuses määratleda ja edastada investeerimisasutusele enne välismaise otseinvesteeringu heakskiitmist. Need tingimused peaksid sisaldama selgitusi selle kohta, kas ühel kaasomanikul on õigus anda litsentsi ja algatada rikkumismenetlust, ning rahalisi kokkuleppeid seoses intellektuaalomandi õiguste ja litsentsilepingute taotlemise ja registreerimisega. Juriidilise isiku staatuseta ühisettevõtte puhul tuleks investeerimisasutusele esitada selgitused intellektuaalomandi omandiõiguse kohta.

(44) Tuleb tagada, et välisinvestorite eksperditeadmised käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suurte välismaiste otseinvesteeringute kohta aitavad kaasa liidu tehnoloogilisele arengule nii liidu sihtettevõtja, ühisettevõtte või liidu vara omandava või omava juriidilise isiku piires kui ka väljaspool seda. Selleks peaksid välisinvestorid investeerima liidus elluviidavatesse teadus- ja arendusprojektidesse, tagades samal ajal, et liit saaks nende tulemustest kasu. Seepärast tuleb välismaise otseinvesteeringu heakskiitmise tingimuste osana hinnata, kas välisinvestorite teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringud on selle eesmärgi saavutamiseks piisavad. Sellised investeeringud võivad olla suunatud liidus asuvate teadusasutuste toetuseks, sealhulgas liidu sihtettevõtjaga, ühisettevõttega või liidu vara omandava või omava juriidilise isikuga läbiviidavate ühisprojektide raames. Neid investeeringuid võib teha ka liidu sihtettevõtjasse, ühisettevõttesse või liidu vara omandavasse või omavasse juriidilisse isikusse, et arendada või ellu viia konkreetseid teadus- ja arendustegevusi. Need investeeringud võivad hõlmata ka liidu töötajate koolitamist või otsest või kaudset rahalist toetust liidu sihtettevõtja, ühisettevõtte või liidu vara omandava või omava juriidilise isiku teadus- ja arendusprojektidele. Liidus elluviidavatesse teadus- ja arendusprojektidesse tehtavate investeeringute hindamine ei tohiks piirata liidu konkurentsiõiguse vahendite, sealhulgas määruste (EL) 2022/2560 ja (EÜ) nr 139/2004 kohaldamist.

(45) Selleks et edendada välismaiste majandusüksuste investeeringute kestlikku integreerimist siseturule ja oskuste arendamist kujunemisjärgus strateegilistes sektorites ning tagada investeeringu asukohas sisuline sotsiaalne panus, peaks sellised investeeringud andma tööd teatavale osale liidu töötajatest ning pakkuma asjakohaseid koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, kaasates haridus- või koolitusteenuse osutajaid ning sotsiaalpartnereid. Välisinvestor peaks tagama, et käesolevas määruses sätestatud piirmäärad on täidetud kõigi töötajate kategooriate, sealhulgas tootmis-, tehnilise, järelevalve- ja juhtivpersonali puhul.

ET 29 ET

(46) Selleks et tugevdada kujunemisjärgus strateegiliste sektorite tööstussuutlikkust ja integreerida välismaised otseinvesteeringud liidu tööstusökosüsteemi, tuleks teatavat osa liidus toodetud sisenditest kasutada selliste investeeringutega liidu turule lastavates toodetes.

(47) Selleks et tagada, et välismaised otseinvesteeringud vastavad vähemalt neljale käesolevas määruses sätestatud kuuest tingimusest, peaks pädev investeerimisasutus iga teate läbi vaatama ja tegema põhjendatud otsuse selle heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. Investeerimisasutused peaksid kindlaks tegema, kas tingimused on täidetud või vajaduse korral, kas välisinvestoril on kavatsus neid tingimusi täita. Selliseid investeeringuid ei tohiks teha ilma investeerimisasutuse sõnaselge heakskiiduta. Seega peaksid välisinvestorid enne asjaomase välismaise otseinvesteeringuga seotud majandustegevuse alustamist vastama teatavatele tingimustele. Investeerimisasutused peaksid tegema otsuse aja jooksul, mis tagab nii menetluse tõhususe kui ka õiguskindluse. Kui see on juhtumi keerukuse või täiendava teabe vajaduse seisukohast vajalik, võib seda tähtaega õigustatud ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pikendada.

(48) Liikmesriigid peaksid komisjoni saadud teadetest teavitama, et komisjon saaks investeerimiskeskkonda tõhusalt jälgida ja tagada kogu siseturul ühtlustatud investeerimisraamistiku.

(49) Selleks et tagada käesoleva määruse horisontaalne kohaldamine siseturul, peaks komisjonil olema võimalik esitada arvamus selle kohta, kas investeering vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. See arvamus tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Kui investeerimisasutus kavatseb oma otsuses komisjoni arvamusest kõrvale kalduda, peaks ta pikendama heakskiitmismenetlust veel kahe kuu võrra, et nõuetekohaselt hinnata komisjoni argumente. Otsuse tegemisel peaksid liikmesriigid põhjendama, kuidas nad komisjoni arvamust arvesse võtsid.

(50) Selleks et tagada käesoleva määruse horisontaalne kohaldamine ühtsel turul, peaks komisjonil olema võimalik välismaised otseinvesteeringud omal algatusel või välismaisest otseinvesteeringust mõjutatud liikmesriigi algatusel läbi vaadata. See peaks eelkõige kehtima investeeringute puhul, mis mõjutavad mitut liikmesriiki, samuti suure väärtusega investeeringute ja liidu jaoks erilise strateegilise tähtsusega investeeringute puhul, kuna need mõjutavad ühtset turgu.

(51) Investeerimisasutused peaksid tagama tingimuste täitmise mitte ainult välismaisest otseinvesteeringust teavitamise ajal, vaid vajaduse korral kogu selle tegevuse vältel, et tagada välismaisest otseinvesteeringust saadava kasu maksimeerimine siseturul.

(52) Selleks et tagada, et välismaiste otseinvesteeringute kriteeriumid kujunemisjärgus strateegiliste sektorite jaoks on jätkuvalt asjakohased ka siis, kui turutingimused, tehnoloogia areng ning liidu kliima- ja siseturupoliitika eesmärgid jätkuvalt muutuvad, peaks komisjon jälgima strateegiliste sektorite ülemaailmseid tootmissuundumusi ja tal peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse välisinvesteeringute kriteeriumid täiendavatele strateegilistele sektoritele. Komisjon peaks hindama eelkõige läviväärtust ning seda, kas kõik käesolevas määruses osutatud investeerimiskriteeriumid on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks asjakohased ja vajalikud.

(53) Tööstustegevuse klasterdamine võib oluliselt kaasa aidata käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele ja teatavate strateegiliste sektorite tugevdamisele siseturul. Seepärast on asjakohane edendada tööstustootmise eelisarendusalade arendamist.

ET 30 ET

Sellised alad peaksid olema geograafilise ulatuse osas piiritletud, et edendada tööstussümbioosi. Nende alade määramisel peaksid liikmesriigid vajaduse korral koostöös piirkondlike omavalitsustega võtma arvesse tööstustootmist (eelkõige teatavates strateegilistes sektorites) ja oma piirkondade üldist arengutaset, keskendudes vähem arenenud ja üleminekupiirkondadele. Selleks et tugevdada liidu tööstusbaasi vastupanuvõimet, strateegilist sõltumatust ja konkurentsivõimet, peaks tööstustootmise eelisarendusalade määramine olema kooskõlas strateegiliste projektide ja muude liidu algatustega, nagu nullnetotööstuse arengukeskused.

(54) Tööstuse arengu meetmetega tuleks eelisarendusaladel saavutada asjakohane koostoime muude liidu algatustega, sealhulgas liidu õigusaktides tunnustatud strateegiliste projektidega, nullnetotööstuse arengukeskustega ja liidu rahastamisvõimalustega, et ühtlustada siseturu strateegilisi prioriteete ja toetada liidu strateegilise sõltumatuse ja konkurentsivõime jaoks olulisi tööstusrajatisi. Seda toetust tuleks kohaldada ka ettevõtjate suhtes, kellele on määruse (EL) XXXX/[XX]47 (Euroopa Konkurentsivõime Fond) alusel antud konkurentsivõime märgis, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on need konkreetselt välistanud.

(55) Selleks et tagada eelisarendusalade projektide jaoks kriitiliste toormete piisav tarne, peaks määruse (EL) 2024/1252 artikli 35 alusel loodud Euroopa kriitiliste toormete nõukogu looma platvormi, et vahetada teavet kriitiliste toormetega seotud tarneahela kitsaskohtade kohta eelisarendusaladel. Asjaomaste valdkondade projektide puhul peaks olema võimalik kasutada määruse (EL) 2024/1252 artikli 25 alusel loodud ühisostude mehhanismi, et koondada nende nõudlus strateegiliste toorainete järele ja suurendada nende läbirääkimispositsiooni võimalike müüjatega, eriti kui need hõlmavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ning väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid.

(56) Eelisarendusalade tõhusa kasutuselevõtu ja tootmistegevuse arendamise peamine eeltingimus on nende piisav ja õigeaegne energiavarustus. Usaldusväärne ja täpne teave tulevase energianõudluse kohta aitab kaasa elektrivõrgu kulutõhusale arendamisele. Seetõttu peaksid liikmesriigid koostama iga eelisarendusala kohta analüüsi, milles määratletakse selle tulevane energiavajadus. Selle analüüsi eesmärk peaks olema anda teavet riigisisese võrgu planeerimiseks, aidates seeläbi kaasa sihipärastele ennetavatele võrguinvesteeringutele ja kiirematele energiaühendustele eelisarendusalal. Ulatuse määratlemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjakohase transpordi- ja võrgutaristu kättesaadavust. Nende hindamiste tulemused peaksid kajastuma riiklikes võrgu arengukavades, et võtta tulevases võrgu planeerimises piisavalt arvesse tulevasi energianõudluse punkte.

(57) Loodavate tööstustootmise eelisarendusalade määramisel tuleks arvestada haridus- ja koolitusvõimalustele juurdepääsu või nende loomise potentsiaali, et tagada oskustööjõu kättesaadavus.

(58) Selleks et edendada tööstustootmise eelisarendusalade arendamist ja kiirendada nendel aladel tööstustegevuseks vajalikke loamenetlusi, peaksid liikmesriigid kehtestama koond-põhiloa, mis kajastab iga määratletud tööstuse eelisarendusala eripära ja on kohandatud seal tulevikus tegutseva(te)le tööstustootmise sektori(te)le. See avaliku

47Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697, (EL) 2021/783, tunnistatakse kehtetuks määruste (EL) 2021/696 ja (EL) 2023/588 teatavad sätted ning muudetakse määrust (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] (COM(2025) 555 final, 16.7.2025).

ET 31 ET

sektori asutuste väljastatud koond-põhiluba peaks hõlmama lubasid, mida piirkonnas selliseks tegevuseks tavaliselt nõutakse, välja arvatud käitisepõhised load, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL48 alusel nõutavad load ja võrguga liitumise luba. Sellest tulenevalt tuleks projektiarendajatelt nõuda täiendavate lubade hankimist üksnes tegevuste puhul, mida koond-põhiluba ei hõlma, ning vajaduse korral ka keskkonnamõju hindamist. Tegevuse puhul, mis võib mõjutada liidu ja riiklikke kaitsealasid, tuleks asjakohased load anda alles pärast seda, kui on tagatud, et tegevus on kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Selline lähenemisviis peaks loamenetlusi märkimisväärselt kiirendama ja vähendama nendega seotud halduskoormust, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme.

(59) Selleks et luua raamistik liidu strateegilise sõltumatuse ja majandusjulgeoleku tagamiseks asjakohaste tööstustoodete kindlatele, kestlikele ja vastupanuvõimelistele tarnetele juurdepääsu kaudu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi selliste kolmandate riikide loetelus, kelle komponente ei käsitata liidust pärit komponentidega samaväärsetena, kehtestada või muuta liidu päritolu- ja vähese CO2 heite nõudeid, sealhulgas täiendavate nullnetotehnoloogiate ning II ja III lisas loetletud toodete ja teenuste puhul, kehtestada liidu tasandi nõudluspoolsed meetmed keemiatööstuse toodete jaoks, võttes muu hulgas arvesse kriitilise tähtsusega kemikaalide liidu soovitusi, välismaiste otseinvesteeringute kriteeriumide laiendamist täiendavatele kujunemisjärgus strateegilistele sektoritele, välismaiste otseinvesteeringute kriteeriumide ühiste menetlusnormide täpsustamist ning toodete kasvuhoonegaaside heite mahukusel põhinevate klassifitseerimissüsteemide kehtestamist. Eriti oluline on see, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega49. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses liidust pärit toodete ja komponentide mahuosa arvutamise meetodi täpsustamisega ning artiklis 15 sätestatud tingimustele vastavuse kontrolliga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201150.

(61) Komisjon peaks käesolevat määrust hindama liikmesriikide esitatud teabe põhjal. 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks selline hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus. Samuti peaks see olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele.

48Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/75/oj).

49ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 50Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse

eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 32 ET

(62) Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine, peaksid liikmesriigid kohaldama karistusi nende ettevõtjate suhtes, kes ei täida oma kohustusi. Sellised karistused ei tohiks piirata käesolevas määruses sätestatud konkreetseid karistusnõudeid, näiteks välismaiste otseinvesteeringute puhul, vaid neile lisanduma. Seepärast on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid riigisiseses õiguses mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse täitmata jätmise eest. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et projektiarendajatel on kooskõlas riigisisese õigusega asjakohasel juhul juurdepääs halduslikule või kohtulikule kontrollile.

(63) Käesoleva määruse läbivaatamisel peaks komisjon hindama vajadust muuta III ja IV peatüki sätteid. Eelkõige peaks komisjon kaaluma sihipärase liidu päritolu nõude kehtestamist liidu majandusjulgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega transpordisektorites, eelkõige laevade ja raudteeveeremi ehituses. Komisjon peaks kaaluma ka lennundustoodetesse ja nende osadesse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute põhjalikumat läbivaatamist.

(64) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724,51 millega loodi ühtne digivärav, nähakse ette siseturu toimimise seisukohast olulise teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldnormid. Selleks et ettevõtted ja töötleva tööstuse projektiarendajad, sealhulgas piiriüleste projektide arendajad, saaksid siseturust otsest kasu, ilma et neile tekiks põhjendamatu täiendav halduskoormus, tuleb käesoleva määruse kohase loamenetluse raames asjaomastele asutustele esitada teave, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1724 I lisas. Sellega seotud menetlused on esitatud kõnealuse määruse II lisas, tagamaks et projektiarendajad saaksid kasutada täielikult veebipõhiseid menetlusi ja andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi teenuseid. Eelkõige peaks töötleva tööstuse projektiarendajatel olema veebis täielik juurdepääs kõigile loamenetlusega seotud menetlustele ja võimalus need lõpule viia kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 6 lõikega 1 ja kõnealuse määruse II lisaga. Määrust (EL) 2018/1724 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(65) Määrusega (EL) 2024/1735 on kehtestatud vastupanuvõimet käsitlevad nõuded mitmesugustele nullnetotehnoloogia lõpptoodetele. Nende nõuete eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest kolmandatest tarneriikidest, kuid need ei ole piisavad, et võimaldada liidu tootmisharudel suurendada siseturu potentsiaali ja nendega kaasneb kõrvalehoidmise oht. Seepärast peaks õigusraamistik selliste probleemide lahendamiseks sihipärase täiendava sekkumise kaudu tagama, et liidus meelitataks ligi ja säilitataks tehnoloogilist oskusteavet.

(66) Käesoleva määruse riigihankeid käsitlevad sätted peaksid tuginema määruse (EL) 2024/1735 vastupanuvõimet käsitlevatele sätetele ning täiendama neid, kehtestades lisanõuded akupõhistele energiasalvestussüsteemidele, päikeseelektri tehnoloogiatele, soojuspumpadele, maismaa- ja meretuuleenergia tehnoloogiatele, elektrolüüsiseadmetele ja tuumalõhustumisenergia tehnoloogiatele. Need lisanõuded peaksid tagama, et teatav osa toodetest ja nende peamistest erikomponentidest pärineb liidust. Selline lähenemisviis peaks tagama piisava mitmekesistamise ning tugevdama

51Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

ET 33 ET

liidu strateegilist tootmisvõimsust ja tehnoloogilist suveräänsust. Nõuetekohasuse tõendamise süsteem peaks vähendama halduskoormust ning olema kooskõlas ühiste riigihanketavadega ja määruse (EL) 2024/1735 kohase olemasoleva nõuetekohasuse tõendamise süsteemiga. Seepärast peaks see tuginema ettevõtja kinnitusele.

(67) Lisaks määruse (EL) 2024/1735 riigihankeid käsitlevate sätete täiendamisele tuleks neid suurema õiguskindluse tagamiseks muuta ka käesoleva määrusega. Määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 kohaldamisala peaks piirduma nende nullnetotehnoloogiatega, mille puhul eeldatakse asjakohases mahus riigihankeid, suurendades seeläbi sätte selgust.

(68) Kooskõlas sama poliitikaeesmärgiga, mida taotletakse määruse (EL) 2024/1735 kohaste taastuvenergia võistupakkumistega, tuleks käesoleva määrusega laiendada täiendavaid liidu päritolu nõudeid teatavate taastuvenergiatehnoloogiate võistupakkumistele, et aidata tugevdada liidu tööstusbaasi ja tagada nullnetotehnoloogia tarneahelate vastupanuvõime. Taastuvenergia võistupakkumiste eripärasid arvesse võttes peaksid täiendavad nõuded kehtima võistupakkumiste kontekstis kõige asjakohasematele nullnetotehnoloogiatele, milleks on akupõhised energiasalvestussüsteemid, päikeseelektri tehnoloogiad, elektrolüüsiseadmed ning maismaa ja meretuuleenergia tehnoloogiad. Kui võistupakkumiste suhtes kohaldatakse liidu päritolu nõudeid, ei tohiks nende võistupakkumiste suhtes kohaldada muid sätteid, millega kehtestatakse sarnased nõuded riiklikele toetuskavadele.

(69) Selleks et suurendada raamistiku tulemuslikkust ning kajastada geopoliitiliste riskide ja maailmaturu moonutuste hiljutist kasvu, tuleks suurendada nõuete kohaldamisalasse kuuluvate võistupakkumiste osakaalu ning kehtestada kõrgem kulukünnis nendest nõuetest loobumiseks. See peaks ära hoidma ka erandite liigset kasutamist ja olema tõhusaks stiimuliks taastuvenergiatehnoloogiate tootmiseks liidus.

(70) Ettevõtjad ja kodumajapidamised moodustavad olulise osa nullnetotehnoloogia nõudlusest liidus. Riiklikud toetuskavad, mille eesmärk on toetada tarbijate nõudlust selliste toodete järele, on olulised vahendid liidu majandusjulgeoleku tugevdamiseks ja rohepöörde kiirendamiseks. Selleks et tugineda määruse (EL) 2024/1735 vastupanuvõimet käsitlevatele sätetele, on vaja neid sätteid täiendada, kehtestades täiendavad nõuded akupõhistele energiasalvestussüsteemidele, päikeseelektri tehnoloogiatele ja soojuspumpadele. Need lisanõuded peaksid tagama, et teatavad peamised erikomponendid ja mõnel juhul kogu lõpptoode pärinevad liidust. See lähenemisviis on kooskõlas toetuskavade üldeesmärgiga edendada ühiskonna seisukohast soovitavaid tulemusi, et teha edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Lisaks sellele peaks see tagama piisava mitmekesistamise ning tugevdama liidu strateegilist tootmisvõimsust ja tehnoloogilist suveräänsust. Toetuskavade eest vastutavatel avaliku sektori asutustel peaks olema võimalus seada kava toetuskõlblikkuse tingimuseks nõuete täitmine või maksta nõuete täitmise korral täiendavat rahalist hüvitist. Viimasel juhul peaks täiendaval rahalisel hüvitisel olema stimuleeriv mõju. Kui tegemist on riigiabiga, ei tohiks täiendav rahaline hüvitis siiski ületada kohaldatavat abi ülemmäära.

(71) Digitehnoloogiad muudavad jätkuvalt seda, kuidas me energiat toodame, jaotame ja tarbime. Selline digitaalne areng pakub küll enneolematuid võimalusi, kuid on kaasa toonud ka keerukuse ja omavahelise seotuse nüüdisaegsetes energiasüsteemides, mis on nüüd vastuvõtlikud üha suuremale hulgale küberohtudele. Digitehnoloogiate lõimimine energiasüsteemidesse suurendab ründepinda pahatahtlikele isikutele, kes

ET 34 ET

saavad ära kasutada turvanõrkusi, et häirida tegevust, varastada tundlikke andmeid või manipuleerida energiaturgudega. Sellised häired ei ohusta mitte ainult meie energiataristu julgeolekut ja stabiilsust ning pidevat energiavarustust, vaid need mõjutavad ka doominoefektina kõiki stabiilsetest energiavarustusest sõltuvaid majandussektoreid. Lisaks sellele võivad energiasüsteemi häired õõnestada investorite usaldust ning pärssida investeeringuid olulistesse ajakohastamise ja süsinikuheite vähendamise jõupingutustesse. Seepärast on nende süsteemide küberturvalisuse tagamine äärmiselt oluline, et tagada majandusjulgeolek, säilitada usaldus ja suurendada vastupanuvõimet tulevastele probleemidele.

(72) Kõrgetasemelise küberturvalisuse tagamiseks on vaja vältida olukorda, kus [läbivaadatud küberturvalisuse määruse ettepaneku] kohaselt määratletud suure riskiga tarnijad tarnivad kriitilisi komponente taastuvenergia võistupakkumiste pakkujatele, riigihankemenetluste pakkujatele ja riigi sekkumisega toetatavatele lõpptoodetele käesoleva määruse kohaldamisalas.

(73) Lisaks sellele tuleks määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 küberturvalisuse sätteid kohaldada mitte ainult 30 %, vaid kõigi taastuvenergia võistupakkumiste suhtes, võttes arvesse, et küberturvalisus on oluline liidu energiasüsteemi kui terviku stabiilsuse ja tervikluse jaoks. Isegi kui energiasüsteemi küberturvalisuses on puudujääk ainult ühesainsas elemendis, võib see ohustada kogu süsteemi stabiilsust. Lisaks kõrgetasemelisele küberturvalisusele, mis on tagatud elutähtsates sektorites direktiiviga (EL) 2022/2555 ja digielemente sisaldavate toodete puhul määruse (EL) 2024/2847 alusel, peaks määruse (EL) 2024/1735 küberturvalisuse nõuete kohaldamisala laiendamine kõigile taastuvenergia võistupakkumistele veelgi vähendama liidu energiasüsteemi haavatavust ning aitama tagada energia- ja majandusliku stabiilsuse.

(74) Nullnetotehnoloogiate suhtes liidu päritolu ja küberturvalisuse nõuete kohaldamine peaks täiendama määruses (EL) 2024/1735 sätestatud kestlikkuse ja vastupanuvõime nõudeid. Seetõttu tuleks need lisada kõnealusesse määrusesse, et tagada ühtsus ja lihtsustada rakendamist asjaomaste asutuste poolt.

(75) Kooskõlas riigihangete, võistupakkumiste ja riiklike toetuskavade meetmetega peaks käesolev määrus täiendama määrust (EL) 2024/1735 ka liidu päritolu nõuetega liikmesriikide toetusele tuumaelektrijaamade ehitamiseks ja vesiniku elektrolüüsiseadmete tootmiseks. Liidu pikaajalise suveräänsuse, energiajulgeoleku ja sektori vastupanuvõime tagamiseks on oluline, et uutes tuumaelektrijaamades, nii suurtes reaktorites kui ka väikestes moodulreaktorites eelistataks võimalikult palju liidust hangitud tehnoloogiaid ja komponente, säilitades samal ajal kõrgeimad kvaliteedistandardid. Selline strateegia mitte ainult ei suurenda liidu suutlikkust, vaid ka positsioneerib liidu usaldusväärse ja konkurentsivõimelise osalejana ülemaailmsel tuumaenergia turul. Selleks et vältida tehnoloogilise kinnistumisega seotud ohte, tuleks tuumaelektrijaamade liidu päritolu nõudeid kohaldada üksnes uute tuumaelektrijaamade suhtes, välja arvatud olemasolevate tuumaelektrijaamade renoveerimine ja kasutusea pikendamine.

(76) Määrust (EL) 2024/1735 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(77) Vesinik on paljudes tööstusrakendustes energiasüsteemi ümberkujundamise jaoks oluline energiakandja ning aitab edendada üleminekut puhtamatele energiasüsteemidele. Selleks et tulla toime gigavatt-skaalal elektrolüüsiseadmete kasutuselevõtuga liidus, on vaja kooskõlastatud ja tõhustatud toetussüsteemi.

ET 35 ET

(78) Kui liidu päritolu nõuded näevad ette, et teatav arv komponente peab pärinema liidust, täpsustamata, millised neist, tuleks valik jätta ettevõtjatele. See tagab vajalike komponentide tarnijate vahel piisava konkurentsi ja võimaldab ettevõtjatel teha nõuete täitmisel kõige kulutõhusamaid valikuid.

(79) Määrusega (EL) 2024/3110 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada konkreetsete tootekategooriate ja ehitustooteperede jaoks keskkonnakestlikkuse märgistamise nõuded, eeldusel et toote valivad tavaliselt tarbijad ja selle üldine olelusringi keskkonnatoime ei olene paigaldusviisist. Sellised ranged tingimused tuleks kaotada, et komisjon saaks kehtestada ehitustoodete märgistamise nõuded nende CO2-mahukuse alusel, sealhulgas nende toodete puhul, mida tavaliselt lõpptarbijatele ei müüda. Määrust (EL) 2024/3110 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(80) Kui mõni käesoleva määrusega kavandatud meede kujutab endast riigiabi, ei piira selliseid meetmeid käsitlevad sätted ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.

(81) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt toetada vastupanuvõimelist ja vähese CO2

heitega tööstustootmist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist, luues liidu töötleva tööstuse arengut, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet toetav raamistik, mis keskendub valitud strateegilistele sektoritele, ning aidates samal ajal kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, majandusjulgeolekule ning kvaliteetsete töökohtade loomisele, säilitamisele ja neile üleminekule.

2. Lõikes 1 osutatud üldeesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesolevas määruses meetmed, mille eesmärk on:

a) kiirendada tööstuslike tootmisprojektide, sealhulgas energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektide loamenetlusi;

b) luua strateegilistes sektorites teatavate toodete jaoks juhtiv turg, kehtestades riigihangete ja riiklike toetuskavade kontekstis liidu päritolu nõuded või vähese CO2 heite nõuded või mõlemad;

c) kehtestada tingimused välismaistele otseinvesteeringutele kujunemisjärgus strateegilistes sektorites;

d) määrata liikmesriikide poolt tööstusliku tootmise eelisarendusalad, et edendada tööstustegevust.

ET 36 ET

Artikkel 2 Industrialiseerimise eesmärk

Liit ja liikmesriigid püüavad tagada, et 2035. aastaks moodustab liidu töötlev tööstus vähemalt 20 % liidu sisemajanduse koguproduktist.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tööstuslik tootmisprojekt“ – sellise tööstusala ehitamine, ümberehitamine või laiendamine, mis on ette nähtud NACE koodi C (töötlev tööstus) alla kuuluva majandustegevuse teostamiseks, välja arvatud NACE kood C12;

2) „energiamahukad tööstusharud“ – I lisa punktis 1 loetletud tööstusharud;

3) „energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektid“ – nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ52 artikli 17 lõike 1 punktis a määratletud energiamahuka ettevõtte kommertsrajatise ehitamine või ümberehitamine käesoleva määruse I lisa punktis 1 loetletud energiamahukates tööstusharudes, mis vähendab märkimisväärselt ja püsivalt tööstusprotsesside heidet CO2 ekvivalentides mõõdetuna ulatuses, mis on tehniliselt teostatav;

4) „loamenetlus“ – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube tööstuslike tootmisprojektide ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas [ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega53] artiklis 1 määratletud ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmates kõiki taotlusi ja menetlusi alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta;

5) „tervikotsus“ – liikmesriigi asutuse või asutuste tehtud otsus või otsuste kogum, millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajale antakse luba tööstuslikku tootmisprojekti ehitada, laiendada, ümber ehitada ja käitada või mitte;

6) „leping“ – direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud riigihankeleping,54 direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 1 määratletud asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud55 ja direktiivi 2014/23/EL artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioonid;

52Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/96/oj).

53Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega (2025/0400 (COD)).

54Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj).

55Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj).

ET 37 ET

7) „avaliku sektori hankija“ – avaliku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 6, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ning direktiivi 2014/25/EL artiklis 3;

8) „võrgustiku sektori hankija“ – võrgustiku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 7 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 4;

9) „ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, edasimüüja ja ekspediitorteenuse osutaja ning riigihankemenetluste kontekstis direktiivi 2014/23/EL artikli 5 punktis 2, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 10 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 6 määratletud ettevõtja;

10) „riigihanke menetlus“ – üks järgmistest menetlustest:

a) direktiiviga 2014/23/EL hõlmatud ehitustööde või teenuste kontsessiooni andmise menetlus;

b) direktiiviga 2014/24/EL hõlmatud mis tahes liiki hankemenetlus riigihankelepingu sõlmimiseks või direktiiviga 2014/25/EL hõlmatud mis tahes liiki hankemenetlus asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingu sõlmimiseks;

11) „kasvuhoonegaaside heite mahukus“ – artikli 10 lõikes 2 osutatud tööstustoodete tootmisel eralduv heide (mõõdetuna CO2 ekvivalenttonnides);

12) „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodet toodab või on lasknud selle disainida või toota ja turustab seda oma nime või kaubamärgi all;

13) „süsteemipiirid“ – keemiliste või füüsikaliste protsesside rühm, mida võetakse arvesse toodete kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamisel;

14) „lähteaine“ – tootmisprotsessi sisendmaterjal, mis on osa süsteemipiiridest;

15) „keemiatööstus“ – NACE Rev. 2 koodi C20 (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) alla klassifitseeritud tegevus, millega tegelevad liidus asuvad tootjad;

16) „kestlikud süsinikuallikad“ – biomass, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud kestlikkuse kriteeriumidele, ning süsiniku kogumisel tekkivad jäätmed ja süsinik;

17) „aine“ – määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 2 punktis 7 määratletud aine;

18) „segu“ – määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 2 punktis 8 määratletud segu;

19) „turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus toote tasuline või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

20) „kütuseelemendiga sõiduk“ – sõiduk, mille jõuseade koosneb ainult energiamuunduritest, mis muudavad keemilise energia (sisend) elektrienergiaks (väljund) või vastupidi, ja elektrimasinatest veojõuallikatena;

21) „mootorsõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud M- või N-kategooria sõiduk56;

56Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).

ET 38 ET

22) „välise laadimisega hübriidelektrisõiduk“ või „OVC-HEV“ – sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mis sisaldab vähemalt kahte liiki veojõuallikaid, millest üks on välisest allikast laetav elektrimasin;

23) „täiselektrisõiduk“ – sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, kus veojõuallikateks on ainult elektrimasinad, ning mille veojõuallika energiasalvestussüsteem koosneb üksnes laetavatest elektrienergia salvestussüsteemidest;

24) „peamised erikomponendid“ – komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/1178 lisas loetletud peamised erikomponendid57;

25) „sõiduki veoaku“ – elektrisõidukiaku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet veojõu tekitamiseks, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 1458;

26) „elektrilise jõuseadme komponendid“ – jõuelektroonika, transpordis jõuallikana kasutatavad elektrimootorid ja elektriajamiga teljed ning nende komponendid, rootorid ja staatorid;

27) „peamised elektroonilised süsteemid“ – täiustatud juhiabisüsteemid (sealhulgas lidarid, radarid, andurid, kaamerad, elektroonilised juhtseadmed ja integratsiooniplatvormid), kesksed andmetöötlusüksused, traadita juurdepääsusüsteemid, meelelahutusliku teabe süsteemi keskseadmed ning šassii elektroonika;

28) „sõidukiosa“ – sõiduki mis tahes osa, sealhulgas töödeldud materjal;

29) „kokkupandud“ – sõiduk on läbinud lõppkooste protsessi;

30) „sõiduki tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab kõigi sõidukile, süsteemile, osale või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise või üksiksõiduki tüübikinnituse andmise või tarvikutele ja lisaseadmetele loa andmise menetluse aspektide ning toodangu vastavuse eest ning samuti toodetava sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme turujärelevalve eest, olenemata sellest, kas ta on otseselt kaasatud asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kõigisse kavandamis- ja konstrueerimisetappidesse või mitte;

31) „välismaine otseinvesteering“ – investeering, sealhulgas greenfield-investeeringud, liidu sihtettevõtjasse või liidu varasse, mille teeb välisinvestor või tema tütarettevõtja ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, või kasutada liidu vara, et tegeleda majandustegevusega liikmesriigis, sealhulgas investeeringud, mis võimaldavad tegelikku osalemist majandustegevusega tegeleva ettevõtja juhtimises või kontrollimises;

32) „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik, kellel ei ole liikmesriigi kodakondsust, või kolmanda riigi ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;

33) „välisinvestori tütarettevõtja“ – ettevõtja, keda otseselt või kaudselt kontrollib välisinvestor, olenemata ettevõtja asukohast;

57Komisjoni 23. mai 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/1178, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735 rakenduseeskirjad seoses nullnetotehnoloogia lõpptoodete ja nende peamiste konkreetsete komponentide loeteluga, et hinnata panust vastupanuvõimesse (ELT L, 2025/1178, 18.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1178/oj).

58

ET 39 ET

34) „liidu sihtettevõtja“ – ettevõtja, kes on asutatud liikmesriigi õiguse alusel;

35) „liidu vara“ – kinnisvara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada toodete tootmiseks liidu territooriumil;

36) „liidu töötaja“ – füüsiline isik, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või töösuhe ja kes on kas liidu kodanik või seaduslikult liikmesriigis elav ja töölevõtmise ajal kehtivat tööluba omav kolmanda riigi kodanik;

37) „portfelliinvesteering“ – äriühingu väärtpaberite omandamine, mis on ette nähtud üksnes finantsinvesteeringuks ja mille eesmärk ei ole mõjutada äriühingu juhtimist või kontrolli;

38) „käive“ – ettevõtja saadud summa nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 5 lõike 1 tähenduses59;

39) „aktiivne materjal“ – materjal, mis reageerib keemiliselt, et tekitada elektrienergiat elemendi tühjenemisel või salvestada elektrienergiat, kui akut laetakse;

40) „elektrisõidukiaku“ – elektrisõidukiaku, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 1460;

41) „tarnija“ – liidus asuv tootja, sellise tootja volitatud esindaja, kelle asukoht ei ole liidus, või importija, kes laseb toote liidu turule;

II PEATÜKK TÖÖSTUSTOOTMISE JA SÜSINIKUHEITE VÄHENDAMISE

EELTINGIMUSED

Artikkel 4 Ühtsed juurdepääsupunktid

1. Liikmesriigid loovad riigi tasandil ühtse juurdepääsupunkti, mille kaudu projektiarendajad saavad esitada artikli 5 lõikes 1 osutatud tööstuslike tootmisprojektide ühtse taotluse.

2. Ühtsed juurdepääsupunktid suunavad loataotlused automaatselt asjaomasele asutusele, teavitavad taotlejat kõigist loamenetluse etappidest, menetluse seisust ja asjaomaste asutuste otsustest ning võimaldavad taotlejal kontrollida kohaldatavatest tähtaegadest kinnipidamist. Selleks kasutavad ühtsed juurdepääsupunktid Euroopa ettevõtluskukruid, mis on loodud vastavalt [ettepanekule võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa ettevõtluskukrud].

Euroopa ettevõtluskukrute kasutamise kaudu võimaldavad ühtsed juurdepääsupunktid:

a) koostalitlusvõimet ja automatiseeritud andmevahetust pädevate asutuste vahel;

a) avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist;

59Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 ).

60Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1542/oj).

ET 40 ET

b) kõrgetasemelist küberturvalisust ja teabe terviklust;

c) loamenetluse läbipaistvust ja aruandekohustust.

3. Ühtsete juurdepääsupunktide loomisel kasutavad liikmesriigid vajaduse korral liidu õigusega kehtestatud olemasolevat liidu digitaristut, katalooge ja põhielemente.

Artikkel 5 Loamenetlus

1. Liikmesriigid kehtestavad ühtse loamenetluse, mis põhineb ühtsel taotlusel ja hõlmab kõiki tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lube.

2. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes koordineerib lõikes 1 osutatud loamenetlust, et tagada tervikotsuse vastuvõtmine ja teatavakstegemine kohaldatava tähtaja jooksul.

3. Hiljemalt 45 päeva jooksul alates tööstuslike tootmisprojektide loataotluse saamisest kinnitab pädev asutus, et taotlus on täielik, või palub taotluse menetlemiseks vajalikku puuduolevat teavet.

Kui pärast puudoleva teabe esitamist peetakse taotlust endiselt mittetäielikuks, võib pädev asutus 30 päeva jooksul pärast puuduva teabe esitamist esitada puuduva teabe kohta teise teabenõude. Pädev asutus ei nõua teavet valdkondades, mida esimene lisateabe taotlus ei hõlmanud, ja nõuab lisateavet üksnes juhul, kui see on vajalik puuduva teabe täiendamiseks.

4. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata, kui haldus- ja loamenetluste lihtsustamise eeskirjad on kehtestatud muudes konkreetseid tööstuslikke tootmissektoreid käsitlevates liidu õigusaktides.

Artikkel 6 Energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektid

1. Määruse (EL) 2024/1735 II peatüki II jagu kohaldatakse energiamahukate tööstusharude kõigi süsinikuheite vähendamise projektide suhtes.

2. Kõiki energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projekte käsitatakse strateegiliste projektidena, mis aitavad kaasa vastupanuvõimele ja süsinikuheite vähendamisele või ressursitõhususele [keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 14] tähenduses. Kohaldatakse kõnealuse määruse lisa punkte 1, 2 ja 3.

IIIPEATÜKK LIIDU STRATEEGILISTE TÖÖSTUSE VÄÄRTUSAHELATE

TUGEVDAMINE

Artikkel 7 Liidu päritolu

1. Käesolevas peatükis tähendab liidu päritolu tootmissisend liidust pärit tootmissisendit.

2. Toodete ja komponentide päritolu määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013.

ET 41 ET

Artikkel 8 Liidust pärit tootmissisendiga samaväärne tootmissisend riigihangetes

1. Seoses artiklis 11 osutatud liidu päritolu nõuetega loetakse liidust pärit olevaks tootmissisend, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu, või kes on WTO riigihankelepingu osalised, kui liidul on kõnealuse lepingu alusel asjakohased kohustused.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et jätta kolmas riik täielikult või osaliselt lõike 1 kohaldamisalast välja, tuginedes ühele järgmistest kriteeriumidest:

a) kõnealune kolmas riik ei ole taganud lõikes 1 osutatud lepingute alusel liidu toodete või ettevõtjate võrdset kohtlemist seoses ühegi I lisas loetletud sektoriga;

b) selline väljajätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid arenguid, mis võivad ohustada kõnealuste toodete tarnekindlust liidus;

c) selline väljajätmine on põhjendatud mis tahes muu kohaldatavast lepingust tuleneva erandi alusel.

Artikkel 9 Liidu päritolu tootmissisendiga samaväärne tootmissisend muude riikliku sekkumise

vormide puhul

1. Seoses artiklis 12 sätestatud liidu päritolu nõuetega loetakse liidust pärit olevaks tootmissisend, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et jätta kolmas riik täielikult või osaliselt lõike 1 kohaldamisalast välja, tuginedes ühele järgmistest kriteeriumidest:

a) kõnealune kolmas riik ei ole taganud lõikes 1 osutatud lepingute alusel liidu toodete või ettevõtjate võrdset kohtlemist seoses ühegi I lisas loetletud sektoriga;

b) selline väljajätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid arenguid, mis võivad ohustada kõnealuste toodete tarnekindlust liidus;

c) selline väljajätmine on põhjendatud mis tahes muu kohaldatavast lepingust tuleneva erandi alusel.

Artikkel 10 Vähese CO2 heitega tooted

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse II lisaga hõlmatud toodet vähese CO2

heitega tootena, kui see vastab delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuetele järgmiselt:

a) määruses (EL) 2024/3110 osutatud ehitustoodete puhul, mis on hõlmatud ühtlustatud tehnilise kirjelduse või Euroopa tehnilise hinnanguga, määruse (EL) 2024/3110 artikli 5 lõike 5 või artikli 22 lõike 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;

ET 42 ET

b) kõigi muude toodete puhul kohaldatavatele määruse (EL) 2024/1781 artikli 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.

2. Selleks et toetada juhtivate turgude loomist, suunates investeerimisotsused toodete poole, millele on antud madalam kasvuhoonegaaside heite mahukuse tulemuslikkusklass, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades vabatahtlikud klassifitseerimissüsteemid, mis põhinevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevuste käigus toodetud toodete (edaspidi „tööstustooted“) kasvuhoonegaaside heite mahukusel, kui need lastakse liidu turule, niivõrd kui neid tooteid ei ole juba reguleeritud määruse (EL) 2024/1781 kohase delegeeritud õigusaktiga või need ei ole lisatud kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud töökavadesse.

Heitkoguseid ja kõiki muid kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamiseks kasutatud asjakohaseid andmeid tõendavad vastavalt vajadusele kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmääruse (EL) 2018/206761 alusel akrediteeritud tõendajad või määruse (EL) 2023/956 artikli 18 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide alusel akrediteeritud tõendajad. Heitkoguste seire toimub vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 III peatükis sätestatud eeskirjadele ning delegeeritud määruse (EL) 2019/331 VII lisas sätestatud andmeseiremeetoditele ja kvaliteedinõuetele. Imporditud toodete puhul võib heitkoguste seire toimuda kooskõlas määruse (EL) 2023/956 IV lisaga ning andmeseiremeetodite ja kvaliteedinõuetega, mis on kehtestatud määruse (EL) 2023/956 artikli 7 lõike 7 punkti a alusel vastu võetud rakendusaktidega, kui need näevad ette samaväärse andmestiku.

Sellistes delegeeritud õigusaktides määratakse vajaduse korral kindlaks järgmised elemendid:

a) selle toote tunnusandmed, mille puhul tootja võib taotleda kasvuhoonegaaside heite mahukuse märgist;

b) asjakohased süsteemipiirid, mis hõlmavad tööstuslikust tootmisprotsessist, asjakohastest lähteainetest ja elektritarbimisest tulenevat heidet. Neid heitkoguseid arvestatakse sõltumata sellest, kas need tekivad tootja rajatises või muudes rajatistes, võttes arvesse, et teatavaid lähteaineid võidakse hankida muudest rajatistest;

c) toote kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamise metoodika;

d) tulemuslikkusklassidega klassifikatsioon;

e) täiendavad eeskirjad märgise haldamise kohta, sealhulgas pädevate asutuste kohta, ning

f) täiendavad eeskirjad akrediteerimise, seire ja tõendamise kohta.

Nende eeskirjade väljatöötamisel võtab komisjon arvesse vähemalt järgmist:

a) direktiivis 2003/87/EÜ määratletud uusimad kohaldatavad tootepõhised võrdlusalused;

b) ELi HKSi ja SPIMi raames juba kättesaadavad andmed;

61Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/oj).

ET 43 ET

c) uued liidu eeskirjad, mis käsitlevad heitkoguste, sealhulgas elektritarbimisest, vähese süsinikuheitega kütustest ja muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest tulenevate heitkoguste arvestamist;

d) kujunemisjärgus vähese CO2 heitega tootmistehnoloogiad ning kujunemisjärgus tehnoloogiate hinnanguline heitkoguste vähendamise potentsiaal;

e) vajadus stimuleerida ringlussevõetud materjalide kasutuselevõttu kõigis tootmisskeemides ning

f) kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111962.

Artikkel 11 Riigihanked

1. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad jätavad II lisa I osas ja III lisa I osas osutatud hankemenetlustest välja pakkumused, mille esitanud ettevõtjad on selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate omandis või kontrolli all, kes ei ole sõlminud liiduga vastavat juurdepääsu tagavat rahvusvahelist lepingut.

2. II lisa I osas ja III lisa I osas osutatud riigihankemenetluste puhul kohaldavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad nimetatud osades sätestatud liidu päritolu nõudeid ja vähese CO2 heite nõudeid kooskõlas artiklitega 8 ja 10.

3. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada mitte kohaldada II ja III lisas sätestatud nõudeid, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) vajalikke tooteid või teenuseid saab tarnida ainult üks konkreetne ettevõtja ja kui puudub mõistlik alternatiiv või asendusvariant ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihanke menetluse kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest;

b) kahe aasta jooksul enne kavandatava uue hankemenetluse algust ei esitatud sama avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija algatatud sarnase varasema riigihanke menetluse käigus ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust;

c) nende kohaldamine kohustaks kõnealust avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankima kaupu, teenuseid või ehitustöid, mis tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud või mis põhjustaks tehnilise ühildamatuse nende käitamisel või hooldamisel. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad pidada ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevusi, mis ületavad objektiivsete ja läbipaistvate andmete põhjal hinnanguliselt 25 %.

4. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad nõuavad, et tooteid tarnivad või teenuseid osutavad ettevõtjad esitaksid ettevõtja kinnituse või samaväärse dokumendi, mis tõendab vastavust käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

62Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

ET 44 ET

Artikkel 12 Muud riikliku sekkumise vormid

1. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, töötavad liikmesriigid kooskõlas artiklitega 9 ja 10 ning ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist välja riiklikud toetuskavad viisil, mis aitab saavutada eesmärki tugevdada liidu strateegilisi tööstuse väärtusahelaid II lisa II osas ja III lisa II osas sätestatud liidu päritolu nõuete, vähese CO2 heite nõuete või mõlema kaudu.

Liikmesriigid kohaldavad esimeses lõigus osutatud nõudeid riiklike toetuskavade suhtes, mille osakaal moodustab vähemalt 45 % II lisa II osas käsitletud riiklikele toetuskavadele eraldatud riigieelarvest ja 100 % III lisa II osas käsitletud riiklikele toetuskavadele eraldatud riigieelarvest.

2. II lisa II osaga ja III lisa II osaga hõlmatud riikliku toetuskava koostamisel ja rakendamisel hindab pädev asutus toodete ja tehnoloogiate panust selles sätestatud üldeesmärgi saavutamisse avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva protsessi alusel.

3. Pädev asutus võib siiski täielikult või osaliselt rakendada toetuskavasid, mis ei vasta II lisa II osas ja III lisa II osas sätestatud nõuetele, kui selliste nõuete kohaldamine:

a) põhjustaks märkimisväärseid viivitusi, kuna vajalikud komponendid või lõpptooted ei ole kättesaadavad. Märkimisväärseks võib pidada objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate andmete põhjal eeldatavalt üle seitsmekuulisi viivitusi;

b) tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud. Ebaproportsionaalsete kulude olemasolu eeldatakse, kui objektiivsete, läbipaistvate ja tõendatavate andmete põhjal suurendaks nõuetele vastavus asjaomase lõpptoote või tehnoloogia maksumust rohkem kui 30 %.

Artikkel 13 Rahaline toetus ettevõttesõidukite jaoks

[16. detsembri 2025. aasta määruse ettepaneku, mis käsitleb keskkonnahoidlikke ettevõttesõidukeid] artikli 4 kohaldamisel peab kriteerium „valmistatud Euroopa Liidus“ rahalise toetuse andmiseks ettevõttesõiduautode ja -kaubikute kasutuselevõtuks vastama käesoleva määruse III lisa II osas sätestatud kriteeriumidele.

Kriteeriumi „valmistatud Euroopa Liidus“ käsitatakse samaväärsena käesoleva määruse artiklis 7 osutatud „liidu päritoluga“.

Artikkel 14 CO2 heitenormide arvestusühikud

1. Määruse (EL) 2019/631 [mida on muudetud 16. detsembri 2025. aasta ettepanekuga võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite märgistamisega] artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel peab väikeste heiteta sõidukite kriteerium „valmistatud ELis“ vastama käesoleva määruse III lisa III osas esitatud kriteeriumidele.

