Kutse- ja oskusseadus

 EELNÕU
19.05.2026
Kutse- ja oskusseadus

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus sätestab kutse- ja oskussüsteemi korralduse ja toimimise ning haldusjärelevalve alused.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuete väljatöötamine ja kutse andmise alused on reguleeritud teiste seadustega.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskussüsteem

(1) Kutse- ja oskussüsteemi eesmärk on tagada kvalifikatsioonide riigisisene ja rahvusvaheline võrreldavus ning ühiskonna ja tööturu oskusvajaduse analüüs ja prognoos.

(2) Kutse- ja oskussüsteem toetab inimeste kompetentsuse arendamist, hindamist ja tunnustamist elukestva õppe ning tööturu ja ühiskonna vajaduste raames ning tööjõu- ja oskusvajaduse sidumist koolituspakkumisega.

(3) Kutse- ja oskussüsteemi osad on tööjõu- ja oskusvajaduse analüüs, prognoos ja seire, tööturul nõutavate kompetentside kirjeldamine kutsestandardis ja kompetentsiprofiilis ning isiku kompetentsuse hindamine.

(4) Kutse- ja oskussüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, ühendades kvalifikatsiooniraamistiku kaudu haridus- ja tööturupoliitika.

§ 3. Kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon

(1) Kompetents on teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

(2) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumi kaudu.

(3) Kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus.

§ 4. Kvalifikatsiooniraamistik

(1) Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis liigitab kutse- ja haridustasemeid omandatud teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

(2) Kvalifikatsiooniraamistiku kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Kvalifikatsiooniraamistiku arendamist korraldab kutseasutus.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

(1) Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala.

(2) Kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevuse valdkonna osa.

§ 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

(1) Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutseandja otsusega tõendatud kompetentsus teatud ametites tegutsemiseks.

(2) Kutsetase on kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis määratakse kutsestandardis.

(3) Osakutse on kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, millel on tööturul iseseisev väljund ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.

(4) Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, mille omandanud isikul on kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.

§ 7. Kutsestandard

(1) Kutsestandard on dokument, kus kirjeldatakse asjaomasel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel esitatavaid kutsealase kompetentsuse nõudeid.

(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku osalemist tööturul või tööalaste hüvede andmist ja saamist piirab kutse omamise nõue, või juhul, kui tööturu osalistel on selle järele tõendatud vajadus.

(3) Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 8. Kompetentsiprofiil

(1) Kompetentsiprofiil on dokument, kus kirjeldatakse ameti, kutseala või kutsetegevuse valdkonna kompetentse kvalifikatsiooniraamistiku tasemete järgi.

(2) Kompetentsiprofiil on õppe- ja koolituskavade koostamise alus.

(3) Ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppe- ja koolituskava läbimise korral antakse esmakutse kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametis tegutsemiseks.

(4) Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

(1) Mikrokvalifikatsiooni käsitatakse täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.

(2) Kutsestandardis või kompetentsiprofiilis võib eristada asjaomasel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel kompetentsi või kompetentside kogumit, millel on tööturul iseseisev väljund ja mis on mikrokvalifikatsiooni õppekava alus.

2. peatükk
Kutse- ja oskussüsteemi osalised

§ 10. Kutseasutus

(1) Ühtse ning korrastatud kutse- ja oskussüsteemi arendamist korraldav asutus (edaspidi kutseasutus) on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

(3) Kutseasutuse ülesanded on:
1) kutse- ja oskussüsteemi arendamine ja rakendamine;
2) tööjõu- ja oskusvajaduse uuringute tegemiseks metoodika arendamine, valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute tegemine, uuringutulemuste tutvustamine ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seire;
3) kutse- ja oskussüsteemiga seotud dokumendivormide väljatöötamine;
4) kompetentsiprofiili ja kutsestandardi koostamise metoodika väljatöötamine ja kehtestamine;
5) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperdihinnanguid;
6) kutseandja valimine;
7) kutse andmise korra kehtestamine;
8) kutse andmise kulude kalkulatsiooni vormi ja kutse taastõendamise kulude kalkulatsiooni vormi kehtestamine;
9) kutse taotlemise tasu ja kutse taastõendamise tasu kehtestamine;
10) haldusjärelevalve kutseandja kutse andmise tegevuse üle;
11) tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu töö korraldamine;
12) valdkondlike eksperdikogude moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning tegevuse lõpetamine;
13) teabehalduse lisanõuete kehtestamine kutse andmise menetluses;
14) Eesti kutse- ja oskussüsteemi tutvustamine riigis ja rahvusvaheliselt;
15) kutse- ja oskussüsteemialane nõustamine ja koolituste korraldamine;
16) oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud Euroopa Liidu algatuste elluviimine;
17) muudest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud haldusleping, võib halduslepingu alusel volitatud eraõiguslik juriidiline isik töödelda isikuandmeid käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmisel isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu

(1) Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu moodustatakse tööjõu ja oskuste arendamise, konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe valdkonnaga seotud institutsioonide esindajatest.

(3) Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ülesanded on:
1) ettepanekute tegemine haridusvaldkonna ja tööturu osalistele, kes on seotud oskuste arendamisega, kutse- ja oskussüsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja rakendamiseks;
2) Vabariigi Valitsuse ning teiste haridusvaldkonna ja tööturu osaliste nõustamine inimeste teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel;
3) ühiskonna tööjõunõudluse ja -pakkumise ning inimeste teadmiste ja oskustega seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamine;
4) strateegiliste prioriteetide seadmine tööjõu- ja oskusvajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringute tegemiseks;
5) ettepanekute tegemine tööturu osalistele ja ametkondadele tööjõu järelkasvu tagamise meetmete kavandamiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks, õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja täienduskoolituses ning riigieelarvest tehtavate hariduskulutuste otstarbekaks ja tõhusaks kasutamiseks.

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

(1) Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest koosnev kutseasutust ning tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu nõustav kogu.

(2) Valdkondliku eksperdikogu eesmärk on kutsetegevuse valdkonna tööjõunõudluse ja ‑pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja eksperditeadmise koondamine.

(3) Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:
1) ettepanekute tegemine kutsestandardi ja kompetentsiprofiili väljatöötamiseks ning uuendamiseks;
2) eksperdihinnangu andmine kutsestandardi ja kompetentsiprofiili kavanditele;
3) tööjõu- ja oskusvajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine ning valdkonna arengule avalduva mõju hindamine, tuvastades valdkonnaga seotud kitsaskohti ja pakkudes lahendusi;
4) tööjõu- ja oskusvajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine.

(4) Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 13. Kutseandja

(1) Kutseandja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.

(2) Kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, valitakse kutseandja avaliku konkursiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordse luhtumise korral täidab kutseandja ülesandeid kutseasutus kuni uue kutseandja valimiseni avaliku konkursi korras.

(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks üldjuhul ühele konkursil valitud kutseandjale kutse või kutsete andmiseks kutsetasemel, mis on määratud kutseandja avaliku konkursi tingimustes. Põhjendatud juhul võib kutseasutus anda kutse andmise õiguse mitmele kutseandjale.

(5) Kutseasutus annab kõrgkoolile kutseandja õiguse kõrgkooli avalduse alusel ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 reguleeritud konkurssi korraldamata, kui õppekava vastab kutsestandardile ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava kutsestandardile vastavaks, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on kooskõlas kõigi kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuetega.

§ 14. Kutseandja valimine

(1) Kutseandja konkursil osaleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) tal on vahendid ja võimalused kutse andmist korraldada;
2) tal on kutse andmiseks võetud tööle piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon;
3) ta on võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja kedagi diskrimineerimata;
4) tal ei tohi olla võimalust piirata vaba ettevõtlust ega vaba ligipääsu teenuse- või kaubaturule.

(2) Kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Kutseasutus registreerib konkursi võitjaks kuulutatud kutseandja kutse- ja oskusregistris.

(4) Kutseasutus ei rahulda taotlust osaleda kutseandja konkursil, kui:
1) ta ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) ta ei ole esitanud nõutud dokumente;
3) ta on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
4) tal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.

(5) Kutseandja valimise avaliku konkursi korraldamise täpsemad nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Kutseasutus töötleb konkursil osaleja esindaja ja kutse andmise korraldamisega seotud töötaja üldandmeid ning töötamise, hariduse ja kvalifikatsiooni andmeid kutseandja valimise avaliku konkursi ettevalmistamiseks, taotluste vastavuse kontrollimiseks ja konkursi võitja väljaselgitamiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikuandmeid, mis on seotud konkursi võitjaga, säilitatakse kolm aastat pärast kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemist. Teiste konkursil osalejatega seotud isikuandmeid säilitatakse üks aasta konkursi lõppemisest.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

(1) Kutseasutus annab esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele kutseandjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis, kui õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile.

(2) Riiklikult tunnustatuks loetakse õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise kutseõppeasutuse seaduse alusel või institutsionaalse akrediteerimise kõrgharidusseaduse alusel ning on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis.

(3) Õppekava loetakse kompetentsiprofiilile vastavaks, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on vastavuses kõigi ametialases kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõuetega. Õppekava vastavust hindab õppekava registreerimisel Haridus- ja Teadusministeerium.

(4) Õppekava järgi esmakutse andmise õigus antakse õppeasutusele asjaomase õppekava järgi õpetamise õiguse kehtivuse lõppemiseni.

§ 16. Kutseandja ülesanded

(1) Kutseandja ülesanded on:
1) kutsekomisjoni moodustamine ja selle töö korraldamine;
2) kutsekomisjoni töö kohta esitatud kaebuste lahendamine;
3) koostöös kutsekomisjoniga kutse andmise korra eelnõu väljatöötamine ja selle kutseasutusele esitamine kutse andmise õigust taotledes;
4) kutse andmise korra eelnõu, kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ja teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise korraldamine;
5) kutseeksami korraldamine kompetentsuse hindamiseks sobilikus õppe- või töökeskkonnas, sealhulgas kutseõppe tasemeõppes õppijatele;
6) kutse taotlemise ja taastõendamisega seotud kulude arvestus kooskõlas kutseasutuse väljatöötatud põhimõtetega ning selle esitamine kutseasutusele;
7) kutse andmise väljakuulutamine vähemalt kaks korda aastas;
8) kutse andmisega seotud teabe avalikustamine;
9) kutset taotleva isiku avalduse ja dokumentide vastuvõtmine ning kutsekomisjonile otsustamiseks esitamine;
10) kutseasutusele kutse- ja oskusregistrisse kandmisele kuuluvate andmete edastamine;
11) kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande esitamine kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas.

(2) Esmakutse andmise korral täidab õppeasutus kutseandjana järgmisi ülesandeid:
1) hindamisjuhendite ja teiste esmakutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja kehtestamine;
2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas, kaasates valdkonna tööandjaid;
3) esmakutse andmine;
4) esmakutse andmisega seotud andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja oskusregistrisse kandmiseks.

(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse andmise korral ega käesoleva seaduse § 13 lõike 5 alusel kutseandjana tegutsemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1, käesoleva seaduse §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut.

§ 17. Kutseandja õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) Kutseasutus võib tunnistada konkursil valitud kutseandja õiguse kehtetuks, kui kutseandja:
1) ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 kutseandjale seatud tingimustele;
2) on esitanud asjaomase kirjaliku taotluse; 
3) ei võimalda teha haldusjärelevalvet oma tegevuse üle kutse andmisel; 
4) ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud kutseasutuse ettekirjutust; 
5) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud talle esitatud nõudeid või jätnud täitmata talle pandud ülesandeid;
6) on esitanud konkursil osalemiseks valeandmeid; 
7) on tegevuse lõpetanud või on välja kuulutatud tema pankrot; 
8) ei ole korraldanud kutse andmist ühe aasta jooksul;
9) tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. 

(2) Kutseasutus võib tunnistada õppeasutuse kutseandja õiguse esmakutset anda kehtetuks, kui:
1) õppeasutuse õppekasvatustöös on kutseõppeasutuse seaduse alusel kvaliteedi hindamise tulemusena avastatud olulised mittevastavused;
2) õppeasutus jääb kõrgharidusseaduse alusel institutsionaalsel akrediteerimisel akrediteerimata;
3) õppekava ei vasta kutsestandardile või ametialasele kompetentsiprofiilile.

3. peatükk
Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

(1) Kutse ja osakutse annab kutseandja otsusega, kui kutseeksam on sooritatud.

(2) Esmakutse annab õppeasutus otsusega ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppekava lõpetamise korral.

(3) Kutseandja teeb kutse, osakutse ja esmakutse andmise otsuse kohta kande kutse- ja oskusregistris, mis kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele.

(4) Õppe lõpetamise järel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskusregistris, kui:
1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja
2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.

(5) Isikul on õigus kasutada kutse kehtivuse ajal kutse- ja oskusregistri kandes märgitud kutsenimetust või selle lühendit.

(6) Kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv ning kutse andmisel ei või nõuda kutse taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse ega koolituste läbimist konkreetses õppe‑ või koolitusasutuses.

§ 19. Kutse andmise kord

(1) Kutse andmise korra kehtestab kutseasutus.

(2) Kutse andmise kord peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) kutseandja nimetus;
2) kutsekomisjoni koosseis ja nõuded kutsekomisjoni liikmetele;
3) antavate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele;
4) kutse taotlemise eeltingimused;
5) kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid;
6) kutse andmise miinimumsagedus;
7) kindlaks määratud viisid, kuidas teavitatakse avalikkust kutse andmisega seotud tähtaegadest ja tingimustest;
8) kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid, mis sisaldavad muu hulgas varasema õppe ja töökogemuse arvestamise aluseid kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel;
9) kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord;
10) kutse kehtivuse aeg;
11) kutse taastõendamise tingimused ja kord;
12) nõuded hindamiskomisjoni liikmetele.

(3) Ühele kutsele kohaldatakse ühte kutse andmise korda.

§ 20. Kutseeksam ja hindamine

(1) Kutseeksam on tegevus, mille käigus kutseandja hindab, kas kutse taotlejal on kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.

(2) Kutse taotleja kompetentsuse hindamine toimub kutsestandardi ja kutse andmise korra alusel.

(3) Hindamisel arvestatakse kutse taotleja varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskusi.

§ 21. Kutsekomisjon

(1) Kutseandja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud asjaosaliste erialaste teadmiste ja kogemustega esindajad.

(2) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutseandja, selle puudumise korral kutseasutus.

(3) Kutsekomisjoni ülesanded on:
1) töötada välja kutse andmise korra eelnõu;
2) töötada välja ja kinnitada kompetentsuse hindamise juhendid, eksamimaterjalid ning muud kutse andmiseks vajalikud dokumendid;
3) hinnata kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;
4) moodustada vajaduse korral hindamiskomisjon, kes hindab kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;
5) otsustada kutset taotlevale isikule kutse anda või andmata jätta;
6) koostada hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokoll ning esitada see kutseandjale;
7) lahendada hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebused.

(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel ega talle kutse andmise otsustamisel, kui ta on:
1) vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega;
2) kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest;
3) osalenud hindamiskomisjoni töös või on muude asjaolude tõttu põhjust kahelda tema erapooletuses.

(5) Kui kutsekomisjoni liikmel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik vastata käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud kriteeriumitele, peab kutse andmise korras olema kirjeldatud, kuidas on tagatud erapooletu ja kvaliteetne hindamine.

§ 22. Hindamiskomisjon

(1) Kutseandja võib moodustada kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjoni ülesanded on:
1) hinnata kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;
2) koostada hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokoll ning esitada see kutsekomisjonile.

(3) Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kui hindamine toimub sellise eksami vormis, kus kasutatakse automaatset testimissüsteemi ja inimene eksami hindamisse ei sekku, vaid ainult fikseerib tulemuse, võib hindamiskomisjonis olla üks liige.

(4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega.

(5) Hindamiskomisjoni liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5 kehtestatud nõudeid.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

(1) Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse andmise eeltingimuste ja kompetentsusnõuete täitmist hinnates.

(2) Kui kutset andes arvestatakse varasemat õpet ja töökogemust, võib kutse taotleja haridustase olla ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam taotletavast kutsetasemest.

(3) Kutseandjal on kohustus välja töötada juhised ja korrad varasema õppe, sealhulgas mitteformaalõppe ja iseseisvalt õpitu ning töökogemuse arvestamiseks kooskõlas kutseasutuse kehtestatud juhistega.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kutseandjal on õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele, kuni peatamise aluse äralangemiseni.

(2) Kutseandjal on õigus teha kutsekomisjoni ettepanekul kutse andmise kehtetuks tunnistamise otsus, kui:
1) kutse on saadud pettuse teel;
2) kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele.

(3) Kutseandja teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsusest asjaomast isikut ning teeb selle kohta kande kutse- ja oskusregistris.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud kulud

(1) Kutse taotlemise tasu ja kutse taastõendamise tasu on kulupõhised tasud, mille eesmärk on katta kutse andmisega vahetult seotud põhjendatud kulud ning mida ei või kasutada muude kulude katmiseks.

(2) Kutse taotlemise või taastõendamise tasu maksab kutse taotleja või taastõendaja kutseandjale.

(3) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemise ja taastõendamisega seotud kulude kalkulatsiooni vormid.

(4) Kutseandja esitab kutseasutusele kutse taotlemise ja taastõendamise kulude kalkulatsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vormil. Kutseandja avalikustab kulude kalkulatsiooni ja tasu kujunemise alused.

(5) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemise ja taastõendamise tasude suuruse kutseandja esitatud kulude kalkulatsioonile tuginedes. Juhul kui avaliku konkursi tulemusena on mitu kutseandjat, kehtestatakse neile ühesugune kutse taotlemise tasu.

(6) Kutse taotlemise ja taastõendamise tasude kehtestamisel arvestab kutseasutus, et need tasud on põhjendatud, läbipaistvad ja proportsionaalsed ning kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud kulude ja kulukomponentide loeteluga.

(7) Kutse taotlemise ja taastõendamise tasude ülemmäär on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude tegelik, põhjendatud ja tõendatud maksumus. Tasu ei või ületada nimetatud kulude kogusummat.

(8) Samale kutsele ja sama ülesehituse ning keerukusega kutseeksamile ei või kehtestada erinevas suuruses kutse taotlemise ega taastõendamise tasu.

(9) Kutse taotlemise ja taastõendamisega seotud kuludeks loetakse:
1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulu;
2) kutsekomisjoni tööga seotud kulu;
3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulu;
4) kutse andmise korraldamisega seotud kulu.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulud võivad koosneda üksnes järgmistest kulukomponentidest:
1) kutseeksami ettevalmistamise ning korraldamisega seotud otsene üld- ja menetluskulu, mis ei kuulu käesoleva lõike punktides 2–10 nimetatud kulude hulka;
2) kutseeksami- ja hindamismaterjalide koostamise, ajakohastamise ning hindamismetoodika arendamise kulu;
3) kutseeksami hindajate ja hindamiskomisjoni liikmete ettevalmistamise ning koolitamise kulu;
4) kutseeksami ettevalmistamise kulu, sealhulgas taotluste menetlemise, eksami planeerimise ja taotlejate teavitamise kulu;
5) kutsekomisjoni liikmete töötasu ning sellega seotud maksud ja maksed;
6) hindamiskomisjoni liikmete töötasu ning sellega seotud maksud ja maksed;
7) hindamiskomisjoni liikmete transpordikulu;
8) hindamiskomisjoni liikmete majutuskulu;
9) kutseeksami korraldamise otsene kulu, sealhulgas ruumide, seadmete, materjalide ja infosüsteemide kasutamise kulu;
10) kutse andmise kvaliteedi tagamise kulu, sealhulgas vaide- ja kaebemenetluse kulu.

(11) Kutse taotlemise ega taastõendamise tasu hulka ei või arvata kulusid, mis ei ole otseselt seotud kutseeksami korraldamisega, sealhulgas:
1) organisatsiooni üldist tegevuskulu, mis ei ole vahetult seotud kutseeksamiga;
2) kulu, mis on kaetud muudest avalikest vahenditest;
3) põhjendamata või ebamäärast kulu.

(12) Kutseeksami tasu arvestamisel tuleb kutseandjal vältida kulude dubleerimist ning tagada, et käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kulukomponendid on selgelt eristatavad ja kontrollitavad.

(13) Kutseandja on kohustatud:
1) dokumenteerima kutseeksami tasu kujunemise alused;
2) eristama kulukomponendid käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud jaotuse alusel;
3) säilitama kulude arvestuse aluseks olevad andmed viisil, mis võimaldab neid kontrollida.

(14) Kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta esitab kutseandja kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas aruande.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega seotud kulude katmine

(1) Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks tehtava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest üks kord, kui õpilane osaleb kutseeksamil õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist.

(2) Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami korraldanud kutseandjale.

(3) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärade kehtestamisel võib eristada kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega seotud kulusid ning kutseeksami korraldamisega seotud kulusid.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmise suhtes.

§ 27. Isikuandmete töötlemine kutse andmisel ja andmete säilitamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatu kohaselt kutse andmiseks, kutse kehtivuse kontrollimiseks ja kutse taastõendamiseks töötleb kutseandja kutse taotleja ja kutset omava isiku üldandmeid, hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema õppe, täienduskoolituse ja töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemusi, kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid ning andmeid kutse kehtivuse ja kutse taastõendamise kohta.
(2) Kutse andmise otsust ning kutse kehtivust ja taastõendamist puudutavaid andmeid säilitatakse kümme aastat pärast kutse kehtivuse lõppemist, kui õigusaktides ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Teisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse üks aasta pärast vastava menetluse lõppemist.

(3) Kutse- ja oskusregistris isikuandmete töötlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatut.
4. peatükk
Kutse- ja oskusregister

§ 28. Kutse- ja oskusregister

(1) Kutse- ja oskusregister on andmekogu, mille eesmärk on anda kutse- ja oskussüsteemi osalistele ja avalikkusele usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ning antud kutsete kohta, sealhulgas isikute kutsealase pädevuse kajastamiseks, statistika ja uuringute tegemiseks, poliitika kujundamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks.

(2) Kutse- ja oskusregistrisse kogutakse andmeid kutsealade, kutsetegevuse valdkondade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ja antud kutsete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste, kutsetunnistuste ning valdkondlike eksperdikogude kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmeid kogutakse kutse- ja oskusregistrisse kutsealade kohta, mille kutsenõuete väljatöötamine ja kutse andmise alused on reguleeritud käesoleva seadusega.

(4) Kutse- ja oskusregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isikule antud kutse;
3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse andmed;
4) kutsekomisjoni kuulumise andmed;
5) surmakuupäev.

(5) Kutse- ja oskusregistris avalikustatakse kutse andmise menetluse läbipaistvuse ja erapooletuse tagamise eesmärgil kutsekomisjoni kuuluvate isikute ees- ja perekonnanimi ning esindatav organisatsioon.

(6) Kutse- ja oskusregistrisse kantud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma.

(7) Kutsekomisjoni kuulumise isikuandmeid säilitatakse, kuni isik kuulub asjaomasesse kutsekomisjoni.

(8) Kutse- ja oskusregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

(9) Kutse- ja oskusregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) täpne andmekoosseis;
2) andmekogu volitatud töötleja;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed ning andmekogusse kandmise kord;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
7) muud korralduslikud küsimused.

5. peatükk
Haldusjärelevalve

§ 29. Haldusjärelevalve tegija

(1) Kutseandjale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel volitatud sihtasutus (edaspidi järelevalveorgan).

(2) Kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping, teeb haldusjärelevalvet kutseasutuse ülesandeid täitva asutuse üle Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

(1) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida kutse- ja oskussüsteemi toimimise ja arendamise õiguspärasust ja vastavust käesoleva seaduse eesmärkidele, kvaliteedinõuetele ja ühetaolisele praktikale.

(2) Järelevalveorganil on õigus:
1) kontrollida kohapeal õigusaktide nõuete täitmist;
2) saada haldusjärelevalve tegemiseks vajalikku teavet;
3) tutvuda dokumentide originaaliga ning saada sellest väljavõtteid ja ärakirju;
4) teha järelevalvatavale ettepanekuid kutse- ja oskussüsteemi arendamiseks;
5) teha ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ning kutse- ja oskussüsteemi ühetaolise ja kvaliteetse toimimise tagamiseks.

6. peatükk
Ülemineku- ja rakendussätted

1. jagu
Üleminekusätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

(1) Kutseeksami kulud hüvitatakse kuni 2029. aasta 30. juunini enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud hüvitamist kohaldatakse nii konkursita valitud kutseandjale kui ka õppeasutusele, kellel on esmakutse andja õigus.

(3) Kutseeksami kulude hüvitamise ühtse rakendamise tagab kutseasutus, kes korraldab kulude hüvitamise kõigile kutseeksami korraldajatele võrdselt.

(4) Kuni 2029. aasta 30. juunini käsitletakse kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseks korraldatavat hindamist või kompetentsuse tõendamist, mis toimub kutsestandardile või kompetentsiprofiilile vastava õppekava alusel, kutseeksamina käesoleva seaduse § 20 lõike 1 tähenduses. Hindamise ja kompetentsuse tõendamise kulud kaetakse riigieelarvest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt.

(5) Kui kutseõppeasutus või kutseõpet andev rakenduskõrgkool tegutseb asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutseandjana, kaetakse kuni 2029. aasta 30. juunini kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega seotud kulud konkursiga valitud kutseandjale ning kutseeksami korraldamisega seotud kulud õppeasutusele.

(6) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutseandja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe koolituskohal õppijale kutseeksami kulu üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami korraldanud kutseandjale kuni 2029. aasta 30. juunini.

(7) Kui õppijal on õigus lõpetada õpe kutseeksamiga, korraldab kutsestandardile vastava õppekavaga kutseõppeasutuses kutseeksami ja annab esmakutse konkursiga valitud kutseandja, kellele hüvitatakse kutseeksamiga seotud kulud kehtiva korra kohaselt. Konkursiga valitud kutseandja korraldab eksameid kuni kutseandja õiguste kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 30. juunini.

§ 32. Kutseandja õiguse üleminek

(1) Kõrgkoolile, mille õppekava vastab kutsestandardile ja mis on enne käesoleva seaduse jõustumist konkursita valitud kutseandja, antakse seaduse jõustumisel esmakutse andmise õigus.

(2) Kutseõppeasutusele, mille õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning mis on enne käesoleva seaduse jõustumist konkursita valitud kutseandja, antakse seaduse jõustumisel esmakutse andmise õigus. Kutseeksami korraldamisega seotud kulud hüvitatakse konkursita valitud kutseandjale kehtiva korra kohaselt, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 30. juunini.

(3) Käesoleva seaduse jõustumisel kutseandja õigust omavad kutseandjad tegutsevad kutseandjana neile selleks antud õiguste kehtivuse lõpuni.

(4) Juhul kui kutseandja õigused lõpevad enne 2029. aasta 31. augustit ning tasemeõppes on õppijaid, kellel on kohustus lõpetada õpe kutseeksamiga, korraldab kutseasutus kutseandja valimiseks avaliku konkursi. Uuele kutseandjale antakse õigused kuni 2029. aasta 31. augustini.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

Enne käesoleva seaduse jõustumist kooli lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse esmakutsega ning see kehtib tähtajatult, kui kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega.

§ 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud tegutsevad kuni uute valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. juunini.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide koosseisud viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 36. Kutsestandardite üleminek

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 31. augustini.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava aluseks olevates kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumist kutse- ja oskusregistrisse alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Haridus- ja Teadusministeerium teeb hiljemalt 2029. aastal kutse- ja oskussüsteemi rakendumise analüüsi, hinnates kutse- ja oskussüsteemi osade lõimimise tulemuslikkust, õigusraamistiku ümberkujundamise mõju kutse- ja oskussüsteemi toimimisele ja kutse andmise menetlusele ning kutse taotlemise tasu ja taastõendamise tasu läbipaistvust ja proportsionaalsust ning mõju asjaosalistele.

2. jagu
Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 194 pealkirjas asendatakse sõnad „kutse- ja osakutsetunnitus“ sõnadega „kutse ja osakutse“;

2) paragrahvi 194 lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistus“ sõnadega „kutse või osakutse“;

3) paragrahvi 195 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 195. Kutse ja osakutse andmine“;

4) paragrahvi 195 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kutsetunnistuse andmisele kohaldatakse kutseseadust“ sõnadega „Kutse andmisele kohaldatakse kutse- ja oskusseadust“;

5) paragrahvi 195 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistusega“ sõnadega „kutsega või osakutsega“;

6) paragrahvi 195 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kutseseaduses sätestatule peab kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduses sätestatule peab kutse- ja oskusseaduses reguleeritud kutseandja“;

7) paragrahvi 198 lõikes 1 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistust“ sõnadega „kutset või osakutset“;

8) paragrahvi 222 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kutse- ja oskusseaduse §-s 10 nimetatud kutseasutus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 ning käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud töötajatele kutse andmise nõuete täitmise üle kutse- ja oskusseaduse kohaselt.“.

§ 40. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduse § 382 lõikes 2 ja § 39 lõikes 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 41. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutse või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutsega või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.“;

2) paragrahvi 24 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 42. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 8 lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel tegutsevale kutseasutusele“.

§ 43. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 44. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduse § 373 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon“ sõnadega „kutse- ja oskusseadusele vastav kvalifikatsioon“.

§ 45. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon kutseseaduse“ sõnadega „kvalifikatsioon kutse- ja oskusseaduse“.

§ 46. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 26 lõikes 5 asendatakse sõna „kutsetunnistusel“ sõnadega „kutse andmise otsuses“.

§ 47. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“.

§ 48. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse“ tekstiosaga „kutsega hindajalt, kellel on kutse- ja oskusseaduse“;

2) paragrahvi 33 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistust“ sõnaga „kutset“.

§ 49. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „kutsetunnistust“ sõnaga „kutset“.

§ 50. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 28 lõikes 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 51. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu“ tekstiosaga „kutse- ja oskusseaduse §-s 12 reguleeritud vastav valdkondlik eksperdikogu“;

2) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõna „kutseseaduses“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduses“;

3) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppekava kvalifikatsioonitaseme määrab õppekava aluseks oleva kompetentsiprofiili või kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kompetentsiprofiili ja kutsestandardi puudumise korral või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.“;

4) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad esmakutsed, kutsed ja osakutsed.“;

5) paragrahvi 24 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava, koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel.“;

6) paragrahvi 24 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kompetentsiprofiili või kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.“;

7) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse omandamist“ tekstiosaga „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutse omandamist“.

§ 52. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduse § 21 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutseseaduses kehtestatud“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel kehtestatud“.

§ 53. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduse § 118 lõike 1 punktis 2 ja § 122 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 54. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutse- või pädevustunnistust“ sõnadega „kutset või pädevustunnistust“;

2) paragrahvi 17 lõigetes 1 ja 3, § 18 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 20 lõikes 1 ja § 22 lõikes 1 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“;

4) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Pädevustunnistuseta ja kutseta töötamine

Käesoleva seaduse alusel nõutava pädevustunnistuseta või kutseta tegutsemise eest tegevusalal, millel nõutakse töötajalt pädevustunnistust või kutset, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.

§ 55. Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduse § 4 lõike 1 esimeses ja teises lauses asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 56. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 161 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „kutseseadusele“ sõnadega „kutse- ja oskusseadusele“.

§ 57. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduse § 4 lõike 1 teises lauses ja § 23 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes.

§ 58. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 74 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kutseseadusele“ sõnadega „kutse- ja oskusseadusele“.

§ 59. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutse omamise nõude korral andmed kutse, kutsetaseme ja kutseandja kohta või standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.“.

§ 60. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse § 10 lõike 51 esimeses lauses ja § 28 lõikes 10 asendatakse sõna „kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes.

§ 61. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“;

2) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 62. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 32 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „kutsetunnistuste ärakirjad“ sõnadega „kutse andmise otsuste ärakirjad“.

§ 63. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik“ sõnadega „kutsega isik“.

§ 64. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduse § 36 lõikes 2 ning § 57 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 65. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 54. Kutse- ja oskusseaduse alusel kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemine avalikul konkursil

Kutse- ja oskusseaduse alusel kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“.

§ 66. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 35 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutseseadusega sätestatud“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel kehtestatud“.

§ 67. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega kutseseaduse“ sõnadega „kutsega kutse- ja oskusseaduse“;

2) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutsetunnistus kutseseaduse“ sõnadega „kutse kutse- ja oskusseaduse“.

§ 68. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 161 , § 22 lõike 4 punktis 3, § 45 lõike 1 punktis 1, § 454 lõike 1 punktis 1, § 55 lõigetes 2 ja 21 ning § 68 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–3 ning 6–8 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 69. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon kutseseaduse“ sõnadega „kutse kutse- ja oskusseaduse“;

2) paragrahvi 61 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „kutseseadusest“ sõnadega „kutse- ja oskusseadusest“ .

§ 70. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduse § 782 lõikes 3 asendatakse sõna „kutseseaduses“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduses“.

§ 71. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõigetes 1–3 ja 5, § 9 lõigetes 1 ja 2 ning § 111 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsega pottseppmeister, 5. taseme kutsega korstnapühkija-meister või vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.“.

§ 72. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 26 lõike 22 esimeses lauses asendatakse sõnad „õppekavas sisalduva või kutsestandardis“ tekstiosaga „õppekavas sisalduva või kutsestandardis või kompetentsiprofiilis“.

§ 73. Turvategevuse seaduse muutmine

Turvategevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktides 5, 10 ja 11, § 7 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 15 lõigetes 2–4 ja lõikes 12 asendatakse sõna „kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 7 lõikes 6 asendatakse sõnad „kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse“ sõnadega „kutse antakse“;

3) paragrahvi 15 lõikes 12 asendatakse sõnad „kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse“ sõnadega „kutse antakse“.

§ 74. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tegevusnäitajaid liiklusseaduse § 113 alusel väljastatud tegevusloa alusel läbi viidud täienduskoolituste kohta esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile Transpordiamet.“.

§ 75. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 32 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutseseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistust“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutset“.

§ 76. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Kutseseadus (RT I 2008, 24, 156) tunnistatakse kehtetuks.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, …………..2026
________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………2026

Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga ajakohastatakse ja kujundatakse ümber kutsesüsteemi õiguslik raamistik, asendades senise kutsesüsteemi käsitluse laiema mõistega kutse- ja oskussüsteem. Kehtiv kutseseadus (edaspidi ka KuTS) keskendub peamiselt kutse andmisele, kutsestandarditele ja kutsenõukogudele ega kirjelda piisavalt paindlikult oskuste vajaduse analüüsi, oskuste arendamist, prognoosimist ja tunnustamist olukorras, kus töömaailma ja tehnoloogia kiire muutumine nõuab oluliselt paindlikumat lähenemist elukestvale õppele ja kvalifikatsioonidele.

Eelnõu loob tervikliku kutse- ja oskussüsteemi, mis:
• seob ühtsesse raamistikku tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning prognoosi, kutse- ja hariduskvalifikatsioonid ning kvalifikatsiooniraamistiku;
• täpsustab ja uuendab keskseid mõisteid (kompetentsus, kvalifikatsioon, kvalifikatsiooniraamistik, kutse, osakutse, esmakutse, kompetentsiprofiil, mikrokvalifikatsioon);
• korraldab ümber kutsesüsteemi juhtimise, määratledes kutseasutuse rolli, Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ning valdkondlikud ekspertkogud ja nende ülesanded;
• eristab selgemalt tasemeõppe lõpetamisel saadava esmakutse ja töömaailma kutse rollid ning loob esmakutse mõiste, et siduda kutseõpe ja töömaailma kutsekvalifikatsioonid loogiliseks õpiteeks;
• ajakohastab Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rolli ja sisu, tagades parema vastavuse Eesti haridus- ning kutse- ja oskussüsteemi vajadustele ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule;
• muudab senise kutseregistri kutse- ja oskusregistriks, kus lisaks kutsetele on võimalik hallata ka oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonidega seotud andmeid;
• ajakohastab viiteid teistes seadustes (kutseõppeasutuse seadus, riigilõivuseadus ning valdkondlikud eriseadused), et viited vastaksid uuele süsteemile ja terminoloogiale.

Kehtiv kutseseadus sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused, keskendudes kutse andmise protsessidele ja kutsestandarditele. Eelnõuga laiendatakse ja ajakohastatakse seda regulatsiooni nii sisuliselt kui institutsionaalselt, luues Eesti kvalifikatsioonisüsteemi osana ühtse kutse- ja oskussüsteemi.

Halduskoormus
Eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi. Halduskoormus väheneb mitmel olulisel viisil: (1) kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele kaob dubleeriv kutseeksam ja selle asemele tuleb esmakutse, mille saamiseks pole vaja enam sooritada kutseeksamit senisel kujul; (2) õppeasutuste halduskoormus väheneb, kuna esmakutse õiguse saamine toimub koos õppekava registreerimisega Eesti hariduse infosüsteemis ning enam pole selleks vaja eraldi avaldust kutseasutusele; (3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused kantakse kutse- ja oskusregistrisse, vähendades vajadust esitada tööandjale korduvaid tõendavaid dokumente; (4) kutsenõukogude ja OSKA valdkondlike eksperdikogude ühendamisega väheneb kutseasutuse halduskoormus ning ettevõtjate ja erialaliitude töökoormus.

Regulatsioonitasandi muudatused
Eelnõu toob kaasa senise regulatsioonitasandi lihtsustumise. Kehtivas kutseseaduses on mitmed tehnilised ja menetluslikud küsimused reguleeritud kas seadusega (nt kvalifikatsiooniraamistik KutS § 4 lg 4 ja lisa 1) või Vabariigi Valitsuse määrustega. Eelnõu kohaselt jäävad Vabariigi Valitsuse tasandile üksnes raamnormid, sealhulgas kvalifikatsiooniraamistik (eelnõu § 4 lg 2), kuid tehnilised korralduslikud küsimused reguleeritakse ministri tasandil (nt kutsestandardite ja kutseandja konkursi kord, eelnõu § 7 lg 3 ja § 14 lg 5) või kutseasutuse tasandil (nt kutse andmise korra regulatsioon, eelnõu § 19 lg 2). Regulatsiooni allapoole toomine vähendab oluliselt riigi halduskoormust.

Kokkuvõtlikult tähendab kavandatav regulatsioonitaseme muudatus, et mitme kehtiva määruse reguleerimise tase muutub:

Kvalifikatsiooniraamistik viiakse seaduse lisast Vabariigi Valitsuse määruse tasandile, mis võimaldab raamistikku ajakohastada ilma seadust muutmata.
Kutsetegevuse valdkondade ja kutsenõukogude regulatsioon jääb Vabariigi Valitsuse tasandile. Kutsenõukogude asemel hakkavad tegutsema valdkondlikud eksperdikogud. Vabariigi Valitsuse määrus reguleerib edaspidi üksnes valdkondade loetelu ja valdkondlike eksperdikogude nimetamise, moodustamise ja lõpetamise korra. Töökorralduslikud küsimused viiakse kutseasutuse tasandile.
Kutseregistri põhimäärus viiakse Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile ning register kujundatakse ümber kutse- ja oskusregistriks.
Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide regulatsioon jääb ministri tasemele ja viiakse vastavusse uue kutse- ja oskussüsteemiga.
OSKA senist koordinatsioonikogu puudutav regulatsioon tõstetakse ministri tasandilt Vabariigi Valitsuse tasandile, moodustades Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ja arvestades nõukogule antud strateegilist rolli.
Kutseandja valimise konkursi kord jääb ministri tasandile, sisu ajakohastatakse vastavalt uuele regulatsioonile.
Kutseõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad sätestatakse jätkuvalt ministri määrusega, ajakohastades viiteid ja struktuuri.
Kutsetunnistuse statuut ja vorm muutub kehtetuks, sest kutse olemasolu kajastab registrikanne, mitte kutsetunnistus.

Muudatused loovad paindlikuma ja ajakohastatava süsteemi, vähendades Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumi õigusloomekoormust ning võimaldades kutse- ja oskussüsteemi kiiremat ajakohastamist. Samas säilitatakse seaduse tasandil põhimõttelised garantiid nagu kutsetegevuse valdkonna mõiste, kvalifikatsiooniraamistiku üldised alused ning kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide roll.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik Külli All ([email protected]) ja peaeksperdid Kadi Rebassoo ([email protected]) ning Sigrid Ester Tani ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]) ja andmekaitsealase ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Mirjam Reinthal ([email protected]).

Eelnõu koostamisse panustas Haridus- ja Teadusministri moodustatud laiapõhjaline kutsesüsteemi olulisimaid partnereid kaasav töörühm, mida juhtis Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ([email protected]). Töörühma kuulusid järgmiste asutuste esindajad:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Kliimaministeerium;
3) Kultuuriministeerium;
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
5) Siseministeerium;
6) Sotsiaalministeerium;
7) Eesti Ametiühingute Keskliit;
8) Eesti Ehitusettevõtjate Liit;
9) Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;
10) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit;
11) Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;
12) Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing;
13) Eesti Linnade ja Valdade Liit;
14) Eesti Masinatööstuse Liit;
15) Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit;
16) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda;
17) Eesti Tööandjate Keskliit;
18) Eesti Töötukassa;
19) Eesti Üliõpilaskondade Liit;
20) SA Kutsekoda;
21) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu;
22) Rektorite Nõukogu.

Olulisemateks analüütilisteks alusdokumentideks eelnõu koostamisel on muuhulgas järgmised analüüsid ja uuringud: Levellab OÜ 2023. aasta uuring „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“1; Õunapuu, Raun, Visnapuu ja Lauringsoni 2025. aasta uuring „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs“2; Balti Uuringute Instituudi 2021. aasta raport „Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes“3; Sille Uusna-Rannapi 2022. aasta analüüs „Kõrgharidustaseme õpiväljundite reguleerimine riiklikul tasandil“4 ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta raport „Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non-formal and informal learning. One-off report of Estonia“5, mis käsitleb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtteid ning praktikat.

6. jaanuaril 2025 saatis Haridus- ja Teadusministeerium kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse6 arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks partneritele, sh ministeeriumidele, Eesti Töötukassale, Kutsekojale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Tööandjate Keskliidule.

Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele andsid jaanuarist märtsini 2025 tagasisidet kokku 35 asutust ja organisatsiooni, sh-s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Keeleamet, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu. Arvamust avaldasid ka asutused, kellele eelnõud eelnevalt kooskõlastamiseks ei saadetud. Tagasisides toetasid erinevad organisatsioonid kutsesüsteemi tõhustamise eesmärki ning vajadust tugevdada haridus- ja töömaailma sidusust. Partnerid nõustusid vajadusega ajakohastada süsteemi ning tagada, et see toetaks paremini tööjõuvajadustele vastavat õpet. Selle saavutamiseks rõhutati tagasisides vajadust laiapõhjalise koostöö säilitamiseks kutsesüsteemi arendamisel. Samuti toodi tagasisides välja töömaailma sisendi säilimise tähtsust hariduses, mis peab säilima ka kutsesüsteemi muudatuste järel. Tagasisides juhiti tähelepanu ka vajadusele uute mõistete toomisel süsteemi need osapooltega läbi rääkida ning selgelt defineerida. Tagasiside andnud organisatsioonid ei toetanud VTK-s toodud eraraha kaasamise ettepanekuid kutsesüsteemi toimimise tagamiseks.

Märtsist septembrini 2025 jätkas tööd kutseseaduse muutmiseks moodustatud laiapõhjaline töörühm, mis koondas kutsesüsteemi erinevaid osapooli. Töörühma kuulusid Kliimaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Kutsekoja, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja kutsenõukogude ning kutset andvate organisatsioonide esindajad. Töörühm arutas kutsesüsteemi struktuuri muutmist, kutsestandardite koostamise aluseid ja kompetentsiprofiilide lisandumist süsteemi, kutsehariduse lõpetamisel kutseeksamite asendamist teiste tööandjate kaasamise viisidega õpiväljundite hindamisel ja Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamist.

Eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Merle Pomberg-Kepp ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis ette nähtud kutseseaduse uuendamisega. Tegevusprogramm näeb ette õpetaja karjäärimudeli kooskõlla viimise õpetaja kutsestandardi kutsetasemetega ning karjäärimudeli rakendamiseks kutseseaduse muutmise tähtajaga 31.märts 2027. Eelnõu toetab õpetaja karjäärimudeli rakendamist, loob võimalused paindlikult õpetaja kvalifikatsiooninõuete täitmiseks ning toetab õpetajate liikumist ühelt kutsetasemelt teisele. Eelnõu loob võimaluse mitme kutseandja valimiseks ühel kutsealal, mis tõhustab kutse andmise protsessi, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavust võib olla vajalik hinnata korraga paljude kutse taotlejate puhul (näiteks õpetaja kutse).

Eelnõuga esitatakse uus kutse- ja oskusseaduse terviktekst, mis asendab 22. mail 2008 vastu võetud kutseseadust (RT I 13.03.2019, 10). Lähtudes HÕNTE § 1 lõikest 1 eelnes eelnõu koostamisele väljatöötamiskavatsuse koostamine7, mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast probleemide analüüsi ja mõjude hindamist.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:
1) Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 12.05.2026, 26);
2) Biotsiidiseadus (RT I, 02.01.2025, 21);
3) Ehitusseadustik ( RT I, 12.05.2026, 4);
4) Energiamajanduse korralduse seadus ( RT I, 12.05.2026, 28);
5) Halduskoostöö seadus (RT I, 10.02.2026, 6);
6) Investeerimisfondide seadus (RT I, 11.11.2025, 4);
7) Kalapüügiseadus (RT I, 30.06.2023, 23)
8) Keeleseadus (RT I, 06.03.2026, 7);
9) Kiirgusseadus (RT I, 08.07.2025, 22);
10) Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (RT I, 04.12.2024, 10);
11) Kohtuekspertiisiseadus (RT I, 14.03.2025, 11);
12) Korteriomandi- ja korteriühistu seadus (RT I, 23.12.2022, 4);
13) Kutseõppeasutuse seadus (RT I, 07.01.2026, 15);
14) Kõrgharidusseadus (RT I, 12.07.2025, 16);
15) Liiklusseadus (RT I, 29.04.2026, 8);
16) Lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9);
17) Maa hindamise seadus (RT I, 04.12.2024, 15);
18) Maakatastriseadus (RT I, 21.11.2025, 4);
19) Maakorraldusseadus (RT I, 04.12.2024, 17);
20) Maapõueseadus (RT I, 08.07.2025, 59);
21) Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (RT I, 02.01.2025, 26);
22) Metsaseadus (RT I, 09.04.2026, 2);
23) Muinsuskaitseseadus (RT I, 12.07.2025, 20);
24) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 17.03.2026, 6);
25) Planeerimisseadus (RT I, 08.07.2025, 37);
26) Raudteeseadus (RT I, 19.02.2026, 3);
27) Riigilõivuseadus ( RT I, 09.04.2026, 3;
28) Ruumiandmete seadus (RT I, 30.12.2024, 17);
29) Seadme ohutuse seadus (RT I, 30.04.2024, 12);
30) Sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 18.03.2026, 22);
31) Spordiseadus (RT I, 10.07.2025, 5);
32) Taimekaitse seadus (RT I, 27.09.2023, 12);
33) Tuleohutuse seadus (RT I, 29.06.2024, 7);
34) Tulumaksuseadus ( RT I, 29.04.2026, 4);
35) Turvategevuse seadus (RT I, 01.03.2023, 2);
36) Täiskasvanute koolituse seadus (RT I, 30.01.2025, 2);
37) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 08.07.2025, 60).

Eeltoodud seadustes tehakse valdavalt terminoloogilisi muudatusi. Senine kutsetunnistuse mõiste asendub kutse mõistega (kutsetunnistuse asemel on kanne registris) ja kutsenõukogude asemel tegutsevad valdkondlikud eksperdikogud.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust, sest eelnõuga muudetavate seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõikes 2 loetletud seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, Euroopa Nõukogu 16. juuni 2022 soovitusega, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele (ELT C 243,27.6.2022, lk 10–25), Euroopa Nõukogu 12. detsembri 2012 soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ, 7. septembrist 2005 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, Nõukogu otsus, 13. juuli 2010, (2010/416/EL).

2. Seaduse eesmärk

Kutse- ja oskusseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning luua terviklik ja kaasaegne kutse- ja oskussüsteem, mis toetab eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet. Muudatustega soovitakse tõhustada kutsesüsteemi protsesse ja juhtimismudelit. Samuti soovitakse toetada tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimise ja seire ning oskuste kirjeldamise ja hindamise paremat lõimimist. Ühtlasi tagatakse kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjelduste vastavus Eesti haridus- ja kutsesüsteemi vajadustele.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kolmanda strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“8 saavutamiseks on vajalik hariduse ja töömaailma koostöö, mis lähtub oskuste seirest ning oskuste vajaduse ja inimeste oskuste hindamisest, samuti individuaalse õpi- ja karjääritee kujundamisest mh suurandmetele põhinedes. Arengukavas tuuakse välja, et tööjõu oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on kutsesüsteemi osana edukalt käivitunud, kuid kutsete süsteemi täiendamine sisult ajakohaseks, erinevate osapoolte vajadusi arvestavaks, toimivaks ja jätkusuutlikuks eeldab süsteemi terviklikku ümberkorraldamist ja uuendamist. Samuti juhitakse tähelepanu, et parendamist vajavad haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid ja oskuste ja kutsete andmise protsess peab olema märkimisväärselt tõhusam ja paindlikum.

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Seaduseelnõu algatamise vajadus tuleneb vajadusest ajakohastada kutsesüsteemi, et see vastaks paremini muutuva tööturu ja ühiskonna ootustele ning tagaks inimeste oskuste ja teadmiste tõhusa arendamise ja tunnustamise. Eelnõu eesmärk on luua selgem ja tõhusam kutsesüsteemi raamistik, mis toetab kompetentsuse arendamist ning võimaldab kutsekvalifikatsioonide usaldusväärset hindamist ja võrdlemist nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Samuti soovitakse seadusega tagada vajalike oskuste analüüs ja prognoos ning nende sidumine haridussüsteemi ja töömaailma vajadustega.

2023. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium uuringu „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs"9 eesmärgiga välja selgitada, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused ja valmisolek kutsesüsteemi reformiks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks, samuti saada ülevaade plaanitud uuenduste võimalikest kitsaskohtadest ja rakendumise riskidest. Uuringu viis läbi Levellab OÜ. Nii uuringu tulemused kui ka huvigruppidelt ja esindusorganisatsioonidelt saadud sisend osutavad, et kuigi Eesti kutsesüsteemi tugevuseks on hästi toimiv ja laiapõhjaline koostöö ettevõtjate, haridusasutuste ja kutsenõukogude vahel, iseloomustavad olemasolevat süsteemi liigne jäikus, bürokraatia ja puudulik ajakohasus. Uuringus esitati soovitused kutsesüsteemi uuendamiseks, et muuta süsteem tervikuna oskuste põhisemaks ning paindlikumaks, sh selle paremaks sidumiseks tööturu vajadustega.

Uuringu tulemusena tehti järgmised ettepanekud kutsesüsteemi uuendamiseks:
• jätta reguleerimata kutsete puhul kutse hindamine õppeasutuste pädevusse;
• eristada oskuste kirjeldamisel ja hindamisel reguleeritud ning reguleerimata kutseid;
• luua koos oskuste registriga isikutele enesehindamise võimalused oma kompetentside hindamiseks ning tulemuste kasutamiseks karjääriotsuste planeerimisel või vastavushindamise taotlemisel (abistav tööriist varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) protsessis);
• kombineerida ühte kutsestandardisse kokku eri kvalifikatsioonitasemel olevad kutsed;
• loobuda kutsestandardite ajakohastamise kiirendamiseks kutsestandardi kehtivusajast;
• ühendada tänased kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud, et vältida olukorda, kus samad isikud tegutsevad mõlemas kogus ning nende rollid võivad omavahel kattuda;
• luua kutsestandardite muudatuste esitamise ja kooskõlastamise e-keskkond.

Nii nagu haridussüsteemi arengukava sedastas ning uuring kinnitas, on kehtiv õigusraamistik osutunud killustatuks, ajamahukaks ja ebaefektiivseks, sisaldades liigselt erinevaid juhtimistasandeid ja otsustuskogusid. Senine kutsesüsteem on liiga bürokraatlik ja vähem paindlik, kui muutuva tööturu vajadused eeldavad. Üksnes kutsestandarditel põhinev süsteem ei ole andnud piisavalt paindlikku alust õppekavade loomiseks ning kutse andmise protsessid on olnud ajamahukad. Eelnõuga kavandatakse kutsesüsteemi ümberkorraldamine, sealhulgas kutsenõukogude ja OSKA eksperdikogude ühendamine valdkondlikeks eksperdikogudeks ning senise Kutsenõukogu Esimeeste Kogu ja OSKA koordinatsioonikogu baasil uue Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu loomine. Samuti täpsustatakse kutseasutuse (HTM või tema volitatud asutus) rolli ja volitusi, sealhulgas antakse sellele õigus kehtestada kutsestandardeid ja valida kutseandjad.

Seaduse eesmärgid on kooskõlas haridus- ja tööhõivepoliitika strateegiliste alusdokumentidega, eelkõige haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035 ning strateegiaga „Eesti 2035“, kus seatakse sihiks hariduse ja töömaailma sidususe tugevdamine, täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra tõstmine ja tööjõu tootlikkuse kasv. Samuti toetab eelnõu Euroopa Liidu Nõukogu 2024. aasta soovitustega Eestile seatud eesmärke oskuste nappuse vähendamiseks, ümber- ja täiendusõppe võimaluste laiendamiseks ning kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks.

Seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada ja ümber kujundada kutsesüsteem selliselt, et see:
1) parandab haridus- ja töömaailma sidusust;
2) tugevdab tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi ja seiret;
3) tagab kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja võrreldavuse;
4) muudab kutsesüsteemi juhtimise ja protsessid tõhusamaks;
5) eristab selgemalt esmakutse ja töömaailma kutse ning vähendab dubleerimist.

Samuti puudutab eelnõu Euroopa Komisjoni avaldatud soovitusi Eesti majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri ja eelarvepoliitika kohta10 , milles juhitakse Eesti tähelepanu oskuste nappusele ja mittevastavusele tööturu vajadustele ning sellele, et Eestil tuleks suurendada haridus- ja koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, laiendada ümber- ja täiendusõppevõimalusi ning paremini prognoosida oskuste vajadusi. Eestil soovitatakse parandada tööviljakust ning oskuste pakkumist täiendus-ja ümberõppe ja talentide parema ligimeelitamise ning hoidmise kaudu.

Kutse- ja oskusseaduse muutmise seaduse eelnõu tugineb 2023. aastal valminud seaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK) ning selle koostamise käigus läbi viidud ulatuslikule kooskõlastusringile ja partnerite kaasamisele.

Kooskõlastamise ajal saadud tagasiside kinnitas, et kutsesüsteem on seni toiminud tugeva koostööplatvormina erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud, kutsenõukogud) vahel ning tagasisides rõhutati vajadust säilitada sisuline koostöö ka pärast süsteemi struktuurimuudatusi. Eelnõu arvestab sellega, nähes ette senisest sisulisema valdkondliku koostöö eksperdikogudes ning kaasates tööandjaid jätkuvalt nii kutsestandardite kui ka kompetentsiprofiilide väljatöötamisse.

Olulisemad muutused:
• Eelnõu muudab kutsestandardite kasutuse sihitumaks ja keskendub nende rakendamisele ainult juhtudel kui kutse olemasolu on vajalik tagamaks kutsealast ligipääsu tööturule või ametialaste hüvede taotlemiseks, millega väheneb oluliselt kutsestandardite arv.
• Et säiliks töömaailma sisend õppekavadesse, luuakse võimalus koostada tööandjate ja õppeasutuste koostööna ameti- ja kutsealaseid ning valdkondlikke kompetentsiprofiile õppekavade aluseks.
• Koolilõpetajatele nähakse ette esmakutse (esmane kutsekvalifikatsioon ehk initial professional qualification) andmine õppeasutuse lõpetamisel, loobudes senistest dubleerivatest tööandjate läbiviidud kutseeksamitest kutseõppeasutuse lõpetamisel reguleerimata kutsealadel.
• Samuti kehtestatakse selgem kutsete liigitus ja kehtivuspõhimõtted.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu sisuliste lahenduste kujundamisel on tuginetud eelpoolnimetatud uuringute peamistele järeldustele. Kutsesüsteemi rakendumise analüüs11 tõi esile eelkõige süsteemi killustatuse, kutsestandardite ajamahuka uuendamise ja kutseandjate piiratud ligipääsu ning kutsesüsteemi rahastuse jätkusuutmatuse. Mikrokvalifikatsioonide uuring ja varasema õppe ning töökogemuse arvestamist käsitlev raport rõhutasid vajadust oskuspõhiste, väiksemas mahus ja paindlikult kombineeritavate õpiradade ning enesehindamise ja VÕTA võimaluste süsteemsemaks rakendamiseks. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs12 ning S. Uusna-Rannapi kõrghariduse õpiväljundeid käsitlev uurimus13 osutasid, et kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldused tuleb siduda tihedamalt Eesti haridus- ja kutsesüsteemi tegelike vajadustega ning tagada parem vastavus Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule. Järgnevalt kirjeldatakse, kuidas eelnõu normitehnilised lahendused neid probleeme lahendavad.

1. peatükk
Üldsätted

Kehtiv kutseseadus sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused ning määrab kutsesüsteemi eesmärgiks kutsete andmise tervikliku süsteemi loomise ja toimimise tagamise. Uues regulatsioonis kirjeldatakse kutse- ja oskussüsteemi eesmärke: inimeste kompetentsuse arendamine, hindamine ja tunnustamine; elukestva õppe toetamine; tööjõu oskuste arengu ja oskuste vajaduse analüüs ning prognoos; kvalifikatsioonide võrdlus ja sidusus Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga.

Eelnõuga laiendatakse reguleerimisala kutse- ja oskussüsteemile, mis hõlmab lisaks kutsetele ka tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimist, kirjeldamist, prognoosimist ja hindamist. Sätestatakse, et seadus reguleerib kutse- ja oskussüsteemi korraldust ja haldusjärelevalvet ning et süsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist. Samuti nähakse ette, et seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuded ja kutse andmise alused tulenevad teistest seadustest.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada kutsesüsteemi käsitlust vastavalt töömaailma ja haridussüsteemi muutunud vajadustele ning siduda see selgemalt Eesti kvalifikatsioonisüsteemiga. Kutse- ja oskussüsteemi laiendatud käsitlus võimaldab paremini kirjeldada ja arendada tööturul vajalikke oskusi ning toetada nende hindamist ja tunnustamist.

Uue seadusega nimetatakse kutseseadus ümber kutse- ja oskusseaduseks. Muudatus on sisuline ja tuleneb nii seaduse eesmärgist kui ka märkimisväärselt laienenud reguleerimisalast. Kehtiv kutseseadus keskendus peamiselt kutse andmisele ja kutsestandarditele, kuid eelnõuga laiendatakse regulatsiooni kogu kutse- ja oskussüsteemile, mis hõlmab lisaks kutsetele ka tööjõu‑ ja oskuste vajaduse analüüsimist, kirjeldamist, prognoosimist ja hindamist.

Seaduse nimetuse muutmise ettepanek laekus eelnõu kooskõlastusringilt eelnõude infosüsteemis. Laekunud tagasisides esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja SA Kutsekoda ettepaneku muuta seaduse nime, viies see kooskõlla kavandatud muudatustega, et see kajastaks selgemalt oskuste keskset rolli ning seaduse tegelikku sisu ja eesmärki. Nimetuse muutmise eesmärk on ajakohastada kutsesüsteemi käsitlust vastavalt töömaailma ja haridussüsteemi vajadustele ning anda selgem raamistik oskuste arendamisele ja hindamisele. Laiem kutse- ja oskussüsteemi käsitlus võimaldab paremini kirjeldada tööturul nõutavaid oskusi, toetada nende arendamist ning tagada, et õppe ja töömaailma vahel püsiks tugev ja süsteemne seos.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

Paragrahv määratleb seaduse üldise ulatuse ning õigusraamistiku, mille alusel kutse- ja oskussüsteem toimib. Võrreldes kehtiva kutseseadusega laiendatakse seaduse reguleerimisala, et hõlmata lisaks kutsesüsteemile ka oskuste süsteem. Muudatuse eesmärk on tagada, et õiguslik raamistik toetaks üha olulisemaks muutuvat oskuspõhist lähenemist hariduses ja tööturupoliitikas ning looks sidusa aluse kutsestandardite, kompetentsiprofiilide ja oskuste kirjelduste arendamisele.

Lõige 1 sätestab, et seadus reguleerib kutse- ja oskussüsteemi toimimist, korraldust ning haldusjärelevalve aluseid. Oskuste süsteem hõlmab tööturu ja hariduse vajadust kirjeldavaid oskusnõudeid, kompetentsiprofiile, mikrokvalifikatsioone ja muid oskuste kirjeldusi, mis ei eelda alati formaalse kutse olemasolu. Senine kutseseadus reguleeris kutsetega seotud tegevusi: kutsestandardite koostamist, kutse andmist ja kutseandja rolli. Tööturu muutustest tulenevalt ei ole see reguleerimisala enam piisav: oskused on muutunud olulisemaks kui kutse kui „üks tervik“, ning suur osa tööturust ei kasuta kutsetunnistusi, kuid vajab selget raamistikku oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks.

Reguleerimisala laiendamisega luuakse tingimused, et:
• kirjeldada tööturul vajalikke oskusi ühtses süsteemis;
• toetada õppekavade kaasajastamist kompetentsiprofiilide kaudu;
• võimaldada mikrokvalifikatsioonide sidumist kvalifikatsiooniraamistikuga;
• arendada paindlikumat tagasisidet haridus- ja töömaailma vahel;
• koondada kutsete ja oskuste andmestik ühtsesse registrisse.

Lõige 2 sätestab, et seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuded või kutse andmise kord tuleneb eriseadusest. Säte kordab sisuliselt kehtiva kutseseaduse põhimõtet, kuna mitmes valdkonnas on kutsepõhised kvalifikatsiooninõuded reguleeritud eriseadustega (näiteks advokatuuriseadus, audiitortegevuse seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus, meresõiduohutuse seadus).

Lõikega 3 kinnitatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskussüsteem

Lõige 1: täiendatakse kutsesüsteemi eesmärki kvalifikatsioonide võrreldavuse, oskuste vajaduse analüüsi ja prognoosi ning kompetentsuse tunnustamise aspektidega.

Eelnõuga luuakse selge õiguslik alus tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi (OSKA) uuringute läbiviimiseks, sätestades, et vastavate uuringute tegemine on kutsesüsteemi eesmärk ning kutseasutuse ülesanne. Vastavalt Haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035 on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimise ja seiresüsteem üks tegevussuundadest arengukava eesmärgi „õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamiseks.

Lõigetes 2-4 rõhutatakse elukestva õppe toetamist ning seotust kvalifikatsiooniraamistikuga, sidudes haridus- ja tööturupoliitika.

Kehtiv kutseseadus ei käsitle piisavalt paindlikult oskuste arendamist ja tunnustamist, mis on vajalik kiiresti muutuvas töömaailmas. Uue sõnastuse kaudu luuakse alus süsteemile, mis võimaldab paremini reageerida tööturu vajadustele, toetada individuaalseid õpiteekondi ning tagada kvalifikatsioonide võrreldavus nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Lõikes 3 loetletakse kutse- ja oskussüsteemi osad ning tuuakse võrreldes kehtiva süsteemiga juurde tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs ja seire ning kompetentsiprofiilide loomine.

Muudatus toetab ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke ning Euroopa Komisjoni soovitusi Eesti haridussüsteemi ja tööturu sidususe parandamiseks.

Oodatav mõju:
• Õiguslik selgus: süsteemi reguleerimisala ja eesmärgid on täpsemalt määratletud.
• Hariduse ja tööturu sidusus: tugevneb koostöö haridussüsteemi ja tööandjate vahel.
• Kvalifikatsioonide võrreldavus paraneb nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
• Elukestev õpe: toetatakse mitmekesiste õpivõimaluste ja mikrokvalifikatsioonide arendamist.

§ 3. Kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon

Paragrahv 3 ühendab ja laiendab kehtiva kutseseaduse § 4 sisu, tuues selgelt esile kolm keskset mõistet: kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon.

Muudatuse eesmärk on selgitada ja eristada kutsesüsteemi keskseid mõisteid ning toetada kvalifikatsioonide võrreldavust ja läbipaistvust nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega

Lõige 1 määratleb uue mõistena kompetentsi kui teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras. Kompetentsid moodustavad kompetentsuse.

Lõige 2 Kompetentsus määratletakse samas tähenduses kui kehtivas seaduses, kuid tuuakse selgemalt esile kui kutsesüsteemi alus ehk kompetentsus on tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.

Lõige 3 täpsustatud kvalifikatsiooni mõiste toob välja selle seose hindamisega, õppekavade, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilidega, sätestades, et kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsiooni mõiste pädeva asutuse hindamisega sidumine loob seose hindamise, õppekavade, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilidega. Kuna kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemus, siis võib kvalifikatsioon olla tõendatud diplomiga, tunnistusega või kutsega.

Uues kutse- ja oskusseaduses sätestatud kvalifikatsiooni mõiste on vastavuses Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovituses esitatud kvalifikatsiooni mõistega: Kvalifikatsioon on hindamis- ja valideerimisprotsessi formaalne tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus otsustab, et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid.

§ 4. Kvalifikatsiooniraamistik

Paragrahv 4 reguleerib kvalifikatsiooniraamistiku halduslikke aluseid ja rolli kutse- ja oskussüsteemis.

Eesti kutsesüsteemi üheks oluliseks alustalaks on elukestvat õpet, tööjõu oskuste arengut ja õpivõimaluste mitmekesisust toetav kvalifikatsiooniraamistik, nagu on määratletud eelnõu § 2 lõikes 2 ning § 3 sätetes. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR) võimaldab võrrelda kutse- ja haridustasemeid omandatud teadmiste, oskuste ning vastutuse ja iseseisvuse alusel, moodustades sidusa struktuuri, mis seob haridus- ja tööturupoliitika ühtsesse süsteemi.

Senine kvalifikatsiooniraamistik loodi Eestis 2008. aastal Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) tuginedes. Selle aluseks on kaheksa kvalifikatsioonitaset, mis katavad üld-, kutse- ja kõrghariduse ning kutsesüsteemi. Kuigi EQF-i ülevõtmine toetas süsteemide rahvusvahelist võrreldavust, ei ole raamistik piisavalt kohandunud Eesti kontekstiga ning ei paku sisulist tuge õpiväljundite selgel ja eesmärgipärasel kirjeldamisel. Probleem on ilmnenud eriti kõrghariduses ja kutsehariduses, kus väljundid on sageli sõnastatud liiga madalal kognitiivsel tasemel või üldpädevuste osas ebapiisavalt eristatud 14.

Kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (probleem 9) tuuakse selgelt välja, et praegune raamistik takistab õppijate ja tööandjate vaates kvalifikatsioonide mõistmist ja sobivate õpiradade kujundamist, raskendades samas ka varasemate õpingute ja töökogemuse tunnustamist (VÕTA). Samuti ei ole raamistikus seni tagatud ühtseid ja läbipaistvaid aluseid mikrokvalifikatsioonide kirjeldamiseks, mis on üha olulisemad elukestvas õppe ja tööturu paindlikkuse tagamiseks.

Lisaks näitavad Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE15 uuringu tulemused, et kutsekeskhariduses on väljundipõhiste õppekavade rakendamine olnud osaline. Õpetajate kogemused viitavad sellele, et kuigi väljundipõhisus andis osale õpetajatest pedagoogilise vabaduse, ei olnud lävendite sõnastamine üheselt selge ning üldainete õpetajad kogesid rohkem raskusi õpiväljundite rakendamisel. See viitab vajadusele selgema ja ühtsema raamistikulise aluse järele.

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku analüüsi16 tulemused kinnitavad, et kuigi EKR tasemekirjeldused toetavad haridusstandardite ja kutsesüsteemi sidusust, on nende suurim kitsaskoht suur üldistusaste, mis ei toeta piisavalt hästi õppekavade ja kutsestandardite arendamist, tekitades liigset tõlgendamisruumi ja järjekindlusetust õpiväljundite sõnastamisel. Tasemete võrdlus näitas üldjoontes head vastavust, ent rõhuasetused on erinevad: näiteks 6.–8. tasemel rõhutab EKR tugevalt juhtimist ja vastutust, samas kui kõrgharidusstandard toob enam esile uurimis- ja meeskonnatööoskused ning 2.–5. tasemel vajab selgemat eristamist konteksti keerukus ja iseseisvuse ulatus. Praeguste tasemekirjelduste puudustena on välja toodud ka vähest konteksti kajastamist eri tasemetel ning tegevusverbide puudumist teadmiste ja oskuste dimensioonides.

Uuendatud EKRis on ühendatud teadmiste ja oskuste dimensioonid ning täpsustatud tasemekirjelduste struktuuri nii, et teadmised, oskused ja vastutus on seostatud konteksti mõõtme kaudu. Vähendatud on üldsõnalisust, et tegevusverbide järjekindla kasutuse kaudu toetada mõõdetavate õpiväljundite sõnastamist ning teravdatud 4.-6. tasemete eristusjooni.

Uuendatud EKR muudab tasemed arusaadavamaks nii õppekavade arendajatele kui ka tööandjatele ning toetab kvalifikatsioonide võrreldavust.

Uuendused toetavad ka mikrokvalifikatsioonide arendamist ning VÕTA praktikate ühtsemat rakendumist kõigil haridustasemetel ja kutsesüsteemis, võimaldades õpiväljundite saavutamise hindamist selgemate tasemekriteeriumite alusel.

Eelnõuga nähakse ette Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ajakohastamine selliselt, et see:
• koosneb jätkuvalt kaheksast kvalifikatsioonitasemest;
• liigitab kvalifikatsioonid selgelt omandatud teadmiste, oskuste, vastutuse ja iseseisvuse kriteeriumite järgi;
• tugineb Eesti haridusstandardites kirjeldatud õpiväljunditele;
• seob kõik haridustasemed ja kutsesüsteemi ühtsesse raamistikku, võimaldades läbipaistvamat ja loogilisemat liikumist haridus- ja karjääriteel;
• kehtestatakse Vabariigi valitsuse määrusega (eelnõu § 4 lg 2 ), mis tagab senisest suurema paindlikkuse ja ajakohasuse.

Lõige 1 sisustab kvalifikatsiooniraamistiku mõiste, määratledes selle võrdlusraamistikuna, mis liigitab kutse- ja haridustasemeid teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

Lõikega 2 antakse kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamise volitus Vabariigi Valitsusele. Kehtivas seaduses on kvalifikatsiooniraamistik kehtestatud kutseseaduse lisaga. Raamistiku kehtestamise volituse Vabariigi Valitsusele andmine loob paindlikuma võimaluse vajadusel raamistikku muuta.

Lõige 3 sätestab kvalifikatsiooniraamistiku arendamise ja ajakohastamise kutseasutuse ülesandena.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

Paragrahv 5 täpsustab kutsesüsteemi struktuuri, määratledes selgelt mõisted „kutsetegevuse valdkond“ ja „kutseala“.

Lõige 1 defineerib kutsetegevuse valdkonna kui tervikliku majandus- või ühiskonnaelu valdkonna, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala.
Lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kutsetegevuse valdkondade loetelu. Ka kehtiva seaduse kohaselt on kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestamine Vabariigi Valitsuse ülesanne.

Kehtivas kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks „kutseala“ mõiste. Uue seaduse lõige 3 määratleb kutseala uue mõistena samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevuse valdkonna osana. Nii kuuluvad õpetamise kutseala sisse õpetaja, kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi kutsetegevused.

Muudatuse eesmärk on luua selgem ja ühtsem raamistik kutsealade ja kutsetegevuse valdkondade määratlemiseks, et toetada kutsesüsteemi läbipaistvust, võrreldavust ja paindlikkust. Muudatused ja täiendused mõistetes aitavad paremini struktureerida kutsete ja kvalifikatsioonide seoseid ning toetavad kutse- ja haridussüsteemi sidusust.

Kutsetegevuse valdkonnad seotakse Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori EMTAK koodidega ja Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori ESCO hierarhia ja koodidega, et tagada ühtne klassifikatsioon ja sidus regulatsioon kutsealade vahel.

Kutsesüsteemi rakendumise analüüs ja OSKA uuringud on näidanud, et senine kutsealade ja valdkondade määratlus on olnud ebaselge ja killustunud. See on raskendanud kutsestandardite koostamist, kutse andmist ja õppekavade arendamist. Uus ja selgem struktuur võimaldab paremat koordineerimist, valdkondlikku planeerimist ja tööjõuvajaduse prognoosimist. Muudatus toetab ka kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite sidumist kvalifikatsiooniraamistikuga ning loob aluse kutsete ja õppekavade süsteemsemaks arendamiseks.

Oodatav mõju
• Õiguslik selgus: kutseala ja kutsetegevuse valdkonna mõisted on üheselt määratletud.
• Süsteemi paindlikkus: võimalus määratleda kutsetasemeid kutsealade kaupa.
• Tõhusam juhtimine: Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatav valdkondade loetelu võimaldab paremat koordineerimist ja strateegilist planeerimist.
• Hariduse ja töömaailma sidusus: kutsealade ja valdkondade selge määratlus toetab õppekavade arendamist ja tööjõuvajaduse seiret.

§ 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

Paragrahv 6 koondab ja täpsustab mõisted, mis varasemalt olid hajutatud mitme paragrahvi vahel: „kutse“, „kutsetase“, „osakutse“ ja „esmakutse“. Muudatusega täpsustatakse nende mõistete tähendust, seotust kutsestandardiga ja kvalifikatsiooniraamistikuga ning lisatakse uus mõiste „esmakutse“.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja selgemalt määratleda kutsesüsteemi kesksed mõisted ning eristada selgelt erinevat laadi kvalifikatsioone (nt töömaailmas antav kutse vs kooli lõpetamisega antav esmakutse).

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega.

Lõige 1 määratleb kutse kutsestandardis kirjeldatud ja kutseandja tõendatud kompetentsusena, mitte pelgalt kutseeksami tulemusena. See rõhutab kutse sisulist seotust kompetentsusnõuetega.

Lõikes 2 defineeritakse kutsetase kvalifikatsiooniraamistiku kaudu, sätestades, et see on kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis määratakse kutsestandardis.

Muudatus loob selgema struktuuri kutsealade sisesele kvalifikatsiooniraamistiku tasemelisele eristusele.

Lõikes 3 määratletakse samaselt kehtiva kutseseadusega, et osakutse on kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul iseseisvat väljundit. Täpsustatakse, et selle tase määratakse kutsestandardis.

Lõikes 4 tuuakse uue mõistena sisse esmakutse (initial professional qualification). Esmakutse viitab õppeasutuse tõendatud kutsekvalifikatsioonile pärast ametialase kompetentsiprofiilil põhineva õppekava läbimist. See loob selge erisuse kooli lõpetamisel saadava esmase kutse ja töömaailma kutse vahel.

Kui õppekava aluseks on kutsestandard, siis sooritatakse kutseeksam ja saadakse kutse. Kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil ja õppija on saavutanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid, siis saadakse õppeasutuse lõpetamisel esmakutse.

Kehtivas seaduses on mõisted osaliselt kattuvad, ebaselged või killustunud. Näiteks „kutse“ ja „kvalifikatsioon“ on määratletud sarnaselt, kuid nende seos kutsestandardiga ja hindamise protsessiga ei ole üheselt mõistetav. Samuti puudub praegu selge erisus töömaailma kutse ning kooli lõpetamisega omandatud kutse vahel, mis on tekitanud segadust kutsetunnistuste kehtivuse ja väärtuse osas.

Esmakutse mõiste toomine seadusesse võimaldab selgelt eristada formaalhariduses omandatud kutsekvalifikatsiooni töömaailma antavast kutsest. See toetab ka kutseõppe reformi, kus vastavalt uuendatud kutseharidusstandardile toimub tööturule siirdumiseks vajalike kutseoskuste hindamine praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksamina ja osade kaupa kogu õppe jooksul.

Õppeasutuses kompetentsiprofiili alusel loodud tasemeõppe õppekava edukal läbimisel omandatakse edaspidi esmane kutsekvalifikatsioon ehk esmakutse. Esmakutset annab õppeasutus ning esmakutse saadakse vaid juhul, kui on tõendatud kõik ametialase kompetentsiprofiili kompetentsusnõuded. Esmakutse andmisel on õppeasutusel kutseandjana vastavalt eelnõu § 16 lõike 2 punktile 2 kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid.

Selleks, et kutsete süsteem oleks arusaadav, eristatakse kaks erinevat kutse liiki: esmakutse ja töömaailma kutse ning kehtestatakse nõuded nende kehtivuse osas. Esmakutse antakse koolilõpetajale edaspidi alati tähtajatult. Esmakutse toetab koolilõpetajate sujuvat üleminekut tööturule ning loob aluse kutse- ja osakutse taotlemiseks tööandjate juures.
Pärast õpingute lõppu ning töökogemuse omandamist on õppijal võimalik karjääri edenedes taotleda kutsestandardil põhinev töömaailma kutse konkursiga valitud kutseandja juures.

Oodatav mõju
• Õiguslik selgus: mõisted on selgelt määratletud ja seostatavad kutsestandardite ning kvalifikatsiooniraamistikuga.
• Hariduse ja töömaailma sidusus: esmakutse mõiste toetab kutseõppe ja töömaailma koostööd ning vähendab dubleerivat hindamist.
• Paindlikkus: osakutse ja kutsetaseme määratlemine võimaldab paremini reageerida tööturu vajadustele.
• Kvalifikatsioonide võrreldavus: selgem seos kvalifikatsiooniraamistikuga toetab rahvusvahelist võrreldavust.

§ 7. Kutsestandard

Paragrahv 7 sätestab kutsestandardi mõiste. Võrreldes kehtiva õigusega ajakohastatakse kutsestandardi määratlust ning viies selle kooskõlla seaduse üldise ülesehitusega, mille kohaselt kvalifikatsioon põhineb kompetentsusel ning kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kaudu.
Kutsestandardi ja kompetentsiprofiili rakendamine sõltub kutseala regulatiivsest iseloomust ning kutse omamise seosest tööturule ligipääsuga. Juhul kui kutse omamine on õigusaktidest tulenevalt nõutav kutsealase tegevuse alustamiseks, selle teostamiseks või kutsealaste hüvede saamiseks, koostatakse kutsestandard ning kutse andmine toimub kutsestandardi alusel.
Lõike 1 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse asjaomasel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel esitatavaid kutsealase kompetentsuse nõudeid. Sätte sõnastust on täpsustatud, et viia see kooskõlla seaduse üldiste mõistetega, mille kohaselt kvalifikatsioon on pädeva asutuse poolt tunnustatud kompetentsus ning kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumi kaudu (§ 3). Muudatus ei ole sisuline – ka varasem regulatsioon hõlmas kutsestandardi puhul nii kutsetegevuse kirjeldust kui ka kompetentsusnõudeid. Täpsustatud sõnastus toob selgemalt esile, et kutsestandard keskendub eelkõige kutsealase kompetentsuse nõuete määratlemisele kvalifikatsiooniraamistiku tasemel ning on aluseks kutse andmisel isiku kompetentsuse hindamisel (§ 6 lõige 1, § 20 lõige 2).
Lõige 2 määratleb kutsestandardi koostamise alused. Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku osalemist tööturul või tööalaste hüvede andmist ja saamist piirab kutse omamise nõue, või juhul, kui tööturu osalistel on selle järele tõendatud vajadus. See hõlmab eelkõige tegevusalasid, kus kutse olemasolu on õigusaktidest tulenev eeltingimus tegutsemiseks või teatud tööülesannete täitmiseks. Kutsestandardi koostamise aluste sätestamine seaduses on vajalik õiguspärasuse tagamiseks. Eesmärk on välistada olukorrad, kus kutsestandardeid koostatakse või hoitakse kehtivana ilma sisulise vajaduseta, ning tagada, et avaliku ressursi kasutamine kutsesüsteemi arendamisel on eesmärgipärane ja põhjendatud.
Kutsestandardi koostamise alusena nähakse ka ette olukorrad, kus vastavad nõuded tulenevad Euroopa Liidu õigusest või selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. See hõlmab eelkõige reguleeritud tegevusalasid, kus kutse olemasolu on õigusaktidest tulenev eeltingimus tegutsemiseks või teatud tööülesannete täitmiseks, mille puhul tuleb tagada kvalifikatsiooninõuete vastavus kehtivatele regulatsioonidele. Sellistel juhtudel ei ole kompetentsiprofiilil põhinev esmakutse piisav kvalifikatsiooni tõendamiseks.
Samuti nähakse ette kutsestandardi koostamise võimalus tööturu osapoolte tõendatud vajaduse korral. Tõendatud vajadus võimaldab arvestada avaliku huvi, ohutuse, tööturu toimivuse ja isiku vara kaitsega olukordades, kus kvalifikatsiooninõuete ühtne määratlemine on vajalik teenuste kvaliteedi, inimeste elu ja tervise, tööjõu liikumise või olulise varakahju vältimise seisukohalt. Samuti tagab see, et kutsestandardite koostamine tugineb tööturu tegelikule vajadusele, valdkondlike ekspertide hinnangule, sektorianalüüsile ja tööandjate põhjendatud ettepanekutele, mitte üksnes ajalooliselt kujunenud praktikale.
Selline regulatsioon tagab tasakaalu vajaliku reguleerimise ja paindlikkuse vahel, võimaldades ühelt poolt kehtestada selged ja usaldusväärsed kvalifikatsiooninõuded olukordades, kus see on vältimatult vajalik (nt avaliku huvi, ohutuse, inimeste elu ja tervise või vara kaitse seisukohalt), ning teiselt poolt vältida ülereguleerimist ja põhjendamatut halduskoormust. Nii aitab säte hoida kutsesüsteemi eesmärgipärase, läbipaistva ja ajakohasena ning võimaldab juhtudel, kus kutsestandard ei ole vältimatult ega tõendatult vajalik, kasutada paindlikumaid, kuid siiski tööturu osapoolte vajadusi arvestavaid lahendusi, näiteks kompetentsiprofiile.

Lõike 3 kohaselt jääb kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestamine jätkuvalt valdkonna eest vastutava ministri pädevusse määruse alusel.

Eelnõus tehtud muudatused lähtuvad kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses tuvastatud probleemidest, mille kohaselt kutsestandarditel põhinev süsteem ei paku piisavat paindlikkust õppekavade loomiseks ega võimalda kiiresti reageerida töömaailma muutuvatele vajadustele. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kutsestandardi iga muudatuse tegemisel kohandada ka tasemeõppe õppekava, mis võib oluliselt pikendada uute oskuste jõudmist õpetamisse. Selle tõttu on tööandjad väljendanud rahulolematust pakutava õppe ajakohasusega.

Lisaks on kutsestandardite liigne keskendumine kindlas ametis vajalikele oskustele takistanud kutsealade ülese või tulevikuperspektiiviga oskuste kirjeldamist ja tunnustamist. Seetõttu jäävad eelnõu kohaselt kutsestandardid alles töömaailmas vajaliku kompetentsuse hindamise alustena ning õppekava aluseks luuakse edaspidi kompetentsiprofiilid.

§ 8. Kompetentsiprofiil

Paragrahv 8 sätestab kompetentsiprofiili kui uue õigustermini kutsesüsteemi osana, mida kehtivas kutseseaduses seni ei esine. Kompetentsiprofiil on alternatiiv kutsestandardile eelkõige reguleerimata kutsealadel, mille puhul puudub vajadus siduda oskuste hindamine ja kirjeldamine formaalse kutse andmise protsessiga, kuid kus töömaailma ja hariduse koostööks on siiski vajalik ühtne kompetentsuste kirjeldamine õppekavade kujundamise alusena. Kompetentsiprofiil ei asenda kutsestandardit juhtudel, kus kutse omamine on õiguslikult nõutav.

Reguleerimata kutsealade puhul kutsestandarditest loobumine ilma alternatiive pakkumata oleks vastuolus töömaailma ootustega, kuna nii kaoks töömaailma ja haridussüsteemi otsene seotus. Näiteks kutsehariduses kaoks enam kui 1200 õppekava alus ning sise- ja välisriiklik võrreldavus ja ülevaade.

Eelnõu lähtub VTK-s (lahendus 3) kirjeldatud vajadusest luua alternatiivne võimalus kutsestandardite asemel või kõrval kasutada töömaailmas vajalike kompetentside süstemaatilist ja ajakohastatud kirjeldust. Kutsestandarditel põhineva süsteemi jäikus, nende aeglane uuendamine ja piiratud sobivus interdistsiplinaarsete või kiiresti arenevate valdkondade puhul takistavad tööjõu oskuste vajaduse piisavalt kiiret kajastumist õppes. Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt loob uue paindlikuma võimaluse tööturu sisendi põhjal õppekavade loomiseks ja arendamiseks, sh mikrokvalifikatsioonide tasandil.

Lisaks võimaldavad kompetentsiprofiilid:
• tähtajatut kehtivust, vältides kutsestandardite sagedast ümbervormistamist;
• indekseerida kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid nii profiili kui selle osade kaupa;
• siduda hariduse ja töömaailma ootusi, andes sisendi nii üld-, kutse- kui kõrghariduseõppekavadele ning karjääriplaneerimise tööriistadele;
• siduda ESCO klassifikatsiooniga ja toetada OSKA seire ja analüüside rakendamist.




Joonis 1. Kompetentsiprofiilide kujundamise ja seoste näidismudel ehitusvaldkonnas

Kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele üleminek kavandatakse järk-järgult, alustades uuendamist vajavatest kutsestandarditest. Hinnatakse, kas kutsestandardid on aluseks mõnele õppekavale ja kas toimub töömaailma kutseandmine. Kui mõlemad kriteeriumid ei ole täidetud, siis ei looda ka kompetentsiprofiili. Kõik kutsestandardid, millel ei ole tööle siirdumiseks formaalseid kvalifikatsiooninõudeid, kuid mis on õppekavade aluseks, vaadatakse üle OSKA analüüside alusel koos valdkondlike eksperdikogude, õppeasutuste ning sotsiaalpartneritega. Selgitatakse välja, kas on vajadust luua kompetentsiprofiil või mitte.

Lõigetes 1 ja 2 määratletakse kompetentsiprofiil kui ameti, kutseala või kutsetegevuse valdkonna põhine kompetentside kirjeldus asjaomastel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel või tasemetel. Kompetentsiprofiilil on oluline roll õppekavade loomisel, eelkõige tasemehariduses ja täiendkoolituses, mis võimaldab koondada töömaailmas olulised pädevused paindlikumalt ja valdkondade ülesemalt kui seni kasutuses olnud kutsestandard.

Lõige 3 täpsustab, et ehkki kompetentsiprofiil võib olla koostatud nii kitsamalt ametile kui laiemalt kutsealale või tegevusvaldkonnale, antakse esmakutse vaid konkreetse ameti kõigi kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud ametialases kompetentsiprofiilis.

Lõige 4 lõige määratleb, et kompetentsiprofiilidele kehtivad samad kvaliteedi- ja koostamisnõuded kui kutsestandarditele, mis tagab kutsestandardiga võrreldava usaldusväärsuse ja metodoloogilise tugevuse, kuna nende koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister.

Oodatav mõju:
Muudatusega kaasneb oluline positiivne mõju õppijatele, koolitajatele, haridusasutustele, tööandjatele ja kutseasutusele. Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt suurendab haridussüsteemi paindlikkust ja reageerimisvõimet tööturu muutuvatele vajadustele, toetab elukestvat õpet, vähendab bürokraatiat kutsestandardite uuendamisel ja annab ühtlasi usaldusväärse, kuid paindliku tööriista õppekavade loomiseks.

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

Paragrahv 9 reguleerib mikrokvalifikatsiooni.

Lõikes 1 käsitletakse mikrokvalifikatsiooni täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, st see on määratletud kui täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele.

Lõige 2 sätestab, et mikrokvalifikatsioon võib kuuluda suurema kutsekvalifikatsiooni koosseisu või olla eraldiseisev, võimaldades selgelt piiritletud oskuste ja teadmiste omandamist ning tunnustamist kooskõlas kutse- ja oskusseaduses sätestatuga. See tagab ühtse õigusliku raamistiku ning seob mikrokvalifikatsioonid kutse- ja osakutse andmise süsteemiga, toetab elukestva õppe ja paindlike õpiteede arengut, võimaldades õppijatel ja töötajatel omandada tööturul nõutavaid kompetentse ka väiksemate õpiüksustena.

Mikrokvalifikatsioonide õiguslik reguleerimine kutse- ja oskusseaduses annab võimaluse reageerida tööturu arengutele kiiremini ja paindlikumalt, pakkudes õppijatele ning tööandjatele väiksema mahuga, kuid töömaailmas rakendatavaid ja väärtuslikke õpiväljundite kogumeid.

Muudatuse rakendamine suurendab õppijate võimalusi valida paindlikke ja eesmärgipäraseid õpiteid, sh koguda ja kombineerida mikrokvalifikatsioone vastavalt isiklikele ja tööturu vajadustele. Samas annab see õppijatele kindluse, et mikrokvalifikatsiooniõppes omandatud kompetentsus on tööturul nõutud ja tunnustatud. Tööandjate vaates paraneb ligipääs spetsiifiliste oskustega tööjõule ning kiireneb tööjõu oskuste ajakohastamine. Haridussüsteemis tekib võimalus siduda mikrokvalifikatsioonid nii tasemeõppe kui täienduskoolitusega, mis lihtsustab uute õppekavade loomist ja olemasolevate täiendamist ilma kogu kutsekvalifikatsiooni muutmata.

Mikrokvalifikatsioonide sidumine kvalifikatsiooniraamistikuga tagab nende läbipaistvuse ja rahvusvahelise võrreldavuse, soodustades nii õppijate mobiilsust kui ka Eesti tööjõu konkurentsivõimet.

2. peatükk
Kutse- ja oskussüsteemi osalised

Eelnõu peatükis 2 kirjeldatakse kutse- ja oskussüsteemi osalisi ning nende ülesandeid. Võrreldes varasema kutseseadusega on kutsesüsteemi osaliste ring ning nende ülesanded märkimisväärselt muutunud. Senise kutsesüsteemi probleem on erinevate kogude paljusus ning neile erinevate regulatsioonidega antud ülesannete mitmekesisus, mis muudab kutsesüsteemi ebaefektiivseks ja protsessid ajamahukaks.



Joonis 2. Kutsesüsteemi osalised vastavalt kehtivale kutseseadusele

Senise süsteemi haldamine ei ole otstarbekas, sest põhjustab dubleerimist ja ebaefektiivset ressursikasutust nii kaasatud inimeste kui ka aja ja rahaliste vahendite osas. OSKA süsteemi on alates selle loomisest arendatud kutsesüsteemi kõrval küllaltki sõltumatult oma juhtimis- ja rahastamismudeliga. Samas on nii kutsenõukogud kui ka OSKA valdkondlikud eksperdikogud seotud oma valdkonna tööjõu oskuste vajaduse kirjeldamise ja hindamisega, mistõttu võivad nende tegevused kohati kattuda. Lisaks osalevad kogudes osaliselt samad isikud.

Eelnõuga vähendatakse kutsesüsteemi osaliste arvu ning täpsustakse nende ülesanded, et suurendada selgust, mh haldusotsuste vastuvõtmisel.

Joonis 3. Kutse- ja oskussüsteemi osalised vastavalt kutse- ja oskusseaduse eelnõule.

Kutseasutusele lisanduvad uued tööülesanded seavad senisest veelgi olulisemale kohale kvaliteedi tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olemasolu asutuses. Kutseasutuse tööprotsesside ja töö kvaliteedist hakkavad suuremal määral sõltuma kogu süsteemi usaldusväärsus, tõhusus ja läbipaistvus.

Eelnõuga kaovad kehtivas süsteemis haldusorgani rolli täitnud kutsenõukogud ning nende ülesanded jaotatakse süsteemi teiste osapoolte vahel. Haldusotsuste vastuvõtmist puudutavad ülesanded liiguvad õigusselguse tagamise huvides kutseasutuse pädevusse.


Joonis 4. Kutsenõukogu ülesanded, mis kavandatakse jaotada kutseasutuse ja valdkondlike eksperdikogude vahel.

§ 10. Kutseasutus

Paragrahv 10 määratleb kutseasutuse mõiste, pädevuse ja ülesanded ning reguleerib valdkonna eest vastutava ministri õigust delegeerida kutseasutuse funktsioone halduslepingu alusel. Sätte eesmärk on tagada kutsesüsteemi ja oskuste süsteemi terviklik juhtimine, läbipaistvus ning töömaailma ja haridussüsteemi sidusus. Võrreldes kehtiva seadusega ühendatakse paragrahvides 6 ja 7 toodud kutseasutuse definitsioon ning kutseasutuse ülesanded.

Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt kehtiva seadusega, et kutse- ja oskussüsteemi eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium, mis täidab kutsesüsteemi strateegilist juhtimisrolli. Selle kaudu tagatakse, et kutsesüsteemi arendamine on otseselt seotud riikliku haridus- ja tööturupoliitikaga ning vastab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärgile luua õppimisvõimalused, mis lähtuvad ühiskonna ja töömaailma vajadustest.