Kriteeriumi „valmistatud ELis“ käsitatakse samaväärsena käesoleva määruse artiklis 7 osutatud „liidu päritoluga“.

2. Määruse (EL) 2019/631 [mida on muudetud 16. detsembri 2025. aasta ettepanekuga võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631 seoses uute

ET 45 ET

kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite märgistamisega] artikli 5b kohaldamisel käsitatakse „liidus toodetud vähese CO2 heitega terast“ järgmiselt:

a) „vähese CO2 heitega“ vastab käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud tingimustele;

b) „liidus toodetud“ on samaväärne käesoleva määruse artiklis 7 osutatud „liidu päritoluga“.

Artikkel 15 Sõiduki liidu päritolu nõuetele vastavuse tõendamine

Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast jõustumist] esitavad tootjad määruse (EL) 2018/858 artiklite 36 ja 37 kohase vastavussertifikaadi väljastamisel sõidukitele, mis vastavad käesoleva määruse III lisas sätestatud asjakohastele liidu päritolu nõuetele, sõiduki nõuetele vastavust tõendava lisadokumendi.

Artikkel 16 Volituste delegeerimine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, milles sätestatakse liidu tasandi nõudluspoolsed meetmed keemiatööstuse toodete jaoks, et edendada järgmisi tegevusi:

a) kestlikest süsinikuallikatest saadud liidu päritolu ainete ja segude tootmine ja müük;

b) kestlikest süsinikuallikatest saadud liidu päritolu ainete ja segude kasutamine turul kättesaadavaks tehtud toodetes.

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peaks komisjon võtma arvesse järgmist:

a) nõuete mõju liidu majandusjulgeoleku, vastupanuvõime ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse;

b) seiretegevuse käigus määratletud turuolukord liidu tasandil, sealhulgas liidu turuosa vähenemine ja liidu tööstustootmise tootmisvõimsuse alakasutamine;

c) selliste meetmete kehtestamise mõju asjaomaste sektorite üldisele konkurentsivõimele ja kasvuhoonegaaside heitele, sealhulgas tootmisahela järgneva etapi tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele ning avaliku sektori eelarvetele.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II või III lisa seoses selles osutatud toodete suhtes kehtestatud liidu päritolu nõuete, vähese CO2 heite nõuete või mõlemaga, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a) seiretegevuse käigus määratletud turuolukord liidu tasandil, sealhulgas liidu turuosa vähenemine ja liidu tööstustootmise tootmisvõimsuse alakasutamine;

b) tehnoloogia areng;

c) nõuete mõju liidu avaliku korra, majandusjulgeoleku, vastupanuvõime ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse;

d) nõudlus asjaomaste toodete või tehnoloogiate järele, mis tuleneb järgneva etapi sektorite kasvust;

ET 46 ET

e) toote või tehnoloogia osakaal järgneva etapi sektori toodangu koguväärtuses;

f) liidu päritolu nõuete, vähese CO2 heite nõuete või mõlema kehtestamise mõju asjaomaste sektorite üldisele konkurentsivõimele ja kasvuhoonegaaside heitele, sealhulgas tootmisahela järgneva etapi tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele ning avaliku sektori eelarvetele.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 31 lõikega 2 vastu rakendusakte, et määrata kindlaks liidust pärit toodete ja komponentide mahu osakaalu arvutamise meetod kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013 ning näha vajaduse korral ette vastavussertifikaatide standardvormide kasutamine.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega võib kehtestada ka meetodid ja menetlused, mida asjaomased liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad, peavad kohaldama, et kontrollida käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmist ning vajaduse korral kasutada digivahendeid arvutuste tegemiseks, kontrollimiseks ja nõuetele vastavuse tõendamiseks.

IVPEATÜKK VÄLISINVESTEERINGUTE PANUS

Artikkel 17 Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mille väärtus ületab 100 miljonit eurot ja mis tehakse lõikes 2 osutatud kujunemisjärgus strateegilistesse töötleva tööstuse sektoritesse, kus üle 40 % ülemaailmsest tootmisvõimsusest kuulub kolmandale riigile, mille kodanik või ettevõtja välisinvestor on.

Selliseid investeeringuid ei tohi teha, kui artiklis 19 osutatud investeerimisasutus või Euroopa Komisjon ei ole neid kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud tingimustele vastavalt sõnaselgelt heaks kiitnud.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse töötleva tööstuse välismaiste otseinvesteeringute suhtes mis tahes järgmises kujunemisjärgus strateegilises sektoris:

a) akutehnoloogiad ja nende väärtusahel akupõhiste energiasalvestussüsteemide jaoks;

b) täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid ja kütuseelemendiga sõidukid, sealhulgas elektrifitseerimise ja digitaliseerimisega seotud komponendid;

c) päikeseelektri tehnoloogiad;

d) kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja ringlussevõtt.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata:

a) investoritele ja investeeringutele, mis on kehtivate või liidu poolt ajutiselt kohaldatavate majanduspartnerluslepingute ja vabakaubanduslepingutega hõlmatud niivõrd, kuivõrd nende lepingute alusel on võetud asjakohaseid

ET 47 ET

kohustusi, sealhulgas selliste välisinvestorite liidu tütarettevõtjate tehtud investeeringud;

b) teenuste osutamisele suunatud investeeringutele, sealhulgas investorite liidu tütarettevõtjate tehtud investeeringud;

c) portfelliinvesteeringutele.

Artikkel 18 Lisandväärtust loovate välismaiste otseinvesteeringute kriteeriumid

1. Liikmesriigid määravad hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist] investeerimisasutuse, kes vaatab läbi välismaised otseinvesteeringud ja rakendab käesoleva peatüki sätteid.

Liikmesriigid tagavad investeerimisasutusele käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid ning õiguslikud ja haldusvahendid.

2. Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kiidavad investeerimisasutused heaks ainult need välismaised otseinvesteeringud, mille teevad otse välisinvestorid, kes täidavad vähemalt nelja järgnevast kuuest tingimusest:

a) välisinvestorid ei omanda, oma ega teosta osalusi, mis moodustavad üle 49 % aktsiakapitalist, hääleõigusest või samaväärsest osalusest mis tahes liidu sihtettevõtjas, ega samaväärseid omandi-, rendi- või muid õigusi, mis annavad kontrolli liidu vara üle;

b) välisinvestor teeb otseinvesteeringu ühisettevõtte kaudu koos ühe või mitme liidu ettevõtjaga, kusjuures välisinvestorile ei kuulu rohkem kui 49 % ühegi ühisettevõttes osaleva liidu ettevõtja aktsiakapitalist, hääleõigusest, samaväärsetest osalustest või muudest kontrolli andvatest õigustest. Selliste ühisettevõtete struktuur peab tagama liidu partnerite tulemusliku osalemise juhtimises, tehnosiirdes ja suutlikkuse suurendamises;

c) välisinvestorid on sõlminud lepingud, millega antakse nende intellektuaalomandi õiguste ja oskusteabe litsents liidu sihtettevõtjale või liidu varale, et võimaldada nende majandustegevust välismaise otseinvesteeringu kontekstis. Kõik intellektuaalomandi õigused või varad, mille liidu sihtettevõtja või liidu vara omav juriidiline isik on loonud enne välisinvesteeringut või ilma välisinvestori koostööta, kuuluvad täielikult ja üksnes liidu sihtettevõtjale või liidu vara omavale juriidilisele isikule. Kõik intellektuaalomandi õigused või varad, mis on selles kontekstis loodud koostöös välisinvestori muu ettevõtte varaga või punkti b puhul ühisettevõtte poolt, kuuluvad ühiselt välisinvestorile ja liidu sihtettevõtjale, punktis b määratletud ühisettevõttele või liidu vara omavale juriidilisele isikule;

d) välisinvestor suunab igal aastal liidu teadus- ja arendustegevuse kuludesse summa, mis vastab vähemalt 1 %-le liidu sihtettevõtja aastasest brutotulust või liidu vara teenitud aastasest brutotulust, kohaldatuna proportsionaalselt välisinvestori kontrolli osakaaluga;

e) vähemalt 50 % välismaise otseinvesteeringu raames töötavast tööjõust peab selle rakendamise ajal ja kogu selle tegevuse vältel koosnema liidu töötajatest kõigis töötajakategooriates, sealhulgas tootmis-, tehnilise, järelevalve- ja juhtivpersonali puhul. Sellise tööhõivega peavad kaasnema piisavad koolitus-

ET 48 ET

ja suutlikkuse suurendamise meetmed. Kui omandatakse liidu sihtettevõtja või liidu vara, mis tegeles tootmistegevusega juba enne investeeringut, sealhulgas pärast pankrotti, tuleb kooskõlas riigisisese õigusega ja kollektiivlepingute kohaldamisega eelistada olemasoleva tööjõu säilitamist või endise tööjõu uuesti tööle võtmist. Kui välisinvestor, liidu sihtettevõtja või liidu vara saab rahastuse avaliku sektori vahenditest, kohustub ta ,olenemata ELi toimimise lepingu artiklist 107, viie aasta jooksul mitte vähendama liidu töötajate arvu, vastasel juhul nõuavad asjaomased liikmesriikide ametiasutused eraldatud vahendid tagasi;

f) välismaise otseinvesteeringu kontekstis koostab ja avaldab välisinvestor oma veebisaidil strateegia liidu väärtusahelate tugevdamiseks ja tootmistegevuse sisendite eelkõige liidust hankimiseks ning püüab hankida liidust vähemalt 30 % liidu turule lastud toodete tootmissisenditest.

3. Välismaine otseinvesteering vastab lõike 2 punktis e osutatud tingimusele, mille investeerimisasutus peab lõike 2 kohaselt heaks kiitma.

4. Investeerimisasutused võivad kohaldada mõnda või kõiki lõikes 2 sätestatud tingimustest välisinvestori tütarettevõtja poolt liidus tehtud otseinvesteeringute suhtes, kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks oluline, järgmistel tingimustel:

a) selleks, et vältida välisinvestori kõrvalehoidmist käesoleva määruse sätetest või

b) kui määruse eesmärkide saavutamiseks ei ole mõistlikult kättesaadavaid ega liidus tehtavaid otseinvesteeringuid vähem piiravaid alternatiivseid meetmeid, sealhulgas välisinvestori või tema tütarettevõtja pakutud kohustused.

5. Komisjon võtab hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusakti, et täpsustada lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise kontrolli üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19 Eelteade kavandatavate välismaiste otseinvesteeringute kohta

1. Välisinvestor teavitab igast artikli 17 kohaldamisalasse kuuluvast kavandatud otseinvesteeringust, mis tooks kaasa kontrolli liidu sihtettevõtja või liidu vara üle, nagu on sätestatud lõikes 3, selle liikmesriigi investeerimisasutust, kus asub liidu sihtettevõtja või liidu vara.

Teade sisaldab kogu vajalikku teavet, et investeerimisasutus saaks investeeringu artikli 20 kohaselt läbi vaadata.

2. Selleks et kindlaks teha, kas investeeringu väärtus saavutab artikli 17 lõikes 1 sätestatud piirmäära, liidetakse kokku ainult need välisinvestori varasemad investeeringud, mis on tehtud samasse liidu sihtettevõtjasse või liidu varasse alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Välisinvestoritel loetakse olevat kontroll, kui kõnealune investeering saavutab ühe järgmistest piirmääradest:

a) 30 % või rohkem liidu sihtettevõtja aktsiakapitalist või hääleõigustest;

ET 49 ET

b) 30 % või rohkem liidu vara omandiõigusest ning rendiõigusest või muudest õigustest, mis annavad kontrolli liidu vara üle.

4. Kui välisinvestori poolt investeeringu omandamise või tegemise tulemusel omaksid välisinvestorid ühiselt lõikes 3 sätestatud omandi- või kontrollipiirmääradest enam, tuleb sellest omandamisest või asutamisest teavitada.

5. Selleks et arvutada, kas üks lõikes 3 sätestatud piirmääradest on saavutatud, võetakse arvesse kõiki otseseid ja kaudseid osalusi, sealhulgas sidusettevõtjate, omandiahelate või kooskõlastatult tegutsevate välisinvestorite kaudu.

6. Kui asjaomased liidu sihtettevõtjad või varad asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis, teavitab välisinvestor samal päeval kõigi asjaomaste liikmesriikide pädevaid investeerimisasutusi ja komisjoni, viidates teistele teadetele. Asjaomased liikmesriigid koordineerivad selliste teadete läbivaatamist ning lepivad teiste asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga kokku kehtestatud tingimustes.

Komisjon otsustab, milliseid tingimusi kohaldatakse välismaise otseinvesteeringu suhtes juhul, kui asjaomaste liikmesriikide vahel puudub kokkulepe.

Esimese lõigu kohaselt teavitatud välismaised otseinvesteeringud peavad kõigis asjaomastes liikmesriikides vastama artiklis 18 sätestatud tingimustele.

Artikkel 20 Läbivaatamine ja heakskiitmine

1. Investeerimisasutus teeb otsuse teate vastuvõetavuse kohta artiklite 17 ja 19 kohaselt 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Seda tähtaega võib pikendada veel 15 päeva võrra, kui investeerimisasutus tõendab rahuldavalt, et pikendamine on asjaolusid arvestades õigustatud.

Kui investeerimisasutus otsustab, et teade on vastuvõetav, edastab ta komisjonile viivitamata täieliku teate, sealhulgas kõik saadud dokumendid.

2. 30 päeva jooksul pärast teate saamist võib komisjon esitada kirjaliku arvamuse selle kohta, kas välismaine otseinvesteering kuulub artiklite 17 ja 19 kohaldamisalasse, kas see täidab artikli 18 lõikes 2 sätestatud tingimusi ja kas investeerimisasutus peab investeeringu heaks kiitma või mitte.

Kui komisjon esitab kirjaliku arvamuse, edastab ta selle viivitamata investeerimisasutusele. Komisjon võib jagada kirjalikku arvamust teiste liikmesriikide investeerimisasutustega või avaldada kirjaliku arvamuse oma ametlikul veebisaidil, järgides konfidentsiaalsusnõudeid.

3. Pärast komisjoni arvamuse kättesaamist või lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist ja hiljemalt 60 päeva jooksul pärast teate saamist või 75 päeva jooksul, kui tähtaega pikendati lõike 1 kohaselt, teeb investeerimisasutus põhjendatud otsuse välismaise otseinvesteeringu heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. Investeerimisasutus kiidab välismaise otseinvesteeringu heaks, kui see täidab nelja artiklis 18 sätestatud kuuest tingimusest. Põhjendatud otsuse tegemise tähtaega võib pikendada veel 30 päeva võrra, kui investeerimisasutus tõendab rahuldavalt, et pikendamine on asjaolusid arvestades õigustatud.

Investeerimisasutus edastab sellised põhjendatud otsused komisjonile kolme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

ET 50 ET

4. Kui investeerimisasutus teeb otsuse, mis kaldub kõrvale komisjoni arvamusest välismaise otseinvesteeringu vastavuse kohta artiklis 18 sätestatud tingimustele, hindab investeerimisasutus teadet üksikasjalikumalt täiendava kahe kuu jooksul ning otsus jõustub alles pärast selle tähtaja möödumist.

Investeerimisasutused selgitavad lõike 3 kohaselt esitatud põhjendatud otsuses, kuidas komisjoni arvamust arvesse võeti.

5. Investeerimisasutus sätestab oma heakskiitvas otsuses asjaomase investori aruandekohustuse, et hinnata artiklis 18 sätestatud tingimuste jätkuvat täitmist.

6. Igal osalisel, kelle suhtes on tehtud lõike 1 või 3 kohane otsus, on õigus see otsus kohtus vaidlustada.

Artikkel 21 Välismaiste otseinvesteeringute läbivaatamine komisjoni poolt

1. Pärast artikli 19 lõikes 1 osutatud teavitamist võib komisjon otsustada välismaise otseinvesteeringu hindamise läbi viia järgmistel asjaoludel:

a) omal algatusel, kui välismaine otseinvesteering võib märkimisväärselt mõjutada lisaväärtuse loomist liidu turul;

b) teadet menetleva investeerimisasutuse taotlusel või sellise teise liikmesriigi investeerimisasutuse taotlusel, mille territooriumil oleks kõnealusel välismaisel otseinvesteeringul oluline mõju, või

c) omal algatusel, kui välismaise otseinvesteeringu väärtus ületab 1 miljardit eurot.

2. Lõike 1 tähenduses võib välismaine otseinvesteering märkimisväärselt mõjutada lisaväärtuse loomist siseturul järgmistel juhtudel:

a) sellel on siseturu jaoks eriline strateegiline tähtsus;

b) sellel on märkimisväärne majandusmõju rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil;

c) sellel on suur tõenäosus häirida selle kujunemisjärgus strateegilise sektori või sellega seotud väärtusahelate varustuskindlust liidus või julgeolekut rohkem kui ühes liikmesriigis;

d) sellel on tõenäoliselt kahjulik keskkonnamõju rohkem kui ühes liikmesriigis;

e) sellel on eriti suur väärtus võrreldes muude investeeringutega samasse kujunemisjärgus strateegilisse sektorisse.

3. Pärast artikli 19 lõikes 1 osutatud teavitamist võib komisjon otsustada läbi viia artikli 18 lõikes 4 osutatud investeeringu hindamise. Komisjon võib teha hindamise omal algatusel või teadet menetleva investeerimisasutuse taotlusel või sellise teise liikmesriigi investeerimisasutuse taotlusel, mida kõnealune välismaine otseinvesteering oluliselt mõjutaks.

Komisjon võib oma hinnangu põhjal nõuda, et investeerimisasutus kohaldaks proportsionaalselt mõningaid või kõiki artikli 18 lõikes 2 sätestatud tingimusi või jätaks need kohaldamata.

4. Kui komisjon otsustab välismaist otseinvesteeringut käesoleva artikli kohaselt hinnata, kohaldatakse artikli 18 sätteid mutatis mutandis alates komisjoni otsusest hindamine läbi viia.

ET 51 ET

Artikkel 22 Investeerimisasutuse poolne seire ja täitmise tagamine

1. Investeerimisasutus seirab korrapäraselt välismaist otseinvesteeringut, et tagada selle jätkuv vastavus artiklis 18 sätestatud tingimustele. Selleks annab välisinvestor investeerimisasutusele korrapäraselt aru tingimuste täitmise kohta.

2. Komisjoni taotlusel edastab investeerimisasutus lõike 1 kohaselt esitatud investori aruanded komisjonile koos oma hinnanguga iga aruande kohta.

3. Investeerimisasutus kehtestab karistused käesoleva peatüki sätete rikkumise korral, eelkõige juhul, kui välisinvestorid või -investeeringud ei vasta järgmistele nõuetele:

a) artikli 19 kohased teavitamisnõuded;

b) artiklis 18 sätestatud tingimused;

c) käesoleva artikliga kehtestatud seirekohustused.

4. Investeerimisasutuse määratud sunniraha ei tohi lõike 3 punkti a kohase rikkumise korral olla väiksem kui 5 % välisinvestori ettevõtja keskmisest päeva kogukäibest.

Kui välisinvestor on eraisik, määrab investeerimisasutus lõike 3 punkti a kohase rikkumise korral sunniraha, mille suurus on vähemalt 5 % investeeringu väärtusest.

Investeerimisasutuse määratud sunniraha peab olema tulemuslik ja lõikes 3 sätestatud rikkumistega proportsionaalne.

Investeerimisasutus teavitab komisjoni põhjendamatu viivituseta lõikes 3 osutatud rikkumistest ja sellest tulenevalt määratud karistustest.

Artikkel 23 Komisjonipoolne seire

1. Artikli 17 kohaldamisel seirab komisjon iga kujunemisjärgus strateegilise sektori ülemaailmset tootmisvõimsust, tuginedes olemasolevale seiretegevusele, eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2024/1735.

2. Komisjon esitab ja avaldab ajakohastatud teabe kõige viimase aasta kohta, mille kohta on olemas andmed iga artikli 17 lõikes 2 osutatud kujunemisjärgus strateegilise sektori kohta.

Kui komisjon otsustab hinnata välismaist otseinvesteeringut vastavalt artiklile 21, võib ta oma otsusega määrata karistusi, kui välisinvestor esitab oma teates valet või eksitavat teavet või kui ta ei esita teavet, mida komisjon vajab oma läbivaatamiskohustuse täitmiseks.

Komisjoni määratud karistused ei ületa 5 % välisinvestori keskmisest päevakäibest, või eraisikust välisinvestori puhul 5 % investeeringu väärtusest.

Artikkel 24 Volituste delegeerimine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva peatükiga hõlmatavate kujunemisjärgus strateegiliste sektorite loetelu liidu majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate sektoritega, sealhulgas määruse (EL) 2024/1735 artikli 4 lõike 1 punktides b, d, e, g, h, j, k, n, p ja s loetletud nullnetotehnoloogiad, määruse

ET 52 ET

(EL) 2024/1735 artikli 4 lõike 1 punktis i osutatud tuumkütusetsükli tehnoloogiad, määruse (EL) 2024/1735 artikli 4 lõike 1 punktis r osutatud elektriliste jõuseadmete tehnoloogiad transpordis, välja arvatud digitehnoloogiad, tehisintellekt, kvanttehnoloogiad ja pooljuhid.

Need delegeeritud õigusaktid ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse nimetatud sektorite investeerimiskriteeriumid.

2. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktid põhinevad järgmistel teguritel:

a) hinnang selle kohta, kas kujunemisjärgus strateegiliste sektorite loetelu muutmine pärsiks või takistaks põhjendamatult välismaiseid otseinvesteeringuid liitu;

b) sellesse sektorisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute arv, võttes arvesse nende panust liidu varustuskindlusse ja nende lisaväärtust liidu majandusele;

c) turuolukord ja -tingimused, sealhulgas tarneahela häired liidu tasandil;

d) tehnoloogia areng ja liidu konkurentsivõime selles sektoris võrreldes kolmandate riikidega;

e) asjaomase sektori tarneahela sõltuvus ühest või mitmest riigist.

3. Lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid sisaldavad järgmist teavet:

a) artikli 17 lõikes 1 osutatud läviväärtus iga kõnealuse täiendava sektori kohta;

b) kas artiklis 18 osutatud investeerimistingimused on asjakohased ja vajalikud käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks asjaomases sektoris ning kui ei ole, siis milliseid neist kriteeriumidest tuleb kohaldada.

V PEATÜKK TÖÖSTUSTOOTMISE EELISARENDUSALAD

Artikkel 25 Riiklike tööstustootmise eelisarendusalade määramine

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vähemalt ühe tööstustootmise eelisarendusala, et klasterdada sinna ühe või mitme I lisas loetletud strateegilise sektori tööstuslikud tootmisprojektid.

2. Liikmesriigid määravad oma otsusega tööstustootmise eelisarendusalad, tuginedes järgmistele elementidele:

a) tööstustootmise eelisarendusala toodangu mõju liidu varustuskindlusele I lisas loetletud strateegilistes sektorites;

b) tööstustootmise eelisarendusala potentsiaal toetada tootmisvõimsuse kasutuselevõttu I lisas loetletud strateegilistes sektorites, tugevdada liidu väärtusahelaid ja liidu innovatsioonipotentsiaali, et kiirendada kestlikku tööstuslikku tootmistegevust, sealhulgas süsinikuheite vähendamist ja ringmajanduse äritavasid, ning edendada siseturu toimimist kooskõlas muude liidu õigusaktide kohaselt elluviidavate strateegiliste projektide ja muude algatustega, nagu nullnetotööstuse arengukeskused;

c) nende VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate arv, kes saaksid tööstuse eelisarendusalal kasu käesoleva peatüki sätetest;

ET 53 ET

d) liikmesriigi piirkondade arengutase, sealhulgas vähim arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad ja tööstuse ümberkujundamisel olevad piirkonnad.

3. Tööstustootmise eelisarendusalade määramisel liikmesriigid:

a) määratlevad eelisarendusala selge geograafilise ulatuse;

b) eelistavad asukohti, kus konkreetse(te) sektori(te) tööstuslike tootmisprojektide elluviimisel ei ole eeldatavasti olulist keskkonnamõju;

c) eelistavad asukohti, mis asuvad väljaspool Natura 2000 alasid, riiklike looduse ja elurikkuse säilitamise kavadega määratud alasid ning väljaspool muid tundlike alade kaartide alusel määratletud alasid ja direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 6 osutatud kaitsealasid;

d) võtavad arvesse määratud alade kliimariske;

e) eelistavad tehis- ja ehitatud pindu, tööstusalasid ja mahajäetud tööstusalasid ning muude liidu õigusaktide kohaselt juba määratletud strateegilisi projekte.

4. Tööstustootmise eelisarendusalade määramisel võtavad liikmesriigid vajaduse korral arvesse järgmisi kaalutlusi:

a) eelisarendusala taristuvajadused;

b) eelisarendusalal asuva töötleva tööstuse rahastamisvajadused ja võimalus seda tööstust vajaduse korral toetada kooskõlas kohaldatavate riigiabi eeskirjadega;

c) tarneahela vajadused eelisarendusalal ja tootmistegevuseks vajalikud olulised materjalid, eelkõige teisesed materjalid;

d) võimalus ühendada eelisarendusalaga tööstusliku tootmistegevuse kiirendamiseks piisav vähese CO2 heitega energiavarustus;

e) oskuste vajadus, tööjõu- ja oskuste puudus ja tööhõive suundumused ning toetusmeetmed, et saavutada kohaliku tööjõu piisav ümber- ja täiendõpe;

f) vajadus eelisarendusalal reostust kõrvaldada, et hõlbustada uute tööstustegevuste alustamist;

g) teadusuuringute ja innovatsiooni vajadus piirkonna tööstusliku tootmistegevuse kiirendamiseks;

h) tööstusharu poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud asjakohane asukohapõhine teave, sealhulgas äriühingute kliimapöörde kavad, seotud eesmärgid ja meetmed, investeerimisvajadused ja vajalikud toetavad poliitikaraamistikud.

5. Enne kui tööstustootmise eelisarendusalade määramise kavad või programmid vastu võetakse, tehakse nende keskkonnamõju hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ63 ning kui neil on tõenäoliselt oluline mõju Natura 2000 aladele, siis asjakohane hindamine vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ64 artikli 6 lõikele 3, ning vajaduse korral asjakohane hindamine, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ65 artikli 4 lõike 7 nõudeid.

63Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/42/oj).

64Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj).

65Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1, ELI:

ET 54 ET

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni tööstustootmise eelisarendusala määramisest 30 päeva jooksul alates asjaomase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 26 Eeltingimused

Selleks et hõlbustada tööstustootmise eelisarendusalade arendamist, võtavad liikmesriigid vajaduse korral järgmisi meetmeid:

a) hõlbustada eelisarendusalade projektide rahastamist, tagades asutustevahelise koordineerimise ja ühtlustades sisemenetlusi koostoimes liidu programmidega ja vajaduse korral kooskõlas olemasolevate riigiabi eeskirjadega, võttes arvesse VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalemist;

b) edendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et kiirendada innovatsioonipotentsiaali arengut ning liidu konkurentsivõimet ja tehnoloogilist juhtpositsiooni eelisarendusaladel;

c) teha iga eelisarendusala energiavajaduste põhjalik analüüs ja vaadata see vähemalt iga kolme aasta tagant läbi, ning teha kindlaks eelisarendusalal asuvate tööstuslike tootmisprojektide nõuetekohaseks toimimiseks ja arendamiseks vajaliku energiataristu võimsus.

Selline analüüs tehakse vähemalt tööstuse eelisarendusala määramisel ning 2030., 2040. ja 2050. aasta vahe-eesmärkide puhul, tagades kooskõla liidu süsinikuheite vähendamise kavaga;

d) tagada, et põhivõrguettevõtjate poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 5166 kohaselt ja jaotusvõrguettevõtjate poolt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 kohaselt koostatud võrgu arengukavades võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva lõike punkti c kohaselt koostatud analüüsi, arvestades ennetavate investeeringute potentsiaali süsteemi tulevaste vajaduste rahuldamiseks;

e) vahetada teavet asjaomaste tarneahelate kohta, tuvastada võimalikud kitsaskohad ja tugevdada eelisarendusalade vahelist koordineerimist kriitiliste toormete küsimuses määruse (EL) 2024/1252 artikli 35 alusel loodud Euroopa kriitiliste toormete nõukogu raames;

f) edendada eelisarendusaladel tegutsevaid ettevõtjaid ja hõlbustada vajaduse korral nende osalemist määruse (EL) 2024/1252 artikli 25 alusel loodud ühisostude mehhanismis, sealhulgas pakkudes suuniseid, toetust ja teavet, et tagada nende tulemuslik kaasatus;

g) toetada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu arendamist ja kättesaadavust ning pakkuda asjakohaseid koolitus- ja praktikavõimalusi, aidates seeläbi kaasa kvaliteetsele tööhõivele nendel eelisarendusaladel;

h) vahetada teavet vajalike oskuste, nende oskuste võimaliku nappuse ja eelisarendusaladel rakendatavate parimate tavade kohta dokumendi COM(2020) 10267 alusel loodud tööstusfoorumi eksperdirühma raames;

http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj). 66Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste

normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj).

ET 55 ET

i) tagada koostoime ja edendada Euroopa oskuste pakti68 raames pakutavaid eeliseid või eelisarendusaladel asuvaid ettevõtjaid, pöörates erilist tähelepanu paktis sisalduvatele ulatuslikele oskustealastele partnerlustele ja piirkondlikele oskustealastele partnerlustele.

Artikkel 27 Loamenetlused eelisarendusaladel

1. Liikmesriigid koostavad ja väljastavad iga määratud tööstustootmise eelisarendusala kohta koond-põhiloa, millega antakse luba selles alas toimuva tööstustegevuse jaoks. See koond-põhiluba hõlmab eelisarendusalal asuvate tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lube ja halduslube, välja arvatud käitisepõhised load.

2. Enne lõikes 1 osutatud koond-põhiloa väljastamist teevad liikmesriigid kõik vajalikud eelisarendusala tasandil kohaldatavad hindamised, sealhulgas asjakohased keskkonnamõju hindamised, planeerimismenetlused ja hindamised. Liikmesriigid võtavad arvesse artikli 25 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist.

3. Tööstustootmise eelisarendusalal asuvate tööstuslike tootmisprojektide puhul tuleb taotleda ainult neid täiendavaid lube või kinnitusi, mis jäävad lõikes 1 osutatud koond-põhiloa kohaldamisalast välja.

4. Kõiki eelisarendusalal asuvaid tööstuslikke tootmisprojekte käsitatakse strateegiliste projektidena, mis aitavad kaasa vastupanuvõimele ja süsinikuheite vähendamisele või ressursitõhususele [keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 14] tähenduses. Kohaldatakse kõnealuse määruse lisa punkte 1, 2 ja 3.

VI PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 28 Hindamine

Hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja selle panust siseturu toimimisse. Hindamisel võetakse arvesse järgmist:

a) artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, eelkõige seoses tööstustootmise vastupanuvõime, majandusjulgeoleku ja süsinikuheite vähendamisega;

b) artikli 2 kohase industrialiseerimise eesmärgi saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse siseturu ja maailmaturu probleeme ja võimalusi;

c) seotud halduskulud, majanduslik mõju tootmisahela järgneva etapi sektoritele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mõju avaliku sektori eelarvetele.

67Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020) 102 final).

68Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).

ET 56 ET

Artikkel 29 Läbivaatamine

Hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon III ja IV peatüki muutmise vajadust. Komisjon võib esitada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. Kõnealune läbivaatamine toimub korrapäraselt iga kolme aasta järel pärast esimest läbivaatamist.

Läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu käesoleva määruse tulemuslikkusele ja käesoleva määruse vastuvõtmist õigustanud asjaolude püsimisele ning vajadusele kehtestada liidu päritolu nõuded teatavatest liidu majandusjulgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega sektorite, eelkõige laevade ja raudteeveeremi ehituse toodetele.

Artikkel 30 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 8, 9, 10, 16 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 9, 10, 16 ja 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 8, 9, 10, 16 ja 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

ET 57 ET

Artikkel 32 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 33 Määruse (EL) 2018/1724 muutmine

Määruse (EL) 2018/1724 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 34 Määruse (EL) 2024/1735 muutmine

Määrust (EL) 2024/1735 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklile 3 lisatakse punktid 34, 35 ja 36:

a) „34) „tööstuslik patarei või aku“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542* artikli 3 lõike 1 punktis 13 määratletud tööstuslik patarei või aku;“

b) „35) „paikne akupõhine energiasalvestussüsteem“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud paikne akupõhine energiasalvestussüsteem;“

c) „36) „veepõhine soojuspump“ – kütteseade, mis kasutab õhust, veest või maapinnast pärinevat ümbritseva keskkonna soojust ja/või heitsoojust soojuse tootmiseks ja kütmiseks veeringluse abil.“

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1542/oj).

2) Artiklisse 9 lisatakse lõige 14:

„14. Kõiki nullnetotehnoloogia tootmisprojekte käsitatakse strateegiliste projektidena, mis aitavad kaasa vastupanuvõimele ja süsinikuheite vähendamisele või ressursitõhususele [keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepaneku] artikli 14 lõike 1 tähenduses.“

3) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Direktiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse kuuluvate riigihankemenetluste puhul, kui hankelepingute eseme osaks on käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktides a–d, h ja i loetletud nullnetotehnoloogiad, või nimetatud tehnoloogiat hõlmavate ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide puhul kohaldavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad keskkonnakestlikkuse alaseid

ET 58 ET

kohustuslikke miinimumnõudeid, nagu need on kehtestatud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktis.“;

b) lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõikes 1 osutatud riigihankemenetluste, ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide puhul võetakse arvesse pakkumuse panust vastupanuvõimesse, kooskõlas käesoleva lõikega.“;

c) lõike 7 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kohustus, mis kehtib lepingu kestel ning mille kohaselt ei tohi tarnida rohkem kui 50 % käesolevas lõikes osutatud konkreetse nullnetotehnoloogia lõpptoote väärtusest igast komisjoni poolt kindlaks määratud kolmandast riigist;“;

d) lõike 7 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kohustus, mis kehtib lepingu kestel ning mille kohaselt ei tohi edukas pakkuja või alltöövõtja igast komisjoni poolt kindlaks määratud kolmandast riigist otse tarnida või kättesaadavaks teha rohkem kui 50 % kõigi käesolevas lõikes osutatud konkreetse nullnetotehnoloogia peamiste erikomponentide koguväärtusest;“.

4) Lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25a Riigihankemenetlustes kohaldatavad päritolunõuded

1. II lisas osutatud riigihankemenetluste puhul jätavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad sellistest hankemenetlustest välja pakkumused, mille esitanud ettevõtjad on selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate omandis või kontrolli all, kes ei ole sõlminud liiduga vastavat juurdepääsu tagavat rahvusvahelist lepingut.

2. II lisas osutatud riigihankemenetluste puhul kohaldavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad selles sätestatud liidu päritolu nõudeid. Konkreetsete peamiste erikomponentidega seotud nõudeid kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd need komponendid sisalduvad lõpptootes.

3. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada mitte kohaldada üht või mitut II lisas sätestatud nõuet, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) vajalikke tooteid saab tarnida ainult üks konkreetne ettevõtja ja kui puudub mõistlik alternatiiv või asendusvariant ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihanke menetluse kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest;

b) kahe aasta jooksul enne kavandatava uue hankemenetluse algust ei ole esitatud sama avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija algatatud sarnase varasema riigihanke menetluse käigus ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust;

c) nende kohaldamine kohustaks kõnealust avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankima kaupu, teenuseid või ehitustöid, mis tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud või mis põhjustaks tehnilise ühildamatuse käitamisel või hooldamisel. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori

ET 59 ET

hankijad võivad pidada ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevusi, mis ületavad objektiivsete ja läbipaistvate andmete põhjal hinnanguliselt 25 %;

d) nende kohaldamine põhjustaks märkimisväärseid viivitusi projekti elluviimisel, kuna vajalikud komponendid või lõpptooted ei ole kättesaadavad. Märkimisväärseks võib pidada objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate andmete põhjal eeldatavalt üle seitsmekuulisi viivitusi.

4. Avaliku sektori hankijad nõuavad, et käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid tarnivad ettevõtjad esitaksid ettevõtja kinnituse või samaväärse dokumendi, mis tõendab vastavust käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.“.

5) Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Nullnetotehnoloogia võistupakkumised“;

b) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriigid kavandavad võistupakkumisi artikli 4 lõike 1 punktides a–g, i ja j loetletud nullnetotehnoloogiate jaoks, lisavad nad neisse järgmised kriteeriumid:“;

punkti a lisatakse alapunkt iv:

„(iv) määruse xxxx/xxxx [CSA2] artikli 2 punktis 39 määratletud suure riskiga tarnijad: võistupakkumiste puhul, mis hõlmavad kontrollisüsteeme, juhtimiskontrollisüsteeme, järelevalve- ja andmekogumissüsteeme, kaugpääsusüsteeme või tulemüüre, ei osale määruse xxxx/xxxx [CSA2] kohaselt suure riskiga tarnijatena määratletud tarnijad järgmistes protsessides:

1) nende toodete või süsteemide tarnimine;

2) nende toodete või süsteemide projekteerimine, arendamine või tootmine;

3) nende toodete või süsteemide juhtimine, kontroll või käitamine;

4) nende tarkvara arendamine, hooldamine, käitamine või uuendamine;“;

punkt b asendatakse järgmisega: „lõigetes 2 ja 2a osutatud eelkvalifitseerimise kriteeriumid või hindamiskriteeriumid.“;

c) lisatakse lõige 2a: „2a. Kui võistupakkumiste reguleerimiseseme osaks on II lisas loetletud nullnetotehnoloogiad, lisavad liikmesriigid II lisas sätestatud eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumid. Konkreetsete peamiste erikomponentidega seotud kriteeriume kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd need komponendid sisalduvad lõpptootes.“;

d) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles täpsustatakse lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii ning lõikes 2 osutatud eelkvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriume.“;

e) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriigid omistavad igale lõigetes 2 ja 2a osutatud kriteeriumile, mille alusel hinnatakse võistupakkumise panust kestlikkusse ja vastupanuvõimesse, kui neid kohaldatakse hindamiskriteeriumidena, miinimumkaalu, mis moodustab 5 %, ning

ET 60 ET

kogukaalu, mis moodustab 15–30 % hindamiskriteeriumidest. See ei piira võimalust omistada suurem kaal lõike 2 neljandas lõigus osutatud kriteeriumidele vastavalt mis tahes piirangule, mis võib riigiabi normide kohaselt olla kehtestatud hinnaga mitteseotud kriteeriumidele.“;

f) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriigid ei pea kohaldama ühte või mitut lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii ning lõike 1 punktis b sätestatud eelkvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumi, kui nende kriteeriumide kohaldamine põhjustaks ebaproportsionaalseid kulusid või märkimisväärseid viivitusi projekti elluviimisel, kuna vajalikud komponendid või lõpptooted ei ole kättesaadavad. Liikmesriigid võivad pidada ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevusi, mis ületavad objektiivsete ja kontrollitavate andmete põhjal hinnanguliselt 20 % võistupakkumise kohta. Märkimisväärseks võib pidada objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate andmete põhjal üle seitsmekuulisi viivitusi.“;

g) lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vähemalt 40 % suhtes aastasest võistupakkumisel müüdavast mahust liikmesriigi kohta või alternatiivina vähemalt 8 gigavati suhtes aastas liikmesriigi kohta. Lõike 1 punkti a alapunkte ii ja iv kohaldatakse 100 % suhtes võistupakkumisel müüdavast mahust liikmesriigi kohta.“;

h) lõike 8 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembriks 2027 põhjalikult lõikes 2 osutatud kriteeriumide kohaldamist ning nende mõju taastuvenergiatehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtule. Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembriks 2029 ja seejärel iga kahe aasta tagant põhjalikult lõigetes 2 ja 2a osutatud kriteeriumide kohaldamist ja nende mõju taastuvenergiatehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtule. Eelkõige hindab komisjon kriteeriumide mõju järgmisele:“.

6) Lisatakse artiklid 28a–28h:

„Artikkel 28a Päritolunõuded muude avaliku sekkumise vormide puhul

1. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, sisaldavad II lisas osutatud toetuskavad kõnealuses lisas sätestatud nõudeid. Konkreetsete peamiste erikomponentidega seotud nõudeid kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd need komponendid sisalduvad lõpptootes.

2. Lõike 1 kohase kava väljatöötamisel ja rakendamisel hindab asutus nõuete täitmist avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva menetluse alusel.

3. Kui antakse täiendavat rahalist hüvitist, ei tohi see ületada 15 % lõpptoote maksumusest tarbija jaoks, sealhulgas transpordi- ja paigalduskulud, kui see on asjakohane, välja arvatud kavade puhul, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/955( 57 ) artikli 2 punktis 1 määratletud energiaostuvõimetutele kodanikele, kelle puhul ülemmäär on 20 %.

Artikkel 28b Piirangud suure riskiga tarnijatele muude avaliku sekkumise vormide puhul

Artiklite 28 ja 28a kohaldamisalasse kuuluvate toetuskavade puhul, mis hõlmavad kontrollisüsteeme, juhtimis- ja kontrollisüsteeme, järelevalve- ja andmekogumissüsteeme,

ET 61 ET

kaugpääsusüsteeme või tulemüüre, kavandavad liikmesriigid need kavad nii, et toetusesaajatel on õigus toetuskava alusel toetust saada üksnes juhul, kui määruse xxxx/xxxx [CSA2] kohaselt suure riskiga tarnijatena määratletud tarnijad ei ole kaasatud järgmistesse protsessidesse:

a) nende toodete või süsteemide tarnimine;

b) nende toodete või süsteemide projekteerimine, arendamine või tootmine;

c) nende toodete või süsteemide juhtimine, kontroll või käitamine;

d) nende tarkvara arendamine, hooldamine, käitamine või uuendamine.

Artikkel 28c Liidu päritolu nõuded liikmesriikide toetusele nullnetotehnoloogiate ehitamiseks ja

tootmiseks

1. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist ning kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega tagavad liikmesriigid, kui nad toetavad käesoleva määruse II lisas osutatud nullnetotehnoloogia lõpptoodete ehitamist või tootmist, et kõnealuses lisas sätestatud liidu päritolu nõuded on täidetud. Konkreetsete peamiste erikomponentidega seotud nõudeid kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd need komponendid sisalduvad lõpptootes.

2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada üht või mitut lõikes 1 osutatud nõuet, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) vajalikke komponente saab tarnida ainult üks konkreetne ettevõtja ja kui puudub mõistlik alternatiiv või asendusvariant ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihanke menetluse kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest;

b) nende kohaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud või tehnilise ühildamatuse käitamisel või hooldamisel. Kuluerinevusi võib pidada ebaproportsionaalselt suureks, kui need ületavad objektiivsete ja läbipaistvate andmete põhjal hinnanguliselt 25 %;

c) nende kohaldamine ohustaks projekti või põhjustaks märkimisväärseid viivitusi projekti elluviimisel, kuna vajalikud komponendid või lõpptooted ei ole kättesaadavad. Märkimisväärseks võib pidada objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate andmete põhjal üle seitsmekuulisi viivitusi.

3. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist ning kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega tagavad liikmesriigid, kui nad toetavad käesoleva määruse II lisas osutatud nullnetotehnoloogia lõpptoodete tootmist, mis hõlmab kontrollisüsteeme, juhtimiskontrollisüsteeme, järelevalve- ja andmekogumissüsteeme, kaugpääsusüsteeme või tulemüüre, et määruse xxxx/xxxx [CSA2] kohaselt suure riskiga tarnijatena määratletud tarnijad ei osale järgmistes protsessides:

a) nende toodete või süsteemide tarnimine;

b) nende toodete või süsteemide projekteerimine, arendamine või tootmine;

c) nende toodete või süsteemide juhtimine, kontroll või käitamine;

d) nende tarkvara arendamine, hooldamine, käitamine või uuendamine.

ET 62 ET

Artikkel 28d Liidu päritolu

1. Artiklites 25a, 26, 28a ja 28c tähendab liidu päritolu tootmissisend liidust pärit tootmissisendit.

2. Toodete ja komponentide päritolu määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi määrusele (EL) nr 952/2013.

Artikkel 28e Liidust pärit tootmissisendiga samaväärne tootmissisend riigihangetes

1. Seoses artiklis 25a osutatud liidu päritolu nõuetega loetakse liidust pärit olevaks tootmissisend, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu, või kes on WTO riigihankelepingu osalised, kui liidul on kõnealuse lepingu alusel asjakohased kohustused.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid, et jätta kolmas riik täielikult või osaliselt lõike 1 kohaldamisalast välja, tuginedes ühele järgmistest kriteeriumidest:

e) kõnealune kolmas riik ei ole taganud lõikes 1 osutatud lepingute alusel liidu toodete või ettevõtjate võrdset kohtlemist seoses ühegi artikli 4 punktis 1 loetletud nullnetotehnoloogiaga;

f) selline väljajätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid arenguid, mis võivad ohustada kõnealuste toodete tarnekindlust liidus;

g) selline väljajätmine on põhjendatud mis tahes muu kohaldatavast lepingust tuleneva erandi alusel.

Artikkel 28f Liidu päritolu tootmissisendiga samaväärne tootmissisend võistupakkumistel

3. Seoses artiklis 26 osutatud liidu päritolu nõuetega loetakse liidust pärit olevaks tootmissisend, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu.

4. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid, et jätta kolmas riik täielikult või osaliselt lõike 1 kohaldamisalast välja, tuginedes ühele järgmistest kriteeriumidest:

h) kõnealune kolmas riik ei ole taganud lõikes 1 osutatud lepingute alusel liidu toodete või ettevõtjate võrdset kohtlemist seoses ühegi artikli 4 punktis 1 loetletud nullnetotehnoloogiaga;

i) selline väljajätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid arenguid, mis võivad ohustada kõnealuste toodete tarnekindlust liidus;

j) selline väljajätmine on põhjendatud mis tahes muu kohaldatavast lepingust tuleneva erandi alusel.

ET 63 ET

Artikkel 28g Liidu päritolu tootmissisendiga samaväärne tootmissisend muude avaliku sekkumise

vormide puhul

1. Seoses artiklis 28a sätestatud liidu päritolu nõuetega loetakse liidust pärit olevaks tootmissisend, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid, et jätta kolmas riik täielikult või osaliselt lõike 1 kohaldamisalast välja, tuginedes ühele järgmistest kriteeriumidest:

k) kõnealune kolmas riik ei ole taganud lõikes 1 osutatud lepingute alusel liidu toodete või ettevõtjate võrdset kohtlemist seoses ühegi artikli 4 punktis 1 loetletud nullnetotehnoloogiaga;

l) selline väljajätmine on põhjendatud, et vältida sõltuvust või muid arenguid, mis võivad ohustada kõnealuste toodete tarnekindlust liidus;

m) selline väljajätmine on põhjendatud mis tahes muu kohaldatavast lepingust tuleneva erandi alusel.

Artikkel 28h Volituste delegeerimine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas sätestatud liidu päritolu nõudeid, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a) turuolukord liidu tasandil, sealhulgas liidu turuosa vähenemine ja tööstustootmise tootmisvõimsuse alakasutamine;

b) nõuete mõju liidu avaliku korra, majandusjulgeoleku, vastupanuvõime ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse;

c) tehnoloogia areng;

d) nõudlus asjaomaste nullnetotehnoloogiate järele;

e) liidu päritolu nõuete kehtestamise mõju asjaomaste sektorite üldisele konkurentsivõimele ja kasvuhoonegaaside heitele.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada II lisa liidu päritolu nõuetega täiendavate konkreetsete nullnetotehnoloogia lõpptoodete puhul, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 punktides g, h, j, k, n, p ja s, ning artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud päikese soojusenergial põhinevate tehnoloogiate, artikli 4 lõike 1 punktis i osutatud tuumkütusetsükli tehnoloogiate ja artikli 4 lõike 1 punktis r osutatud transpordis kasutatavate elektriliste jõuseadmete tehnoloogiate puhul, mida nõutakse kooskõlas artiklitega 25a, 26, 28a ja 28c. Seejuures võtab komisjon arvesse järgmist:

a) seiretegevuse käigus määratletud turuolukord liidu tasandil, sealhulgas liidu turuosa vähenemine ja liidu tööstustootmise tootmisvõimsuse alakasutamine;

b) nõuete mõju liidu avaliku korra, majandusjulgeoleku, vastupanuvõime ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse;

ET 64 ET

c) liidu päritolu nõuete, vähese CO2 heite nõuete või mõlema kehtestamise mõju asjaomaste sektorite üldisele konkurentsivõimele ja kasvuhoonegaaside heitele, sealhulgas tootmisahela järgneva etapi tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele ning avaliku sektori eelarvetele;

d) nõudlus asjaomaste toodete või tehnoloogiate järele.

1. Lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatakse:

a) tooted ja komponendid, mille suhtes kohaldatakse liidu päritolu miinimumnõudeid;

b) liidu päritolu miinimumnõuete kohaldamisala.“.

7) Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 2a:

„2a. Liikmesriigid, avaliku sektori asutused, hankeasutused ja hankeüksused, kes kohaldavad käesoleva määruse IV peatükki, annavad erandite kohaldamisest aru vastavalt kõnealuse peatüki sätetele.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Juhul kui need andmed ei sisaldu juba riiklikes energia- ja kliimakavades või ei ole juba kooskõlas nimetatud kavade elementidega, esitab iga liikmesriik lõigetes 2 ja 2a osutatud andmeid sisaldava aruande komisjonile 15. märtsiks 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant.“.

8) Lisatakse II lisa:

„II LISA Liidu päritolu nõuded nullnetotehnoloogiatele

I osa. Riigihanked

1. Kooskõlas artikliga 25a peavad hankedokumendid pärast käesoleva määruse jõustumist avaldatud riigihankemenetluste puhul, mis kuuluvad direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse, kui lepingud, ehitustööde hankelepingud või ehitustööde kontsessioonid hõlmavad järgmiste nullnetotehnoloogiate hankeid, sisaldama järgmisi nõudeid:

a) akupõhised energiasalvestussüsteemid:

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] kuni [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad akupõhised energiasalvestussüsteemid pärinema liidust ja projektide puhul, mis hõlmavad akupõhist energiasalvestust võimsusega üle 1 megavatt-tunni, peavad need sisaldama liidust pärit akuhaldussüsteemi;

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad akupõhised energiasalvestussüsteemid pärinema liidust ning sisaldama liidust pärit akuelemente, akuhaldussüsteemi ja ühte täiendavat peamist erikomponenti;

b) päikeseelektri tehnoloogiad: alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad fotoelektriliste rakenduste inverterid ja fotoelektrilised elemendid või samaväärsed elemendid pärinema liidust;

ET 65 ET

c) veepõhised soojuspumbad: alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peab veepõhine soojuspump pärinema liidust;

d) maismaa- ja meretuuleenergia tehnoloogiad:

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] kuni [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peab üks peamine erikomponent pärinema liidust;

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad kaks peamist erikomponenti pärinema liidust;

e) tuumalõhustumistehnoloogiad:

pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud riigihankemenetluste puhul, kui ehitustööde hankelepingud või kontsessioonid hõlmavad uue tuumaelektrijaama, sealhulgas väikeste moodulreaktorite (VMRide) ehitamist, peavad vähemalt kaks peamist erikomponenti pärinema liidust;

pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud riigihankemenetluste puhul, kui ehitustööde hankelepingud või kontsessioonid hõlmavad uue tuumaelektrijaama, sealhulgas väikeste moodulreaktorite (VMRide) ehitamist, peavad vähemalt kolm peamist erikomponenti pärinema liidust.

Neid nõudeid ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide suhtes, sealhulgas tuumaelektrijaamade esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu suhtes.

II osa. Võistupakkumised

Kui võistupakkumiste reguleerimiseseme osaks on järgmised nullnetotehnoloogiad, lisavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 26 allpool sätestatud eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumid:

a) akupõhised energiasalvestussüsteemid:

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] kuni [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste puhul peab akupõhine energiasalvestussüsteem pärinema liidust ja projektide puhul, mis hõlmavad akupõhist energiasalvestust võimsusega üle 1 megavatt-tunni, peavad need sisaldama liidust pärit akuhaldussüsteemi;

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste puhul peab akupõhine energiasalvestussüsteem pärinema liidust ning sisaldama liidust pärit akuelemente, akuhaldussüsteemi ja ühte täiendavat peamist erikomponenti;

b) päikeseelektri tehnoloogiad: pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste

ET 66 ET

puhul peavad fotoelektriliste rakenduste inverterid ja fotoelektrilised elemendid või samaväärsed elemendid pärinema liidust;

c) vesinik:

pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste puhul peavad vesiniku tootmiseks kasutatavad elektrolüüsiseadmed pärinema liidust ning elektrolüüserivirnad ja üks täiendav peamine erikomponent peavad pärinema liidust;

pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste puhul peavad vesiniku tootmiseks kasutatavad elektrolüüsiseadmed pärinema liidust ning elektrolüüserivirnad ja üks täiendav peamine erikomponent peavad pärinema liidust;

d) maismaa- ja meretuuleenergia tehnoloogiad:

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] kuni [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste puhul peab üks tuuleturbiini peamine erikomponent pärinema liidust;

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud võistupakkumiste puhul peavad kaks tuuleturbiini peamist erikomponenti pärinema liidust.

III osa. Muud avaliku sekkumise vormid

Kui liikmesriigid, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused ning ühest või mitmest omavalitsusest või avalik-õiguslikust asutusest koosnevad ühendused otsustavad kooskõlas artikliga 28b luua uued kavad või ajakohastada olemasolevaid kavasid, millest saavad kasu leibkonnad või ettevõtted, kes toetavad nõudlust käesolevas lõikes loetletud nullnetotehnoloogia lõpptoodete järele, siis koostavad nad nimetatud kavad nii, et toetusesaajate õigus kava alusel saadavale toetusele või täiendavale rahalisele hüvitisele on tagatud üksnes juhul, kui on täidetud allpool sätestatud nõuded:

a) akupõhised energiasalvestussüsteemid:

kavade puhul, mis on loodud või ajakohastatud ajavahemikus [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] kuni [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], peavad akupõhised energiasalvestussüsteemid pärinema liidust ja projektide puhul, mis hõlmavad akupõhist energiasalvestust võimsusega üle 1 megavatt-tunni, peavad need sisaldama liidust pärit akuhaldussüsteemi;

kavade puhul, mis on loodud või ajakohastatud alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], peavad akupõhised energiasalvestussüsteemid pärinema liidust ning sisaldama liidust pärit akuelemente, akuhaldussüsteemi ja ühte täiendavat peamist erikomponenti;

b) päikeseelektri tehnoloogiad: kavade puhul, mis on loodud või ajakohastatud alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva

ET 67 ET

määruse jõustumist], peavad fotoelektriliste rakenduste inverterid ja fotoelektrilised elemendid või samaväärsed elemendid pärinema liidust;

c) veepõhised soojuspumbad: kavade puhul, mis on loodud või ajakohastatud alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], peab veepõhine soojuspump pärinema liidust.

IV osa. Liikmesriikide toetus nullnetotehnoloogiate ehitamiseks ja tootmiseks

Artikliga 28c kohaselt tagavad liikmesriigid järgmiste nullnetotehnoloogia lõpptoodete ehitamise või tootmise toetamisel, et allpool sätestatud liidu päritolu nõuded on täidetud:

a) vesinik:

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad liikmesriigid elektrolüüsiseadmete tootmisvõimsuse toetamiseks mõeldud investeeringute toetuskavade loomisel tagama, et elektrolüüsiseade pärineb liidust ning elektrolüüserivirn ja vähemalt üks elektrolüüsiseadme täiendav peamine erikomponent pärinevad liidust;

alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] peavad liikmesriigid elektrolüüsiseadmete tootmisvõimsuse toetamiseks mõeldud investeeringute toetuskavade loomisel tagama, et elektrolüüsiseade pärineb liidust ning elektrolüüserivirn ja vähemalt üks elektrolüüsiseadme täiendavat peamist erikomponenti pärinevad liidust;

b) tuumaenergia:

projektide puhul, mille toetustaotlus esitatakse pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], peavad liikmesriigid uute tuumaelektrijaamade, sealhulgas väikeste moodulreaktorite (SMR) ehitamise toetamisel tagama, et vähemalt kaks tuumalõhustumistehnoloogia lõpptoodete peamist erikomponenti pärinevad liidust;

projektide puhul, mille toetustaotlus esitatakse pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], peavad liikmesriigid uute tuumaelektrijaamade, sealhulgas väikeste moodulreaktorite (SMR) ehitamise toetamisel tagama, et vähemalt kolm tuumalõhustumistehnoloogia lõpptoodete peamist erikomponenti pärinevad liidust.

Neid nõudeid ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide suhtes, sealhulgas tuumaelektrijaamade esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu suhtes.“.

Artikkel 35 Määruse (EL) 2024/3110 muutmine

Määruse (EL) 2024/3110 artikli 22 lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et tagada kasutajate jaoks läbipaistvus ja edendada kestlikke tooteid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 89 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades konkreetsete tooteperede ja tootekategooriate jaoks kindlad keskkonnakestlikkuse märgistamise nõuded.“.

ET 68 ET

Artikkel 36 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 4 ja 5 kohaldatakse siiski alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: [üks] aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK.................................................................

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus...........................................................................................

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad....................................................................................

1.3. Eesmärgid.......................................................................................................................

1.3.1. Üldeesmärgid..................................................................................................................

1.3.2. Erieesmärgid...................................................................................................................

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju.........................................................................................

1.3.4. Tulemusnäitajad..............................................................................................................

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb...............................................................................................

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused...................................................................................

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava...................................................................................

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud......

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid............................................................

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega..................................................................................................

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang...........................................................................

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus.............................................................

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)..............................................................................

2. HALDUSMEETMED.....................................................................................................

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid....................................................................................

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id).......................................................................................

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus............................................................

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta......................................................................................

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)................................................................................................................

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed............................................

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU............................

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele................................................

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade..............................................

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud..........................................................

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud...................................................

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund............................................

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade................................................

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud...........................................................

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud...................................................

3.2.3.3. Assigneeringud kokku....................................................................................................

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus.......................................................................................

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest.............................................................................

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust.......................................................................

3.2.4.3. Personalivajadus kokku..................................................................................................

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade..................

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.....................................................

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus................................................................................

3.3. Hinnanguline mõju tuludele............................................................................................

4. DIGIMÕÕDE.................................................................................................................

4.1. Diginõuded......................................................................................................................

4.2. Andmed...........................................................................................................................

4.3. Digilahendused...............................................................................................................

4.4. Koostalitlusvõime hindamine.........................................................................................

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed..................................................................

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 (tööstuse kiirendamise õigusakt).

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Ühtne turg, konkurentsivõime, kliima.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Üldeesmärk on suurendada vähese CO2 heitega ja vastupidavat tööstustootmist ELi töötlevas tööstuses, pöörates eritähelepanu energiamahukatele tööstusharudele ja puhtale tehnoloogiale, võttes arvesse nende panust Euroopa konkurentsivõimesse, majandusjulgeolekusse ja kestlikku majanduskasvu kooskõlas puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkidega.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Hõlbustada vähese CO2 heitega tööstustoodete eristamist, et suurendada nende väärtust ja turustatavust.

Erieesmärk nr 2

Suurendada nõudlust Euroopa vähese CO2 heitega toodete ja puhta tehnoloogia järele.

Erieesmärk nr 3

Maksimeerida ELis tehtavate välisinvesteeringute kvaliteeti ja neist saadavat kasu.

Erieesmärk nr 4

Kiirendada ja lihtsustada tööstuse süsinikuheite vähendamise lubade andmist.

Erieesmärk nr 5

Suurendada investeerimisprojekte tööstuspiirkondades.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Majanduslik mõju

Tööstustoodetele ühtlustatud vähese CO2 heite märgise ja kontrollimehhanismi kehtestamine parandab turu läbipaistvust, võimaldades tootjatel koguda väärtust puhtama tootmise jaoks ja ergutada konkurentsi, mis põhineb pigem tulemuslikkusel kui üksnes kuludel. See loob ELi tootjatele uusi ärivõimalusi, suurendab hindade diferentseerimist rahvusvahelistel turgudel ja meelitab ligi erainvesteeringuid vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse.

ET 4 ET

Suurendades ELis toodetud ja vähese CO2 heitega toodete osakaalu omamaises tarbimises, suurendab meede nõudlust Euroopa turul, tugevdab tööstuse konkurentsivõimet ja vähendab sõltuvust suure CO2 heitega või imporditud alternatiividest. Vähese CO2 heitega terase, tsemendi ja puhta tehnoloogia juhtivate turgude loomine kiirendab mastaabisäästu ja stimuleerib täiendavaid investeeringuid.

Euroopa lisaväärtust loovate ühisettevõtete ja strateegiliste partnerluste soodustamine suurendab teadmussiiret, tööstusinnovatsiooni ja tehnoloogilist suveräänsust. See parandab tarneahela turvalisust, mitmekesistab sisendallikaid ja suurendab ELi tööstusökosüsteemide vastupanuvõimet.

Lubade andmise aja lühendamine lühendab projektide viivitusi ja vähendab rahastamiskulusid, parandades tööstuse süsinikuheite vähendamiseks vajalikku investeerimiskliimat. Kiirem heakskiitmine kiirendab puhta energia taristu, CO2

kogumise rajatiste ja elektrifitseerimisprojektide kasutuselevõttu, stimuleerides tööstuse tootlikkust ja piirkondlikku arengut.

Tööstuspiirkondades tehtavate lõplike investeerimisotsuste arvu suurendamise toetamine soodustab kapitalimahutust, moderniseerib olemasolevaid rajatisi ja meelitab ligi täiendavat erasektoripoolset rahastamist. Investeeringute koondamine tööstusklastritesse loob mastaabisäästu ja suurendab piirkondlikku konkurentsivõimet.

Sotsiaalne mõju

Tööstustoodete kasvuhoonegaaside heite mahukuse märgis suurendab tarbijate ja ostjate usaldust vähese CO2 heitega toodete vastu, toetades kvalifitseeritud töötajate tööhõivet kontrollimis-, katsetamis- ja sertifitseerimisteenuste valdkonnas. Nii tunnustatakse innovatsiooni ning see aitab säilitada kvaliteetseid töökohti tööstuses ning edendada oskuste täiendamist ja ümberõpet tootmise tarneahelates.

Suurem ELi nõudlus aitab säilitada ja luua kvaliteetseid töökohti tootmispiirkondades, mis lähevad üle vähese CO2 heitega tööstusele. Samuti parandab see piirkondlikku ühtekuuluvust, soodustades taasindustrialiseerimist mõjutatud piirkondades, vähendades samal ajal töötajate kohandamiskulusid stabiilsete tootmisväljavaadete kaudu.

Kvaliteetsed välisinvesteeringud ja partnerlused loovad uusi tööhõivevõimalusi, eelkõige kõrgtehnoloogilise tootmise ja teadusmahukates segmentides. Samuti tugevdavad need koostööd ELi ja liiduväliste ettevõtjate vahel, edendades tööjõu koolitamist ja oskuste vahetamist.

. Suurem läbipaistvus ja digivahendid suurendavad kodanike usaldust ja osalemist kohalikes tööstusprojektides.

Suurem tööstustegevus olemasolevates tegevuskohtades loob stabiilseid töökohti ja tugevdab kohalikke tarneahelaid, minimeerides samal ajal sotsiaalseid häireid, kasutades mahajäetud tööstusalasid ja võimendades tööjõu olemasolevaid oskusi. Tööstusklastrite loomine toetab regionaalset konvergentsi ja vastupanuvõimet.

Keskkonnamõju

Usaldusväärne ja võrreldav märgistamisraamistik stimuleerib kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kõigis tööstuse väärtusahelates. See soodustab tootedisaini,

ET 5 ET

materjalide kasutamise ja energiatõhususe pidevat täiustamist, aidates tööstusel saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki.

Vähese CO2 heite nõuete kehtestamisega aitab vähese CO2 heitega toodete ulatuslikum kasutuselevõtt märkimisväärselt vähendada heitkoguseid ehitus- ja transpordisektoris. See nõudluspõhine lähenemisviis täiendab pakkumisega seotud innovatsiooni, kiirendades Euroopa majanduse üldist süsinikuheite vähendamist.

Lühemad ja prognoositavamad loamenetlused kiirendavad vähese CO2 heitega tehnoloogiate kasutuselevõttu ja keskkonnaga seotud uuendusi, võimaldades heitkoguseid varem vähendada ja aidates kaasa ELi kliimaeesmärkide vahe- eesmärkide saavutamisele.

Koondades uusi projekte tööstuspiirkondadesse, edendab meede tõhusat energia- ja loodusvarade kasutamist ning võimaldab jagatud taristut CO2 kogumiseks, taastuvenergiaks ja jäätmete ringlussevõtuks. See lähenemisviis viib tööstuse kasvu kooskõlla keskkonnakaitse ja ringmajanduse põhimõtetega.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Asjaomastele tööstustoodetele antud vähese CO2 heite märgiste arv mõõdab edusamme usaldusväärse ja läbipaistva raamistiku loomisel, mis võimaldab tootjatel eristada oma tooteid CO2 heite vähendamise alusel. See näitab ELi edusamme vähese CO2 heitega tööstustoodete nähtavaks, kontrollitavaks ja turul võrreldavaks muutmisel, tugevdades seeläbi nende konkurentsivõimet ja majanduslikku väärtusloomet.

ELi ja vähese CO2 heitega tootmise osakaal asjaomaste toodete tarbimises ELis kajastab puhaste ja ELis toodetud materjalide osakaalu ELi üldises nõudluses. See näitab, kas nõudluspoolsed meetmed, nagu riigihanked, investeerimisstiimulid ja ELi tootmissisendi kriteeriumid, stimuleerivad tõhusalt vähese CO2 heitega ja Euroopas valmistatud toodete kasutuselevõttu. Kasvav osakaal näitab, et ELis on tekkinud tugevad juhtivad keskkonnahoidlike tööstuskaupade turud, ning osutab väiksemale sõltuvusele suure CO2 heitega impordist.

ELi lisaväärtust, innovatsiooni ja tööstuslikku vastupanuvõimet loovate ühisettevõtete arv asjaomastes sektorites mõõdab kvaliteetsete tööstuspartnerluste taset ELi ja ELi-väliste osalejate vahel, kes aitavad kaasa tehnosiirdele, innovatsioonile ja kindlatele tarneahelatele. See näitaja kajastab tööstuse kiirendamise õigusakti edu kestlike ja kvaliteetsete välisinvesteeringute ligimeelitamisel ning koostöö edendamisel, mis tugevdab ELi tööstusbaasi. Selliste ettevõtmiste arvu suurenemine annab märku vastupidavamast ja uuenduslikumast tööstusökosüsteemist, mis säilitab Euroopas suurema väärtuse.

Tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide keskmine lubade andmise aeg võimaldab jälgida haldusmenetluste tõhusust liikmesriikides. Sellega mõõdetakse, kui palju aega kulub pädevatel asutustel tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide, sealhulgas võrguühenduste ja puhta energia ühenduste taotluste menetlemiseks ja heakskiitmiseks. Lubade andmise keskmise aja lühenemine näitab, et tööstuse kiirendamise õigusakti alusel kehtestatud ühtlustamis-, koordineerimis- ja digiteerimismeetmed kiirendavad tõhusalt investeeringuid ja vähendavad ettevõtjate jaoks bürokraatlikke tõkkeid.

ET 6 ET

Asjaomastes tööstusharudes tehtud tööstuslike lõplike investeerimisotsuste arv on otsene näitaja, mis näitab investeerimishoogu ja ärisektori kindlustunnet ELi tööstusliku ülemineku suhtes. See kajastab seda, mil määral ettevõtjad eraldavad kapitali uutele või ajakohastatud süsinikuheite vähendamise projektidele, eelkõige olemasolevates tööstuspiirkondades ja klastrites. Tehtud lõplike investeerimisotsuste arvu suurenemine näitab, et tööstuse kiirendamise õigusaktiga loodud raamistik muutub konkreetseteks projektideks, toetades töökohtade loomist, piirkondlikku taasindustrialiseerimist ja puhaste tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu kogu Euroopas.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest69

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Ettepanek vastab tungivale vajadusele kiirendada tööstuse süsinikuheite vähendamist ja suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ülemaailmse tehnoloogilise konkurentsi ja kasvavate investeerimisvajaduste kontekstis. Algatuse eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis aeglustavad investeeringuid vähese CO2 heitega ja vastupidavasse tööstustootmisse, ning tagada ühtse turu terviklikkus kliimaneutraalsusele üleminekul.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

Tööstuse süsinikuheite vähendamise ja vastupanuvõimega seotud probleemid ulatuvad üle riigipiiride. Vähese CO2 heitega toodete lahknevad määratlused, nõudluspoolsed kooskõlastamata meetmed ja ebajärjekindlad loamenetlused võivad killustada ühtset turgu ja nõrgestada Euroopa tööstusbaasi. Ainult koordineeritud ELi tasandi meetmetega saab tagada võrdsed tingimused, vältida investeeringute kõrvalesuunamist ning tagada, et kliima- ja tööstuspoliitika tugevdavad üksteist. Määrus toimib ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel, et säilitada ühtse turu toimimine, ja kui see on asjakohane, ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel, et tagada välisinvesteeringutega seotud meetmete sidusus.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

ELi sekkumine toob püsivat kasu tänu mastaabisäästule, väiksematele tehingukuludele ning suuremale õiguskindlusele investorite ja ametiasutuste jaoks. See suurendab Euroopa suutlikkust toota vähese CO2 heitega tooteid, meelitada ligi

69Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 7 ET

kestlikke investeeringuid ja kiirendada projektide kasutuselevõttu. Ühtlustatud kriteeriumid, ühised digivahendid ja järjekindlad lubade andmise põhimõtted vähendavad halduskoormust, tagades samal ajal kõigis liikmesriikides ühetaolised turutingimused.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Nullnetotööstuse määrusest, kriitiliste toormete määrusest ja kestlike toodete ökodisaini määrusest saadud kogemused näitavad, et sihipärased ühtset turgu käsitlevad õigusaktid, milles on ühendatud ühtsed määratlused, nõudlusega seotud stiimulid ja haldustoimingute lihtsustamine, kiirendavad investeeringuid mõõdetavalt. Need pretsedendid näitavad selgete õigusraamistike ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise struktureeritud koordineerimise tulemuslikkust. Tööstuse kiirendamise õigusakt kohaldab neid õppetunde konkreetselt energiamahukate tööstusharude ja puhta energia tehnoloogia tootmise ning sõidukiosade suhtes, tagades sidususe praegu kehtivate õigusaktidega ja vältides õigusnormide kattumist.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Ettepanek on täielikult kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021– 2027 ja seda rakendatakse olemasolevate liidu programmide kaudu. Nähakse ette koostoime innovatsioonifondi, programmi „InvestEU“, programmi „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika, ühtekuuluvuspoliitika fondide ja tehnilise toe instrumendiga. Algatus täiendab puhta tööstuse kokkulepet, kriitiliste toormete määrust ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi, loomata uusi kogukulusid või finantskohustusi lisaks olemasolevatele vahenditele.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Kogu rahastamine tagatakse programmide vahendite ümberpaigutamisega. Ilma et see mõjutaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi, on alates 2028. aastast ette nähtud assigneeringud rangelt soovituslikud.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA– AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Määrus jõustub 2027. aastal ja selle kohaldamist jätkatakse ka pärast 2030. aastat ning see vaadatakse iga viie aasta järel läbi, et hinnata edusamme ning kooskõla liidu kliima- ja majandusjulgeoleku eesmärkidega.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Käesolev aruanne sisaldab personalikulusid. Seda liiki kulude suhtes kohaldatakse standardnorme. Komisjon hindab käesoleva ettepaneku väljundit, tulemusi ja mõju iga kolme aasta järel pärast kohaldamise alguskuupäeva. Hindamise käigus hinnatakse käesoleva määruse panust ühtse turu toimimisse, sealhulgas artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamisse, eelkõige seoses vastupanuvõime, majandusjulgeoleku ja tööstustootmise süsinikuheite vähendamisega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Algatuse eelarve täitmise viis on otsene eelarve täitmine komisjoni poolt. See on kõige asjakohasem lähenemisviis, arvestades liidu kulude piiratud ulatust, mis piirdub tavapäraste haldus- ja järelevalvekuludega. Kehtestatud sisemenetluste kasutamine tagab tulemuslikud ja tõhusad kontrollid, väikesed veamäärad, tehingute kiire töötlemise ja minimaalsed kontrollikulud.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Üldiselt nõuab algatus personalikulusid. Seda liiki kulude suhtes kohaldatakse standardnorme.

Enamikus algatuse aspektides järgitakse kehtestatud menetlusi sidusrühmade kaasamiseks, näiteks tööstusfoorumi kaudu, ja järelevalvekohustuste rakendamiseks. Peamine operatsioonirisk on ebapiisav haldussuutlikkus määrusega ette nähtud töökavade ja seiretegevuse rakendamiseks.

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, milles esitatakse valitud poliitilise lähenemisviisi aluseks olev analüüs. Algatuse ettevalmistamisel tugineti ka avalikule konsultatsioonile ning sihtkonsultatsioonidele tööstusharu sidusrühmade, liikmesriikide ja kutseorganisatsioonidega, mis tagasid asjakohaste andmete, teabe ja tagasiside kogumise. Siiski võivad rakendamise ajal ilmneda soovimatud tagajärjed või ettenägematud mõjud. Need tehakse kindlaks määruses sätestatud järelevalvemenetluste kaudu, mis võimaldab komisjonil nendega asjakohaselt ja õigel ajal tegeleda.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Algatusega kaasnevad piiratud halduskulud. Kohaldatakse komisjoni standardseid kontrollimenetlusi. Kuna rahastamisprogramme ega mitmetasandilisi rakendusmehhanisme ei looda, jääb kontrollitegevus lihtsaks ja kulutõhusaks.

Kontrolle tehakse täielikult eelarve otsese täitmise raames, kasutades komisjoni sisekontrolliraamistiku kohaseid standardseid järelauditeid. See tagab asjakohase tasakaalu kontrollitegevuse ja hallatavate vahendite piiratud väärtuse vahel.

Võttes arvesse lihtsustatud struktuuri ja suure riskiga finantstehingute puudumist, on eeldatav veamäär maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel madal ja oluliselt

ET 10 ET

allpool olulisuse läve. Seega tagab kontrollisüsteem proportsionaalsete kuludega kõrge kindlustaseme.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Algatusega ei looda rahastamisprogramme ega finantstoetusskeeme. Seepärast tugineb see komisjoni olemasolevale sisekontrolliraamistikule ja pettustevastase võitluse strateegiale. Kohaldatakse standardseid ennetus- ja avastamismeetmeid, sealhulgas riskipõhist sisekontrolli, ülesannete lahusust ja halduskulude jaoks kehtestatud töövooge.

Komisjon tagab asjakohaste meetmete kehtestamise, et käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel oleksid ELi finantshuvid kaitstud.

Nagu kõigi komisjoni hallatavate tegevuste puhul, võivad ka Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Prokuratuur (EPPO) kasutada oma volitusi kooskõlas oma vastavate õiguslike alustega, et uurida pettusi, korruptsiooni või muud ELi finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Kontrollikoda säilitab oma tavapärased auditeerimisõigused komisjoni kulutuste suhtes.

ET 11 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaas tase

finantsraa mistiku rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr Liigendat

ud/ liigenda mata70

EFTA riigid71

Kandidaa triigid ja potentsia

alsed kandidaa

did72

Muud kolman

dad riigid

Muu sihtotstarbelin

e tulu

1 03 02 01 02 Liigenda tud

Jah Ei Ei Ei

7 20 01 02 01 Liigenda mata

Ei Ei Ei Ei

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaas tase

finantsraa mistiku rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr Liigendat

ud/ liigenda

mata

EFTA riigid

Kandidaa triigid ja potentsia

alsed kandidaa

did

Muud kolman

dad riigid

Muu sihtotstarbelin

e tulu

Ei kohaldata.

70Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 71EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 72Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 12 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: GROW Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamisti k 2021–2027

KOKKU

Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU732024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

03 02 01 02 Kulukohustuse d

(1a) 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

Maksed (2a) 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

DG GROW assigneeringud KOKKU

Kulukohustuse d

= 1a + 1b 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

Maksed = 2a + 2b 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: GROW

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU74

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

73Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

74Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

ET 13 ET

Tegevusassigneeringud

03 02 01 02 Kulukohustuse d

(1a) 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

Maksed (2a) 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

DG GROW assigneeringud KOKKU

Kulukohustuse d

= 1a + 1b 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

Maksed = 2a + 2b 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU75

2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

75Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

ET 14 ET

KOKKU76

Tegevusassigneeringud KOKKU (sealhulgas detsentraliseeritud asutusele ette nähtud toetus)

Kulukohustuse d

(4) 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

Maksed (5) 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI

1

Kulukohustuse d

= 4 + 6 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU77

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–6

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

76Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

77Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

ET 15 ET

(vajalikud vahendid)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU78

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustuse d

(4) 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

Maksed (5) 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1–6

Kulukohustuse d

= 4 + 6 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,020 0,140

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: GROW

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU79

2024 2025 2026 2027

78Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

79Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

ET 16 ET

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 1,164 1,164 8,148

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG GROW KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 1,164 1,164 8,148

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustust e kogusumma =

maksete kogusumma)

0,000 0,000 0,000 1,164 1,164 8,148

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU80

2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7

Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 1,204 1,204 8,288

assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 1,204 1,204 8,288

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ [1]

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: GROW

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamisti

k 2028–2034 KOKKU81

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 8,148

80Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

ET 17 ET

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG GROW KOKKU Assigneeringud 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 8,148

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustust e kogusumma =

maksete kogusumma)

1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 8,148

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU82

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7

Kulukohustused 1,184 1,184 1,184 1,184 1,184 1,184 1,184 8,288

assigneeringud KOKKU Maksed 1,184 1,184 1,184 1,184 1,184 1,184 1,184 8,288

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

81Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

82Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

ET 18 ET

Väljun di

liik83

Kesk mine kulu

A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu Kulu A rv Kulu

Väljun dite arv

kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 184…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

KOKKU 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Märkige eesmärgi d ja väljundid

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–2034 KOKKU85

PÄRAST KÕIK

 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034 KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik

Keskmin e

kulu

Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu Ar v

Kulu

ERIEESMÄRK nr 1…

83Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 84Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“. 85Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa

mõjutada.

ET 19 ET

- Väljund 0 0,00

0 0 0,00

0

- Väljund 0 0,00

0 0 0,00

0

- Väljund 0 0,00

0 0 0,00

0

Erieesmärk nr 1 kokku 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund 0 0,00

0 0 0,00

0

- Väljund 0 0,00

0 0 0,00

0

- Väljund 0 0,00

0 0 0,00

0

Erieesmärk nr 2 kokku 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0

KOKKU 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0 0 0,00

0

ET 20 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–

2027 KOKKU

2028– 2034

KOKKU2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 1,164 1,164 8,148

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 1,164 1,164 8,148

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 1,164 1,164 8,148

Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

HEAKSKIIDETUD EELARVE

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

2028– 2034

KOKK U

PÄRAS T

KÕIK KOKK

U2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034

RUBRIIK 7

Personalikulud 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 8,148 0,000 8,148

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 8,148 0,000 8,148

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 1,164 8,148 0,000 8,148

Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

ET 21 ET

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

Aast a

2024 202 5

202 6

202 7

202 8

202 9

203 0

203 1

203 2

203 3

203 4

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

0 0 0 6 6 6 6 6 6 6 6

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.Y

Y]

- peakorteris

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

- ELi delegatsioonid es

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 6 6 6 6 6 6 6 6

Eespool tabelites esitatud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni, mida ei saa mõjutada. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamisega asjaomastes talitustes.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse komisjoni talituste

olemasolevast personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse Rahastatakse BA Rahastatakse

ET 22 ET

rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt

ridadelt tasudest

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad

6 ei kohaldata

Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Juhtivate turgude ja välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega seotud ettepanekus sätestatud ülesannete täitmiseks on vaja lisatöötajaid (vastab kuuele täistööajale taandatud töötajale). Kuus täistööajale taandatud töötajat paigutatakse ümber rakenduspeadirektoraadis.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaast ane

finantsraa mistik

2021–2027 KOKKU

Mitmeaast ane

finantsraa mistik

2028–2034 KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,040 0,040 0,140

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

ET 23 ET

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aast a

2024

Aast a

2025

Aast a

2026

Aast a

2027

Aast a

2028

Aast a

2029

Aast a

2030

Aast a

2031

Aast a

2032

Aast a

2033

Aast a

2034

Kokk u

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatav ad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverid a

Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringu

d

Ettepaneku/algatuse mõju86

Aast a

2024

Aast a

2025

Aast a

2026

Aast a

2027

Aast a

2028

Aast a

2029

Aast a

2030

Aast a

2031

Aast a

2032

Aast a

2033

Aast a

2034

Artikkel ….

86Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 24 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega:

põhjendus, miks digivahendeid ei saa kasutada poliitika rakendamise tõhustamiseks ja miks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet ei kohaldata.

Ei kohaldata.

Lisaks sellele:

Digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed avalikud teenused) nõuete üldine kirjeldus

Viide nõudele

Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja(d)

Üldised protsessid

Kategooriad

Artikkel 4

Teha liikmesriigi tasandil kättesaadavaks kõiki asjaomaseid avaliku sektori asutusi ühendav Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, et tagada tööstustootmise loamenetluste läbiviimine täielikult digitaalsete vahendite abil.

Liikmesriigid

Liikmesriikide pädevad asutused

Ettevõtjad

Loamenetlus

Andmed

Digilahendus

Digitaalne avalik teenus

Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimin e

Artikkel 5 Riiklike loamenetluste korraldamine, et luua ühtne kontaktpunkt tööstustootmise projektidele lubade andmiseks.

Liikmesriigid

Liikmesriikide pädevad asutused

Loamenetlus

Andmed

Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimin e

Artikkel 6

Määruses (EL) 2024/1735 määratletud lihtsustatud haldusmenetluste ja loamenetluste kohaldamist laiendatakse, et see hõlmaks energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projekte.

Liikmesriigid

Liikmesriikide pädevad asutused

Loamenetlus

Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimin e

Artikkel 20 Kujunemisjärgus strateegiliste sektorite ülemaailmse tootmisvõimsuse järelevalve ja avaldamine.

Euroopa Komisjon

Järelevalve Andmed

Artikkel 16 Välisinvestorite kavandatavatest otseinvesteeringutest teatamine.

Ettevõtjad

Liikmesriigid Teatised Andmed

Artikkel 17 Kavandatavatest otseinvesteeringutest eelneva teatamise läbivaatamise ja heakskiitmise menetlus.

Liikmesriigid

Euroopa Komisjon

Teatised Protsesside digitaliseerimine ja

ET 25 ET

automatiseerimin e

Artiklid 19–20

Välisinvesteeringute nõuetele vastavuse järelevalve.

Liikmesriikide pädevad asutused

Euroopa Komisjon

Aruandlus Andmed

Artikkel 22 Liikmesriikide teated määratud tööstustootmise eelisarendusalade kohta, sealhulgas nõutavad hindamised.

Liikmesriigid

Euroopa Komisjon

Teatised Andmed

Artikkel 24 Koond-põhiloa kehtestamine, millega antakse luba tööstustegevuseks määratud eelisarendusaladel.

Liikmesriigid

Liikmesriikide pädevad asutused

Loamenetlus

Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimin e

Artikkel 37

Määrusega (EL) 2018/1724 kehtestatud loetelu teabevaldkondadest, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad oma siseturu õigusi täiendatakse teabega loamenetluste kohta, kasutades tõhusalt ühtse digivärava lahendusi.

Euroopa Komisjon

Liikmesriigid

Liikmesriikide pädevad asutused

Ettevõtjad

Kodanikud

Teabevahetus

Andmed

Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimin e

Digitaalne avalik teenus

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)

Tööstustootmise projektide loamenetluste taotlused

Artikkel 4, artikkel 5 Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada tehnilised standardid, mis on vajalikud riiklike ühtsete juurdepääsupunktide koostalitlusvõime tagamiseks.

Andmed kujunemisjärgus strateegiliste sektorite ülemaailmse tootmisvõimsuse kohta

Artikkel 20 Komisjon esitab ja avaldab ajakohastatud teabe viimase aasta kohta, mille kohta on andmed iga kujunemisjärgus strateegilise sektori kohta kättesaadavad.

Välisinvestorite kavandatavatest investeeringutest eelnev teatamine

Artikkel 16 Ei kohaldata.

Aruanded välisinvesteeringute nõuetele vastavuse kohta

Artiklid 19–20 Ei kohaldata.

Teatamine määratud tööstustootmise eelisarendusaladest

Artikkel 22 Ei kohaldata.

ET 26 ET

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Käesolev seadusandlik algatus on kooskõlas erasektori valduses olevate andmete kasutamisega valitsusasutuste poolt (ettevõtetelt riigile (B2G)), et tagada tõenditel põhinevad poliitilised otsused. Digitaalne loamenetlussüsteem kavandatakse nii, et see tagaks koostalitlusvõime ja automaatse andmevahetuse pädevate asutuste vahel, avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamise, küberturvalisuse ja teabe tervikluse kõrge taseme ning läbipaistvuse ja vastutuse loamenetluses.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutamine on tagatud. Loamenetlused lisatakse ühtse digivärava ja andmete ühekordse küsimise tehniline süsteemi kohaldamisalasse. Sel juhul järgitakse ühekordsuse põhimõtet, et minimeerida ühtsel turul tegutsevate osaliste halduskoormust. Liikmesriigid ja komisjon tagavad konfidentsiaalse äriteabe kaitse.

Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele

Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud nõuded, tehnilised standardid ja menetlused, mis on vajalikud digitaalsete loamenetlussüsteemide koostalitlusvõime, turvalisuse ja tulemusliku toimimise tagamiseks.

Andmevood

Andmevoogude üldine kirjeldus

Andmete liik Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Osaleja, kes andmed esitab

Osaleja, kes andmed saab

Andmevahetuse ajend

Sagedus (kui see on asjakohane)

Loamenetluse taotlused

Artikkel 4 Ettevõtja Liikmesriigi pädev asutus

Nõutav loamenetluse taotluste puhul

Ei kohaldata

Välisinvestorite kavandatavatest investeeringutest eelnev teatamine

Artikkel 16 Ettevõtja Liikmesriigi pädev asutus

Investeerimiskavatsus e korral

Ei kohaldata

Aruanded välisinvesteeringute nõuetele vastavuse kohta

Artiklid 19–20 Liikmesriigi pädev asutus

Euroopa Komisjon

Taotluse korral Ei kohaldata

Otsus määratud tööstustootmise eelisarendusalade

Artikkel 22 Liikmesriik Euroopa Komisjon

Tehtud otsus Ei kohaldata

ET 27 ET

kohta

4.3. Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus

Viide (viited) nõudele (nõuetel e)

Peamised volitatud funktsioonid

Vastutav asutus

Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetav ust?

Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatav ust?

Tehisintellektitehnol oogia kasutamine (kui see on asjakohane)

Digitaalne loamenetlussüst eem

Artikkel 4

Tööstustootmis e loamenetlused toimuvad täielikult digitaalsete vahendite abil.

Süsteemil peab olema ühtne kasutajaliides, mis võimaldab suhtlust asjaomaste avalike teenustega.

Digitaalne loamenetlussüst eem võimaldab loataotluste paberivaba esitamist, jälgimist ja nende kohta otsuste tegemist.

Liikmesriig id

Liikmesriik ide pädevad asutused

Digitaalne loamenetlussüste em võimaldab loataotluste paberivaba esitamist, jälgimist ja otsuste tegemist ning see kavandatakse nii, et tagada kasutajasõbralik kus ja kättesaadavus kõigile taotlejatele, sealhulgas puuetega inimestele.

Digitaalne loamenetlussüstee m võimaldab loataotluste paberivaba esitamist, jälgimist ja nende kohta otsuste tegemist ning selle eesmärk on tagada avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamine.

//

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele

Digitaalne loamenetlussüsteem

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Ei kohaldata.

ELi küberturvalisuse raamistik Riiklik digitaalne loamenetlussüsteem kavandatakse nii, et oleks tagatud andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe tervikluse kõrge tase.

eIDAS //

ET 28 ET

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem

Muudetakse ühtse digivärava määrust, et lisada selle kohaldamisalasse teave tööstustootmise projektide loamenetluste ja tööstustootmise projektidega seotud menetluste kohta.

Muu Andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem.

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria

Kirjeldus

Viide (viited) nõudele (nõuetele )

Koostalitleva Euroopa lahendus(ed) (EI KOHALDATA )

Muu(d) koostalitluslahendus(ed )

Digitaalne loamenetlussüsteem

Digitaalsete avalike teenuste kategooria klassifikaatori COFOG 04.7.4 kohaselt

Liikmesriigid loovad kõiki asjaomaseid avaliku sektori asutusi ühendava riikliku digitaalse loamenetlussüsteemi, et tagada tööstustootmise loamenetluste läbiviimine täielikult digitaalsete vahendite abil.

Artikkel 4 // Andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem

Hinnang nõude (nõuete) mõju kohta piiriülesele koostalitlusvõimele

Digitaalne avalik teenus 1: digitaalne loamenetlussüsteem

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)

Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks piiriüleseks osutamiseks

Liikmesriigid vastutavad oma digitaalsete loamenetlussüsteemide arendamise, käitamise, hooldamise, turvalisuse ja järelevalve eest. Digitaalsete loamenetlussüsteemide rakendamisel tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada olemasolevaid liidu digitaristuid, -katalooge ja -komponente, sealhulgas neid, mis on välja töötatud andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi ja selle rakendusaktide alusel. See edendaks vastastikust täiendavust, koostalitlusvõimet ja avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist, vältides samal ajal olemasolevate digilahenduste dubleerimist.

Liikmesriigi tasandil võib olla vaja võtta täiendavaid korralduslikke meetmeid, et tagada individuaalsete lubade eest vastutavate pädevate asutuste asjakohane kaasamine.

Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks

Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud nõuded, tehnilised standardid ja menetlused, mis on vajalikud digitaalsete loamenetlussüsteemide koostalitlusvõime, turvalisuse ja tulemusliku toimimise tagamiseks. Loamenetlused lisatakse ühtse digivärava ja andmete ühekordse küsimise tehniline süsteemi kohaldamisalasse.

ET 29 ET

Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine

Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud nõuded, tehnilised standardid ja menetlused, mis on vajalikud digitaalsete loamenetlussüsteemide koostalitlusvõime, turvalisuse ja tulemusliku toimimise tagamiseks.

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta alljärgnev tabel

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Komisjoni roll (kui see on asjakohane)

Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane)

Eeldatav ajakava (kui see on asjakohane )

Rakendusaktid Artiklid 4, 13, 31 Rakendusaktid Euroopa Komisjon

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eelnõus toodud ühtsete kontaktpunktide

tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele kasutatav ilma tasuliste

vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ning arvestama subsidiaarsuse

põhimõtetega liikmesriikide suhtes. Me ei toeta eelnõus pakutud lahendust, mis

nende põhimõtetega ei arvesta.

Selgitus: Eelnõus nähakse ette, et ühtsed kontaktpunktid peaksid oma toimimisel

tuginema kavandatavale Euroopa ärikukrule. Kuna Euroopa ärikukkur on kavandatud

erasektori osutava turuteenusena, siis järeldub sellest, et ettevõtted peavad

loamenetluse eeldusena endale kõigepealt hankima kuluka ärikukru teenuse, et selle

vahendusel suhelda ühtse kontaktpunktiga. Eelistame kindlasti olukorda, kus

ettevõtetele ei tekitata administratsiooniga suhtlemiseks uusi kulukaid barjääre. Ka

on vägagi küsitavad ning raskesti põhjendatavad eelnõus välja toodud ärikukru

kasutusjuhud. Kuidas liikmesriigi pädevad asutused omavahel riigisiseselt infot

vahetavad ei kuulu EL reguleerimisalasse ning katsed seda ette kirjutada rikuvad

selgelt subsidiaarsuse põhimõtet. Viide, nagu ärikukkur aitaks taaskasutada juba

avaliku sektori asutustes olevaid andmeid ja dokumente, on otseselt eksitav. Ärikukru

kasutuspõhimõte on vastandlik andmete ühekordse esitamise põhimõttele ja eeldab,

et kasutaja esitab ise korduvalt dokumente erinevatesse instantsidesse. Ühegi eelnõus

toodud funktsionaalsuse jaoks ei ole ärikukkur vajalik lahendus ning kogu ühtse

kontaktpunkti protsesse saab samaväärselt või edukamalt korraldada tuginedes juba

olemasolevatele regulatsioonidele ja tehnilistele lahendustele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ning

selle selgitustes.

Eesti saab toetada lahendust, mis on

tehnoloogianeutraalne ning võimaldab

olemasolevate süsteemide kasutamist.

Kliimaministeerium

Eelnõust üldiselt:

Määruse eesmärgid on head, kuid tuleb vältida liigset jäikust. Eelnõu vajab suuremat

paindlikkust ja selgelt sõnastatud proportsionaalsuse tagamise meetmeid, et arvestada

väikese turuga liikmesriikide eripäradega. Paindlik lähenemine võimaldab kiirendada

üleminekut puhtale majandusele ilma, et see takistaks väikeste riikide

konkurentsivõimet.

Üldiselt arvestatud seisukohapunktis 5.1

ja selle selgituses. Teadmiseks võetud.

Euroopa päritolu on käsitletud

seisukohapunktis 5.2.

2

Oluline on analüüsida mõjusid ja väljavaateid Eesti kontekstis kõige enam mõjutatud

sektoritele, nii avalikule ja erasektorile, et vältida eeldustel põhinevaid hinnanguid

ning tagada, et teame oma võimekust nõudeid täita.

Made in EU teemal üldiselt (autotööstuse spetsiifilisemalt allpool):

Ühelt poolt on vajalik tagada tarnekindlus, kuid teisalt tuleb sihipäraselt liikuda ka

ELi strateegilise autonoomia suunas, et vähendada sõltuvust kolmandate riikide

toodangust. Tootmisvõimekuse arendamine ELis tervikuna looks täiendavaid

võimalusi ka Eesti majandusele. Seega on tasakaalu leidmine nende eesmärkide vahel

oluline.

Kuigi lühikeses perspektiivis võib sellega kaasneda hinnatõus, tuleb arvestada, et

sõltuvus kolmandatest riikidest (sh Hiinast), suurendab riski, et kriitilistes

olukordades ei ole vajalikke tooteid üldse võimalik hankida. Juhul kui meetmeid ei

rakendata, võib kujuneda olukord, mis sarnaneb arenguga plastitööstuses, kus oma

tootmisvõimekuse vähenemine tõi kaasa ka majandusliku julgeoleku nõrgenemise.

Seetõttu on oluline tagada piisav vastav tootmisvõimekus ELis, vajadusel ka

piirkonniti. See tooks täiendavaid võimalusi ka Eesti ettevõtetele, kes konkureerivad

kolmandate riikide tootjatega. Samas tuleb arvestada, et ilma EL‑i sise eelistuse

rakendamiseta võib sellise tootmisvõimekuse saavutamine osutuda ebarealistlikuks.

Praktikas esineb olukordi, kus kvaliteetsema toorme eest ollakse valmis maksma

kõrgemat hinda. Need sektorid, kus „made in EU“ lähenemine on põhjendatud, tuleks

selgelt IAAs määratleda, et vältida ühisturu killustumist ning tagada üheselt

arusaadav käsitlus sellest, millistes valdkondades ja millistel põhjustel sellist

lähenemist vajalikuks peetakse.

Kliimaministeerium

1. Lubade koondamine üheks loaks või loataotluseks (artiklid 5 ja 27)

a) Taotluse mahu ja ajastuse probleemid Määruse sõnastus ei täpsusta, et milliseid lubasid, vaid ütleb, et ühtne luba hõlmab

kõiki vajalikke lubasid (artikkel 5 p 1). Seni on riigisiseselt fookuses olnud eelkõige

ehitusload ja keskkonnakaitseload, kuid need ei ole ainsad load, mida

tööstusprojektidel tegevuseks vaja võib olla. Seetõttu on oluline, et oleks ülevaade,

milliseid lubasid ühtne loamenetlus koos ühe taotlusega hõlmab.