Lõike 2 kohaselt säilib valdkonna eest vastutava ministri õigus sõlmida haldusleping kutseasutuse ülesannete täitmiseks halduskoostöö seaduse alusel. Seejuures tuleb arvestada, et seaduses sätestatud ülesannete kataloog moodustab tervikliku avalik-õigusliku funktsiooni, mille keskmes on kutse- ja oskussüsteemi kujundamine, reeglite kehtestamine, nende rakendamise korraldamine ning järelevalve.

Ülesannete loetelu hõlmab muuhulgas:
• kutse- ja oskussüsteemi arendamist ja rakendamist;
• kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite metoodika väljatöötamist ja kehtestamist;
• kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamist;
• kutseandjate valimist;
• kutse andmise korra, tasu aluste ja kulude arvestamise põhimõtete kehtestamist;
• haldusjärelevalve teostamist;
• süsteemi toimimiseks vajalike nõukogude ja eksperdikogude moodustamist ning nende töö korraldamist.

Need ülesanded ei ole oma olemuselt teenuste pakkumine turul, vaid kujutavad endast avaliku võimu teostamist ja riigi hariduspoliitiliste eesmärkide elluviimist. Tegemist on normatiivse, korraldava ja järelevalvelise tegevusega, millel on üldine ja siduv mõju. Selliseid ülesandeid ei täideta turutingimustel ega konkureerivas keskkonnas ning nende täitmise eesmärk ei ole majandusliku kasu saamine.

Ka juhul, kui mõne ülesandega kaasneb tasu kehtestamine (nt kutse taotlemise või taastõendamise tasu), ei muuda see tegevuse olemust majandustegevuseks. Tasu määratakse avalik-õiguslikul alusel ning see on seotud kulude katmisega, mitte hinnakujundusega turul. Samuti ei tegutse ülesannete täitja iseseisva turuosalisena, vaid täidab seadusest tulenevat avalikku kohustust riigi nimel ja riigi vastutusel.

Sellest tulenevalt on põhjendatud sätestada, et halduslepingule ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13, mis näeb ette riigihangete seaduse kohaldamise. Riigihanke regulatsioon on suunatud olukordadele, kus riik soetab turult kaupu või teenuseid. Käesoleval juhul ei ole tegemist teenuse ostmisega turult, vaid avaliku ülesande täitmise korraldamisega. Hanke kohaldamine looks eksliku mulje, nagu oleks tegemist majandustegevusega või turuteenuse ostmisega, ning ei vastaks ülesannete tegelikule sisule.

Võimalus volitada ülesannete täitmine eraõiguslikule juriidilisele isikule ei muuda nende ülesannete õiguslikku olemust. Delegeerimise korral säilib riigi järelevalve, otsustusõigus ja vastutus. Eraõiguslik vorm ei muuda avalikku ülesannet turutegevuseks. Vastupidi – selge õiguslik alus ja riigi järelevalve tagavad, et kutse- ja oskussüsteem toimib ühtselt, läbipaistvalt ja avalikes huvides.

Haldusülesannete volitamisel arvestatakse ka halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

Esiteks peab olema ülesannete täitmine eraõigusliku juriidilise isiku poolt majanduslikult põhjendatud. Kutse- ja oskussüsteemi arendamine eeldab valdkondadeülest ekspertiisi, sidet tööandjate ja erialaliitudega ning paindlikku töökorraldust. Ülesannete täitmine eraõigusliku juriidilise isiku vormis võimaldab kasutada olemasolevat kompetentsi ja organisatsioonilist võimekust, vältides paralleelse haldusstruktuuri loomist riigiaparaadis.

Teiseks ei tohi halvendada volitamine ülesannete täitmise kvaliteeti. Senine praktika on näidanud, et ülesannete täitmine sihtasutuse kaudu tagab järjepidevuse ning koostöö erinevate osapooltega. Riigi järelevalve ja halduslepingu tingimused võimaldavad kvaliteedinõudeid selgelt määratleda ja kontrollida.

Kolmandaks ei tohi ülesannete delegeerimine kahjustada avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Riigil säilib järelevalvepädevus ja vastutus.

Kehtiva seaduse alusel täidab kutseasutuse ülesandeid halduslepingu alusel Sihtasutus Kutsekoda. Kavandatava seaduse jõustumisel jätkab kutseasutuse ülesannete täitmist halduslepingu alusel samuti Sihtasutus Kutsekoda, mille on asutanud Eesti Vabariik koos kutse- ja töömaailma esindusorganisatsioonidega – Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Põhikirja kohaselt on sihtasutuse eesmärk panustada ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisesse ja arendamisse, sh kutse- ja oskussüsteemi toimimise toetamine.

Kokkuvõttes on ülesannete kataloog käsitatav tervikuna riigivõimu teostamisena. Halduslepingu sõlmimine on vahend nende ülesannete täitmise korraldamiseks, mitte majandustegevuse tellimiseks.

Lõikes 3 on määratletud kutseasutuse põhifunktsioonid. Need on laienenud võrreldes kehtiva kutseseadusega, koondades osad varasemalt kutsenõukogude ja kutsenõukogude esimeeste kogu pädevuses olnud ülesanded ühe institutsiooni alla. Muudatuse eesmärk on suurendada otsustusprotsesside selgust ja halduslikku tõhusust, vähendades dubleerimist ja ebavajalikku administreerimist.

Lõike 3 punktis 1 laiendatakse kutseasutuse ülesannet arendada ja rakendada kutse- ja oskussüsteemi tervikuna. Uue seaduse kohaselt on kutsesüsteemi lahutamatu osa ka oskuste süsteem, mis hõlmab oskuste vajaduse seiret ja analüüsi (OSKA). Kutseasutuse rolli laiendamine oskuste süsteemi rakendamisele võimaldab kujundada tervikliku ja andmepõhise lähenemise tööjõupoliitikale.

Lõike 3 punktis 2 luuakse selge õiguslik alus kutseasutusele tööjõu- ja oskuste arendamise uuringute läbiviimiseks. Eelnõu defineerib selgelt kutseasutuse rolli tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimise prognoosi ning seire süsteemi OSKA uuringute läbiviijana ning vastavate uuringute alusel ettepanekute tegijana poliitika kujundamise eesmärgil.

Lõike 3 punktiga 3 määratletakse sarnaselt kehtiva seadusega, et kutseasutusel on kohustus ühtsete dokumendivormide väljatöötamiseks ja kehtestamiseks. Ühtsete dokumendivormide kasutamine tagab süsteemi läbipaistvuse, ühtlustatud menetluse ja andmete võrreldavuse kutse- ja oskustasandil.

Lõike 3 punktis 4 saab kutseasutus ülesande lisaks kutsestandarditele ka kompetentsiprofiilide metoodika loomiseks ja kehtestamiseks. Ühtne metoodika tagab, et kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid koostatakse võrreldavalt, järgides samu põhimõtteid ning tagatud on koostamise aluste läbipaistvus kõigile osapooltele. Metoodikaga tagatakse kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamisel sidusus tööandjate, koolide ja ekspertide vahel. Kutseasutus vastutab ka metoodika uuendamise eest vastavalt vajadusele ning uuendatud metoodika kinnitamise järel osapoolte uuendustest teavitamise eest.

Lõike 3 punkti 5 kohaselt koostab, uuendab ja kehtestab kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid kutseasutus kaasates sellesse protsessi eksperte vastavalt kehtestatud metoodikale. Kehtiva seaduse alusel toimus kutsestandardite koostamise algatamine kutsenõukogude esimeeste kogu otsusel, misjärel kutsenõukogu moodustas kutsestandardi koostamiseks töörühma ning pärast haldusorganina ka kinnitas kutsestandardi. Kutseasutusel oli kohustus kogu protsessi toetada ja korraldada. Muudatusega optimeeritakse ja lühendatakse protsessi oluliselt, andes otsuse tegemise õigus koos vastutusega kutseasutusele.

Kutseasutus on eelnõu kohaselt kohustatud kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel arvestama valdkondlike eksperdikogude ettepanekuid ja eksperthinnanguid, tagamaks töömaailma sisulise kaasatuse ning tööturu vajadustele vastavate kompetentsusnõuete kujundamise.

Kuigi otsuste tegemisel ei saa kutseasutus mööda valdkondlike eksperdikogude hinnangutest, on kutseasutusel kui haldusorganil kohustus tagada otsuste kooskõla õigusaktidega. Näiteks kui väljatöötatud kutsestandard võimaldaks põhjendamatult piirata elukutse- või ettevõtlusvabadust või oleks vastuolus kehtiva õigusega, tuleb kutseasutusel jätta see kehtestamata või keelduda vastavas osas ettepanekut arvesse võtmast.

Samas on valdkondlike eksperdikogude arvamus olulise tähtsusega ning sellest kõrvalekaldumine eeldab mõjuvat põhjust. Kui kutseasutus ei arvesta valdkondliku eksperdikogu ettepanekut või eksperthinnangut täielikult või osaliselt, tuleb see selgelt ja põhjendatult otsuses välja tuua, sh selgitada, milles seisneb vastuolu õigusaktidega, proportsionaalsuse põhimõttega või avaliku huviga.

Selline lähenemine tagab ühelt poolt töömaailma tegeliku kaasamise ja sisendi arvestamise ning teiselt poolt kutseasutuse lõppvastutuse kutsestandardite õiguspärasuse, põhjendatuse ja kooskõla eest kehtiva õigusega, suurendades süsteemi õigusselgust ja läbipaistvust.

Eelnõu kohaselt (§ 10 lg 2) võib kutseasutuse ülesandeid volitada täitma halduslepingu alusel eraõigusliku juriidilise isiku. Sellisel juhul täidab eraõiguslik isik avalikku ülesannet ning teostab täidesaatvat riigivõimu, millele kohaldub avalik-õiguslik regulatsioon, sh haldusmenetluse seadus ning haldusjärelevalve. Seega ei ole tegemist riigivõimu teostamisega väljaspool avalikku kontrolli, vaid seaduse alusel korraldatud haldusülesande täitmisega.

Kutsestandardite kehtestamine on üks kutseasutuse ülesannetest. Kutsestandardi kehtestamine PS §-s 29 tagatud õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset ulatuses, milles kutsealal tegutsemine eeldab kutse olemasolu ning vastavust kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidele.

Sellise piirangu eesmärk on tagada kutsetegevuse kvaliteet, ohutus ja usaldusväärsus ning kaitsta avalikke hüvesid, sealhulgas isikute elu ja tervist, vara ning teenuste kvaliteeti. Samuti toetab regulatsioon kvalifikatsioonide võrreldavust ja tööturu toimimist. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega.

Kutsestandardite kasutamine on sobiv meede, kuna see võimaldab määratleda konkreetse kutse jaoks vajalikud kompetentsid ning tagada, et kutset omavad isikud vastavad nõutavale tasemele.

Eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt leebemate vahenditega. Kutsealade mitmekesisuse ja kiire arengu tõttu ei ole võimalik ega otstarbekas kehtestada kõiki konkreetseid kompetentsinõudeid seaduse tasandil. Kutsestandardite kaudu saab nõudeid ajakohastada paindlikult ning erialaspetsiifiliselt.

Riive ei ole ülemäärane. Seadus sätestab kutsesüsteemi põhialused ning kutse andmise üldtingimused, samas kui kutsestandardid täpsustavad, millistele kompetentsidele peab isik vastama, et täita seaduses sätestatud kutse andmise tingimusi. Kutsestandardite koostamine ja kohaldamine toimub avaliku ülesande täitmise raames ning riigi järelevalve all. Isikule on tagatud menetluslikud õigused ning võimalus vaidlustada kutse andmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus. Seega on riive intensiivsus piiratud ning tasakaalus taotletava eesmärgiga.

Kutsestandardite kaudu kvalifikatsiooninõuete sisustamine on proportsionaalne ning kooskõlas PS §-ga 29 ja PS § 3 lõikest 1 tuleneva olulisuse põhimõttega.

Lõike 3 punkti 6 alusel viib kutseasutus läbi avaliku konkursi kutseandja valimiseks, kui on täidetud eelnõu § 13 lõike 2 tingimus. Avaliku konkursi läbiviimisel järgib kutseasutus eelnõu § 14 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrust, mis kehtestab täpsema korra ja nõuded antud konkursi läbiviimiseks. Kutseasutus on erapooletu asutus, mis hindab konkursil osalejate nõuetele vastavust. Kehtiva seaduse kohaselt valib kutsenõukogu konkursi alusel kutseandja, kuid seal on tihti samade organisatsioonide esindajad, kes konkureerivad kutseandjaks ning täielik huvide konflikti puudumise tagamine on keerukas Kui varem viis kutseasutus läbi kutseandja konkursi ning valmistas ette materjalid kutsenõukogule, mis tegi kutseandja valiku otsuse, siis muudatuse tulemusena teeb edaspidi kutseasutus otsuse kutseandja õiguste andmiseks. Kutseasutus kaasab kutseandjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutseandjana tegutseda.

Lõike 3 punkti 7 alusel saab kutseasutus ülesandeks kutse andmise korra kehtestamise kutseandja avalikul konkursil osalenud ning edukaks osutunud kutseandja ettepanekul. Kehtiva seaduse alusel kinnitas kutse andmise korra ja selle muudatused kutsenõukogu. Muudatusega tuuakse vastav ülesanne kutseasutuse pädevusse seoses kutsenõukogude kui haldusorganite kaotamisega süsteemist. Kutseasutus kontrollib kutse andmise korra kehtestamisel, et see on vastavuses kutse- ja oskusseadusega ning tagab kõigile kutse taotlejatele ligipääsu kutse taotlemisele. Juhul kui kutseandjal on mõjuvatel põhjustel oma tegevuse käigus vaja kutse andmise korda muuta, teeb ta vastava ettepaneku kutseasutusele, mis kehtestab kutse andmise korra muudatused. Kui ühele kutsele valitakse avaliku konkursi tulemusena mitu kutseandjat, tagab kutseasutus, et kõik järgivad sama kutse andmise korda, tagades seeläbi kõigi kutse taotlejate võrdse kohtlemise.

Lõike 3 punkti 8 alusel kehtestab sarnaselt kehtivale seadusele kutseasutus kulude kalkulatsiooni vormi.

Lõike 3 punkti 9 alusel saab kutseasutuse ülesandeks kehtestada kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasud. Kehtiva seaduse alusel on kutse andmise tasud kinnitanud kutsenõukogu. Kutse andmisega seotud kulud kalkuleerib sarnaselt kehtiva seadusega kutseandja või avalikul konkursil kutseandja õigust taotlev isik ning esitab need kutseasutusele kehtestamiseks. Kutseasutus kontrollib kutseandja kalkuleeritud kutse andmise tasusid, kas need vastavad kehtivale kulude kalkulatsiooni vormile ning on põhjendatud.

Lõike 3 punkt 10 kirjeldab sarnaselt kehtivale seadusele kutseasutuse ülesannet teostada haldusmenetluse seaduse alusel haldusjärelevalvet avaliku konkursiga valitud kutseandjate tegevuse üle. Haldusjärelevalve tagab kutseandjate tegevuse vastavuse seadusest tulenevatele nõuetele, samuti tugevdab kutse andmise kvaliteeti ja kutsetunnistuste usaldusväärsust. Kehtiva seaduse alusel oli kutseasutuse ülesanne teostada haldusjärelevalvet ka kutsenõukogude üle ning kutsenõukogude kaotamisega kaob ka kutseasutuse vastav ülesanne, mistõttu väheneb kutseasutuse koormus haldusjärelevalve teostamisel.

Lõike 3 punkt 11 sätestab, et kutseasutuse ülesanne on kokku kutsuda ja tehniliselt korraldada Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu (edaspidi TON) tööd järgides seejuures Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud TON töökorda. TON-i koondatakse senised OSKA koordinatsioonikogu ning kutsenõukogude esimeeste kogu ülesanded, mis puudutasid kutsenõukogude tegevuse koordineerimist. Kahe erineva, süsteemis eraldi asetseva juhtkogu koondamine tagab kutse- ja oskussüsteemis eri huvirühmade sisulise kaasamise ning OSKA analüüside tihedama seostamise kutsesüsteemi arendamisega.

Lõike 3 punkti 12 alusel saab kutseasutuse ülesandeks valdkondlike eksperdikogude (VEK) moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning tegevuse lõpetamine. Eksperdikogude moodustamisel juhindub kutseasutus eelnõu § 12 lõikes 4 viidatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Valdkondlike eksperdikogude kaudu tagatakse eri huvirühmade sisuline kaasamine kutse- ja oskussüsteemi ning tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi, samuti kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kirjeldamisse.

Lõike 3 punkti 13 alusel on kutseasutuse ülesandeks täiendavate teabehalduse nõuete kehtestamine kutse andmise menetluses. Kutseasutus tegutseb avaliku ülesande täitjana ning talle kohaldub seega avaliku teabe seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused teabehalduse nõudeid.“ Samad üldised nõuded kehtivad ka kutseandjatele kutse andmise menetluses.

Sätte eesmärk ei ole dubleerida üldkohaldatavaid teabehalduse norme ega panna kutseasutusele või kutseandjatele uusi üldisi teabehalduse kohustusi, vaid anda kutseasutusele selge õiguslik alus kehtestada menetluse eripärast tulenevaid täiendavaid nõudeid, mis on vajalikud kutse andmise menetluse läbipaistvuse, jälgitavuse ja ühtse korralduse tagamiseks. Täiendavad nõuded võivad hõlmata muu hulgas kutse andmise menetluses tekkivate dokumentide ja teabe vormistamist, säilitamist, edastamist ja arhiveerimist, arvestades kutsesüsteemi eripära ning haldusjärelevalve vajadusi.

Isikuandmete töötlemise ja säilitamise osas ei anna käesolev säte kutseasutusele pädevust kehtestada iseseisvaid säilitustähtaegu. Isikuandmete säilitamise maksimaalsed tähtajad on sätestatud kutse- ja oskusseaduse §‑s 27, millest kutseasutuse poolt kehtestatavad täiendavad teabehalduse nõuded ei või kõrvale kalduda.

Lõike 3 punktide 14 ja 15 kohaselt on kutseasutuse ülesandeks kutse- ja oskussüsteemi tutvustamine, nõustamine ja koolituste läbiviimine. Ülesanne sisaldab nii kutsete süsteemi kui ka kutseasutuse teostatavat tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning seire tulemuste tutvustamist ja selgitamist erinevatele osapooltele riigisiseselt ning rahvusvaheliselt. Mitmetes kehtivates õigusaktides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuded on seotud kutseseaduse alusel kutse omamisega, mis seob kutsesüsteemi mitmete erinevate ministeeriumite haldusalaga ning majanduse tegevusvaldkondadega. Süsteemi õiguspäraseks rakendamiseks on kutseasutuse ülesandeks süsteemiga seotud osapoolte sh erinevate kvalifikatsiooninõudeid kehtestavate või nende täitmist jälgivate asutuste, kutseandjate, õppeasutuste, karjäärinõustajate jne nõustamine ja koolitamine. Samuti on vajalik nõustamine ning koolitus tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning seire tegevuste korrektseks teostamiseks, kuna analüüside tulemused on sisendiks erinevatele poliitika kujundamise tegevustele sh koolituspakkumise kavandamisele.

Kutse- ja oskussüsteemi alane nõustamine ning koolituse korraldamine on käsitatav avaliku ülesande täitmise osana ega kujuta endast majandustegevust. Tegemist on süsteemi rakendamise ja ühtse arusaama tagamisele suunatud tegevustega, mis on lahutamatult seotud kutsestandardite, menetluste ja nõuete kohaldamisega. Nimetatud tegevus ei toimu turutingimustel ega konkureerivas keskkonnas. Nõustamine ja koolitused on suunatud süsteemis osalejatele (nt kutseandjad, eksperdikogude liikmed) ning nende eesmärk on tagada õigusaktidest ja kehtestatud standarditest tulenevate nõuete ühetaoline rakendamine. Teenust ei pakuta vabaturul üldise tasulise koolitus- või konsultatsiooniteenusena ega kujundata hinda turupõhiselt.

Rahvusvaheliselt on kutse- ja oskussüsteem seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitusega17(EQF), Euroopa Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga ESCO, Euroopa Komisjoni Europassi otsuse18 rakendamisega ning Euroopa kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga19. Seetõttu on info jagamine ning kutse- ja oskussüsteemi tutvustamine oluline, et tagada süsteemi erinevate osade õiguspärane rakendamine laiemalt.

Lõike 3 punkti 16 alusel on kutseasutus Euroopa Liidu oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud algatuste elluviija. Punktiga laiendatakse kutseasutuse ülesannet, milleks kehtivas seaduses on Europassi Keskuse töö korraldamine Euroopa Liidu teiste kutse- ja oskuste poliitika alaste algatustega seotud tegevuste elluviijana Eestis. Sätte eesmärk on siduda Eesti kutse- ja oskussüsteem paremini erinevate Euroopa Liidu oskuste poliitikatega ning anda kutseasutusele piisav õiguslik alus nende poliitikate elluviimisel. Rahvusvaheliselt on kutse- ja oskussüsteem seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitusega (EQF), Euroopa Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga ESCO, Euroopa Komisjoni Europassi otsuse rakendamisega. Kutseasutus on ka antud Euroopa algatuste elluviija ning kontaktpunkt Eestis. See suurendab Eesti kvalifikatsioonisüsteemi läbipaistvust ja võrreldavust Euroopa tasandil. Lisaks juba märgitud olemasolevatele algatustele on Euroopa Liit märtsis 2025 võtnud vastu Oskuste Liidu poliitikadokumendi, milles märgitakse oskuste poliitika olulisust, sealjuures oskuste prognoosi vajadust ning oskuste paremat ülekantavust.

Lõike 3 punktis 17 on sarnaselt kehtiva seadusega kutseasutusel kohustus täita muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole otseselt välja toodud käesolevas paragrahvis esitatud loetelus, kuid mille täitmine on õiguspärase tegevuse tagamiseks vajalik.

Lõikega 4 täpsustatakse uuringutes isikuandmete töötlemise õiguslikku alust olukorras, kus kutseasutuse ülesannete täitmine on halduslepingu alusel antud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kutseasutusele on seadusega pandud avalikud ülesanded, sealhulgas tööjõu ja oskuste prognoosi ning muude riiklike analüüside ja uuringute tegemine, mille tulemusi kasutavad riigiasutused poliitikakujundamisel. Nende ülesannete täitmine võib toimuda kas kutseasutuse enda poolt või halduslepingu alusel volitatud täitja kaudu.
Lõike 4 eesmärk ei ole anda eraõiguslikule juriidilisele isikule poliitika kujundamise pädevust ega muuta teda täidesaatva riigivõimu asutuseks organisatsioonilises tähenduses. Sättega selgitatakse, et halduslepingu alusel volitatud isik tegutseb kutseasutusele pandud avaliku ülesande täitjana ning võib selle ülesande raames töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud tähenduses. Tegemist on poliitikakujundamise aluseks oleva uuringu läbiviimisega, samas kui poliitilised otsused ja uuringu tulemuste kasutamine jäävad pädevale riigiasutusele.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu

Paragrahv 11 sätestab Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu (TON) moodustamise, koosseisu ja ülesanded. Tegemist on uue institutsiooniga, mille loomise eesmärk on tagada kutsesüsteemi, tööjõu- ja oskuste arendamise poliitikate ning elukestva õppe korralduse parem koordineeritus riigi tasandil. Kehtiva kutseseaduse alusel on kutsesüsteemi juhtimisel olnud kaks paralleelset kogu, milleks on OSKA koordinatsioonikogu ning kutsenõukogude esimeeste kogu. See on loonud olukorra, kus senine tööjaotus kutsenõukogude, kutsenõukogude esimeeste kogu, OSKA eksperdikogude ja OSKA koordinatsioonikogu vahel on olnud killustunud, mis on takistanud oskuste ja tööjõuvajaduse prognoosi sidumist poliitika kujundamise ja ressursside planeerimisega.

Eelnõuga luuakse üks kutse- ja oskussüsteemi juhtnõukogu, mis säilitab erinevate majanduse tegevusvaldkondade kaasatuse kutse- ja oskussüsteemi juhtimisse kõrgel esindustasemel. Samas aitab kutse- ja oskussüsteemi toomine ühe juhtorgani alla integreerida paremini seni kahte paralleelselt eksisteerinud suunda tööjõu vajaduse ja oskuste prognoosi analüüsimisel ning tööturul vajaliku kompetentsuse kirjeldamisel.

Nõukogul on süsteemne roll kutse- ja oskussüsteemi kujundamisel. Seetõttu on põhjendatud selle organi põhiülesannete ja -raamistiku sätestamine seaduse tasandil, et tagada õigusselgus, läbipaistvus ning süsteemi stabiilsus.

Lõike 1 kohaselt moodustab Vabariigi Valitsus Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ning kinnitab selle koosseisu ja töökorra. Lõikes 2 on esitatud TON liikmete üldine kirjeldus. Tulenevalt seatud eesmärgist moodustab Vabariigi Valitsus TON-i tööjõu, hariduse, teaduse ja majanduse valdkondlike institutsioonide esindajatest, kelle kaudu tagatakse tööandjate, töövõtjate, haridusasutuste ja avaliku sektori laiapõhjaline kaasatus kutse- ja oskussüsteemi juhtimisse.

Lõikes 3 kirjeldatakse nõukogu peamisi ülesandeid. Nõukogu täidab strateegilise tasandi koordineerimis- ja nõustamisfunktsiooni, esitades ettepanekuid haridus- ja tööturupoliitika kujundajatele kutse- ja oskussüsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja rakendamiseks. Samuti annab nõukogu soovitusi Vabariigi Valitsusele ning teistele haridus- ja töövaldkonna institutsioonidele inimeste teadmiste, oskuste ja kvalifikatsioonide arendamise otsuste tegemisel.

Nõukogu ülesandeks on lisaks ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning oskuste seire ja prognooside koondamine ning strateegiliste prioriteetide seadmine oskuste vajaduse analüüsi ja seire valdkonnas. Samuti teeb nõukogu ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete kavandamiseks, tööandjate ja haridusasutuste koostöö edendamiseks ning õppe- ja koolituskohtade kavandamiseks taseme- ja täiendõppes.

Eelnõu loob aluse nõukogu kui poliitikate ülese ja sektorite vahelise ekspertnõukogu rolli täitmiseks, mis toetab valitsust ja haridusvaldkonna eest vastutavat ministrit strateegilistes otsustes tööjõu ja oskuste arendamisel. Nõukogu tegevus tagab, et riiklik tööjõu- ja oskuste poliitika lähtub kooskõlastatud, andmepõhisest ja pikaajalisest vaatest, tugevdades seeläbi Eesti konkurentsivõimet ja elukestva õppe süsteemi toimimist.

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

Paragrahv 12 sätestab valdkondlike eksperdikogude (VEK) loomise, ülesehituse ja ülesanded. Tegemist on uue institutsionaalse lahendusega, mille eesmärk on ühendada senised kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud ühtseks süsteemiks, et vähendada otsustus- ja nõuandestruktuuride killustatust kutse- ja oskussüsteemis ning tugevdada töömaailma ja hariduse koostööd. Senine süsteem on olnud killustatud kahe paralleelse struktuuri ehk kutsenõukogude ja OSKA eksperdikogude vahel, mille ülesanded on osaliselt kattunud. See on vähendanud töömaailma sisendi tõhusust hariduse ja kvalifikatsioonipoliitika kujundamisse. Samuti on mitmel juhul kogudes olnud kaasatud samad isikud20, mis suurendab asjatult kaasatud ekspertide töökoormust ning kahandab motivatsiooni panustada.

Eelnõuga kavandatud muudatused ühendavad senised kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud ühtseks valdkondlikuks eksperdikoguks (VEK), mille eesmärk on optimeerida osapoolte kaasamist ning muuta tööprotsessid selgemaks ja tõhusamaks. Kehtiva õiguse kohaselt on kutsenõukogud täitnud haldusorgani ülesandeid, kuid kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav, kuna haldusotsuste ettevalmistamine ja menetluslikud toimingud on toimunud kutseasutuse poolt ning kutsenõukogu roll on olnud valdavalt formaalne otsuste kinnitamine.

Õigusselguse suurendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks nähakse eelnõuga ette, et VEK-id ei tee edaspidi haldusotsuseid, vaid tegutsevad kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu nõustava koguna. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Uus mudel võimaldab ühtlasi paremini kasutada OSKA analüüside tulemusi kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide arendamisel ning tugevdab tööjõuvajaduse analüüsi ja kompetentsusnõuete kujundamise vahelist seost. VEK-ide töö tulemused on sisendiks nii kutseasutusele kui ka Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogule, toetades riikliku oskuste poliitika kujundamist andmepõhiselt ja koostöiselt.

Lõike 1 kohaselt tegutsevad valdkondlikud eksperdikogud kutseasutuse juures ning koosnevad tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest. Nii tagatakse töömaailma ja haridusvaldkonna partnerite laiapõhjaline ja sisuline kaasatus kutse- ja oskussüsteemi arendamisse. VEK-id täidavad kutseasutuse ning Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu nõustava kogu rolli.

Lõikes 2 määratletakse valdkondlike eksperdikogude põhieesmärk, milleks on valdkonna tööjõunõudluse, oskuste ja hariduspakkumise tasakaalu tagamine läbi tööjõu- ja oskuste alase info ja eksperditeadmise koondamise.

Lõikes 3 täpsustatakse eksperdikogude ülesanded. Nende hulka kuuluvad:

Lõike 3 punkt 1 sätestab VEK ülesandena ettepanekute tegemise kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks ja ajakohastamiseks. Kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt. Seetõttu on kutsestandardi või kompetentsiprofiili algatamisel oluline VEK ekspertarvamus antud kutsestandardi või kompetentsiprofiili vajalikkuse kohta. Kehtiva seaduse alusel kaaluvad kutsestandardi sisulist vajalikkust enne selle koostamise algatamist kutsenõukogude esimeeste kogu ja kutsenõukogu. Muudatusega liigub otsustus kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide algatamiseks küll kutseasutusele, kuid säilib valdkonna ekspertide kaasatus otsuse tegemisel ning arvestamine töömaailma reaalsete vajadustega, ülevaatega valdkonnas kehtivatest regulatsioonidest ning OSKA analüüsi tulemustega.

Lõike 3 punkt 2 sätestab VEK ülesande anda eksperdihinnanguid kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kavanditele. Kutsestandardi ja kompetentsiprofiilid kehtestab eelnõu § 10 lõike 3 punkti 5 alusel kutseasutus, kuid teeb seda valdkondliku eksperdikoguga konsulteerides ning ekspedihinnangut arvestades. Sättega tagatakse VEK ekspertide sisulise kaasamise jätkumine kompetentsuse nõuete kirjeldamisse nii õppekava aluseks olevate kompetentsiprofiilide kehtestamisel kui kvalifikatsiooninõudeid kirjeldavate kutsestandardite juures.

Lõike 3 punkt 3 sätestab valdkondliku eksperdikogu kaasamise tööjõu- ja oskuste prognooside ning seireuuringute tulemuste valideerimisel ja nende mõju hindamisel antud majanduse tegevusvaldkonna arengule. Sarnast ülesannet täidavad olemasolevas OSKA süsteemis samuti valdkondlikud eksperdikogud, kelle panus tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüside tegemisel on sisuline ning kaalukas. Sättega säilitatakse see sisuline roll, mis kehtiva kutseseaduse alusel pole õiguslikult reguleeritud.

Lõike 3 punkt 4 seab VEK ülesandeks OSKA uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seire. Selles rollis on valdkondlikud eksperdikogud toeks kutseasutusele, mis uuringute seiret läbi viib.

Lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eksperdikogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise korra, mis tagab otsustusprotsessi läbipaistvuse ja kõigi erinevate majandustegevuse valdkondade esindatuse VEK-ides. Ka kehtiva kutseseaduse alusel on kutsenõukogude nimetused kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kehtiva määruse alusel kehtestab kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kavandatud muudatuse alusel moodustab valdkondlikud eksperdikogud edaspidi kutseasutus järgides VEK moodustamise aluseks olevat Vabariigi Valitsuse määrust, millega tagatakse institutsioonide proportsionaalne esindatus VEK-is. Ministri määruse vormistamise nõue eemaldatakse bürokraatia vähendamiseks.

§ 13. Kutseandja

Paragrahv 13 sätestab kutseandja mõiste ning kehtestab korra, mille alusel antakse kutse andmise õigus. Sätte eesmärk on tagada, et kutse andmine oleks kvaliteetne, läbipaistev ning töömaailma vajadustele vastav ning et kutseandja valimine toimuks õiguspäraselt ja ühtsete kriteeriumite alusel. Regulatsioon ajakohastab ning täpsustab kehtiva kutseseaduse § 7 ja 8 sätestatud kutseandjaga seotud põhimõtteid, arvestades VTK-s esile tõstetud vajadust kutsesüsteemi otsustusprotsesside selgemaks ja efektiivsemaks korraldamiseks. Eelnõu täpsustab kutseandjat puudutavat regulatsiooni sätestades, et kutseandja valitakse avalikul konkursil töömaailma kutsetele, juhul kui isikute ligipääs tööturule on piiratud kutse omamise nõudega või kui kutse omamise järele on tööturul tõendatud nõudlus. Sellega välditakse kutseandja konkursside läbiviimist olukordades, kus reaalne nõudlus tööturul kutse andmise järele puudub. 2022. aastal anti 50% väljastatud kutsetunnistustest kutsealadel, kus oli vajadus kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks tööturul. Samal aastal ei väljastatud ühtegi kutsetunnistust ehk ei toimunud kutse andmist 16% kutsetest, mis on seotud kvalifikatsiooninõuetega ning 36% kutsetest, kus kutse omamine on vabatahtlik.,21 mis viitab, et oluline maht kutsetest on tööturu vaates alakasutuses ning kutseandja tegevuse säilitamine taolistel kutsealadel pole mõistlik. Kutse andmise süsteem peab olema kvaliteetne, paindlik ja töömaailma vajadustele vastav, kuid samas täpselt reguleeritud, et tagada kompetentsuse usaldusväärne hindamine.

Lõikes 1 määratletakse kutseandja kui juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse. Selline lai subjektide ring tagab võimaluse valida kutseandjaks isik või asutus, millel on erialane kompetents, valdkondlik usaldus ning vajalik haldusvõimekus. Eelnõuga soovitakse laiendada kutseandjate võimalikku ringi ning toetada töömaailma ja haridusasutuste osalust kutse andmise protsessis.

Lõige 2 sätestab, et kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, valitakse kutseandja avaliku konkursi teel. Avaliku konkursi nõue tugevdab kutse andmise süsteemi läbipaistvust, võimaldab võrrelda potentsiaalsete kutseandjate pädevust ning tagab, et kutse andmine usaldatakse asutusele, mis suudab tagada hindamise kvaliteedi vastavalt kutsestandardis sätestatud nõuetele. Avaliku konkursi kaudu valimine vähendab ka huvide konflikti riski ning toetab kutse andmise ühtset ja õiguspärast korraldust. Kutseandja avaliku konkursi toimumine seatakse sõltuvusse kutsestandardi kehtivusest, kuna vastavalt eelnõu § 7 lõikele 2 koostatakse kutsestandard vaid juhul, kui selleks on tööjõuturul vajadus, millega kaasneb ka isikute vajadus kutsekvalifikatsiooni tõendada.

Lõikes 3 on reguleeritud olukord, kus avalik konkurss kutseandja leidmiseks on kahel korral luhtunud. Sellisel juhul täidab kutseandja ülesandeid kutseasutus, kes moodustab kutsekomisjoni. Kutseasutuse ajutine sekkumine on erandlik meede, mille eesmärk ei ole asendada konkursi korras valitavat kutseandjat püsivalt, vaid tagada avaliku ülesande täitmine olukorras, kus konkurss ei ole andnud tulemust. Kutseasutus täidab kutseandja ülesandeid üksnes kuni uue kutseandja valimiseni avaliku konkursi korras. See tagab kutse andmise järjepidevuse ka vastavate pakkujate puudumisel ja kutsesüsteemi toimimine ei katke olukordades, kus turuosalised ei ole valmis kutseandja rolli võtma, samas kui riigi kohustus on tagada isikutele kvalifikatsioonide kättesaadavus ning kompetentsuse tõendamine. Vastupidine olukord võib kahjustada tööturu toimimist ja piirata isikute õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset.

Lõige 4 sätestab sarnaselt kehtivale seadusele kutse andmise õiguse kehtivuse kuni viieks aastaks. Määratud tähtaeg tasakaalustab kutse andmise süsteemi stabiilsuse ja perioodilise kvaliteedikontrolli kutseandjate tegevuse üle. Kutse andmise õiguse tähtajaline uuendamine võimaldab hinnata kutseandja tegevuse vastavust nõuetele ning tagab paindlikkuse reageerida muutunud töömaailma oludele, kutsestandardite uuendamisele või kutsealasele arengule. Kutseasutus saab vajadusel avaliku konkursi tingimustes määrata kutseandja õiguste taotlejatele lühema tähtaja.

Lõikega muudetakse kehtivat seadust, nähes ette võimaluse anda avaliku konkursi tulemusena kutseandja õigused põhjendatud juhtudel ka rohkem kui ühele kutseandjale. Kehtiva kutseseaduse alusel valitakse konkursi tulemusena alati üks kutseandja ning sama põhimõte jääb üldjuhul kehtima ka edaspidi. Mitme kutseandja valimise võimalus luuakse juhtudeks, kus ühe kutseandja võimekus ei ole objektiivselt piisav, näiteks olukordades, kus lühikese aja jooksul tuleb hinnata suurt hulka taotlejaid ning on vajalik tagada katkematu ja kvaliteetne kutse andmine. Samuti ka juhtudeks, kus kaks õppeasutust soovivad saada sama kutse andmise õiguse, näiteks õpetaja kutse puhul. Tegemist on paindlikkust suurendava erandiga, mitte uue reegliga.
Rohkem kui ühe kutseandja valimisel peab kutseasutus igal üksikjuhul eraldi hindama sellise lahenduse vajalikkust ja põhjendatust ning veenduma, et kõik konkursil valitavad juriidilised isikud on võimelised täitma kõiki kutseandja ülesandeid. Samuti peab kutseasutus tagama, et ka mitme kutseandja korral on kutse taotlejate võrdne kohtlemine tagatud ning kutse andmise tingimused ja kvaliteet ei sõltu konkreetsest kutseandjast.

Lõige 5 teeb erandi kõrgkoolidele, võimaldades anda kutseandja õiguse ilma avalikku konkurssi korraldamata, juhul kui kõrgkool on esitanud sellekohase avalduse õppekavakomisjonile õppekava registreerides, õppekava vastab kehtivale kutsestandardile ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Konkursita kutseandja staatuse saamine õppekava lõpetajatele ei välista kõrgkooli kandideerimist konkursiga valitud kutseandjaks ega esmakutse andmist juhtudel, kui õppekava on koostatud kompetentsiprofiili alusel ning kõrgkool on selleks õiguse taotlenud.

Ka kehtiva seaduse alusel on kõrgkoolidel õigus taotleda kutseandja õigusi. Kehtiva õiguse alusel peab kõrgkool lisaks eeltoodud tingimustele taotlema kutseandja õigust kutsenõukogult, esitades selleks õppekava vastavuse analüüsi. Võrreldes kehtiva seadusega on kõrgkoolidele kehtivat protseduuri kutseandja õiguste taotlemiseks lihtsustatud. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust valdkondades, kus kompetentside hindamine ning kutsekvalifikatsioonile vastavuse tõendamine on juba integreeritud tasemeõppesse. Kui õppekava õpiväljundid katavad kõik kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded, toimub kutse andmine sisuliselt õppeprotsessi kaudu, mistõttu avaliku konkursi läbiviimine ei ole vajalik. Õppekava vastavust kutsestandardile hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse õppekavade kinnitamise komisjon. Vastavus kutsestandardile märgitakse Eesti hariduse infosüsteemis EHIS, mis on liidestatud kutse- ja oskusregistriga. Selline regulatsioon tugevdab sidusust kutse-ja haridussüsteemi vahel ning toetab eesmärki muuta kutsete ja tasemeõppe vaheline seos selgemaks ja toimivamaks. Kõrgkoolide erisus tuleneb nende kvaliteedi- ja akrediteerimissüsteemist: kui õppekava vastab kutsestandardile või tulevikus kompetentsiprofiilile, on kutse andmise protsess juba integreeritud õppe kvaliteedihindamisega ning konkursi läbiviimine oleks ülearune. Sätte eesmärk on tagada, et kõrgkooli lõpetajatele on tagatud juurdepääs tööturule nendel kutsealadel, kus juba tööturule sisenemisel on kehtestatud kutsekvalifikatsiooninõuded, näiteks õpetajatel jne.

§ 14. Kutseandja valimine

Paragrahv 14 kirjeldab kutseandja õiguse andmise alused ja avaliku konkursi menetluse protseduuri. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kutse andmise õiguse saavad üksnes sellised organisatsioonid, millel on tõendatud võimekus tagada usaldusväärne, sõltumatu ja kvaliteetne kompetentsuse hindamine. Eelnõuga nähakse ette kutseandja valimise viimine kutseasutuse pädevusse. Kui varem viis kutseasutus läbi kutseandja konkursi ning valmistas ette materjalid kutsenõukogule, kes tegi kutseandja valiku otsuse, siis muudatuse tulemusena teeb edaspidi kutseasutus otsuse kutseandja õiguste andmiseks. Kutseasutus kaasab kutseandjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutseandjana tegutseda.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millele kutseandja konkursil osaleja peab vastama. Nõuete eesmärk on tagada kutseandja suutlikkus tegutseda professionaalselt ja erapooletult, vältides huvide konflikti ning tagades kutse andmise läbipaistvuse. Võrreldes kehtiva seadusega on eemaldatud seni kutseandja valimist kitsendav nõue, et konkursil osaleja tegevuse hulka peab kuuluma asjakohase kutsetegevuse arendamine. Nõue eemaldatakse, kuna kutseandja tegevuse eesmärgiks on isikute hindamine kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele vastavalt. Kompetentsuse nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole vajalik, et konkursil osaleja peab olema kutsetegevust arendav organisatsioon.

Lõike 1 punktides 1-3 toodud nõuded on samad nagu kehtivas seaduses. Kutseandjal peavad olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks nii materiaalsete kui organisatsiooniliste ressursside olemasolu mõttes. Kutse andmise kvaliteet sõltub otseselt kutseandja korralduslikust võimekusest, sh suutlikkusest tagada kutse taotluste vastuvõtmine ja kiire ning tõhus suhtlemine taotlejatega, kutsekomisjoni ja vajadusel hindamiskomisjonide moodustamine ning nende töö korraldamine, hindamismaterjalide koostamine ja ajakohastamine ning töökeskkonna või praktikabaasi vastavuse tagamine hindamisnõuetele. Konkursil osalemisel tuleb kutseandja õiguste taotlejal tõendada, et tal on piisava ettevalmistusega töötajad nii kutse taotlemise avalduste vastuvõtmiseks ning taotlejatega suhtlemiseks ja vajadusel nende nõustamiseks kui ka piisav arv valdkonnas vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid kutsekomisjonis.

Töötaja mõiste hõlmab käesoleva seaduse tähenduses kõiki isikuid, kes osalevad kutse andmise korraldamises ja kompetentsuse hindamises ning kellel on selleks vajalik haridus, väljaõpe ja erialane kogemus, sõltumata nende õigussuhtest kutseandjaga. See võib hõlmata muu hulgas töölepingu, käsunduslepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel tegutsevaid isikuid, samuti vajaduse korral avaliku teenistuse või muu õigussuhte alusel kaasatud isikuid.

Oluline on tagada, et kutseandjal oleks tegelik ja piisav pädevus ning personalivõimekus kutse andmise ülesannete täitmiseks, sealhulgas kutseeksamite korraldamiseks ja kompetentsuse hindamiseks.

Sõltumatuse ja erapooletuse nõue tugevdab kutse andmise usaldusväärsust. Töömaailma ootuste täitmiseks peab hindamine olema objektiivne ning välistama olukorrad, kus kutseandja tegevus võib olla mõjutatud konkurentsiolukorrast või erahuvidest.

Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul täpsustakse lõiget 1 punktiga 4, et kutseandjal ei tohi olla võimalust piirata vaba ettevõtlust ega vaba ligipääsu teenuse- või kaubaturule. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusorgan oma pädevust teostama õiguspäraselt, proportsionaalselt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Sätte eesmärk on tagada, et kutse andmise protsess on läbipaistev, objektiivne ega sea põhjendamatuid piiranguid isikute õigustele. Konkurentsiõiguse seisukohast ei tohi kutseandja tegevus tuua turule sisenemise põhjendamatut takistamist ega olemasolevate turuosaliste soodustamist. Vastasel juhul võib see moonutada konkurentsi ning rikkuda võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi põhimõtteid.

Lõikes 2 on sätestatud kohustus tasuda avalikul konkursil osalemise eest riigilõiv riigilõivuseaduses määratud ulatuses. Riigilõivu eesmärk on katta konkursikorralduse menetluskulu ning välistada põhjendamatu või sisuliselt ettevalmistamata taotluste esitamine. Kehtivas kutseseaduses puudus viide riigilõivuseadusele, kuigi riigilõivuseaduses oli kutseandja konkursil osalemise eest riigilõivu tasumine ette nähtud. See viis olukorrani, kus kutseandja konkursil osalemise eest riigilõivu ei tasutud. Eelnõuga kõrvaldatakse olemasolevad puudused.

Lõike 3 kohaselt registreerib samaselt kehtiva seadusega kutseasutus konkursi võitjaks tunnistatud kutseandja kutse- ja oskusregistris. See tagab kutseandjate nimekirja avalikkuse ning võimaldab jälgida kutse andmise süsteemi ühtsust, kvaliteeti ja ulatust.

Lõikes 4 on sätestatud juhud, mil kutseasutus ei rahulda konkursil osalemise taotlust. Need alused tagavad, et kutseandja rolli ei anta organisatsioonile, millel esineb õiguslikke või sisulisi puudusi. Kehtivas kutseseaduses olevat teksti ei muudeta ning sellega kindlustatakse, et kutseandjaks ei valita organisatsiooni, mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, pole esitanud konkursile nõutud dokumente, on esitanud konkursil osaledes mittetäielikke või ebaõigeid andmeid või millel on ajatamata maksuvõlgnevusi. Maksuvõlgnevuste puudumise nõue tuleneb avaliku sektori rahalise usaldusväärsuse põhimõttest. Kuna kutseandja ülesanne on tagada kutse andmine valdkondades, kus on kehtestatud nõuded isikute kutsekvalifikatsiooni vastavushindamiseks, peab ta olema majanduslikult korrektne ja stabiilne.

Lõikes 5 antakse sarnaselt kehtivale seadusele valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada avaliku konkursi täpsem kord ja nõuded. Selline volitusnorm tagab, et kutseandja valimise menetlus on paindlikult kohandatav vastavalt töömaailma muutuvatele vajadustele, samal ajal järgides õiguspärasust ja ühtset menetluskorda.