Ühtse loataotluse nõue tähendab, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama

märkimisväärselt suuremas mahus dokumentatsiooni ja detailset teavet. Praktikas

Arvestatud osaliselt seisukohapunkti 5.3

selgituses. Määruse artikkel 3

(definitsioonid) pakub välja lubade

nimekirja, mis on hõlmatud. Seda on

võimalik veel täpsustada töörühmade

käigus.

3

eelistavad ettevõtjad sageli taotleda erinevaid lubasid järjestikku, mitte paralleelselt,

kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada. Mitmed olulised

tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles

projekti edasises arendusetapis.

Kehtivas praktikas on tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva, pädev

asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal

ajal kui keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev

asutus Keskkonnaamet) taotletakse paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba

ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga

seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist on

ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa

saamisele.

Kui kõik load, mida on tööstuslike tootmisprojektide tegevuseks vaja, koondatakse

ühte menetlusse ning tehakse üks terviklik otsus („comprehensive decision“), võib

see praktikas pikendada näiteks ehitusloa menetlust ning lükata edasi projektide

algust. Probleemne on ka ettepanekus toodud 45-päevane periood taotluse

nõuetekohasuse hindamiseks, mida näiteks ehitusloa menetluses täna ei eksisteeri.

Kliimaministeerium

b) Muudatuste halduskoormus ja paindlikkuse vähenemine Mida mahukam on algselt esitatav dokumentatsioon, seda keerulisem ja

aeganõudvam on selle menetlus ning dokumentide ajakohastamine. Väiksemahuliste

ja eraldiseisvate dokumentide puhul on muudatuste tegemine lihtsam ja vigade oht

väiksem.

Eestis menetletakse ehituslube eelprojekti staadiumis, keskendudes põhimõttelistele

lahendustele. See võimaldab hoida dokumentatsiooni mahu mõistlikuna ning

menetluse paindlikuna. Võrdluseks, mõnes liikmesriigis menetletakse projekte

sisuliselt tööprojekti tasemel, mis toob kaasa mahukad dokumendid, aeglasemad

menetlused ning keerukama muudatuste halduse. Sellise lähenemise ülevõtmine ei

ole Eesti kontekstis põhjendatud.

Teadmiseks võetud. Informatsiooni

käsitletud seisukohapunkti 5.3.1

selgituses.

Kliimaministeerium

c) Investeeringute ajastus Praktikas realiseeruvad investeeringud sageli etappide kaupa, sõltuvalt lubade

saamisest. Näiteks võib ehitusloa saamine olla eelduseks täiendava rahastuse

kaasamiseks, mille järel jätkatakse uuringute ja muude tegevustega.

Teadmiseks võetud.

4

Varasem kogemus ühendlubadega (nt meretuuleparkide puhul) näitab, et ettevõtjad

eelistavad sageli lubade eraldi menetlemist, et paremini juhtida nii dokumentatsiooni

koostamist kui ka investeeringute ajastust.

Kliimaministeerium d) Õigusloome ja halduskoormus riigile Ühtse loa kehtestamine eeldab ulatuslikku ja kompleksset õigusloomet, sealhulgas:

 Loaandja pädevuste koondamine

 kontrollimenetluste,

 esitatavate andmete,

 keeldumise aluste,

 kaasamise,

 kehtetuks tunnistamise

reguleerimist.

Eestis on keskkonnakaitselubade menetlus reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) ja eriseaduste kombinatsioonis, samas kui ehitusload kuuluvad eraldi

regulatiivse raamistiku alla. Nende lubade ühisosa on piiratud. Samuti ei ole selge,

milliseid tegevuslubasid ühtne süsteem hõlmaks (nt kemikaaliseaduse alusel antavad

load).

Täiendavalt tekib küsimus pädeva asutuse määramisest ning asutustevahelise

töökorralduse ja järelevalve mehhanismide kujundamisest. Ühtne loamenetlus toob

kaasa märkimisväärse täiendava halduskoormuse ning kulud riigile. Lisaks puudub

Eesti õiguses vaste artiklis 27 nimetatud „aggregated baseline permit’ile“.

Arvestatud ja lisatud mõjude peatüki

selgitusse.

Kliimaministeerium

e) IT-süsteemide arendamise vajadus Praegu toimuvad erinevate lubade taotlemine ja menetlused eraldiseisvates

infosüsteemides (nt ehitisregister ehituslubade jaoks, KOTKAS

keskkonnakaitselubade jaoks), mis on arendatud vastavalt konkreetsete lubade

vajadustele.

Ühtse loataotluse süsteemi rakendamine eeldaks nende süsteemide ulatuslikku

ümberkujundamist või integreerimist, mis nõuab märkimisväärseid ressursse.

Arvestatud ja lisatud mõjude peatükki.

Kliimaministeerium

2. Loastamise „single access point“ (artiklid 4 ja 5)

a) Kontseptuaalne ebaselgus Artikkel 4 viitab võimalusele luua digitaalne „single access point“ (ärikukru

lahenduse kohta saab põhjalikuma sisendi anda JDM, kuid see võib tuua riigile

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

5

märkimisväärse IT- ja haldustöökoormuse), samas kui artikkel 5 lõige 2 näeb ette

pädeva asutuse määramise, kes loamenetlust koordineerib. Nende kahe lähenemise

omavaheline suhe vajab täpsustamist.

Samuti jääb ebaselgeks:

 kas pädev asutus üksnes koordineerib menetlust või teeb ka lõpliku otsuse;

 kuidas kujuneb „comprehensive decision“ ja milline on selle õiguslik vorm.

Kliimaministeerium

b) Rakendamise keerukus Eestis Eestis on sarnane lahendus arendamisel planeeringute ja ehituse valdkonnas, kuid see

on alles algusjärgus. Kavandatav lähenemine eeldaks keskkonnakaitselubade ning

KMH/KSH süsteemide integreerimist, mille arendamist ei ole veel alustatud.

Lisaks on ebaselge, millised load peaksid süsteemi kuuluma (nt TTJA infosüsteemid,

maakasutusega seotud load jne). Ehitusvaldkonna menetlused ei hõlma ettevõtte

tegevuslubasid ega toodete käitlemise või tootmisega seotud lubasid.

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Kliimaministeerium

c) Ühtse taotluse põhjendatus Ei ole piisavalt selgitatud, miks ühtne loataotlus muudaks menetluse ettevõtjale

lihtsamaks. Arvestades olemasolevaid spetsialiseeritud infosüsteeme, võib selline

muudatus suurendada nii halduskoormust kui ka menetluse keerukust.

Teadmiseks võetud. Saame EL tööstuse

töögrupi aruteludes pöörata sellealasele

arutelule tähelepanu.

Kliimaministeerium

d) Õigusraamistiku killustatus Artikkel 5 lõige 4 võimaldab säilitada sektoripõhised eriregulatsioonid (lex specialis).

See võib viia loamenetluse reeglite killustumiseni erinevate õigusaktide vahel.

Ehitiste rajamisega seotud loamenetluse reeglid võiksid olla võimalikult ühtlustatud

ja koondatud.

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Kliimaministeerium

3. Tööstuse kiirendamise alad (art 25-27)

Industrial acceleration alade sõnastus võiks olla kohustusliku asemel paindlik. Kui

sellised alad on riigis juba olemas ja toimivad, peaks halduskoormus jääma

mõistlikuks ka väikeriigi jaoks, et vältida mittevajalike analüüside ja hindamiste

nõudmist juba toimivatel aladel.

Arvestatud, rõhutame seisukohtades

(seisukohapunkt 5.5), et tööstuse

kiirendusalade määratlemine oleks

vabatahtlik.

Kliimaministeerium

4. Autotööstust puudutavad tähelepanekud (eelkõige lisad II ja III)

a) „Made in EU“ eelistamine riigihangetes Ettepanek, mille kohaselt tuleks riigihangetes eelistada Euroopa Liidus toodetud

sõidukeid ka juhul, kui nende hind on kuni 25% kõrgem võrreldes alternatiivsete

Teadmiseks võetud. Informatsiooni

kasutatud seisukohapunkti 5.2 selgituse

osas.

6

pakkumustega, tekitab tõsiseid küsimusi proportsionaalsuse ja kulutõhususe osas.

Eriti problemaatiline on see suuremahuliste hangete puhul (nt rasketehnika või

ulatuslikud masinapargid), kus juba baashinnad on kõrged ning 25% hinnavahe

tähendab absoluutväärtuses väga suuri lisakulusid nii ettevõtlusele kui avalikule

sektorile.

Selline lähenemine võib viia olukorrani, kus avalik sektor on sunnitud tegema

märkimisväärselt kallimaid hankeotsuseid üksnes toote päritolu alusel. Arvestades,

et riigi ja avaliku sektori eelarved on juba pingestatud, võib see vähendada võimekust

investeerida uuemasse ja keskkonnahoidlikumatesse tehnoloogiasse. Seega võib

meede oma eesmärgile vastupidiselt hoopis aeglustada rohepööret, kuna kallimad

hinnad piiravad uute sõidukite ja tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Eesti riigihangetele kohalduvad künnised ei peaks olema liiga jäigad, erandite

kohaldamine peaks olema paindlikum ja sõnastuses tooma selgelt välja väikese turu,

piiratud saadavuse, vähese konkurentsi ja ebaproportsionaalse hinnamõju alused.

Kliimaministeerium

b) Toote päritolu ja madala süsiniku (low-carbon) enesedeklaratsioon (nt art 11) Eelnõu kohaselt kavandatakse süsteemi, kus tootja esitab deklaratsiooni, millega

tõendab, et teatud osa tootest vastab „made in EU“ kriteeriumile ning täidab

kehtestatud keskkonnanõudeid. Samas ei ole eelnõus piisavalt selgelt reguleeritud,

kuidas toimub nende deklaratsioonide kontrollimine ja millised on

järelevalvemehhanismid.

Selline regulatiivne ebamäärasus võib tekitada ebaausa konkurentsiolukorra, kus

kolmandate riikide tootjad võivad formaalselt vastavust deklareerida ilma sisulise

kontrollita, samas kui Euroopa tootjad järgivad rangemaid standardeid. Seeläbi

võivad kolmandate riikide tootjad saada veelgi suurema eelise, kuna oskavad

vajalikke nõudeid esitada, mida ei ole võimalik ümber lükata tõendite kontrollitavuse

puudumise tõttu. Ilma tõhusa ja ühtlustatud kontrollisüsteemita võib see kahjustada

ausat konkurentsi ning vähendada meetmete usaldusväärsust.

VKEdele ei tohiks lisada täiendavat bürokraatiat. Soovime selgust

enesedeklaratsiooni vormi kohta ning kas ja millal vajab enesedeklaratsioon tõendaja

kinnitust.

Arvesse võetud seisukohapunktis 5.7 ja

selle selgituses.

Kliimaministeerium

c) Madala süsinikusisaldusega terase ja alumiiniumi kasutamise nõue Eelnõus sisalduv nõue kasutada riigihangetes vähemalt 25% ulatuses madala

süsinikusisaldusega terast ja alumiiniumi võib avaldada märkimisväärset mõju turule.

Arvesse võetud mõjuhinnangus.

7

Kuna nõue rakendub samaaegselt mitmes sektoris (sh taristu, ehitus ja

sõidukitööstus), võib see tekitada järsu nõudluse kasvu piiratud pakkumisega

materjalidele.

Tõenäoliseks tagajärjeks on nende materjalide hinnatõus, mis kandub edasi kogu

tarneahelasse. Autotööstuses tähendab see, et tootjad peavad kasutama kallimat

toorainet ning tagama selle vastavuse täiendavate sertifitseerimis- või

deklareerimisnõuetega. Kulude kumuleerumine mõjutab otseselt lõpptoodete hinda.

Kõrgem hind omakorda vähendab turu valmisolekut võtta kasutusele uusi

tehnoloogiaid, isegi kui need on keskkonnasäästlikumad.

Illustreerivalt võib tekkida olukord, kus kogu väärtusahel (nt roheterasest toodetud

seadmetega ehitatakse roheterasest tehas, kus toodetakse roheterasest sõidukeid)

muutub järjest kallimaks, mis lõppkokkuvõttes muudab rohetehnoloogiad tarbijale

vähem kättesaadavaks.

Kliimaministeerium

d) Mõju eriotstarbeliste sõidukite tootjatele ja kohalikele ettevõtjatele Täiendav keerukus tekib olukorras, kus sõidukeid modifitseeritakse või ehitatakse

ümber eriotstarbeliseks kasutuseks (nt kiirabi-, pääste- või muud erisõidukid). Kui

alusauto tootjal on olemas vastav päritolu- ja keskkonnadeklaratsioon, jääb

ebaselgeks, kas ning millises ulatuses laienevad nõuded ka ümberehitaja poolt lisatud

komponentidele ja materjalidele.

Kui nõuded kehtivad kogu sõidukile tervikuna, tähendab see, et ka väikeettevõtjad

peavad:

 hankima spetsiifilisemat ja kallimat toorainet,

 tagama kõikide komponentide vastavuse,

 koostama keerukaid koondarvutusi „made in EU“ osakaalu ja

keskkonnanäitajate kohta.

Selline halduskoormus võib osutuda väiksematele ettevõtjatele

ebaproportsionaalseks ning vähendada nende võimet riigihangetel osaleda, mis

omakorda piirab konkurentsi.

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Kliimaministeerium

e) Välisinvesteeringute piiramine ja mõju innovatsioonile Kindlasti siinkohal olulised ka MKMi ja RAMi arvamused, kuid eelnõus sisalduvad

võimalikud nõuded seoses välisinvesteeringute, omandi struktuuri ja

Osaliselt arvestatud seisukohapunktide

5.1 ja 5.4 selgituses. Teadmiseks võetud,

kasutame tagasisidet EL nõukogu

tööstuse töögrupi aruteludes.

8

intellektuaalomandi jagamisega võivad olla vastuolus eesmärgiga meelitada

Euroopasse uusi tööstusinvesteeringuid.

On tõenäoline, et investorid ei ole valmis loovutama enamusosalust ega jagama oma

intellektuaalomandit kohustuslikus korras. Selle tulemusena võivad investeeringud

suunduda teistesse piirkondadesse (nt Ameerika Ühendriigid, India), kus regulatiivne

keskkond on paindlikum. See omakorda võib jätta Euroopa ilma uutest

tehnoloogiatest ning vähendada tööstuse konkurentsivõimet.

Jälgida tuleks, et ei tekiks dubleerimist olemasolevat FDI skriinimise süsteemi,

konkurentsiõiguse ega välissubsiidiumite menetluste vahel. Muidu tekivad raskesti

hallatavad ja paralleelsed investeerimiskontrolli süsteemid.

Kliimaministeerium

f) Positiivne aspekt – väikeste elektrisõidukite „superkrediidid“ Positiivse meetmena võib välja tuua väikeste elektrisõidukite „superkrediitide“

mehhanismi. Eelkõige on see seotud paralleelselt menetluses oleva ELi kergsõidukite

CO2 standardite muutmise ettepaneku eelnõuga, kuid märgime ka siinse algatuse

juure ära, et see paindlikkus võib soodustada taskukohasemate väiksemõõduliste

elektrisõidukite turuletoomist ning anda tootjatele täiendavat paindlikkust CO₂

eesmärkide täitmisel. Samuti võib see võimaldada riikidel suunata toetusi

efektiivsemalt segmenti, kus mõju tarbijate jaoks on suurim.

Teadmiseks võetud.

Kliimaministeerium

5. Ehitustoodete määrus (CPR)

a) Märgistamisnõuete laiendamine Kui praeguse CPR-i teksti kohaselt kehtivad märgistamisnõuded tootele, mida

tarbijad tavaliselt valivad ja ostavad ja mille keskkonnamõju ei sõltu oluliselt sellest,

kuidas see ehitisse paigaldatakse või kasutatakse (ehk n-ö poeriiulilt ostetavale

tootele), siis eelnõuga soovitakse need lisatingimused kõrvaldada ja anda Euroopa

Komisjonile võimalus märgistamisnõudeid kehtestada oluliselt laiemale

tootevalikule, ka nendele toodetele, mida klient poe riiulilt ei saa valida (st

profitoodetele ja vaheproduktidele, sh betoon, tsement, teras jne). Kui toote tegelik

keskkonnatoime sõltub tugevalt kasutusviisist või paigaldusest, tuleb väga hoolikalt

läbi mõelda, kas märgis on selleks sobiv instrument.

Teadmiseks võetud.

Kliimaministeerium

b) Halduskoormus ja ajastus Kuna CPR rakendamine on alles käivitumas, võib selle muutmine tekitada täiendavat

halduskoormust ja viivitusi vastavate delegeeritud aktide väljatöötamisel.

Teadmiseks võetud.

9

Kliimaministeerium

c) Märgiste dubleerimise oht CPRis on juba olemas keskkonnaandmete raamistik, sh:

 Annex II (keskkonnaalased põhiomadused)

 Annex X (horisontaalsed põhiomadused, sh keskkonnakestlikkus)

Seetõttu esineb risk, et lisaks olemasolevale süsteemile luuakse täiendav

märgistamisnõue, mis suurendab ettevõtjate halduskoormust ning muudab süsteemi

keerukamaks, seda tuleks läbirääkimiste käigus vältida.

Teadmiseks võetud. Käsitletud

seisukohapunktis 5.9.

Kliimaministeerium

6. Seosed kestlike toodete ökodisaini määrusega (ESPR, art 10)

ESPR seab nõuded tootegruppidele, raud ja teras (eeldatav vastuvõtmine 2026) ja

alumiinium (eeldatav vastuvõtmine 2028) seatakse vahetoodetele, millest lõpptooted

tehakse, kuna see on tehniliselt lihtsam tuvastada. Art 10 toetub ESPR nõuetele ehk

kui ESPR nõuetele vastab, siis saab nimetada seda madala süsiniku tooteks. See

tundub mõistlik lähenemine, kuna ökodisaini nõuded suunavad turgu kestlikumate ja

kvaliteetsemate toodete poole, vähendavad raiskamist ning tugevdavad Euroopa

Liidu konkurentsivõimet.

Teadmiseks võetud.

Rahandusministeerium

1. MKM küsimustik

Tagasiside küsimustele:

 Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

Lisas 1 pakutud sektorite loendit võiks vaadata kriitiliselt mitte üksnes selle nurga

alt, kas ja millistele sektoritele seda laiendada, vaid ka kas ja kuidas oleks

põhjendatud seda loendit kitsendada.

Teadmiseks võetud, kasutame neid EL

Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

10

Puhtalt hinnangulist loogikat kasutades, siis tuumatööstus (heitevaba energiaallikas),

haruldased metallid ja muldmetallid ja nende tootmine ja toiduainetööstus, kui

strateegilise ellujäämise prioriteet? Kaitsetööstus?

 Kas riigihangetes Made in EU/Union origin nõuete kasutuselevõtt IAAs

toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane?

Ei. Riigihangetega seotud kitsendusi võiks kaaluda sellistele hangetele, millel

kasutatakse EL eelarve vahendeid.

Selgitus: “Riigihange” on hankimise meetod, mis ei pruugi sõltuda hanke rahastamise

allikast. IAA on ELiga seotud ja seega põhjendatult EL eelarvega seostatav õigusakt.

Seega on ratsionaalne eeldada, et IAA kehtiks seoses EL eelarve kasutusega (ka siis,

kui seda tehakse riigihangete kaudu), aga ei pruugi olla ratsionaalne seostada

eelnõuga pakutavaid kitsendusi-kriteeriume riigihangete kui meetodiga sõltumata

sellise meetodi kaudu kasutatava raha allikast. EL eelarve fondidest (sh EL

struktuurivahendid, maaelu arengu fondi vahendid, Euroopa Ühendamise Rahastu,

Euroopa Horisondi jm vahendid) on ellu viidud kümneid tuhandeid projekte ning

elluviijad on olnud ettevõtetest teadus-arendusasutusteni, kõrgkoolidest MTÜ-deni,

mõistagi ka KOVid ja riigiasutused. Kui sama hankija hangib muudest vahenditest

(nt KOV oma eelarvest, aga mitte nt EL toetusega projekti raames), siis ei peaks nood

IAA eelnõu kohased kitsendused talle kohustuslikud olema (sama ka nt ettevõtete,

MTÜ-de korral, ka riigieelarve muudest vahenditest (nt maksutulust) hankeid tehes),

vaid need kitsendused võivad olla nt soovituslikud (kui sedasi kokku lepitakse).

 Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Tuleks läbi rääkida EL hangete direktiivide raames.

11

 Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

Toetame laiemat käsitlust ja EL-i ühist nimekirja julgeolekuohtu kujutavatest

riikidest. “EU origin” määratlust peaks saama sisustada juhtumipõhiselt (nt

kaitsevaldkonnas võimaldada käsitleda selle all NATO liitlasi või osa neist, muudes

valdkondades lähtuda neis asjakohastest kriteeriumidest). Vt ettepanek allpool.

 Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Võib omada mõju EL konkurentsivõimele ja vähendada investeeringuid EL-i. Kas

EL-il on kindlus, et ta omab ise piisavat investeerimis- ja tootmisvõimekust, et

globaalse tootmismahu alusel investeeringuid piirata? Silmas tuleb ka pidada, et

julgeolekuohtu kujutavate riikide nimekiri plaanitakse luua ja kõrvaldamisel võiks

samast lähtuda. Kui on vajadus täiendavateks piiranguteks siiski, tuleks teha põhjalik

eelanalüüs EL konkurentsivõime seisukohast.

 Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

Ei ole alust, et üheselt vastata. Kõik sõltub sellest, kas EL on võimeline ise vastava

pakkumise tagama, millised tingimused ta seab. Kui seatakse, on kindlasti vaja

väljumisklausleid.

 Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele,

alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

Seda tuleks arutada riigihangete töögruppides.

12

 Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAAs pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Siin tuleb arvestada KOV-dele delegeeritud loamenetluste rolle ja kollisiooni EL

huvide vaates. Tuleb arvestada vajadusega neid rolle üle vaadata.

Rahandusministeerium

2. Algatuse peamised aspektid

Ettepanek mõjutab tollis toimuvale päritolu kontrollile, mis toimub kooskõlas EL

tolliseadustikuga. Muudatused on kaetavad olemasolevate ressurssidega.

Teadmiseks võetud.

Rahandusministeerium Investeerimisasutuse nimetamine iga liikmesriigi tasandil toob liikmesriigile kaasa

lisakulu ja halduskoormuse. Pooldame juhul, kui lisanduv kulu ja koormus saab

õigustatud sellest lisafunktsioonist saadava tuluga. Kui selline roll jääb, tuleb pigem

eelistada olemasolevate asutuste rollide ümberkujundamist.

Osaliselt arvesse võetud seisukoha 5.4

selgitustes.

Rahandusministeerium

Probleemne on ettepanek anda ühele liikmesriigi asutusele volitus ja ülesanne teha

otsuseid kõigi erinevate loamenetluste üleselt, milles liikmesriigis on pädevus

erinevatel asutustel (sh Eesti näitel nt TTJA, Keskkonnaamet, KOV-id jt). Selleks, et

loamenetluste tulemusel tehtavad otsused oleksid piisavalt heatasemelised, tuleks

erinevate otsuste teemal pädevatel asutustel võimaldada oma pädevuse (ja teistega

koostöö ning kokku lepitud kaasamis- ja aruteluprotsesside) alusel ja tulemusel tuge

anda – liikmesriigil peaks olema pädevus otsustada, kas ja mil määral seniseid

loamenetluste protseduure ühildada, kas ja millisele asutus(te)le konkreetsete lubade

andmise otsustuspädevus üle anda. Selleta, nö jõuga ühele asutusele väga erinevate

otsuste tegemise ülesannet pannes, võidakse keskpikas ja pikas perspektiivis

edasistele protsessidele (sh strateegiliste sektorite arendusvõimaluste seisukohast)

pigem halba teha.

Teadmiseks võetud. IAA ettepaneku

kohaselt ei anta ühele asutusele volitust

ega ülesannet teha otsuseid kõigi

erinevate loamenetluste üleselt.

Ettepanekus tehtud ühtse loataotluse

põhimõte ei välista menetlusprotsessi

läbiviimist erinevates pädevates asutustes.

Rahandusministeerium Loamenetluste ühendamise kaalumisel on vaja arvestada ka mõju arendajatele-

ettevõtjatele (eelaruteludel KLIM jt räägitud näidete kohaselt võib mitme

loamenetluse ühendamine tuua neile kaasa hoopis vajaduse esitada korraga suurem

ja detailsem hulk andmeid, materjale, dokumente, mida 1-loamenetlus-haaval

Ettevõtjate tagasiside kohaselt on ühtne

loataotlus pigem positiivne. Ühendatud

loamenetlust IAA ettepanek ei hõlma,

välja arvatud tööstuse kiirendamisalade

puhul mis vastavalt seisukohapunktile 5.5

peaks olema vabatahtlikud.

13

lähenedes saaks koguda ja esitada järkjärgult ning selle tulemusel viimase loani

jõudmise aega lühendada); sellist mõju tuleks vältida.

Rahandusministeerium

Kui jääb kohustus, et iga riik peab nimetama ühe või mõne tootmisvaldkonna

kiirendamise ala enda territooriumil, tuleks selleks ilmselt viia läbi riigiti

kaasamisprotsessid. Arvestama peab ka olemasolevate riigi eriplaneeringutega,

(piirkondade/maakondade) ja KOVide planeeringutega ja võimalike põrkumistega

riigi/EL huvide ja KOVide tasandil. Eesti juba loob tööstusele ekspressradasid, et

kiirendada lubade andmise protsesse – nii meil kui teistes LR-des tuleks arvestada

juba sellega, mida on tehtud.

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses. Eelistame, et tööstuse

kiirendusalade määratlemine oleks

riikidele vabatahtlik.

Rahandusministeerium

Ka tuleks arvestada viimastel aastatel saadud nn RePowerEU protsessis

taastuvenergia arendamise eelisalade määratlemise protsessi kogemusi, et vältida

võimalikke negatiivseid mõjusid samade piiratud alade ühest või paarist prioriteetsest

erinevatel eesmärkidel arendamiseks kasutamise võimalustele (mõni sektor, mida

praegu strateegiliselt prioriteetseteks ei peeta, võib juba mõne aasta pärast samuti EL

ja LR-de eesmärkide seisukohalt prioriteetseks osutuda, sel juhul on vaja et oleks

jäänud/jäetud ka neile arendamist võimaldavaid alasid).

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses.

Rahandusministeerium Riigihangetega seotud kitsenduste seadmist võiks kaaluda üksnes sellistele hangetele,

millel kasutatakse EL eelarve vahendeid (muudele riigihangetele, kui üldse, võiks

sellised kriteeriumid olla soovituslikud). Sama ettepanek määruse lisas pakutavate

“other forms of intervention” kohta – ka neid võiks kriteeriumid puudutada sõltuvalt

sekkumistes kasutatava avaliku sektori raha allikast.

Teadmiseks võetud. IAA ettepanek

hõlmab riigihankeid laiemalt. Kui Eesti

on EL eelarvest netosaaja, siis paljud

suuremad EL riigid on netotasujad.

Arvestades, et IAA on suunatud kogu EL

tarbimise suunamisele, oleks

riigihangetes ainult EL eelarve vahendite

kasutamine suuremates EL riikides vähest

mõju omav ning IAA ei saavutaks seda

mõju, mis ettepanekuga on ette nähtud:

toetada Euroopa tööstuse

konkurentsivõimet.

Rahandusministeerium Riigihangete nõuete muutmist tuleb arutada riigihangete töögruppides ja ühtlasi

hinnata mõju riigihangete hinnatasemele. Lisanduvad nõuded tavaliselt tõstavad

hindu ja sellele hinnatõusule katte leidmine võib hakata koormama riikide jt avaliku

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Väljumisklauslid on teatud määral juba

14

sektori üksuste (piirkonnad, KOVid) eelarveid, mida ilma mõjuanalüüsita on raske

prognoosida. Vajalikud on väljumisklauslid.

IAA ettepanekus olemas (nt pakkujate

puudumine, suurem kulu).

Rahandusministeerium EL päritolu arvestamine võiks olla kriteeriumide alusel võimalus (sh arvestades EL

ülest tootmisvõimsust, tehnoloogilist valmisolekut jm), mitte läbiv kohustus.

Oluline on näha ette võimalus laiendada “EL päritolu” kriteeriumi käsitlust

põhjendatud juhtudel – nt võimaldada kaitsevaldkonnas käsitleda “EL päritolu”

kriteeriumi alla käivana ka NATO liitlasriike (või osa neist), muudes valdkondades

lähtuda neis asjakohastest kriteeriumidest. Seejuures on vaja võimaldada arvestada

EL (ja liidu päritolu all käsitletavate riikide) toodetavate tehnoloogiliste lahenduste

ajakohasust, summaarsete tootmisvõimsuste piisavust (sh arvestades vajalikke

tarnimistähtaegu) jm asjakohaseid kriteeriume.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2.

ja selle selgituses. Kaitsevaldkonda IAA

ei käsitle.

Rahandusministeerium Kas on tehtud piisavas detailsuses eelhinnangut, et kui kõik liikmesriigid (alates

suurtest DE ja FR, aga ülejäänud 25 samuti) hakkaks kõigi riigihangete kaudu (sh

riigieelarvete mahud, regioonide eelarvete mahud, KOV eelarvete mahud, avalike

teenustega seotud hangete mahud) nt kõiki sõidukeid IIA-s pakutavate kitsenduste

alusel hankima, siis kas üldse oleks ELis (koos pakutavale "EU origin" määratluse

eelnõule vastavate tootjatega) piisavas mahus ja kriteeriumidele vastavaid

tootmisvõimsusi, et igal aastal sellises mahus neid tüüpe (sh nt erisõidukitele

spetsiifiliste nõuetega ja parameetritega) kogustes sõidukeid toota, sama küsimus ka

teiste IIA lisa eelnõus pakutud toodete kohta - seejuures mitte üksnes üldistatult ja nö

laia lauaga lüües, aga nt paari viimase aasta seda tüüpi hangete mahte ja

parameetreid jt tingimusi (sh tarnete tähtajad) ette võttes ja summeerides, ja neid

"EU origin" määratlusele vastavate konkreetsete summaarsete tootmisvõimsustega

võrreldes? Selleta ei ole välistatud, et teoreetiliselt kenade konstruktsioonide kokku

leppimine võib viia musta stsenaariumi korral olukorrani, mil suhteliselt lühikese aja

jooksul “EU origin” kitsendustele vastavaid suurtes kogustes tooteid (sõidukeid jm)

hankides surutaks nõudluse ja pakkumise ebasoodsa suhte korral hankehinnad üles,

osa hankijaid peaksid oma riigihanked tühistama (sest raha ei jätku) ja tegelikult

tekiks kitsendustele vastavate sõidukite defitsiit (mis omakorda võiks tuua vanemate

sõidukite kasutuse jätkamise pikemalt kui nende loogiline kasutusiga), vmt.

Teadmiseks võetud, kasutame neid

küsimusi EL Nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

15

Rahandusministeerium Eri lahenduste kaalumisel on otstarbekas vaadata nii nendega kaasnevate plusside kui

miinuste eelhinnanguid, nii arendajate kui asutuste seisukohast (nt kui ühtse

loataotluse menetlus sisuliselt suurendaks taotlejate koormust ja ajasurvet neile ning

vähendaks paindlikkust protsessi läbitegemisel, siis ei pruugi see olla ratsionaalne).

Teadmiseks võetud, käsitletud

seletuskirja majandusmõjude hinnangus.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on üldiselt põhjendatud, kuna see

keskendub energiamahukatele ja ELi strateegilise autonoomia seisukohalt olulistele

tootmisharudele.

Teadmiseks võetud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 2. Kas riigihangetes Made in EU/Union origin nõuete kasutuselevõtt IAAs

toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane?

Põhimõtteliselt on Made in EU / Union origin nõuete kasutuselevõtt mõistetav ja

strateegiliselt põhjendatud, kuna see toetab Euroopa tööstusbaasi ja madala

süsinikusisaldusega tootmist.

Piirkondlikust vaatest on siiski kriitiline, et:

 rakendamine oleks proportsionaalne ja paindlik, et mitte piirata väiksemate

piirkondade ja KOVide hankevõimekust;

 erandid (kulu, kättesaadavus, ajakava) oleksid praktiliselt kasutatavad ega

looks ebaproportsionaalset halduskoormust.

Arvestatud seisukohapunkti 5.2.

selgituses.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.2

selgituses. Sektorite laiendamise

võimalus on IAA tulevase

ülevaatamisprotsessi käigus olemas.

16

Pakutud sektorid on loogiline ja õigustatud algvalik, kuna neil on suur kliima‑ ja

süsteemne mõju.

Samas tuleks regionaalse tasakaalu vaates kaaluda, kas:

 tulevikus oleks võimalik hõlmata ka teisi piirkondlikult olulisi

tootmisharusid (nt teatud ehitusmaterjalid, energiasüsteemi komponendid,

toidutööstuse energiamahukad osad);

 riigihangete eelistused ei soodustaks üksnes suurtes keskustes paiknevaid

tootjaid.

Praegusel kujul on sektorite valik vastuvõetav, kuid laiendamisvõimalus peaks

jääma avatuks.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

EEA ja vabakaubanduslepingutega seotud partnerriikide kaasamine on väikese ja

avatud majandusega riigi nagu Eesti jaoks oluline. See:

 aitab vältida tarneahelate katkemist;

 säilitab piirkondlike ettevõtete ligipääsu sisenditele;

 toetab regionaalsete tööstuste konkurentsivõimet.

Teadmiseks võetud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 5. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAAs pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Piirkondliku konkurentsivõime võtmeprobleemid on:

 menetluste pikkus ja ettearvamatus;

 KOVide piiratud haldusvõimekus;

 planeeringute ja lubade killustatus.

IAA pakutud lahendused (ühtne kontaktpunkt, tähtaegade raamistik, kiirendusalad)

võivad aidata, kui:

 KOVidele tagatakse sisuline roll ja tugi;

 kiirendamine ei toimu kohaliku kaasamise ja õiguskindluse arvelt;

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.3

selgituses.

17

 kiirendusalasid kasutatakse ka regionaalse arengu tööriistana, mitte ainult

valmis tööstuspiirkondades.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

Vastus: Jah peame seda nimekirja esialgu piisavaks. Loetelu katab need tööstused,

kus EL on kõige haavatavam — energiamahukas põhitootmine ning rohepöördeks

kriitilised sektorid

Puudused ja lüngad, millele võiks tähelepanu juhtida:

 Kaitsetehnoloogia ja kaitsetööstus on täielikult välja jäetud, kuigi ReArm

Europe/Säästev Euroopa arutelu kontekstis on see ilmne lünk.

Kaitsevaldkond on muutunud strateegiliseks prioriteediks ning selle

väljajätmine IAA raamistikust tundub ajast maha jäänud.

 Digitaalinfrastruktuur — NACE C26 (arvutid, elektroonika, optika) puudub

nimekirjast, kuigi see on üks suurimaid strateegilisi sõltuvusi (Aasia

dominants).

Hinnang: Loetelu on konservatiivne ja tagasivaatav. Arvestades geopoliitilist

konteksti 2026. aastal, peaks see olema laiem ning selles peaks selgelt kajastuma nii

kaitse- kui ka digitaalsektori strateegilised huvid.

Teadmiseks võetud. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 5.2. Kaitsetööstust IAA

ei käsitle. Sektorite laiendamise võimalus

on IAA tulevase ülevaatamisprotsessi

käigus olemas.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel

on teie vaatest asjakohane?

Vastus: Jah, asjatundlikule hankijale on Made in EU kasutuselevõtt jõukohane, kui

RHS-i täiendatakse viitega IAA-le ning valitsuse määrusega kehtestatakse päritolu

tõendamise miinimumnõuded. Vabakaubanduslepete erandite arvestamine vajab

nendest täpsemat andmekogu või juhendit.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2.

Vabakaubanduslepete erandite paremaks

arvestamiseks soovime neist täpsemat

andmekogu või juhendit.

18

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Vastus: Pigem ei — need sektorid on valitud loogiliselt, kuid spekter on kitsas.

Puuduvad olulised sektorid sh:

Elektroonika — strateegiliselt kriitilisim sõltuvus, kuid riigihangete nõuetes ei

kajastu.

Kriitilised toormaterjalid ja nende töötlemine — haruldased muldmetallid jt, mida

IAA küll mainib loamenetluse kontekstis, kuid hankenõuetes mitte.

Toiduainete ja põllumajanduse infrastruktuur — strateegiline energiajulgeolek on

laiem kui tööstus.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Elektroonika läbi erinevate komponentide

(nt autodes, päikese ja tuuleenergia

süsteemides) on IAA ettepanekus sees.

Kriitiliste toormaterjalidega seotud

tegevusi kirjeldab EL CRMA määrus.

Toiduainete ja põllumajanduse taristu

alast infot kasutame töörühmas

tõstatamiseks.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

Vastus: jah sobib, kuigi tähelepanelikule hankijale tuleb siseriiklikult või liidu üleselt

luua andmekogu või juhend EEA lepingu ja vabakaubanduslepetes olevatest riikidest

ja nende tingimustest EL turuga võrsetel alustel kaubelda.

Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja selle

selgituses. Soovime andmekogu või

juhendi loomist ja eelistame seda EL

tasandil.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Vastus: Mõju võib hinnata pigem positiivseks ja konkurentsi suurendavaks.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

Vastus: Jah need on asjakohased.

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses.

19

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele,

alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

a. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja

autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast.

b. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus

ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL

päritolu alumiiniumi.

c. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja

taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu

betooni/tsementi ja mörti.

Vastus: Jah need on sobivad ja jõukohased rakendada. Ligi 0 CO2 jalajäljega tooted/

materjalid on juba EL turul kättesaadavad ja olemas, seega on tõenäoline ka

saavutada tavalisest väiksem CO2 jälg ka IAA kontekstis. Samas on oluline, et

määruse menetlemise käigus kehtestatakse materjalidele CO2 piirväärtused, millest

vähemalt 25% madalamat taset tuleb tõendada ja saavutada.

Arvestatud mõjude peatükis.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Vastus: Loamenetluse suurimad väljakutsed on ka täna seadusega määratud

menetlustähtaegade järgimine ja kompetentse personaliga varustatus. IAA ühtse

loamenetluse idee võib kaasa aidata lisaks antud regulatsiooni rakendamisele ka

mitme siseriikliku ja muu EL regulatsiooni rakendamisele, mille eesmärgiks on

bürokraatia vähendamine ettevõtlust pärssivate loamenetluste kiirendamine.

Teadmiseks võetud. Ühtset loamenetlust

IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud

tööstuse kiirendamisalade puhul mis

vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks

olema vabatahtlikud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Määruse üldine selgus

Kaubanduskoda on seisukohal, et ELi tööstuse kiirendamise määruse ettepaneku

tekst peab olema oluliselt lihtsam ja selgem. Praegune ettepanek sisaldab mitmeid

termineid ja viiteid, mis võivad jätta ettevõtetele ja rakendavatele asutustele liiga

palju tõlgendamisruumi, tekitades õiguslikku ebakindlust.

Näiteks artikli 3 lõike 3 kohaselt on energiamahuka tööstuse

dekarboniseerimisprojekt selline, mis vähendab CO₂-ekvivalentide heitkoguseid

„oluliselt ja püsivalt sellises ulatuses, mis on tehniliselt teostatav“ (significantly and

permanently to an extent which is technically feasible). Ükski neist kolmest

kriteeriumist ei ole eelnõus täpsemalt defineeritud.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.1.

ja selle selgituses. Nõustume, et eelnõu

tekst vajab veel tööd, et see oleks selgem.

20

Lisaks on ebaselge ka artikli 18 lõike 2 punkt (f), mis nõuab, et välismaiste

otseinvesteeringute puhul "püüdleb" investor vähemalt 30% sisendite hankimisele

EL-ist (endeavours to source from the Union a minimum of 30%). Sõna „püüdleb"

on ebaselge termin, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on siduva kohustuse või

kõigest soovitusega. Oleme seisukohal, et kõik määruse ettepanekus kasutatavad

terminid ja mõisted oleksid üheselt mõistetavad ning selged, et tagada kõikidele

osapooltele õigusselgus.

Lisaks juhime tähelepanu, et ebamääraste ingliskeelsete terminite kasutamisel tuleb

olla eriti hoolas nende tõlkimisel eesti keelde. Praktika näitab, et laialivalguvad

mõisted võivad eestikeelses ametlikus tõlkes ja hilisemas siseriiklikus rakendamises

põhjustada ebaselgust ning ebaühtlast õigusnormide kohaldamist. Seetõttu on

hädavajalik, et määrus ise sätestaks selged ja üheselt mõistetavad kriteeriumid,

vältides olukorda, kus ettevõtjal ja pädeval asutusel on erinev arusaam

õigusnormidest.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

2. Tööstuse kiirendamisalad

Määruse ettepaneku artikkel 25 kohustab liikmesriike määrama vähemalt ühe

tööstuse kiirendamisala 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kaubanduskoda

peab positiivseks eesmärki soodustada tööstuse arengut ning toetab riigi aktiivset rolli

vajaliku taristu ja planeeringute ettevalmistamisel.

Samas on oluline tagada, et selliste alade määramine toimuks viisil, mis loob

ettevõtjatele reaalse lisaväärtuse. Tööstuse kiirendamisalade eesmärk peaks olema

eelkõige investeeringute tegelik kiirendamine, sealhulgas läbi tõhusamate

loamenetluste, valmis taristu ning parema kooskõla energiavõrkude arendusega.

Arvestades, et Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, on

oluline vältida dubleerimist ning tagada, et uus meede täiendaks olemasolevaid

lahendusi. Seetõttu leiame, et artikli 25 rakendamisel tuleb keskenduda eelkõige

meetme sisulisele mõjule ning tagada, et tööstuse kiirendamisalad kujuneksid

ettevõtjatele atraktiivseteks ja praktiliselt toimivateks investeerimiskohtadeks.

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

3. Määruse kohaldamisala ja strateegiliste sektorite ulatus

Määruse ettepanekus on strateegilised sektorid keskendunud peamiselt

energiamahukale tööstusele, autotööstusele ning netonull-tehnoloogiatele.

Teadmiseks võetud. Sektorite laiendamise

võimalus on IAA tulevase

ülevaatamisprotsessi käigus olemas.

21

Kaubanduskoda leiab, et strateegiliste sektorite loetelu (Annex I) on hetkel liiga

kitsas ega arvesta piisavalt Eesti majanduslikke tugevusi.

Eesti tööstus on näiteks ka spetsialiseerunud kõrge lisandväärtusega nišitoodetele,

tarkadele tootmislahendustele ja elektroonikale, mis on kriitilised sisendid

suurematele tööstusharudele. Kui need sektorid (nt digitaliseerimist toetav

kõrgtehnoloogiline masinatööstus või biotehnoloogia) jäävad strateegiliste sektorite

loetelust (Annex I) välja, tekib oht, et oluline osa innovaatilisest tööstusest jääb ilma

kiirendusmeetmetest.

Samuti leiame, et määrus peab hõlmama kogu väärtusahelat, sealhulgas kriitilisi

vahetooteid, komponente ja spetsiifilisi teenuseid. Ilma tugeva tarnijate

ökosüsteemita suureneb EL-i sõltuvus kolmandate riikide sisenditest, mis on

vastuolus määruse eesmärgiga.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

4. EL päritolu nõuded strateegilistes sektorites

Määruse III peatükk ning II ja III lisa käsitlevad EL-i päritolu ja madala CO₂-heite

nõuete kehtestamist riigihangetes ja toetuskavades. Nõuded puudutavad peamiselt

energiamahukaid sektoreid (teras, tsement, alumiinium) ja netonull-tehnoloogiaid.

Kaubanduskoda toetab EL-i päritolu nõuete kehtestamist tingimusel, et rakendamine

on vähe bürokraatlik ega too kaasa täiendavaid lisakohustusi, mis pärsiksid

tarneahelate paindlikkust. Kuna tänapäevane tööstus sõltub suuresti globaalsetest

väärtusahelatest, siis võib liigne regulatiivne jäikus komponentide päritolu osas

tekitada tarneraskusi ja pärssida innovatsiooni, kui kriitilised sisendid ei ole

liidusiseselt piisavas mahus kättesaadavad.

Toetame artikli 11 lõikes 4 sätestatud lähenemist, kus vastavust tõendatakse

omakinnitusega (self-declaration). Leiame, et tegemist on sobiva lahendusega, mis

ei suurenda ettevõtete halduskoormust ning toetame seda, et tõendamiskohustus oleks

võimalikult lihtne.

Positiivne on ka see, et artikkel 11 lõige 3 näeb ette selged erandid päritolunõuete

kohaldamisest olukorras, kus näiteks sobivaid pakkumisi ei laeku või kus nõuete

täitmine tooks kaasa üle 25% suuruse lisakulu. Kaubanduskoda peab oluliseks, et

need erandid oleksid praktikas ka lihtsasti kasutatavad ja et 25% künnis põhineks

realistlikel turuandmetel.

Osaliselt arvestatud seisukohas 5.2 ning

mõjuhinnangus.

22

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

5. CO₂ heite nõuded strateegilistes sektorites

Artikkel 10 määratleb, millal loetakse tooted vähese süsinikuheitega toodeteks, ning

annab Euroopa Komisjonile volituse kehtestada kasvuhoonegaaside intensiivsusel

põhinevad klassifitseerimissüsteemid delegeeritud õigusaktidega. Artikkel 10 seob

madala süsinikuintensiivsuse nõuded ehitustoodete määruse ((EL) 2024/3110) ja

ökodisaini määruse ((EL) 2024/1781) alusel tulevikus vastu võetavate delegeeritud

aktidega.

See tähendab, et siduvad künnistasemed ei ole praegu veel kindlaks määratud, kuigi

investeerimisotsuseid tehakse juba täna. Seetõttu võib praegune lähenemine, kus

sisulised kriteeriumid jäetakse hilisemate delegeeritud aktide määrata, tekitada

ettevõtjatele märkimisväärset regulatiivset ebakindlust. Kõige olulisem on, et

tulevaste delegeeritud aktidega kehtestatavad CO₂ künnistasemed peavad lähtuma

sellest, mida EL-i tootjad on tegelikult võimelised täitma.

Teadmiseks võetud, täpsustavaid

küsimusi künnistasemete ja regulatiivse

kindluse osas saame esitada EL Nõukogu

töögrupi aruteludes.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

6. Investeeringute kontroll

Määruse ettepaneku IV peatükk näeb ette tingimuste kehtestamise strateegilistesse

sektoritesse tehtavatele välisinvesteeringutele.

Kaubanduskoda peab oluliseks, et välisinvesteeringute reguleerimisel säiliks tasakaal

Euroopa Liidu majandusjulgeoleku eesmärkide ning investeerimiskeskkonna

atraktiivsuse vahel. Kaubanduskoja hinnangul on oluline tagada piisav paindlikkus

nii investeeringute hindamise kriteeriumides kui ka lävendites, et vältida Eesti jaoks

strateegiliselt olulistest investeeringutest ilma jäämist. Samuti peavad nõuded olema

kooskõlas Euroopa väärtusahela tegeliku ülesehitusega, et mitte takistada

investeeringuid riikidesse, kus kogu tarneahel ei pruugi olla kohapeal olemas.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4.

Neo Performance Materials Palume, et EL muudaks II lisa nii, et kui tuuleturbiinis kasutatakse püsimagneteid,

peavad need magnetid olema üks kohustuslikest EL‑i päritolu komponentidest ning

see nõue peab olema oksjonitel siduv eeltingimus. Täpsemalt:

Ei ole vaja 2025/1178 nimekirja uuesti avada, välja arvatud juhul, kui on vaja

täpsustada mõistet haruldaste muldmetallide paagutatud magnetitele. Nimekiri juba

sisaldab „tuuleturbiinide püsimagneteid“ kui peamist spetsiifilist komponenti nii

maismaa- kui ka avamere tuuleenergia puhul. Tegelik probleem on IAA eelnõus, mis

Teadmiseks võetud. IAA juba arvestab

taastuvenergias EL päritolu

komponentidega. Teema arutamine jätkub

töörühmas.

23

lubab tuuleenergiaprojektidel vastavust tõendada teiste komponentide kaudu,

mistõttu saab magnetid siiski välja jätta.