Lõikes 6 kirjeldatakse konkursil osalejate ja nende esindajate ning kutse andmise korraldamisega seotud isikute andmete töötlemine. Isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku konkursi läbiviimiseks, taotluste vastavuse kontrollimiseks ja konkursi võitja määramiseks. Töödeldakse üksnes konkursiteates ja vastavates õigusaktides nõutud andmeid, lähtudes minimaalsuse ja eesmärgikohasuse põhimõtetest.

Lõikes 7 kirjeldatakse konkursiga seotud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Lõikes 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kolm aastat peale kutseandja õiguste kehtivuse lõppu (konkursi võitja puhul) või üks aasta peale konkursi lõppu (teiste osalejate puhul), kuna andmete säilitamine on vajalik võimalike konkursi tulemuste vaidlustamise lahendamiseks ning tagab, et menetluse käigus tehtud toiminguid oleks võimalik hiljem kontrollida. Selline säilitustähtaeg on kooskõlas üldise põhimõttega, mille järgi peavad kutse andmisega seotud andmed olema kättesaadavad nii õigusliku kontrolli kui ka vaide menetlemise tarbeks.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

Paragrahvis 15 kehtestatakse riiklikult tunnustatud õppeasutustele esmakutse andmise õigus ja selle tingimused. Regulatsiooni eesmärk on siduda esmakutse andmine õppekavapõhiselt kompetentsiprofiiliga ning vältida dubleerivat kutse andmise menetlust, kui õppekava juba tagab kutsealaste kompetentside omandamise. Kutsesüsteemi probleemide analüüsis22 tuuakse välja, et kutseõppe lõpetajad peavad sageli läbima eraldi kutseeksami, kuigi õppekava on koostatud kutsestandardi alusel ja õpiväljundid kattuvad kutse kompetentsusnõuetega. Selline kord on suurendanud halduskoormust ja põhjustab õppijatele täiendavaid pingeid kompetentside mitmekordse hindamise tõttu.

Eelnõuga kavandatakse süsteemi ühtlustamine ja dubleerimise kaotamine, võimaldades, et õppeasutus saab esmakutse andmise õiguse juhul, kui selle õppekava on kooskõlas vastava kompetentsiprofiiliga. See muudatus tugevdab õppekavade ja kutsesüsteemi seotust ning tagab, et kutse omandamine on õppija jaoks loomulik osa õppeprotsessist.

Esmakutse andmisega tagatakse, et kompetentsiprofiilil põhinev õppekava tugineb ajakohastele kompetentsusnõuetele ja loob selge ning sujuva tee kutse omandamiseni ilma täiendava kutseeksamita. Muudatus on kooskõlas kutseharidusstandardi muudatusega (§ 238), mille kohaselt muudeti kutsekeskhariduse lõpetamise tingimusi ning seoti need lahti konkreetse kutseeksami läbimisest. Samas tagatakse, et õppeasutuse lõpetajatel, kelle õpe põhineb kompetentsiprofiilil ning kelle omandatud õpiväljundid on nõuetekohaselt hinnatud, oleks tööturule sisenemisel selge ja tunnustatud kvalifikatsioon.


Joonis 5. Kutse andmise ja esmakutse andmise üldpõhimõte.

Esmakutse andmise õigusega lahendatakse ka tänases süsteemis tekkinud ebakõla, kus tulenevalt sellest, kas õppeasutus oli taotlenud kutse andmise õigust või mitte, oli õpitulemuste hindamine ning õppe lõpus saadav kutse taotleja jaoks kutseandjast tulenevalt erinev. Sellega tekkis olukord, kus sama kutseala tasemeõppe lõpus peavad osade õppeasutuste õpilased sooritama konkursiga valitud kutseandja juures eksami ning teised, kelle õppeasutus on kutseandja, läbivad hindamise õppeasutuses. Tulenevalt sellest võisid õpilased saada ka erineva kehtivusajaga kutse. Antud probleemile on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler viidates, et kutse kehtivusaja sõltuvus kutseandjast seab õpilased ebavõrdsesse olukorda ning riivab nende põhiõigusi juhul, kui kutse annab ligipääsu tööturule. Muudatusega saavad kõik õppeasutused, mille õppekava vastavuse on kinnitanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade komisjon, automaatselt esmakutse andmise õiguse.

Lõike 1 kohaselt annab kutseasutus esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS), kui õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile. See tähendab, et esmakutse andmine toimub integreeritult õppeprotsessiga ning põhineb eelnevalt kindlaks määratud kompetentsusnõuetele vastavatel õpiväljunditel. Eelnõu kohaselt ei eristata eraldi „esmakutseandjat“ kui iseseisvat staatust, vaid esmakutse andmine on kutseandja õiguse erivorm. Esmakutse andmise õigus on selle õiguse spetsiifiline teostamise viis, mis on seotud õppekava lõpetamisega.

Lõike 2 järgi loetakse riiklikult tunnustatuks õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise vastavalt kutseõppeasutuse seadusele või institutsionaalse akrediteerimise kõrgharidusseadusele ning on kantud EHIS-esse. Nii tagatakse, et esmakutse andmise õigus on antud üksnes õppeasutustele, mille õppe läbiviimise õigus on riiklikult tunnustatud ning nende õppekorraldus ja õppe kvaliteet hinnatud. Sätte eesmärk on tagada kvaliteedikindlus õppe tulemusel saadava kutsekvalifikatsiooni osas ja nii õppijate kui ka tööandjate usaldus esmakutse suhtes.

Lõige 3 määratleb, millal loetakse õppekava vastavaks ametialasele kompetentsiprofiilile. Õppekavas sisalduvate õpiväljundite vastavust kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuetele hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon. Vastavalt sellele, kas tegemist on kõrghariduse või kutsehariduse õppekavaga, viib õppekava hindamise läbi kas kõrghariduse õppekavade ja programmide liigitamise ja nõuete vastavuse hindamise komisjon või kutsehariduse õppekavade liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon. Haridus- ja Teadusministri käskkirjaga moodustatud komisjoni poolne õppekavade kontroll tagab hindamise ühtsuse ja objektiivsuse. Õppekavade ning kompetentsiprofiilide sisulise võrdlemise töömahu vähendamiseks arendab SA Kutsekoda käimasoleva projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames välja AI tööriista, et optimeerida õppekavade ja kompetentsiprofiilide vastavushindamise protsessi. Vastavushindamisel arvestatakse nii õppekava üldiseid õpiväljundeid kui ka madalamal tasemel näiteks õppekava moodulitega seotud õpiväljundeid. Õppekava vastavuse seisukohalt on oluline, et õppekava läbimise tulemusena saavutab õppija kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid olenemata sellest, mis tasemel õppekavas antud õpiväljund on esitatud.

Lõike 4 alusel antakse esmakutse andmise õigus õppeasutusele vastava õppekava kehtivusaja lõpuni, sidudes kutse andmise otseselt õppekava elutsükliga. See tähendab, et iga kord, kui õppekava olulises mahus muudetakse või uuendatakse, millega kaasneb EHIS registreeringu uuendus, hinnatakse ka selle vastavust kompetentsiprofiilile. Selline lahendus suurendab õigus- ja kvaliteedikindlust, tagades, et esmakutse andmise õigus ei jää kehtima õppekavadele, mis on muutunud aegunuks või ei vasta töömaailma nõuetele.

§ 16. Kutseandja ülesanded

Paragrahv 16 sätestab kutseandja põhiülesanded ning määrab kindlaks kutse andmisega seotud korralduslikud ja sisulised tegevused. Sättega eristatakse selgelt kutse andmise ülesandeid ja esmakutse andmisega seotud ülesandeid. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kutse andmise protsess oleks ühtne, usaldusväärne ja kvaliteedipõhine. Kirjeldatud kutseandja ülesanded tagavad kutse andmise süsteemi läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteetse hindamisprotsessi, vältides ebaühtlast praktikat kutseandjate vahel.

Kutseandja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid iseseisvalt ning vastutab nende õiguspärase ja nõuetekohase täitmise eest. Kutseandja ülesanded ei kujuta endast riigi poolt delegeeritud haldusülesannet halduskoostöö seaduse tähenduses, vaid tegemist on seadusest tuleneva pädevusega osaleda kutse- ja oskussüsteemi toimimises pärast kutseasutuselt kutse andmise õiguse saamist.
Kutseandja tegutseb kutse andmisel avaliku võimu kandjana ning tema tegevusele kohaldatakse haldusmenetluse ja riigivastutuse üldpõhimõtteid. Riik ei võta üle vastutust kutseandja tegevuse eest. Kutseandja teeb kutse andmise menetluses otsuseid iseseisvalt ning vastutab ise oma tegevuse õiguspärasuse, kutse andmise menetluse nõuetekohasuse ja tehtud otsuste eest.
Riigi roll seisneb kutsesüsteemi õigusliku raamistiku kujundamises, kutseandjate valimises ning haldusjärelevalve teostamises. Selline ülesehitus tagab ühelt poolt kutse- ja oskussüsteemi toimimise avalikes huvides ning teiselt poolt säilitab kutseandjate sõltumatuse ja vastutuse.

Lõikes 1 loetletakse kutseandja põhiülesanded, millest enamik on kehtiva kutseseaduse ülesannete täpsustatud või ajakohastatud versioonid.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on kutseandja ülesandeks kutsekomisjoni moodustamine. Kutsekomisjon jääb kutse andmise keskseks struktuuriks ka edaspidi. Komisjoni rolli säilitamine toetab töömaailma esindajate laiapõhjalist kaasatust kutse andmise protsessi ning tagab asjatundlikkuse ja erapooletu hindamise. Kutseandja vastutab kutsekomisjoni moodustamise ja selle töö korraldamise eest.

Lõike 1 punkti 2 alusel säilib kutseandja ülesandena kutsekomisjoni töö kohta laekunud kaebuste lahendamine. Kaebuste lahendamise mehhanism tagab kutse andmise süsteemi õiguspärasuse ja läbipaistvuse.

Lõike 1 punktis 3 selgitatakse kutseandja ja kutsekomisjoni rolli kutse andmise korra koostamises. Punktis täpsustatakse, et kutseandja kaasab kutse andmise korra koostamisse kutsekomisjoni ning valmis dokument esitatakse kutseasutusele kehtestamiseks. Punkti eesmärk on täpsustada kutse andmise korra kui kutse andmise protsessi keskse dokumendi koostamist ning kutsekomisjoni kaasatus tagab valdkonna ekspertide laiapindse kaasatuse kutse andmise nõuete kehtestamise ettevalmistamisse .

Lõike 1 punktis 4 määratakse kutseandja ülesandeks kutse andmist puudutavate tööde korraldamine, sh kutse andmise korra eelnõu koostamise ja kutseeksamite läbiviimise aluseks olevate hindamise juhendite ning eksamimaterjalide koostamise korraldamine. Punktiga tagatakse dokumentide koostamise korraldamise eest vastutuse andmine kutseasutusele. Kutseandja võib konkreetsete tööde korraldamiseks täiendavalt kaasata eksperte, kuid vastutus kõigi kutse andmiseks vajalike protseduuride ja dokumentide koostamise ning seadusele vastavuse eest jääb kutseandjale.

Lõike 1 punkt 5 kohustab kutseandjat korraldama kutseeksami sobivas õppe- või töökeskkonnas. Kutseandja ülesanne on tagada, et õppe või töökeskkonnas, kus kutseeksam toimub, on olemas kõik taotleja kutsealase kompetentsuse hindamiseks vajalike ülesannete sooritamiseks vajalikud vahendid ning praktilise eksamiülesande puhul on tagatud kutse taotlejate tööohutus. Kui kutseõppe õppekava aluseks on kutsestandard, on kutseandja kohustus koostada ja viia läbi kutseeksam ka kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele, järgides samu nõudeid kutseeksami läbiviimise keskkonnale. Kutsestandardid on jätkuvalt õppekavade aluseks kutsehariduse erialadel, kus tööle rakendumine on piiratud kutse nõudega õppe lõpetamisel. Sellisel juhul on vajalik, et kutsehariduse lõpetajad saavad kooli lõpetades ka kutse.

Lõike 1 punktis 6 saab kutseandja kohustuse kutse andmise kulude kalkuleerimisel järgida kutseasutuse kehtestatud põhimõtteid ja aluskriteeriumeid. Kutseandja peab kutse taotlemise tasusid kalkuleerima kulupõhiselt. Ülesanne on sarnane kehtivas kutseseaduses olevaga, kuid eelnõu järgi esitab kutseandja kutse taotlemise tasud kehtestamiseks kutseasutusele, mis kontrollib, kas kehtivaid aluspõhimõtteid kulupõhiseks arvestuseks on järgitud ning kutse taotlemise tasu ei soovita kehtestada kutse taotlejale liialt suure koormisena.

Lõike 1 punktis 7 täpsustatakse kutseandja kohustust kuulutada välja kutse andmine minimaalselt kaks korda aastas. Kehtiva kutseseaduse alusel ei olnud kutse andmise sagedust reguleeritud, mis tekitas kohati olukorra, kus kutse taotleja pidi ebamõistlikult pika perioodi vältel ootama, et saada tõendada kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Teatud juhtudel võis selline olukord takistada kutse taotleja kutsealast tegevust tööjõuturul või rakendumist enda kompetentsuse tegelikul tasemel. Muudatus tagab, et kutse taotlejatele on tagatud piisav ligipääs ja kutse andmine toimub regulaarselt, vältides tarbetuid viivitusi.

Lõike 1 punktis 8 säilib kutseandja kohustus avalikustada kutse andmisega seotud teave. Punktiga kohustatakse kutseandjat avaldama kogu kutse andmise alase informatsiooni sh kutseeksami ajad, kutse andmise protseduurid ning hindamise alused. Oluline on kutse andmise alase info kättesaadavus ning selgelt mõistetavus kutse taotlemisest huvitatud isikutele.

Lõike 1 punktis 9 säilib kutseandja ülesanne võtta vastu kutse taotlejate dokumente ning esitada need kutsekomisjonile kutse andmise otsustamiseks. Eelnõu § 22 lõike 1 alusel võib kutseandja lisaks kutsekomisjonile vajadusel moodustada hindamiskomisjone. Sellisel juhul kaasab kutsekomisjon taotleja kompetentsuse hindamise otsustamisse hindamiskomisjoni, kuid otsuse tegemine taotleja avalduse kohta jääb kutsekomisjoni pädevusse. Punktiga tagatakse kutse taotleja jaoks selge menetluskord.

Lõike 1 punktis 10 täpsustatakse, et kui kutsekomisjon on teinud otsuse taotlejale kutse andmise kohta, on kutseandja ülesanne edastada vastav info kutse- ja oskusregistrisse. Kutseandja määratud isik edastab kutsekomisjoni otsuse ja isikute andmed, kellele kutse omistati, kutse- ja oskusregistrile elektroonselt selleks spetsiaalselt loodud kutse- ja oskusregistri kasutajaliidese kaudu. Andmete nimekiri, mis kutse- ja oskusregistrile edastatakse, on esitatud kutse- ja oskusregistri põhimääruses.

Lõike 1 punktis 11 säilib kutseandja kohustus esitada kutseasutusele vähemalt kord kalendriaastas aruanne kutse andmise korraldamise ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Sätte eesmärk on tagada kutseandjate kutse andmise tegevuste järjepidev kontroll ning kutse andmise rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus.

Lõikes 2 määratakse esmakutse andmisega seotud ülesanded, mis on kohaldatavad õppeasutustele, kellele on § 15 alusel antud esmakutse andmise õigus. Kuna esmakutse andmise puhul ei kohaldu õppeasutusele kõik kutseandjale kohalduvad sätted, on selguse tagamiseks oluline õppeasutuse ülesanded esmakutse andmisel seaduses eraldi välja tuua. Muudatused tugevdavad kutse- ja oskussüsteemi toimimise selgust ja usaldusväärsust, suurendades tööandjate, koolide ja õppijate kindlustunnet hindamisprotsessi läbipaistvuse ja võrreldavuse suhtes. Esmakutse andmise lihtsustatud kord õppeasutustele vähendab dubleerimist ja võimaldab kutse omandamist juba õppeprotsessi käigus, toetades elukestva õppe põhimõtteid ja tööjõu kiirendatud siirdumist tööturule.

Lõike 2 punktis 1 kehtestatakse õppeasutusele esmakutse andmisel kohustus koostada vajalikud hindamisjuhendid ja -materjalid ning muud esmakutse andmiseks vajalikud dokumendid ja need kehtestada. Eelnõuga luuakse lahendus, kus esmakutse andmiseks vajalikud dokumendid on võrdsed kooli muude õppetöö aluseks olevate sisedokumentide ning hindamisjuhenditega. See loob kiirema ning õppeprotsessi integreeritud hindamise mudeli. Kehtiva kutseseaduse alusel pidi kutseandja õigusi taotlev kool esitama kutse andmist puudutavad dokumendid kooskõlastamiseks konkursiga valitud kutseandja kutsekomisjonile. Muudatusega lihtsustatakse süsteemi õppeasutuste jaoks. Samuti väheneb konkursiga valitud kutseandjate töökoormus, kui kaob ülesanne kontrollida ja hinnata koolide taotlusi. Õppija kompetentsuse erapooletu ning kvaliteetne hindamine esmakutse andmisel õppeasutuses tagatakse läbi õppeasutuste kvaliteedihindamise ning kõrgkoolide puhul läbi institutsionaalse akrediteerimise protsessi.

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse esmakutse andmisel õppeasutusele kohustus viia hindamine läbi selleks sobilikus õppe- või töökeskkonnas. Esmakutse andmisel on õppeasutuse ülesanne tagada, et õppe või töökeskkonnas, kus kutseeksam toimub, on olemas kõik õppija kutsealase kompetentsuse hindamiseks vajalike ülesannete sooritamiseks olevad vahendid ning praktilise eksamiülesande puhul on tagatud õppijate tööohutus. Õppe- ja töökeskkonna sobivust vastava eriala õppe läbiviimiseks hinnatakse kutseõppeasutuste kvaliteedihindamise ja kõrgkoolide puhul institutsionaalse akrediteerimise käigus. Antud ülesandega ei teki õppeasutustele täiendavat kohustust eraldiseisva eksamikeskkonna loomiseks, säte selgitab, et ka hindamisel kasutatavad keskkonnad peavad vastama nõuetele.

Lõike 2 punktis 3 saab õppeasutus ülesande otsustada õppijale esmakutse andmine. Sättega kaotatakse praeguses süsteemis kehtiv dubleerimine, kus kutseõppe lõpus toimuvaid kutseeksameid viib läbi konkursiga valitud kutseandja ning kutse andmise otsuse teeb kutsekomisjon. See pikendab protsessi õppija jaoks ning ei anna hindamisse objektiivsust juurde, kuna kutsekomisjon sellisel juhul vaid kinnitab formaalselt koolis viibinud hindamiskomisjoni ettepanekuid kutse andmiseks.

Lõike 2 punktis 4 sätestatakse esmakutse andmisel õppeasutuse ülesanne edastada info esmakutse andmise otsuse kohta kutse- ja oskusregistrisse. Õppeasutuse määratud isik edastab esmakutse andmise otsuse ja isikute andmed, kellele esmakutse omistati, kutse- ja oskusregistrile elektroonselt selleks spetsiaalselt loodud kutse- ja oskusregistri kasutajaliidese kaudu. Andmete nimekiri, mis kutse- ja oskusregistrile edastatakse, on esitatud kutse- ja oskusregistri põhimääruses.

Lõike 3 järgi kehtestatakse erisus kutseandja ülesannete täitmisel järgmistel juhtudel:
• õppeasutusele esmakutse andmisel,
• kõrgkoolile, kes täidab kutse andja ülesandeid eelnõu §13 lõike 5 alusel.
Mõlemal juhul ei kohaldata kutseandja ülesandeid, mis on kirjeldatud §16 lõikes 1, §-s 19 sätestatud üldist kutse andmise korda, § 20 lõikes 2 kirjeldatud kompetentsuse hindamis kutse andmise korra alusel ega §-s 21 kutsekomisjoni moodustamist. Sätte eesmärk on vältida topelthindamist tasemeõppes õppimise puhul.

Õppekava alusel esmakutse andmine on lihtsustatud ja integreeritud protsess, mis välistab paralleelsed kutseeksamid, kui õppekava on juba kompetentsiprofiiliga kooskõlas. Omandatud õpiväljundite hindamise ühtluse ning hindamiskriteeriumite järgimise õppeasutustes tagab õppeasutuste kvaliteedi hindamisel vastavate ülesannete täitmise kontrollimine Hariduse Kvaliteedi Agentuuri poolt. Lisaks loovad Haridus- ja Teadusministeerium ning kutseõppeasutused kutsehariduse reformi raames vastutusvaldkonna koolide mudeli, mis sisaldab ka ühtlustatud hindamise meetodite loomist samas valdkonnas ja sama riikliku õppekava alusel õpetavates koolides.

Sama erisus kehtib §13 lõike 5 alusel kutseandjana tegutsevas kõrgkoolis lõpetamisel kutse andmisel, kus õppekava vastavus kutsestandardile on kontrollitud. Omandatud õpiväljundite hindamise ühtluse ning hindamiskriteeriumite järgimise õppeasutustes tagab õppeasutuste akrediteerimine ja vastavate ülesannete täitmist kontrollib regulaarselt Hariduse Kvaliteedi Agentuur.

§ 17. Kutseandja õiguse kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 17 sätestab kutseandja õiguse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõus ei tehta olulisi muudatusi võrreldes kehtiva kutseseadusega. Seoses õppeasutuste rolli lisandumisega esmakutse andmisel täiendatakse varem kehtinud sätteid esmakutse andmise õiguse kehtetuks tunnistamise juhtudega.

Regulatsiooni eesmärk on tagada kutse andmise protsessi kvaliteet, õiguspärasus ja töökindlus, vältides olukordi, kus kutseandja ei täida oma ülesandeid või ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Selge ja üheselt mõistetav õiguse kehtetuks tunnistamise kord toetab kutsesüsteemi terviklikkust, kutse andmise usaldusväärsust ja kutsetunnistuse väärtust tööturul.

Lõige 1 sätestab juhud, millal kutseasutus võib tunnistada kehtetuks avaliku konkursiga valitud kutseandja õigused.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et kutseandja peab vastama antud eelnõu §14 lõikes 1 kirjeldatud tingimustele, mitte ainult kutseandja avalikul konkursil osalemise hetkel vaid läbivalt kutseandjana tegutsemise jooksul. Sätte eesmärk on tagada kutseandja nõuetele vastavuse järjepidevus ning seeläbi kutse andmise tegevuse kvaliteet ja süsteemi töökindlus.

Lõike 1 punkt 2 sätestab kutseandja õiguste kehtetuks muutumise kutseandja avalduse alusel. Säte võimaldab kutseandjal oma tegevus lõpetada, kui tal puudub võimekus või soov kutse andmisega jätkata. See aitab vältida formaalselt tegutsevaid, kuid sisulist tegevust mitte teostavaid kutseandjaid.

Lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatakse, et kutseasutus võib kutseandja õiguse kehtetuks tunnistada. kui kutseandja takistab haldusjärelevalve teostamist oma tegevuse üle kutseandjana ning kui kutseandja ei ole ettenähtud tähtajaks ja viisil täitnud talle tehtud ettekirjutust. Sätte eesmärk on kutse andmise süsteemi kvaliteedikontrolli toimimise tagamine.

Lõike 1 punkt 5 sätestab õigusliku aluse kutseandja õiguste kehtetuks tunnistamiseks, kui kutseandja on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid või jätnud täitmata temale antud ülesandeid. Sättega tagatakse, et kutseandja suhtub eelnõu § 16 kirjeldatud kutseandja ülesannete täitmisse vajaliku hoolsusega. Sätte eesmärk on tagada, et nõuete korduv rikkumine ei kahjustaks kutsesüsteemi toimimist ega kutse andmise usaldusväärsust.

Lõike 1 punktis 6 sätestatakse kutseandja õiguste kehtetuks tunnistamine avalikul konkursil valeandmete esitamise korral. Sättega tagatakse konkursi aus ja läbipaistev korraldamine ning välditakse olukordi, kus kutseandja õiguse omandamine põhineb ebaõigel teabel.

Lõike 1 punktiga 7 luuakse alus kutseandja õiguste kehtetuks tunnistamiseks, kui kutseandja lõpetab tegevuse või on kuulutatud välja tema pankrot.

Lõike 1 punktis 8 ja 9 sätestatakse õiguslik alus kutseandja õiguste kehtetuks kuulutamiseks, kui kutseandja pole kutse andmist ühe aasta jooksul korraldanud või kui kutseandja tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. Sätete eesmärk on tagada, et kutseandja täidaks talle antud avalikku ülesannet ning kutse andmine oleks taotlejatele kättesaadav.

Lõige 2 sätestab eraldi alused, mille esinemisel võib kutseasutus tunnistada õppeasutuse esmakutse andmise õiguse kehtetuks. Need alused on seotud õppeasutuse kvaliteedi ja õppekava vastavusega kompetentsiprofiilile, mis on esmakutse andmise olulised eeldused.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et esmakutse andmise õigus võetakse õppeasutuselt ära, kui õppekasvatustöös esinevad olulised puudused kutseõppeasutuse seaduse alusel. Olulised mittevastavused õppetöös tuvastatakse õppeasutuse kvaliteedihindamise käigus. Sätte eesmärk on tagada, et esmakutse andmine põhineb kvaliteetseks hinnatud õppel ning vältida olukorda, kus õppe läbiviimisel esinevad olulised puudused võivad viia selleni, et lõpetajad ei vasta kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuetele.

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse õiguslik alus esmakutse andmise õiguse kehtetuks tunnistamiseks, kui kõrgkool jääb institutsionaalse hindamise käigus kõrgharidusseaduse alusel akrediteerimata. Akrediteerimise negatiivne tulemus kinnitab, et õppe kvaliteet ei vasta kõrghariduse nõuetele ja sellisel juhul ei saa usaldusväärselt toimuda ka esmakutse andmine.

Lõike 2 punktiga 3 luuakse õiguslik alus esmakutse andmise kehtetuks tunnistamiseks, kui õppekava ei vasta kutsestandardile või ametialasele kompetentsiprofiilile. Kuna esmakutse antakse õppekava lõpetamisel, peab õppekava sisaldama kõiki nõutud kompetentse.
Sätte eesmärk on tagada õppekava ja kompetentsusnõuete sidusus ning vähendada olukordi, kus õppekava ei toeta lõpetaja rakendumist tööturul.

3. peatükk
Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

Paragrahv 18 sätestab kutse, osakutse ja esmakutse andmise alused, sh kompetentsuse hindamise ning varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused ja registrikande õigusliku tähenduse.


Joonis 6. Kutse andmise protsess

Lõike 1 kohaselt antakse kutse ja osakutse kutseeksami sooritamisel. Kutseeksami sooritamist käsitatakse tervikprotsessina, mis lõpeb konkursiga valitud kutseandja otsusega anda taotlejale kutse või osakutse. Otsus tehakse pärast seda, kui taotleja on tõendanud kutsestandardis kirjeldatud kompetentsuse saavutamist.

Kutse või osakutse andmisel on fookus taotleja sisulisel vastavusel kutsestandardis sätestatud kompetentsusnõuetele. § 20 lõikes 1 sätestatud kutseeksami mõiste kohaselt ei pruugi kompetentsuse tõendamine seisneda üksnes ühe konkreetse eksamitoimingu või soorituse tulemuses, vaid kutseandja võib otsuse tegemisel arvestada ka teisi tõendamisviise. Seega väljendab kutseandja otsus kutseeksami sooritamise kohta hinnangut taotleja tegelikule kompetentsusele ja kutse andmise positiivne otsus tõendab tema vastavust kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuetele.

Kutse andmise või andmata jätmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 1 tähenduses. Seetõttu kohaldatakse otsuse tegemisele haldusmenetluse seaduse üldnõudeid, sh nõudeid otsuse vormile, põhjendamisele ja vaidlustamisviite esitamisele (HMS §-d 55–57). Kutse andmata jätmise otsus peab olema kirjalik ja põhjendatud ning sisaldama teavet vaidlustamise võimaluste kohta.

Lõige 2 sätestab lisaks § 6 lõikele 4, § 15 ja § 16 lõikele 2, et esmakutse kui kutsekvalifikatsioon antakse õppeasutuse kompetentsiprofiilil põhineva tasemeõppe õppekava edukal läbimisel, kui kompetentsiprofiilis on tõendatud ühe ameti kõik kompetentsid. Õppekava ei saa lõpetada ega kutsekvalifikatsiooni omandada juhul, kui õppekava õpiväljundid on hinnatud negatiivselt.

Esmakutse andmisel ei toimu konkursiga valitud kutseandja korraldatud kutseeksamit ning õppeasutus korraldab hindamise õppeprotsessi jooksul, vajadusel ka lõpetamisel. Kuigi kutseeksami sooritamine on olnud siiani kutseõppe lõpetamisel kohustuslik, ei ole sisuline mõju õpilastele suur, kuna praktikas ei ole kutseeksami sooritamine reguleerimata kutsealade puhul töömaailmas valdavalt eriliselt väärtustatud. Kutsekvalifikatsiooni omandamine jääb siiski jätkuvalt õppija jaoks loomulikuks õppeprotsessi osaks.

Sättega luuakse selge erisus formaalhariduses riiklikult tunnustatud õppeasutuse antava esmase kutsekvalifikatsiooni ehk esmakutse ning konkursiga valitud kutseandja antava kutse ehk nö töömaailma kutse (lõige 1) vahel.

Esmakutse andmiseks kasutatavad hindamismeetodid otsustab õppeasutus, mis ei pea korraldama kõiki kompetentse uuesti hindavat koondeksamit, kuna erinevaid oskuseid demonstreeritakse ja hinnatakse juba õppe jooksul. Kuna kutsealaste kompetentside hindamismeetodid koostavad õppeasutused, esineb risk, et hindamises ning õpiväljundite saavutatuse vastavuses kompetentsiprofiilis kokku lepitud nõuetele hakkab esinema rohkem erisusi õppeasutuste vahel.

Selleks, et säilitada tööandjate usaldus kutseõppe kvaliteedi ja esmakutse suhtes, jääb koolidele kohustus kaasata hindamisse vastava valdkonna tööandjaid nii õpingute jooksul kui õppe lõpus. Esmakutse andmise õigus on antud üksnes tunnustatud õppeasutustele ning õppekava registreerimisel on kindlaks tehtud õppekava õpiväljundite vastavus kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõuetele. Õppeasutuste ning erialaliitude ja valdkonna ettevõtete koostöö säilitamine on jätkuvalt oluline, sh sisendi andmine õppekavadesse kompetentsiprofiilide kaudu.

Riski maandamiseks nähakse ühtlasi ette, et kutsealaste kompetentside hindamismeetodid koostavad kutsehariduse reformi käigus loodavad kutseõppe vastutusvaldkonna koolid koostöös ülejäänud kutseõppeasutustega.

Lõige 3 sätestab, et kutseandja on kohustatud tegema kutse, osakutse või esmakutse andmise kohta kande kutse- ja oskusregistrisse. Lõikega täpsustatakse kehtiva seaduse põhimõtet, mille järgi kehtiv registrikanne kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Täpsustus lähtub põhimõttest, et isikud taotlevad kutseandjalt kutset ja mitte kutsetunnistust.

Lõikes 4 on sätestatud sarnaselt kehtiva seadusega erand üldise kutse andmise suhtes, mille kohaselt isiku kutsealast kompetentsust võib lugeda tõendatuks ka ilma tavapärast kutse andmise protsessi läbimata, eeldusel, et isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ning õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ja õppeasutus on riiklikult tunnustatud.
Nimetatud erand on lisatud eelnõule Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ raames, mille ühetaolise kohaldamise huvides hõlmab erisus kõiki direktiivis nimetatud reguleeritud kutsealasid. Uuendusena on laiendatud eeldusi ka viitega õppekava vastavusele kompetentsiprofiilile, millele vastava õppekava lõpetajatele võib õppeasutus anda esmakutse. Oluline on, et erandi kehtimiseks peavad olema täidetud mõlemad punktid:
1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja
2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.  
Antud kutsekvalifikatsiooni näiteks võib tuua arhitekti kutse, mille puhul on kutsekvalifikatsioon EL-is automaatselt tunnustatav Direktiivi lisas toodud õppekavade läbimisel.
Kui varem loeti vastava erisuse alusel kutse antuks isikule väljastataval akadeemilisel õiendil tehtava märkega, siis eelnõus nähakse ette ka antud erisuse alusel antud kutsete kandmine kutse ja oskusregistrisse, koondades ülevaate kõikidest Eestis väljastatud kutsekvalifikatsioonidest.

Lõike 5 kohaselt on isikul õigus kutse kehtivuse ajal kasutada täpselt seda kutsenimetust või kutsenimetuse lühendit, mis on kantud kutse- ja oskusregistrisse talle kutse andmise otsuse alusel. See tähendab, et kutsenimetuse kasutamise õigus tuleneb ametlikust registrikandest ning kehtib üksnes kutse kehtivusaja jooksul.

Sarnaselt kehtiva seadusega on eelnõu lõikes 6 sätestatud, et kutse andmine ei või olla diskrimineeriv. See tähendab, et kutseandja ei või seada kutse taotlemise eeltingimuseks taotleja kuulumist või mittekuulumist ühtegi ühendusse, organisatsiooni või erialaliitu. Samuti ei või kutse saamise tingimuseks olla konkreetsete koolituste läbimine kindlas õppe- või koolitusasutuses.

Sätte eesmärk on tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja välistada olukorrad, kus kutse omandamine oleks põhjendamatult piiratud näiteks kutseandja enda liikmelisusnõuete, majanduslike huvide või konkreetsete koolitusprogrammidega.

§ 19. Kutse andmise kord

Paragrahv 19 sätestab kutse andmise korra kehtestamise alused ja loetleb nõuded, et kutse andmise menetlus oleks kõikide kutsete puhul ühetaoline ning tagaks taotlejate võrdse ja läbipaistva kohtlemise.

Erinevalt kehtivast seadusest kehtestab lõike 1 järgi kutse andmise korra edaspidi kutseasutus (volituse korral kutseasutuse ülesandeid täitev organisatsioon), tagades sama kutse taotlemise korral ühtse kutse andmise korra kõigile taotlejatele ka mitme avaliku konkursiga valitud kutseandja puhul. Seni on kutse andmise korra kinnitanud kutsenõukogu. Kutse andmise korra eelnõu koostab jätkuvalt kutsekomisjon koos kutse andmise õigust taotleva asutusega.

Eelnõu lõikes 2 on täpsustatud kutse andmise korrale esitatavad nõuded.

Kehtima jäävad kõik kehtiva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1–12 sätestatud nõuded, st kutse andmise korras esitatakse jätkuvalt kutseandjat ja kutsekomisjoni puudutavad andmed, kutsete ja kutsestandardite loetelu, kutse taotlemise eeltingimused ja vajalikud dokumendid, kutse andmise sagedus ning teavitamiskorrad, samuti kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord, kutse kehtivusaeg, taastõendamise tingimused ning hindamiskomisjoni liikmetele kehtestatud nõuded. Kutse andmise korras peab olema kirjeldatud iga kutse ja osakutse kompetentsuse hindamismeetodeid, mis annavad piisavalt tõendeid taotleja kompetentsuse hindamiseks. Kompetentsuse hindamise vormid (nt kutseeksamid, dokumentide alusel toimuv hindamine jms) ja viisid (kirjalik, suuline, praktiline töö jms) võivad olla erinevad.

Erandiks on punktiga 8 kehtestatav täiendus, mille kohaselt kompetentsuse hindamise viiside ja vormide määratlemisel peab edaspidi määratlema ka varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) alused kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel. Kuigi VÕTA põhimõtted ning ideestik on suuresti kutse andmisel aluseks, ei ole VÕTA kasutamine kutse taotlemisel seni reguleeritud. Kutseandjatel ei ole seni olnud kohustust VÕTA põhimõtteid eraldi koostada ega rakendada ja kui seda ka tehakse, võib selle rakendamisel esineda erinevusi kutseandjate lõikes23.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused sätestatakse eelnõu paragrahvis 23.

Eelnõu lõikes 3 on täpsustatud kutse andmise korrale esitatavad nõuded. Ühele kutsele kohaldatakse ühte kutse andmise korda.

§ 20. Kutseeksam ja hindamine

Paragrahv 20 sätestab kutseeksami ja kompetentsuse hindamise põhimõtted. Paragrahvis kirjeldatakse, kuidas hinnatakse taotleja vastavust kutsestandardis või kompetentsusprofiilis sätestatud nõuetele, tuginedes taotleja pädevuse terviklikule hindamisprotsessile, mille raames tunnustatakse erinevaid viise, mille kaudu kompetentsus võib olla omandatud.

Lõige 1 määratleb kutseeksami kui tegevuse, mille käigus kutseandja selgitab välja, kas taotlejal on olemas kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kutsealased kompetentsid. Kutseeksami mõiste käsitluse keskmes on taotleja sisuline kompetentsusnõuetele vastavuse hindamine, mis ei pruugi piirduda üksnes ühe konkreetse (eksami-) soorituse hindamistulemiga, vaid põhineb terviklikul hinnangul taotleja pädevusele, mis lõppeb kutseandja otsusega kutse andmise kohta. See tähendab, et oma vastavust kutse kompetentsusnõuetele tõendab taotleja kogu hindamisprotsessi käigus konkursiga valitud kutseandja juures kutse andmise korra alusel või esmakutse andmise õigusega õppeasutuses kompetentsiprofiilil põhinevat õppekava läbides.

Lõike 2 alusel toimub kutse taotleja kompetentsusnõuetele vastavuse hindamine kutse andmise korras määratletud protseduuriliste regulatsioonide alusel. Kui kutsestandardiga määratletakse kutse sisulised kompetentsusnõuded, siis kutse andmise korraga (eelnõus §19) määratletakse hindamise viisid ja vormid ning võimalikud erisused nõuetele vastavuse tõendamises.

Lõige 3 sätestab kohustuse arvestada kutse taotleja kompetentsuse hindamisel varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskuseid. Olemuselt ongi kutse andmisel tegemist kompetentside olemasolu hindamisega, mis võivad olla omandatud väga erineval viisil. Varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatut võib arvestada kutsestandardi vastavusnõuetele hindamisel kas osaliselt või tervikuna. Ka kutse taastõendamisel ei ole alati otstarbekas juba hinnatud kompetentse uuesti hinnata, st taastõendamisel ei pruugi sooritada uuesti näiteks testi või eksamit, vaid hindamine toimub dokumentide põhiselt.
Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused sätestatakse eelnõu paragrahvis 23.

§ 21. Kutsekomisjon

Paragrahv 21 sätestab kutse andmise erapooletuse tagamiseks moodustatava kutsekomisjoni moodustamise, selle ülesannete ja tegutsemise põhimõtted. Eelnõu laiendab kutsekomisjoni ülesandeid ning lisab uue paindlikkuse sätte sõltumatuse tagamise korraldamiseks olukorras, kus liikmetele seatud kriteeriume ei ole võimalik täielikult täita.

Eelnõu koostamisel kaaluti töörühmas tehtud ettepanekut ühe tasandi kaotamiseks kutse andmise protsessist ning seniste kutsekomisjoni ülesannete jagamist hindamiskomisjoni ja kutseasutuse vahel, lisades kutsestandardisse kompetentsuse hindamist puudutavad sätted.

Kutseandjate esindajad pooldasid kutsekomisjonide säilitamist. Kutseandjate jaoks tekitas riskikoha olukord, kus kutse andmise otsustuspädevus oleks koondunud ühe ettevõtete ühenduse määratud hindamiskomisjonile, mis ei pruugi olla oma otsustes erapooletu. Sama olukord tekiks, kui kutse andmise üle hakkaks otsustama kutseandja õiguse saanud eriala- või ettevõtete liidu juhatus. Kutsekomisjonide kaotamise korral peaksid kutseandjad looma organisatsiooni siseselt nimetatud ülesannete täitmiseks vastava kompetentse struktuuri, mis seab jällegi kahtluse alla kutse andmise protsessi läbipaistvuse ja erapooletuse, eriti kui tegemist on kutsetega, mis on seotud isikule seatud kvalifikatsiooninõuetega tööturul.

Täiendavat analüüsi ja kutseandjate seisukohti arvestades säilitatakse eelnõus kutsekomisjonid ja nende moodustamise kohustus. Küll aga laiendatakse uues seaduses kutsekomisjoni õigusi, eeskätt õigusega viia ise läbi kutse taotleja kompetentsuse hindamine, säilitades samaaegselt võimaluse (mitte lisades kohustuse) moodustada jätkuvalt hindamiskomisjone.

Eelnõu lisab süsteemi paindlikkust ning võimaldab valida optimaalse lahenduse sõltuvalt kutseala eripärast ja reguleeritusest. Eriti juhtudel, kus kutse omamine on eelduseks tööturule või hüvedele ligipääsuks, peavad kutse andmise protsessiga seonduvad aspektid olema laiapõhjalise konsensusliku otsuse tulem.

Lõige 1 sätestab, et kutseandja moodustab kutsekomisjoni, mille ülesanne on tagada kutse andmise protsessi sõltumatus ja erapooletus. Komisjoni liikmeteks peavad olema vastava kutseala erinevad huvirühmad (nt spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, erialaliitude esindajad), et tagada laiapõhjaline tasakaalustatud esindatus. Kutsekomisjoni liikmetel peab olema erialane pädevus ja kogemus, et tagada kutse taotlejate kompetentne ja objektiivne hindamine. Kutsekomisjon peab tegutsema nii, et kutse andmise otsused ei sõltuks ühegi osapoole erihuvidest.

Lõike 2 kohaselt vastutab kutsekomisjoni töö korraldamise eest konkursi korras valitud kutseandja. Juhul kui kutseandjat ei ole valitud, korraldab komisjoni tööd kutseasutus. Selline regulatsioon tagab komisjoni töö järjepidevuse ja kutse andmise süsteemi toimimise sõltumata sellest, kas kutseandja on parajasti määratud.

Lõige 3 kirjeldab kutsekomisjoni põhifunktsioone kutse andmise protsessis. Kutsekomisjoni pädevusse kuulub:
1) kutse andmise korra väljatöötamine;
2) kõikide kompetentsuse hindamiseks vajalike juhendite, eksamimaterjalide ja muude dokumentide koostamine ja kinnitamine;
3) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamine;
4) vajadusel eraldi hindamiskomisjoni moodustamine, mis hindab kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;
5) otsuse tegemine kutse andmise või andmata jätmise kohta;
6) hindamise korraldamine, dokumenteerimine ja hindamisprotokolli koostamine ning selle esitamine kutseandjale;
7) hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuste läbivaatamine ja lahendamine.
Nende ülesannete kaudu täidab kutsekomisjon kutse andmise protsessis otsustavat rolli kutse andmise kvaliteedi, õiguspärasuse ja läbipaistvuse tagamisel.

Eelnõu lähtub põhimõttest, et kutsekomisjoni liikmetel ei tohi olla isiklikke huvisid, mis takistaksid kutse taotleja osas erapooletute ning mittediskrimineerivate otsuste tegemist. Sellest tulenevalt sätestab lõige 4, et kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kutse omistamise arutamisel ja otsustamisel juhul, kui ta on seotud kutse taotleja ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega, ta on taotleja tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest (näiteks majanduslik seotus), kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või eksisteerivad muud erapooletust mõjutavad asjaolud. Sätte eesmärk on tagada kutse andmise protsessi objektiivsus, vältida mõjuvõimu väärkasutust ja tugevdada kutse usaldusväärsust.

Lõige 5 käsitleb olukorda, kus komisjoni ei ole võimalik moodustada lõikes 4 sätestatud sõltumatuse ja pädevuse kriteeriumitele vastavalt - näiteks väikese eriala või piiratud ekspertide ringi tõttu või kui valdkonnas on tööandjaks üks asutus ja koolitajaks üks asutus. Sellisel juhul peab kutse andmise kord sisaldama täiendavaid meetmeid, mis tagavad isiku kompetentsuse hindamise erapooletuse ja kvaliteedi ka siis, kui komisjoni koosseisu eelpool toodud tingimustel moodustada ei saa.

Säte võimaldab arvestada valdkondade eripäraga, kus ekspertiis on koondunud ühte või vähestesse organisatsioonidesse (näiteks sisekaitse- või julgeolekuvaldkonnas), mistõttu ei ole praktikas võimalik moodustada komisjoni ilma sama organisatsiooni esindajateta. Sellistel juhtudel tuleb kutse andmise korras ette näha meetmed, mis maandavad huvide konflikti riski, näiteks rollide selge eristamine, erinevate struktuuriüksuste või piirkondade esindajate kaasamine või täiendavad kontrollimehhanismid. Eesmärk on tagada hindamisprotsessi objektiivsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus ka erandlikes olukordades.

§ 22. Hindamiskomisjon

Paragrahv 22 reguleerib kutsekomisjoniga seonduvat.

Lõige 1 annab kutseandjale õiguse moodustada vajaduspõhiselt hindamiskomisjon, mille ülesandeks on hinnata kutse taotleja kompetentsust vastavalt kutsestandardis sätestatud nõuetele. Sätte järgi on hindamiskomisjoni moodustamine õigust andev, mitte kohustav norm, mis tähendab, et kutseandja otsustab selle loomise üksnes siis, kui hindamise korralduslikud või sisulised põhjused seda tingivad. Kutseandjal on seega võimalik valida hindamise läbiviimiseks kõige otstarbekam ja objektiivsem hindamismudel, arvestades kutseala ja kutsete eripära, hindamisprotsessi iseloomu ja mahtu, hindamiskriteeriumide keerukust, vajadust kaasata erialaeksperte või sõltumatuid hindajaid. Hindamiskomisjoni moodustamine aitab vältida võimalikke huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui hindamisotsused tehakse isiklike, majanduslike või organisatsiooniliste seoste mõjul.

Hindamiskomisjonil on lõike 2 järgi kaks keskset ülesannet:
1) Taotleja kompetentsuse hindamine kutsestandardis sätestatud nõuetele vastavuse alusel. See tähendab hindamisviiside rakendamist vastavalt kutse andmise korrale.
2) Hindamist puudutava dokumentatsiooni koostamine, sealhulgas hindamistulemuste protokollimine ja selle esitamine kutsekomisjonile. Kutsekomisjon teeb lõpliku otsuse kutse andmise kohta ning vajab hindamiskomisjoni protokolli otsuse tegemise aluseks.

Lõige 3 sätestab, et hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kaheliikmeline koosseis on miinimumnõue, mille eesmärk on tagada hindamise läbipaistvus, objektiivsus ja mitme vaatenurga kaasamine. Mitme komisjoniliikme olemasolu aitab vältida olukorda, kus hindamisotsus sõltub ühe isiku subjektiivsest hinnangust, ning tagab vajaduse korral ka otsuste ühisarutelu ja erimeelsuste tasakaalustamise.