Peamine muudatusettepanek: muuta IAA ettepanekut COM(2026)100, artikli 34

lõiget 8, II lisa I osa punkt 1(d) ning II osa punkt (d), lisades:

„Kui tuuleturbiin sisaldab püsimagneteid, peavad tuuleturbiinide püsimagnetid

olema üks peamistest spetsiifilistest komponentidest, mille päritolu peab olema

liidus.“

Kasutada sõnastust „päritolu liidus“, mitte „EL tootja“, sest see on eelnõu õiguslik

kriteerium.

Vaja on tegelikku magnetite osakaalu nõuet, mitte ainult kohustuslikku kaasamist.

Soovitame lisada samadesse II lisa punktidesse protsendilise nõude:

„Tuuleturbiinides, mis sisaldavad püsimagneteid, peab vähemalt [>30]%

tuuleturbiinis kasutatavate püsimagnetite väärtusest olema liidu päritolu.“

See on kõige selgem viis kehtestada magnetitele endile õiguslik kohaliku sisu nõue.

Avamere tuuleenergia puhul tuleb muuta ka oksjoneid, mitte ainult riigihankeid.

Artikli 26 ja II lisa II osa punkti (d) raames peab magnetite nõue olema eeltingimus

(pre-qualification criterion), mitte ainult hindamiskriteerium. Komisjoni

mõjuhinnangu järgi tuleb umbes 60% EL tuuleenergiast oksjonite kaudu, mistõttu

ainult riigihangetele keskendumine jätab suure osa avamere tuulest katmata.

Sulgeda tuleb päritolu võrdsuse (origin-equivalence) erisus. Lisada erand artiklitesse

28e ja 28f, et vabakaubanduslepingute, tolliliitude või GPA päritoluga sisu ei loeta

automaatselt liidu päritoluks tuulemagneetite puhul. Vastasel juhul võib mitte-EL

magnetite sisu endiselt kvalifitseeruda.

Kui nõue peab olema tegelikult toimiv, tuleb erandeid piirata. Jätta tuulemagneetite

reegel välja artikli 25a lõike 3 punktidest (c)–(d) ja artikli 26 lõikest 5, sest muidu

võivad kulude ja viivituste erandid selle nõude tühistada.

24

Üherealine õigusliku lünga selgitus: CRMA käsitleb püsimagnetite ülesvoolu

tarneahelat, ringmajandust, taaskasutatavust ja ringlussevõtu sisu, kuid ei kehtesta

allavoolu hankekohustusi tuuleenergia arendajatele; kehtivad NZIA

vastupidavusreeglid on suunatud tarneahela kontsentratsiooni vähendamisele, mitte

EL kohaliku sisu nõuetele.

Preambuli täiendus: lisada põhjendus, et eraldi tuulemagneetite reegel on vajalik,

kuna Komisjoni mõjuhinnang näitab ligikaudu 93% sõltuvust ühest riigist

tuuleturbiinide püsimagnetite puhul ning praegune ühe/kahe komponendi reegel ei

taga, et see sõltuvus oleks kaetud.

(Algne ettepanek: We ask that the EU amend Annex II so that, where a wind

turbine uses permanent magnets, those magnets must be one of the mandatory

Union-origin components, and make that rule binding in auctions as a pre-

qualification condition. Specifically:

1. No need not reopen the 2025/1178 list unless you need to narrow the term

to rare-earth sintered magnets specifically. It already lists “permanent

magnets of wind turbines” as a main specific component for both onshore

and offshore wind. The actual loophole is in the IAA draft, which lets wind

comply via other components, so magnets can still be skipped.

2. Main redline: amend IAA proposal COM(2026)100, Article 34(8), Annex

II, Part I point 1(d), and Part II point (d) to add: “Where the wind turbine incorporates permanent magnets, permanent

magnets of wind turbines shall constitute one of the main specific

components required to originate in the Union.” Use “originate in the Union”, not “EU producer,” because that is the

draft’s legal test.

3. We need a real magnet quota, not just mandatory inclusion. We

recommend to add a percentage in the same two Annex II points: “For wind turbines incorporating permanent magnets, at least [>30]% of

the value of the permanent magnets of wind turbines incorporated in the

wind turbine shall originate in the Union.” That is the cleanest way to create a legal domestic-share rule for magnets

themselves.

25

4. For offshore wind, amend auctions too, not only procurement. In Article

26 / Annex II Part II(d), make the magnet requirement a pre-qualification

criterion, not just an award criterion. The Commission’s impact assessment

says auctions drive about 60% of EU wind deployment, so procurement-only

misses much of offshore wind.

5. Close the origin-equivalence workaround. Add a carve-out in Articles 28e

and 28f so FTA/customs-union/GPA-origin content does not automatically

count as Union-origin for wind magnets. Otherwise non-EU magnet content

can still qualify.

6. Tighten the waivers if the mandate must be real. Carve the wind-magnet

rule out of Article 25a(3)(c)-(d) and Article 26(5), otherwise cost and delay

derogations can waive it.

7. One-line legal gap statement: CRMA creates upstream supply, circularity,

recyclability and recycled-content rules for permanent magnets, but not

downstream sourcing mandates for wind developers; current NZIA

resilience rules are anti-concentration rules, not EU local-content

obligations.

8. Recital support: add a recital stating that an explicit wind-magnet rule is

justified because the Commission’s own impact assessment identifies about

93% single-country dependency for permanent magnets of wind turbines,

and the current one-/two-component wind rule does not guarantee that this

dependency is covered.)

Neo Performance Materials Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele

küsimustele:

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). On

sobiv.

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud

tingimustel on teie vaatest asjakohane? Sobiv

Teadmiseks võetud.

26

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

On sobiv.

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? Üleval

pool punkt 5.

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Lähenemine on sobiv meie vaatenurgast.

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Usun, et see on pigem

riske maandav võimalus. Tööjõu osas võibolla võiks diferentseerida

oskustöölised ja lihttööjõud. Oskustööliste baas oleks pikaajalisem

lähenemine EL jaoks.

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, alumiiniumile

ja betoonile on mõistlikud? Seisukoht puudub.

1. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja

autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast.

2. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus

ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL

päritolu alumiiniumi.

3. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja

taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu

betooni/tsementi ja mörti.

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? Hea

lähenemine. Kui see aitab lihtsustada taotlust ja kasutab juba esitatud

andmeid mõnest varasemast loamenetlusest oleks kõvasti abiks. Kui

esitatav info on unifitseeritud üle EU siis pigem mitte. Sellistel

ühtlustamistel on tendents muutuda bürokraatlikuks.

Tallinna Tehnikaülikool Meie hinnang lähtub algatuse kolmest peamisest sambast ning keskendub Eesti

tööstuse strateegilisele positsioonile Euroopa väärtusahelates.

Teadmiseks võetud, küsimusi saame

täpsustada EL Nõukogu töörühmades.

27

IAA käsitleb asjakohaselt Euroopa tööstuse kriitilisi väljakutseid: strateegilisi

sõltuvusi, investeeringute puudujääki ja aeglasi loamenetlusi. Samas märgime, et

ettepaneku fookus on suunatud peamiselt materjalidele ja lõpptoodetele, jättes

tähelepanuta nende tootmise tehnoloogilise vundamendi. Eesti huvides on pakkuda

kõrge lisandväärtusega lahendusi, esmajoones tootmistehnoloogiaid,

digitaliseerimist ja küberfüüsikalisi süsteeme, mistõttu tuleks seda dimensiooni

määruse tekstis oluliselt tugevdada. Töötlev tööstus on Eestis kõrge

ekspordiorienteeritusega (70%+ toodangust), ning üks suurimaid tööandjaid, samas

selle roll emissioonides on suhteliselt väiksem kui EL-is.

1. Strateegiliste sektorite loetelu laiendamine

Määruse lisas esitatud sektorite loetelu on loogiline, kuid ebapiisav. IAA soodustab

autode ja akude tootmist, kuid kes toodab need robotid ja liinid, mis neid

valmistavad? Kui impordime tootmisseadmed kolmandatest riikidest, jääme ikkagi

tehnoloogilisse sõltuvusse. Masinaehitus ja tootmistehnoloogia (NACE C28) on

strateegilise autonoomia saavutamiseks kriitiline valdkond. Kui tootmisliinid ja

automatiseerimine imporditakse kolmandatest riikidest, säilib tehnoloogiline

sõltuvus ka siis, kui tootmisüksus asub füüsiliselt Euroopa Liidus.

IAA käsitlus on praegu liiga kitsas. Eesti kontekstis on paberitööstus (NACE C17)

sees, kuid puidu keemiline ja mehaaniline väärindamine muude toodete jaoks on

puudulikult esindatud. See on meie regioonis üks suurima dekarboniseerimise

potentsiaaliga valdkondi. Tuleks kaasata kogu biopõhiste materjalide ja kemikaalide

spekter.

NZIA kaudu on mõned osad kaetud, kuid laiem elektroonikatööstus, mis on iga

"targa" tehase süda, ei ole selles nimekirjas eraldi välja toodud. Elektroonika ja

digitaliseerimine on kaasaegse tootmise tuumik, kuid vajavad eelnõus selgemat

määratlemist strateegiliste sektoritena.

Ettepanek: Eesti puhul on siin oluline mõju meie tsemenditööstusele (nt Kunda

piirkonnas) ja masinaehitusele, mis varustab autotööstust. Me peaksime küsima, kas

lisasse 1 tuleks lisada spetsiifilisemad koodid masinaehituse (NACE C28) ja

biopõhise ringmajanduse kohta.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamis-protsessi käigus

olemas.

Puidu väärindamisega on peamiselt

seotud EL biotehnoloogia strateegia ning

biotehnoloogia määruse II osa, mis

esitatakse 2026. a. jooksul.

Tallinna Tehnikaülikool

2. „Made in EU“ ja riigihanked

Toetame päritolunõuete rakendamist, kuid rõhutame, et „Made in EU“ ei tohi

tähendada üksnes lõplikku kokkupanekut. Nõuded peavad hõlmama intellektuaalset

omandit, oskusteavet ja tehnoloogilist sisu. Välisinvesteeringud peavad olema seotud

Osaliselt arvestatud välisinvesteeringuid

puudutav seisukohapunkti 5.4 selgituses.

28

teadus- ja arendustegevusega (T&A) Euroopas ning koostööga ülikoolidega.

Digitaalne tootepass on Eesti jaoks oluline ekspordipotentsiaaliga lahendus, mis

tagab väärtusahela läbipaistvuse. Iga strateegiline toode (nt aku või terasest

konstruktsioon) peab kandma digitaalset ajalugu, mis näitab mitte ainult

süsinikujalajälge, vaid ka komponentide ja oskusteabe päritolu.

Ettepanek: Välisinvesteeringute puhul (Artikkel 17) peame nõudma, et suured

välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka teadus- ja

arendustegevuse (T&A) keskused.

Tallinna Tehnikaülikool

3. Eelistatavad sektorid ja autonoomia

Praegune nimekiri (teras, tsement, alumiinium, autod ja net-zero tehnoloogiad) vajab

laiendamist, et kontrollida ka tootmisvahendeid ja tarkvara.

Ettepanek: Riigihangetes tuleks eelistada lahendusi, kus on kasutatud Euroopa

päritolu nutikaid tootmisseadmeid ja automatiseeritud süsteeme. Eelistamine peaks

laienema tööstuslikule tarkvarale ja küberturvalisuse lahendustele, eriti kriitilises

taristus. Eesti kui metsariigi vaatest on kriitiline et strateegiliste sektorite hulka

peaksid kuuluma ka biopõhised ehitusmaterjalid ja kemikaalid, mis toetavad

ringmajandust.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamis-protsessi käigus

olemas.

Biomaterjalidega on peamiselt seotud EL

biotehnoloogia strateegia ning

biotehnoloogia määruse II osa, mis tuleb

välja 2026.a. jooksul.

Tallinna Tehnikaülikool

4. Partnerriikide kaasamine ja riskijuhtimine

Toetame avatud majanduse põhimõtet, kuid kaasamine peab põhinema vastastikkusel

ja standardite võrdsusel. Vältida tuleb tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi

vaheriikide) ning riske kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

5.-6. Välisinvesteeringute lisatingimused

Toetame välisinvesteeringutele seatavaid lisatingimusi (nt enamusosalus ja

ühisettevõtted) kui olulisi kaitsemehhanisme. Rõhutame aga, et fookus ei tohi olla

vaid tööjõu kvantiteedil (50% nõue), vaid selle kvaliteedil – inseneride ja arendajate

kaasamisel. Lisatingimuste rakendamine ei tohi muuta menetlust ebamõistlikult

aeglaseks; kiire ja prognoositav asjaajamine peab säilima. Eesti majandus on väike ja

tugevalt sõltuv välisinvesteeringutest, eriti kapitali- ja tehnoloogiamahukates

sektorites. Kohalike partnerite piiratud kapitalivõimekus ja kogemus tähendab, et

kohustuslikud ühisettevõtted võivad vähendada investeeringute atraktiivsust ning

suunata potentsiaalsed projektid teistesse riikidesse. See kehtib eriti töötleva tööstuse

ja süvatehnoloogia valdkondades, kus kontrollipositsioon on investoritele sageli

kriitilise tähtsusega. Üldise piirangu asemel oleks otstarbekam sihtida konkreetseid

Teadmiseks võetud. IAA ettepanek

välisinvesteeringute sõelumise osas

keskendub konkreetsetele strateegilise

tähtsusega valdkondadele ning sisaldab

tööjõu osas nõuet, et EL päritolu tööjõudu

kasutataks erinevate kategooriate lõikes

(sh tehnilised, järelevalve- ja

juhtimispositsioonid.)

29

kõrge strateegilise tähtsusega valdkondi, vältides samal ajal laiemat negatiivset mõju

investeerimiskeskkonnale ja majanduskasvule.

Tallinna Tehnikaülikool

7. Madala süsinikusisalduse nõuded ja metoodika

Nõuded on õiged, kuid nende rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja

standardiseeritud ELi tasandi metoodikat. Puudulik metoodika suurendab

halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil.

Arvestatud seisukohapunkti 5.7

selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

8. Loamenetluste kiirendamine

IAA on siinkohal väga asjakohane ja pakub Eestile strateegilist võimalust

positsioneerida end parima sihtriigina tööstusinvesteeringutele. Toetame

digitaliseerimist, ühtset kontaktpunkti ja vaikimisi nõustumise põhimõtet. Vajalik on

luua pädevuskeskuste võrgustik, mis toetaks ametiasutusi uute keerukate

tehnoloogiate hindamisel.

Teadmiseks võetud.

Tallinna Tehnikaülikool Kokkuvõtteks IAA on Tallinna Tehnikaülikooli vaates vajalik algatus, kuid selle

pikaajaline edu sõltub kontrollist mitte ainult tootmismahu, vaid ka

tootmistehnoloogia üle. Eesti seisukohast on kriitiline:

1. Lisada masinaehitus ja tootmistehnoloogia (C28) strateegiliste sektorite

hulka.

2. Määratleda päritolunõuetes selgelt tehnoloogiline sisu.

3. Siduda investeeringud otseselt kohaliku T&A tegevusega.

4. Kasutada Eesti digivõimekust ja küberkompetentsi Euroopa ühise

konkurentsieelisena.

Teadmiseks võetud.

Tartu Ülikool 1. Määruse strateegiline fookus on liiga kitsas ega arvesta täielikult Eesti teadus- ja

innovatsioonipotentsiaali Euroopa Komisjoni kavandatud fookus – energiamahukad

tööstused, autotööstus ja valitud nullheite tehnoloogiad – jätab kõrvale valdkonnad,

kus Eesti ja Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugevad. Eriti puudutatud on

biotehnoloogia, tervisetehnoloogiad, arenenud materjaliteadus ning tööstuslik

tehisintellekt. Need on valdkonnad, millel on selge majanduslik kasvupotentsiaal,

kuid mis ei mahu praegu kavandatud raamidesse.

Soovitus: Lisada määrusesse paindlik mehhanism, mis võimaldaks riikidel nimetada

täiendavaid strateegilisi valdkondi vastavalt oma teaduslikule eripärale ja

majanduslikule ülesehitusele.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu tööstuse töörühmade aruteludes.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamis-protsessi käigus

olemas.

30

Tartu Ülikool

2. Suurtele välisinvesteeringutele seatavad lisatingimused võivad pidurdada

kvaliteetsete investeeringute jõudmist Eestisse Määrus näeb ette ranged tingimused

investeeringutele, mis ületavad 100 miljonit eurot ja pärinevad riikidest, mis

kontrollivad rohkem kui 40% mõne strateegilise sektori ülemaailmsest tootmisest.

Nõuded, nagu kohustuslik Euroopa enamusosalus või teatud osakaal Euroopa

tööjõudu, võivad väikeriikide jaoks olla liialt piiravad.

Soovitus: Lähtuda investeeringu sisulisest väärtusest – teadmussiire, oskuste kasv,

tehnoloogia areng –, mitte jäikadest protsentidest. See jätaks alles Euroopa Liidu

majandusliku turvalisuse eesmärgi, kuid ei muudaks Eestit investorite silmis vähem

atraktiivseks.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Tartu Ülikool

3. Euroopa päritolu nõuete ja turu avatuspõhimõtte vahel tuleb leida tasakaal Määruse

sõnum peaks olema selge: Euroopa eelistamine on põhjendatud ainult siis, kui see

loob siin väärtust ega piira põhjendamatult rahvusvahelist koostööd. Eesti

innovatsioon tugineb tugevalt koostööle rahvusvaheliste ülikoolide, ettevõtete ja

uurimisrühmadega – liiga jäigad päritolupiirangud võivad seda pärssida.

Soovitus: Eelistada põhimõtet "valmistatud koostöös Euroopaga", mitte "valmistatud

ainult Euroopas", ning rõhutada vastastikkust ja partnerlussuhteid.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Trisector TRISECTOR toetab IAA üldist suunda. Euroopa tööstusbaasi tugevdamine,

sõltuvuse vähendamine EL-välistest tarnijatest ning madala süsinikusisaldusega

tehnoloogiate arendamine on olulised Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku

julgeoleku seisukohalt.

Eesti vaatest loob IAA võimaluse positsioneerida end Euroopa tööstuse

väärtusahelates, eriti valdkondades, kus Eestil on ressursipotentsiaal, tööstuslik

pärand ja innovatsioonivõimekus.

Rõhutame, et tootmine ja toorainevarustus on lahutamatud osad samast

väärtusahelast. Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAA-ga

täiendavad, mitte seda asendavad. Ilma kindla ja kestliku toorainebaasita ei ole

võimalik „Made in EU“ tööstust tegelikult arendada.

Teadmiseks võetud.

Trisector

1. Kas strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Loetelu on üldiselt sobiv.

Samas tuleks strateegilisi sektoreid käsitleda terviklike väärtusahelatena, mis

hõlmavad ka:

 toormete tootmist ja töötlemist

 mittemetallilisi mineraale

Teadmiseks võetud, toormete teemat

käsitleb EL kriitiliste toormete määrus

(CRMA), teiseseid ja ringseid toormeid

ringmajanduse määrus (Circular

Economy Act).

31

 teiseseid ja ringseid tooraineid

Paljud tööstused (nt tsement ja ehitusmaterjalid) sõltuvad otseselt toorainetest. Kui

neid ei käsitleta strateegilise osana, jääb tööstuse vastupidavus poolikuks.

Eesti tugevus seisneb materjalide töötlemises ja toormete väärindamises. Seda

toetavad Eesti ressursipõhised väärtusahelad, sh mineraalsed ja bioressursid, mis

võivad kestlikul arendamisel panustada Euroopa tööstuse vastupidavusse.

Trisector

2. “Made in EU” nõuded riigihangetes

Toetame “Made in EU” nõudeid.

Need aitavad:

 tugevdada Euroopa tööstust

 vähendada sõltuvust välisriikidest

 anda selge investeerimissignaali

Tõhususe tagamiseks peaksid need hõlmama kogu väärtusahelat, sh:

 sisendmaterjale

 Euroopa päritolu tooraineid

 ringseid ja teiseseid materjale

See on oluline ka Eesti jaoks, kus väärtus tekib sageli materjalide töötlemise kaudu,

mitte lõpptootmises.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

Euroopa päritolu osas.

Trisector

3. Kas sektorid, kus eelistada EL tooteid, on piisavad?

Pakutud sektorid on asjakohased.

Samas sõltuvad need toormetest ja materjalidest. Seetõttu tuleks EL eelistust

rakendada ka:

 materjalide tootmisele

 tööstuslikele sisenditele

See tagab, et tugevneb kogu väärtusahel.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2,

toormete teemat käsitleb EL kriitiliste

toormete määrus (CRMA).

Trisector

4. Partnerriikide kaasamine

Toetame partnerriikide kaasamist (EEA, vabakaubanduslepingud).

Samas tuleb säilitada tasakaal, et:

 EL sisene tootmisvõimekus tugevneks

 ei tekiks uusi sõltuvusi

Sõltuvusi tuleks hinnata konkreetsete materjalide ja väärtusahelate tasandil.

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.2

selgituses.

Trisector

5. Lisatingimuste mõju suurtele välisinvesteeringutele (>100 mln €)

Lisatingimused on põhimõtteliselt põhjendatud.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.5

ja selle selgituses. IAA ettepanek

32

Need võivad:

 toetada kohalikku tööstust

 soodustada tehnoloogia ülekannet

 vähendada sõltuvusi

Samas võib ühtne 100 miljoni euro piirmäär avaldada liikmesriikidele erinevat

mõju.

Eestis:

 on investeeringute mahud reeglina väiksemad

 projektid on väiksemas skaalas

 geograafiline asend ja ühendused on piiratumad

Seetõttu võib ühtne lävend:

 jätta Eesti jaoks strateegiliselt olulised projektid raamistikust välja

 mitte arvestada väiksemate ja äärealade majandustega

Soovitame paindlikumat lähenemist, näiteks:

 lävendi kohandamist vastavalt majanduse suurusele

 investeeringute hindamist ka strateegilise olulisusele, mis arvestab

liikmesriigi asukohta ja vajadusi, mitte ainult mahu alusel

See aitaks vältida olukorda, kus eelise saavad suuremad ja kesksemad majandused.

välisinvesteeringute sõelumise osas

keskendub konkreetsetele strateegilise

tähtsusega valdkondadele.

Trisector

6. Kas lisatingimused (enamusosalus, JV, tööjõunõue) on sobivad?

Üldiselt on need sobivad.

Samas on vajalik paindlikkus, et tagada:

 projektide majanduslik teostatavus

 sobivus väiksematele liikmesriikidele

Teadmiseks võetud.

Trisector

7. Madala süsinikusisalduse nõuded (teras, alumiinium, betoon)

Toetame madala süsinikusisaldusega materjalide miinimumnõudeid.

Samas keskendub praegune lähenemine peamiselt olemasolevate tootmisviiside

dekarboniseerimisele, mitte laiemale süsteemsele muutusele.

Suurema mõju saavutamiseks tuleks rohkem toetada:

 materjalitõhusust ja materjalikasutuse vähendamist

 kõrge heitega materjalide asendamist sobivate alternatiividega

 madalama CO₂ jalajäljega sisendmaterjale ja uusi lahendusi

Ehitussektoris on võimalik heidet vähendada mitte ainult madalama CO₂-ga tsemendi

tootmisega, vaid ka tsemendi kasutuse vähendamise ja uute materjalidega

asendamisega.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.7

ja selle selgituses.

33

Kliimaeesmärkide saavutamine eeldab lisaks järkjärgulistele parandustele ka uute

lahenduste ja tehnoloogiate skaleerimist.

Tasakaalustatud poliitika peab tagama, et toetusmeetmed ei soodusta

ebaproportsionaalselt olemasolevaid tootmismudeleid uute lahenduste arvelt.

Seetõttu soovitame lähenemist, mis:

 toetab nii olemasolevate tööstuste dekarboniseerimist kui ka uute

lahenduste kasvu

 soodustab innovatsiooni kogu väärtusahelas

 väldib kõrge heitega süsteemide kinnistamist

See on oluline just Eesti jaoks, kus innovatsioon võib tulla alternatiivsete

materjalide ja ressursitõhusate lahenduste kaudu.

Trisector

8. Loamenetluse väljakutsed

Toetame loamenetluste kiirendamist.

Eestis on peamised probleemid:

 ametkondade vahel killustunud andmesüsteemid

 info korduv esitamine

 aeglane menetlus

Soovitame luua ühtse ja sünkroniseeritud ettevõtete andmeplatvormi, mis:

 võimaldab andmete korduvkasutust

 annab ülevaate menetluste seisust

 vähendab halduskoormust

 kiirendab otsuseid

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti

5.3 selgituses.

Trisector

9. Tööstus ja toorainevarustus

Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAAga täiendavad, mitte

seda asendavad.

Tööstus ja toorainevarustus on lahutamatult seotud. Tooraine on iga tööstuse alus.

Eesti jaoks on see eriti oluline, arvestades:

 tööstus- ja kaevandusjääkide olemasolu

 teiseste toorainete potentsiaali

 käimasolevaid fosforiidi uuringuid ning sellega seotud haruldaste

muldmetallide ja kriitiliste toormete potentsiaali

See võimaldab Eestil panustada:

 materjalide tootmise ja töötlemise kaudu

Teadmiseks võetud.

34

 ringmajanduse lahendustega

 madala CO₂ jalajäljega sisenditega

Selline lähenemine:

 tugevdab varustuskindlust

 vähendab impordisõltuvust

 toetab kestlikkust

 mitmekesistab majandust

Selle seose arvestamine parandaks poliitikate kooskõla ja mõju.

Trisector

Kokkuvõte

IAA on oluline samm Euroopa tööstuse tugevdamisel.

Selle mõju suurendamiseks soovitame:

 käsitleda sektoreid terviklike väärtusahelatena

 laiendada “Made in EU” mõistet ka sisenditele

 arvestada tooraine rolli kui tööstuse alust

 võimaldada paindlikumat lähenemist väiksematele ja äärealade

riikidele

See aitab tagada, et Euroopa tööstus on nii konkurentsivõimeline kui ka kestlik,

ning võimaldab Eestil selles ka sisuliselt osaleda.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

Lühikokkuvõte: IAA on Eesti puhta tööstuse kasvuvõimaluste realiseerimiseks

võtmetähtsusega. Kui jääks näiteks strateegilise tähtsusega sektorite loetelust välja

valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on hea kasvupotentsiaal ning pädevad lahendused

Euroopa väljakutsetele, siis halvab see ettevõtete kasvu pisikese sisenõudlusega Eesti

turul. Loamenetluste kiirendamise puhul on oluline selge lähteülesanne ning

rolliselgus vastutavate ametkondade vahel, mida veab eest piisava pädevusega ja

vastutust kandev osapool. Paindliku digiriigi jaoks on siin peidus võimalus võrreldes

keerulisema korraldusega riikidega. Made in EU peab olema tõsiseltvõetav määratlus

ning nõuete rakendamine tuleb teha turuosalistele administratiivses plaanis

jõukohaseks.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

Täpsemalt:

1. Strateegilised sektorid

Hinnang: Praegune loetelu on hea lähtekoht, kuid loetelu tuleb täiendada.

Ettepanek: Soovime IAAs esile tuua tugevate Eesti ettevõtetega valdkondi:

Teadmiseks võetud, arvestame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Toormete teemat käsitleb EL kriitiliste

toormete määrus (CRMA), Sektorite

35

● Kriitilised materjalid & ringmajandus (nt akutehnoloogia ja (kinnipüütud) CO₂-

põhised materjalid)

● Energia süsteemitehnoloogiad (nt salvestus, võrgu digitaliseerimine, tarbimise

juhtimine)

● Uued materjalid / deeptech

●Tööstuse dekarboniseerimise enabling-tehnoloogiad (nt CCU,

protsessitehnoloogiad)

Põhisõnum: Innovatsioon toimub väärtusahelates, mida IAA ei kata piisavalt – need

tuleks selgelt eraldi strateegilisteks sektoriteks defineerida. Peame oluliselt Eesti

ettevõtetele oluliste valdkondade lisamist skoopi.

laiendamise võimalus on IAA tulevase

ülevaatamis-protsessi käigus olemas.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

2. Made in EU riigihangetes

Hinnang: Vajalik ning rakendamine tuleb saada jõukohaseks.

Ettepanek: Nõuded ega nende rakendamise protsess ei või olla bürokraatlikult

koormavad. Vaja on määrateda selged Made in EU kriteeriumid ning veenduda, et

need oleksid valdkonna esindajatega läbi räägitud ning piisavalt pikalt ette teada.

Nõude rakendamine peaks olema järk-järguline.

Põhisõnum: Ilma tugevama nõudlussignaalita ei teki piisavat investeerimis- ja

skaleerimisvõimekust Euroopas.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

3. Sektorid, kus EL eelistada

Hinnang: Täiendada praegust sektorite nimekirja (teras, tsement jne).

Ettepanek: Lisada energiasüsteemi kriitilised komponendid (salvestus, võrgu

tehnoloogiad, elektrifitseerimise lahendused, paindlikkuse tehnoloogiad).

Põhisõnum: Energiaüleminek puhtamale ja kestlikumale süsteemile sõltub

süsteemitehnoloogiatest, mitte üksnes rasketööstusest.

Teadmiseks võetud, arvestame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamisprotsessi käigus

olemas.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

4. Partnerriikide kaasamine (Made in EU)

Hinnang: EAA osas toetame, teiste kolmandate riikide puhul läheneda

juhtumipõhiselt.

Ettepanek: Tingimused EAA-välisele partnerriigile:

● Toetab tarnekindlust ja tehnoloogiat

● Ei tohi nõrgendada EL tootmisbaasi

● Väärtusloome jääb Euroopasse

Põhisõnum: Ei või tagantkätt Made in EU mõju nõrgendada.

Teadmiseks võetud.

36

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

5. Välisinvesteeringute lisatingimused (>100 mln €)

Hinnang: Põhimõtteliselt põhjendatud.

Ettepanek: Suuremate investeeringute puhul lisada tingimusteks

● Tehnoloogiasiire

● Kohalik ja EL-põhine tarneahel

● Oskuste ja innovatsiooni arendamine

Põhisõnum: Lävend on mõistlik; rõhk peaks olema sisulisel mõjul konkreetsele

majandusele, mitte formaalsusel.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4

ja selle selgituses.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

6. Konkreetsed lisatingimused suurinvesteeringutele

Hinnang: Eesmärk üldiselt õige, kuid detailid tuleb paika saada.

Ettepanek:

● Ühisettevõtte või koostöö nõue võib olla mõistlik strateegilistes sektorites, kui see

aitab tagada teadmussiiret, IP jagamist ja Euroopa ettevõtete arengut.

● EL enamusosaluse nõue võib mõnes sektoris olla liiga jäik ja potentsiaalselt

investeeringuid pidurdav; pigem võiks keskenduda sisulistele tingimustele, nagu IP,

kohalik tootmine, oskuste arendamine ja tarnijate kaasamine.

● 50% EL tööjõu nõue on põhimõtteliselt arusaadav, kuid seda tuleks rakendada

realistlikult, arvestades oskustööjõu tegelikku kättesaadavust. Mõistlik võiks olla

kohustuslik väljaõppe- ja oskuste arendamise plaan ning ajas kasvav kohaliku tööjõu

osakaal.

JV nõue: sobiv strateegilistes sektorites

Põhisõnum: Keskenduda sisulistele tulemustele (intellektuaalomand, oskused,

väärtusahel), mitte jäikadele kvootidele.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

7. Madala süsinikusisalduse nõuded materjalidele

Hinnang: Toetame.

Ettepanek: See on üks kesksemaid nõudeid meie valdkonnale ja selle

konkurentsivõime parandmisele. Edukas rakendamine eeldab selgeid definitsioone ja

mõõdikud, auditeeritavust ja bürokraatia hoidmist madalal tasemel. Alustama peab

ehk päritolutunnistuste korra täpsustamisest, et toodetud ja tarbitud puhas

energiakogus oleks võimalik ajas ja ruumis täpselt siduda.

Põhisõnum: Nõuded ei tohi olla turu jaoks täitmatud.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

8. Loamenetlused

Peamised probleemid Eesti puhta tööstuse ettevõtete jaoks on: menetluste killustatus,

aeglus, poliitiline risk ja prognoosimatus, standardiseerituse puudus

Teadmiseks võetud.

37

IAA lahenduse on: One-stop-shop, ühendtaotlus, kiirem menetlus.

Põhisõnum: Probleemid on üle ELi sarnased, kuid lahendus tänini lokaalne. Vaja on

tagada tahe silosid ületada.

Elering Käesolevaga saadame Teile Elering AS vastused. Vajadusel oleme valmis täiendavalt

kommenteerima.

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole, va täpsustus küsimuse 3 juures.

Teadmiseks võetud.

Elering

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel

on teie vaatest asjakohane?

Vastus: Positiivse poole pealt tähendab IAA kasutuselevõtt seda, et hankijatel tekib

selge alus eelistada EL (+kaasatud riigid) päritolu tooteid — seni on see tulenevalt

riigihanke õigusest ja WTO reeglitest olnud õiguslikult keeruline. Muuhulgas

muudetakse senise hankedirektiivi 2014/25/EL artikli 85 (RHS § 162 § 1) vabatahtlik

eelistus kohustuslikuks. Sellest olenemata toome välja mõned asjaolud mida peaks

täiendavalt käsitlema:

a. Ettepanekus kirjeldatud reeglistik tõstab hankijate jaoks administratiivset

koormat ja kulu: See, et kas toode vastab "Made in EU" kriteeriumitele

lisandväärtuse piirmäärade ja komponentide osakaalude osas, eeldab

hankijalt mahukat kontrollimist ja spetsiifilist pädevust. Globaalselt

killustatud väärtusahelates, kus tootmisetapid on jaotatud mitme

jurisdiktsiooni vahel, on selline mõõtmine/kontrollimine tehniliselt keeruline

ja halduslikult nõudlik – eriti veel väiksemate hankijate jaoks. Sarnaselt

sedastab ka IAA mõjuhinnang, et "Made in EU" ja süsinikusisalduse

kriteeriumid toovad endaga nii hankijatele kui ka ettevõtetele kaasa

märkimisväärsed kohanemiskulud ja täiendava administratiivse koormuse.

b. Hankijate jaoks praktiliseks väljakutseks on ka see, et pakkumuse nõuetele

vastavuse kontrollimine tugineb enesekinnitusel (self-declaration, artikkel

Teadmiseks võetud, küsimused on

võimalik tõstatada EL Nõukogu tööstuse

töörühmade aruteludes.

38

11(4)) — kinnitus on küll hankijatele ja pakkujatele hõlbus meetod

(administratiivselt) näidata nõuetele vastavust, kuid sedavõrd hõlbus meetod

võib endas peita suurenevat pettuse ohtu, mis omakorda võib põhjustada

konkurentsimoonutust ja suurendada vaidlustuste arvu. Hankijana oleks

meie vaatest asjakohane kui nõuetele vastavuse sisulise kontrollimise

hõlbustamiseks, oleks EU poolt kehtestatud konkreetsed juhendid ja vormid.

c. Ettepanekus kirjeldatud erandite rakendamine (artikkel 11(3) kulu >25%,

tehniline kokkusobimatus, tarnete puudumine) nõuab hankijalt põhjalikku

põhjendust (otsust) ja dokumenteerimist, mis suurendab oluliselt

halduskoormust, ajakulu ja ka riigihanke korraldamise keerukust.

d. Teeme ettepaneku erandite osas esitatud lepingu kulu suurenemist ühtlustada

määruse 2024/1735 artikliga 25(10) ja muuta see 20% peale või isegi veel

vähendada seda väärtust. Kuigi ka sellisel juhul, kui peaksime aktsepteerima

kõrgema maksumusega tooteid, tõusevad hankijatele reaalsed kulud.

e. Erandina on esitatud: „Ei esitatud ühtegi sobivat pakkumust ega

osalemistaotlust...mille sama hankija on algatanud uue kavandatava

hankemenetluse algusele eelneva kahe aasta jooksul“. Siin jääb meile selle

ettepaneku rakendamine praktikas ebaselgeks – kas mõeldakse klassikalise

hankedirektiivide artikkel 32 (2.a); võrgustiku hankedirektiivi artikkel 50 (a)

esitatud pakkumuse nõuetele mittevastavust? Teine probleem tekib siin

selles, et riigihanked ei pruugi olla täpselt identsed –eluliselt võivad kahe

aasta jooksul muutuda näiteks hankija määratud tarnetingimused (näiteks

tähtaajad) – see aga võib iseseisvalt, olenemata IAA’s kehtestatud nõuetest,

omada mõju konkurentsile. Kas ka sellisel juhul see erand rakendub? Meie

ettepanek / palve on seda erandit täpsustada, selgitada.

f. Erandina on esitatud, et seda on sisuliselt võimalik rakendada siis kui nõuete

rakendamine põhjustab projektile viivitust 7 kuud või rohkem. Leiame, et

selle aja tõendamine võib olla praktikas, enne riigihanke alustamist,

keeruline või isegi võimatu, ning lisatud 7 kuud või rohkem, on samuti

põhjendamatult pikk aeg - eriti arvestades, et Elering tegeleb elutähtsa

teenuse projektidega.

Elering

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Teadmiseks võetud. Kuivõrd IAA toob

välja alumiiniumi sisaldava taristu

rajamise võib eeldada, et kaablid on

kaetud. Võimalik täpsustada EL nõukogu

tööstuse töörühmas.

39

Vastus: Hetkel jääb meile selgusetuks asjaolu, et kas kaablid (osaliselt küll

sisaldavad alumiiniumi) on kaetud või mitte.

Elering

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

Vastus:

a. TSO-d (sh Elering) sõlmivad infrastruktuuri hankelepinguid sageli mitmeks

aastaks. Komisjoni delegeeritud õigus riike loendist välistada (artikkel 8(2))

tekitab küsimuse: mis saab päritolunõude täitmisest, kui riik välistatakse

pärast lepingu sõlmimist – kuid lepingu täitmise ajal? Elering AS huvides on

selge regulatsioon olukorras, kus loendist välistamine toimub kehtiva lepingu

ajal. Soovitame lisada sätte, et kõigile enne delegeeritud akti jõustumist

sõlmitud lepingutele kohaldatakse endist loetelu lepingu lõppemiseni.

b. Lisaks märgime kommentaarina, et kohustuslikena seatavad

lokaliseerimisnõuded võivad avaldada väärtusahelatele mittesoovitud

kaudset mõju. Suunates avaliku sektori nõudluse kõrgema hinnatasemega

tarnijatele, võidakse pärssida turu loomulikku struktuuri,

investeerimisaktiivsust ja innovatsioonistiimuleid. Sellest põhjustatud

sisendkulude kasv võib halvendada nii alltöövõtusektori kui ka eksportivate

tööstusharude konkurentsipositsiooni. Lisaks võib see piiratud juurdepääs

soodsamale impordile, takistada tööstuse struktuurset uuenemist ning

aeglustada seeläbi ka üldist roheüleminekut.

Teadmiseks võetud, küsimused on

võimalik tõstatada EL nõukogu tööstuse

töörühmas.

Elering

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole.

Teadmiseks võetud.

Elering

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole.

Teadmiseks võetud.

40

Elering

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele,

alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

Vastus:

a. Meie hinnangul on mahu mõõtmise metoodika ebaselge: kas % arvutatakse

kogu projektis kasutatud betoonist või ainult konkreetse hankelepingu

raames?

b. Kuna tootmisahelad on globaalselt erinevate riikide vahel killustunud, siis

väärtusahelate lävendite ja komponentide päritolu ühene ja tõsikindel

tuvastamine võib lisada märkimisväärset halduskoormust.

c. Lisaks tekib küsimus, et kuidas hankijad suudavad objektiivselt ja

mittediskrimineerivalt mõõta/kindlaks teha, mis on "madala

süsinikusisaldusega"? Eelduslikult nõuab see ühtlustatud elutsükli heite

(LCA) metoodikat ja keskkonnadeklaratsioonide (EPD) standardit. Ilma

selleta ei ole võimalikud rohesertifikaadid omavahel võrreldavad, põhjustes

turumoonutust ja võimalikke vaidlustusi. Sellest lähtuvalt oleme arvamusel,

et IAA's ei peaks kehtestatama riigihangetele jäiku tähtaegu (nagu

01.01.2029) tooterühmadele, mille puhul puuduvad harmoneeritud

standardid ja rakendusaktid. Hankijad ei saa rakendada protsendimäärasid

ega tagada pakkujate võrdset kohtlemist, kui puudub ühtne, juriidiliselt siduv

EL-i metoodika toote süsinikujalajälje deklareerimiseks. IAA kohustuslike

hankekriteeriumide jõustumine tuleb muuta tingimuslikuks – need saavad

kohalduda alles siis, kui vastavale tootele on vastu võetud CPR, ESPR vms

rakendusakt(id) ja selle üleminekuaeg on möödunud.

d. Lisaks märgime, et nõuda näiteks õhuliinide riigihangetes 25% EL-i päritolu

nö rohelist alumiiniumit võib endaga kaasa tuua olukorra, kus ettevõtetel

pole nõuetele vastavat materjali kuskilt hankida, mis omakorda võib viia

pakkumuste kallinemisele, tarnetähtaegade pikenemistele või

hankelepingute rikkumisteni. Seades sellega omakorda ohtu

varustuskindluse, mis eeldab nii operatiivsust, kui ka kehtivate planeeritud

tähtaegadega tegutsemist.

Teadmiseks võetud, küsimused on

võimalik tõstatada EL nõukogu tööstuse

töörühmas.

Elering

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Vastus: IAA kiirmenetlused on disainitud lokaalsete tehaste (punktobjektide) jaoks,

kuid mitte elektrivõrgu taristu jaoks. Elering ehitab lineaartaristut (kõrgepingeliinid),

Osaliselt arvesse võetud seisukohapunkti

5.3 ja selle alapunktide selgituses.

41

mis võivad läbida mitmeid omavalitsusi. Kui IAA kiirendusmehhanismid ja

ülekaaluka avaliku huvi (Overriding Public Interest) staatus ei laiene siseriiklikult

otseselt ülekandevõrgu ehitamisele: siis võib tekkida olukord, kus nullnetotehas saab

loa kiirendatud korras, kuid tehasele elektriühenduse rajamine jääb viibima (näiteks

kestva keskkonnamõjude hindamise, kohtuvaidlused, vastuseis jms põhjustel).

Remargi korras märgime ka seda, et algatusest ei nähtu ettepanekuid kuidas tuua

energiahindasid alla ehk konkurentsivõimelisemaks – eriti veel ka olukorras kus

täiendavad regulatsioonid tõstavad riigihangete keerukust (kulu) ning hankijatelt

nõutakse potentsiaalselt kallimate hindadega toodete ostmist.

Keskkonnaamet Euroopa Komisjon on avaldanud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial

Accelerator Act, IAA) ettepaneku. IAA eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi

kasvava ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi-

välistest tarnijatest, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamatele,

tulevikuvalmis tehnoloogiatele. Keskkonnaamet esitab kommentaarid ettepaneku I

samba kohta, mis käsitleb loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist

tootmisprojektide puhul, sealhulgas tööstustootmise kiirendamise alade loomist.

Ettepanek hõlmab muu hulgas ühtse juurdepääsupunkti loomist, kasutades ELi

ärikukrut, ning kohustust kehtestada ühtne loamenetluse protseduur, mille raames

esitatakse üks taotlus, mis katab kõik ühe projekti jaoks vajalikud load. Vastame Teie

küsimusele nr 8 „Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas

teie hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

1. Artikkel 5 näeb ette ühtse loa menetlemise ja taotlemise protseduuri ja samuti ühe

pädeva asutuse määramise. Ebaselgeks jääb mõiste „permit-granting procedure“

sisu. Täpsustamist vajab pädeva asutuse roll ning mentlusreeglid. Samuti vajab

selgitamist, milline asutus teeb lõpliku otsuse ning kuidas jaotub pädevus erinevate

asutuste vahel.

1.1 Palume täpsustada milliseid konkreetseid lubasid artikkel 5 hõlmab? Kas see

hõlmab ka keskkonnalube, ehituslube, planeeringuid, võrguühendusi?

1.2 Palume täpsustada, kas tegemist on ühe menetluse koordineerimisega või ka

lubade sisulise ühendamisega?

1.3 Vajab täpsustamist, kas eesmärk on üks koondluba või mitu luba ühe menetluse

raames? Kui on mõeldud, et on ühte menetlus, siis millisest õigusaktist tulevad

menetlusreeglid ja menetlustähtajad. Nt. ehitusseadustiku, kemikaaliseaduse ja

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

Tööstuse eelisarendamisalade alaseid

mõttearendusi (Artikkel 25) oleme

peegeldanud seisukohapunkti 5.5

selgituses. Eelistame, et tööstuse

kiirendusalade määratlemine oleks

riikidele vabatahtlik. Määrusega

soovitakse luua niinimetatud tööstuse

eelisarendusalad (acceleration area),

milles algatatud tööstusprojektid saaksid

eelistingimusi ja -kohtlemist, näiteks

rahastuse ja investeeringute leidmisel,

energia- ja võrguvajaduste hindamisel,

tööjõu kättesaadavusel ning

loamenetlemisel liidetud baasloa näol

(aggregated baseline permit), mis hõlmab

alal asuvate tootmisprojektide jaoks

vajalikke lube ja haldusotsuseid, nt

transporditaristu, teede ehituse,

energiavõrkude paigaldamise, veele

ligipääsuga seonduvad load).

42

keskkonnaseadustiku üldosaseaduse alusel menetletavad load on erinevate

reeglistikega. 2 (2)

1.4 Kas pädev asutus kontrollib taotluse täielikkust, juhib menetlust, teeb lõpliku

otsuse? Kas tegemist on koordineeriva asutusega või keskse loaandjaga? Kuidas

jaguneb vastutus erinevate asutuste vahel (nt KeA, KOV, TTJA jt)?

1.5 Kas on olemas ühtsed EL tasandi nõuded taotluse sisule? Millise detailsusega

peab taotlus olema esitatud, et seda saaks lugeda „täielikuks“?

2. Artikkel 25 näeb ette tööstuse kiirendamise alade määramise. Lõige 2 ütleb, et

liikmesriik määrab alad otsusega.

2.1 Palume täpsustada, millise menetluse või otsustusega tuleb kiirendamise alad

määrata ning mida täpsemalt mõistetakse artiklis kasutatud termini „otsus“ all.

Praegusel kujul jääb ebaselgeks, kas see hõlmab ka planeerimismenetlusi, arvestades,

et „planning procedures“ on nimetatud alles artikli 27 lõikes 2. Sellest tulenevalt võib

järeldada, et artikkel 25 ei pruugi planeeringuid (mis samuti kehtestatakse

haldusaktiga) hõlmata, kuid see vajaks selget kinnitust.

2.2 Samuti palume täpsustada liikmesriikide otsustusruumi ulatust, st mil määral

võivad nad oma siseriiklikust õigusraamistikust lähtudes valida, millise õigusakti või

menetluse kaudu kiirendamise alad määratakse.

2.3 Lisaks juhime tähelepanu, et artikli 25 lõike 1 kohaselt tuleb kiirendamise alad

määrata 12 kuu jooksul, samas kui lõike 5 järgi tuleb nende määramiseks läbi viia

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning vajadusel ka Natura asjakohane

hindamine. Arvestades nimetatud tähtaega, võib olla keeruline tagada piisava

põhjalikkusega mõju hindamine, kuna see eeldab sageli mahukaid analüüse ja

uuringuid.

3. Artikkel 27 näeb ette ühtse loamenetluse kiirendamise aladel.

3.1 Täpsustamist vajab artiklis 27 sätestatud nn ühendloa „permit-granting

procedure“ regulatsioon. Arvestades, et artikli 3 kohaselt hõlmab see ka

võrguühendustega seotud küsimusi, võib ühe koondloa menetlemine osutuda

praktikas väga keerukaks. Ühe loa andmiseks ja taotlemiseks peab olema samaaegselt

käsitletud väga erinevaid aspekte, samas kui näiteks artiklis 5 on ette nähtud

suhteliselt lühike aeg taotluse esialgseks hindamiseks. Eesti kontekstis ei pruugi

praegu olla asutust, kes suudaks kõiki vajalikke hinnanguid iseseisvalt anda.