Komisjonis võib olla ka rohkem liikmeid, kui see on praktiliselt otstarbekas või töökorralduslikult vajalik (näiteks kui hindamisprotsess on mahukam või kui kutseandja soovib tagada hindamise laiema erialase esindatuse). Erandina võib hindamiskomisjon koosneda ühest liikmest juhul, kui hindamine toimub täielikult automatiseeritud testimissüsteemi abil, kus inimene ei sekku hindamise sisulisse protsessi, vaid üksnes fikseerib süsteemi genereeritud tulemuse. Sellises olukorras ei ole mitme hindaja vajadus põhjendatud, kuna hindamisotsus põhineb üheselt mõõdetavatel ja automaatselt kontrollitavatel tulemustel.

Lõige 4 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning omama vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi. Nõude eesmärk on tagada kutse taotleja kompetentsuse hindamise objektiivsus, kvaliteet ja usaldusväärsus.

Sõltumatuse nõude järgi ei tohi hindamiskomisjoni liige olla olukorras, kus tal võib tekkida huvide konflikt või mõju hindamistulemustele. See hõlmab nii isiklikke, ametialaseid kui ka majanduslikke seoseid. Erialaste teadmiste ja kogemuste nõue tagab, et hindamiskomisjoni liikmed valdavad vastava kutseala ja kutse sisu, et hinnata taotleja kompetentsust professionaalselt ja kutsestandardile vastavalt.

Lõike 5 kohaselt kehtivad hindamiskomisjoni moodustamisel samad sõltumatuse ja pädevuse nõuded, mis § 21 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud kutsekomisjonile.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

Eelnõu § 23 sätestatakse õiguslikud alused varasema õppe ja töökogemuse arvestamiseks ning kohustus seda võimalust kutse andmisel pakkuda.

Kutsesüsteem on loodud mh inimeste kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks, olenemata omandamise viisist. Kutsesüsteemis ei ole varasema õppe ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) eraldiseisev ja sõltumatu tegevus, vaid on kutse andmisega lahutamatult seotud.

Seni ei ole seadusandlusega reguleeritud VÕTA protsessi kutse andmisel, mis toetaks paindlikult oskuste tunnustamist kiiresti muutuvas töömaailmas. Isiku kompetentsuse hindamise vormi ja viisi, sh VÕTAga seotud toimingute korra kehtestamise eest vastutavad kutseandjad. Samas puudub kutseandjate seas ühtne ja süsteemne lähenemine mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamisele, kuigi kutse andmise kordades on enamasti võimalus selleks loodud ning kutseandjate hinnangul seda võimalust vajadusel ka kasutatakse. Paraku puudub selle kohta ametlik statistika ning arusaamad ja rakendamine on kutseandjate seas erineval tasemel. Selleks, et VÕTAt saaks eesmärgipäraselt rakendada, peab see olema korraldatud süsteemselt ning kõigile osapooltele selgelt ja arusaadavalt.24

Esmakutse andmisel lähtutakse VÕTA rakendamisel vastavale haridustasemele kehtivatest haridusstandarditest, mis sätestavad varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (kõrgharidusstandard, kutseharidusstandard) ning õppeasutuses kehtivast VÕTA korrast. Kuna esmakutse saadakse õppeasutuses õppekava läbimisel siis kehtivad esmakutse taotlemisel kõik õppeasutuse õppekorralduslikud reeglid, sh VÕTA kord. Oluline on, et esmakutse saamine on võimalik VÕTA rakendamisel haridusasutuses, seda eriti isikutel, kelle on valdkonnas varasem töökogemus.

Oodatav mõju:
▪ Õiguslik selgus: Säte loob ühtsed ja sidusad õiguslikud alused varasema õppe ja töökogemuse arvestamiseks, vähendades senist tõlgenduslikku ja rakenduslikku ebaselgust.
▪ Kvalifikatsioonide võrreldavus: Ühtlustatud juhised ühtlustavad kutseandjate hindamispraktika, parandades kvalifikatsioonide võrreldavust ning usaldusväärsust.
▪ Kutsesüsteemi paindlikkus: Säte suurendab kutsesüsteemi suutlikkust reageerida töömaailma muutustele, võimaldades pädevuste paindlikku ja ajakohast hindamist sõltumata nende omandamisviisist.
▪ Hariduse ja tööturu sidusus: VÕTA rakendamise kohustus tugevdab haridus- ja tööturu vastavust, võimaldades erineval viisil omandatud pädevuste süsteemset ja ametlikku tunnustamist.
▪ Elukestev õpe: Regulatsioon toetab elukestva õppe põhimõtteid ning võimaldab tunnustada mitmekesiseid ja elukaare jooksul kogunenud õpikogemusi.

Uuendus toetab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-203525 VÕTA süsteemi edasiarendamisega seotud eesmärke ning Euroopa Komisjoni soovitusi Eesti haridussüsteemi ja tööturu sidususe parandamiseks.26

Lõike 1 kohaselt on varasema õppe ja töökogemuse arvestamine kutse andmise lahutamatu osa, mida kasutatakse nii kutse taotlemise eeltingimuste täitmisel kui ka taotleja kompetentsusnõuete vastavushindamisel. See tähendab, et varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi võidakse tunnustada nii kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tuvastamisel kui ka kompetentside sisulise pädevuse hindamise käigus.

Varasema formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe ning töökogemuse arvestamise kaudu luuakse kutsekvalifikatsiooni omandamisele senisest paindlikum ligipääs ning toetatakse individuaalseid õpiteekondi ja võimestatakse erialase hariduseta, ent töökogemuse ja vajalike oskustega inimesi kutsekvalifikatsioonini jõudmisel ja tööturul rakendumisel. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine kutse andmise eeltingimuste täitmisel laiendab ligipääsu kutse taotlemisele. Nt aitab VÕTA kaasa juhtudel mil taotlejal puudub nõutud haridustase, läbitud täiendkoolituste maht ja/või ettenähtud tööstaaž.

Samuti suunab lõige VÕTAt rakendama kutsestandardis toodud kompetentside osaliseks või tervikuna tõendamiseks, st kutse andmisel arvestatakse paindlikult nii taotleja senist töökogemust kui läbitud koolitusi ja kutsealaseid lisategevusi.

Lõige 2 sõnastab kitsenduse, mille järgi kutse andmisel võib varasema õppe ja töökogemuse arvestamisega olla kutse taotleja haridustase ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam kui taotletav kutsetase. Seni on seda põhimõtet rakendatud õigusakti täpsema sätteta, nö vaikimisi kokkuleppel, mis on kaasa toonud osapoolte seas erisusi põhimõtte järgimisel. Kutsealase ettevalmistuse puhul on arvestatud, et kutse taotleja haridustase saab olla madalam maksimaalselt ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra, kuna suurem erinevus muudaks isiku kompetentsuse tõendamise ja hindamise kõigi osapoolte jaoks liigselt ressursimahukaks. Kui isik soovib tõendada näiteks 7. taseme kompetentse omades keskharidust (tase 4), on ebaproportsionaalselt keeruline vaid taotleja töökogemuse ja täienduskoolituse baasilt hinnata vajalikku kompetentsust esimese astme kõrghariduse (tase 6) omamise nõudeta.

Lõige 3 paneb kutseandjale kohustuse kehtestada varasema õppe ja töökogemuse arvestamise juhised ja rakendamise korra. Juhised peavad hõlmama muuhulgas mitteformaalõppes, iseseisva õppe teel ning töökogemuse kaudu omandatud kompetentside arvestamist ning olema kooskõlas kutseasutuse kehtestatud suunistega.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise juhiste kehtestamine tagab kutse andmise menetluse läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteedi ning välistab põhjendamatud erinevused taotlejate kohtlemisel. See on oluline avaliku huvi ja kutsealase usaldusväärsuse tagamiseks.

Seni on kutseandjad reguleerinud VÕTA rakendamise üldjuhul ühe punktina kutse andmise korras või eraldi välja töötatud VÕTA korras. Kutsesüsteemi arendamist korraldava asutusena toetab kutseasutus kutseandjate tegevust, kehtestades varasema õppe ja töökogemuse arvestamise ühtsed juhised kutse taotlemise protsessis. Need juhised loovad ühtse raamistiku, millest kutseandjad lähtuvad kutse eripärale vastava VÕTA korra kujundamisel ja rakendamisel. Säte tagab, et kõigi kutseandjate rakendatav VÕTA-korra praktika oleks selge, läbipaistev ja ühtlustatud.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 24 reguleerib kutse- ja oskusseaduse kohaldamisalasse kuuluvate kutse andmise otsuste kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid.

Kutse peatamine nagu ka kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine kuuluvad põhiseaduseõigus vabale eneseteostusele, ettevõtlusvabaduse ja õigus vabalt valida tegevusala kaitsealasse (PS § 19, 29 ja 31), mistõttu iga piirang peab olema lõppastmes taandatav seaduslikule volitusele. Kehtivas kutseseaduses ei ole kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise õiguslikke aluseid sätestatud, kuid on olemas alused kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Uus regulatsioon kutse andmise otsuse kehtivuse peatamiseks luuakse lõikega 1. Sättega antakse kutseandjale õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise aluse äralangemiseni. Säte lisatakse tulenevalt kutseandjate praktilisest vajadusest kasutada kutse kehtetuks tunnistamisest leebemat ja kiiremat meedet potentsiaalse kahju ära hoidmiseks, kui on ilmnenud põhjendatud asjaolud, mis viitavad kutset omava isiku kutsekompetentsusnõuete tõsisele rikkumisele.

Lõikes sätestatakse kutseandjale õigus teha kutse andmise otsuse peatamiseks kaalutlusotsus, mis peab olema proportsionaalne. Kutseandjal on volitus kutsekomisjoni ettepanekule tuginedes hinnata, kas kutset omava isiku kutse peatamiseks on piisavalt objektiivseid aluseid, mis tõendavad, et isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud nõuetele. Sellise otsuse tegemisel tuleb analüüsida ja hinnata alternatiivsete meetmete rakendamise võimalusi, mis piiraksid võimalikult vähe isiku põhiõigusi ja -vabadusi.

Sätte alusel kehtestatud kutsealase tegevuse piirangu võib kehtestada kuni kutse andmise otsuse peatamise aluse äralangemiseni. Kuna tegemist on olulise põhiõigusliku riivega, peab vastav otsus olema proportsionaalne ja kehtima vaid põhjendatud aja jooksul. Näiteks kui isiku kutsealase tegevusega seonduvalt on algatatud kriminaalmenetlus, võib kutseandja kaalutletud otsusega peatada isiku kutse andmise otsuse kehtivuse kuni kriminaalasjas kohtuotsuseni tegemiseni. Kui isiku kutse andmise otsus on peatatud, tähendab see, et isikul on küll jätkuvalt vastav kutse, kuid tal on piirang tegutsemiseks vastaval kutsealal kuni peatamise aluse äralangemiseni.

Sarnaselt kehtivale seadusele antakse kutsete usaldusväärsuse ja kutseala kvaliteedi tagamiseks lõikega 2 kutseandjale õigus teha varem antud kutse kehtetuks tunnistamise otsus, kui kutsekomisjon selleks põhjendatud ettepaneku teeb. Kehtetuks tunnistamine on lubatud kolmel juhul:
1) kui isik on kutse saanud pettuse teel (nt meelega eksitades, olulisi asjaolusid varjates);
2) kui kutse on antud võltsitud või ebaõigete andmetega dokumendi alusel;
3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele (tema teadmised, oskused või tegevus ei vasta näiteks kutsele kehtestatud kvaliteedi- või eetikanõuetele).

Kehtiv seadus reguleerib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist. Uue seaduse kohaselt kutsetunnistust kutse andmisel enam ei väljastata. Kutseandja annab kutse otsusega, mille alusel tehakse kanne kutse- ja oskusregistris. Sellest tulenevalt on reguleeritud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluste asemel kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega omab õiguslikku mõju kutse andmise otsus, mille alusel tekib isikul õigus vastaval kutsealal tegutseda. Kehtetuks tunnistamise alused on jäänud võrreldes kehtiva seadusega samaks.

Lõige 3 sätestab, et kutseandja peab kutse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata teavitama puudutatud isikut ning tal on kohustus teha vastav märge kutse- ja oskusregistrisse, et otsus oleks ametlikult dokumenteeritud ja kehtiv.
Väljastatud kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise tulemusena kustutab kutseandja kande kutse- ja oskusregistrist ning teavitab otsusest kutset omavat isikut ja avaldab vastava teavituse Ametlikes Teadaannetes. Kutse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Põhiseaduspärasuse analüüs § 24 kohta

Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (PS § 19), ettevõtlusvabadus (PS § 29) ja õigus vabalt valida tegevusala (PS § 31).

PS § 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.

PS § 29 - Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

PS § 31 - Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Isikuline kaitseala:

PS § 19, 29 ja 31 on vastavalt PS § 9 lõikele 1 igaühe õigused. See tähendab, et need laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikutele.

Esemeline kaitseala:

PS § 19 – õigus vabale eneseteostusele

Õigus vabale eneseteostusele hõlmab inimese vabadust kujundada oma eluvalikuid ja arendada oma võimeid vastavalt enda soovidele. Riigikohus on rõhutanud, et eneseteostusõigus on üldine vabadusõigus, mis on üldnorm teiste põhiseaduses reguleeritud tegutsemisvabadust puudutavate normide mõttes, mis ei reguleeri konkreetsemaid eriõigusi.27

Kutset omandada sooviv isik teostab õigust vabale eneseteostusele, kui ta taotleb kutset ja saab selle tulemusena pädevuse tegutsemiseks. Muudatus, et kutsetunnistust enam ei väljastata ja selle asemel on edaspidi kanne registris, ei puuduta vahetult eneseteostuse sisulist külge. Regulatsioon kuulub siiski esemelisse kaitsealasse, sest see mõjutab isiku võimalust oma oskusi kasutada ja nende kaudu end teostada.

PS § 29 – elukutse- ja tegevusala valik

Riigikohus on märkinud, et tegevusala, elukutse ja töökoha valimise vabadus on põhiõigus, mille piiramist võib õigustada iga eesmärk, mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva väärtuskorraga.28

Kutse andmise menetlus kuulub PS § 29 esemelisse kaitsealasse, sest kutse omamine on paljudel kutsealadel eeltingimus tööle asumiseks. Muudatusega muutub kutse tõendamise vorm: kutsetunnistuse asemel tõendab kutse olemasolu kutse andmise otsus. Seega piirangu ulatus jääb varasemaga võrreldes samaks.

PS § 31 – ettevõtlusvabadus

Riigikohus on märkinud, et pädeva isikuna tegutsemise eeltingimuseks olev kutse nõue riivab PS § 29 sätestatud õigust valida tegevusala ja elukutset. Sellega on tihedalt seotud PS § 31 tagatud õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne.29

Kutse andmise menetlus on seega osa ettevõtlusvabaduse esemelisest kaitsealast, sest see määrab, millistel tingimustel saab isik õiguspäraselt kutsetegevust pakkuda.
Piiriklausel: PS § 19, 29 ja 31 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused. See tähendab, et kõiki nimetatud põhiõigusi võib piirata kooskõlas PS §-ga 11. Sätestatav piirang peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk see peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus: abinõu on sobiv, kui see aitab kaasa piirangu eesmärgi saavutamisele.

Eelnõu § 24 sätestatud kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise regulatsioon on suunatud eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele:
1) tagada, et kutset omavad isikud vastavad kutsestandardis sätestatud kompetentsusnõuetele;
2) kaitsta teenuse saajate õigusi ja turvalisust;
3) tagada usaldusväärsus kutse- ja oskussüsteemi vastu ning aus konkurents kutsealal tegutsevate isikute vahel.

Eelnõu § 24 regulatsioon aitab kaasa eeltoodud eesmärkide saavutamisele.

Pettuse teel saadud kutse (§ 24 lg 2 p 1)
Kui kutse on saadud pettuse teel, puudub isikul tõendatud pädevus vastaval kutsealal tegutsemiseks. Selline olukord kahjustab avalikku huvi kõige otsesemalt – isik tegutseb kutsealal ilma tegeliku pädevuseta. Kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise abinõu on sobiv.

Võltsitud või valeandmeid sisaldav dokument (§ 24 lg 2 p 2).
Kui kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel, on tegelik pädevus teadmata või ebakindel. Ka siin on kehtetuks tunnistamine sisuliselt ainus abinõu, mis taastab kutse- ja oskussüsteemi usaldusväärsuse ja ennetab teenuse saajate eksitamist.

Tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele (§ 24 lg 1 ja lg 2 p 3).
Kui isiku tegevus ei vasta kutsestandardile, ohustab see teenuse kvaliteeti ja võib tekitada otsest või kaudset kahju teenuse tarbijatele või avalikele huvidele.

Kehtivuse peatamine on sobiv abinõu, kui puudused on kõrvaldatavad ning on vajalik ajutine sekkumine, et vältida kahju.

Kehtetuks tunnistamine on sobiv abinõu, kui rikkumine on raskuselt selline, et isikut ei ole põhjendatud käsitleda vastava kutseala spetsialistina.

Vajalikkus: abimeede on vajalik, kui sama eesmärki ei oleks võimalik saavutada mõne leebema vahendiga, mis riivaks põhiõigusi vähem, kuid oleks avaliku huvi kaitsmisel samaväärselt tõhus.

Pettuse teel või võltsitud dokumentide alusel saadud kutse (§ 24 lg 2 p-d 1 ja 2).
Leebem abinõu (nt hoiatus, täiendav järelevalve) ei kõrvalda probleemi: kutse on antud valel eeldusel. Kui isik on teadlikult petnud või kasutanud võltsitud dokumente, ei oleks kutse säilitamine isegi rangemate tingimuste või järelevalve all avaliku huvi seisukohast samaväärselt tõhus. Seega ei ole leebemat samaväärse efektiga abinõu ja kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine on selliste aluste ilmnemisel vajalik.

Kutsestandardile mittevastav tegevus (§ 24 lg 1 ja lg 2 p 3).
Kuna kehtivuse peatamine on leebem abinõu kui kehtetuks tunnistamine, siis see võimaldab anda isikule aega puudused kõrvaldada ja vältida vahepeal võimalikku kahju tekitamist kutsealase tegevusega ning säilitada võimalus kutsetegevust hiljem jätkata. Kehtetuks tunnistamine on vajalik eelkõige siis, kui rikkumine on korduv või sedavõrd raske, et usaldus isiku kui vastava kutseala spetsialisti vastu on kadunud, puudused ei ole lühiajalise või mõistliku pingutusega kõrvaldatavad või oleks teenuse turvalisus või seaduslikkus muul juhul püsivalt ohustatud.

Regulatsioon, mille kohaselt kutseandjal on õigus valida kahe abinõu vahel - kutse andmise otsuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine, on vajalik. See jätab kutseandjale otsustamiseks kaalutlusruumi. Kutseandjal on alati kohustus konkreetse juhtumi põhjal rakendada kõige leebemat abinõu, mis riivaks isiku õigusi kõige vähem, kuid oleks piisav eesmärgi saavutamiseks.

Mõõdukus: abinõu on mõõdukas, kui eesmärk kaalub üles põhiõiguste riive.

Kutse andmise otsuse peatamine on ajutise iseloomuga abinõu. See sõltub peatamise aluse äralangemisest. Riivet tuleb pidada oluliseks, sest see puudutab isiku kutsealast tegutsemisvabadust, kuid see pole lõplik.

Kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise abinõu on iseloomult lõplik. Isik kaotab kutse ja seeläbi võimaluse tegutseda vastaval kutsealal. Tegemist on väga intensiivne riivega PS § 29 ja § 31 mõttes (elukutse ja ettevõtluse piirang) ning PS § 19 mõttes (eneseteostuse piirang).

Kaitstavad hüved on:
1) teenuse saajate õigused ja turvalisus;
2) usaldus kutse- ja oskussüsteemi vastu;
3) aus konkurents kutsealal tegutsevate isikute vahel;
4) avalik huvi kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse suhtes.

Need hüved on sisult kaalukad. Nende kahjustamine võib sõltuvalt konkreetsest kutsest viia varalise kahju, terviserikete, ohutusprobleemide või hariduse kvaliteedi languseni. See õigustab intensiivsemate abinõude kasutamist.

Kokkuvõtvalt saab riivet käsitleda mõõdukana, sest regulatsiooniga on tagatud järgmiste nõuete järgimine:
1) kaalutlusõigus - kutseandjal on õigus (mitte kohustus) kutse andmise otsuse kehtivus peatada või otsus kehtetuks tunnistada. See eeldab sisulist kaalumist: rikkumise raskus, isiku senine käitumine, võimalus puudused kõrvaldada ja mõju kolmandatele isikutele. Kui kaalutlusõigus tagatakse ja seda rakendatakse sisuliselt, vähendab see ohtu, et iga rikkumine viib ülemäärase sanktsioonini.
2) võimalus järk-järguliseks reageerimiseks - peatamine võimaldab kõigepealt ajutist ja pööratavat meedet. Kehtetuks tunnistamine peaks praktikas olema kasutusel eelkõige raskete, korduvate või tahtlike rikkumiste puhul. Selline astmelisus toetab mõõdukust: kutsest ei jääda ilma esimese rikkumise peale, kui see on kõrvaldatav.
3) haldusmenetluse kohaldamine - isikule peab enne peatamise/kehtetuks tunnistamise otsust andma võimaluse olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohti ning vastuväiteid. Otsus peab olema motiveeritud, sealhulgas selgitama, miks just peatamine või kehtetuks tunnistamine on antud juhul vajalik. Otsust on võimalik vaidlustada (vaie, kaebus), mis tagab sõltumatu kontrolli.

Oluline on ka välja tuua, et kutset omaval isikul tekib õiguspärane ootus vastaval kutsealal tegutseda ja kehtetuks tunnistamine riivab seda õigust tugevalt. Samas ei ole õiguspärane ootus absoluutne ning antud juhul kaalub avalik huvi selle õiguse üles.

Praktikas peavad kutseandjad ja kutsekomisjonid kujundama selge ja läbipaistva praktika, kuidas hinnata rikkumise raskust ja millal piirduda peatamisega ning millal rakendada kehtetuks tunnistamist.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud kulud 

Paragrahv 25 sätestab ühtsed aluspõhimõtted kutse taotlemise ja taastõendamisega seotud kulude määramiseks ning kulukomponentide loetelu. Paragrahv täpsustab tasu kujundamise reeglid ning kehtestab kutseandjatele vastavalt aruandluskohustuse.

Lõike 1 eesmärk on määratleda kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu õiguslik olemus, tagamaks selle kooskõla põhiseaduse §-ga 113. Tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mis on kulupõhine tasu ja seotud kutse andmise ja kutse taastõendamise menetlusega.

Arvestades, et kutse omamine võib teatud valdkondades olla eelduseks tööturule sisenemisel või kutsealase tegevuse jätkamisel, puudutab regulatsioon põhiseaduse § 113 kaitseala. Seetõttu on seaduses sätestatud, et tasu eesmärk on üksnes katta kutse andmisega vahetult seotud põhjendatud kulud ning tasu ei või kasutada muude kulude ega avalike ülesannete rahastamiseks. Sellega välistatakse tasu muutumine varjatud maksuks või üldiseks tuluteenimise vahendiks. Kulupõhisuse ja sihtotstarbelisuse sätestamine seaduse tasandil piirab kutseasutuse diskretsiooni tasu kujundamisel ning tagab, et tasu suurus on ettenähtav, põhjendatud ja proportsionaalne.

Lõikega 2 reguleeritakse, et kutse taotlemise ja taastõendamise tasu maksab kutse taotleja või taastõendaja kutseandjale. See tähendab, et tasu kogub kutseandja.

Lõikega 3 reguleeritakse kutseasutuse kohustus kehtestada kulude kalkulatsioonivorm. Selles osas võrreldes kehtiva seadusega muudatusi ei ole.

Lõige 4 sätestab, et kutseandja peab kutseasutusele esitama kutse taotlemise ja kutse taastõendamise kulude kalkulatsiooni kutseasutuse kehtestatud ühtsel vormil. Regulatsiooni eesmärk on tagada kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kujunemise läbipaistvus, kontrollitavus ja õiguspärasus, mis on PS § 113 kohaldamisalasse kuuluva rahalise kohustuse puhul vajalik. Seetõttu reguleeritakse, et kutseandja esitab kutseasutusele kulude kalkulatsiooni seaduses sätestatud põhimõtete alusel ning nii kulude kalkulatsioon kui ka tasu kujunemise alused avalikustatakse (nt koduleheküljel).

Avalikustamiskohustus võimaldab kontrollida, kas tasu vastab seaduses sätestatud kulupõhisuse ja proportsionaalsuse nõuetele ning kas tasu kehtestamisel ei ole ületatud seadusandja seatud piire. Sellega on tagatud ka põhiseaduse §-st 14 tulenev hea halduse põhimõte ning isikute võimalus hinnata, kas tasu kujundamine on olnud õiguspärane ja põhjendatud. Kulude kalkulatsiooni avalikustamine toetab ühtlasi isikute võrdset kohtlemist (PS § 12) ning vähendab riski, et sama kutse eest kujuneksid põhjendamatult erinevad tasud. Lõige 3 on seega oluline tagatis, mis kindlustab, et PS § 113 tähenduses seadusega ette nähtud rahalise kohustuse tegelik rakendamine on läbipaistev ja vaidlustatav.

Kutseseaduse koostamise kavatsuses on käsitletud probleemina kutseeksamite hinna määramise ühtsete aluspõhimõtete puudumist. Kitsaskohana on tuvastatud töömaailma kutseeksamite tasu määramise ebaselgus, mille tulemusena erinevad kutse andmise hinnad valdkondade lõikes märkimisväärselt. Probleemiks on ka kutseeksamite piirhindade puudumine. Kehtiva seaduse alusel kalkuleerib kutseeksami hinna kutseandja ning selle kinnitab kutsenõukogu. Juhul, kui kutse omamine on eelduseks töötamisele teatud ametikohal, võib piirhindade ja täpsete hinnastamispõhimõtete puudumine tekitada olukorra, kus kutseeksami hind kinnitatakse põhjendamatult kõrgena, mis piirab isikute ligipääsu tööturule.

Nagu eespool kirjeldatud, ei loo eelnõu § 25 PS § 113 tähenduses uut maksukohustust, vaid sätestab aluse kutseeksami ja kutse taastõendamise tasude läbipaistvaks kujundamiseks. Tasu kujunemise kriteeriumite kehtestamine tagab, et kutse taotlemise tasu ei muutuks ebaproportsionaalseks ega piiraks elukutse- ja/või ettevõtlusvabadust. Regulatsioon tagab isikute võrdse kohtlemise (PS § 12), sest välistatakse olukord, kus sama kutse eest maksavad erinevad taotlejad väga erinevaid summasid. Uue regulatsiooni alusel lähtuvad kutseandjad kulude määramisel ühtsetest põhimõtetest ning kutse taotlemisel ja taastõendamisel on kulude kujunemine läbipaistev ja kontrollitav.

Lõige 5 sätestab, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kehtestamine on kutseandja esitatud kulude kalkulatsiooni alusel edaspidi kutseasutuse pädevus, tagades sellega tasu põhjendatuse, proportsionaalsuse ja vastavuse tegelikele kuludele.

Regulatsioon välistab olukorra, kus sama kutse taotlemise tasu erineks sõltuvalt kutseandjast, mistõttu juhul, kui avaliku konkursi tulemusel on sama kutse jaoks valitud mitu kutseandjat, kehtestab kutseasutus kõigile nendele ühtse tasu.

Säte toetab kutse taotlejate võrdset kohtlemist, vähendab põhjendamatuid erinevusi kutseandjate praktikas ning tõstab kutsesüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Lõige 6 sätestab kutseasutuse kohustuse tagada, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasud oleksid kooskõlas kulukalkulatsiooni lähtealustega, mille kutseasutus on lõike 1 alusel kehtestanud. See tähendab, et tasude suurus peab olema otseselt tuletatav põhjendatud kulukomponentidest, olema läbipaistvalt arvutatud ning vastama objektiivselt kontrollitavatele põhimõtetele. Tasude kehtestamisel tuleb lähtuda objektiivsetest ja kontrollitavatest kulukomponentidest, vältides tasude põhjendamatut varieerumist, tagades tasustamise proportsionaalsuse ja õiguspärasuse ning seeläbi isikutele ligipääsu kutsealal tegutsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni tõendamisele.

Täiendavalt selgitame, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kujunemise läbipaistvuse ning õigusselguse tugevdamiseks määratakse kindlaks kutseasutuse ülesannete delegeerimise halduslepingus kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu maksimaalne määr. See tuleneb halduskoostöö seaduse § 10 punktist 4, mille kohaselt määratakse halduslepingus tasude arvutamise alused ja piirmäärad, kui seadus võimaldab isikutelt tasu võtta. Seega ei sätestata tasu piirmäära seaduses, vaid see konkretiseeritakse halduslepingus, mis võimaldab paindlikumalt arvestada kulude muutumisega, säilitades samal ajal riikliku kontrolli tasude kujunemise üle. Selline lahendus aitab vältida põhjendamatut kulude kasvu, tagab tasude proportsionaalsuse ning suurendab süsteemi etteaimatavust. Halduslepingu avalikustamine Riigi Teatajas võimaldab isikutel tutvuda tasude kujunemise raamistikuga ning tugevdab kutsesüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Lõikes 7 sätestatakse kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu seadusest tulenev ülemmäär, milleks on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude tegelik, põhjendatud ja tõendatud maksumus. Tasu ei või ületada nende kulude kogusummat. Kuna kutse omamine võib olla eelduseks kutsealaseks tegevuseks, puudutab tasu põhiseaduse § 113 kaitseala. Seetõttu on tasu kujunemise piirid sätestatud seaduses endas. Ülemmäära sidumine otseselt seaduses loetletud kululiikidega välistab tasu muutumise varjatud maksuks ning piirab haldusorgani diskretsiooni tasu kehtestamisel.

Regulatsioon tagab tasu ettenähtavuse ja kontrollitavuse ning toetab proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tasu ei või ületada kutse andmise menetluse läbiviimiseks objektiivselt vajalikku ja tõendatud kulu.

Lõige 8 keelab olukorra, kus samale kutsele korraldatakse sisuliselt samasisulist ja sama keerukusega eksamit, kuid taotlejatelt küsitakse selle eest erinevat tasu. Sama põhimõte kehtib ka kutse taastõendamise puhul. Tasude erinevus võib olla lubatud üksnes juhul, kui hindamise protsessi ülesehitus, maht või sisu on objektiivselt erinev.

Nõude eesmärk on tagada kutse taotlejate võrdne kohtlemine ja välistada tasude põhjendamatu varieerumine olukorras, kus eksami sisu, hindamispõhimõtted ja korralduslik koormus on kutse lõikes sisuliselt identsed.

Näiteks kui kutseeksamit korraldavad kaks kutseandjat ning mõlemal juhul põhineb eksam sama struktuuriga kirjalikul osal ja praktilisel sooritusel, siis peavad mõlemad kutseandjad rakendama sama kutse taotlemise tasu. Erineva tasu kehtestamine oleks lubamatu, kuna eksami sisuline ülesehitus ja keerukus ei erine.

Sama tasustamise põhimõte kohaldub ka olukorras, kus sama kutse saamiseks läbivad sarnase kutseeksami nii koolilõpetajad kui ka töömaailmast pärit taotlejad ning eksam viiakse mõlemale rühmale läbi sama ülesehituse, mahu ja keerukusega. Tasu eristamine ei ole lubatud, kui eksami korralduslik ja sisuline koormus on mõlema taotlejarühma puhul objektiivselt samaväärne.

Lõikes 9 sätestatakse kutse taotlemise ja taastõendamisega seotud kulude loetelu. Sätte eesmärk on määratleda selgelt, millised kulud on käsitatavad kutse andmise protsessi osana ning mida võib arvesse võtta kutseeksami tasu kujundamisel. Kulud jaotatakse nelja põhikategooriasse järgmistes punktides:
1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulud - kulud, mis tekivad kutse andmise protsessi ettevalmistamisel, näiteks eksamimaterjalide koostamine, hindamisjuhendite loomine, eksamiplatvormide ettevalmistamine või koolituste korraldamine hindajatele. Need kulud tagavad, et hindamisprotsess vastab kutsealastele standarditele ja on kvaliteetne;
2) kutsekomisjoni tööga seotud kulud - kulud, mis on seotud kutsekomisjoni liikmete tööga, sealhulgas komisjoni istungite korraldamine, kutsekomisjoni liikme tasud, hindamise läbiviimine;
3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulud - kulud, mis kaasnevad otseselt kompetentsuse hindamise läbiviimisega, hindamiskomisjoni liikmete tasud;
4) kutse andmise korraldamisega seotud kulud- kõik eksami ja hindamisprotsessi haldamiseks vajalikud kulud, nagu taotluste menetlemine, suhtlus taotlejatega, eksami logistika korraldamine, ruumide kasutamine, IT-lahenduste tugi ja muude korralduslike toimingute kulud. Need kulud tagavad protsessi sujuva toimimise.

Selline jaotus katab kogu kutse andmise protsessi ning aitab tagada kulude süsteemse käsitluse ja läbipaistvuse.
Võrreldes kehtiva seaduse sättega (§ 17 lg 1) ei hõlma kulude loetelu enam kutsetunnistuse ega selle duplikaadi registreerimise ja väljaandmisega seotud kulusid, kuna uue seaduse kohaselt kutsetunnistusi enam ei väljastata.

Eelnõus on täpsustatud ka sõnastust, tuues selgelt esile, et tegemist on kutse taotlemisega seotud kuludega, mitte kutse andmisega seotud kuludega. Muudatus tehti töörühma ettepanekul, tulenevalt praktikast ilmnenud tõlgenduslikust ebaselgusest olukordades, kus kutse andmise menetlus ei lõpe kutse andmise otsusega ning seetõttu ei olnud üheselt arusaadav, milliseid kulusid võib taotlejalt küsida.

Lõige 10 täpsustab lõikes 9 nimetatud kulude sisu, kehtestades ammendava loetelu lubatud kulukomponentidest. Sätte eesmärk on ühtlustada kulude arvestamise praktikat, välistada põhjendamatute kulude lisamine, tagada kulude kontrollitavus ja võrreldavus. Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu hõlmab kulukomponente, mis on vältimatult vajalikud kutse andmise õiguspäraseks, kvaliteetseks ja usaldusväärseks korraldamiseks. Kutse andmise korralduskulud katavad taotlusvooru ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud haldus- ja asjaajamistegevused, sealhulgas taotluste menetlemise, suhtluse taotlejate ja komisjonidega ning andmete edastamise kutseregistrisse. Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni tööjõukulud on vajalikud kutse andmise sisuliste otsuste tegemiseks ja taotlejate kompetentside hindamiseks, tagades hindamise erapooletuse ja vastavuse kutsestandarditele. Hindamiskomisjoni transpordi- ja majutuskulud on põhjendatud juhul, kui hindamine toimub geograafiliselt hajutatult või eeldab komisjoniliikmete liikumist eksamite toimumiskohtadesse, võimaldades kaasata pädevaid hindajaid sõltumata nende asukohast. Ruumide rendi ja sidekulud on seotud eksamite ja komisjonide töö praktilise korraldamisega. Materjalikulu on vajalik praktiliste eksamitööde puhul, kus taotleja kompetentside hindamine eeldab konkreetsete töövahendite või materjalide kasutamist. Lisaks hõlmab tasu kutse andmise arenduskulusid, mis on seotud hindamismaterjalide väljatöötamise ja ajakohastamisega ning tagavad, et kutse andmine vastab töömaailma muutuvatele vajadustele ja kutsesüsteemi kvaliteedinõuetele. Nimetatud kulukomponentide katmine tasu kaudu on vajalik kutse andmise jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Ammendava loetelu kehtestamine välistab kaudsete või ebamääraste kulude lisamise ning tagab kulude sihipärasuse.

Lõige 11 sätestab kulud, mida ei ole lubatud kutseeksami tasu hulka arvata. Sätte eesmärk on kaitsta taotlejaid põhjendamatult kõrge tasu eest, vältida topeltrahastamist ja tagada kulude sihipärane kasutamine. Keelatud kulud on eelkõige organisatsiooni üldised tegevuskulud, mis ei ole otseselt seotud kutseeksamiga, põhjendamata või ebamäärased kulud ja kulud, mis on juba kaetud muudest avalikest vahenditest. Säte suurendab süsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Lõige 12 sätestab kutseeksami tasu arvestamise üldpõhimõtted. Sätte kohaselt tuleb vältida kulude dubleerimist, tagada kulukomponentide selge eristatavus, tagada kulude kontrollitavus. Sätte eesmärk on luua läbipaistev ja auditeeritav kulumudel, mis võimaldab tõhusat järelevalvet ning tagab tasu põhjendatuse.
Lõige 13 sätestab kutseandja kohustused kutseeksami tasu kujunemise läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks. Kutseandja peab dokumenteerima tasu kujunemise alused, eristama kulukomponendid käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud jaotuse alusel ning säilitama kulude arvestuse aluseks olevad andmed viisil, mis võimaldab nende hilisemat kontrollimist.
Sätte eesmärk on tagada, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasud põhineksid tegelikel ja põhjendatud kuludel ning oleksid objektiivselt kontrollitavad. Dokumenteerimis- ja säilitamiskohustus loob eeldused kutseasutuse järelevalve teostamiseks ning võimaldab vajadusel hinnata tasu kujunemise vastavust seaduses sätestatud kulupõhimõttele.
Lisaks aitab regulatsioon vältida olukordi, kus kulusid esitatakse ebapiisavalt põhjendatult või ebaühtselt, ning toetab tasude võrreldavust ja ühtset praktikat erinevate kutseandjate vahel. Sellega tugevdatakse süsteemi läbipaistvust, õiguspärasust ja usaldusväärsust.

Lõige 14 kohustab kutseandjat esitama kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas aruande kutse andmise korraldamise ning sellega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Aruandluskohustuse eesmärk on tagada kutse andmisega seotud tegevuste ja kulude läbipaistvus ning võimaldada hinnata kutse andmise nõuetele vastavust ja rahaliste vahendite sihipärast kasutamist.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega seotud kulude katmine

Paragrahv 26 reguleerib kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude katmise põhimõtteid. Säte määratleb, millistel tingimustel kaetakse kutseeksami kulud riigieelarvest, kellele hüvitis makstakse ning milline on ministri roll kulude ülemmäärade ja liigituse kehtestamisel.

Lõige 1 sätestab, et kutseõppe tasemeõppe tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest, tingimusel, et õpilane osaleb kutseeksamil õpingute jooksul või hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lõpetamist. Eksamikulu hüvitamine toimub ainult ühel korral õpilase kohta.

Lõige 2 määratleb, et riigi kaetavad kutseeksami kulud hüvitatakse sellele kutseandjale, kes kutseeksami korraldas. Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt peavad konkursiga valitud kutseandjad arvestama kohustusega arendada kutseõppe lõpetajatele korraldatavaid kutseeksameid ning viia need vajadusel ka läbi, lähtudes seejuures haridus- ja teadusministri kehtestatud hindadest. Praktikas korraldab kutseeksamite kulude hüvitamise kutseandjatele kutseasutus või selle volitatud asutus, tagades seeläbi kulude korrektse ja läbipaistva hüvitamise.

Lõige 3 annab sarnaselt kehtivale seadusele ministrile volitusnormi kehtestada kutseeksamite kulude ülemmäärad ning täpne kulude loetelu. See loob normatiivse raamistiku, mis tagab kulude prognoositavuse ja väldib põhjendamatult kõrgete tasude kujunemist. Ülemmäärade kehtestamisel arvestatakse kutsealade erisustega, lähtutakse kutseeksamite kulude analüüsist, eksami ülesehitusest ja keerukusest, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja läbiviimise kuludest.

Haridus- ja teadusministri määrusega on alates 2017 kehtestatud kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad õppekavarühmade kaupa ning eristatakse teoreetilise, praktilise ja kombineeritud eksami kulusid.

Lõige 4 täpsustab, et ministril on lubatud määruses eristada kahte liiki kulusid: eksami väljatöötamise ja arendamise kulud ning eksami korraldamisega seotud kulud. Kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega tegeleb reeglina kutseandja juures tegutsev kutsekomisjon, eksami viib aga läbi kas õppeasutus, millel on kutseandja õigus, või juhul kui õppeasutusel asjaomast õigust pole, konkursiga valitud kutseandja. Kutseeksamite kvaliteedi ja ühtsete hindamiskriteeriumite hoidmiseks on kooli lõpetamisega seotud kutseeksamite koostamine ja arendamine ning koolilõpueksami ja hindamiskomisjoni koosseisu kooskõlastamine konkursiga valitud kutseandja ülesanne. Eksami koostamise ja arendamise, s.t kutsekomisjoni tööga seotud kulud kompenseeritakse kutsekomisjonidele konkursiga valitud kutseandja kaudu. Eksami läbiviimise kulud kompenseeritakse eksami läbiviijale, mis võib olla konkursiga valitud kutseandja või õppeasutus.

Lõige 5 sätestab erandi, mille kohaselt ei kohaldata paragrahvi sätteid sisekaitse- ja riigikaitseliste rakenduskõrgkoolide kutseõppe õpilaste suhtes. Nende eriala- ja julgeolekuspetsiifilised kutseandmise kulud kaetakse muude eriregulatsioonide alusel, mis arvestavad riigikaitseliste ja siseturvalisuse valdkondade eripära. Kulud kaetakse koos muude õppekuludega vastavalt Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi eelarvest.

§ 27. Isikuandmete töötlemine kutse andmisel ja andmete säilitamine

Paragrahv 27 sätestab isikuandmete töötlemise alused kutse andmisel, kutse kehtivuse kontrollimisel ja kutse taastõendamisel ning määrab kindlaks nende menetluste käigus loodud või saadud dokumentide säilitamise tähtaja. Sätte eesmärk on luua selge õiguslik raam isikuandmete töötlemiseks avaliku ülesande täitmisel.

Kutseandja tegutseb avaliku ülesande täitjana. Säte annab seaduses selge aluse kutse andmise menetluse eripäradest tulenevaks isikuandmete töötlemiseks ning sätestab isikuandmete säilitamise maksimaalse tähtaja, millest kutseasutuse või kutseandja poolt kehtestatavad täiendavad nõuded ei või kõrvale kalduda.

Lõige 1 määratleb isikuandmete töötlemise eesmärgid ning töödeldavate isikuandmete kategooriad. Töödeldakse isiku üldandmeid (nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed), hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema õppe, täienduskoolituse ja töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemusi, kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid ning andmeid kutse kehtivuse ja kutse taastõendamise kohta. Töödeldavate andmete koosseis on piiratud andmetega, mis on vajalikud kutse andmise tingimuste kontrollimiseks ning kutsealase pädevuse hindamiseks, vastates isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõttele.

Lõige 2 näeb ette diferentseeritud lähenemise dokumentide säilitamisele. Kutse andmise otsust, selle põhjendusi ning kutse kehtivust ja taastõendamist puudutavaid andmeid säilitatakse pikema aja jooksul (10 aastat), et tagada otsuste kontrollitavus, võimaldada haldusjärelevalvet ning kaitsta menetlusosaliste õigusi võimalike vaidluste korral. Samas säilitatakse teisi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid lühemat aega (üks aasta), kuna nende edasine säilitamine pärast vaidlustamise tähtaja möödumist ei ole üldjuhul vajalik.

Selline andmeliigipõhine säilitustähtaegade eristamine tagab isikuandmete säilitamise proportsionaalsuse, samuti võimaldab tasakaalustada avalikku huvi kutse andmise ja järelevalve tõhusa korraldamise vastu ja isiku õigust, et tema isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui see on vajalik.

Lõikes 3 täpsustatakse, et kutse- ja oskusregistris isikuandmete töötlemisele kohaldatakse paragrahvi 28.

4. peatükk
Kutse- ja oskusregister

§ 28. Kutse- ja oskusregister

Kutse- ja oskusregistri reguleerimisel on lähtutud senise seaduse § 14 regulatsioonist, arvestades riiklike andmekogude alase regulatsiooni nõuetega. Kuivõrd kutsesüsteemi toimimise tagab kutseregister, on vaja laiendada kutseregistri kui andmekogu pidamise eesmärki ja ülesanded. Kutseregistri regulatsiooni on kavas muuta, et kutseregistri asemel saaks kutse- ja oskussüsteemi osaks kutse- ja oskusregister.

Regulatsiooni täiendatakse muudatustega, et võimaldada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisotsuste andmete koondamist kutse- ja oskusseaduse alusel väljastatud kutsete kõrval ühtsesse registrisse. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuseid teevad välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel erinevad pädevad asutused. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsus tagab isikule juurdepääsu Eesti tööturule juhul, kui antud ametis on ligipääs reguleeritud kutsekvalifikatsiooni nõudega. Sisuliselt on tunnustusotsuse saanud isiku kvalifikatsioon võrdsustatud Eestis kutse- ja oskusseaduse alusel kutse saanud isiku kvalifikatsiooniga. Täna omab antud otsuste kohta andmeid iga pädev asutus eraldiseisvalt ning isikutele põhjustab see täiendavat halduskoormust, kui nad peavad töökohta vahetades taasesitama tunnustamist tõendava dokumentatsiooni, võrreldes näiteks Eestis kutseregistrisse kantud isikuga, kelle kvalifikatsiooninõuetele vastavust saab tööandja kiirelt kontrollida.

Muudatusega tagatakse nii ülevaade erinevate pädevate asutuste väljastatud kvalifikatsiooni tunnustamise otsustest kui ka isikutele lihtsustatud ligipääs tööturule. Muudatus ei puuduta kutsekvalifikatsioone, mis on reguleeritud eriseadustega ning sellest tulenevalt ei kuulu vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2 kutse- ja oskusseaduse reguleerimisalasse (näiteks tervishoiutöötajad, veterinaarid, advokaadid) ega kutse- ja oskusregistrisse kandmisele. Antud kvalifikatsioonide puhul kantakse vastavad tunnustusotsused juba praegu vastavasse riiklikkusse registrisse.

Tehniliselt tagatakse registri jätkuv liidestatavus eri andmekogudega ning kogutavate andmete masintöödeldavus, mis loob erinevatele osapooltele eelduse teenuste arendamiseks. Muudatusega luuakse valmisolek liidestada kutse- ja oskusregister ka vastavate pädevate asutuste andmebaasidega, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmeid oleks kutse- ja oskusregistrisse võimalik koguda. Muudatusega ei nähta ette eraldi käsitsi andmesisestuse moodulite arendamist, kuna see oleks dubleeriv ning suurendaks pädevate asutuste halduskoormust. Liidestuste loomiseks vajalikud vahendid planeeritakse kutse- ja oskusregistri tavapärase eelarve osana, kuna üle X-tee liidestused teiste riiklike registritega on kutse- ja oskusregistri tavapärane kulu ning neid arendatakse vastavalt vajadusele. Varasemalt on kutseregistri andmetel ühe liidestuse kulu mahuks olnud u 5000 eurot.

Paragrahv sätestab kutse- ja oskusregistri (edaspidi register) eesmärgi, kogutavad andmed, nende töötlemise alused ja vastutuse ning volitatud töötleja määramise korra. Sätte eesmärk on tagada kutsesüsteemi andmete läbipaistvus, võrreldavus ja usaldusväärne kättesaadavus nii riigile kui ka avalikkusele, toetades tööjõu ja oskuste arendamise strateegilist juhtimist.

Eelnõuga tuuakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad põhimäärusest seadusesse eesmärgiga viia regulatsioon vastavusse põhiseadusega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Sätte eesmärk on tagada andmete õiguspärane ja proportsionaalne kasutamine ning vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetele.

Lõike 1 kohaselt on kutse- ja oskusregister andmekogu, mille eesmärk on esitada usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ja antud kutsete kohta. Registri eesmärk on muuta kutse andmise protsess läbipaistvaks ja koguda ning esitada infot isikute kutsealase pädevuse kajastamiseks. Lisaks on registri funktsioon toetada andmepõhist poliitikakujundamist ja statistilist analüüsi, võimaldades tööjõu ja oskuste valdkonnas strateegilist planeerimist. Seega muutub register mitte ainult halduslikuks tööriistaks, vaid ka tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosi poliitikate kujundamise otsuseid toetavaks infosüsteemiks, mis koondab kvalifikatsioonide ja oskuste andmestiku ühtsesse riiklikku süsteemi.

Registrisse kantakse ka varem kutseregistrisse kantud kutsetunnistuste ja nende lisade andmed ulatuses, mis on vajalik andmete järjepidevuse, varasemalt välja antud dokumentide kontrollitavuse ning õigusselguse tagamiseks. Seejuures ei tähenda nimetatud andmete registrisse kandmine seda, et uues süsteemis hakatakse kutsetunnistusi uuesti välja andma või uusi kutsetunnistusi registrisse kandma. Kutsetunnistusi enam välja ei anta ning registrisse tuuakse üle üksnes kehtivas süsteemis juba olemas olevad andmed varem välja antud kutsetunnistuste ja nende lisade kohta. Sellega tagatakse varasemate andmete säilimine ja kasutatavus ka pärast registri ümberkorraldamist.

Lõikes 2 on määratletud registrisse kantavad andmed, mis hõlmavad nii kutsesüsteemi struktuuri elemente (kutsealad, kutsestandardid, kompetentsiprofiilid, kutseandjad) kui ka kvalifikatsioonidega seotud otsuseid (välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, kutsetunnistused, kutsekomisjonide koosseisud ja tegevused). Andmeobjektide laiendamine võrreldes kehtiva kutseseadusega tagab kutse- ja oskussüsteemi täieliku kajastamise ja loob sidususe OSKA analüütilise infosüsteemiga.

Kutse- ja oskusregistris töödeldakse valdkondlike eksperdikogude andmeid, mis puudutab eksperdikogude nimetusi, moodustamist ja seotust kutsealade ning kutsete ja kompetentsiprofiilidega.

Vastutus registrisse kantavate andmete õigsuse eest on kutseandjal, kelle otsuse alusel kantakse andmed kutse- ja oskusregistrisse. Kutse- ja oskusregistri kanne on informatiivse iseloomuga, mitte iseseisev õiguslik alus kutse omamiseks. Õiguslikku mõju omab kutse andmise otsus, millega isikule antakse kutse, osakutse või esmakutse. Registrikanne võimaldab kolmandatel isikutel – eelkõige tööandjatel, järelevalveasutustel ja muudel kutsekvalifikatsiooni kontrollivatel isikutel – heas usus tugineda registris esitatud andmetele, tagades õiguskindluse ja läbipaistvuse kutsekvalifikatsioonide kontrollimisel. Kutse andmise õiguslik otsustus jääb kutseandja vastutusalasse, ning avalikkusel ja kolmandatel isikutel on võimalik kasutada registrit usaldusväärse teabeallikana, mis on kooskõlas õiguskindluse ja hea halduse põhimõtetega.

Isikul on õigus taotleda kutse kande kohta kutse- ja oskusregistri väljavõtet sh paberkandjal. Väljavõte on ametlik dokument, mis kinnitab, et isikul on kehtiv kutse.

Digitaalses vormis näevad isikud registris jätkuvalt kandeid tasuta, mh saavad isikud tasuta tellida digitaalse kande väljavõtte koos kutseasutuse digitempliga, mis kinnitab registrikande õigsust. Avaliku teabe seaduse kohaselt peab kutseasutus kui avaliku teabe valdaja väljastama isikule soovi korral ka registri paberkandjal väljatrüki.

Kutsetunnistusi eelnõu järgi enam ei väljastata ning senine haridus- ja teadusministri määrus, millega kehtestati kutsetunnistuse statuut ja vorm, muutub uue seaduse jõustumisel kehtetuks.

Lõikes 3 kirjeldatakse registrisse lisatavad andmed välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste kohta, mis on tehtud pädeva asutuse poolt vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Kutse- ja oskusregistrisse ei koguta välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmeid kutsealade kohta, mille kutsenõuete väljatöötamine ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning registrisse kandmine on reguleeritud teiste seadustega. Sellised seadused on advokatuuriseadus, audiitortegevuse seadus, patendiseadus, tervishoiuteenuste korralduse seadus ning veterinaarseadus. Kõigi nimetatud seaduste alusel antud kutsed ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused kantakse vastava seaduse alusel loodud registrisse. Seega ei ole vajadust dubleerida antud andmete kogumist, kuna need on juba muudes andmekogudes kajastatud.

Lõikes 4 reguleeritakse isikuandmete töötlemine registris. Töödeldavad isikuandmed on piiratud isiku üldandmete, isikule antud kutsega seotud andmete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisotsuse andmete ja kutsekomisjoni kuulumise andmetega. Isiku üldandmete puhul töödeldakse registris isiku kohta järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isikule antud kutse;
3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse andmed;
4) kutsekomisjoni kuulumise andmed;
5) surmakuupäev.

Isiku üldandmete töötlemine on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kutse andmisel. Isiku üldandmetele lisaks töödeldakse andmeid isiku kutse taotlemise ja kutse andmise kohta ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisotsuse kohta.
Kutsekomisjonide liikmed, kes erapooletute ekspertidena otsustavad isikule kutse andmise, kantakse samuti kutse- ja oskusregistrisse seotuna konkreetse kutsekomisjoniga. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tagada protsessi läbipaistvus ning võimalike vaiete lahendamine.
Kui registrisse on kantud andmed isikule antud kutse kohta, siis talletatakse registrisse ka tema surmakuupäev (saadakse Rahvastikuregistrist), et oleks võimalik hakata arvutama andmete säilitamise tähtaega vastavalt § 28 lg 6.

Lõikes 5 reguleeritakse isikuandmete avaldamine. Kutsekomisjoni kuulumise andmed sh kutsekomisjoni kuuluvate isikute nime ning esindatava organisatsiooni andmete avaldamine tagab läbipaistvuse kutse andmise otsustusprotsessis. Kutsekomisjon otsustab isikule kutse andmise, mis on isiku seisukohast oluline tagamaks ligipääs reguleeritud ametikohale tööturul. Konkursiga valitud kutseandja moodustab kutsekomisjoni laiapõhjaliselt antud kutsevaldkonna eksperte kaasates. Kutsekomisjoni koosseisu avaldamise kaudu muudetakse nähtavaks komisjoni kaasatud eksperdid ning organisatsioonid, suurendades seeläbi komisjoni usaldusväärsust.

Kutse taotlemisel on isikul võimalus anda nõusolek oma isikuandmete avaldamiseks kutse- ja oskusregistris. Nõusoleku alusel avaldamisele kuuluvad isiku eesnimi ja perekonnanimi ning sünniaeg. Antud üldandmed on minimaalselt vajalikud, et tuvastada isiku samasust. Kutse- ja oskusregistris oleva kandega kinnitab isik enda vastavust kvalifikatsiooninõuetele, sh juhtudel, kus klient otsib kvalifitseeritud teenusepakkujat, ilma, et ta konkreetse kutset omava isikuga ühendust võtaks. Nende andmete avaldamine vabastab isiku korduvast kvalifikatsiooni tõendamisest. Isikul on võimalik nõusolek tagasi võtta kutse- ja oskusregistri iseteeninduskeskkonnas (kust ühtlasi isik näeb endale antud kutseid). Nõusoleku tagasivõtmine hakkab kehtima kohe ning isiku andmeid ei kuvata enam avalikult.

Lõikes 6 määratakse isikuandmete säilitamistähtaeg kümne aastat pärast isiku surma isiku kutset puudutavate andmete puhul. Andmete säilitamine pärast isiku surma on vajalik seoses kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamise vajadusega ka pärast andmesubjekti surma. Seda juhtudel, kus kindlustusjuhtumi või kohtuvaidluse käigus on vaja tuvastada, et andmesubjekt vastas teatud ajahetkel vaidlusaluse juhtumi korral kvalifikatsiooninõuetele. Kohtuvaidlused võivad olla pikad ning näiteks ehituse valdkonnas puudutada mitme aasta taguseid projekte, mis tingib tõendusmaterjalina kutsekvalifikatsiooni andmete säilitamise vajaduse 10 aastat. Peatatud kutsete ning kehtetute kutsete säilitamine arhiivis on põhjendatud samadel põhjustel. Kui kutset puudutavad isikuandmed on seaduse jõustumise ajal juba senises kutseregistris, siis hakkab ka neile kehtima säilitustähtaeg 10 aastat isiku surmast arvates.

Lõikes 7 määratletakse, et kutsekomisjoni kuuluvate isikute isikuandmeid säilitatakse kuni isiku kuulumiseni antud kogudesse.

Lõikes 8 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele, et registri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. See tagab kutse- ja oskuste andmete halduse ja poliitikatasandi koordineerimise ühes asutuses, mis on kooskõlas kutsesüsteemi juhtimise koondamise põhimõttega (§ 9).

Lõikes 9 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele valdkonna eest vastutava ministri ülesanne kehtestada registri põhimäärus ja kirjeldatakse registri põhimääruse miinimumnõudeid. Registri põhimääruse miinimumnõuded kajastatakse seaduses kooskõlas riiklike registrite pidamisele esitatavate nõuetega. Põhimäärusele esitatavad nõuded on täpne andmekoosseis, volitatud töötleja määramine, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, andmete esitajad, neilt saadavad andmed ning andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu ja nende väljastamise kord ning täpsemad säilitamistähtajad.


5. peatükk
Haldusjärelevalve

Paragrahvid 29 ja 30 sätestavad kutse- ja oskussüsteemis haldusjärelevalve teostamise alused, eesmärgid ja sisu. Muudatused lähtuvad koostamise kavatsuses kirjeldatud vajadusest tõhustada kutse- ja oskussüsteemi juhtimist, suurendada õigusselgust ning tugevdada kutseasutuse ja kutseandjate tegevuse üle tehtava järelevalve funktsiooni. Haldusjärelevalve paragrahvide sõnastus uuendatakse ning viiakse vastavusse muudetud kutsesüsteemi terminoloogiaga, sealhulgas viitamised erinevatele kogudele ja nende üle järelevalve teostamisele. Haldusotsuste koondamine kutseasutusse eeldab täpsemat ja selgemat järelevalveraamistikku, mis on uues seaduses sõnaselgelt välja toodud. Haldusjärelevalve teostamist sätestavate paragrahvide sõnastuses välditakse haldusmenetluse seaduses toodud haldusjärelevalve aluste dubleerivat kirjeldamist, mis igal juhul kohalduvad haldusjärelevalve teostajale.

§ 29. Haldusjärelevalve teostaja

Paragrahv 29 asendab kehtiva seaduse § 23, korrastades sõnastust ning ühtlustades seda uue kutsesüsteemi ülesehitusega.

Lõige 1 jääb sisuliselt samaks võrreldes kehtiva seadusega. Sätte kohaselt teostavad kutseandja tegevuse üle haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel volitatud sihtasutus.
Järelevalve teostamise õiguse säilitamine nii HTM-il kui halduslepinguga volitatud asutusel on vajalik, et tagada paindlik töökorraldus ning võimalus suunata järelevalve täitmine vastavalt kutseandja ülesannete täitmisele. Näiteks kui kutseandja avalik konkurss luhtub ning kutseandja ülesanded lähevad kutseasutuse ülesandeid täitevale asutusele (§ 13 lg 3), teostab kutseandja üle haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

Lõike 2 järgi teostab juhul, kui kutseasutuse ülesandeid täidetakse halduslepingu alusel, kutseasutuse üle järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva seadusega on sõnastust täpsustatud ning eraldi sätetes on kirjeldatud kutseandja üle järelevalve teostamine ja halduslepinguga volitatud kutseasutuse ülesannete üle järelevalve teostamine.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

Paragrahv 30 täpsustab järelevalve eesmärgi ja järelevalveasutuse õigused. Regulatsioon tugineb kehtiva kutseseaduse § 24 ja 25, kuid seda on ajakohastatud ja laiendatud.

Lõike 1 kohaselt on haldusjärelevalve eesmärk kontrollida kutse- ja oskussüsteemi toimimise ja arendamise õiguspärasust ning vastavust käesoleva seaduse eesmärkidele, kvaliteedinõuetele ja ühetaolisele praktikale. Võrreldes kehtiva seadusega on haldusjärelevalve eesmärki täpsustatud, et rõhutada kutse- ja oskussüsteemi tervikliku, kvaliteetse ja usaldusväärse toimimise tagamise vajadust.

Järelevalve ei piirdu üksnes õigusrikkumiste tuvastamisega, vaid hõlmab ka hinnangut sellele, kas kutse andmise, hindamise ja muude kutse- ja oskussüsteemi tegevuste praktika vastab seaduse eesmärkidele ning tagab kutse taotlejate võrdse kohtlemise ja süsteemi ühetaolisuse. Tegemist ei ole alluvussuhtel põhineva otstarbekuse kontrolliga, mille käigus järelevalveorgan võiks asendada kutseandja erialase kaalutlusotsuse enda hinnanguga. Regulatsiooni eesmärk on tagada kutse- ja oskussüsteemi võrreldav ja läbipaistev toimimine ning vältida põhjendamatult erineva praktika kujunemist.
Lõige 2 sätestab järelevalveorgani õigused haldusjärelevalve teostamisel. Järelevalveorganil on õigus kontrollida kohapeal õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist, saada vajalikku teavet ja dokumente ning teha ettepanekuid kutse- ja oskussüsteemi arendamiseks. Lisaks on järelevalveorganil õigus teha ettekirjutusi seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumiste ennetamiseks ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.
Täiendavalt nähakse ette võimalus teha ettekirjutusi ka kutse- ja oskussüsteemi ühetaolise ja kvaliteetse toimimise tagamiseks. Selle eesmärk on võimaldada reageerida olukordadele, kus kutseandja tegevus küll ei pruugi olla otseselt õigusvastane, kuid põhjustab süsteemis põhjendamatut ebaühtlust või kahjustab kutse- ja oskussüsteemi usaldusväärsust ja võrreldavust.

6. peatükk
Ülemineku- ja rakendussätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

Käesoleva sätte eesmärk on tagada kutseeksamite rahastamise üleminekul õiglane kohtlemine kõikidele kutse andmisega seotud osapooltele. Kuna kutse- ja oskusseaduse jõustumisel muutub kutseandjate ja õppeasutuste roll kutse andmise korraldamisel, on vajalik, et senine kutseeksamite kompenseerimise kord jätkub ühtselt kuni 30. juuni 2029.a. See võimaldab koolidel ja kutseandjatel kohaneda uue rahastamissüsteemiga ilma olukorrata, kus mõni osapool jääks hüvitistest ilma varem kui teised. Lõigetes 1-7 kirjeldatakse kutseõppega seotud kutseeksamite kulude kompenseerimine jätkuvalt nii kutseandjatele kui õppeasutustele vastavalt varem kehtinud korrale kuni tähtajani 30. juuni 2029.a.

Kompenseerimise ühtne tähtaeg annab võimaluse planeerida riigieelarvelised vahendid üleminekuperioodi jooksul, tagades samas järkjärgulise liikumise töömaailma ja õppeasutuste vahelise vastutuse jagunemise suunas. Pärast seda kuupäeva toimub kutseeksamite rahastamine vastavalt uuele süsteemile, kus esmakutse andmisega seotud kulud kaetakse õppeasutuse tegevustoetusest ning töömaailma kutseeksamid finantseeritakse tööandjate või isikute poolt või muid rahastusallikaid kasutades.



Joonis 7. Kutsesüsteemi üleminekud

§ 32. Kutseandja õiguse üleminek

Paragrahviga sätestatakse üleminek seniselt kutse andmise korralduselt uuele süsteemile, milles eristatakse tasemeõppe lõpetamisel antavat esmakutset (esmast kutsekvalifikatsiooni) ja töömaailma kutset. Eesmärk on tagada süsteemi järjepidevus, vältida õppijate õiguste ja ootuste rikkumist ning anda kutse andmisega seotud asutustele piisav aeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks kooskõlas kutsesüsteemi reformi terviklahendustega.

Lõigetes 1 ja 2 antakse esmakutse andmise õigus automaatselt neile kõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele, mis on enne seaduse jõustumist tegutsenud konkursita valitud kutseandjatena ning mille tasemeõppe õppekavad vastavad kutsestandardile. Seega tunnustatakse senist olukorda, kus osa õppeasutusi on juba täitnud kutseandja rolli ning nende õppekavad on otseselt seotud kutsestandarditega. Üleminekusäte väldib olukorda, kus samasisulise tegevuse jätkamiseks tuleks korraldada täiendavad konkursid või luua uusi menetlusi, mis suurendaks halduskoormust ega looks õppijatele lisandväärtust.

Esmakutse andmise õiguse automaatne üleminek konkursita valitud kutseandjatena tegutsenud õppeasutustele toetub asjaolule, et nad on läbinud kutseandjaks saamiseks vajalikud tõendusprotseduurid ning nende õppekava ja kompetentside saavutamise hindamine on vastavuses kutsestandardiga. Seeläbi tagatakse, et uue süsteemi rakendumisel ei kaasne õppijatele ootamatuid muudatusi õppe lõpetamise tingimustes ega teki olukorda, kus õppekava on küll kutsestandardiga seotud, kuid tasemeõppe lõpetamisel puudub selge esmakutseandja.

Lõikes 2 sätestatakse lisaks, et kuni 30. juunini 2029 hüvitatakse esmakutseandja rolli täitva õppeasutuse kutseeksamiga seotud kulud senise korra kohaselt, kui ta tegutseb konkursita valitud kutseandjana. See on kooskõlas § 31 ette nähtud kulude hüvitamise üleminekuajaga ning tagab, et rahastus ei katke reformi käigus ootamatult. Üleminekuaeg võimaldab korrastada rahastusmudelit ja viia see kooskõlla lahendustega, millega vähendatakse dubleerivat hindamist ning kujundatakse kutsesüsteemi rahastamise jätkusuutlik mudel.

Lõikes 3 sätestatakse, et kõik kehtiva kutseandja õigust omavad kutseandjad jätkavad kutseandjana neile antud kutseandja õiguste kehtivusperioodi lõpuni. Sellega austatakse kehtivate haldusaktide alusel kujunenud õiguspäraseid ootusi ning välditakse olukorda, kus kutseandjate tegevus katkestatakse enne, kui uus süsteem on täielikult käivitunud. Samuti välditakse riski, et mõnes valdkonnas tekiks ajutine „tühimik“ kutseandjate osas, mis võiks töömaailma ja õppijate seisukohalt kahjustada süsteemi usaldusväärsust.

Lõikega 4 reguleeritakse olukord, kus kutseandja õigused lõpevad enne 31. augustit 2029, kuid tasemeõppes on veel õppijaid, kellel on kehtivate õppekavade järgi kohustus lõpetada õpe kutseeksamiga. Sellisel juhul on kutseasutusel kohustus korraldada uus avalik konkurss kutseandja valimiseks ning uuele kutseandjale antakse õigused kuni 31. augustini 2029. Tähtaja valikul on arvestatud tasemeõppe tüüpiliste õppekestuste, kutseeksamite toimumise aja ning sellele järgneva vaidlustuse perioodiga, samuti § 31 sätestatud kutseeksami kulude hüvitamise üleminekuajaga, et tagada kõikidele reformiperioodil õpinguid alustanud õppijatele võimalus lõpetada õpe seniste tingimuste kohaselt. Kutseandja õiguste kehtimine kuni 31. augustini 2029 on vajalik, et tagada kutseandja volituste kehtivus perioodil, mil kutse taotlejatel on õigus vaidlustada eksamitulemus ning tagada võimalike vaiete menetluseks kutseandjate olemasolu.
Säte tagab, et reform ei too kaasa olukorda, kus õppijad jäävad ilma võimalusest sooritada õppekavas ette nähtud kutseeksamit üksnes seetõttu, et varasema kutseandja õigused lõpevad enne nende õpingute lõppu. Ühtlasi säilib kutseandja valikuprotsessi läbipaistvus ja konkurentsipõhisus, kuna uue kutseandja valib kutseasutus avaliku konkursi teel. Juhul kui valdkonnas on pärast õpinguid tööle asumine kutse nõudega, näiteks elektrikute puhul, siis kehtestatakse üleminekuperioodil uus kutsestandard ning kutseandja konkursi läbiviimisel ning kutseandja õiguste andmisel lähtutakse seaduse § 13 ja §14 sätestatust.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

Paragrahvis 33 kehtestatakse üleminekusäte, mille järgi enne seaduse jõustumist kooli lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse uue süsteemi mõistes esmakutsega ning kehtib tähtajatult, kui kõnealune kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega reguleeritud kutsealal.

Säte on vajalik, et tagada õppijate ja lõpetajate õiguspäraste ootuste kaitse ning vältida olukorda, kus enne reformi omandatud kutsetunnistus kaotaks kehtivuse üksnes süsteemi ümberkujundamise tõttu. Kõik varasemad kutsetunnistused, mis on saadud kooli lõpetamisel ja mis ei ole seotud õiguslike kvalifikatsiooninõuetega, täidavad sisuliselt sama eesmärki, mida uus esmakutse – kinnitada koolis õppekava alusel omandatud kompetentsuste saavutamist. Antud muudatusega kaotatakse tööturul seni kehtinud ebavõrdne olukord, kus osad isikud on saanud tasemeõppe lõpus koolilt kui kutseandjalt tähtajatu kutsetunnistuse ning teised konkursiga valitud kutseandja väljastatud tähtajalise kutsetunnistuse. Muudatus puudutab õiguskantsleri osutatud probleemi isikute ebavõrdsel kohtlemisel seoses õppe lõpus saadavate kutsetunnistuste erineva kehtivusajaga.

Sättel on oluline roll ka tööturu toimimise seisukohalt: see tagab varasemate lõpetajate kvalifikatsioonide järjepidevuse, hoiab ära küsimused nende kutse kehtivuse kohta ja võimaldab tööandjatel mõista, et enne reformi väljastatud kutse võrdub uue süsteemi mõistes tähtajatu esmakutsega.

Samas on säte piiritletud nii, et kutsete puhul, kus kutse on seotud kvalifikatsiooninõuetega tööturul tegutsemiseks, ei võrdsustata kutset automaatselt esmakutsega, kuna nendel ametialadel on kutsetunnistusel õiguslik tähendus (nt õiguste ja lubade andmine), mille kehtivus peab jääma eriregulatsiooni alla.

§ 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

Paragrahvis 34 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud tegutsevad kuni uute valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2027.

Säte tuleneb kutsesüsteemi juhtimismudeli uuendamisest, mille kohaselt asendatakse senised kutsenõukogud valdkondlike eksperdikogudega.

Üleminekusäte tagab:
• et süsteem ei jää juhtimisvõimekuseta perioodil, mil uusi eksperdikogusid alles moodustatakse;
• et seni tegutsevad kutsenõukogud saavad lõpule viia pooleliolevad tegevused (nt kutsestandardite ja kutse andmise kordade kinnitamine, kutseandjate valimine);
• et reform rakendub astmeliselt ja ei põhjusta järske katkestusi tööandjate ja erialaorganisatsioonide kaasamises.

Kuupäev 30. juuni 2027 on määratud arvestusega, et uued eksperdikogud luuakse 2025–2027 reformiperioodil ja see annab piisava, samas piiratud ning selgelt määratletud üleminekuaja, mis väldib paralleelsete struktuuride ülemäärast pikendamist.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Paragrahvis 35 nähakse ette, et kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide koosseisud viiakse seaduse uute nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. Sätte eesmärk on tagada hindamisprotsessi kvaliteet ja ühtlustatud toimimine reformiperioodil
Üheaastane üleminekuaeg on vajalik, et:
• kutseasutus saaks üle vaadata kehtivad koosseisud ja hinnata komisjonide liikmete pädevusi;
• töömaailma esindajad, õppeasutused ja erialaorganisatsioonid saaksid pakkuda uutesse komisjonidesse sobivad eksperdid;
• tagada, et hindamise kvaliteet ei langeks reformi perioodil ja et hindamisprotsessi ei tekiks katkestusi.
Säte tagab ka komisjonide töö järjepidevuse – kuni uute nõuetele vastavate komisjonide kinnitamiseni võivad kehtivad komisjonid oma tegevust jätkata, mis väldib hindamiste ja kutse andmise katkemist ning tagab õppijate ja kutsetaotlejate õiguste kaitse.

§ 36. Kutsestandardite üleminek

Paragrahvi 36 eesmärk on tagada kutsesüsteemi reformi käigus kutsestandardite sujuv ja selge üleminek uuele kompetentsiprofiilide süsteemile, vältides olukorda, kus kutsealadel tekiks teadmatus õppekavade, hindamise või kutsete taotlemise aluste osas. Üleminek on vajalik, sest kutsestandardite arvu vähendatakse ligikaudu poole võrra, eristatakse esmakutse ja kutse andmist ning viiakse õppekavade loomise alused üle kompetentsiprofiilidele.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2029.

Sättega tagatakse järjepidevus kutsestandardite arvestamisel õppekavade, hindamiskriteeriumide ja töömaailma kvalifikatsiooninõuete alusena ja seeläbi õppe vastavus töömaailma nõuetele. Sätte eesmärk on kindlustada kutsestandardite kehtivus õppekava alusena perioodil, mil uued kompetentsiprofiilid pole veel täielikult kasutusele võetud.
Eelnõus toodud muudatuste tulemusel vähendatakse kutsestandardite koguhulka ca 540-lt ligikaudu 250-ni ning standardite uuendamine toimub edaspidi ainult nendel kutsealadel, kus on reaalne vajadus seada töömaailma kutsele õiguslikke või kokkuleppelisi kvalifikatsiooninõudeid. Säte annab kutseasutusele võimaluse 2,5-aastase üleminekuperioodi jooksul hinnata, millistel kutsealadel kutse andmine ja kutsestandardid säilivad ning millistel need asenduvad kompetentsiprofiilide kehtestamisega. Kutsestandardite uuendamine on töö- ja ajamahukas protsess ning järsk lõpetamine looks ebaselguse nii kutseandjatele, õppeasutustele kui ka õppijatele. Fikseeritud lõpptähtaeg võimaldab kutseasutusel planeerida standardite järkjärgulist asendamist kompetentsiprofiilidega ja tagada kvaliteetne sisuline üleminek.

Üleminekuperioodi pikkuse valikul on arvestatud õppekavade uuendamise tsüklit, kutseandja õiguste kehtivuse perioode ning kutseeksamite rahastamise lõpptähtaega (30.06.2029). See tagab, et standardid ei kao enne, kui uuendatud seaduslik ja metoodiline raamistik on täielikult rakendunud.

Lõikes 2 nähakse ette, et üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava aluseks olevates kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega.
Ülemineku käigus vaadatakse kehtivuse lõpetavad kutsestandardid järkjärgult üle ning juhtudel, kus puudub vajadus kvalifikatsiooninõuete kirjeldamiseks kutsestandardis, luuakse standardi asemel kompetentsiprofiilid, mis saavad edaspidi õppekavade aluseks. Et üleminek oleks sujuv, tuleb tagada, et senistes kutsestandardites sisalduvad nõuded oleksid vaadeldavad ja kohaldatavad kompetentsiprofiilidena ning antud kutsestandardi alusel koostatud õppekaval õppijad saaksid tasemeõppe lõpetamisel esmakutse.

Õppeasutused saavad jätkata õppekavade uuendamist ja hindamise korraldamist üleminekuperioodil nii, et standardite kadumine ei jätaks neid ilma õiguslikust alusdokumendist. Kompetentsiprofiiliga võrdsustamine tähendab, et kutsestandardi kompetentsusnõudeid saab käsitleda senise sisuga, kuid uue terminoloogilise ja metoodilise raamistikuga kooskõlas.

Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt on tööandjatele arusaadav üksnes juhul, kui üleminekuperioodil on selgelt teada, millised kutsestandardid on jätkuvalt kehtivad ja kuidas nende sisu uue süsteemi järgi tõlgendatakse. Võrdsustamine loob selge silla vana ja uue süsteemi vahel ning väldib töömaailma ja hariduse kommunikatsiooniriski.

Kutsestandardite võrdsustamine kompetentsiprofiilidega aitab tagada õppe kvaliteeti mikrokvalifikatsioonide, tasemeõppe ja töömaailma kutsete sidumisel.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Paragrahvis 37 reguleeritakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise algusaega kutse- ja oskusregistris. Otsuste andmete kogumise algusaeg on määratud seaduse jõustumisajast hilisemaks, et võimaldada piisavalt aega vajalike liidestuste loomiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste lisamisel kutse- ja oskusregistrisse. Andmete kogumist alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Paragrahvis 38 nähakse ette järelhindamine eelnõu rakendamise kohta. Haridus- ja Teadusministeerium viib hiljemalt 2029. a läbi kutse- ja oskussüsteemi rakendumise analüüsi, milleks on planeeritud rahastatus haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ toetuse andmise tingimustega kehtestatud tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ eelarvest.

Mõjude järelhindamine on vajalik selleks, et mõista, kas kehtestatud normid on täitnud oma eesmärki. Sätte eesmärk on tagada, et kutse- ja oskussüsteemi ulatusliku reformi mõjud oleksid hinnatud terviklikult ning õigeaegselt ning et rakendatud muudatused toetaksid tegelikku vajadust töömaailmas, haridussüsteemis ja kutseandmise korralduses. Kuna reform puudutab nii kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide rolli kui ka oskuste hindamise ja tõendamise põhimõtteid, on oluline analüüsida, kas eri süsteemiosade lõimimine on olnud tõhus ja kooskõlas reformi eesmärkidega. Järelhindamise eesmärk on hinnata ka kutse taotlemise ja taastõendamise tasude kujunemist, läbipaistvust ja proportsionaalsust ning nende mõju asjaosalistele. See loob täiendava mehhanismi regulatsiooni toimivuse, sealhulgas läbipaistvuse ja põhiseaduspärasuse hindamiseks praktikas.

Reformi mõju ilmneb järk-järgult pikema aja vältel, sõltuvalt muudatuste rakendumisest ja üleminekuperioodist. Aastal 2029 on piisavalt andmeid, et teha esmaseid järeldusi süsteemi toimivuse kohta ning tuvastada võimalikud muudatuste vajadused.

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seadus viiakse kooskõlla kutse- ja oskusseadusega ning ajakohastatakse terminoloogiat. Läbivalt asendatakse seaduse tekstis sõnad „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ ja sõna „osakutsetunnistus“ sõnaga „osakutse“.

Paragrahvis 194 asendatakse sõnad kutse- ja osakutsetunnistus sõnadega kutse ja osakutse.

Paragrahv 195 pealkirja muudetakse ning olemasolev pealkiri asendatakse sõnadega „Kutse ja osakutse andmine.“ Tegemist on tehnilise muudatusega.

Paragrahv 195 lõikes 1 ajakohastatakse viide kehtivale õigusraamistikule, asendades viite kutseseadusele viitega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Paragrahv 195 lõikes 2 kutse- ja osakutsetunnistus sõnadega kutse ja osakutse.

Paragrahv 195 lõikes 3 ajakohastatakse nii viidet õigusaktile kui ka terminoloogiat. „Kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ” asendatakse sõnastusega „kutse- ja oskusseaduses reguleeritud kutseandja”.

Paragrahvi 198 lõikes 1 asendatakse sõnad kutse- või osakutsetunnistust sõnadega kutset või osakutset.

Paragrahv 222 punkti 3 muudatusega ajakohastatakse viide kutse- ja oskusseadusele ning täpsustatakse kutseasutuse rolli. Samuti viiakse sõnastus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 ning Euroopa Komisjoni määrustele. Muudatuse eesmärk on tagada, et järelevalve kutse andmise nõuete täitmise üle toimub kehtiva õigusraamistiku alusel ning selgelt määratletud pädeva asutuse kaudu.

§ 40. Biotsiidiseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 41. Ehitusseadustiku muutmine

Paragrahv 23 lõike 4 muudatusega täpsustatakse, et kutse või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust vastava kutse või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Muudatus parandab normi selgust ning viib terminoloogia kooskõlla kutse- ja oskusseadusega. Sisuliselt säilib senine põhimõte, mille kohaselt kutse või pädevustunnistus annab aluse eeldada isiku vastavust teatud tööde tegemiseks.

§ 24 lõigetes 1 ja 3 asendatakse viited kutseseadusele viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 42. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõiget 2, asendades viite kehtivas õiguses kasutatavale „kutseseaduse § 8 lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule” viitega „kutse- ja oskusseaduse alusel tegutsevale kutseasutusele”.

Muudatus on tehniline ning tuleneb kutsesüsteemi juhtimismudeli reformist, mille kohaselt kutsenõukogud kui haldusorganid lõpetavad tegevuse kutse- ja oskusseaduse jõustumisel. Muudatus tagab, et senine viide kutsealase ettepaneku või otsustusõiguse kandjale oleks kooskõlas uue seaduse struktuuriga ning viitaks pädevale asutusele.

§ 43. Halduskoostöö seaduse muutmine

Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13, mis käsitles senist võimalust sõlmida haldusleping kutse andmise ja kutsesüsteemi korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks. Muudatus on vajalik, kuna kutse- ja oskusseaduse kohaselt luuakse seadusesse erinorm, mis sätestab, et vastavaid halduskoostöö seaduse regulatsioone ei kohaldata.

§ 44. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse investeerimisfondide seaduse § 373 lõike 6 esimest lauset asendades tekstiosa „kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon” sõnadega „kutse- ja oskusseadusele vastav kvalifikatsioon”. Muudatus on tehniline ning tuleneb vajadusest viia seadus vastavusse kutse- ja oskusseadusega.

§ 45. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon kutseseaduse” sõnadega „kvalifikatsioon kutse- ja oskusseaduse”. Muudatus on tehniline.

§ 46. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 26 lõikes 5 asendatakse sõna kutsetunnistus sõnadega kutse andmise otsus. Kutse- ja oskusseaduse alusel ei väljastata enam kutsetunnistust. Kutse olemasolu tõendab kutse andmise otsus, mis annab isikule õiguse vastaval kutsealal tegutsemiseks. Seaduse muudatus on terminoloogiline.

§ 47. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 48. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Muudatustega ajakohastatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse terminoloogiat ning viiakse see kooskõlla kutse- ja oskusseadusega.
Paragrahvis 12 lõikes 2 asendatakse viide „kutsetunnistusega hindajale” viitega „kutsega hindajale” ning ajakohastatakse viide kutseseaduselt kutse- ja oskusseadusele ning paragrahviga 33 lõike 3 muudatusega asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”. Tegemist on tehniliste muudatustega.

§ 49. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lõike 1 punktis 3 asendatakse senine kutsetunnistuse mõiste sõnaga kutse.

§ 50. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sisalduv viide kutseseadusele, asendades selle viitega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 51. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse kutseõppeasutuse seadust, et viia see kooskõlla kutse- ja oskusseaduse uuendustega. Muudatuste eesmärk on tagada, et kutseõppe õiguslik raamistik oleks vastavuses uue kutse- ja oskussüsteemi ülesehitusega. Muudatus toetab kutseõppasutuste sujuvat üleminekut kutse- ja oskussüsteemiga kaasnevate muudatuste rakendamisel sh kompetentsiprofiilide kasutuselevõttu, kutsenõukogude asendamist valdkondlike eksperdikogudega ning uuendatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist.

Muudatused täpsustavad õppekavade koostamise aluseid ja kvalifikatsioonitasemete määramist vastavalt uuele kutsesüsteemi loogikale.

1) paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu” tekstiosaga „kutse- ja oskusseaduse §  11 reguleeritud vastav valdkondlik eksperdikogu”. Kutseseaduse reformiga kaotatakse kutsenõukogud kui haldusorganid ning nende rollid, sh kutsestandardite valideerimine, oskustaristu arendusse panustamine ja töömaailma sisend, viiakse üle valdkondlikele eksperdikogudele. Eksperdikogud on kitsama fookusega, sisulisema töömaailma kaasatusega ning täidavad senisest tõhusamalt kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite sisulise hindamise rolli. Muudatuse eesmärk on ajakohastada kutseõppeasutuse seaduses viitenorm ja tagada kooskõla uue haldusmudeliga.

2) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõna „kutseseaduses“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduses“;

3) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse ümber ja viiakse kooskõlla uue kvalifikatsiooniraamistiku ja kompetentsipõhise lähenemisega. Kvalifikatsioonitaseme määramise aluseks on edaspidi kompetentsiprofiil, kutsestandard või õppekavas kirjeldatud õpiväljundid ning nende vastavus kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse õppekava alusena kompetentsiprofiili kasutamine.

4) paragrahvi 24 lõike 1 teise lause muudatus täpsustab, et õppekava käigus omandatavad esmakutsed määratakse õppekava aluseks oleva kompetentsiprofiiliga. Kui õppekava aluseks on kutsestandard, saab õpingute lõpus jätkuvalt omandada kutse või osakutse. Muudatuse eesmärk on viia kutseõppeasutuse seadus vastavusse kutse- ja oskusseadusega, mille kohaselt kompetentsiprofiilil põhineva õppekava alusel omandatakse õppeasutuses esmakutse.

5) paragrahvi 24 lõike 7 esimesse lausesse lisatakse viide, et jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava võib riikliku õppekava puudumisel koostada lisaks kutsestandardile ka kompetentsiprofiili alusel.

6) paragrahvi 24 lõike 8 teise lausesse lisatakse kompetentsiprofiilid kui õppekavade koostamise alus ka sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooliõppekava koostamise puhul.

7) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse omandamist“ sõnastusega „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutse omandamist“. Muudatus on tehniline ning tuleneb kutse- ja oskusseaduse uuendatud terminoloogiast, mille kohaselt kasutatakse senise „kutsetunnistuse“ asemel mõistet „kutse“.

§ 52. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduse § 21 lõike 1 esimeses lauses viiakse sõnastus vastavusse kutse- ja oskusseadusega. Kõrgharidusseaduse § 21 lõike 4 esimeses lauses viiakse sõnastus vastavusse kutse- ja oskusseadusega. Kehtiv kõrgharidusseaduse sõnastus viitab, et kvalifikatsiooniraamistik on kehtestatud kutseseadusega. Eelnõuga muudetakse kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamise alust. Kutse- ja oskusseaduse alusel kehtestab kvalifikatsiooniraamistiku Vabariigi Valitsus määrusega. Seega kõrgharidusseaduse sõnastus viiakse kutse- ja oskusseadusega kooskõlla.

§ 53. Liiklusseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse liiklusseaduses sisalduvad viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 54. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kutse- või pädevustunnistus“ sõnadega „kutse või pädevustunnitus“, sõna „kutsetunnistus“ sõnaga kutse” vastavas käändes ning sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 55. Maa hindamise seaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 56. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 161 lõikes 3 asendatakse senine kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 57. Maakorraldusseaduse muutmine

Viited kutseseadusele ajakohastatakse, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 58. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 74 lõike 2 teises lauses asendatakse kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 59. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 on asendatud sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“. Sellega seoses on kohandatud ka lauseehitust. Muudatus on sõnastuslik ega muuda regulatsiooni sisu.

§ 60. Metsaseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse metsaseaduses kasutatud viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 61. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

Paragrahvis 70 lõikes 2 ajakohastatakse viide kutseseadusele, asendades selle viitega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 62. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 32 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „kutsetunnistuste ärakirjad“ sõnadega „kutse andmise otsuste ärakirjad“. Uue seaduse alusel ei väljastata enam kutsetunnistust. Kutse olemasolu tõendab kutse andmise otsus.

§ 63. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik” sõnadega „kutsega isik”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 64. Raudteeseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse raudteeseaduses sisalduvad viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 65. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 54 sõnastust muudetakse, et viia see kooskõlla kutse- ja oskusseaduses kasutatava terminoloogiaga. Senine mõiste „kutset andev organ“ asendatakse mõistega „kutseandja“, mis vastab kutse- ja oskusseaduse uuele süsteemile.

Samuti täpsustatakse paragrahvi pealkirja, et see kajastaks õigesti toimingu sisu. Muudatuse kohaselt esitatakse taotlus kutseandjana tegutsemise õiguse saamiseks avaliku konkursi raames, mistõttu pealkirjas kasutatakse vastavalt sõnastust „kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemine avalikul konkursil“. Muudatus hõlmab ka paragrahvi pealkirja, kus viide kutseseadusele asendatakse viitega kutse- ja oskusseadusele. Paragrahvi sisu jääb samaks ning muudatus on terminoloogiline ega mõjuta riigilõivu suurust ega kohaldamisala.

§ 66. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 35 lõike 1 esimeses lauses asendatakse kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 67. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses paragrahvi 10 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kutsetunnistus” sõnaga „kutse” vastavas käändes.

Paragrahvi 10 lõike 3 muudatusega asendatakse sõnad „kutsetunnistus kutseseaduse“ sõnadega „kutse kutse- ja oskusseaduse“. Muudatused on tehnilised ega too kaasa sisulisi muudatusi isikutele esitatavates nõuetes ega seadme ohutuse regulatsiooni kohaldamises.

§ 68. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Kutseseadus on asendatud kutse- ja oskusseadusega, mistõttu tuleb vastavad viited seaduses ajakohastada. Muudatus hõlmab mitut sätet (§ 16¹, § 22 lõike 4 punkt 3, § 45 lõike 1 punkt 1, § 45⁴ lõike 1 punkt 1, § 55 lõiked 2 ja 2¹ ning § 68 lõige 1 ja lõike 2 punktid 1–3 ning 6–8), kuid on oma olemuselt tehniline.

§ 69. Spordiseaduse muutmine

Ajakohastatakse spordiseaduses kasutatud terminoloogiat ning viited õigusaktidele, et viia need kooskõlla kutse- ja oskusseadusega.

Paragrahvis 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon kutseseaduse” sõnadega „kutse kutse- ja oskusseaduse”. Muudatus tuleneb kutse- ja oskusseaduse terminoloogiast, mille kohaselt kasutatakse mõistet „kutse“ isiku pädevuse tähistamiseks senise „kutsekvalifikatsiooni“ asemel. Samuti ajakohastatakse viide kutseseaduselt kutse- ja oskusseadusele.

Paragrahvi 61 lõike 3 punkti 1 muudatusega asendatakse viide kutseseadusele viitega kutse- ja oskusseadusele.

§ 70. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduse § 782 lõikes 3 asendatakse kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 71. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses sõnastust muudetakse ning asendatakse läbivalt seaduse tekstis sõnad „kutsetunnistus“ vastavas käändes sõnaga „kutse“ vastavas käändes. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 72. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse muutmise eesmärk on viia seaduse sõnastus kooskõlla kutse- ja oskusseaduse uuendatud terminoloogiaga, mille kohaselt kasutatakse õppekavade alusena lisaks kutsestandardile ka kompetentsiprofiili. Kompetentsiprofiil on kutsesüsteemi uus mõiste, mis kirjeldab tööturul nõutavaid pädevusi paindlikumalt ja ajakohasemalt kui kutsestandard ning millele tuginevad mitmed õppekavad. Seetõttu täiendatakse tulumaksuseaduse § 26 lõike 22 esimeses lauses viidet nii, et õpitulemuslikkuse hindamise aluseks võivad olla „õppekavas sisalduva või kutsestandardis või kompetentsiprofiilis“ kirjeldatud nõuded. Muudatus on tehniline ja tagab, et tulumaksuseadus kajastab kõiki kehtiva kutsesüsteemi alusdokumente, vältides tõlgendamisprobleeme ning toetades ühtset õiguskäsitlust.

§ 73. Turvategevuse seaduse muutmine

Ajakohastatakse turvategevuse seaduses kasutatud terminoloogiat ning viited õigusaktidele, et viia need kooskõlla kutse- ja oskusseadusega. Mitmes sättes (§ 3 punktid 5, 10 ja 11, § 7 lõiked 3, 5 ja 6 ning § 15 lõiked 2–4 ja 12) asendatakse sõna „kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes. Tegemist on tehniliste muudatustega.

Turvategevuse seaduses asendatakse paragrahvi 7 lõikes 6 ja paragrahvi 15 lõikes 12 sõna „kvalifikatsioonitunnistus“ sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 74. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 4 täiendamisega vabastatakse liiklusseaduse § 113 alusel läbiviidavate koolituste korraldajad (autokoolid) tegevusnäitajate esitamisest Haridus- ja Teadusministeeriumile. Praegu esitavad täienduskoolitusasutused täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 4 alusel igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile tegevusnäitajad Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. Samal ajal kogub Transpordiamet autokoolidelt paralleelselt mootorsõidukijuhtide koolituste andmeid, sealhulgas õppijate ja koolituste läbimise infot. Kuigi andmestikud ei ole identsed, on Transpordiameti kogutud andmed töödeldavad nii, et neist saab tuletada nõutavad tegevusnäitajad. Muudatuse jõustumisel esitab vajalikud andmed ministeeriumile Transpordiamet, kellele omakorda esitavad andmed autokoolid. 

Muudatus vähendab autokoolide halduskoormust, kaotades topeltaruandluse ning tagades samal ajal riigile tervikliku ülevaate koolitustegevusest. Andmete koondamine Transpordiameti kaudu muudab aruandluse selgemaks ja tõhusamaks.

Muudatus puudutab üksnes liiklusseaduse § 113 alusel väljastatud tegevusloa alusel toimuvat koolitust (mootorsõidukijuhi koolitust). Teiste täienduskoolituste puhul kehtib autokoolidele jätkuvalt senine aruandluskohustus Eesti hariduse infosüsteemis.