3.2 Palume selgitada artikli 27 lõike 1 viimast lauseosa („excluding those permits that

are installation specific“), kuna selle põhjal jääb ebaselgeks, millised tegevused või

43

juhtumid täpselt artikli 27 kohaldamisalasse kuuluvad ning millises ulatuses mõjutab

see määrus keskkonnaalaseid lubasid (KeA).

Elektrilevi Täname võimaluse eest anda tagasisidet tööstuse kiirendamise määrusele (Industrial

Accelerator Act). Elektrilevi hinnangul on oluline, et ettepaneku eesmärgid võtaksid

arvesse liikmesriikide tegelikke võimalusi, sh eesmärkide saavutamiseks vajaliku

jaotusvõrgu olukorda ja võimalusi.

Teadmiseks võetud.

Elektrilevi

1. Eesmärkide kooskõla (tööstuse kiirendamine vs elektrivõrgu

varustuskindlus)

Töökindel elektrivõrk on aluseks elektriga varustatusele, mis on omakorda

hädavajalik teistele valdkondadele (sh tööstusele) ning ühiskonna normaalseks

toimimiseks. Võrguteenuse kättesaadavus ja selle töökindlus omavad otsest mõju

teiste valdkondade normaalsele toimimisele ja ELi konkurentsivõimele.

Juhime tähelepanu, et ELis, sh Eestis on vananeva võrgu, tehnoloogia ja ühiskonna

arengu ning kliimaeesmärkidega seoses vaja teha jaotusvõrgus suuremahulisi

investeeringuid. Jaotusvõrgus tuleb rajada uut elektrivõrku, et katta ühiskonna

suurenevat elektrienergia tarbimisvajadust ja taastuvenergia kasutuselevõtuga

kaasnevaid võrguressursi vajadusi. Samuti on vaja uuendada olemasolevat võrku,

mille töökindlus ei vasta enam ühiskonna ootustele või seab oma läbilaskevõime

ebapiisavuse tõttu piiranguid uute tootmis- ja tarbimisvõimsuste kasutuselevõtuks.

Näitena toome välja, et Elektrilevi jaotusvõrgust on täna eluea ületanud umbes 25%

võrgust, ELis tervikuna küündib eluea ületanud võrgu maht ca 40%-ni (Euroopa

Kontrollikoja raport „ELi elektrivõrgu ettevalmistamine kliimaneutraalsuseks“).

Võrguinvesteeringute realiseerimise vältimatuks eelduseks on võrgukomponentide ja

nende tootmiseks kasutatavate materjalide/toormete kättesaadavus. Kuna

elektrivõrkude areng on praegu üle Euroopa fookuses, siis on oluline, et planeeritavad

piirangud ei seaks ohtu võrgukomponentide või nende tootmiseks vajalike

materjalide/toormete kättesaadavust.

Elektrilevile arusaadavalt ei ole praegusel hetkel analüüsitud, millist mõju võivad

ettepanekuga kavandatavad muudatused kriitilise taristu valdajatele, sh elektrienergia

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

44

võrguettevõtjatele avaldada. Vältimaks üllatuslikku negatiivset mõju, peab

Elektrilevi vajalikuks kaardistada võrgukomponentide ja materjalide/toormete

tootjariigid ning hinnata, kas ELis või nendega võrdsustatud riikides on võimekust

ELi kriitilise taristu valdajate, sh võrguettevõtjate vajadusi katta.

Elektrilevi

2. Erandite võimaldamine on oluline

Tulenevalt elektrivõrgu kriitilisest tähtsusest peavad võrguinvesteeringuteks

vajalikud materjalid olema kättesaadavad ka juhul, kui madala süsinikusisaldusega ja

ELi päritolu nõudeid ei ole võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel võimalik täita.

Elektrilevi peab oluliseks, et teatud juhtudel, kui toodete kättesaadavus on ohustatud

või tooks kaasa märkimisväärse hinnatõusu, on hankijal õigus määrusega kehtestatud

tingimusi hankemenetluses mitte rakendada.

Kuivõrd määrusega tutvumiseks ja tagasiside esitamiseks antud aeg jäi lühikeseks,

siis pole välistatud, et Elektrilevil tekib määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud erandite

põhjalikuma analüüsimise raames nende muutmise/täiendamise osas ettepanekuid.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Peame oluliseks, et säilib paindlikkus

alternatiivide puudumisel kasutada ka

kolmandate riikide tooteid. Toetame

võimalust, et teatud tingimustel on

riigihangetes võimalik EL eelistamise

tingimusi vältida.

Elektrilevi

3. ELi päritolu laiendamine tingimustele vastavatele kolmandatele

riikidele

Toetame ettepanekut, mille kohaselt hankes loetakse ELi päritoluga samaväärseks

nende kolmandate riikide sisu, kellega ELil on vastavad lepingulised kohustused

(FTA/tolliliit/GPA).

Kui avalikes hangetes saab käsitleda ELi päritoluga samaväärsena ka neid

kolmandaid riike, kellega ELil on vastavad lepingud, laieneb hankija jaoks pakkujate

ring. See omakorda suurendab konkurentsi, mis aitab saavutada parema

hinna‑kvaliteedi suhte ja rohkem sobivaid pakkumisi. Samal ajal tähendab

mitmekesisem pakkujate ja päritoluriikide valik, et tarneahelad hajuvad ning sõltuvus

üksikutest turgudest väheneb, mis tõstab varustuskindlust ja vähendab riske lepingu

täitmisel.

Teadmiseks võetud.

Elektrilevi

4. Lepinguliste suhete käsitlemine kolmanda riigi staatuse muutumisel

Ettepanekust jääb ebaselgeks, kuidas on kavandatud lahendada olukord, kus Euroopa

Komisjon arvab delegeeritud õigusakti alusel kolmanda riigi ELi päritoluga (union

origin) samaväärse päritoluga riikide nimekirjast välja pärast seda, kui hankija on

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

45

sõlminud selle riigi ettevõtjaga juba kehtiva lepingu või tugineb tingimuste täitmisel

konkreetse riigi samaväärsusele artikkel 8 lõike 1 alusel?

Juhul, kui lepingu sõlmimise ajal kuulus riik määruse artikkel 8 lõike 1 järgi ELi

päritoluga samaväärse päritoluga riikide nimekirja, kuid lepingu kehtivuse ajal

kolmas riik EL-i päritoluga samaväärsete riikide seast eemaldatakse, siis peaks olema

võimalik leping lõpuni täita, kui see on asjaolusid arvestades võimalik, või tuleks

hankijale määrata üleminekuperiood uue pakkuja leidmiseks. Ka tuleks taoliste

lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks luua vajalikud õiguslikud alused.

Õigusliku selguse puudumine suurendaks ettevõtjate regulatiivset ja

lepinguõiguslikku riski ning tooks paratamatult kaasa riskipreemiate kasvu

pakkumiste hindades. See omakorda mõjuks negatiivselt hankemenetluste

kulutõhususele ja ettenähtavusele ning kajastuks lõpuks võrguteenuse lõpphinnas.

Elektrilevi

5. Halduskoormuse tõus

Palume hinnata, kas ja mil määral kaasneb meetmega turuosalistele ja hankijatele

halduskoormus, näiteks täiendavate tõendamis- ja kontrollimiskohustuste näol.

Samuti palume arvestada meetmete rakendamisega kaasnevate väljakutsetega

praktikas. Näiteks näeb ettepanek ette, et nõuetele vastavuse kontrollimise süsteem

peaks piirama halduskoormust ning olema kooskõlas tavapärase riigihankemenetluse

praktikaga ja määruse (EL) 2024/1735 alusel kehtiva olemasoleva vastavuse

kontrollimise süsteemiga. Seetõttu peaks see põhinema ettevõtjate

enesedeklaratsioonil.

Samas ei nähtu ettepanekust piisava detailsusega, milliste menetluslike sammude,

tõendite või kontrollitasemega peab hankija pakkuja deklaratsiooni õigsust

kontrollima. Seega jääb selgusetuks, milline on tegelik halduskoormus, mis hankijale

ettepaneku järgi tekib.

Teadmiseks võetud. IAA ettepaneku

kohaselt põhineb nõuetele vastavuse

tõendamine enesedeklaratsioonil.

Kasutame saadud tagasisidet EL nõukogu

tööstuse töögrupi aruteludes, võttes

arvesse vajadust saada teada rohkem

detaile hankija kohustuste kohta.

Elektrilevi

6. Mõju võrgutasule

Toome välja, et ettepaneku mõju hindadele ei ole veel teada. Aga juhul, kui

ettepaneku tulemusel väheneb potentsiaalsete pakkujate ring ning ettepanekuga

Arvesse võetud majandusmõjude

hinnangus.

46

kaasnevad tingimused ja võimalikud riskid tõstavad hangete hindu, siis peab

arvestama, et selline hinnatõus kajastub ühel hetkel ka avalike teenuste, sh

võrguteenuse hindades, kuivõrd tasu on kulupõhine.

Seetõttu palume piirangute, nõuete ja riskide hindamisel arvestada ka potentsiaalse

hinnatõusu mõjuga võrgusektorile ja tarbijatele.

Elektrilevi

7. Kiirendusalad

Juhul, kui riik toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kiirendusalade loomiseks, siis

peaks läbi mõtlema, kuidas toimub piirkonnas elektrivõrgu rajamine ning milline

rahastusmudel sellise investeeringu tegemiseks ette nähakse.

Täna ei ole teada, kuhu selline kiirendusala Eestis loodaks ning mis aja jooksul

kiirendusala erinevate tööstusettevõtetega täituks. Sellises olukorras ei ole

jaotusvõrguettevõtjale selge, millised potentsiaalsed investeeringud oleksid

võrguühenduse loomiseks vajalikud. Samas ei ole võrguettevõtjal ka teadmist, mis

aja jooksul ja kui suur tarbimine selles piirkonnas võrguteenusele tekiks. Seega ei ole

võrguettevõtjal kindlust, et kiirendusalale tehtav investeering ära tasuks.

Juhime tähelepanu, et lisaks võrgu rajamise kuludele, kannab võrguettevõtja

jooksvalt ka võrgu hooldamiseks vajalikke kulusid. Seda ka juhul, kui võrgu

võimekust kasutatakse vähesel määral või ei kasutata seda üldse.

Elektrilevi on seisukohal, et juhul, kui kiirendusala tegeliku võrguteenuse vajadus on

teadmata, tuleb kiirendusalade loomisel taristu, sh elektrivõrgu rajamise vahendid

tagada riiklikul tasandil. Seetõttu peaks kiirendusala jaotusvõrgu rajamise rahastama

sihtfinantseeringuga ning ajani, mil võrguteenuse tarbimise maht ei kata võrgu

ülevalpidamise kulusid, peaks jaotusvõrguettevõtjale sellised kulud hüvitatama.

Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja peaks kiirendusalale võrguühenduse loomiseks

investeeringu tegema oma vahenditest, jääks kiirendusala käimaminemisega seotud

risk jaotusvõrguettevõtja kanda. Selline riskide jaotamine ei oleks aga õiglane ega

põhjendatud.

Teadmiseks võetud. Tööstuse

kiirendamisalade loomise ettepanekut

(Artikkel 25) on käsitletud

seisukohapunkti 5.5 selgituses. Eelistame,

et tööstuse kiirendusalade määratlemine

oleks riikidele vabatahtlik.

47

On väga oluline, et kiirendusala planeerimisel kaasataks võimalikult varakult (sh

asukoha valikul) ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad, et saada infot, millistes

piirkondadesse oleks võrgu vaates võimalik ning mõistlik kiirendusala luua. Näiteks

juhul, kui kiirendusala määratakse ebapiisva võrguanalüüsita, võib see sattuda

piirkonda, kus võrguvõimsus on piiratud (see omakorda võib tähendada aastate

pikkust arendamist) või on võrgu tugevdamine kallis ja ajamahukas.

Selgitame, et kiirendusala loomisel peab arvestama ka võrgu rajamiseks vajaliku

realistliku ajakuluga. Kiirendusala elektrivõrguga ühendamiseks tuleb arvestada

kogu protsessile kuluva ajaga alates tehnilisest planeerimisest ja maaõiguslikest

toimingutest kuni hangete, tarnetele kuluva aja ja võrgu füüsilise väljaehitamiseni.

Kuigi täpne ajaraam sõltuks konkreetse kiirendusala asukohast, siis peaks võrgu

rajamiseks arvestama umbes 4-5 aasta pikkuse perioodiga, keerukamate projektide

või ootamatuste korral (nt tarneraskused) võib see periood kujuneda veel pikemaks.

Elektrilevi

8. Loamenetlus

Ettepanekuartikkel 3 sätestab loamenetluse (permit-granting procedure)

definitsiooni, mis hõlmab ka võrgu liitumisi (grid connection permit). Artikkel 4

sätestab ühte loamenetluse punkti ning artikkel 5 lõike 1 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid ühtse loamenetluse, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõiki

tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lubasid.

Elektrilevi juhib tähelepanu, et ettepaneku artiklis 5 sätestatud ühtse loamenetluse

rakendamisel võib võrguühendusest kujuneda senisest varasem ja olulisem sisend

projekti tervikotsuse tegemisel. Sellest tulenevalt võib võrguettevõtjalt oodata

võrguühenduse tehnilist eelhinnangut (sh võimsus, teostatavus, ajakava ja

investeeringuvajadus) varasemas faasis, kui see on seni tavapärane, ning enne, kui

kõik projekti ja võrguarenduse seisukohalt vajalikud sisendandmed on piisavalt

kindlad.

Elektrilevi hinnangul on seejuures oluline selgelt eristada võrguühenduse tehniline

eelhinnang ja siduv võrguühenduse kooskõlastus. Tehniline eelhinnang saab olla

informatiivne ja indikatiivne, tuginedes standardiseeritud eeldustele ja

Teadmiseks võetud. Ühtset loamenetlust

IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud

tööstuse kiirendamisalade puhul mis

vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks

olema vabatahtlikud. Artikkel 5 käsitleb

ühtse loataotluse esitlemist, mille käigus

erinevaid lubasid on võimalik menetleda

eraldi.

48

tüüplahendustele, kuid see ei saa asendada projektipõhist liitumisotsust, mis eeldab

detailseid võrguanalüüse, maa‑ ja investeerimisküsimuste lahendamist ning

lepingulisi kokkuleppeid võrguettevõtjaga.

Samuti tuleb arvestada, et ka juhul, kui loamenetlused koondatakse ühte

menetluskanalisse, lepitakse võrguühenduse tingimused ning võrguühenduse

loomise ajakava iga konkreetse liitumise puhul võrguettevõtjaga eraldi kokku.

Võrguühenduse tegelik valmimisaeg sõltub konkreetse võrguühenduse loomiseks

vajalikest tegevustest ning võrgu hetkeseisust, mis võib ajas kiiresti muutuda.

Seetõttu ei ole võrguettevõtjal võimalik anda varases loamenetluse etapis pikaajalisi

ja siduvaid tähtaegu eeldusel, et võrguühenduse väljaehitamisega alustatakse oluliselt

hiljem.

Oluline on vältida olukorda, kus ühtse loamenetluse tähtaegade surve all oodatakse

võrguettevõtjalt sisuliselt siduvat „jah/ei“ otsust või kindlat ajakava enne, kui

vajalikud tehnilised, ruumilised ja majanduslikud eeldused on piisavalt selged ja

kinnitatud.

Keskkonnaagentuur Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Keskkonnaagentuurile

(KAUR) ettepanekute esitamiseks ja tagasiside saamiseks Euroopa Komisjon poolt

avaldatud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA)

ettepaneku. KAURi tegevusvaldkond ei ole otseselt puutumuses ettepanekus

käsitletavate teemadega, kuid kaudne puutumus on läbi Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi, ökomärgise ning

keskkonnaseire valdkonna. Toetame rohehangete temaatikat, kuid paneme ka

südamele, et tööstuse kiirendamisel ei tohiks unustada adekvaatset keskkonnaseiret

ja teisi keskkonnahoiuga kaasnevaid tegevusi ning arvestada tuleks ka nendega

kaasuvate võimalike lisakuludega.

Teadmiseks võetud.

Enefit 1. Kas IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

IAA lisa 1-s toodud strateegiliste sektorite loetelu (energiamahukad tööstused,

autotööstus ja nullnetotehnoloogiad) on asjakohane. Samas tuleb meie hinnangul

nende sektorite ring hoida võimalikult kitsas. Tegemist on sisuliselt riigiabi laadse

regulatsiooniga, mistõttu peaks selle mõju olema võimalikult piiratud nii sektorite

Teadmiseks võetud.

49

ulatuse kui ka kestuse osas. Soovitame kaaluda ka regulatsiooni ajaliselt selget

piiritlemist.

2. Kas Made in EU nõuete rakendamine riigihangetes on asjakohane?

Made in EU nõuete rakendamine IAAs toodud tingimustel võib piirata Eesti

ettevõtete ligipääsu nii äritegevuseks vajalikele sisenditele kui ka uutele

tehnoloogiatele või muuta nende soetamise oluliselt kallimaks. Seetõttu on oluline,

et Eesti kasutaks maksimaalselt kõiki regulatsioonis ette nähtud paindlikkusi. Oluline

on arvestada, et praktikas võib regulatsioon kaasa tuua märkimisväärse kulude kasvu.

Kuigi erandeid on võimalik rakendada (nt juhul kui „nõuetekohase toote“ hind ületab

vähemalt 25% võrra alternatiivi hinda või puuduvad sobivad pakkujad), ei pruugi

need olla piisavad kulusurve vältimiseks.

Arvesse võetud mõjuhinnangus.

3. Kas eelistatavad sektorid on piisavad või tuleks neid laiendada?

Pakutud sektorite ring (teras, tsement, alumiinium, autotööstus ja

nullnetotehnoloogiad) peaks jääma võimalikult kitsaks. Vähemalt lühiajalises

perspektiivis vähendavad sellised meetmed Euroopa majanduse konkurentsivõimet,

suurendades sisendkulusid. Kuigi eesmärk on soodustada konkurentsivõimelise

tööstuse arengut Euroopas, on selle realiseerumine ebakindel, arvestades kehtiva

regulatiivse keskkonna ulatust ja keerukust.

Osaliselt arvestatud mõjuhinnangus.

4. Partnerriikide kaasamine Made in EU raamistikku

Partnerriikide kaasamine peaks lähtuma konkreetsete lepingute sisust ja ulatusest.

Automaatne ja üldine partnerriikide kaasamine ei ole põhjendatud. Lähenemine

peaks olema diferentseeritud ning arvestama nii kaubanduslepingute tingimusi kui ka

strateegilisi huve.

Teadmiseks võetud.

5. Välisinvesteeringutele lisatingimuste seadmine (>100 mln eurot)

Üldiselt ei ole põhjendatud täiendavate piirangute kehtestamine

välisinvesteeringutele. Arvestades, et mitmes strateegilises sektoris (nt teras, tsement,

Teadmiseks võetud. Välisinvesteeringute

osas on IAA eesmärk tagada Euroopasse

tulevate investeeringute kohaliku

50

päikeseenergia, haruldased muldmetallid) on globaalne tootmine tugevalt koondunud

üksikute riikide kätte, võib selliste tingimuste kehtestamine oluliselt piirata

investeeringute ligimeelitamist. Eesti kontekstis võib erandina kaaluda piiranguid

haruldaste muldmetallide sektoris, kus esineb strateegiline julgeolekumõõde. Samas

tuleb arvestada, et kohalik tootmine sõltub imporditavast toorainest ning täiendav

regulatsioon võib ohustada tarneahela toimimist.

lisaväärtuse tagamine ning vältida

sõltuvuste süvenemist.

6. Konkreetsete lisatingimuste (EL enamusosalus, tööjõunõuded jms) sobivus

Sellised nõuded ei tohiks olla universaalsed ega jäigalt kehtestatud. Arvestades

Euroopa Liidu piiratud atraktiivsust investeerimiskeskkonnana võrreldes teiste

regioonidega, peaks liikmesriikidel säilima paindlikkus investeerimistingimuste osas

läbirääkimiste pidamiseks.

Teadmiseks võetud. Välisinvesteeringute

osas on IAA eesmärk tagada Euroopasse

tulevate investeeringute kohaliku

lisaväärtuse tagamine ning vältida

sõltuvuste süvenemist.

7. Madala süsinikusisaldusega materjalide nõuded riigihangetes

Nõuded kasutada riigihangetes teatud osakaalus madala süsinikusisaldusega terast,

alumiiniumi ning betooni/mörti toovad suure tõenäosusega kaasa hangete

kallinemise. See omakorda vähendab Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Kuigi

eesmärk on toetada kohaliku tootmise arengut, on ebaselge, kas selline „kaitstud

turu“ loomine viib pikemas perspektiivis tegeliku efektiivsuse ja konkurentsivõime

kasvuni.

Teadmiseks võetud.

8. Loamenetlused ja IAA mõju

Tööstusinvesteeringute realiseerimine sõltub suurel määral kohaliku omavalitsuse

otsustest, eelkõige planeeringute ja kogukondliku aktsepteeritavuse (NIMBY risk)

osas. IAA ei lahenda otseselt neid takistusi. Kuigi regulatsioon võib teatud juhtudel

aidata menetlusi kiirendada, ei ole selle tegelik mõju selge.

Teadmiseks võetud.

1

Lisa 1: Huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Agrovisio [email protected]

Alexela [email protected]

Arenguseire Keskus [email protected]

AS A. Le Coq [email protected]

[email protected]

AS Eesti Pagar [email protected]

AS Estko [email protected]

Atria Eesti AS [email protected]

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti

Liit

[email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

Auvetech [email protected]

Balti Keskkonnafoorum [email protected]

Beamline OÜ [email protected]

[email protected]

Circle K [email protected]

Coca Cola HBC Estonia [email protected]

[email protected]

Edelaraudtee [email protected]

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) [email protected]

Eesti Asutajate Selts [email protected]

Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Biokütuste Ühing [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Elektritööstuse Liit [email protected]

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Energia [email protected]

Eesti Gaas [email protected]

Eesti Gaasiliit [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected]

[email protected]

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Kaupmeeste Liit [email protected]

2

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Eesti Korteriühistute Liit [email protected]

Eesti Laevaomanike Liit [email protected]

Eesti Lennuakadeemia [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Maaülikool [email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Merendus-klaster [email protected]

Eesti Meretööstuse Liit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected]

Eesti Mööblitootjate Liit [email protected]

Eesti Plastitööstuse Liit [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Eesti Puitmajaliit / Woodhouse Estonia [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Raudtee [email protected]

Eesti Ravimitootjate Liit [email protected]

Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected]

Eesti Rooma Klubi [email protected]

Eesti Sadamate Liit [email protected]

Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected]

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Taastuvenergia Koda [email protected]

[email protected]

Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Turbaliit [email protected]

3

[email protected]

[email protected]

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected]

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing [email protected]

Eesti Vesinikuklaster [email protected]

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Transpordikütuse Ühing [email protected]

Eestimaa Looduse Fond [email protected]

Efenco OÜ [email protected]

Elcogen [email protected]

Elektrilevi [email protected]

Elering [email protected]

Elron [email protected]

Enefit Green [email protected]

Energiasalv [email protected]

Erametsaliit [email protected]

Estiko [email protected]

Estonian Marine and Manufacturing

Initiative

[email protected]

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]

Fermi Energia OÜ [email protected]

Fridays for future [email protected]

Graanul Invest AS [email protected]

Gritnord [email protected]

Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Ida-Viru Ühistranspordikeskus [email protected]

Kagu-Eesti Puiduklaster [email protected]

Kagu Ühistranspordikeskus [email protected]

Katevara OÜ [email protected]

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut

(KBFI)

[email protected]; [email protected]

Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected]

Keskkonnaõiguste Keskus [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Kikas OÜ [email protected]

Kiviõli Keemiatööstus [email protected]

Konkurentsiamet [email protected]

4

Limestone Factories of Estonia OÜ [email protected]

Logistika ja Sadamate Liit [email protected]

Lunden Food OÜ [email protected]

[email protected]

Maag Food OÜ [email protected]

Machineric Solutions OÜ [email protected]

MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected]

MTÜ Linnalabor [email protected]

NEO Performance Materials [email protected]

Net System Group / Ecometal [email protected]

Noorte keskkonnanõukogu [email protected]

Operail [email protected]

Organic Estonia MTÜ [email protected]

[email protected]

OÜ Agenda Public Relations [email protected]

OÜ Inseneribüroo Steiger [email protected]

Pakri teadus- ja tööstuspark [email protected]

Parox Energy OÜ [email protected]

Powerup Technologies [email protected]

PRIA [email protected]

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected]

Qilowatt (Qwatt OÜ) [email protected]

Pärnumaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]

Ragn-Sells AS [email protected]

Rand Hydrogen OÜ [email protected]

Riigikogu Vesinikutehnoloogia toetusrühm [email protected]

Riigilaevastik [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Rohetiiger [email protected]

Saare Wind [email protected]

Saarte Liinid [email protected]

Scania [email protected]

Skeleton Technologies [email protected]

Skycorp [email protected]

Soldera OÜ [email protected]

Spiral Hydrogen OÜ [email protected]

[email protected]

Starfeld OÜ [email protected]

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna

Keskus

[email protected]

Sunly [email protected]

[email protected]

5

Sustinere OÜ [email protected]

[email protected]

[email protected]

Swedbank [email protected]

Taasterahastu OÜ [email protected]

Taastuvenergia Klubi [email protected]

Tallink [email protected]

Tallinna Lennujaam [email protected]

Tallinna Linnatranspordi AS [email protected]

Tallinna Sadam [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Targa Linna klaster [email protected]

Tartu Biotehnoloogia Park [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]; [email protected];

[email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Teede Infokeskus [email protected]

Teede Tehnokeskus AS [email protected]

Tehnopol [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Transpordi Varahaldus [email protected]

Trisector OÜ [email protected]

TS Laevad [email protected]

Utilitas [email protected]

UP Catalyst [email protected]

[email protected]

Viljandimaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Viru Keemia Grupp [email protected]

Wolf Group OÜ [email protected]

[email protected]

World Energy Council Eesti [email protected]

Zerofy OÜ [email protected]

Zero Terrain OÜ [email protected]

[email protected]

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta ”

Lühikokkuvõte

Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes

sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 eelnõu

(COM(2026) 100) kohta (edaspidi Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määrus)1, mille Euroopa

Komisjon esitas 4. märtsil 2026. aastal. Määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist, luues ELi töötleva

tööstuse arengut, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet toetav raamistik, mis keskendub teatud

strateegilistele sektoritele ning aitab samaaegselt kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

majandusjulgeolekule ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ja säilitamisele. Määrus seab ambitsiooni

suurendada tootmise osakaalu ELi sisemajanduse koguproduktis (SKP) 14,3%-lt 2024. aastal 20%-ni 2035.

aastaks. Suurendades nõudlust Euroopas valmistatud toodete ja tehnoloogiate järele sihipäraste “Euroopa

Liidu päritolu” ja vähese süsinikuheitega nõuete kaudu riigihangetes ja riiklikes toetuskavades, kiirendades

loamenetluste protsesse ning kavatsedes määratleda liikmesriikides alad strateegiliste tööstusvaldkondade

eelisarendamiseks, soovitakse määrusega edendada investeeringuid strateegilistesse sektoritesse,

innovatsiooni ja tööstuslikku kasvu. Määrus on suunatud terase-, tsemendi-, alumiiniumi-, autotööstusele- ja

nullnetotehnoloogiatele ning läbi seotud väärtusahelate toetab ka teisi energiamahukaid tööstusharusid

muuhulgas süsinikuheite vähendamisel. Määrus ei hõlma kaitsevaldkonda kui ühte strateegilist valdkonda.

Soovitakse suurendada välisinvesteeringute positiivset mõju ELi majandusele ning vähendada sõltuvust

kolmandatest riikidest kriitiliste materjalide osas. Läbi loetletud ettepanekute toetab määrus ka ökosüsteeme,

mida Euroopa vajab tööstuse ja majanduse kasvuks.

Üldmõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele: IAA eesmärk on tugevdada Euroopa madala süsinikusisaldusega

tööstust ja vähendada strateegilisi sõltuvusi. Eesti jaoks puudutab algatus eelkõige töötlevat tööstust, mis

annab ligikaudu 12–13% lisandväärtusest, kolmandiku ekspordist ning hõlmab ~108 000 töötajat. Mõju on

Eesti jaoks valdavalt sektoripõhine ja selektiivne: võimalused avanevad rohetehnoloogia ja kõrgema

lisandväärtusega tootmises, samas võivad kaasneda avalikus sektoris ja teatud hangetes kulud eelkõige läbi

potentsiaalse hinnatõusu ja halduskoormuse kasvu. Eesti huvi on suunata läbirääkimistel fookus

paindlikkusele, dubleerivate IT‑lahenduste vältimisele ning väikeriikide haldusvõimekuse arvestamisele.

Eelnõuga tekkida võivad kulud on seotud riigihangetes EL päritolu rakendamise ning avaliku sektori

töökoormuse kasvuga eelnõust tulenevate nõuete tõttu. Riigihangetes teatud sektorites EL päritolu nõuete

kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormust nii riigihankeid korraldavatele asutustele kui ettevõtjatele. Eestil

kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete

taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine võib hetkel kasutusel olevate andmebaaside

tarkvaralahenduste erinevuse tõttu olla kulukas. Töötleva tööstuse loataotluste jaoks tuleks luua nn ühtne

juurdepääsupunkt. Eeldatavad muudatused toovad kaasa ka ulatuslikud arendused infosüsteemides.

Ettepanekust tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad

rakendamisel. Iga EL liikmesriik peab eelnõu kohaselt määrama pädeva asutuse, kes peaks määruse

ettepaneku nõuete alla minevat välisinvesteeringut hindama; Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute

usaldusväärsuse hindamisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eesti toetab Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eesmärki tugevdada Euroopa Liidu tööstuslikku

võimekust kohaliku tootmise edendamise ja välisinvesteeringute positiivse mõju suurendamise kaudu.

Oluliseks peame paindlikkust liikmesriikide eripärade arvestamisel ning selgeid ja ettevõtjatele arusaadavaid

nõudeid. Eesti saab toetada Euroopa Liidu päritolu põhimõtte piiratud ja tingimuslikku rakendamist

strateegilistes valdkondades ning liidu päritolu eelistamist riigihangetes, tingimusel et menetlused on vähese

halduskoormusega, säilitavad paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada kolmandate riikide tooteid.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52026PC0100

2

Eesti toetab tööstusprojektide loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist, kuid leiab, et erinevate sektorite

strateegiliste projektide samasisuliste lubade menetlusi tuleks reguleerida ühtsetel aluspõhimõtetel, vältides

sektoripõhist killustatust ja vastuolusid. Eelistame, et vastavad sätted oleksid koondatud ühte õigusselgesse

õigusakti ning et ühtsed kontaktpunktid täidaksid eelkõige koordineerivat rolli, arvestades liikmesriikides

juba toimivaid digitaalseid lahendusi. Toetame ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomist tingimusel,

et need on tehnoloogianeutraalsed, ettevõtjatele kättesaadavad ning ELi tasandil rahastatavad.

Eesti peab kasulikuks strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil, rõhutades

samas vajadust tasakaalu järele majandusjulgeoleku ja majanduse avatuse vahel. Tööstuse eelisarendusalade

meetmete rakendamine peaks jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks. Oluliseks peame ka liikmesriikide

sisulist kaasamist otsustusprotsessi, eelistades oluliste sätete puhul muid menetlusi delegeeritud aktidele. Eesti

saab toetada madala süsinikusisaldusega toodete nõudeid, eeldusel et on selge isedeklareerimise kontrolli ja

järelevalve raamistik, ning peab vajalikuks vältida ehitussektoris topeltregulatsiooni ja Euroopa Liidu tasandil

peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja liikmesriikide pädevust austavalt.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 4. märtsil 2026. a Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse (Industrial

Accelerator Act, edaspidi IAA) ettepaneku. Määruse eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi kasvava

ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi välistest tarnijatest, toetades samal ajal

tööstuse üleminekut puhtamatele, tulevikuvalmis tehnoloogiatele. Määrusega soovib Euroopa Komisjon tagada,

et 2035. aastaks moodustaks tööstustoodang 20% ELi SKPst. Euroopa Komisjoni ettepanek on üles ehitatud

kolmele sambale:

 Loamenetluse2 lihtsustamine ja kiirendamine tööstuslikele tootmisprojektidele, sealhulgas

tööstustootmise kiirendamise alade loomine. Soovitakse luua ühtsed juurdepääsupunktid kasutades ELi

ettevõtluskukrut, kohustus luua ühtne loamenetluse protseduur ühe taotlusega, mis hõlmab ühe projekti

jaoks kõiki lubasid. Eelkõige on silmas peetud meetmed energiamahukate tööstuste süsinikuheite

vähendamise projektideks, et kiirendada loamenetlust.

 Nõudluse suurendamine madala süsinikusisaldusega ja/või ELis toodetud tehnoloogiate ja toodete

järele. Eeskätt läbi “Euroopa päritolu” nõuete riigihangete ja avaliku toetuse skeemide jaoks teatud

strateegilistes sektorites nagu teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad. “Euroopa

päritolu” hõlmaks lisaks EL liikmesriikidele ettevõtteid ja tooteid kaubanduspartneritelt kooskõlas

rahvusvaheliste kohustustega sh vabakaubanduslepped, ELi tolliliit ja Maailma

Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankeleping (Government Procurement Agreement, GPA).

 Tingimuste kehtestamine üle 100 miljoni euro suurustele välismaistele otseinvesteeringutele

kujunemisjärgus strateegilistes sektorites, kus üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest

tootmisvõimsusest. Fookuses on neli sektorit: akude, elektri- ja hübriidsõidukite tootmine,

päikeseenergia tootmine ja kriitilised toormed. Eesmärk on tagada tarnekindlus ja tehnoloogilised

2 Loamenetlus IAA kohaselt – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube tööstuslike tootmisprojektide ehitamiseks,

laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas [ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse

direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega[1]] artiklis 1

määratletud ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja

keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmates kõiki taotlusi ja menetlusi alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni

teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta

3

edusammud nendes sektorites. Antud välisinvesteeringutele kehtivad lisanõuded, sh EL enamusosaluse

nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamise nõue.

Algatuse põhieesmärgid:

 Toetada Euroopa tootmist — muuhulgas nõuda, et riigihangetest ja toetustest suure osa saaksid tooted,

mis on „Euroopa päritolu (Made in EU)“3, et tugevdada kohalikke tarneahelaid.

 Suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet globaliseeruvas majanduses, vähendades (eriti

strateegilisena määratletavates valdkondades) sõltuvust imporditud komponentidest ja tehnoloogiatest.

 Lihtsustada investeeringute tegemist ja vähendada bürokraatiat suurte strateegiliste projektide

elluviimisel, sealhulgas lubade saamisel.

 Soodustada nõudlust madala süsinikuheitega toodete järele, näiteks läbi ühiste keskkonnastandardite ja

avaliku sektori tellimuste.

Uued reeglid hakkavad kehtima piiratud arvule strateegilistele sektoritele, nagu rohetehnoloogia, autotööstus,

keemiatööstus ja terasetööstus.

Eelnõuga seatakse eesmärgiks suurendada töötleva tööstuse osakaalu ELi SKPs 2035. aastaks 20%-ni. IAAga

loodetakse anda hoogu ELi töötlevale tööstusele, et toetada raskustes olevaid tööstuseid ning aidata ettevõtjatel

kasvada ja luua uusi kvaliteetseid töökohti, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamale ja tulevikuvalmis

tehnoloogiale.

Eelnõuga kehtestatakse tööstuse kiirendamiseks riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade puhul ELi päritolu

ja/või vähese CO2 eriheite suhtes nõuded. Need kehtivad teatud strateegilistes sektorites, ennekõike terase,

tsemendi, alumiiniumi, autode ja nullnetotehnoloogiate puhul. Samal ajal luuakse raamistik, mida saab

vajadusel laiendada muudele suure energiakasutusega sektoritele, näiteks keemiatööstusele. Eesmärgiks on

suurendada Euroopa tootmisvõimsust ning nõudlust Euroopa päritolu puhta tehnoloogia ja toodete järele.

Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid muu hulgas kehtestama ühtse digitaalse loamenetluse, millega

tööstusprojekte kiirendada ja lihtsustada. Kaitsevaldkonna riigihangete nõuded on sätestatud vastavas

valdkonna direktiivis- ELi kaitse- ja julgeolekuhangete direktiivi 2009/81/EÜ. Euroopa Komisjonil on kavas

esitada eraldi kaitsehangete direktiivi muutmise eelnõu selle aasta kolmandas kvartalis ning Euroopa eelistamise

teemad peaksid tulema arutelule selle raames

Selleks, et säilitada liidu turu avatus, kutsutakse eelnõus üles rakendama riigihangete puhul rohkem

vastastikkust ja tagama võrdse kohtlemise riikidele, kes võimaldavad ELi ettevõtjatele pääsu oma turule. Selliste

partnerite sisend, kellega EL on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu või kes on

riigihankelepingu pooled ja kui lepingu raames kehtivad vastavad liidu kohustused, loetakse liidust pärinevaks.

Muude riigi toimingute, ennekõike avaliku sektori kavade ja enampakkumiste puhul võivad partnerid kuuluda

eelnõu kohaldamisalasse, kui nad on sõlminud ELiga vabakaubanduslepingu või tolliliidulepingu.

Eelnõuga ei välistata välismaiseid otseinvesteeringuid, kuid kehtestatakse tingimused üle 100 miljoni euro

suuruste investeeringute kohta strateegilistes sektorites, kui üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% üleilmsest

tootmisvõimsusest. Selliste investeeringutega soovitakse luua ELis rohkem reaalset väärtust, luues kvaliteetseid

töökohti, soodustades innovatsiooni, majanduskasvu ning tagades tehnoloogia ja teadmussiire. Lisaks sellele

peavad investeeringud vastama eelnõus määratlevatele kohaliku sisu nõuetele. Samuti peab Euroopa tööjõu

määr olema nende puhul vähemalt 50%, et ühtsele turule pääsust saaksid lisaks investoritele kasu ka ettevõtted

ja kodanikud.

Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu-

ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti

vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 15.06.2026. Määruse

eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu tööstuse töörühmas.

3 IAA ettepaneku kohaselt võrdsustuks kaubanduslepetega seotud partnerriikide tooted EL päritoluga.

4

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk ([email protected];

625 6341); EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;

[email protected]); Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud koondas Kristiina Krause (5556 1425;

[email protected]); Kliimaministeeriumi ettepanekud koondas välissuhete osakonna EL teemade

valdkonnajuht Eliise Merila (626 2843; [email protected]); ning Rahandusministeeriumi

ettepanekud EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301 8156; [email protected]).

Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna

juhataja majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ülesannetes Sigrid Rajalo ([email protected]; 523 1751).

EL tööstuspoliitikat puudutavad varasemad Vabariigi Valitsuse seisukohad:

 Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil);

 Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a

istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) 4. novembri 2024. a istungil)

 Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. juuni

2023. a istungil ja Riigikogu ELAKi 7. juuli 2023. a istungil);

 Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri

2023. a Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi kohta (heaks kiidetud 27. oktoobri 2022. a

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.

jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 13. veebruari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute kohta, mis käsitlevad üleeuroopalise

energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 30. aprilli 2026. a istungil ja esitatud Riigikogu ELAKi 15. mai 2026. a istungi päevakorda));

 Eesti seisukohad kaitsevalmiduse koondpaketi ehk kaitse omnibussi kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 18. septembri 2025. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 26. septembri 2025. a

istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18.

juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu ELAKi

6. juuli 2020. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a

Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Riigikogu ELAKi

22. oktoobri 2021. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 23. novembri 2023. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU

tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil, Riigikogu

majanduskomisjoni 9. aprilli 2026. a ning Riigikogu ELAKi 13. aprilli 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks

kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari

2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta -

COM(2020) 80, COM(2019) 640 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2020. a istungil,

kinnitatud Riigikogu ELAKi 19. oktoobri 2020. a istungil);

 Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri 2023.

a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihankeeeskirjad –

läbivaatamine" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi

23. jaanuari 2026. a istungil);

5

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. detsembri 2025. a

ning Riigikogu ELAKi 19. detsembri 2025. a istungil);

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamise

ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil);

 Eesti tööstuspoliitika 2035 (Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis

2023.a);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjoni 13. detsembri 2024. a istungil ;

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sõnaselgete keskkonnaväidete

põhjendamise ja edastamise kohta (roheväidete direktiiv) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30.

novembri 2023. a istungil ning 8. jaanuari 2024. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);

 Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta (heaks kiidetud 9. mai 2024

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohta. (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8.

juuni 2023. a istungil).

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1 Õiguslik alus

IAA eelnõu õiguslik alus on ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 114, mis lubab liidul võtta

ühtlustamismeetmeid. Arvestades vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamise keerukust ja

rahvusvahelist iseloomu, on sellised meetmed vajalikud ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamiseks, eriti

teatud strateegilistes sektorites. Lisaks on vaja kasutada ka aluslepingu artiklit 207 ELi ühise kaubanduspoliitika

kohta täiendava õigusliku alusena seoses käesoleva määrusega kehtestatud teatud meetmetega.

Välisinvesteeringuid käsitlevad sätted hõlmavad konkreetseid sektoreid, et tagada minimaalsed

investeerimistingimused ja lisandväärtusega tootmine liidus. Seetõttu on need sätted suunatud ühtse turu

nõuetekohasele toimimisele ja tuginevad ka ELi ühtse kaubanduspoliitikale.

2.2 Subsidiaarsus

Komisjon toob esile, et konkurentsivõime, kestlik heaolu, majandusjulgeolek ja süsinikuheite vähendamine on

ELi jaoks olulised küsimused. Ükski liikmesriik ei ole võimeline üksi tööstusliku süsinikuheite vähendamisega

tulemuslikult tegelema, kuna see on keeruline ülesanne, mis ühendab endas energiaturud, kliimamuutuste

leevendamise jõupingutused ja ühtse turu nõuetekohase toimimise vajaduse energiamahukate tööstustoodete ja

nullnetotehnoloogiate jaoks. Tööstuse ees seisvad konkurentsivõime probleemid ajendavad tõenäoliselt EL

liikmesriike rakendama ühepoolseid meetmeid. Kuigi sellised jõupingutused võivad olla põhjendatud, võivad

need kahjustada ühtse turu toimimist ja seda killustada, muutes ELi haavatavamaks väliste vapustuste suhtes ja

suutmatuks ühtse turu eeliseid ära kasutada, et tuua kasu kohalikele ja Euroopa ökosüsteemidele. Seetõttu on

vaja ühtlustatud ELi tasandi lähenemisviisi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 114, et tagada ühtse turu

hea toimimine ning lahendada vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamisega seotud probleeme,

kaitstes samal ajal ELi konkurentsivõimet. Kui liikmesriigid võtaksid käesoleva algatusega ette nähtud

meetmeid üksi, ei oleks need nii tulemuslikud, sest probleemid puudutavad ühtset turgu. Need ei piirdu üksikute

liikmesriikidega, vaid on seotud ELi tööstusbaasi ja ELi-üleste tarne- ja väärtusahelatega. Samuti on

kliimamuutused piiriülene probleem, mis nõuab nii rahvusvahelist kui ka ELi tasandi meetmeid, et tõhusalt

täiendada ja tugevdada piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil võetud meetmeid. Meetmete mittevõtmise

hind on üleeuroopaline. Tööstuse ümberkujundamine mõjutab paljusid sektoreid ELi majanduses, mistõttu on

koordineeritud tegevus ELi tasandil hädavajalik, et edendada ümberkujundavat, õiglast ja kulutõhusat

üleminekut ning ülespoole suunatud lähenemist. Kooskõlastamata riiklikud meetmed võivad kehtestada

6

turuosalistele erinevaid reegleid, ühtlustamata riigihanke tavasid, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete tavade

ja lubade menetluste puhul, ning seega kahjustada ELi ühtse turu toimimist. Edasiste ELi meetmeteta jääks

praegune olukord tõenäoliselt püsima, suurendades ohtu, et EL kaotab strateegilise tööstusvõimekuse, et ühtne

turg killustub veelgi ning et EL muutub rohe-, digi-, kaitse- ja majandusliku julgeoleku eesmärkide saavutamisel

kriitiliselt sõltuvaks kolmandatest riikidest. See võib avaldada negatiivset mõju ELi majanduslikule

julgeolekule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, peamiselt tööhõive, regionaalarengu ja võrdsele

juurdepääsule tööstusvõimalustele. Seetõttu keskenduvad kavandatud meetmed valdkondadele, kus ELi tasandil

tegutsemine annaks vajalike jõupingutuste ulatuse, kiiruse ja ulatuse tõttu tõendatavat lisaväärtust – meetmed,

mille eesmärk on parandada energiamahukate tööstusharude majanduslikku tasuvust süsinikuheite

vähendamiseks investeerimisel ning ELi strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate konkurentsivõime

tugevdamisel.

ELi lepingu artikli 5 lõige 3 sätestab, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse valdkondades, mis ei kuulu liidu

ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt e sätestab, et liidul on ainupädevus ühise

kaubanduspoliitika valdkonnas. ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 2 kuulub ainupädevuste valdkonda.

Seetõttu ei teki subsidiaarsuse küsimust, kuivõrd ELi toimimise lepingu artiklit 207 kasutatakse täiendava

õigusliku alusena EL ühise kaubanduspoliitika rakendamise meetmetele.

Eesti hinnangul on eelnõu subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas.

2.3 Proportsionaalsus

Euroopa Komisjon on välja toonud, et kavandatavad ELi meetmed peaksid vastama proportsionaalsuse

põhimõttele, näidates üles lisaväärtust ELi tasandil tegutsemisel vajalike jõupingutuste ulatuse ja

kiireloomulisuse tõttu. Loamenetluse meetmed kohustavad liikmesriike protsesse üle vaatama. Loaandmise

menetluste digitaliseerimine peaks komisjoni hinnangul pikas perspektiivis kaasa tooma nii ametiasutuste kui

ka ettevõtjate aja- ja kulusäästu, võimaldades kiirendada puhta tootmise ja tööstusliku kasutuselevõtu arengut

kogu ELis. Eesti vaatest on mitmed asjassepuutuvad protsessid juba digitaliseeritud ning pakuvad teenust, mis

on lähedane määruse ettepaneku eesmärkidele. Vähese süsinikuheitega ja ELis toodetud toodete nõuded on

Euroopa Komisjoni hinnangul proportsionaalsed Euroopa tööstusliku tootmisvõimsusega ning kavandatud nii,

et need ei tekitaks märkimisväärset rahalist koormust liikmesriikide halduseelarvetele. Eesti vaatest võib tekkida

ajutine surve tootmismahtudele, mida võivad leevendada määruse ettepanekus välja toodud erisused ning avatus

koostööks kaubanduspartneritega. Juhtturgude loomine on ülioluline võtmetähtsusega sektorite ja tehnoloogiate

konkurentsivõime suurendamiseks, tugevdades seeläbi ELi tööstusbaasi ja tagades autonoomia nendes

strateegilistes sektorites. Juhtturud võivad luua Euroopa turul ka võimalusi Eesti ettevõtetele ja innovatiivsetele

tehnoloogiatele. Välismaiste otseinvesteeringute kohustuslikud tingimused on vajalikud, et saavutada eesmärk

maksimeerida nende investeeringute eeliseid kõigis liikmesriikides, tugevdada ühtse turu eeliseid ja

võimendada juurdepääsu ühtsele turule. Need tagavad, et investeeringutega kaasneb oskusteabe arendamine,

töökohtade loomine ja väärtusahela lõimimine. Komisjon leiab, et tööstustootmise eelisarendusalasid

käsitlevad meetmed jätavad liikmesriikidele vastutuse selliste eelisarendusalade kindlakstegemise ja määramise

eest, pakkudes samal ajal kasu läbi töötlevale tööstusele paremate ja konkurentsivõimelisemate tingimuste

loomise. Eesti leiab, et taoliste eelisarendusalade loomine liikmesriikide vahel ühtlustatud tingimustel ei pruugi

arvestada liikmesriikide eripärasid ega juba tööstusalade jaoks tehtavaid pingutusi.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

3.1 Mõju majandusele

EL töötlevas tööstuses töötab umbes 30 miljonit inimest ning 2023. aastal oli selle loodud lisandväärtus 2,5

triljonit eurot. Tegu on Euroopa suurima ettevõtlussektori tööhõivesse (18,7% kogu tööhõivest) ning

lisandväärtuse loomisesse (23,6%) panustava sektoriga. Samal ajal paiskab töötlev tööstus õhku u. 26% kogu

EL kasvuhoonegaasidest, sellest suur enamus energiamahukate tööstuste poolt (22% EL koguväärtusest). EL

7

puhta tööstuse leppega soovitakse saavutada olukord, kus Euroopa tööstused saavutavad konkurentsieelise

kõrgema väärtusega ning samas madalama heitekoguse sisaldusega tootmises. Sellega toetataks nii Euroopa

tööstust kui saavutataks EL kliimaeesmärgid.