§ 75. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses asendatakse sõna „kutsetunnistust” sõnaga „kutset”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 76. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks senine kutseseadus, kuna selle asemele kehtestatakse kutse- ja oskusseaduse terviktekst. Kehtiva seaduse kehtetuks tunnistamine on vajalik, arvestades ulatuslikke muudatusi, mis puudutavad kogu kutse- ja oskussüsteemi ülesehitust ning toimimise põhimõtteid.

Eelnõuga korraldatakse terviklikult ümber kutse- ja oskussüsteem. Uus seadus reguleerib varasemast erinevalt:
• kutsesüsteemi juhtimismudelit (kutsenõukogude tegevuse lõpetamine, valdkondlike eksperdikogude loomine, kutseasutuse rolli muutmine);
• kutsete liigitust ja andmise korraldust (esmakutse ja kutse eristamine, kehtivuse alused);
• õppekavade ja kvalifikatsioonide sidumist kompetentsiprofiilidega;
• kutsestandardite rolli ja arvu;
• kvalifikatsiooniraamistiku uuendamist;
• oskuste süsteemi loomist ja kutse- ning oskuste registri laiendamist;
• haldusmenetluse korraldust kutse andmisel ja alusdokumentide kinnitamisel.
Nende muudatuste ulatus ja olemus ei võimalda kehtivat seadust muuta üksikute paranduste või peatükkide lisamise kaudu.
Uue tervikteksti kehtestamine:
• tagab ühtse ja loogilise regulatsiooni, mis ei koosne erinevatel aegadel lisatud paragrahvidest;
• väldib kehtiva seaduse sisemisi vastuolusid või aegunud sätete jäämist regulatsiooni;
• võimaldab viia kogu õigusruumi kooskõlla uue kutsete ja oskuste kirjeldamise mudeliga;
• annab selge ja kasutajasõbraliku raamistiku nii kutseasutusele, õppeasutustele, kutseandjatele kui ka tööturule.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga täpsustakse kutse- ja oskussüsteemiga seotud termineid. Eelnõu sisaldab ka uusi termineid, mis on eelnõus määratletud. Eelnõus on järgmised uued terminid: tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu, kompetentsiprofiil, esmakutse, mikrokvalifikatsioon, valdkondlik eksperdikogu, kutsetegevuse valdkond, kutse- ja oskusregister.

Uued terminid:
• Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu on Vabariigi Valitsuse moodustatud tööjõu oskuste arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamisega seotud institutsioonide esindajatest koosnev nõustav kogu.
• Kompetentsiprofiil on seaduse tähenduses kompetentside kirjeldus, mis koostatakse kutseala või kutsetegevuse valdkonna alusel ja on õppekavade aluseks.
• Esmakutse on isikule omistatav kutse, mille isik saab akrediteeritud õppeasutuse kutsestandardile või kompetentsiprofiilile vastava õppekava lõpetamisel. Esmakutse on kutse, mis omistatakse isikule pärast riiklikult tunnustatud õppeasutuse lõpetamist juhul, kui lõpetatud õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis ning vastab kehtivale kutsestandardile või kompetentsiprofiilile. Esmakutse omistamine kinnitab, et isikul on olemas vastava kutsealaga seotud teadmised, oskused ja hoiakud. Esmakutse omistatakse tähtajatult ning kantakse kutseregistrisse.
• Mikrokvalifikatsioon on iseseisva väljundiga õpiväljundite kogum, mis võib kuuluda suurema kutsekvalifikatsiooni koosseisu või olla iseseisev ja mis kajastub kvalifikatsiooniraamistikus.
• Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama majanduse tegevusala töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest koosnev kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu nõustav kogu.
• Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel.

Täiendatud ja täpsustatud terminid:
• Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala
• Kutseala on kirjeldatud kui samalaadset kompetentsust eeldavat valdkonda
• Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutseandja tõendatud kompetentsus teatud ametites tegutsemiseks. Eelnõuga on täpsustatud varasemat sõnastust, mis viitas kutseeksami sooritamisel saadavale kvalifikatsioonile.
• Osakutset kirjeldatakse kui kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul iseseisvat väljundit ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.
• Kutse- ja oskusregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada, süstematiseerida, analüüsida ning anda usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kutseandjate ning kutsete ja kutsetunnistuste ning kompetentsiprofiilide kohta, statistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud:
1) Nõukogu soovitust 22. maist 2017 elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas30;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta31;
3) Nõukogu soovitust, 20. detsember 2012, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta32.

6. Eelnõu mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevad olulisemad muudatused ja nende mõjud

6.1. Kavandatav muudatus – Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamine ja kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega

Uuendatud kvalifikatsiooniraamistik kajastab asjakohaselt ja sidusalt erinevate kvalifikatsioonitasemete kompetentsusnõudeid.
Sihtrühm: Õppe kvaliteedi hindajad (HAKA), õppekavade koostajad, töötajad, õppijad, õpetajad, õppejõud st 16 – 65 a elanikud kokku ca 850 000 inimest.
Õppijad. Hinnanguline suurus: 250 000 – 300 000 inimest - üldhariduskoolide õpilased, kutseõppe õppijad, kõrghariduse üliõpilased, täiskasvanuhariduses osalejad. Õpetajad ja õppejõud. Hinnanguline suurus: 25 000 – 35 000 inimest. Siia kuuluvad üldhariduskoolide õpetajad, kutseõpetajad, kõrgkoolide õppejõud.
Haridusasutuste töötajad. Hinnanguline suurus: 40 000 – 60 000 inimest. Siia kuuluvad haridusasutuste juhid ja administratsioon, õppekorraldusspetsialistid,  IT- ja süsteemihaldurid, tugispetsialistid.  Õppekavade koostajad ja arendajad Hinnanguline suurus: 2 000 – 5 000 inimest Siia kuuluvad ministeeriumite ja nende allasutuste eksperdid, haridusasutuste õppekavaarendajad, valdkondlikud eksperdid ja partnerid.
Õppe kvaliteedi hindajad (sh HAKA) Hinnanguline suurus: 300 – 800 inimest Siia kuuluvad HAKA eksperdid ja hindamiskomisjonide liikmed, väliseksperdid.  
Tööandjad ja kutsesüsteemis osalevad organisatsioonid. Hinnanguline suurus: 10 000 – 30 000 isikut (organisatsioonide esindajad). Siia kuuluvad tööandjad, kes kasutavad kutseregistrit töötajate kvalifikatsiooni kontrollimiseks, ettevõtete esindajad, kes osalevad kutsestandardite väljatöötamises, kutse andmisega seotud komisjonide ja nõukogude liikmed, praktika- ja õppekohad pakkuvad tööandjad, sektoripõhised esindusorganisatsioonid. 
Mõjuvaldkond: Hariduse kvaliteet
Mõju kirjeldus: Uuendatud Eesti kvalifikatsiooniraamistik kajastab sidusalt ja asjakohaselt eri kvalifikatsioonitasemete kompetentsusnõudeid. Kvalifikatsiooniraamistiku uuendamisel on tasemekirjeldused detailsemad ja paindlikumad ning paremini kohandatud Eesti hariduse ja töömaailma vajadustele. See toetab selgema seose loomist õpingute ja karjääri vahel.

Ühtsed tasemekirjeldused, mis lähtuvad Eesti ühiskonna ja tööturu vajadustest ning sisaldavad ühist õpiväljundite ja kompetentside kirjeldust, muudavad eri tasemete kutsestandardite, kompetentsiprofiilide ja õppekavade koostamise, eristamise ja hindamise läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.

Õppijate jaoks aitab ühtne raamistik teha paremini arusaadavaks eri haridustasemete ja õppeasutuste pakutava õppe taseme ning soodustab elukestvat õpet. Täpsem tasemete avamine toetab tööturul ka väiksemate oskuste, sh mikrokvalifikatsioonide tunnustamist.
Muudatusel on positiivne mõju õppekavade koostajatele, kelle jaoks muutub raamistikule tuginevate õpiväljundite kirjeldamine ühtlasemaks ja selgemaks. Selgem raamistik toetab ka õppe kvaliteedi arendamise ja hindamisega seotud asutusi ja eksperte. Tööandjate jaoks parandab muudatus võimalusi hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni, kuna eri haridustasemel saavutatud oskused eristuvad raamistiku abil paremini.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:
Kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldusi kasutatakse kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, tasemeõppekavade ja mikrokvalifikatsioonide koostamisel ning need on aluseks ka täienduskoolitusasutuste pakutavatele mikrokvalifikatsioonidele. Seetõttu on muudatusel keskmise ulatusega ja püsiv positiivne mõju.

Regulatsioon loob paremad võimalused hariduspoliitika kujundamiseks, sh kutsestandardite ja õppekavade tasemete läbipaistvamaks eristamiseks. Kutseasutusele ja kvaliteedihindajatele võib uuendus omada pigem väikest positiivset mõju halduskoormuse vähenemise kaudu, kui raamistiku selgus vähendab üksikasjalike tasemevastavuste hindamisele kuluvat tööaega.

Ebasoovitava mõjuna võib tekkida risk, et uuendatud tasemekirjeldused ei kajasta piisava täpsusega tasemete sisu või jäävad kompetentsiprofiilide, kutsestandardite ja õppekavade koostajatele ning hindajatele ebaselgeks. Riski maandatakse raamistiku uuendamisel asjakohaste ekspertide (sh välisekspertide) laia kaasamisega ning raamistiku jätkuva seotusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF), mis tagab kvalifikatsioonide rahvusvahelise võrreldavuse.

6.2. Kavandatav muudatus – eristatakse tasemeõppe lõpetamisel saadavat esmakutset ja töömaailma kutset

Mõjuvaldkond: Sotsiaalvaldkond (tööturg) ja haridus (kvaliteet)
Sihtrühm: Tööandjad, töötajad, õpetajad, õppejõud, õppekavade koostajad, õppijad st inimesed vanuses 16 – 65 ehk ca 850 000 inimest).
Mõju kirjeldus: Selleks, et kompetentside tõendamine ja tunnustamine kutse- ja oskussüsteemi kaudu oleks selgem eristatakse seaduses kaht liiki kutseid: kooli lõpetamisel saadav esmakutse (ingl k initial professional qualification) ja töömaailma kutse (occupational qualification). Esmakutse antakse edaspidi tasemeõppe õppekava edukal läbimisel alati tähtajatult. Esmakutse aluseks on õppeasutuses kompetentsiprofiilile tuginev õppekava ning esmakutseandja on akrediteerimise või kvaliteedihindamise läbinud õppeasutus. Esmakutse väljastatakse juhul, kui on tõendatud kõigi vastavas kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuete täitmine.

Pärast õpingute lõppu ja töökogemuse omandamist on võimalik taotleda kutsestandardil põhinevat töömaailma kutset konkursi teel valitud kutseandja juures. Töömaailma kutse kehtivuse alused sätestatakse selgelt kutsestandardis.
Esmakutse ja töömaailma kutse eristamine suurendab kutsesüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Selgelt eristatavad tähtajatu esmakutse ja tähtajaline töömaailma kutse annavad tööandjatele parema ülevaate kutse omaja oskustest (omandatud haridus ja hilisem tööalane kompetentsus).

Muudatus loob õppijatele selguse, millise kvalifikatsiooniga õpingud lõpetatakse ja millised on edasised karjääriteed, sh võimalused tähtajalise töömaailma kutse taotlemiseks. Erinevate kutsealade õppekavade lõpetajate positsioon muutub võrreldavamaks ja õiglasemaks, kuna esmakutse andmise tingimused ühtlustatakse. Arvestades, et esmakutseid ei anta üldjuhul reguleeritud tegevusaladel (v.a üksikud erialad), on mõju õppijatele tervikuna positiivne.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:
Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus puudutab kõiki tasemeõppe lõpetajaid. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib tekkida ebakindlus juba praegu tähtajatu kutse saanud isikute seas, eeskätt juhtudel, kus kooli lõpus on saadud töömaailma kutseandjalt tähtajatu kutse ning tulevikus tuleb uue süsteemi kohaselt kutset taastõendada ehk uuesti konkursiga valitud kutseandja juures kompetentsust tõendada ehk kutseeksam sooritada.
Riski maandamiseks nähakse ette üleminekusättega kõigi varasemate tasemeõppe lõpetamisel saadud kutsete võrdsustamine esmakutsega ning nende tähtajatu kehtivus. See tagab kõigi varem kutsestandardile ja edaspidi kompetentsiprofiilile vastavate õppekavade lõpetajate võrdse kohtlemise.

6.3. Kavandatud muudatus – kutsestandardite koostamise aluste täpsem reguleerimine ja kutsestandardite arvu vähendamine

Sihtrühm: Reguleerimata kutsete kutseandjad/erialaliidud (kutseregistris 107 kutseandjat)
Mõjuvaldkond: Majanduslik (sh mittetulundussektori tegevus)
Mõju kirjeldus:

Suurim muudatus puudutab neid kutsealasid, kus kutsetegevus ei ole õigusaktidega reguleeritud, kuid kus seni on kehtinud kutsestandardid. Eelnõu kohaselt koostatakse kutsestandard eelkõige juhul, kui kutse omamine on seotud tööturule ligipääsuga või selleks on töömaailma osapoolte tõendatud vajadus (§ 7 lõige 2). Sellest tulenevalt võib väheneda nende kutsealade arv, kus kutsestandardeid koostatakse üksnes traditsioonilistel või organisatsioonisisestel põhjustel.
Senisest ca 540 kutsestandardist jääb alles ligikaudu 250 kutsestandardit kutsealadel33 kus kvalifikatsiooninõuded on õiguslikult reguleeritud või kus kutsetunnistus on tõendatult tööturul väärtustatud ja kasutusel. Eestis on ligikaudu 150 reguleeritud kutset ning umbes 90 osaliselt reguleeritud kutset34, mille puhul kutse omamine on nõutav teatud tingimustel. See tähendab, et arvestatav osa kutseid on jätkuvalt otseselt seotud tööturule ligipääsuga. Samas on ka märkimisväärne hulk kutsealasid, kus regulatsioon puudub ning kutsestandardite kasutus on olnud piiratud.
Näiteks 2022. aastal ei väljastatud reguleerimata kutsealadest 36% (130 367-st)35 mitte ühtegi kutsetunnistust. Aastatel 2020-2022. a oli võimalik taotleda maksimaalselt kuni 1657 erinevat kutset. Enam kui pooltele kutsetele ei taotletud kõigil neil aastatel ühtegi kutset. (Kutsete suurt arvu võrreldes kutsestandardite arvuga mõjutab spetsialiseerumiste paljusus, sest igat spetsialiseerumist käsitletakse kutseregistris eraldi kutsena (spetsialiseerumisi on kokku 1153 ja kutsestandardeid, milles sisalduvad spetsialiseerumised, on kokku 98)36. Levellabi uuringu kohaselt on ligikaudu kolmandik täis- ja osakutsetest alakasutuses – viimase viie aasta jooksul on nende alusel antud alla kümne ning need ei ole seotud õppekavade ega regulatsiooniga.37

Muudatus võib kaasa tuua, et osal sellistel kutsealadel väheneb huvi kutsesüsteemis osalemise vastu või hinnatakse ümber kutsestandardi koostamise otstarbekus. Samas ei välista eelnõu kutsestandardite kasutamist ka reguleerimata valdkondades, kui selleks on põhjendatud vajadus. Muudatuse eesmärk on suunata süsteemi ressursikasutus nendele kutsealadele, kus kutsestandarditel on tegelik roll kompetentsinõuete kirjeldamisel, õppekavade arendamisel või kutse andmisel, ning vähendada vähese kasutusega standardite osakaalu.

Aluseks võttes kutsestandardite koostamise protsessi sammud ja üldistatult standardi koostamise töörühma keskmise liikmete arvu 7 ning optimaalse tavapäraste 4-tunniste töökoosolekute arvu 7, on võimalik näha, et kutsestandardite arvu optimeerimisel väheneb oluliselt ka ettevõtjate poolne vajalik panus kulutatud tööajas, kuna ühe kutsestandardi koostamiseks vajalik keskmine arvestuslik töörühma töötundide arv on seni olnud vähemalt 200 tundi. Kutsestandardite arvu vähenemisel ligikaudu poole võrra annaks see ca 58 000 tundi ekspertide tööaja kokkuhoidu. Lisaks reaalsetele finantsvahenditele riigieelarvest (ca 5000 eurot standardi kohta) lisandub täna arvestusliku kuluna vähemalt sama palju töögrupis osalevate ettevõtjate panusena. Muudatustega kaasneb kaudne kokkuhoid ka erialaliitude valdkonda panustajatele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kuna Eesti tööturg on vähe reguleeritud, siis kutsestandardite kasutusala täpsustamine ja vabatahtlike kutsete tarbeks standardite koostamise võimaluste tasuliseks muutmine puudutab vaid väga kitsast osa kõigist tööturu ametitest ehk mõju ulatus on pigem väike. Kutsestandardite koostamise protsessi efektiivsemaks muutumine omab aga keskmise ulatuse ja sagedusega positiivset mõju.

Ebasoovitavaks mõjuks on risk kaotada osade erialaühenduste motivatsioon kutsesüsteemis kaasa lüüa. Oluline on märkida, et töömaailma poolne kutse andmine on siiski vaid üks võimalus, kuidas tagada vajalike oskuste kättesaadavus tööturul. Formaalse kutsestandardi ja kutse saamise võimaluste loomisest olulisem on erialaekspertide ning ettevõtjate võimalus süsteemselt kaasa rääkida asjakohaste oskuste pakkumises ja õppekavade kujundamises. On oluline, et reguleerimata kutsealade esindajaid kaasatakse süsteemi ka tulevikus, et tööjõu-, oskus- ja koolitusvajaduse analüüsimisel ning kompetentsiprofiilide koostamisel kasutataks parimat ekspertteadmist.

Ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua, et reguleerimata kutsete puhul võivad värbamisega seotud väljakutsed suureneda. Valdkondades, kus töötajatele ei ole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, võib tööandjatel olla keerulisem kandidaatide kompetentsust hinnata, kuna neil puudub ühine raamistik töötajate oskuste hindamiseks. Riski realiseerumine ei ole siiski suure mõjuga, kuna reguleerimata kutsealadel ei ole kutsed seni leidnud värbamisprotsessides laialdast kasutust.

Sihtrühm: Kutseasutus (HTM) ja kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik (käesoleval hetkel SA Kutsekoda)
Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine (mõju valitsusasutuse ülesannetele, töökoormusele, eelarvele)
Mõju kirjeldus: Kutsestandardite loomise/muutmise menetlus muutub ajaliselt kiiremaks ja kvaliteetsemaks, kuna peab läbima vähem otsustustasandeid, loomis- ja kaasamisprotsess on osaliselt digitaliseeritud. Seeläbi muutub menetluse kulu ja kutsesüsteemi avalike teenuste tagamine riigile odavamaks (võttes arvesse ka töötunde, mida osalised süsteemi panustavad).

2023. aastal kinnitati 277 kutsestandardit, millest uusi kutsestandardeid oli 2, uuendati 79 ja pikendati 196 kutsestandardit.

Kutsestandardite vähendamise majanduslikku mõju kalkuleerides tuleb vaadata viimaste aastate kutsesüsteemi arendusele ning töös hoidmisele eraldatud riigieelarveliste vahendite mahtu (ca 500 000) ning uuendatavate kutsestandardite arvu aastas (keskmiselt 100). Kutsestandardi koostamise ekspertrühma liikmete arv on erinev, ulatudes viiest kuni 12 liikmeni. Samuti on väga erinev kutsestandardi valmimiseks kuluvate töökoosolekute arv, ulatudes neljast-viiest kuni 25 kohtumiseni. Eeltoodut arvesse võttes võib arvestada kutsestandardi koostamise, uuendamise ja registreerimise riigipoolseks keskmiseks hinnaks ca 5000 eurot. Sellele lisandub tööandjate poolne riigi tasustamata panus, mis teeb ühe standardi ülalpidamiskuluks kokku ca 10 000 eurot standardi elukaare kohta.
Muudatuste tulemusel vabaneb ressurss vajalike kutsestandardite parema kvaliteedi tagamiseks. Töömaailma oskuste kirjeldamise võimaluste mitmekesistamine ja kutsestandardite vähendamine omavad positiivset mõju riigi ressursside kasutamisele ning suureneb paindlikkus tööandjate kaasamisel ja nendega koostöö on efektiivsem tänu ülesannete ja vastutuse asjakohasusele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutsestandardite koostamise ja muutmise protsessi efektiivsemaks muutumine omab pigem keskmise ulatuse ja sagedusega positiivset mõju, kuivõrd Eesti tööturg on vähe reguleeritud ning kutsesüsteemis on kutsestandarditega kaetud väiksem osa kõigist tööturu ametitest. Siiski on ebasoovitava mõjuna võimalik, et tekib erialaliitude jm huvitatud osapoolte surve riigiasutustele rohkem reguleerida ametialaseid nõudeid. Risk on maandatav ministeeriumite jm asutuste pädevusega objektiivselt hinnata valdkondlikku vajadust regulatsioonide järele.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tööturupoliitika), Töötukassa
Mõjuvaldkond: Sotsiaalvaldkond (tööturuteenused), riigivalitsemine (mõju valitsusasutuse ülesannetele, eelarvele)
Mõju kirjeldus: Reguleerimata kutsete valdkonnas nö vabatahtlik kutse andmine võib mõjutada riigi tööturumeetmete pakkumist. Kui edaspidi toimub kutsestandardi koostamine ja töömaailma kutse andmine eeskätt reguleeritud kutsevaldkondades, kaasneb mõningane rahaline sääst reguleerimata kutsevaldkondades, kus seni on riigi kompenseeritud kutseeksamiks ettevalmistavate kursuste ja kutseeksamite kulusid. Kutsestandardite kaotamine reguleerimata kutsetel võib mõjutada vähesel määral ka tööjõuturu andmeid riikliku haridus-ja tööjõupoliitika kujundamisel, kuna väheneb andmete hulk väljastatud kutsete, kutsete populaarsuse, kutseeksamite statistika jne osas.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus on suur, kuna tööturumeetmetest kasu saajate hulk on märkimisväärne. Ebasoovitava mõju riskiks on tööturumeetmetest pakutava koolituse läbimisel erapooletu hindamise kadumine kutseeksami näol, mis oli üks indikaator koolituse tulemuslikkuse mõõtmiseks. See risk maandatakse tööalaste koolituste kvaliteeditagamise meetmetega.

6.4. Kavandatav muudatus – õppekavade aluseks kompetentsiprofiilide loomine

Tööturu oskuste vajadus kajastub õppekavades kiiremini ja paindlikumalt
Sihtrühm: Õppijad, koolitajad, õppeasutused, karjäärinõustajad
Mõjuvaldkond: Haridus (kvaliteet, korraldus)
Mõju kirjeldus: Õppekavade koostamise aluseks saab senisest paindlikum kompetentsiprofiil, mis kirjeldab tööturul vajalikke oskuskomplekte. See mõjutab nii tasemehariduse kui ka täiendusõppe õppekavade koostajaid ja õpetajaid. Õppekavad ei pea enam olema otseselt seotud üksikute kutsestandarditega, mis võimaldab suuremat variatiivsust õppe sisu, mahu ja vormi osas.

Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele.

Muudatused tagavad haridussüsteemis laiemad võimalused luua uusi õppekavu ja õppevõimalusi kõigile õppijatele sh pakkuda nii sisuliselt kui vormiliselt mitmekesisemaid õppimisvõimalusi (nt interdistsiplinaarsed õppekavad ja mikrokvalifikatsioonid). Uutel alustel loodavad tööturul vajalike oskuskomplektide kirjeldused annavad õppijaile ka selgema ettekujutuse sellest, milliseid oskusi ja pädevusi peab tööturul rakendumiseks omandama.

Kompetentsiprofiilide koostamine tööandjatega tihedas koostöös ja nende seostamine Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga (ESCO) annab õppijatele ja karjäärinõustajatele selgema ja ajakohase ülevaate tööturu nõuetest ning toetab informeeritud õppimis- ja karjääriotsuseid.
Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele. Võimalik on arendada interdistsiplinaarseid õppekavasid ja mikrokvalifikatsioone, mis tuginevad selgelt kirjeldatud oskuskomplektidele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Muutus on sihtrühmale keskmise ulatuse ja sagedusega ning positiivse mõjuga võimaldades hariduspakkumisega tööturu vajadustele paindlikumalt ja kiiremini reageerida. Õppekavade tehnilise uuendamise ja bürokraatliku taaskinnitamise koormus väheneb. Muutusega kaasneb ajutiselt suurem koormus õppe- ja koolitusasutustele seoses vajadusega viia õppekavad vastavusse uute kompetentsiprofiilidega. Samas on ka seni eeskätt kutseõppeasutustel olnud vajadus jälgida kutsestandardite uuendamisi ning kohandada õppekavasid. Seega ei ole muutus õppeasutustele suur. Samas vähendab kompetentsiprofiilide tähtajatutena kehtestamine oluliselt bürokraatiat, mis on seni kaasnenud tähtajaliste kutsestandardite uuenduste ning seotud õppekavade registreerimise ja kooskõlastamisega. Ühtlasi maandatakse võimalik koormus õppeasutustele muutuse järk-järgulise rakendumise ja üleminekuga. Kuna kehtiva õiguse järgi uuendatakse kutsestandardid samuti vähemalt iga viie aasta järel, tuleb õppeasutustel igal juhul õppekavad sama perioodilisusega üle vaadata.

6.5. Kavandatav muudatus – kutsesüsteemi korraldus muudetakse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks
Sihtrühm: Kutseasutus (HTM) ja kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik (käesoleval hetkel SA Kutsekoda)
Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine

Mõju kirjeldus: Andes kutseasutusele õiguse haldusotsuseid vastu võtta paraneb vastutuse selgus. Ühtlasi muutub otsuste menetlemine kiiremaks, kuna edaspidi ei ole vaja enam nii paljude osapoolte formaalset kinnitust.

Kutseasutusele lisanduvad uued ülesanded toovad senisest veelgi olulisemale kohale kvaliteedi tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olemasolu asutuses. Kutseasutuse tööprotsesside ja töö kvaliteedist hakkab suuremal määral sõltuma kogu süsteemi usaldusväärsus, tõhusus ja läbipaistvus.

Samas vähenevad bürokraatlik asjaajamine ning kutsenõukogude ja kutsestandardite väljatöötamise töörühmade koosolekute ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud, sh väheneb töörühmade moodustamise vajadus. Väheneb ka juhtorganite (eeskätt kutsenõukogude) nimetamise protsessiga kaasnev töökoormus nii ministeeriumis kui ka kutseasutuse ülesandeid täitvas asutuses. Protsessid muutuvad lühemaks ja kiiremaks.

Aluseks võttes OSKA metoodika, kus keskpikad uuringud toimuvad 5-aastase tsükliga, toob kutsenõukogude ja VEK-ide liitmine kaasa 28–30 koosoleku ettevalmistamise ja korraldamise vähenemise aastas. See võimaldab säästa kutseasutuse töötajate ja koosolekul osalevate ekspertide tööaega, samuti kutseasutuse majanduskulusid (vt eelnõu peatükk 7). Eelnõuga ei nähta ette olulist sihtasutuse tegevuskulude kasvu, küll aga tõhustatakse korraldusliku efektiivsuse tõstmise kaudu riigieelarve vahendite kasutamist. Kokkuvõttes aitavad muudatused kaasa ka avaliku teenuse parendamisele, kuna menetluste ja tööprotsesside hulk väheneb ning otsuste kinnitamise kiirus ja läbipaistvus kasvavad.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutsesüsteemi korralduse, sh juhtimismudeli ja ülesannete muutumise mõju ulatus on suur, sest kutseasutuse ülesannete ulatus ja vastutus muutub võrreldes varasemaga ja asutusel tuleb ette võtta samme muutustega kohanemiseks. Ka mõju avaldumise sagedust võib pidada suureks, sest muudatused tuleb rakendada kutseasutuse igapäevatöösse. Kutseasutuse vaatest on tegemist osaliselt uute ülesannetega, aga samas ei ole ülesannete ümberkujundamine ja ümberjagamine süsteemi vaatest negatiivne ega koormav. Ühiskondlik kasu süsteemi selgemast ülesehitusest, protsesside ja ressursikasutuse efektiivsusest ning vastutuse jaotumisest on positiivne.
Sihtrühm ja selle suurus: OSKA eksperdikogude, kutsenõukogude, kutsenõukogude esimeeste kogu liikmed (ca 200 valdkondlikku erialaliitu, sh nii ettevõtete esindajad kui ka vabaühendused), OSKA koordinatsioonikogu.

Mõjuvaldkond: Majanduslik mõju (halduskoormus, mõju mittetulundussektorile)

Mõju kirjeldus: Muudatus vähendab halduskoormust kõigi sihtrühmade jaoks. OSKA eksperdikogude ja kutsenõukogude ühendamine aitab tegevusi koondada, parandades osapoolte koostööd ja infovahetust ning vältides ülesannete dubleerimist.

Kogude ühendamine ning spetsiifilisemate eksperdikogude loomine võimaldab erialaühendustel ja ettevõtjatel rohkem kaasa rääkida. Nii on nende arvamus mõjusam kui kutsenõukogus, kus on esindatud väga erinevate, mõnel juhul minimaalset kokkupuudet omavate erialade esindajad. Kogude ühendamine soodustab suurema hulga organisatsioonide kaasamist ja toetab paremat koostööd mittetulundussektoriga. Ekspertarvamusi jagatakse ja teemasid käsitletakse fokusseeritumalt, mistõttu ei kuluta kaasatud osalised (aja) ressurssi nende pädevuspiiridest välja jäävatele valdkondadele, mis omakorda tõstab töö sisukust ja efektiivsust ning võimaldab ressursisäästu ka eksperdikogudes osalejate tööjõukuludelt.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus seni kutsenõukogudes kaasatud ettevõtjatele ja erialaühendustele on keskmine, sest kutsesüsteemi juhtimine ja nende vastutus võrreldes varasemaga muutub ja tuleb ette võtta samme muutustega kohanemiseks. Samas säilib võimalus olla eriala arengusse, sh. kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamisel olulise sisendi andmisesse kaasatud läbi valdkondlike eksperdikogude. Sihtrühma jaoks muutub protsess mõistetavamaks ning muudatuse mõju on pigem positiivne, sest nad on kaasatud eesmärgipäraselt vaid oma valdkonda puudutavalt, säästes aega. Korralduslike muudatuste mõju erialaliitudele on pigem väike, kuna kutsesüsteemi panustamine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane tegevus (eeldatavalt mõned korrad aastas).

Ebasoovitava mõju riskina võib välja tuua, et laiema kaasamisega ning loodavate eksperdikogude sisulisema tööga võib mõningal juhul lisanduda mõnes üksikus valdkonnas töömaailma esindajatele teise iseloomuga ülesanded (nt senise OSKA eksperdikogu liikmel puudus vajadus kutsestandardeid valideerida), mille tulemusena võivad mõned liikmed kaotada huvi panustada või ei ole neil ajapuudusel võimalik ühendatud kogu töös osaleda. Seda peaks aitama kompenseerida loodav protsesside ja ülesannete jaotuse selge määratlemine, valdkondade kitsam piiritlemine ning protsesse toetavatele digilahendustele üleminek.
Sihtrühm ja selle suurus: õppeasutused (18 kõrgkooli, 36 kutseõppeasutust38, 156 gümnaasiumi, EHIS-es registreeritud koolitusasutusi 1361)

Mõjuvaldkond: Haridus (mõju haridusteenuste kvaliteedile ja haridussüsteemi korraldusele)

Mõju kirjeldus: Õppeasutused ja koolitusasutused on tulevikus laiemalt kaasatud valdkondlikesse eksperdikogudesse ning saavad kaasa rääkida erialaõppe, selle sisu ja kvaliteedi osas. Uutes eksperdikogudes on õppeasutuste esindajatel suurem roll kui kutsenõukogudes, mis võimaldab sisulisemat töö- ja haridusmaailma vahelist dialoogi ja kokkuleppeid (nt sisend võimalike õppemahtude osas). Kitsamad valdkondlikud ühendkogud loovad eelduse senisest tugevamaks koostööks, mis võivad omakorda motiveerida panustama süsteemi arendamisse.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Õppeasutuste kaasatus ja muudatuste mõju ulatus sõltub erinevate reformide koosmõjust koolide administratiivsele võimekusele. Kutsesüsteemi korralduse muudatuste mõju õppeasutustele on siiski pigem väikse ulatuse ja sagedusega, kuivõrd see on õppeasutuste igapäevatöö vaates harvaesinev tegevus.

Ebasoovitava mõju võib kaasa tuua kutsesüsteemi reformiga samaaegselt toimuv kutsehariduse reformimine (nt koolide autonoomia õppekavade loomisel, vastutusvaldkondade juurutamine, õppekavade seosed kutsestandarditega, laiade valdkondlike kutsekeskhariduse õppekavade rakendamine, õppe lõpetamise tingimuste muutmine jmt). Riskina võib markeerida, et mõnedel kutseõppeasutustel võib tekkida raskusi muutustega kohanemisel ning oma rolli mõistmisel, mistõttu võib väheneda nende aktiivsus ja valmisolek kutsesüsteemi panustamisel. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks on oluline erinevate reformide piisav kommunikatsioon ja osapoolte toetamine muudatustega kohanemise perioodil (sh infopäevade ja seminaride korraldamine).

6.6. Kavandatav muudatus – kutseõppeasutuse lõpus tööandjate eksamit ei toimu, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid saavad esmakutse andmise õiguse

Mõjuvaldkond: Haridus (kutsehariduse korraldus ja kvaliteet)
Sihtrühm: Õpilased/õppijad
Mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: õpilasi mõjutab eksamikorralduse muutus ja teadmine, et kooli ei lõpetata tööandjate antud kutsega. Mõju puudutab enamikku kutseõppe õpilasi, kuna kutseeksami sooritamine on olnud siiani kutseõppe lõpetamisel kohustuslik. Sisuline mõju õpilastele ei ole suur, kuna praktikas ei ole kutseeksami sooritamine reguleerimata kutsealade puhul töömaailmas eriliselt väärtustatud. Muudatus on kooskõlas kutseharidusstandardi muudatustega, mis ei kohusta alates 01.09.2025 kutsekeskhariduse lõpetajatel kutseeksami sooritamist tasemeõppe lõpetamisel. Õppijad, kelle õppekava vastab kompetentsiprofiilile või üleminekuperioodil kutsestandardile, saavad kooli lõpetamisel jätkuvalt esmakutse, mistõttu ei seata neid ka tööturul ebavõrdsesse olukorda võrreldes varem kooli lõpetanutega. Võimalus õppe lõpetamisel kutseeksam säilitada ning selle kompenseerimine õppijale säilib nendel õppekavadel, kus tööturul kehtivad kvalifikatsiooninõuded st õppe lõpetamisel tööturule siirdumiseks on vajalik kutse, näiteks elektrik ning harvesterioperaator.

Sihtrühm: Kutseõppeasutused
Mõju kirjeldus: Hindamise põhimõtete muutmise mõju ei ole koolidele liialt suur. Ka senine regulatsioon on eeldanud koolidelt erialaste koolieksamite olemasolu (juhul kui õppe lõpus kutseeksam ebaõnnestub, tuleb koolil tagada koolilõpueksami läbiviimine).
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Arvestades, et koolidel on erialased lõpueksamid juba olemas ja hindamine saab toimuda ka jooksvalt kogu õppeprotsessi vältel, ei kaasne olulist vajadust hindamise korraldamiseks täiendava rahastuse leidmiseks. Lisaks toimub paralleelselt kutsesüsteemi reformiga ka kutsehariduse reformimine, sealhulgas kutsehariduse rahastamismudeli uuendamine, mille käigus arvestatakse ka kavandatavate kutse- ja oskussüsteemi muudatustega. Mõju ulatus ja sagedus kooli töökorraldusele on pigem väike, sest ka täna toimuvad koolides erialased lõpueksamid kindla sagedusega, keskmiselt kord aastas. Mõju kutseõppeasutustele on suurem üleminekuperioodil, kui tuleb uusi hindamise instrumente luua (juhul kui neid ei ole koolis varasemalt juba loodud).

Ebasoovitava mõju riskina võib kaasneda kutseõppe kvaliteedi langus. Kui kooli lõpus ei toimu ühtlustatud, töömaailma esindajate läbi viidud hindamist, on oht esmakutse usaldusväärsusele. Seni on väline hindamine töömaailma poolt olnud koolile justkui väline hinnang õppe kvaliteedi kohta. Samuti on risk, et hindamises ning õpiväljundite saavutatuse vastavuses kompetentsiprofiilides kokku lepitud nõuetele hakkab esinema rohkem erisusi õppeasutuste vahel.

Ebasoovitava mõju riski aitab vähendada kohustus kaasata tööandjaid jätkuvalt nii õpingute jooksul kui õppe lõpus läbiviidavasse hindamisse.

Esmakutse eeldab, et kõik nõutud kompetentsid on õppe käigus hinnatud. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Lisaks juba täna kutsehariduse õigusaktidega määratud tööandjate kaasamisele näeb kutse- ja oskusseadus ette, et ka esmakutse andmisel tuleb tööandjaid kaasata õppija kompetentsuse hindamisse sobivas õppe- või töökeskkonnas. Seega on formaalõppes omandatud kompetentsuse hindamisse integreeritud töömaailma valideeriv komponent.
Eelnõu näeb esmakutse usaldusväärsuse tagamiseks ette töömaailma kaasamise kolmel tasandil:
• tööandjad aitavad määratleda, milliseid oskusi üldse õpetatakse - sisend kompetentsiprofiilide, kutsestandardite koostamisse,
• tööandjad osalevad õppe läbiviimisel - praktika, juhendamine
• tööandjad osalevad õppija oskuste hindamisel õppe jooksul sobivas õppe- või töökeskkonnas –võimalus hinnata õppijat reaalses tööolukorras ja pikema aja jooksul, mitte üksnes ühekordset sooritust õppe lõpus.

Kirjeldatud meetmete kaudu on tagatud, et esmakutse aluseks olevad kompetentsid ja nende hindamine on seotud tööturu vajadustega.

Ebasoovitava mõju riski aitavad vähendada ka kutseharidusreformi tegevused, nt kutseõppeasutustele määratavad vastutusvaldkonnad ning koolide võimalused luua koostöös ühised oskuste hindamise ja demonstreerimise protseduurid ja kriteeriumid.

Lisaks tuleb kutseõppeasutuste kvaliteedihindamise protsessis pöörata rohkem tähelepanu õppe tulemuslikkuse hindamisele. Muutuste juhtimisel toetatakse koole ja kavandatakse ka piisavad üleminekuajad ühelt süsteemilt teisele.

Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine (eelarve)
Sihtrühm: Rahandusministeerium, HTM
Mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: Kohustuslike kutseeksamite kaotamine õppe lõpus loob võimaluse riigieelarveliste vahendite ümberprofileerimiseks vastavalt valdkonna arenguvajadustele. Mõju on oluline, sest on seotud iga-aastase kutsesüsteemi eelarve ja tegevustega.

Mõjuvaldkond: Majandus, sh mittetulundussektor
Sihtrühm: Erialaliidud, kutseandjad (104 konkursiga valitud kutseandjat, kellest 47 annavad kutseid kutsetele, mis on seotud kvalifikatsiooninõuetega ja 57 vabatahtlikele kutsetele)
Mõju kirjeldus: Valdav enamus kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamitest toimuvad praegu reguleerimata kutsetega seotud õppekavade lõpetajatele. Nende rahastamine riigieelarvest on olnud kutseandjatele olulise majandusliku mõjuga. Senist rahastust, mis koolilõpu kutseeksamite koostamiseks eraldati, enam sektorisse ei suunata.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamid puudutavad ca 104 kutseandjat, kellest 57 annavad kutseid reguleerimata valdkondades. Enamik neist on erialaliidud. Muudatus puudutab peaaegu kõiki täna kutsekoolides kutseeksameid läbi viivaid kutseandjaid, mistõttu on mõju kutseandjatele suur. Kutseõppeasutuste lõpetajate kutseeksamid toimuvad terve kalendriaasta jooksul, kuigi suuremas mahus kevaditi, mis on peamine õpingute lõpetamise periood. Sageduselt saab mõju lugeda keskmiseks.
Võimalik ebasoovitava mõju risk on haridussüsteemi jaoks oluliste sotsiaalpartnerite nõrgenemine. Erialaliitude kui kutseandjate majanduslik olukord võib halveneda, nende staatus nõrgeneda ning motivatsioon koostööks väheneda. Kutseeksamite läbiviimise kohustuse kaotamisega kaob oluline osa antud erialaliitude/kutseandjate tegevusest ning sellel on potentsiaalselt negatiivne mõju erialaliitude motivatsioonile kutsesüsteemis kaasa rääkida. Riski realiseerumise oht on keskmine. Kutseandjatel on lisaks kutse andmisele ka muud võimalused kutseala arengu kindlustamiseks sh koostööks kutseasutuse ning kutseõppeasutuste ja kõrgkoolidega. Riski aitab maandada uute ettevõtete ning erialaliitude kaasamise viiside leidmine nii kutsesüsteemi kui ka kutsehariduse reformi raames. Kutseõppe õppekavad tuginevad kutsestandarditel või kompetentsiprofiilidel, mis tagab seose töömaailma oskusnõuete ja kutseõppe vahel.

6.7. Kavandatav muudatus – kutse- ja oskusregistri laiendamine

Sihtrühm: Kutsesüsteemi osalised
Mõjuvaldkond: Infotehnoloogia ja infoühiskond (IT-arendused, riigi infosüsteemid ja e-teenused)

Mõju kirjeldus: Kutseregistri ümberkujundamine kutse- ja oskusregistriks võimaldab kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide koostamise automatiseerimist ning nende protsesside tõhustamist, kiirendamist ja kvaliteedi tõusu. Mitmetasandiline oskuste kirjelduste lisamine registrisse ning nende kasutus aitab ühtlustada koostatavate kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide kvaliteeti, muuta erinevates profiilides sisalduvad oskused nähtavaks ja võrreldavaks. Kavandatud laiendus kaasamaks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuseid seisneb registrisse valmisoleku loomises vajalike liidestuste loomiseks pädevate asutustega ning teostatakse üldiste registri arendustööde raames. Muudatus ei too kaasa olulist koormust riigieelarvele, kuna muutusega kaasnevad suuremad arendustööd tehakse üleminekuperioodi jooksul, kasutades Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Kuna tegemist on olemasoleva registri laiendusega, siis õppeasutustele uute liidestuste kohustust ei teki.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Lahendus mõjutab sihtrühma keskmisel määral positiivselt, kuna uute regulatsioonidega ning digitaristu arendamisega saavutatakse kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide loomise protsesside efektiivsuse kasv. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustusotsuste lisandumine ühtsesse kutse- ja oskusregistrisse suurendab tunnustusotsuste läbipaistvust ning lihtsustab tunnustusotsuse saanud isikutel oluliselt enda kvalifikatsiooni tõendamist tööturul. Protsessi muutumine läbipaistvamaks ja standardiseeritumaks aitab tagada kvaliteeti kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise kvaliteeti ka kutseasutuse personali vahetumisel. Ebasoovitava mõju riskiks on infosüsteemi toimepidevusega seotud riskid: kui registri töös esineb tõrkeid, on häiritud kutseasutuse töö kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide koostamisel.

Sihtrühm: õppeasutused, koolituse pakkujad ja õppijad
Mõjuvaldkond: Haridus (kvaliteet)
Mõju kirjeldus: Kutse- ja oskusregister, selles sisalduv uus andmestik oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonide kohta koos tegevusnäitajatega võimaldavad haridus- ja koolitusasutustel kiiremini ja paremas kooskõlas tööturu vajadustega ning kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega koostada ja uuendada õppe- ja koolituskavasid. Kutse- ja oskusregister loob õppijale suurema selguse ja võrreldavuse erinevate oskuste ja õppeasutuste pakutava õppe osas ning soodustab elukestvat õpet.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju avaldub sageli ning keskmises ulatuses. Kutseõppeasutused peavad oma tasemeõppekavade loomisel arvestama kutsestandardite ja kompetentsiprofiilides sisalduvaga ning ka kõrgkoolid peavad neid erialaõppe pakkumisel arvesse võtma. Oskuste kirjeldusi ja tegevusnäitajaid hakatakse ilmselt tihti kasutama, seega avaldub mõju pigem keskmise sagedusega.

Võimalik ebasoovitava mõju risk on seotud infosüsteemi toimepidevusega – registri tõrgete korral võib häiruda kutseasutuse töö standardite ja profiilidega või esineda probleeme isiku kvalifikatsiooni tõendamisel, kuna kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrolliks teevad teised registrid (näiteks spordiregister, MTR) päringuid kutseregistrisse. Samuti võib risk seisneda selles, et registris kirjeldatud oskused ei kajasta piisavalt täpselt oskuste tegelikku sisu. Riski maandatakse eksperte kaasates ning tagades registri seotuse Euroopa klassifikaatoriga ESCO, mille abil tagatakse oskuskirjelduste sisu valideeritus ja sobivus Eesti oludesse.

6.8. Kavandatav muudatus – sätestatakse kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused.
Mõju valdkond: sotsiaalvaldkond (tööturg) ja majandus (ettevõtlus)

Sihtgrupp: kutseandjad
Muudatus mõjutab kutseandjaid eeskätt sellega, et annab neile senisest selgema ja paindlikuma õigusliku võimaluse reageerida olukordadele, kus kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardile või kus kutse on saadud pettuse või valeandmete alusel. Muudatuse tulemusel ei pea kutseandja riskide maandamiseks lähtuma üksnes kõige resoluutsemast meetmest ehk kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisest, vaid tal on võimalik rakendada ka leebemat ja ajutist meedet, peatades kutse andmise otsuse kehtivuse kuni peatamise aluse äralangemiseni. See võimaldab kutseandjal ennetada potentsiaalset kahju kiiremini ja proportsionaalsemalt, kujundada astmelist sekkumispraktikat, enne kui tekib vajadus lõpliku kutse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemiseks. Samal ajal suureneb kutseandja roll ja vastutus otsuste põhjendamisel ning ühtlase praktika kujundamisel, sest kaalutlusõigus peatamise ja kehtetuks tunnistamise vahel eeldab selgete kriteeriumide rakendamist, nõuetekohast haldusmenetlust ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, et vältida ebaühtlast või ülemäärast sekkumist ja sellest tulenevaid vaidlusi.