Ülemaailmne nullnetotehnoloogiate turg kasvab prognooside kohaselt 2035. aastaks kolmekordseks. Hetkel on

selle sektori oluliste tehnoloogiate tootmisvõimekus suures osas Hiina käes, kes kontrollib üle 90%

päikeseenergia tehnoloogiate ning akude tootmisest. Selles valguses tuvastas Euroopa Komisjon 2023. a kümme

olulist tehnoloogiavaldkonda4, mis on hädavajalikud Euroopa julgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks

tulevikus. Need valdkonnad on digitaalsete ja puhaste tehnoloogiate arengu aluseks, kuid on samas EL

strateegiliste sõltuvuste ja tarneahelate riskide allikaks. Euroopa sõltuvuste vähendamiseks ning tööstuse

tugevdamiseks on nende tehnoloogiate kohapealse tootmise suurendamine oluline.

Eestis hõlmas töötlev tööstus 2025. aastal 15,4% tööturust5 ning andis 12,4% lisandväärtusest. Töötlevas

tööstuses oli hõivatud umbes 108 000 töötajat. Eesti ekspordikäibest moodustab tööstusettevõtete panus

sõltuvalt aastast ligikaudu 1/3. Tööstuspoliitika 2035 eesmärkide hulka kuuluvad tööstuse lisandväärtuse ja

ekspordi osakaalu tõstmine ning kestlikkuse põhimõtete rakendamine. Tööstuse konkurentsivõimelisust aitaks

muuhulgas tõsta digitaliseerimine, rohetehnoloogiate arendamine ja rakendamine ning tööstussektori ressursi-

ja energiatõhususe suurendamine.

IAA fookus strateegiliste, madala süsinikdioksiidi heitega ja Euroopa‑siseselt toodetud toodete nõudluse

suurendamisel loob Eestile võimaluse tugevdada just neid segmente, millel on juba praegu majanduses oluline

roll. Näiteks tootmissektori harud nagu elektroonika ja masinate tootmine, puidu ja paberitööstus ning

toidutööstus moodustavad olulise osa Eesti eksportivast tööstusest ja nende ettevõtetel on potentsiaali kasu

saada nii uute rohetehnoloogiatel põhinevast tootmisest kui ka parema ligipääsu kaudu ELi rahastus‑ ja

hankeprogrammidele. Lisaks soovitakse IAAga luua lihtsamate loataotluse protsessidega tööstusprojektidele,

eelisarendatavate tööstustootmise alade ja strateegilisemate investeeringutega tingimused, mis võivad

julgustada kohalikke ettevõtteid panustama energiasalvestuse, elektrisõidukite komponentide ja taastuvenergia

seadmete tootmisse, tugevdades samal ajal Eesti osalust ELi ühtsetes tarneahelates ja suurendades tööstuse

vastupanuvõimet globaalsete kõikumiste suhtes.

Euroopa Liidu päritolu eelistamise rakendamine riigihangetes peale 2029. a. teatud sektorites (EL eelistamisel

ei nõuta 100% Euroopa päritolu toodangu kasutamist vaid nt alumiiniumi puhul 25% ning tsemendi puhul 5%)

ning suhteliselt madala lävendiga oleks teatavates sektorites tootvatele Eesti tööstustele põhimõtteliselt

positiivne, kuna tõuseks nõudlust Euroopa päritolu toodete järele. Siiski võib tõusta mõningate

väikekomponentide hind importimisel (eriti väiksemate partiide tellimisel), mis võib kanduda ehitushindadesse

Eestis ning see võib muuta kallimaks kodu soetamise, energiatõhusaks renoveerimise ning teisalt mõjutada

inflatsiooni ja palgasurvet.

IAA eelnõus sisalduvatest sektoritest puudub Eestis alumiiniumi tootmine, kuid leidub ehitussektoris

kasutatavate alumiiniumtoodete (nt alumiiniumprofiilid, aknad, metalltaara jm) tootjaid. Eestis on üle 100

metalluste- ja akende tootja ehk see võib hõlmata ka teistest metallidest toodete valmistajaid. Tsementi toodab

Eestis peamiselt Heidelberg Materials Kunda AS, mörti toodab mitu erinevat tootjat. Autotööstusega seotud

erineva suurusega ettevõtteid on Eestis ligi 35. Rohetehnoloogiatega tegelevad ettevõtted ulatuvad

iduettevõtetest suuremate taastuvenergiatootjateni, ettevõtteid koondava Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia

Liidu liikmeid on ligi 130.

Alumiiniumi töötlemisega tegelevatel ettevõtetel tekib nii Eesti sees kui ka väljaspool riigihangetel osalemiseks

vajadus kasutada IAA nõuetega vastavuses olevat alumiiniumi. Eesti imporditavast alumiiniumist ja

alumiiniumtoodetest (klassifitseerimiskood CN76) oli 2025. aastal üle 63% EL päritolu, millele lisandus

Euroopa majanduspiirkonna riikidest (nt Norra) ning mitmest muust vabakaubandusleppe või tolliliiduga seotud

riikidest (nt Türgi) imporditav kogus üle 10%. Raua ja terase (CN72) puhul oli EL riikidest imporditav kogus

üle 75% ning raua- ja terastoodete (CN73) puhul üle 57%, millele IAA kontekstis samuti lisandub muudest

4 Komisjoni soovitus 3.10.2023 5 TT0200: HÕIVATUD JA PALGATÖÖTAJAD | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas

8

kaubandusleppega seotud riikidest imporditav kogus. Tsemendi puhul oli EL päritolu impordi osakaal üle 63%,

millele lisandub Norrast 23%. Seega toimub IAA käsitletavate EL päritolu materjalide puhul import Eestisse

juba praegu suures osas EL riikidest, Euroopa majanduspiirkonna riikidest või vabakaubandusleppega seotud

riikidest.

Juhul, kui eelnõu jõustumise tulemusel väheneb riigihangetel potentsiaalsete pakkujate ring ning IAAst

tulenevad tingimused tõstavad hangete hindu Eestis, siis võib selline hinnatõus kajastuda ühel hetkel ka avalike

teenuste, sh võrguteenuse hindades, kuivõrd avalike teenuste tasu on kulupõhine. Näiteks oli ELi ja Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA, mille liikmed on Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) riikide raua ja

terase hinnatase keskmiselt kolmandiku võrra kõrgem kui mujalt imporditud toodetel. Raua- ja terastoodete

puhul oli hinnaerinevus veelgi suurem, alumiiniumtoodetel mõnevõrra väiksem, kuid hindade erinevus sõltub

konkreetsest tootest (teatud juhtudel on kõik tooted imporditud Eestisse väljastpoolt ELi ja EFTA riike).

Määruse ettepanek sisaldab erandeid suurele hulgale kaubanduslepetega seotud riikidele, mis jäävad väljaspoole

EL ja EFTA piire.

Eesti ettevõtted saavad rohkem tuge eeldatavasti akutehnoloogias ja vesiniku arenduses, see võib tuua uusi

investeeringuid ja tehaseid. Eeldatavasti luuakse tehnoloogia- ja tööstusettevõtetele rohkem toetusi, sealjuures

ka rohkem ELi ja riigiabi näiteks idufirmadele (nt cleantech) ning tööstuse digitaliseerimiseks. Ka Eesti tugev

IT-sektor võib saada sellest kasu. Näited Eestis asuvatest ettevõtetest, kes potentsiaalselt võiksid IAA

ettepanekutest Euroopa päritolu eelistamisel kasu saada, on muuhulgas autotööstusele ning tuuleturbiinidele

sobivaid püsimagneteid tootev Neo Performance Materials, energiasalvestuslahendusi tootev Skeleton

Technologies, integreeritud päikesekatuste tootja Roofit.solar, akudesse sobivat süsinikku uudse tehnoloogiaga

tootev UP Catalyst, vesiniku tootmiseks vajalikke elektrolüüsereid tootev Stargate Hydrogen,

vesinikutehnoloogiad tootev Elcogen ja mitmed teised.

Välisinvesteeringute nõuete mõju Eestile on eeldatavasti väike, kuna IAAs mainitud sektorites ning tingimustele

vastavaid investeeringuid on Eestis vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele

välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt

Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400 miljoni euro. Peamised kolmandatest riikidest investorid olid

Kanadast, Iisraelist, Ameerikast ja Jaapanist. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a

on kokku olnud 15 loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele.

3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale

EL üleselt on määruse mõjuhinnangu ootus töökohtadele positiivne, EL terase tootmise sektoris säiliks umbes

4500 töökohta. Pikemas perspektiivis on hinnatud, et keskendumine EL päritolu akude komponentide ja akude

tootmisele kooskõlas muude EL algatustega nagu akude tootmise edendamise strateegia (Battery Booster

Strategy) ning sellega seotud algatused peaks tooma ELi 170 000 selle sektoriga seotud töökohta.

Samuti võib eeldada, et EL päritolu tootmise eelistamine aitab Eestis säilitada olemasolevaid töökohti mõjutatud

tööstussektorites ning luua uusi. Algatustega eeldatavasti tööjõu vajadus kasvab, kuid juba täna on nendes

valdkondades töötajaid puudu; vajatakse rohkem spetsialiste: insenere, energiatehnoloogia eksperte. See võib

suurendada survet haridussüsteemile ja palgatasemele. Samuti võib see suurendada välistööjõu kaasamise

vajadust.

3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Avaliku sektori töökoormus võib eelnõust tulenevate nõuete tõttu kasvada. Riigihangetes teatud sektorites EL

nõuete kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormust nii riigihankeid korraldavatele asutustele (ja ettevõtjatele)

kui EL päritolu tõestavatele asutustele. IAA jõustumisel peavad hankijad veenduma, et juhul kui hange

puudutab eelnõuga määratletud sektoreid, siis peavad vastavad hanke tulemusel valitavad lepingupartnerid

vastama ette nähtud Euroopa päritolu tingimustele. Määruse eelnõu näeb ette, et EL päritolu ning madala

süsinikusisalduse tõestamine toimub ettevõtete poolt isedeklareerimise kaudu kooskõlas kehtiva riigihangete

9

direktiiviga. Vastava tõendusmaterjali kogumine jääb ettevõtjate, selle hindamine aga hankijate kanda. EL

päritolu isedeklareerimise hindamiseks oleks vajalik andmekogu või juhend, eelistatult EL tasandil, et tagada

ühetaoline info liikmesriikide vahel. Selline andmekogu või juhend aitaks leevendada võimalikku hangete

läbiviimisega kaasnevat lisakoormust hankijatele.

Ühtse loataotluse ning tööstuse eelisarendusalades ühtse loa kehtestamine eeldab ulatuslikku ja kompleksset

õigusloomet, sealhulgas:

 Loaandja pädevuste koondamine

 kontrollimenetluste,

 esitatavate andmete,

 keeldumise aluste,

 kaasamise,

 kehtetuks tunnistamise reguleerimist.

Eestis on keskkonnakaitselubade menetlus reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja

eriseaduste kombinatsioonis, samas kui ehitusload kuuluvad eraldi regulatiivse raamistiku alla. Nende lubade

ühisosa on piiratud ning nende lubade andjad on erinevad (sealjuures kohalikud omavalitsused). Samuti ei ole

selge, milliseid tegevuslubasid ning nende andjaid ühtne süsteem hõlmaks (nt kemikaaliseaduse alusel antavad

load).

Täiendavalt tekib küsimus pädeva asutuse määramisest ning asutuste vahelise töökorralduse ja järelevalve

mehhanismide kujundamisest. Ühtne loamenetlus toob eeldatavasti kaasa täiendava halduskoormuse ning kulud

riigile või kohalikule omavalitsusele. Hetkel puudub Eesti õiguses vaste määruse eelnõu artiklis 27 nimetatud

„aggregated baseline permit’ile“.

Määruse ettepanekud loataotluse ja menetluse protsessi osas toovad kaasa ka

ulatuslikud arendused infosüsteemides. Hetkel toimuvad erinevate lubade taotlemine ja menetlused

eraldiseisvates infosüsteemides (nt ehitisregister ehituslubade jaoks, KOTKAS keskkonnakaitselubade jaoks),

mis on arendatud vastavalt konkreetsete lubade vajadustele. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset

loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine hetkel

kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu eeldaks nende süsteemide ulatuslikku

ümberkujundamist või integreerimist, mis nõuab märkimisväärseid aega ja ressursse. Eesti on väike ja tõhusa

riigikorraldusega riik, kus vajalikud asutused suhtlevad omavahel ning on kergesti leitavad. Samuti on

arendatud töötavad ja digitaalsed menetlused erinevate valdkondade loamenetluste tarbeks.

IAA eelnõu vastuvõtmine praegusel kujul tooks Eestile kaasa kohustuse luua töötleva tööstuse projektide

loataotluste esitamise jaoks Euroopa ettevõtluskukrul põhinev (digitaalne) ühtne juurdepääsupunkt (single

access point). Sarnane ettepanek on tehtud ka üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistiku määruses, kus

juurdepääsupunkti loomine on muutumas läbirääkimiste käigus vabatahtlikuks. Ühe loataotluse esitamine ühelt

poolt lihtsustaks ettevõtjate jaoks taotlusprotsessi, kuna kaoks ära vajadus andmeid mitmekordselt esitada.

Teiselt poolt võib selline lahendus ettevõtjate jaoks muuta lubade taotlemise keerukamaks ja selle kestust

pikendada, kuna ei oleks võimalik esitada praeguste erinevate lubade taotlemiseks vajalikke materjale

järkjärgult (ootamata viimase loa taotlemiseks vajalike materjalide valmimist), vaid kõigi praeguste lubadega

seotud materjalid tuleks esitada korraga esmasel taotluse esitamisel ning ka nendega seotud võimalike

täpsustavate päringute vastamine võiks peatada kogu protsessi. Kuna Eestis on kasutusel juba toimivad

digitaalsed taotluste esitamise lahendused, oleks ettevõtluskukru kasutuselevõtt dubleeriv ning nõuaks

märkimisväärset ajalist ja rahalist investeeringut. Justiits- ja Digiministeeriumi esialgsel hinnangul võib

Euroopa ettevõtluskukru kasutuselevõtt erinevate olemasolevate digilahenduste asemel tähendada kuni 150

miljoni euro suurust kulu. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne

andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine võib hetkel (2026. aasta aprilli seisuga)

kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu olla kulukas. Eelnõu kohaselt loodav

platvorm peab võimaldama hallata taotlusi, nende menetlemist ja otsuseid ning tagama juurdepääsu

asjakohastele esitatud taotlustele ning otsustele, mis on kättesaadavad keskses veebiportaalis. Ettepanekust

tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad

10

rakendamisetapis, sõltuvalt Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel

saavutatavast lõplikust kokkuleppest.

Riigihangetes madala süsinikusisaldusega terase, alumiiniumi ja tsemendi kasutuselevõtt vastavalt eelnõus ette

nähtud osakaaludele tähendaks määruses toodud mõjuhinnangu kohaselt ehituse kallinemist 0,45% võrra.

Autotööstusele suunatud ettepanekute mõjul on sama hinnangu kohaselt madala süsinikusisaldusega terase ja

alumiiniumi kasutamise mõju 0,225% auto hinnast (u 70 eurot) ning elektriautodes EL päritolu

akukomponentide kasutamise mõju 2,2% auto hinnast (u 630 eurot).

Madala süsinikusisaldusega ning Euroopa päritolu materjalide kasutamine võib tekitada survet nende

materjalide saadavusele. IAA mõjuhinnangu kohaselt on hetkel EL tootmisvõimekus ettepanekuga puudutatud

terase, alumiiniumi ja tsemendi tootmises järgmine:

Tabel: Eeldatav Euroopa tootmise ja nõudluse ülevaade Euroopa Komisjoni analüüsi põhjal, miljonit tonni

(allikas: IAA mõjuhinnang lk 210)

Materjal Teras Alumiinium Tsement

Aasta 2030

Eeldatav tootmine 134 9 197

Eeldatav nõudlus 176,52 16 160,7

% suhe nõudluse ja EL

tootmise vahel

75,9% 68,75% 122,6%

Antud info põhjal võib järeldada, et Euroopa terase ja alumiiniumi eeldatav tootmine ei täida EL nõudlust

sajaprotsendiliselt. Vajamineva osa nõudlusest saab täita kas tootmismahtude suurendamise või kolmandatest

riikidest importimisega. IAA eelnõu kohaselt on EL päritoluga võrdsustatud teatud partnerriigid, kelle tootmine

võib nõudlust täita. Kuna Euroopa päritolu nõuded rakenduvad alumiiniumile 25% ja tsemendile 5% ulatuses

ning ainult riigihangete puhul on tootmismaht piisav, et nende nõuete mahtu täita.

Eelhinnangus oleks vaja täiendavat infot materjalide ja toodete (sh nt erinevat liiki sõidukite) toomismahtude

piisavuse kohta ELis ja teistes "Euroopa päritolu" käsitlusele vastavates riikides, võrreldes kõigi EL

riigihankekohuslaste (sh riikide, regioonide, kohalike omavalitsuste asutused, äriühingud avalike ülesannete

täitmiseks korraldatavates hangetes) koondatud hankemahtudega nende materjalide ja toodete (sh

konkreetsemate liikide) lõikes. Seetõttu ei ole piisavat alusinfot hindamaks, kas, milliste materjalide või toodete

osas ning millistel vahemikel (aastatel) tooks eelnõu kohaste piirangute sätestamine kaasa nõudlusega võrreldes

ebapiisavat pakkumist, seega tõenäolist survet hinnatõusule, hangete kallinemist ja osa hangitavate materjalide-

toodete saamist kavatsetust hiljem.

Eelnõus sisalduv nõue kasutada riigihangetes vähemalt 25% ulatuses madala süsinikusisaldusega terast ja

alumiiniumi võib avaldada märkimisväärset mõju EL turule. Kuna nõue rakendub samaaegselt mitmes sektoris

(sh taristu, ehitus ja sõidukitööstus), võib see tekitada järsu nõudluse kasvu piiratud pakkumisega

materjalidele. Tagajärjeks võib olla nende materjalide hinnatõus, mis võib kanduda edasi kogu tarneahelasse.

Autotööstuses tähendab see, et tootjad peavad kasutama kallimat toorainet ning tagama selle vastavuse

täiendavate sertifitseerimis- või deklareerimisnõuetega. Kulude kumuleerumine mõjutab otseselt lõpptoodete

hinda. Kõrgem hind omakorda vähendab turu valmisolekut võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, isegi kui need

on keskkonnasäästlikumad. Seega võib tekkida olukord, kus kogu väärtusahel (nt roheterasest toodetud

seadmetega ehitatakse roheterasest tehas, kus toodetakse roheterasest sõidukeid) muutub järjest kallimaks, mis

lõppkokkuvõttes muudab rohetehnoloogiad tarbijale vähem kättesaadavaks. Samas ei käsitle IAA eelnõu

roheterase kasutamist väljaspool riigihankeid ning ei hõlma terveid väärtusahelaid nagu tehased ja nende

seadmed, mistõttu selline olukord on hetkel teoreetiline. Mõju esialgset hinnangut autotööstusele käsitleb ka

komisjoni poolne IAA eelnõu mõjuhinnang, mille kokkuvõte on ära toodud eelnevas lõigus.

EL päritolu nõuete rakendamine riigihangetes võib teatud juhtudel tõsta riigihangete maksumust. EL päritolu

alumiiniumi ja tsemendi kasutamine rajatistes on ülaltoodud impordistatistika kohaselt Eestis juba võrdlemisi

11

suur. EL päritolunõudega sõidukite puhul võib juhul, kui hangitakse elektriautosid, pistikhübriidautosid või

kütuselemendiga autosid väheneda pakkumiste hulk ja seega väheneda konkurents riigihangetel, mis samuti

võib tuua kaasa hangete maksumuse suurenemise. Nõuded vastavate vähese heitekogusega sõidukite

hankimiseks võivad tuleneda erinevatest EL õigusaktidest, sealhulgas keskkonnasõbralike ja energiatõhusate

maanteesõidukite direktiiv6. Samuti on EL juba kehtestanud tariifid Hiina päritolu elektriautodele.

Iga EL liikmesriik peab eelnõu kohaselt määrama pädeva asutuse (Investment Authority), keda tuleb võimalikust

välisinvesteeringust eelnevalt teavitada ja mis hindab määruse ettepanekuga välisinvesteeringutele seatavate

tingimuste täitmist. Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kus on olemas vastav kompetents.

On tõenäoline, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse pakutav nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele peab

pärast IAA jõustumist hakkama kohalduma ainult Euroopa või sellega võrdsustatud päritolu nullheitega

sõidukitele.

Kuna kohalike omavalitsuste hankereeglid on samad, oleks määruse eelnõu ettepanekute mõjud kohalikele

omavalitsustele riigihangetel samuti samad, mis käesolevas analüüsis eelnevalt välja toodud. Kohalikele

omavalitsustele tekkida võivad kulud sõltuvad sellest, kui palju ja mida antud kohalik omavalitsus hangib.

3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Määrusega soovitakse vähendada EL sõltuvusi kolmandatest riikidest, selle jaoks kehtestatakse EL päritolu

raamistik (hõlmab EL liikmesriike, vabakaubanduslepete ja tolliliitudega seotud riike ning riigihankeleppega

(Government Procurement Agreement, GPA) seotud riike) teatud strateegiliste sektorite toodete ja teenuste

suhtes.

Samuti sätestatakse tingimused välismaistele otseinvesteeringutele tekkivates strateegilistes sektorites, kus

investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot. Need kohalduvad üle 100 miljoni euro suurustele välismaistele

otseinvesteeringutele neljas strateegilises sektoris (akud, elektrisõidukid, päikesepaneeli-tehnoloogiad ja

kriitilised toormed), kus üks kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisvõimsusest. Ettepanek näeb ette

kuus tingimust, millest tuleb täita neli: Euroopa tööjõu määr vähemalt 50% (see tingimus alati kohustuslik); ELi

enamusosaluse säilitamine nii kapitali kui kontrolli osas; tehnosiire; 1% globaalsest käibest tuleb investeerida

ELis teadus- ja arendustegevusse; EL väärtusahelate integreerimine, sealhulgas 30% valmistoodete jaoks

ostetud komponentidest peaksid pärinema EList. Väljastpoolt Euroopat tulevaid investeeringuid on Eestis olnud

vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu

luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid

oli üle 400 miljoni euro. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a. on kokku olnud 15

loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele.

Seetõttu võib eeldada vähest mõju välissuhetele, kuna teatavate nõuete loomisel välisinvesteeringutele võib

tekkida risk, et investeeringu piirangute alla sattuvad kolmandad riigid võivad vastata sarnaste piirangute

kehtestamisega või muude majanduslike vastumeetmetega.

Algatusega panustatakse muuhulgas ka energiasõltumatusele: vähem sõltuvust imporditud energiast (nt

Venemaalt). Kavandades rohkem kohalikke energialahendusi suureneks ka energia alane varustuskindlus.

3.5 Mõju keskkonnale

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ

keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta.

12

EL on seadnud ambitsiooni saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks (netonullheitega)

maailmajaoks. Selleks on kokku lepitud, et EL peab 2030. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid

võrreldes 1990. aasta tasemetega vähemalt 55% ja suunama majanduse seeläbi kindlalt süsinikuneutraalsuse

teele. 2040. aastaks peaksid heitkogused vähenema ligikaudu 90% (sellest vähemalt 85% ELis endas) ja 2050.

aastaks peavad veel jäänud heitkogused olema tasakaalustatud süsinikdioksiidi sidumisega, et nii saavutada

üldine netonullheide. Need eesmärgid on kavandatud pikaajalise eesmärgini jõudmise vaheetappidena, mille

kaudu pannakse paika prognoositav ja järkjärguline tegevuskava.

IAA eesmärgid rohetehnoloogiate tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas ning madalama

süsinikusisaldusega toodetele juhtturgude loomiseks on kooskõlas EL üldiste kliimaeesmärkidega. Madala

süsinikusisaldusega terase, alumiiniumi ja tsemendi kasutuselevõtt IAA ettepanekute alusel vähendaks EL

üleselt keskkonna paisatava CO2 hulka aastaks 2030 Euroopa Komisjoni hinnangul kokku 4,28 miljonit tonni.

Madala süsinikusisaldusega toodetele loodud juhtturgude toimima hakates võib nende toodete nõudlus

suureneda veelgi, mis aitaks vähendada CO2 õhku paiskamist.

Euroopa soovib vähendada sõltuvust impordist, seega huvi kohalike ressursside vastu kasvab. Samuti võib

Eestis suureneda surve uurida erinevate maavarade ja sealjuures fosforiidi või muude maavarade kasutust

(samal ajal keskkonnavaidlused) ning võtta neist vähemalt osa võimalikult kiiresti kasutusele (samas ei pruugi

veel olla selleks kättesaadavaid piisava kasuteguriga tehnoloogilisi lahendusi).

3.6 Mõju põhiõigustele

Üldiselt võib esile tuua, et põhiõiguste kaitse on tagatud, järgitakse EL põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi

ja põhimõtteid. EL põhiõiguste harta artikkel 16 sätestab ettevõtlusvabaduse. Käesoleva eelnõuga kavandatavad

meetmed suurendavad innovatsioonivõimekust ning soodustavad nõudlust energiamahukate tööstustoodete

järele liidus, mis võib tugevdada ettevõtlusvabaduse teostamist kooskõlas liidu õiguse ning liikmesriikide

õiguse ja tavadega. EL tööjõu defineerimisel kasutab määrus laia definitsiooni, mis ei ole diskrimineeriv

seaduslikult ELis elavate elanike suhtes.

4. Sisu ja võrdlev analüüs

Määruse I peatükis esitatakse määruse üldsätted, sealhulgas määruse reguleerimisese, nimelt siseturu

toimimise parandamine, luues raamistiku, et tagada ELi juurdepääs asjakohaste tootmistoodete ja nende

tarneahelate turvalisele, kestlikule ja vastupidavale pakkumisele, määruse kohaldamisala, industrialiseerimise

eesmärk ja määruse kohaldamiseks vajalikud mõisted.

II peatükis kirjeldatakse tööstustootmise ja süsinikuheite vähendamise soodustavaid tingimusi. Selles

sätestatakse sätted, mis tagavad tööstuslike tootmisprojektide jaoks sujuva, tõhusa ja digitaalse lubade andmise

menetluse. Samuti kehtestatakse sätted energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektide

ja neto nullheitega tööstusprojektide lubade andmise menetluse kohta.

III peatükis kehtestatakse raamistik ELi päritolu ja vähese CO2-heitega toodete nõuete kohaldamiseks teatud

strateegiliste sektorite tootmissisendite suhtes riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade kontekstis. See

sätestab terase vähese süsinikuheite nõuded ning betooni, mördi ja alumiiniumi, mida kasutatakse konkreetsetes

allsektorites, nimelt hoonetes, taristus ja transpordisektoris, ELi päritolu ja vähese süsinikuheite nõuded, samuti

sõidukite liidu päritolu nõuded. Lisaks annab see volituse kehtestada nõudluspoolseid meetmeid keemiatööstuse

toodete kohta.

IV peatükis kehtestatakse raamistik tingimuste osas välismaistele otseinvesteeringutele tekkivates

strateegilistes sektorites, kus investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot ning rohkem kui 40% sektori

globaalsest tootmisvõimsusest kuulub kolmandale riigile, mille kodanik või ettevõtja välisinvestor on. Sellised

välisinvesteeringud ei jõustu enne, kui asjakohased tingimused on täielikult täidetud. Peatükki kohaldatakse

13

töötleva tööstuse välismaiste otseinvesteeringute suhtes mis tahes järgmises kujunemisjärgus strateegilises

sektoris:

a) akutehnoloogiad ja nende väärtusahel akupõhiste energiasalvestussüsteemide jaoks;

b) täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid ja kütuseelemendiga sõidukid, sealhulgas

elektrifitseerimise ja digitaliseerimisega seotud komponendid;

c) päikeseelektri tehnoloogiad;

d) kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja ringlussevõtt.

EL liikmesriikide määratud investeerimisasutused vastutavad nende tingimuste täitmise läbivaatamise ja

jälgimise eest, kusjuures Euroopa Komisjonil on koordineeriv roll. Tingimused ei rakendu riikidele, kellega

ELil on kahe- või mitmepoolsed investeeringuid käsitlevad lepped.

V peatükis kehtestatakse raamistik tööstustootmise eelisarendusalade määramiseks liikmesriikide poolt

kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Need piirkonnad on mõeldud tööstustegevuse geograafiliste klastrite

moodustamise lihtsustamiseks ja soodsate tingimuste edendamiseks seal asuvatele tööstusharudele.

Tööstustootmise eelisarendusalasid arendatakse koostoimes teiste ELi algatustega.

VI peatükis kehtestatakse määruse ühised lõppsätted, sätestades rakenduseeskirjad, sh hindamise, järelevalve,

läbivaatamise, delegeeritud volituste teostamise ja karistused. See hõlmab ka määruse (EL) 2018/1724 [ühtse

digivärava määrus] muudatusi; määruse (EL) 2024/1735 [heitevaba tööstusharu seadus] muudatusi, sh sätteid

riigihankemenetluste päritolunõuete kohta; riigihangete küberturvalisuse nõudeid ja oksjonite tugevdatud

küberturvalisuse sätteid; oksjonite ja muud tüüpi avaliku sekkumise päritolunõudeid. Lõpuks hõlmab see ka

määruse (EL) 2024/3110 (ehitustoodete määrus) muudatusi, et tagada sidusus ja sünergia käesoleva ettepaneku

eesmärkidega ning toetada selle eesmärke.

I lisas tuuakse välja tööstustootmise eelisarendusalade strateegiliste sektorite loetelu.

II lisas määratletakse vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõuded energiamahukatele tööstusharudele, liidu

päritolunõuded või mõlemad riigihankemenetluste ja avaliku sektori toetuskavade kontekstis.

III lisas sätestatakse ELi päritolunõuded sõidukitele elektrisõidukite riigihankemenetluste ja ettevõttesõidukite

puhul ettenähtud avaliku sektori toetuskavade kontekstis. Samuti sätestatakse kriteeriumid, mille alusel väikest

heiteta sõidukit saab pidada määruse 2019/631 artikli 5 tähenduses „ELis valmistatuks“.

IV lisas sätestatakse määruse (EL) 2018/1724 II lisa muudatus.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

5.1. Eesti toetab tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa tööstust,

arendades kohalikku tootmist ning suurendades välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa Liidu

majandusele. Leiame, et eelnõus tuleb tagada paindlikkus liikmesriikide eripäradega arvestamiseks ning

nõuete selgus ja arusaadavus, eriti ettevõtjate jaoks.

Selgitus: Peame oluliseks ELi tööstuse kiiret arendamist ja Euroopa majanduse positsiooni tugevdamist

globaalselt. Seetõttu on oluline Euroopa sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest, eriti kriitiliste

materjalide ja tehnoloogiate (nt mikrokiibid, akumaterjalid, rohetehnoloogiad) puhul. Samuti peame oluliseks

Euroopa tööstuste toetamist olukorras, kus on risk kaotada konkurentsivõimes nii Euroopa turul kui

ülemaailmselt ning seetõttu on oht Euroopa tööstustoodangu ja ettevõtete vähenemiseks. Mõlema eesmärgi

saavutamiseks võib kasutusele võtta piiratud määral Euroopa Liidu päritolu kriteeriumi (vt. seisukoht 5.2.),

kaasates seejuures ka partnerriike, kellega ELil on vastastikused kaubanduslepped.

Algatuse artikliga 7 sõnastatakse nn “Euroopa Liidu päritolu” mõiste, mis tähendab sisu, tooteid või

komponente, mis pärinevad EList, kusjuures päritolu määratakse vastavalt ELi tollieeskirjadele. Samas loetakse

algatuse järgi riigihangete ja muude avalike sekkumismeetmete puhul liidu päritoluga samaväärseks ka selline

sisu, mis pärineb kolmandatest riikidest, kellega ELil on vabakaubandusleping, tolliliit või kes on ühinenud

14

riigihankelepinguga, tingimusel et vastavad ELi kohustused kehtivad (artiklid 8 ja 9). Euroopa Komisjon võib

siiski erandkorras sellise võrdsustamise täielikult või osaliselt välistada, eelkõige juhul, kui kolmas riik ei taga

ELi ettevõtjatele võrdset kohtlemist, kui see on vajalik tarnekindluse või sõltuvusriskide vältimiseks või muudel

lepingutes ette nähtud põhjustel (artikkel 8 lõige 2). EL päritolu kriteeriumi kasutuselevõtt peamiselt läbi

riigihangete ja riigi toetuskavade suurendaks kohalike tootjate võimalust osaleda Euroopa turul ning aitaks

ühtlasi tekitada juhtturge madala süsinikusisaldusega toodetele. Samas on vaja vältida olukorda, mil liidu

päritolu kriteeriumi kasutamine tooks kaasa surve nõudluse ja pakkumise vahekorra ebasoodsale muutumisele

ja sellega kaasnevale survele hinnatõusuks, mis vähendaks avaliku sektori piiratud vahendite eest hangitavat

tulemust. Samuti on oluline, et eelnõus oleks tagatud paindlikkus ja arvestataks ka väikeste liikmesriikide

eripärasid ning sealjuures nende turu suurust. Paindlik lähenemine näiteks digitaalsete lahenduste ülevõtmisel,

loataotluste ja loamenetluste või tööstuse kiirendusalade osas võimaldaks kiirendada üleminekut puhtale

majandusele ilma, et see pärsiks väikeste riikide konkurentsivõimet.

Kuigi lühiajaliselt võib liidu päritolu kriteeriumi rakendamisega kaasneda ajutine hinnatõus,

siis keskpikas vaates senikaua kui meil on sõltuvus kolmandatest riikidest, on risk, et jätkub Euroopa tööstuse

pikaajalise languse trend ning tööstused kaovad. Plastitööstuse näitel on oht, et meil puudub ühel hetkel vastav

tööstus ja võimekus ning majanduslik julgeolek ei ole tagatud. Seetõttu tuleks ELis ja piirkonniti luua vastavad

tootmisvõimekused. IAAst saaks kasu ka Eesti ettevõtjad, kes samuti peavad konkureerima kolmandate riikide

tootjatega. Praktikas on esinenud olukordi, kus kvaliteetsema toorme eest on ettevõtjad nõus rohkem maksma.

Need sektorid, kus EL päritolu nõudeid rakendatakse, tuleks eelnõus tuua praegusest selgemini välja, et

välistada EL ühtse turu killustamist.

Oluline on tagada liikmesriikide ning ELi ülene kontroll välisinvesteeringute üle ning maksimeerida

välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa ja Eesti majandusele (vt. seisukoht 5.4). Eelnõu ettepanekute

tulemusena suureneks reaalne kasu, mida mahukad investeeringud tooksid EL majandusele.

Välisinvesteeringute mõju hindamine kooskõlas EL ja Eesti vastava õigustikuga tagab ühtlaste reeglite jälgimise

üle ELi.

Praegune IAA eelnõu sisaldab mitmeid ebaselgeid termineid, mis võivad jätta ettevõtjatele ja rakendavatele

asutustele liigselt laia tõlgendamisruumi, tekitades õiguslikku ebakindlust. Näiteks eelnõu artikli 3 lõike 3

kohaselt on energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projekt selline, mis vähendab CO₂-

ekvivalentide heitkoguseid „oluliselt ja püsivalt sellises ulatuses, mis on tehniliselt teostatav“. Samas ei ole

ükski neist kriteeriumitest eelnõus täpsemalt defineeritud. Eelnõu läbirääkimistel on vaja sellised kriteeriumid

üheselt mõistetavana defineerida.

IAAga seatakse ka mitmed detailsed protsentuaalsed piirmäärad ja künnised läbivalt: näiteks 49% maksimaalne

lubatud välisomandile teatud strateegilistes investeeringutes, 40% globaalne turukontsentratsiooni piir, mille

ületamisel rakenduvad lisatingimused jmt. Leiame, et vastavad määrad ja lävendid saaksid olla selgemad ja

paindlikumad.

5.2. Eesti toetab eelnõus Euroopa Liidu päritolu põhimõtte rakendamist teatavates Euroopa Liidu jaoks

strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile ning liidu päritolu

kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Liidu päritolu tõendamine riigihangetes peab toimuma võimalikult

vähese bürokraatiaga ja mitte tekitama lisakohustusi ettevõtjatele ning säilitama paindlikkuse

alternatiivide puudumisel kasutada ka kolmandate riikide tooteid. Vabakaubanduslepete ja muude

erandite paremaks mõistmiseks ja arvestamiseks on vaja selgelt kindlaks määrata, milliste allikate ja

kriteeriumide alusel neid liidu päritolu põhimõtte kontekstis tuleb arvestada. Euroopa Komisjon peab

pakkuma lahendusi näiteks andmekogu või juhendmaterjali näol, millele hankijad saavad piisava

ajavaruga enne hangete algatamist tugineda erandi rakendamisel.

Selgitus: IAAga soovitakse kehtestada raamistik EL (liidu) päritolu ja vähese CO2 heite nõuete kohaldamiseks

strateegiliste sektorite teatavate toodete ja teenuste suhtes riigihangete ja riiklike toetuskavade kontekstis.

15

Eesti on varasemates EL õigusaktide eelnõude seisukohtades nõustunud teatud tingimustel EL eelistuse

kriteeriumi arvestamisega ELi ja liikmesriikide eelarve vahenditest kaasrahastatud projektide puhul, pidades

seejuures silmas EL liikmesriikide tooteid ning arvestades piisavate tootmisvõimsuste ja tehnoloogia

arengutaseme olemasoluga ning vajadusega võimaldada arvestada koostööd partnerite ja liitlastega (nt

kaitsevaldkonnas NATO liitlastega). Samuti on Eesti toetanud vabatahtlikkuse põhimõttel Euroopa

Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu toodete ja teenuste eelistamise võimaldamist

sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks

strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Liidu päritolu kriteerium erineb EL eelistuse kriteeriumist

kuna hõlmab laiemat hulka vabakaubanduslepingu, tollilepingu või riigihankelepinguga kaasatud kolmandaid

riike. Hõlmatud riikide nimekirja ei ole Euroopa Komisjon avaldanud, kuid ELil on erineva tasandi

kaubanduslepped sõlmitud üle 80 riigiga.

IAAs hõlmatud sektorid on välja toodud eelnõu lisades ning määruse eelnõu osana esitatavates nullnetotööstuse

määruse (Net Zero Industry Act - NZIA) täiendustes – keskendutakse energiaintensiivsele tööstusele,

nullnetotehnoloogiatele ja autotööstusele. Strateegiliste sektoritena tööstuslikus tootmises keskendutakse EL

päritolu osas Lisas II energiaintensiivsetele tööstustele (tsemenditööstus, alumiinium) ja Lisas III autotööstusele

(elektrisõidukid, hübriidsõidukid ning kütuseelemente kasutavad sõidukid). Lisaks teeb IAA täiendusi NZIA

määrusesse, luues EL päritolu kriteeriumid nullnetotehnoloogiatele nagu üksikud päikese- ja tuuleenergia,

soojuspumpade ja akude komponendid (nt akujuhtimissüsteemid, inverterid). IAAs välja pakutud sektorid on

loogiline ja õigustatud algvalik, kuna neil on oluline mõju EL eesmärkidele majanduses ja kliimavaldkonnas.

IAA sektorite loetelu võib pidada pigem kitsaks, sest välja on valitud mõned strateegilisemad sektorid, kus EL

päritolu kriteeriumid aitaks luua eeliseid Euroopa ettevõtetele. Võrreldes 2023. a Euroopa Komisjoni

nimekirjaga EL jaoks olulistest strateegilistest tehnoloogiatest7 on IAAga hõlmatud sektoreid vähe (otseselt

hõlmatud on vaid nullnetotehnoloogiad, kaudselt läbi nt autotööstuse ka kiibid, sensorid/andurid,

kõrgtehnoloogilised materjalid). IAA eelnõu tagasisides esitasid huvirühmad ettepanekuid IAA sektorite loetelu

laiendamiseks erinevate sektoritega (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit,

EIS, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Trisector), samas ei ole nende ettepanekutega koos üldjuhul

esitatud piisavat infot nende sektorite tootmismahtude prognoosist ja selle piisavuse hinnangust, arvestades EL

liikmesriikide eeldatavat koguvajadust lähikümnendil. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et liigne sõltuvus

kolmandate riikide tarnijatest võib tekitada märkimisväärseid riske, eriti strateegiliselt tundlikes sektorites nagu

energiajulgeolek, meditsiinitarbed, mikroelektroonika, kaitsetööstus ja kriitilised toorained. Sõltuvuste

vähendamiseks tuleks tugevdada ELi tootmisvõimekust kriitilistes sektorites, mitmekesistada tarneahelaid ja

investeerida innovatsiooni ning tööstuse arendamisse. Eelnõu strateegiliste sektorite loetelu võib pidada hetkel

piisavaks kuna otstarbekas on enne IAA sektorite nimekirja täiendamist oodata ära IAA rakendumise mõju,

ning seejärel hinnata vajadust sektorite loetelu täiendamiseks.

Eelnõu esitab liidu päritolu toodete ja teenuste põhimõtte arvestamiseks ja kasutamiseks piiratud osakaaluna

ning sektorites. Eelnõuga on hangitavate tööde (nt ehitus, taristu rajamine) puhul nõutud 25% Euroopa Liidu

päritolu (EL ja teatud partnerriikide) alumiiniumi8 ning 5% liidu päritolu tsemendi kasutamine. Elektriautode,

pistikhübriidautode ning kütuseelemendiga autode puhul näeb eelnõu ette, et auto oleks koostatud ELis ning

selle komponentidest oleks vähemalt 70% toodetud ELis. Samuti peaksid auto aku ning elektrisüsteemid

sisaldama teatud hulgal liidu päritolu komponente. IAA sätestab nõuded sõidukitele juhul, kui neid hangitakse

vastavalt muudes ELi õigusaktides (näiteks keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiiv)

sätestatavale määrale.

Eesti tööstuste erialaliidud on pigem Euroopa Liidu päritolu põhimõtet pooldavad – näiteks võib see luua

suuremat nõudlust elektroonikasektoris, rohetehnoloogia sektoris või elektriakude materjalide tootmise vallas.

Huvirühmade tagasisides toodi välja, et EL eelistamise reeglite kasutamine peab olema hästi põhjendatud ja

põhinema mõjuanalüüsil, mis käsitleb tootmisvõimsuste piisavust sh tooteliikide lõikes ning konkreetsetel

ajavahemikel, mõju konkurentsivõimele, hinna ja kvaliteedi tasemetele ning ettevõtetele. Eesti Puhta Tööstuse

7 ANNEX to the Commission Recommendation on critical technology areas for the EU's economic security for further

risk assessment with Member States, C_2023_6689_1_EN_annexe_acte_autonome_part1_v9.pdf 8 EL alumiiniumi tootmine katab hetkel 45% kogu EL vajadusest (A European Steel and Metals Action Plan,

COM(2025)125, 19.03.2025).

16

ja Tehnoloogia Liit toob lisaks oma kommentaarides välja, et tugevama nõudlussignaalita EL päritolu toodetele

ei teki ELis piisavat investeerimis- ja skaleerimisvõimekust. EL päritolu toodetele nõudluse loomine on ka IAA

üks keskseid eesmärke.

IAA kohaselt EL päritoluga võrdsustatud kolmandate riikide puhul on soovitav, et hankijale tehtaks

kättesaadavaks konkreetsed määratlused, juhised ja viited lähteinfole ja andmetele, mida selle põhimõtte

kohaldamisel on vaja arvestada (loodaks siseriiklikult või liidu üleselt andmekogu või juhend sealhulgas EEA

lepingu ja vabakaubanduslepetes olevatest riikidest ja nende tingimustest EL turul võrdsetel alustel kaubelda).

Eesti eelistab siin komisjoni poolt EL ülese andmekogu või juhendmaterjali loomist, kuna see aitaks luua

õigusselgust hangete korraldusel ELis ning ühtlustaks EL riigihangete turgu.

Vähendamaks hankijate koormust on Eesti eelistus, et mitte iga hankija(sh liikmesriikide kohalikud

omavalitsused (KOV), riigiasutused jm) ei peaks ükshaaval hindama tootmisvõimsuste piisavust või

ebapiisavust ja vajadusel põhjendama „liidu päritolu“ kriteeriumi oma hankel kasutamata jätmist. Riigihangete

läbiviimise lihtsustamiseks võiks olla paigas keskne protsess, mis võimaldaks hankijatel saada ülevaadet

turuolukorrast ja toodete saadavusest. Näitena võiks Euroopa Komisjon teha kord aastas (järgmiseks aastaks

ette, piisavalt pika ajavaruga) prognoosi EL hankijate summaarsete ostukavatsuste mahu ja Liidu päritolu

tootmisvõimsuse võrdlusest (tooteliikide lõikes). Tooteliikide tasemel oleks analüüsi vaja teha näiteks seepärast,

et kui on vaja hankida eriotstarbelisi sõidukeid, siis ei piisa infost masinate üldtootmisvõimsuse kohta EL

üleselt. Selle tulemusel oleks nt 2027.a kevadel ette teada prognoosi 2028.-2030.a. erinevate sõidukiliikide

summaarse tootmisvõimsuse kohta. Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava analüüsitulemuse alusel

saaksid 2028.a riigihangete korraldajad nende tooteliikide kohta, mille tootmisvõimsus pole prognoosi kohaselt

piisav, otsustada Liidu päritolu kriteeriumi kasutuse või mittekasutuse.

Meile on oluline, et rakendamine oleks proportsionaalne ja paindlik, et tagada väiksemate piirkondade ja

KOVide hankevõimekust. Erandite määratlus ning neile vastavuse hindamiseks vajalikud parameetrid (kulu,

kättesaadavus, ajakava) peaksid olema praktiliselt kasutatavad ega ei looks ebaproportsionaalset

halduskoormust.

EL ning sellega võrdsustatud riikide päritolu määratluse sätestamisel tuleb tagada, et kavandatud mõjust ei oleks

võimalik ümber hiilida. Selleks on oluline vältida tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi vaheriikide) ning

riske sõltuvusteks kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates.

5.3 Eesti leiab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide loamenetluste, näiteks ehitus- ja

keskkonnakaitselubade aga ka muude lubade menetluste lihtsustamise reguleerimine sektoripõhistes

Euroopa Liidu õigusaktides killustab nõudeid, raskendab nende rakendamist ning võib pikendada

liikmesriigi menetlusi ega aita saavutada soovitud lihtsustamise eesmärki. Peame oluliseks, et Euroopa

Liidu loamenetluste kiirendamist käsitlevad õigusaktid oleks reguleeritud ühetaoliselt. Eesti eelistab, et

erinevate valdkondade strateegiliste projektide ehitus- ja keskkonnakaitselubade menetluste, aga ka

muude neid projekte puudutavate võimalike loamenetluste sätted koondatakse ühte Euroopa Liidu

õigusakti, et tagada õigusselgus ja vältida vastuolusid.

Selgitus: Erinevates EL sektoraalsetes õigusaktides loodud või kavandatavaid reeglistikke ehitiste ja keskkonna

loataotluste ja loamenetluste osas on hetkel üle kümne. Soovime, et erinevate valdkondade oluliste ehitistega

seotud loamenetluste (sh keskkonnamõju hindamise erisused) sätted koondatakse ühte õigusakti, et vältida

vastuolusid. Alternatiivina näeme, et erinevaid loamenetlusi (mis puudutavad näiteks ehitus- ja

keskkonnakaitselube) puudutavad sätted oleksid igas valdkonnas samasugustel põhimõtetel ja ühetaolised.

Lisaks ei ole üheselt arusaadav, milliseid lube vastavad algatused tegelikult hõlmavad. Näiteks on

taastuvenergia direktiivis (Renewable Energy Directive, RED)üheselt määratletud ehitised, mille suhtes

vastavad menetlused kohalduvad, ning erinormid on teatud ulatuses seotud konkreetselt identifitseeritavate

ehitistega, näiteks päikesepaneelidega. Seevastu kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise määruses

(kaitseomnibus) on kaitsetööstus määratletud kaitseotstarbeliste toodete direktiivi 2009/43/EÜ lisa tähenduses,

kusjuures nimetatud lisa sisaldab ligi 25-lehekülje pikkust toodete loetelu. Eesti õiguses ei ole ehitistega seotud

17

loakohustused ega keskkonnaload seotud konkreetsete toodetega. Seega võib uute reeglite kohaldamine osutuda

probleemseks. Enamasti on need kirjeldatud ehitamise, laiendamise ja käitamise kaudu, kuid samas võib

käitamine erinevat liiki ehitiste puhul tähendada oluliselt laiemat (kui näiteks ehitus- ja keskkonnakaitseload)

hõlmatud lubade ringi. Samuti ei ole lubade mõiste erinevates õigusaktides ühtselt määratletud. Näiteks IAA

puhul on juba tehtud konkreetne viide kemikaalidega seotud lubadele.

Samuti on erinevates õigusaktides sätestatud menetlustele erinevad tähtajad, tähtaja arvestamise loogikad (osad

sisaldavad keskkonnamõjude hindamist ja osad mitte) ning tähtaegade pikendamise võimalused. Lisaks

sisaldavad algatused ka kontaktpunktide määramist aga kontaktpunktide roll erineb õigusaktide lõikes. Ka

digitaliseerimise nõuded on erinevad, lihtsalt digitaalsest menetlusest kuni keerukama portaali loomiseni või

ühe loataotluse koostamiseni. Kuigi Eestis on erinevates pakettides määratud loamenetluste tähtajad üldjoontes

teostatavad, on keeruline kanda üle või võrrelda eri algatustes kasutatud tähtaegade arvestuse põhimõtteid

olukorras, kus loamenetluste ajaline arvestus on reguleeritud erinevalt ning hõlmab sisuliselt erinevaid

menetlusetappe. Samuti on erinevalt reguleeritud tähtajaarvestuse järgimiseks keeruline kujundada ühtseid ja

tõhusaid IT-lahendusi. Täiendavalt on sätestatud erinevad tähtajad taotluste nn eelhindamiseks, kuid Eestis ei

ole näiteks ehituslubade menetluses eelhindamise etappi ette nähtud ning selle loomine pikendaks menetluste

kestust.

Enamik käsitletavaid algatusi näeb ette kontaktpunktide loomise, kuid kontaktpunktidele pandud ülesanded ei

ole neis ühesugused. Näiteks võib biotehnoloogia õigusakti kohaselt kontaktpunktiks olla sama üksus, mis on

ette nähtud EL määruses keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta, kuid biotehnoloogiaakti alusel on

kontaktpunkti roll laiem, nt lisaks peab ta vahendama teavet muu haldus- ja finantstoetuse kohta. TEN-E

kohaselt lasub kontaktpunktil lisaks kohustus tagada loamenetluste tähtaegade järgimine. Olukorras, kus

kontaktpunkti roll on erinevates EL õigusaktides sisustatud erinevalt, muutub vastavate nõuete rakendamine

liikmesriikide jaoks märkimisväärselt keerukamaks.

Kui varasemad algatused lähtusid eeldusest, et menetlused toimuvad digitaalselt (nt RED kehtiv versioon), siis

kahes uuemas algatuses – võrgupaketis (TEN-E + loamenetluste direktiivid) ja IAA-s – nähakse juba ette

digitaalsete platvormide (portaalide) loomine. Võrgupaketi kohaselt peab platvorm võimaldama asjaomaste

ehitistega seotud loataotluste esitamist, menetlemist ning menetluse tulemustega tutvumist. Samuti peab

platvorm võimaldama juurdepääsu keskkonna- ja geoloogilistele andmetele. IAA kohaselt tuleb lisaks luua

loamenetluste jaoks ühtne juurdepääsupunkt („single access point“). Selle kaudu saavad projektiarendajad

esitada tööstuslike tootmisprojektide ühtse taotluse, mille vastavad osad tuleb automaatselt suunata pädevale

asutusele, teavitada taotlejat loamenetluse kõikidest etappidest, menetluse seisust ja asjaomaste asutuste

otsustest ning võimaldada taotlejal kontrollida kehtivate tähtaegade järgimist. IAA kohaselt peab see kasutama

Euroopa ettevõtluskukruid. Seega oleks vajalik liidestada e-ehituse platvormiga (täna haldab ehitisregistrit ja

planeeringute registrit) täiendavad registrid, infosüsteemid ja andmebaasid, ühtlustada nende loogikat ning

tagada teatud funktsioonide kättesaadavus platvormi kaudu, mis olemuselt on aja ja ressursimahukas IT-

arendus.

Mitmes õigusaktis on reguleeritud ka vaikimisi nõusoleku institutsiooni. Näiteks näeb kaitsevaldkonna omnibus

vaikimisi nõusoleku ette lõpliku loaotsuse tegemisel, samas kui keskkonna omnibus käsitleb vaikimisi

nõusolekut üksnes menetluse käigus tehtavate toimingute puhul. Eestis kohaldatakse ehituslubade menetluses

ning osaliselt ka keskkonnakaitselubade menetluses vaikimisi nõusolekut menetluse käigus tehtavate

toimingute suhtes. Lõplike loamenetluse otsuste tegemisel ei ole vaikimisi nõusolekut seevastu ette nähtud.

Kuigi õigusteoreetiliselt võiks sellise lahenduse kehtestamine olla võimalik, tooks see tõenäoliselt kaasa rea

täiendavaid õiguslikke ja praktilisi probleeme. Näiteks tekib küsimus, millised on tagajärjed olukorras, kus

vaikimisi nõusoleku alusel tekib õigus ehitada, kuid samal ajal on jäetud nõuetekohaselt kaalumata puudutatud

isikute õigused ning kavandatav ehitis põhjustab neile kahju. Samuti seisneb üks risk selles, et pädevad asutused

võivad hakata lubade andmisest keelduma ka juhtudel, mil selleks puudub sisuline vajadus, vältimaks vaikimisi

nõusoleku tekkimist tähtaja saabumise tõttu või hilisemat vajadust vaikimisi tekkinud luba kehtetuks tunnistada.

Selline regulatsioon ei pruugiks seega menetlusi lihtsustada, vaid võiks vastupidi tuua kaasa nende pikenemise.

Lisaks on keeruline kujundada ühtset regulatsiooni olukorras, kus osa algatustest käsitleb lõplikku loaotsust,

osa aga menetluse käigus tehtavaid toiminguid.

18

Looduskaitsedirektiivid näevad ette elupaikade, liikide ja vee kvaliteedi range kaitse ning sellest kaitsest

erandite tegemise vaid väga kindlate tingimuste esinemisel: kui tegevusele puuduvad mittekahjustavad

alternatiivid, kui tegemist on mingi ülekaaluka avaliku huviga ja kui tekkiv kahju on hüvitatav. REDi 2023.

aasta muudatusega lisati direktiivi artikkel 16f, mille kohaselt taastuvenergia projekt on eelduslikult sellise

avaliku huviga. 2024. aastal võeti vastu NZIA ja CRMA, mille (vastavalt artikli 15 lõige 3 ja artikli 10 lõige 2)

kohaselt käsitletakse strateegilisi projekte liidus avalikku huvi pakkuvate projektidena ja neid võib käsitada

ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektidena ning rahvatervise ja ohutuse huvidega seotud projektidena,

kui on täidetud kõik looduskaitsedirektiivides sätestatud tingimused. Seega on juba kehtivas EL õiguses sama

sisu ja eesmärgiga sätted sõnastatud erinevalt ning praktikas on taastuvenergeetika valdkonnas ülekaaluka

avaliku huvi sisustamine, ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ja rakendamine põhjustanud palju segadust ja

vaidlusi. Euroopa Komisjon on loobunud eeldusliku ülekaaluka avaliku huvi ühetaolise rakendamise juhise

väljatöötamisest, kuid on nüüdseks liikmesriikidele esitanud täiendavalt mitmeid uusi algatusi, milledes sarnane

regulatsioon on sõnastatud taaskord erinevalt (TEN-E, keskkonna omnibuss, võrgupaketi direktiivi muudatus).

Kuivõrd tegemist on erandite tegemisega teiste EL õigusaktide rakendamisel, on liikmesriikidel õiguslikult

ainuvõimalik kohaldada avalikku huvi vaid niipalju, kui erandeid tegevad EL õigusaktide selleks õigust

annavad. Kuivõrd need õigused on aga erinevates EL (nii kehtivates kui ettepaneku staadiumis) õigusaktides

erinevalt sõnastatud, on nende rakendamine väga keeruline.

Probleem seisneb ka selles, et osa nõudeid tuleneb ELi otsekohalduvatest määrustest, osa aga direktiividest, mis

tuleb üle võtta liikmesriigi õigusesse. Selline killustatud lähenemine tekitab praktilisi probleeme, sest erinevates

EL valdkondlikes õigusaktides reguleeritakse samu loamenetluse nõuded erinevalt. See võib panna Eesti

olukorda, kus tervikuna vajaliku või toetatava ELi õigusakti toetamine on keeruline, kuna see sisaldab

loamenetluse seisukohast ebasobivaid sätteid. Samuti sisaldab enamik ELi algatusi kohtuvaidlusi puudutavaid

sätteid, kuid ilma konkreetseid tähtaegu sätestamata. Selle asemel piirdutakse eri sõnastustes üldise nõudega, et

liikmesriik peab kohaldama võimalikult kiiret menetlust.

EL algatused, mis puudutavad ja mõjutavad eelkõige ehitus- ja keskkonnakaitselube ja muid asjakohaseid lube:

Jõustunud algatused:

 Nullnetotööstuse määrus (NZIA) (EL) 2024/1735

 Kriitiliste toormete määrus (CRMA) (EL) 2024/1252

 Kiipide määrus (EL) 2023/1781

 Taastuvenergia direktiiv (RED III) (EL) 2023/2413

 TEN-E määrus (EL) 2022/869

Menetluses:

 Tööstuse kiirendamise määrus (IAA) COM(2026) 100

 Esmatähtsate ravimite määrus (CMA) COM(2025) 102

 Biotehnoloogia õigusakt COM(2025) 1022

 Võrgupakett, st lihtsustamise direktiiv COM(2025) 1007, mis muudab mh RED III, ning TEN-E

määruse muudatus COM(2025) 1006

 Keskkonnaomnibus, täpsemalt keskkonnamõjuhindamiste kiirendamise eelnõu (RSEA) COM(2025)

984

 Kaitseomnibus COM(2025) 172

Tulemas:

 Elamumajanduse lihtsustamispakett.

5.3.1. Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei pea

vajalikuks tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalike lubade menetlemise koondamist ühte

infosüsteemi või ühe loataotluse kasutamise kohustust. Soovime, et ettevõtja saaks lihtsal viisil ühe

portaali kaudu esitada tööstusliku tootmisprojekti jaoks vajalikke tegevuslubade taotlusi. Eesti saab seda

toetada eeldusel, et tööstusprojektide loamenetlus toimub vastavate pädevate asutuste olemasolevates

loamenetluse infosüsteemides ja koordineerivale asutusele jääb üksnes nõuandev roll.

19

Selgitus: IAA eelnõu pakub Eestile strateegilist võimalust positsioneerida end parima sihtriigina

tööstusinvesteeringutele, kui suudame loataotluste ja menetluste protsessi piisavalt optimeerida. Hetkel Eestis

kasutusel olevate loataotluse ja –menetluse protsesside digitaalsed lahendused on üldjuhul sellised, mis võiksid

vastata eesmärkidele, mida soovitakse IAA eelnõuga saavutada. Me ei pea vajalikuks loamenetluste

kontrollesemete9 koondamist ühte menetlusesse, kuna Eestis toimuvad juba kõik menetlused digitaalselt vastava

valdkonna registris või infosüsteemis ning ettevõtjatel on lubade taotlemise järjekorda võimalik valida vastavalt

oma äriplaanile. Eestis võib selliste tööstusprojektidega alustamiseks olla esmalt vaja rajada vajalikud ehitised,

milleks tuleb taotleda ehitusluba. Lisaks võib projekti elluviimiseks olla vajalik keskkonnakaitseluba.

Ehitusluba menetletakse ehitisregistris (EHR) ja keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis

(KOTKAS). EHR on juba seotud planeeringute andmekoguga (PLANIS), mis moodustab EHRiga IT-tehniliselt

ühe platvormi. Samas ei ole sellele platvormile liidestatud näiteks KOTKAS-t. Soovime võimalust, et määruse

eesmärke on võimalik täita muul viisil kui loamenetluste kontrolliesemete koondamisel ühte menetlusse.

Tabel 5.3.1 IAAga seonduvate loamenetluste esialgne tabel vastavalt IAA artikkel 3(4) tööstuslike projektide10

loamenetluse protsessi definitsioonile. IAAs toodud definitsioon on lahtine loetelu, seega võib lisanduda muid

loamenetlusi:

IAA kirjeldus Eesti vaste Vastutav asutus Eestis EL seos

Permit to build

Permit to expand

Permit to convert

Ehitusluba

(Ehitusseadustik)

vee-erikasutus (meres

hoonestusluba)

Kohalik omavalitsus

(riigi eriplaneeringu

korral TTJA)

Nõudeid reguleerib nt

hoonete

energiatõhususe

direktiiv (EL)

2024/1275

Permit to operate Kasutusluba

(Ehitusseadustik),

keskkonnakaitseload

Kohalik omavalitsus

(riigi eriplaneeringu

korral üldiselt TTJA)

Vt eelmine

Chemical permit Ohtlike kemikaalide

käitamisluba

(Kemikaaliseadus)

TTJA REACH määrus EC

1907/2006

Grid connection permit Elektri võrgulepingu

sõlmimine

Asjakohane

võrguettevõtja:

jaotusvõrgu puhul

vastav

jaotusvõrguettevõtja,

põhivõrgu puhul Elering

IAA viitab grid

connection permits

osana tööstusprojekti

loamenetlusest. Täpsem

definitsioon tuleb

loamenetluste

kiirendamise direktiivi

ettepanekust

COM(2025)1007.

Tehniliste nõuete puhul

võivad asjakohased olla

EL võrgueeskirjad, sh

RfG, DCC ja HVDC.

Environmental

assessment

Keskkonnamõju hindamine

(keskkonnamõju hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus)

Sõltuvalt

tegevusloaandjast

(keskkonnakaitseload –

Keskkonnaamet,

ehitusload – kohalik

omavalitsus, TTJA)

Loetelu keskkonnamõju

hindamise

õigusaktidest:

Keskkonnamõju

hindamine |

Kliimaministeerium

9 Kontrollese on see, mida vastava loaga lubatakse, näiteks ehitusloa puhul ehitis, keskkonnaloa puhul keskkonna

kasutamise õigus. 10 „Tööstuslik tootmisprojekt“ – sellise tööstusala ehitamine, ümberehitamine või laiendamine, mis on ette nähtud NACE

koodi C (töötlev tööstus) alla kuuluva majandustegevuse teostamiseks, välja arvatud NACE kood C12.

20

Environmental

authorisation

Keskkonnakaitseluba

(Kompleksload |

Keskkonnaamet)

Keskkonnaamet Vt Keskkonnaameti

lingid

Tööstusprojektide loataotluse lihtsustamiseks teeb IAA ettepaneku minna üle ühtse loataotluse põhimõttele.

Ühe taotluse esitamisega oleks ettevõtjatel võimalik taotleda kõiki projekti jaoks vaja minevaid lubasid vastavalt

ülaltoodud tabelile. Ühtse taotluse eelis oleks, et info vajaminevate lubade kohta oleks lihtsalt ning arusaadavalt

koondatud ühte kohta ning ettevõtjatel oleks tööstusprojekti alustamisel selgem ülevaade, millised load on

vajalikud, kuidas neid taotleda ning millised load on juba välja antud.

Ühtse loataotluse nõue võib samas tähendada, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama märkimisväärselt

suuremas mahus dokumentatsiooni ja detailset teavet. Tänases praktikas eelistavad mõned ettevõtjad taotleda

erinevaid lubasid järjestikku, mitte paralleelselt, kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada.

Mitmed olulised tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles projekti

edasises arendusetapis. Kehtivas praktikas on täna ka tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva,

pädev asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal ajal kui

keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev asutus Keskkonnaamet) taotletakse

paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud

erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist

on ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa saamisele.. Samas on

võimalik ettevõtjal keskkonnakaitse loa taotlemise ajal valmistada ette ehitusplats, sõlmida hankelepingud,

tellida vajalikud tooted, broneerida ehitusmasinad ning arendada eelprojekt tööprojekti staadiumisse.

IAA artikli 5 kohaselt peaksid riigid määrama ka pädeva asutuse loamenetluse protsessi koordineerima, et

tagada tervikotsuse (comprehensive decision) vastu võtmine. See võib olla üks otsus või kombinatsioon

erinevatest otsustest. Pädev asutus ei pea tingimata ise otsust tegema, otsus võib tulla teistelt loamenetluse eest

vastutavatelt asutustelt. Pädev asutus peab tagama koordinatsiooni ja selle, et otsus vastu võetakse ja taotlejale

teatavaks tehakse. Otsuse tegemiseks kehtivad siseriiklikud tähtajad. IAAga kehtestatakse ainsa tähtajana see,

et pädev asutus peab 45 päeva jooksul kinnitama, kas taotlus on terviklik või küsima lisainfot (lisaks 30 päeva

kui ikka ei ole kõik vajalik info esitatud). Ette ei ole nähtud vaikimisi heakskiitu. Võib hinnata, et taotluse

esitamise ning menetlemise protsessi lihtsustamiseks on ettevõtjate jaoks kasulik, kui oleks olemas osapool, kes

aitab nii taotlemise kui menetlemise protsessi koordineerida ning vältida selle takerdumist. Vajalik on välja

tuua, et eelnõus toodud 45-päevast perioodi taotluse nõuetekohasuse hindamiseks näiteks ehitusloa menetluses

täna ei eksisteeri ja seega selle kontseptsiooni tekkimisel tuleks luua ehitusloale juurde eelkontrolli menetlus

ehk täiendav etapp, mis võib pikendada ehitusloa menetlusi.

Euroopa Komisjoni võrgupaketi üks osa oli nn loamenetluste direktiiv (ettepanek Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788

loamenetluste kiirendamise osas), mis keskendus energiaprojektide lubade andmise kiirendamisele (load, mis

puudutavad taastuvenergia tootmist, elektrivõrkude rajamist, energiasalvestite kasutuselevõttu ja laadimistaristu

arendamist).

Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute kohta, mis käsitlevad üleeuroopalise

energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi rõhutas Eesti, et uute EL tasandi nõuete

rakendamisel arvestataks olemasolevate riiklike lahendustega ning uued õigusaktid toetaksid erinevate

projektide menetluste paremat koordineeritust, mitte ei looks täiendavaid paralleelseid kohustusi või

menetluslikku keerukust. IAA pakutud lahendused (ühtne kontaktpunkt, tähtaegade raamistik,

kiirendusalad) võivad aidata, kui muuhulgas tagatakse kohalikele omavalitsustele sisuline roll ja tugi.

Kuigi IAA ei sea vaikimisi nõusoleku kohustust, siis pole välistatud, et läbirääkimiste käigus IAAsse see

lisatakse. Varasemates seisukohtades on Eesti rõhutanud põhimõtet, et menetluse vaheetapid võib lugeda

vaikimisi kooskõlastatuks juhul, kui kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja jooksul arvamust avaldanud,

tähtaega pikendanud ega muul viisil reageerinud. Samas oleme varasemates seisukohtades ka pidanud

vajalikuks, et kogu loamenetluse tulemust ei loetaks vaikimisi lõplikult otsustatuks. Lõppotsus peab jääma

21

loamenetlust koordineeriva pädeva asutuse kontrolli alla, tagamaks otsuse õiguspärasus, menetluse terviklikkus

ja keskkonna- ning muude asjakohaste nõuete nõuetekohane järgimine.

EL nullneto tööstuse määrusega (Net Zero Industry Act, NZIA) nähti riikides ette kohustuslike kontaktpunktide

loomine. NZIA kogemusel ei ole Eestis ühtseid kontaktpunkte siiani kasutatud. Samas nähtub ettevõtjate

tagasisidest, et ühtse kontaktpunkti olemasolu oleks eelistatav. Soovime, et kontaktpunktile (IAA mõistes

pädevale asutusele artikkel 5 lg 2 kohaselt) jääks menetlusi toetav roll ja ta ei peaks ise otsuseid tegema.

5.3.2. Eesti leiab, et ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele

kasutatav tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja ühilduma liikmesriikides juba

olemasolevate või arenduses olevate infosüsteemidega ning olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise korral peame oluliseks, et nende elluviimisel oleks tagatud

Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus ning et lahendused ei tooks liikmesriikidele kaasa

ebaproportsionaalseid kohustusi ega ülemäärast koormust. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik

tagada, soovime, et liikmesriike ei kohustataks seda lahendust kasutama.

Selgitus: IAA artikkel 4 sätestab ühtsete juurdepääsupunktide loomise, mis lihtsustaksid tööstusprojektide

loataotluse protsessi ning võimaldaksid menetluse kulgu lihtsamalt jälgida. Juurdepääsupunkti põhimõte on ühe

loataotluse esitamine ühes kohas ühtse taotlusega taotlusel ja hõlmab kõiki tööstuslike tootmisprojektide jaoks

vajalikke lube, ning mille kaudu on pärast esitamist võimalik jälgida taotluse edenemist ning juba väljastatud

lube. Selline loataotluse lahendus teeks tööstusprojektide algatamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning protsessi

käigu jälgimise selgemaks. Samas on Eestis juba kasutusel ehituslubade ja kasutuslubade menetluseks

ehitisregister ja keskkonnakaitselubade menetluseks KOTKAS. Mõlemad registrid võimaldavad esitada nii

taotlusi, jälgida nende menetlust kui ka avalikustada antud lube. Ühe taotluse kontseptsiooni realiseerumisel on

võimalik, et Eestil tuleks teha mitmeid täiendavaid ja suure eelarvega IT arendusi. Hetkel ei ole eelnõu sõnastus

piisavalt selge, et täpselt hinnata arenduste võimalikku mahtu ja kulu. Juhul kui peaks osutuma vajalikuks ühe

taotluse esitamise võimaldamine läbi erinevate süsteemide põhjaliku integreerimise, võib maksumus olla kuni

5-6 miljonit eurot. Peame oluliseks, et sellisel juhul oleks tagatud EL poolne rahastamisvõimalus. Üks võimalus

rahastamiseks oleks Euroopa Konkurentsivõime Fondi (European Competitiveness Fund - ECF) kaudu, mille

üks valdkond on digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamine. Meetmetega soodustatakse muuhulgas

digiüleminekut, sh kvaliteetsete ja automatiseeritud teenuste vaatest avalikus ja erasektoris. ECF koondab enda

alla ka Digital Europe programmi, mis on sarnaseid arendusi toetanud. Samas ei saa praegusel hetkel eeldada,

et ECF kaudu rahastuse saamine on tagatud.

IAA eelnõu kohaselt peaks juurdepääsupunkt olema digitaalne ning selle rakendamine peaks põhinema Euroopa

ettevõtluskukrul, et pakkuda ettevõtjatele turvalist, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi pädevate

asutustega suhtlemiseks. See peaks võimaldama taotluste tõhusat ja tulemuslikku esitamist, tagades samal ajal

kõrgetasemelise andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe terviklikkuse. Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad

ka tehtud investeeringute sujuvamaks muutmist ja tarbetu dubleerimise vältimist, mis omakorda optimeerib

ressursse ja vähendab ettevõtjate halduskoormust. Määruse eelnõu näeb ette, et selline portaal tuleb luua ühe

aasta jooksul pärast määruse jõustumist (jõustumine saaks kõige varem toimuda 2027. aastal).

Rõhutasime varasemates EL ettevõtluskukru seisukohtades11, et ei ole vajalik luua uut turvalist,

standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi, juhul kui see dubleerib olemasolevaid digilahendusi (mida

komisjoni ettepanek hetkel teeb). Vaid juhul, kui tulevane ettevõtluskukru lahendus arendab edasi

olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid

valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti

11 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks kiidetud 15.

jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari 2026. a ja Riigikogu ELAKi 9.

veebruari 2026. a istungil).

22

seda toetada. Kuna EL pakutud lahendused võivad vastavalt mõjuhinnangule olla kulukad, on vajalik, et nende

elluviimist oleks võimalik ka EL poolt rahastada.

Eesti seisukohtades üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) kohta toetab Eesti ettepanekut luua taastuvenergia-,

energiasalvestus- ja võrguprojektide lubade menetlemise kõigi etappide jaoks riigi tasandil ühtne digiteenus,

eelistades, et portaali loomiseks oleks liikmesriikidele piisav aeg, mida saab põhjendatud juhul pikendada ja

võimalus on kasutada ära juba loodud digitaalseid lahendusi. Samas on võrgupaketi läbirääkimistel suund

portaali vabatahtliku rakendamise poole. Sellisel juhul tuleks vastav portaal luua vaid IAA paketi raames.

5.4 Eesti peab eelnõu kohaste strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil

kasulikuks, et vältida sõltuvust riikidest, millel on suur mõju strateegiliste sektorite tarneahelate üle.

Oluline on säilitada tasakaal majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel.

Selgitus: Eelnõu (4. jagu artiklid 17-24) näeb ette üle 100 mln euro mahuga välisinvesteeringute sõelumist

sektorites, kus ühe riigi tootmisvõimekus on üle 40% ülemaailmsest tootmisest. Sektoritest on välja toodud

akutehnoloogiad ja selle väärtusahel, elektri-, hübriid- ja kütuseelemenditehnoloogial põhinevad sõidukid ja

nende komponendid, päikesepaneelitehnoloogiad ning kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja

taaskasutamine.

IAA eelnõu kohaselt peab iga EL liikmesriik määrama investeeringuid hindava pädeva asutuse (Investment

Authority), mida tuleb võimalikust välisinvesteeringust eelnevalt teavitada ja mis hindab IAA tingimuste

täitmist. Halduskulude säästmiseks on Eesti kontekstis eelistatav sellise rolli andmine olemasolevale asutusele,

Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega vastava seaduse alusel Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kus on olemas vastav kompetents.

Ülalpool toodud IAA kriteeriumidele vastavate välisinvesteeringute sõelumise mõju Eestile on ilmselt väike.

Selliseid väljastpoolt Euroopat tulevaid investeeringuid on Eestis olnud vähe. TTJA andis 2025. aastal

kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele

koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400

miljoni euro. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a. on kokku olnud 15 loamenetlust,

neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele. Euroopa Komisjoni esialgsel hinnangul oleks ELi

üleselt selliseid investeeringuid aastas paar tosinat. Seetõttu ei ole Eesti vaatest IAA lähenemine tingimata

vajalik, kuid Euroopa kontekstis on tervitatav vältida kolmandate riikide liiga suurt mõjuvõimu strateegiliste

sektorite kohalike tarneahelate üle. Liigne paindlikkus välisinvesteeringute tingimustes võib tekitada olukorra,

kus näiteks mõned EL liikmesriigid lubavad suuri välisinvesteeringuid, mis tekitavad väärtusahelate sõltuvuse

kolmandatest riikidest. Liiga madala piirmäära kehtestamine välisinvesteeringutele tõstaks sõelutavate

investeeringute hulka ning seeläbi koormust pädevale asutusele, lisaks võib toimida ka investeeringuid

pärssivana. Arvestades ülalmainitud välisinvesteeringute sõelumise statistikat, on IAA eelnõu kohane 100

miljoni euro suurune välisinvesteeringute sõelumise kohustuse piirmäär Eesti vaatest sobiv ning tasakaal

majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel on olemas.

Sõelumiskriteeriumidele vastavate välisinvesteeringute puhul lisatingimuste kehtestamine on nende

välisinvesteeringute loodava lisaväärtuse tõstmiseks Euroopas ja Eestis sobiv. Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) eesmärkidega seoses soovib Eesti, et suured

välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka teadus- ja arendustegevuse suurenemise

mis võimaldaks liikuda suurema lisandväärtuse loomise suunas. IAAs toodud välisinvesteeringute nõuete

hulgas on ka intellektuaalomandi jagamise ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgid, mis on Eesti

vaatest positiivsed. Näiteks tuuakse IAA eelnõus välja, et välisinvestor suunab igal aastal ELi teadus- ja

arendustegevuse kuludesse summa, mis vastab vähemalt 1 %-le liidu sihtettevõtja aastasest brutotulust või liidu

vara teenitud aastasest brutotulust, kohaldatuna proportsionaalselt välisinvestori kontrolli osakaaluga. Samuti

sätestatakse eelnõus, et enne välisinvesteeringut liidu sihtettevõtjale või liidu varaga juriidilisele isikule

kuuluvad intellektuaalomandi õigused peavad jääma täielikult nende kontrolli alla ning välisinvestor ei tohi neid

nõuda ega piirata nende kasutamist. Lisaks tuuakse IAAs välja, et koostöös või ühisettevõttes loodud

intellektuaalomandi puhul määratakse omandi- ja kasutustingimused vastavalt asjaoludele ning need tuleb enne

23

investeeringu heakskiitmist investeerimisasutusele selgelt esitada. Pikemas perspektiivis võiks suuremad

välisinvesteeringud tuua kaasa ka teadus- ja arendustegevuse keskuste loomise ELi liikmesriikidesse.

IAA puhul tuleb tagada, et ei tekiks dubleerimist olemasoleva välisinvesteeringute hindamise süsteemi,

konkurentsiõiguse ega välissubsiidiumide menetluste vahel. Vastasel juhul võivad tekkida raskesti hallatavad

ja paralleelsed investeerimiskontrolli süsteemid.

5.5. Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed määratletud

liikmesriikidele vabatahtlikuna, kuna konkreetse geograafilise ala määramine ei võimalda piisavat

paindlikkust. Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad oluliste

tööstusprojektide toetamist.

Selgitus: Eelnõuga soovitakse luua riiklikud tööstustootmise eelisarendusalad (acceleration area)

strateegilisena määratletud tööstusvaldkondades, milles algatatud tööstusprojektid saaksid eelistingimusi ja -

kohtlemist, näiteks rahastuse ja investeeringute leidmisel, energia- ja taristuvajaduste hindamisel, tööjõu

kättesaadavusel ning loamenetlemisel koond-põhiloa näol (aggregated baseline permit), mis hõlmab sellisel

alal asuvate tootmisprojektide jaoks vajalikke lube ja haldusotsuseid, nt transporditaristu, teede ehituse,

energiavõrkude paigaldamise, veele ligipääsuga seonduvad load). Koondatud lubasid puudutav seisukoht on

selgitatud punktis (5.3.1). Vähemalt ühe kiirendusala loomine liikmesriigis oleks määruse eelnõu kohaselt

kohustuslik 12 kuu jooksul pärast eelnõu jõustumist. Eesti vaates oleme ettevaatlikud konkreetse geograafilise

ala määramise osas. Sarnane kohustuslikkuse ettepanek tehti NZIA raames, kuid nullnetotööstuse

arengukeskuste (Net-Zero Acceleration Valleys) loomine muutus läbirääkimiste tulemusel vabatahtlikuks.

Liikmesriikidele ei peaks tekitama kohustust määratleda tööstusalasid ainult vastavalt IAA eelnõule, vaid selle

peaks jätma neile vabatahtlikuks, mis võimaldaks kasutada erinevaid lähenemisi. Eestis praktiline vajadus

selliste alade eraldiseisvalt loomiseks puudub, kuna näiteks on Ida-Virumaal loodud Sihtasutus Ida-Viru

Investeeringute Agentuur (IVIA), mis tegeleb tööstusalade arendamisega. Samuti on Eesti loomas tööstuse

ekspressrada, mis ei keskendu geograafilisele määratlusele, vaid võimaldab oluliste projektide toetamist üle

Eesti ning on seetõttu paindlikum kui konkreetse eelisarendusala määramine.

Lisaks tuleks arvestada viimastel aastatel saadud “RePowerEU” kava12 protsessis taastuvenergia arendamise

eelisalade määratlemise protsessi kogemusi, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid samade piiratud alade

ühest või paarist prioriteetsest erinevatel eesmärkidel arendamiseks kasutamise võimalustele. Mõni sektor, mida

praegu strateegiliselt prioriteetseks ei peeta, võib juba mõne aasta pärast samuti EL ja liikmesriikide eesmärkide

seisukohalt prioriteetseks osutuda, sel juhul on vaja, et oleks jäänud/jäetud ka neile arendamist võimaldavaid

alasid). Kui IAAga jääb kohustus, et iga liikmesriik peab nimetama ühe või mõne tootmisvaldkonna

eelisarendamise ala enda territooriumil, tuleks selleks viia läbi riigiti kaasamisprotsessid. Arvestama peab ka

olemasolevate riigi eriplaneeringutega, (piirkondade/ maakondade) KOVide planeeringutega ja võimalike

huvide konfliktidega riigi/ELi huvide ja KOV-de vahel. Lisaks tuleb enne tööstuse eelisarendusalade määramist

läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (nt kui see ala määratakse planeeringuga) ja vajadusel ka

Natura hindamine. Eesti eelistab IAAs paindlikku lähenemist, mis jätaks tööstustootmise eelisarendusalade

loomise liikmesriikidele vabatahtlikuks ning võimaldaks kasutada juba liikmesriikide olemasolevaid lahendusi.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob oma tagasisides välja, et Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja

arenduspiirkondi, ning seetõttu on oluline vältida dubleerimist ning tagada, et uus IAA meede täiendaks

olemasolevaid lahendusi.

Määruse eelnõus toodud kiirmenetlused on kujundatud lokaalsete tehaste (punktobjektide) jaoks, kuid mitte

elektrivõrgu taristu jaoks. Lineaartaristu (kõrgepingeliinid) ehitamine võib läbida mitmeid omavalitsusi. Kui

IAA kiirendusmehhanismid ja ülekaaluka avaliku huvi (Overriding Public Interest) staatus ei laiene

siseriiklikult otseselt ülekandevõrgu ehitamisele, siis võib tekkida olukord, kus nullnetoheitega tehas saab loa

12 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kava „REPowerEU“ (https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022DC0230)

24

kiirendatud korras, kuid tehasele elektriühenduse rajamine jääb viibima (näiteks kestva keskkonnamõjude

hindamise, kohtuvaidluse, vastuseisu jms põhjustel).

Määruse eelnõu pakutud lahendused tööstustootmise eelisarendusalade osas võivad olla kasulikud, kui

KOVidele tagatakse sisuline roll ja tugi, kiirendamine ei toimu kohaliku kaasamise ja õiguskindluse arvelt ning

eelisarendusalasid kasutatakse ka regionaalse arengu tööriistana, mitte ainult valmis

tööstuspiirkondades. Vabatahtlike eelisarendusalade realiseerumise puhul jätame avatuks võimaluse vajadusel

tööstuse eelisarendusalade määratlust ja lähenemist vajadusel kasutada.

5.6. Soovime, et delegeeritud aktide asemel kasutaks Euroopa Komisjon oluliste sätete (liidu päritolu

välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine) jaoks teisi menetlusi nagu näiteks

komiteemenetlus kontrollimenetlusega rakendusakti tasemel, mis kaasavad otsustusprotsessis paremini

liikmesriike.

Selgitus: Eelnõu jätab mitmes olulises küsimuses suure otsustusõiguse Euroopa Komisjonile läbi delegeeritud

aktide (näiteks liidu päritolu välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine jm). Eesti soovib, et

liikmesriikidel oleks rohkem võimalusi sedavõrd olulistes otsustes kaasuda. Samas on EL õiguse põhimõtte

kohaselt delegeeritud aktide kasutus võimalik alusakti vähemoluliste aspektide konkreetsemaks sisustamiseks,

mitte oluliste aspektide määratlemiseks või muutmiseks. Seetõttu tuleb olulised asjaolud määratleda vähemalt

rakendusakti tasemel, kasutades selleks eelistatult komiteemenetluse kontrollimenetlust. See põhimõte on

oluline ka IAA paketis kavandatavate otsekohalduvate tooteõiguse määruste muudatuste puhul (sh ehitustoodete

määrus (EL) 2024/3110), kuna delegeeritud aktide kaudu antav lai otsustusruum võib kiiresti suurendada

ettevõtjate kohustusi ja halduskoormust.

5.7. Saame toetada eelnõus vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist. Õigusselguse

tagamiseks soovime, et eelnõus on täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub tootjate Euroopa päritolu ja

keskkonnanõuetele vastavuse isedeklareerimise kontrollimise ja järelevalvemehhanism, et tagada aus

konkurents.

Selgitus: Eelnõu ettepanek madala süsinikusisaldusega toodete osas aitab saavutada EL kliimaeesmärke ning

samal ajal loob juhtivaid turge uuenduslikele, madala süsinikusisaldusega toodetele. Näeme, et eelnõuga

luuakse alus ühtsele metoodikale, mis väldiks EL liikmesriikide vahel killustatust rohesertifikaatide

väljatöötamisel. Ühtse metoodikata on risk, et iga liikmesriik töötab välja erineva metoodika ning sertifikaadid

madala süsinikusisaldusega toodetele. See teeks ettevõtjate jaoks toodete sertifitseerimise palju keerulisemaks,

kulukamaks ja aeganõudvamaks võrreldes ühtse EL ülese lähenemisega.

IAA nõuded madala süsinikusisaldusega alumiiniumi ja tsemendi kasutamiseks on kombineeritud EL päritolu

nõuetega, mis toetab EL tootjaid, kes soovivad üle minna vähese heitekogusega toodetele ning samuti nende

toodete kasutajaid, kelle jaoks võib olla oluline EL kliimaeesmärkide valguses kasutada madala heitega tooteid.

Eelnõus on nõuded suhteliselt madala lävendiga (alumiiniumile 25%, tsemendile 5%), mis annavad esmase

nõudlussignaali Euroopa tootjatele ning stimuleeriksid nende tootmisvõimekust andes võimaluse järk-järgult

materjalide tootmist suurendada.

Vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja standardiseeritud EL-i

tasandi metoodikat. IAA ettepaneku kohaselt defineeritakse vähese süsinikusisaldusega toodetena käsitlemise

nõuded ehitustoodete määruse 2024/3110 (ehitustooted) ja ökodisaini määruse 2024/1781 (kõik muud tooted)

kohaselt vastu võetavates delegeeritud aktides. Tuleb jälgida, et metoodika oleks selge ja ettevõtjatele lihtsasti

arusaadav – puudulik metoodika suurendaks halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil. Arvestada tuleb,

et täiendav dokumenteerimis-, tõendamis- ja kontrollikoormus võib suurendada tootjate ja hankijate kulusid

ning kandub tarneahela kaudu hindadesse. Ehitussektoris puudutab see otseselt ehitustooteid (sh tsement,

betoon, alumiinium) ja võib kasvatada ehitushindu.

25

Eelnõu kohaselt kavandatakse süsteemi, kus tootja esitab deklaratsiooni, millega tõendab, et teatud osa tootest

vastab Euroopa päritolu kriteeriumile ning täidab kehtestatud keskkonnanõudeid. Samas ei ole eelnõus piisavalt

selgelt reguleeritud, kuidas toimub nende deklaratsioonide kontrollimine ja millised on

järelevalvemehhanismid. Selline regulatiivne ebaselgus võib tekitada ebaausa konkurentsiolukorra, kus

kolmandate riikide tootjad võivad formaalselt vastavust deklareerida ilma sisulise kontrollita, samas kui

Euroopa tootjad järgivad rangemaid standardeid. Seeläbi võivad kolmandate riikide tootjad saada veelgi

suurema eelise, kuna oskavad vajalikke nõudeid esitada, mida ei ole võimalik ümber lükata

tõendite kontrollitavuse puudumise tõttu. Tõhusa ja ühtlustatud kontrollisüsteemita võib see kahjustada ausat

konkurentsi ning vähendada meetmete usaldusväärsust. Leiame, et VKEdele ei tohiks deklaratsiooni

esitamisega lisanduda täiendavat koormust. Soovime määruse arutelude käigus töörühmas Euroopa Komisjoni

poolt rohkem selgust enesedeklaratsiooni vormi kohta ning kas ja millal vajab enesedeklaratsioon tõendaja

kinnitust.

5.8. Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja

liikmesriikide pädevust austavalt ning seetõttu piirduma eelnõus sätestatud proportsionaalsuse,

heidutavuse ja tõhususe nõuetega.

Selgitus: Eelnõu artikkel 32 näeb ette liikmesriikide kohustuse kehtestada IAA määruse rikkumiste eest tõhusad,

proportsionaalsed ja heidutavad karistused. Oleme seisukohal, et selline sõnastus on asjakohane ning tagab

määruse eesmärkide saavutamise, säilitades samal ajal liikmesriikide paindlikkuse oma karistussüsteemi

kujundamisel.

Toetame liikmesriikidele üldsõnalise karistamise kohustuse kehtestamist minimaalse harmoneerimise tasemel.

Liidu õiguses tuleks vältida konkreetsete karistusmäärade, aegumistähtaegade, kergendavate või raskendavate

asjaolude ning muude karistusõiguse üldosa küsimuste reguleerimist, kuna need peaksid jääma siseriikliku

karistusõiguse pädevusse.

Kui määruse edasisel menetlemisel peaks siiski ilmnema vajadus täpsustada karistamisega seotud elemente (nt

karistusmäära valikut või minimaalset ülemmäära), tuleks lähtuda kriminaalõiguse mudelsätetest, milles EL

Nõukogu jõudis 2025. aasta detsembris kokkuleppele. Kuigi need mudelsätted on eelkõige mõeldud direktiivide

ettevalmistamiseks ja keskenduvad kriminaalõiguslikele meetmetele, kajastavad need selgelt piiri, millisel

tasandil liikmesriigid aktsepteerivad karistuspoliitika harmoneerimist ning millisel juhul on vajalik sekkumise

eriline põhjendamine.

5.9. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kavandatavad ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110 muudatuste

ning Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade

nõuete omavaheline seos ja kohaldamise kord oleksid selgelt kindlaks määratud, et vältida sama teabe

dubleerivat esitamist ja kontrollimist vähese süsinikusisaldusega ehitustoodete nõuete täitmisel.

Selgitus: Eelnõu sisaldab ehitustoodete määruse (CPR) muudatusettepanekut. IAA artikli 10 kohaselt loetakse

CPR-i kohaldamisalasse kuuluv ja ühtlustatud tehnilise spetsifikatsiooni või Euroopa tehnilise hinnanguga

hõlmatud ehitustoode madala süsinikusisaldusega tooteks juhul, kui see vastab CPR-i artikli 5 lõike 5 või artikli

22 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud aktides sätestatud nõuetele. See tähendab, et ehitustoodete puhul

kujuneb madala süsinikusisaldusega tootena käsitlemise sisuline alus CPR-ist, kuid madala süsinikusisalduse

nõudeid kohaldatakse IAA alusel riigihangetes ja avaliku sektori toetuskavades. Riigihangete puhul näeb IAA

artikli 11 lõige 4 ette, et hankijad peavad nõudma ettevõtjalt deklaratsiooni või samaväärset dokumenti, mis

tõendab vastavust artiklis 11 sätestatud nõuetele ning avaliku sektori toetuskavade puhul reguleerib vastavate

madala süsinikusisalduse nõuete kohaldamist IAA artikkel 12. Seetõttu tekib küsimus, kuidas CPR-i alusel

esitatavat või kättesaadavaks tehtavat teavet, sealhulgas tooteinfot, märgistust või toimivus- ja

vastavusdeklaratsiooni, kasutatakse IAA alusel riigihankes nõutava ettevõtja deklaratsiooni ning avaliku sektori

toetuskavades nõuete täitmise hindamisel.

26

Eelnõu väljatöötamisel tuleb arvestada, et CPR-i artiklis 83 on juba ette nähtud keskkonnahoidlike riigihangete

raamistik, mille kohaselt komisjon võtab delegeeritud aktidega vastu ehitustoodetele kohustuslikud

minimaalsed keskkonnakestlikkuse nõuded avalikes hangetes. IAA artikkel 11 näeb samal ajal ette, et lisa II ja

III I osa kohaldamisalasse kuuluvates riigihangetes peavad hankijad kohaldama seal sätestatud madala

süsinikusisalduse nõudeid ning nõudma ettevõtjalt deklaratsiooni või samaväärset dokumenti nõuete täitmise

tõendamiseks. Kui sama riigihange vastab nii IAA artikli 11 kui ka CPR artikli 83 alusel kehtestatud nõuete

kohaldamistingimustele, võib tekkida nende nõuete paralleelse kohaldamise oht, sest eelnõust ei nähtu üheselt,

kas üks raamistik välistab teise, kuidas nõuded omavahel suhestuvad või millist tõendit loetakse nõuete täitmise

kontrollimisel piisavaks.

IAA eelnõuga muudetaks CPR-i artikli 22 lõiget 9. Kehtivas CPR-is on komisjoni volitus kehtestada

keskkonnakestlikkuse märgistamisnõudeid seotud kahe tingimusega: toode peab olema tavaliselt tarbijate

valitav või ostetav ning toote üldine keskkonnatoime ei tohi sõltuda oluliselt selle paigaldamisest (ehk nö riiulilt

valitav toode). IAA eelnõu artikli 35 kohaselt soovitakse need tingimused eemaldada. IAA eelnõu põhjenduse

79 kohaselt on muudatuse eesmärk võimaldada ehitustoodete märgistamist süsinikumahukuse alusel ka

toodetele, mida tavaliselt lõpptarbijale ei müüda. Konkreetseid märgistamisnõudeid ei kehtestataks IAA

eelnõuga vahetult, vaid need sõltuksid hilisematest CPR-i alusel antavatest delegeeritud aktidest. Samas seob

IAA artikkel 10 madala süsinikusisaldusega ehitustoote määratluse muu hulgas CPR-i artikli 22 lõike 9 alusel

antavate delegeeritud aktidega ning IAA artikli 11 lõige 4 näeb riigihangetes ette ettevõtja deklaratsiooni või

samaväärse dokumendi nõuete täitmise tõendamiseks. Seetõttu tuleks eelnõus selgemalt määratleda CPR-i ja

IAA nõuete omavaheline seos, sealhulgas kas CPR-i alusel esitatav märgistus, tooteinfo või toimivus- ja

vastavusdeklaratsioon on IAA artikli 11 kohases riigihankes ja artikli 12 kohases avaliku sektori toetuskavas

piisav tõend või tuleb ettevõtjal sama teave esitada täiendavalt IAA artikli 11 lõike 4 kohase deklaratsiooni või

muu samaväärse dokumendi kaudu. Samuti tuleks selgitada, kuidas välditakse sama teabe dubleerivat esitamist

ja kontrollimist. Kui samale hankele võivad kohalduda nii CPR-i artikli 83 kui ka IAA artikli 11 alusel

kehtestatud nõuded, peaks eelnõust nähtuma, kuidas nende nõuete kattumine lahendatakse ning kuidas

rakenduvad kummaski raamistikus ette nähtud erandid, sealhulgas ebaproportsionaalsete kulude lävendid.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Justiits- ja

Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt, Välisministeeriumilt ning Riigikantselei JRKBlt. Samuti palusime ettepanekuid

huvigruppidelt (huvigruppide nimekiri vastavalt Lisa 2). Lisaks toimusid kohtumised nii ministeeriumide kui

ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade ettevalmistamise protsessis. Arvamuse saatsid või

osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes Kliimaministeerium, Justiits-ja Digiministeerium,

Rahandusministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Huvigruppidest saatsid oma

ettepanekud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit, Elektrilevi, Elering, Enefit, Keskkonnaamet, Neo Performance Materials, Tallinna

Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Trisector.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral

arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.