Sihtgrupp: kutset omavad isikud
Muudatus mõjutab kutset omavaid isikuid eeskätt sellega, et kutseandjal tekib senisest selgem õiguslik võimalus piirata isiku kutsealast tegevust juhul, kui isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kehtestatud nõuetele või kui ilmnevad alused, mis seavad kahtluse alla kutse saamise õiguspärasuse. Muudatuse tulemusena võib kutseandja teatud juhtudel kutse andmise otsuse kehtivuse ajutiselt peatada kuni peatamise aluse äralangemiseni, mis tähendab, et isik ei saa peatamise ajal kutset tõendavat staatust kasutada ning see võib mõjutada tema tööalast tegevust, sissetulekut ja mainet, eriti valdkondades, kus kutse olemasolu on töö tegemise või teenuse osutamise eelduseks. Samal ajal loob peatamise võimalus kutset omavale isikule ka proportsionaalsema ja pööratavama sekkumisraamistiku võrreldes kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisega, sest ajutise meetme eesmärk on muuhulgas anda võimalus puudused kõrvaldada või asjaolusid selgitada enne, kui jõutakse lõpliku ja püsivama piiranguni. Kutset omava isiku vaates suureneb seetõttu vajadus olla valmis oma tegevuse vastavust põhjendama ja tõendama, kuna tõsiste rikkumiste korral võib tagajärjeks olla ka kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine. Muudatus eeldab, et kutseandja rakendab meetmeid läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning tagab nõuetekohase haldusmenetluse, sest otsused riivavad oluliselt isiku eneseteostust, tegevusala valikut ja ettevõtlusvabadust ja ebaselge või ebaühtlane praktika võib kaasa tuua vaidlusi ning suurendada isiku jaoks õigusselgusetust.

Sihtgrupp: ühiskond (avalik huvi), ettevõtjad, teenuse saajad
Mõju kirjeldus: Muudatuse ühiskondlik mõju seisneb kutse- ja oskussüsteemi usaldusväärsuse ning toimivuse tugevdamises, kuna §24 loob selgema ja astmelise sekkumisraamistiku olukordadeks, kus kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele või kus kutse omandamise aluseks on olnud pettus või valeandmed. Avaliku huvi vaates aitab see vähendada riski, et suurema ohutusalase, tervisega seotud või eetilise vastutusega kutsealadel jätkub teenuse osutamine viisil, mis võib põhjustada teenuse saajatele või laiemale ühiskonnale otsest või kaudset kahju, ning võimaldab potentsiaalset kahju ennetada juba enne, kui rikkumise asjaolud on lõplikult selged või puudused on kõrvaldatud. Teenuse saajate vaates suurendab muudatus turvalisust ning toetab õigustatud ootust teenuse kvaliteedi osas, kuna kutse omamine tähendab jätkuvat vastavust kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele, mitte üksnes varasemal ajahetkel antud tunnustust. Tööandjate jaoks parandab kutse peatamise või kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus riskijuhtimise hooba ja vastutuse maandamist, sest see annab täiendava aluse hinnata töötaja sobivust ja pädevust ning vähendab olukordi, kus tööandja tugineb kutsetunnistusele ka siis, kui kutse kompetentsusnõuetele vastavus on tegelikkuses puudulik. Ühtlasi toetab regulatsioon ausat konkurentsi ja kutseala mainet, sest standardile mittevastava teenuse pakkumise korral on võimalik sekkuda proportsionaalselt ja vajadusel eemaldada ebaaus eelis või äärmisel juhul ka potentsiaalne oht, mis tekib nõuetele mittevastava teenuse osutamisest. Muudatuse rakendamisel on ühiskondliku usalduse seisukohalt keskne, et meetmeid kohaldatakse läbipaistvalt, ühtlaste kriteeriumide alusel ja proportsionaalselt, sest ebaühtlane või ülemäärane sekkumine võib vähendada õigusselgust ja kahjustada nii teenuse saajate kui ka tööandjate kindlustunnet kutsete süsteemi vastu.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:
Muudatusest tulenev mõju hõlmab küll laia sihtrühma, sest see on suunatud nii ühiskonna kui ka tööandjate ja teenuste tarbijate huvide kaitsele, kuid praktikas avaldub mõju eeskätt juhtumipõhiselt ja nendes kutsevaldkondades, kus kutse olemasolu toimib sisuliselt kvaliteedi ja usalduse garantiina ning kus kutsestandardi rikkumine võib kaasa tuua olulise kahju ohutusele, seaduslikkusele või eetilisusele. Keskmiselt on igal aastal kutsetunnistusi kehtetuks tunnistatud vähem kui viiel korral aastas, perioodil 2020 - 2025 oli kokku 28 kehtetuks tunnistamist (vastavalt 2020 - 4; 2021 – 5; 2022 – 1; 2023 – 3; 2024 -9; 2025- 6)39.
Peatamise ja kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise meetmed rakenduvad üksikjuhtudel, kus esinevad põhjendatud alused kutse kompetentsusnõuetele mittevastava tegevuse tuvastamiseks või kus ilmnevad selged rikkumised, näiteks pettus või valeandmetel põhinevate dokumentide kasutamine.

Kehtivuse peatamise kasutamine võib praktikas sageneda võrreldes kehtetuks tunnistamisega, sest leebema ja ajutise meetme olemasolu vähendab barjääri sekkumiseks olukordades, kus varem võidi vältida otsustamist pelgalt seetõttu, et ainsaks realistlikuks valikuks peeti kõige resoluutsemat lõplikku sammu ehk kutse kehtetuks tunnistamist.

Siit tulenevalt on risk vastava sätte ülemäärane või ebaühtlane rakendamine, sest kutseandjal on kaalutlusõigus valida peatamise ja kehtetuks tunnistamise vahel ning see võib tekitada erinevaid praktikaid kutsealati või kutseandjati, kus sarnastes olukordades tehakse erinevaid otsuseid. Riski vähendab see, kui otsustes põhjendatakse läbipaistvalt kaalutlusi, nagu rikkumise raskus, isiku senine käitumine, puuduste kõrvaldamise võimalus ja mõju kolmandatele isikutele, ning järgitakse leebema abinõu eelistamise põhimõtet.

§ 24 sätete rakendamisega seotud peamised ebasoovitava mõju riskid tulenevad sellest, et kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine riivavad oluliselt isiku põhiõigusi, sealhulgas eneseteostust, tegevusala valikut ja ettevõtlusvabadust, mistõttu muutuvad kriitiliseks menetluse kvaliteet ning sekkumise proportsionaalsus. Sätete põhiseaduspärasuse analüüs on seletuskirjas, mis käsitleb eelnõu § 24.

Lisaks on riskiks eksliku peatamise võimalus, kuna peatamine on mõeldud kiireks ennetavaks sekkumiseks ka olukorras, kus esinevad üksnes põhjendatud signaalid tõsisest rikkumisest, ning see võib kaasa tuua vaidlusi selle üle, kas peatamise alused olid piisavalt objektiivsed ja tõendatud. Seda riski maandavad haldusmenetluse tagatised, eelkõige ärakuulamise ja motiveerimise kohustus, vaide- või kaebevõimalus ning peatamise ajutine iseloom, mis kestab üksnes kuni peatamise aluse äralangemiseni.

Samuti on riskiks liigne tõendamiskoormus ja mainekahju peatamise perioodil, sest peatamise korral võib kutse omanikule langeda märkimisväärne koormus oma tegevuse nõuetekohasuse tõendamisel ning peatamine võib kaasa tuua maine- ja sissetulekuriski ka siis, kui hiljem selgub, et rikkumine ei olnud nii raske või ei leidnud aset. Seda riski vähendavad selged kriteeriumid, proportsionaalne peatamise kestus ning alternatiivsete meetmete kaalumine. Lisaks võib püsida ka alakasutamise või vastupidi liiga kergekäelise kasutamise risk, sest kuigi peatamise meede on loodud selleks, et kutseandja saaks sekkuda julgemalt ja varem, võib praktika ilma piisavalt selgete juhisteta kujuneda kas liiga tagasihoidlikuks vaidluste kartuses või ebaproportsionaalselt sagedaseks. Senine kutseandjate tegevus ja statistika viitavad siiski kutset andvate asutuste vastutustundlikkusele.

6.9. Eelnõu mõju halduskoormusele
6.9.1. Üldine mõju halduskoormusele
Eelnõu ei lisa haldusevälistele isikutele uusi info- ega aruandluskohustusi ega laienda sisuliselt ka olemasolevaid kohustusi. Kõik muudatused on kas terminoloogilised (nt „kutsetunnistuse“ asendamine „kutsega“) või halduskoormust vähendavad. Halduskoormuse üldmõju on seetõttu kokkuvõttes vähenev.

6.9.2 Eelnõuga kaasnevad halduskoormuse vähenemise meetmed

1. Dubleeriva kutseeksami kaotamine
Eelnõu lihtsustab kutseõppe lõpetajate jaoks kvalifikatsiooni omandamist. Kehtivas süsteemis tähendab kutseõppe tasemeõppe lõpetamine sageli ka eraldi kutseeksami sooritamist kutseandja juures. Eelnõu kohaselt antakse esmakutse juhul, kui õppekava tugineb kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning kutse andmise kriteeriumid on täidetud õppeasutuse hindamissüsteemi kaudu. See vähendab nii õppijate ajakulu (üks hindamine topelthindamise asemel) kui rahalist koormust (eraldi tasuline kutseeksam ei ole vajalik).

2. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni registrikanded
Eelnõu § 28 sätestab kutse- ja oskusregistri, kuhu kantakse muuhulgas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused. Kehtivas süsteemis peavad isikud töökohta vahetades tunnustamist tõendavaid dokumente korduvalt esitama. Registrikande olemasolul saab tööandja kvalifikatsiooni kontrollida otse registrist, mistõttu väheneb isikute halduskoormus (ei ole vaja dokumente korduvalt esitada) ja tööandjate koormus (lihtsam kontroll, sest registrist on võimalik vajalik info kätte saada). Tegemist on halduskoormust vähendava meetmega just välisriigi kvalifikatsiooniga isikute puhul.

3. Kutsenõukogude ja OSKA valdkondlike eksperdikogude liitmine
Kehtivas süsteemis tegutsevad paralleelselt kutsenõukogud ja OSKA valdkondlike eksperdikogude struktuurid, mille tööga kaasneb ettevõtjatele, erialaliitudele ja muudele osapooltele arvestatav koosoleku- ja ettevalmistuskoormus. Eelnõu kaotab kutsenõukogude süsteemi ning liigub valdkondlike eksperdikogude mudelile, kus tööjaotus ja vastutus on selgem. See vähendab nõukogu-/komisjonitööga seotud halduskoormust (vähem koosolekuid ja nendega seotud menetlusi).

4. Autokoolide vabastamine tegevusnäitajate esitamisest
Eelnõu § 58 vabastab liiklusseaduse § 113 alusel tegutsevad autokoolid otsesest kohustusest esitada tegevusnäitajaid Haridus- ja Teadusministeeriumile, vähendades oluliselt nende halduskoormust. Autokoolid jätkavad andmete loomist ja säilitamist tavapärastes arvestusprotsessides, kuid andmete esitamise ja koondamise vastutus koondub Transpordiametile. Majandustegevusteate alusel pakutavate täienduskoolituste andmete esitamine Eesti hariduse infosüsteemi jätkub, tagades kogu täienduskoolituste info katvuse. Arvestades, et mootorsõidukijuhi koolitamiseks on väljastatud ligikaudu 300 tegevusluba, puudutab muudatus suurt hulka koolitusasutusi ning sellel on positiivne mõju halduskoormuse vähendamisele.

6.9.3 Regulatsioonitasandi muudatused (VV → minister → kutseasutus)
Eelnõu toob kaasa regulatsioonitasandi ümberkorralduse, mille eesmärk on vähendada riigi halduskoormust ning muuta kutsesüsteem paindlikumaks. Kehtivas kutseseaduses ja selle rakendusaktides on mitmed tehnilised ja menetluslikud normid reguleeritud seaduses või Vabariigi Valitsuse tasandi määrustes, mille regulatsioonitasand kavandatakse tuua allapoole.

Regulatsioon
Kehtiv tasand (volitusnorm)
Kavandatav tasand (volitusnorm)
Märkus
Kvalifikatsiooni-raamistik
Seaduse lisa – kehtiv KutS § 4 lg 4 ja lisa 1 „Kvalifikatsiooni-raamistik“
Vabariigi Valitsuse määrus – eelnõu KutS § 4 lg 2: kvalifikatsiooniraamistiku kehtestab VV määrusega
Raamistiku sisu viiakse seaduse lisast VV määrusesse; raamistiku muutmine muutub paindlikumaks ning ei nõua enam seaduse muutmist
VV määrus „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise kord, töökorraldus ning kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord ja nende volituste kestus“
Vabariigi Valitsuse määrus – kehtiv KutS § 8 lg 6
Vabariigi Valituse määrus valdkondlike eksperdikogude moodustamise kohta – eelnõu KutS § 12 lg 4; kutsetegevuse valdkonna mõiste on eelnõu § 5 lg 1
Reguleerimistasand jääb samaks, määrusega sätestatakse loetelu, kuid mitte enam töökorralduslikke regulatsioone, mis jäävad kutseasutuse tasandile
VV määrus „Kutseregistri põhimäärus“
Vabariigi Valitsuse määrus –KutS § 14
Valdkonna eest vastutava ministri määrus „Kutse- ja oskusregistri põhimäärus“ – eelnõu KutS § 28 lg 9
Registri põhimääruse kehtestab VV asemel minister; register ise muutub kutse- ja oskusregistriks. Regulatsiooni tasand tuuakse allapoole, vähendades regulatsiooni tasandit ministri tasandini
Haridus- ja teadusministri määrus „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“
Valdkonna eest vastutava ministri määrus – kehtiv KutS § 5 lg 3
Valdkonna eest vastutava ministri määrus kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide täpsema korra kohta– eelnõu KutS § 7 lg 3 ja § 8 lg 4
Regulatsiooni tasand ei muutu (minister), kuid kord ühtlustatakse uue kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide süsteemiga
Haridus- ja teadusministri 11. septembri 2015. a käskkiri nr 348 „Tööjõuvajaduse
seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteemi ehk OSKA koordinatsioonikogu moodustamine”
Valdkonna eest vastutava ministri käskkiri – kehtiv KutS § 71 lg 1
Vabariigi Valitsuse korraldus Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu moodustamine kohta – eelnõu KutS § 11 lg 1
Valitsuse tasemel kinnitamine on põhjendatud nõukogule seatud strateegiliste ülesannetega, mh VV nõustamine inimeste teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemiseks
Haridus- ja teadusministri määrus „Kutset andva organi valimiseks avaliku konkursi korraldamise kord ning konkursil osalemise tingimustele vastavust tõendavate dokumentide loetelu“
Valdkonna eest vastutava ministri määrus – volitus KutS § 11 lg 2
Valdkonna eest vastutava ministri määrus kutseandja valimise avaliku konkursi korraldamise kord ja nõuded – eelnõu KutS § 14 lg 5
Ministri tasand jääb kehtima; sisu ühtlustatakse kutseandja uute regulatsioonidega (§-d 13–17)
Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad“
Valdkonna eest vastutava ministri määrus – volitus kehtiv KutS § 17² lg 3
Valdkonna eest vastutava ministri määrus – eelnõu KutS § 26 lg 3
Ministri tasand jääb kehtima; regulatsioon ajakohastatakse vastavalt uuele seaduse regulatsioonile
Haridus- ja teadusministri määrus „Kutsetunnistuse statuut ja vorm“
Valdkonna eest vastutava ministri määrus – seos KutS § 21 lg 1–2 ja § 22
Määrus tunnistatakse kehtetuks; kutse olemasolu kajastab kanne kutse- ja oskusregistris – eelnõu KutS § 18 lg 3 ja § 28
Kuna kutsetunnistust uue seadusega enam ei reguleerita, puudub vajadus kutsetunnistuse statuudi ja vormi kehtestamiseks
Kutse andmise kord ja hindamisreeglid
Kutsenõukogu tase – kehtiv KutS § 9 lg 2 p 4–5 ning § 15–20 (kutse andmise kord, kulud ja hindamisega seotud sätted)
Kutseasutus ja kutseandja – eelnõu KutS § 18–27 (kutse andmise protsess ja dokumenteerimine)
Detailne menetlus viiakse selgemalt kutseasutuse ja kutseandja vastutuspädevusse
Kutsekomisjonide töökorraldus
Kutseandja aktid – tuleneb kehtivast KutS § 18 ja § 19 koostoimest kutse andmise korraga (§ 9 lg 2 p 4)
Kutseasutus ja kutseandja – eelnõu KutS § 21–22 (kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töökorraldus)
Regulatsiooni tasand on juba praegu haldusväline, suureneb paindlikkus hindamiskogude moodustamisel, sest neid moodustatakse vastavalt vajadusele; eelnõuga ei reguleerita uut VV või ministri määruse alust

Joonis 8. Regulatsioonitasandi muudatused

Regulatsioonitaseme „allatoomine“ tähendab, et tehnilisi ja sageli muutuvat laadi menetlusnorme ei pea enam muutma VV määruse tasandil. See vähendab oluliselt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumi õigusloome- ja kooskõlastuskoormust ning vähendab ettevõtjate, erialaliitude ja kutseandjate kaasamise vajadust VV ja ministri tasandi määruste muutmisel. Samal ajal säilivad seaduse tasandil põhimõttelised garantiid (kutsetegevuse valdkonna mõiste, kvalifikatsiooniraamistiku üldised alused, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide roll).

6.9.4 Mõju ettevõtjatele ja vabaühendustele
Ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormus väheneb eelkõige tänu kutsenõukogude süsteemi kaotamisele ja valdkondlike eksperdikogude mudelile üleminekule. See vähendab osalemist mitmetes paralleelsetes kogudes, samuti koosolekute arvu ja töökoormuse mahtu.

6.9.5 Mõju isikutele (kvalifikatsiooni taotlejatele)
Isikute halduskoormus väheneb ennekõike dubleeriva kutseeksami kadumise ning välisriigi kvalifikatsiooni registripõhise tõendamise tõttu. Kutseõppe lõpetajatel on lihtsam ja läbipaistvam tee kvalifikatsiooni saamiseni ning välisriigi kutsekvalifikatsiooniga isikute jaoks väheneb dokumentide korduva esitamise kohustus. Registripõhine süsteem suurendab ka õiguskindlust ja vähendab vaidluste riski.

6.9.6 Mõju riigile
Riigile avaldub mõju eelkõige töökoormuse vähenemise kaudu. VV ja ministeeriumide õigusloomekoormus väheneb, kuna tehnilised detailid viiakse ministri ja kutseasutuse tasandile. Regulatsiooni korrastamine ja ühtlustamine vähendab vajadust teha sagedasi tehnilisi muudatusi VV tasandi määrustes. Kutse- ja oskusregistri arendamine toob kaasa ühekordse arenduskoormuse, kuid vähendab pikemas vaates menetlusaega ja parandab andmete kättesaadavust nii riigile kui haldusevälistele isikutele.
Autokoolide vabastamine mootorsõidukijuhi koolituste kohta tegevusnäitajate esitamisest mõjutab Transpordiameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi töökorraldust. Transpordiamet kogub autokoolidelt juba õppijate isikuandmeid. Muudatuse tulemusel lisandub vajadus nende andmete teisendamiseks arvulisteks koondandmeteks ning edastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, mis toob kaasa täiendava töökoormuse. Samas võimaldab andmete keskne ja süsteemne töötlemine tagada nende kvaliteedi, ühtlustatuse ja valideerituse. Haridus- ja Teadusministeerium kannab saadud koondandmed Eesti hariduse infosüsteemi, millega kaasneb samuti täiendav töökorralduslik koormus, kuid see võimaldab tagada statistiliselt usaldusväärse ja tervikliku ülevaate koolituste mahust ja tulemustest.  

6.9.7 Halduskoormuse tasakaalustamise reegel
HÕNTE § 1 lõike 4¹ kohaselt tuleb halduskoormust suurendavad normid tasakaalustada vähemalt samaväärse halduskoormuse vähendamisega. Käesoleva eelnõu puhul ei lisandu haldusevälistele isikutele uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi. Vastupidi, eelnõus on mitmeid selgelt tuvastatavaid halduskoormuse vähenemise meetmeid:
◦ dubleeriva kutseeksami kaotamine kutseõppe lõpetajatele;
◦ välisriigi kvalifikatsiooni registripõhine tõendamine;
◦ kutsenõukogude ja OSKA/VEK struktuuride liitmine;
◦ regulatsioonitaseme viimine VV tasandilt ministri ja kutseasutuse tasandile.

Seetõttu on halduskoormuse tasakaalustamise reegel täidetud ning eelnõu vastab HÕNTE § 41 lõike 2 punkti 3 nõuetele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kutse- ja oskussüsteemi ümberkorraldamine toimub olemasolevate eelarveliste vahendite piires ning eelnõuga ei looda uusi riigi rahastatavaid kohustusi. Protsesside optimeerimine erinevate kogude ühendamisega võimaldab seniseid ressursse kasutada tõhusamalt ning vähendada juhtimiskulusid.  

Kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kohustusliku kutseeksami kaotamisega seotud riigieelarveline mõju avaldub  vahendite vabanemise kaudu keskselt 2030. aastal, kui protsesside järkjärguline üleminek vanalt süsteemilt uuele on lõpule viidud ja uus toimemudel on rakendunud ning vabanevaid vahendeid on võimalik suunata valdkonna arendamisesse.

Kutse- ja oskussüsteemi arendustegevusi, sealhulgas süsteemi ümberkujundamist, kutse- ja oskuste regiastri arendamine, kompetentsiprofiilide arendamist ning süsteemi rakendamise ettevalmistamist rahastatakse  Euroopa Liidu struktuurivahenditest (TAT „Kutsesüsteemi reform“).  

Kokkuvõttes eelnõu rakendamisega ei kaasne ebasoovitavat mõju riigieelarve tasakaalule. 

7.1. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused
Seaduse rakendamine eeldab kutsesüsteemi, OSKA prognoosisüsteemi ja kutse- ja oskusregistri tõhusat toimimist. Riik tagab valdkondlike eksperdikogude töö koordineerimise, kutsete uuendamise, oskuste seire metoodika arendamise, digilahenduste arendamise ning kutse andmise protsesside läbipaistvuse. KOVide roll on peamiselt seotud sisendi andmisega OSKA analüüsidele ning elanike suunamisega õppe- ja karjäärivõimalustele.

7.2. Kutsekoja riigieelarvelised kulud (2023-2025 keskmine)
Kululiik
2023
2024
2025
3 a keskmine
Kutsekoja põhitegevus kokku
421 332 €
421 332 €
391 959 €
411 541 €
– tööjõukulud
342 800 €
342 800 €
309 545 €
331 715 €
– majandamiskulud
78 532 €
78 532 €
82 414 €
79 826 €
Kutseregister
100 400 €
100 400 €
17 414 €40
100 400 €
OSKA kulud
969 000 €
969 000 €
969 000 €
969 000 €
Kutseeksamite hüvitamine
857 000 €
857 000 €
875 000 €
863 000 €

7.2.1 Kutsekoja põhitegevus
Kutsekoja põhitegevuse keskmine kulu on 411 541 eurot aastas, millest tööjõukulud moodustavad keskmiselt 331 715 eurot (ca 80 % ) ning majandamiskulud 79 826 eurot (ca 20%). See hõlmab kutsenõukogude töö korraldamist, kutsestandardite koordineerimist, kutseandjatega seotud dokumentatsiooni, koolituste ettevalmistusi ja üldhaldustoiminguid. Eelnõuga ei nähta ette olulist sihtasutuse tegevuskulude kasvu.

7.2.2 Kutseregister (uue seaduse kohaselt kutse- ja oskusregister)
Kutseregistri keskmine kulu on seni olnud keskmiselt 114 000 eurot aastas. Registri pidamine tagab kutseandjate, komisjonide ja kutsenõukogude protsesside andmepõhise toimimise ning vajaliku digitaalsete tööriistade toe. Eelnõuga ei nähta ette olulist kutse- ja oskusregistri kulude kasvu.

7.3. Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel elluviidavad tegevused, sh OSKA süsteem
Aastatel 2022–2029 toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist 17 548 220 euro ulatuses tegevust „Kutsesüsteemi reform“, mille eesmärk on luua ühtne Oskuste ja Kutsete Süsteem (OsKuS). Reform hõlmab oskuste kirjeldamise uut metoodikat, digitaalseid lahendusi, kutse andmise protsessi lihtsustamist ning OSKA ja kutsete süsteemide lõimimist.

OSKA tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi kulud on 969 000 eurot aastas. Need hõlmavad tööjõuvajaduse uuringuid, valdkondlikke prognoose, andmete analüüsi ja tulemuste kasutamist haridus- ja tööturupoliitikate kujundamisel.

Tervikliku OsKuS süsteemi (ehk lõimitud kutse- ja oskussüsteemi) sisu- ja digiarenduste kulud olid aastal 2025 kokku 1 647 000 eurot. Need kulud hõlmasid metoodikate ja juhendmaterjalide loomist, oskuskirjelduste ja kompetentsiprofiilide koostamist, infosüsteemi äri- ja detailanalüüse, digilahenduste hankeid ja teavitustegevusi.

7.4. Aruandlus
Kutsekoja tegevuse aruandlus toimub Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt kehtestatud tähtaegadele. Aruanded sisaldavad teostatud tegevusi, indikaatorite täitmist, tulemuste analüüsi ning riskide hindamist.

7.5. Mõjude analüüs
Seaduse rakendamisest tulenevad positiivsed mõjud hõlmavad tööjõu- ja oskuste vajaduse prognooside täpsuse suurenemist, koolituspakkumise vastavuse paranemist, kutsete läbipaistvuse suurenemist ning halduskoormuse vähenemist digilahenduste kasutuselevõtu kaudu. Muudatus toetab Eesti 2035 strateegilisi sihte, sh tööjõu tootlikkuse kasvu ja elukestva õppe edendamist.

7.6. Muudatus kutseeksamite kompenseerimises ja sellega seotud kulude mõju
Seaduse jõustumisel võetakse planeeritud kolmeaastase üleminekuperioodi kestel kutseõppes kasutusele kompetentsuspõhine hindamismudel, kus oskuste hindamine toimub õppeprotsessi jooksul, mitte eraldiseisva kutseeksamina. Varasem mudel nägi ette, et riik kompenseerib Kutsekoja kaudu kutseõppe lõpus toimuvaid kutseeksameid. Uue mudeli rakendamisel neid kompenseerimiskulusid enam ei teki.

Planeeritud üleminekuperioodil kompenseeritakse kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulud veel kuni aasta 2029 lõpuni. Keskmiselt on aastas kulu riigieelarvele olnud ca 863 000 eurot (perioodi 2023 – 2025 keskmine kulu41). Kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kohustusliku kutseeksami kaotamisega seotud riigieelarveline mõju avaldub  vahendite vabanemise kaudu keskselt 2030. aastal, kui protsesside järkjärguline üleminek vanalt süsteemilt uuele on lõpule viidud ja uus toimemudel on rakendunud.  Üleminek toimub 2030. aastast, et tagada kõigi õppijate ja kutseandjate võrdne kohtlemine.

Oskuste hindamine toimub õppekulude sees ja kaetakse seaduse täielikul rakendumisel pärast üleminekuperioodi kutseõppeasutuste tegevuskuludest.

Muudatus vähendab Kutsekoja halduskoormust, toetab finantsilist jätkusuutlikkust ning vähendab sõltuvust ajutisest välisrahastusest. Samuti loob see ühtsema ja õppijakeskse hindamisraamistiku, mis vastab tänapäevasele kompetentsipõhisele õpikäsitusele.

8. Rakendusaktid

Seadusega kehtestatakse järgmised uued rakendusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse määrus „Kvalifikatsiooniraamistik”;
2) Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise kord”;
3) Vabariigi Valitsuse määrus „Kutsetegevuse valdkondade loetelu“;
4) Vabariigi Valitsuse korraldus „Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu koosseis ning selle töökord”;
5) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord”;
6) Haridus- ja teadusministri määrus „Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord”;
7) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseandja valimise avaliku konkursi korraldamise täpsem kord ja nõuded”;
8) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad ja kulude loetelu”;
9) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutse- ja oskusregistri põhimäärus”.

Rakendusaktid „Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise kord“ (loetelus nr 2) ja „Kutsetegevuse valdkondade loetelu“ (loetelus nr 3) on kavas kehtestada ühe rakendusaktina. Ühe rakendusaktina on kavas kehtestada ka rakendusaktid „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord“ (loetelus nr 5) ja „Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord“ (loetelus nr 6).

Uued rakendusaktid on lisatud rakendusaktide kavandisse (lisa 1).

Seaduse jõustumisega seoses on vajalik teha muudatusi Vabariigi Valitsuse ja ministri määrustes. Muudatused on vajalikud, et viia määruste terminoloogia ja viited vastavusse kutse- ja oskusseadusega.

Muuta tuleb järgmisi määrusi:
1) Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus”;
2) Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määrus nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord”;
3) Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026. a määrus nr 37 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu”;
4) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrus nr 62 „Kõrgharidusstandard”;
5) Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029”;
6) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „Kutseharidusstandard”;
7) Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2013. a määrus nr 137 „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord”;
8) Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määrus nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid”;
9) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus”;
10) Haridus- ja teadusministri 4. juuli 2024. a määrus nr 18 „Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord”;
11) Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määrus nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord”;
12) Haridus- ja teadusministri 2. detsembri 2025. a määrus nr 46 „Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord”;
13) Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus”;
14) Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused”;
15) Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrus nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord”;
16) Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrus nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm”;
17) Majandus- ja taristuministri 16. mai 2022. a määrus nr 38 „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord”;
18) Majandus- ja taristuministri 12. oktoobri 2020. a määrus nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord”;
19) Majandus- ja taristuministri 22. detsembri 2016. a määrus nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded”;
20) Majandus- ja taristuministri 20. septembri 2021. a määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine”;
21) Majandus- ja taristuministri 6. detsembri 2020. a määrus nr 84 „Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning väljaandmise kord”;
22) Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrus nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded”;
23) Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määrus nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord”;
24) Majandus- ja infotehnoloogiaministri 16. veebruari 2024. a määrus nr 7 „Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus”;
25) Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrus nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine”;
26) Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus”;
27) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord”;
28) Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. novembri 2020. a määrus nr 68 „Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus”;
29) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määrus nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord”;
30) Taristuministri 17. septembri 2024. a määrus nr 59 „Ida-Virumaa korterelamute enargiatõhususe toetuse tingimused”;
31) Regionaal- ja põllumajandusministri 3. märtsi 2026. a määrus nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord”;
32) Regionaal- ja põllumajandusministri 31. märtsi 2026. a määrus nr 15 „Perioodi 2023–2027 väikese põllumajandusettevõtja arendamise investeeringutoetus”;
33) Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määrus nr 22 „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus”;
34) Regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määrus nr 52 „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus”;
35) Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määrus nr 63 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus”;
36) Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määrus nr 68 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus”;
37) Maaeluministri 2. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus”;
38) Maaeluministri 14. veebruari 2017. a määrus nr 15 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus”;
39) Maaeluministri 31. mai 2018. a määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus”;
40) Maaeluministri 4. mai 2017. a määrus nr 37 „Põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus”;
41) Maaeluministri 9. septembri 2016. a määrus nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus”;
42) Maaeluministri 15. mai 2015. a määrus nr 61 „Nõustajate koolitustoetus”;
43) Maaeluministri 26. mai 2015. a määrus nr 62 „Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus”;
44) Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus”;
45) Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus”;
46) Keskkonnaministri 1. aprilli 2014. a määrus nr 9 „Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri”;
47) Keskkonnaministri 28. juuni 2016. a määrus nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral”;
48) Keskkonnaministri 26. aprilli 2019. a määrus nr 18 „Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid”;
49) Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord”;
50) Keskkonnaministri 16. juuni 2011. a määrus nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded”;
51) Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”;
52) Kliimaministri 14. augusti 2023. a määrus nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027”;
53) Siseministri 5. jaanuari 2026. a määrus nr 1 „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord”;
54) Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
55) Siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele”;
56) Siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded”;
57) Siseministri 21. detsembri 2016. a määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus”;
58) Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused”;
59) Tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused”;
60) Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused”;
61) Terviseministri 21. septembri 2023. a määrus nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine”;
62) Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”;
63) Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määrus nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord”;
64) Kultuuriministri 20. jaanuari 2026. a määrus nr 1 „Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus”;
65) Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määrus nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus”;
66) Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määrus nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord”;
67) Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määrus nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus”;
68) Rahandusministri 15. juuni 2016. a määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele”;
69) Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määrus nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord”;
70) Riigihalduse ministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 66 „Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede”;
71) Regionaalministri 27. detsembri 2023. a määrus nr 113 „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus”;
72) Justiitsministri 2. veebruari 2024. a määrus nr 6 „Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise kord“.

Kutseseaduse kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks järgmised määrused:
1) Haridus- ja teadusministri 11. juuli 2016. a määrus nr 48 „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad”;
2) Haridus- ja teadusministri 19. detsembri 2008. a määruse nr 74 „Kutsetunnistuse statuut ja vorm”;
3) Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2009. a määrus 64 „Kutset andva organi valimiseks avaliku konkursi korraldamise kord ning konkursil osalemise tingimustele vastavust tõendavate dokumentide loetelu”;
4) Haridus- ja teadusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord”;
5) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 165 „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise kord, töökorraldus ning kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord ja nende volituste kestus”.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Rakendussätetega ette nähtud üleminekuajad tagavad kutseandjatele ja kutseasutusele piisava aja organisatsioonilisteks, sisulisteks ja tehnilisteks ümberkorraldusteks ning vajalike juhendite ettevalmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks SA-le Kutsekoda, Rahvusarhiivile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemide Ametile.

Eelnõule esitatud märkuste kooskõlastustabel on seletuskirja lisa 2.

Eelnõu esitati teistkordselt kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning samaaegselt teadmiseks teistele märkusi esitanud ministeeriumidele. Esitatud märkused on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2).


Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026. a.

Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)

Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 1

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Kvalifikatsiooniraamistik
Määrus kehtestatakse kutse- ja oskusseaduse § 4 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kvalifikatsiooniraamistik.

§ 2 . Kvalifikatsiooniraamistik

(1) Määrusega kehtestatakse kvalifikatsiooniraamistik vastavalt käesoleva määruse lisale.

(2) Kvalifikatsiooniraamistik jaguneb kaheksaks tasemeks, arvestades, et 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim.

Kristen Michal
peaminister

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets
riigisekretär



Lisa „Kvalifikatsiooniraamistik“.










Vabariigi Valitsuse määruse „Kvalifikatsiooniraamistik”
Lisa

Kvalifikatsiooniraamistik
EKR tase
Teadmised ja oskused
Vastutus ja kontekst
1
Mõistab lihtsaid juhiseid ja protsesse, teab ja kasutab väga lihtsaid fakte. Seostab teadmisi igapäevatoimingutega. Täidab juhiseid järgides lihtsaid ülesandeid. Kasutab töövahendeid ja lihtsaid tehnoloogiaid juhendamisel. Lahendab etteaimatavaid ja lihtsaid probleeme.
Toimib selgelt piiritletud olukordades otsese juhendamise all tavapärases keskkonnas. Järgib juhendamisel elementaarseid ohutusja eetikanõudeid.
2
Omab töö- või õppesuunaalaseid põhiteadmisi ja selgitab lihtsaid protsesse. Leiab ja kasutab infot juhendamisel. Valib ja kasutab lihtsaid töövõtteid, töövahendeid ja tehnoloogiaid ülesannete täitmisel. Tunneb ära tavapärased probleemid ning lahendab need olemasolevate juhiste ja reeglite abil.
Tegutseb juhendamisel tavapärases keskkonnas. Planeerib oma õppimist juhendatult. Vastutab lihtsate ja selgelt määratletud ülesannete eest, järgides ohutus- ja eetikanõudeid. Toimib piiritletud olukordades mõningase iseseisvusega ja juhendamisel.
3
Omab tööalaseid või õppesuunaalaseid teadmisi põhimõistetest ja protsessidest. Rakendab põhimeetodeid, töövahendeid ja tehnoloogiaid ülesannete täitmisel ning tavapäraste probleemide lahendamisel. Kohandab juhiseid ning rakendab neid erinevates, kuid samalaadsetes olukordades.
Tegutseb peamiselt tavapärases keskkonnas, toetab teisi rutiinsetes tegevustes ja vastutab töö kvaliteedi eest, järgib ohutus- ja eetikanõudeid. Kavandab õppimist ja enesearengut. Suhtleb ja teeb koostööd meeskonnas.
4
Omab valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja tunneb nende kasutamise põhimõtteid, seostab teadmisi tavaliselt etteaimatava, kuid muutuda võiva tööspetsiifilise kontekstiga. Lahendab tavapäraseid probleeme, rakendades omandatud töö- või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilisi oskusi ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tehnoloogiaid.
Tegutseb peamiselt tavapärases keskkonnas, toetab teisi rutiinsetes tegevustes ja vastutab töö kvaliteedi eest, järgib ohutus- ja eetikanõudeid. Kavandab õppimist ja enesearengut. Suhtleb ja teeb koostööd meeskonnas.
5
Tõlgendab valdkondlikke laiaulatuslikke faktilisi ja teoreetilisi teadmisi. Analüüsib muutuste mõju ning hindab oma teadmiste ulatust. Omab põhjalikke erialaspetsiifilisi teadmisi ning on teadlik valdkonna piiridest. Optimeerib töövooge, juurutab ja kohandab uusi tööviise, leiab loovaid lahendusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tehnoloogiaid. Teeb tõenduspõhiseid otsuseid ning arendab ja tagab nende kvaliteedi. Lahendab keerukaid probleeme oma töövaldkonnas.
Juhib töö- ja õppesituatsioone osaliselt muutuvas keskkonnas, juhendab teisi, tagab ohutuse ja järgib/kujundab eetikanõudeid. Õpib iseseisvalt ja süsteemselt. Toimib ettenägematute muutustega olukordades, juhib ja juhendab teisi ning kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust
6
Analüüsib oma valdkonna teadmisi, omades kriitilist arusaama teadmiste kehtivuspiiridest, teooriatest ja meetoditest ning mõtestab nende mõju organisatsioonile ja ühiskonnale. Pakub välja lahendusi muutuvates olukordades, teeb tõenduspõhiseid otsuseid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning tehnoloogiaid. Osaleb interdistsiplinaarses koostöös. Lahendab keerukaid probleeme.
Juhib keerulisi tehnilisi või kutsealaseid tegevusi või projekte. Võtab vastutuse otsuste langetamise eest muutuvas keskkonnas, vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise ning ohutuse ja eetikapõhimõtete järgimise eest.
7
Analüüsib süvitsi oma valdkonna teooriaid ja meetodeid, uuenduslike
lahenduste võimalusi ja piiranguid ning mõtestab nende mõju
organisatsioonile ja ühiskonnale. Loob uusi lahendusi, seob eri valdkondi,
argumenteerib nende mõju ja riske. Osaleb arendus- ja uurimistegevustes,
arendab välja keerukaid süsteeme või teenuseid, kasutades selleks
asjakohaseid töövahendeid ja tehnoloogiaid. Lahendab ebatüüpilisi ja
keerukaid probleeme.
Tegutseb võõras ja muutuvas keskkonnas (sh rahvusvaheliselt), muudab ja juhib strateegiliselt keerukaid olukordi. Vastutab oma panuse eest valdkonna arengusse. Toetab teiste õppimist ja innovatsiooni. Muudab töö- või õppesituatsioone ning vastutab valdkonna arengusuundade (sh ohutuse ja eetika valdkonnas) eest
8
Loob ja mõtestab seniste teadmiste baasil ümber teooriaid ja praktikaid, sünteesib valdkondade vahelisi teadmisi ning mõistab uute teooriate ja lähenemisviiside tähendust ja piire. Tegutseb teadmiste esirinnas ja laiendab valdkonna piire. Arendab uuenduslikke meetodeid ja hindab seniseid kriitiliselt, kasutab keerukaid töövahendeid ja tehnoloogiaid. Juhib arendus- ja uurimistegevusi. Kujundab ja rakendab riskijuhtimise põhimõtteid oma tegevusvaldkonnas. Lahendab valdkonna- ja ühiskondlikul tasandil ebatüüpilisi ja keerukaid olukordi ning eetikaprobleeme
Tegutseb määramatus (sh rahvusvahelises) keskkonnas, juhib strateegilisi muutusi ja teadmiste loomist. Kannab vastutust väärtuste, eetika ja kestlikkuse eest. Juhina näitab autoriteeti, innovatiivset ja terviklikku lähenemist eri kontekstides.



Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS


Kutsetegevuse valdkondade loetelu, valdkondlike ekspertkogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise kord

Määrus kehtestatakse kutse- ja oskusseaduse § 5 lõike 2 ja § 12 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse kutsetegevuse valdkondade loetelu ning kutse- ja oskussüsteemis tegutsevate valdkondlike eksperdikogude nimetused ning nende moodustamise ja tegevuse lõpetamise kord.

§ 2. Kutsetegevuse valdkonnad

Kutsetegevuse valdkonnad on järgmised:
1) arvutusala ja ärinõustamine;
2) avaliku haldus;
3) ehitus;
4) energeetika ja kaevandamine;
5) finants- ja kindlustustegevus;
6) haridus ja teadus;
7) infotehnoloogia ja side;
8) isikuteenused;
9) kaubandus, rentimine ja remonditeenused;
10) keemia-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus;
11) kinnisvara- ja äriteenused;
12) kultuur ja loomemajandus;
13) logistika ja transport;
14) majutus, toitlustus ja turism;
15) masina-, metalli- ja elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus;
16) metsandus ja puidutööstus;
17) personalijuhtimine ja administratiivtöö;
18) põllumajandus ja toiduainetööstus;
19) rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus;
20) siseturvalisus;
21) sotsiaalteenused;
22) tervishoid;
23) vee- ja jäätmemajandus ning keskkond;
24) õigus.

§ 3. Valdkondlike eksperdikogude nimetused
(1)Valdkondlike eksperdikogude nimetused vastavad kutsetegevuse valdkondade nimetustele.

(2) Valdkondlikud eksperdikogud on järgmised:
1) arvutusala ja ärinõustamise eksperdikogu;
2) avaliku halduse eksperdikogu;
3) ehituse eksperdikogu;
4) energeetika ja kaevandamise eksperdikogu;
5) finants- ja kindlustustegevuse eksperdikogu;
6) hariduse ja teaduse eksperdikogu;
7) infotehnoloogia ja side eksperdikogu;
8) isikuteenuste eksperdikogu;
9) kaubanduse, rentimise ja remonditeenuste eksperdikogu;
10) keemia-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstuse eksperdikogu;
11) kinnisvara- ja äriteenuste eksperdikogu;
12) kultuuri ja loomemajanduse eksperdikogu;
13) logistika ja transpordi eksperdikogu;
14) majutuse, toitlustuse ja turismi eksperdikogu;
15) masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse eksperdikogu;
16) metsanduse ja puidutööstuse eksperdikogu;
17) personalijuhtimise ja administratiivtöö eksperdikogu;
18) põllumajanduse ja toiduainetööstuse eksperdikogu;
19) rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse eksperdikogu;
20) siseturvalisuse eksperdikogu;
21) sotsiaalteenuste eksperdikogu;
22) tervishoiu eksperdikogu;
23) vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna eksperdikogu;
24) õiguse eksperdikogu.

§ 4. Valdkondliku eksperdikogu moodustamine

(1) Valdkondlikud eksperdikogud moodustatakse kutsetegevuse valdkondade kaupa.

(2) Valdkondliku eksperdikogu moodustab kutseasutus.

(3) Valdkondliku eksperdikogu moodustamisel tagatakse:
1) tööandjate ja töötajate esindatus;
2) kutse- ja erialaühenduste esindatus;
3) haridus- ja koolitusasutuste esindatus;
4) riigi esindatus.

(4) Valdkondliku eksperdikogu liikmete arvu ja volituste kestuse määrab kutseasutus.

(5) Valdkondliku eksperdikogu töövorm on koosolek.

(6) Valdkondliku eksperdikogu tööd korraldab ja tema töökorra kinnitab kutseasutus.

§ 5. Valdkondliku eksperdikogu tegevuse lõpetamine

Kutseasutus lõpetab valdkondliku eksperdikogu tegevuse, kui:
1) vastav kutsetegevuse valdkond lõpetatakse või liidetakse teise valdkonnaga;
2) puudub vajadus ekspertkogu tegevuse jätkamiseks;
3) kutse- ja oskusseadusest tulenevad ülesanded on täidetud muul viisil.



Kristen Michal
peaminister

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets
riigisekretär


































Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 3

VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS

Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitamine

Kutse- ja oskusseaduse § 11 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan Tööjõu ja oskuste arendamisen õukogu (edaspidi nõukogu) koosseisu, kuhu kuuluvad:
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;
Sotsiaalministeeriumi esindaja;
Kliimaministeeriumi esindaja;
Siseministeeriumi esindaja;
Kultuuriministeeriumi esindaja;
Rahandusministeeriumi esindaja;
Eesti Panga esindaja;
Eesti Töötukassa esindaja;
Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja;
Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja;
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja;
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.

2. Nõukogu valib esimehe ja aseesimehe.

3. Nõukogu töö vorm on koosolek.

4. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

5. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest.

6. Nõukogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

7. Nõukogu tegevuse administratiivse ja tehnilise teenindamise tagab kutseasutus



Kristen Michal
peaminister

Keit Kasemets
riigisekretär


Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 4

HARIDUS- JA TEADUSMINISTER
MÄÄRUS


Kutse- ja oskusregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kutse- ja oskusseaduse § 28 lõike 9 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Kutse- ja oskusregistri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Kutse- ja oskusregistri (edaspidi register) vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Registri volitatud töötleja on halduslepingu alusel selleks volitatud eraõiguslik juriidiline isik.

(3) Registri vastutav töötleja:
1) tagab registri pidamise seaduslikkuse;
2) teostab järelevalvet registri pidamise üle.

(4) Registri volitatud töötleja:
1) töötleb, sealhulgas sisestab ja väljastab andmeid;
2) rakendab meetmeid andmete kaitse, sealhulgas andmetele juurdepääsu ja andmete säilimise tagamiseks;
3) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri ülesehituse ja andmekoosseisude muutmiseks;
4) vastutab registrisse kantud andmete ajakohasuse eest.
§ 2. Registri pidamise eesmärk
Registri pidamise eesmärk on anda kutsesüsteemi osalistele ja avalikkusele usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ning antud kutsete kohta, sealhulgas isiku kutsealase pädevuse tõendamiseks, statistika ja uuringute tegemiseks, poliitika kujundamiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.



2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmekoosseisud

§ 3. Registri pidamine

Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna.

§ 4. Registri ülesehitus

Registri koosseisu kuuluvad:
1) käesoleva määruse §-des 6–11 nimetatud andmete kogud digitaalkujul;
2) arhiveeritud registriandmed ja andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid.

§ 5. Registrisse kantavad andmed

Registrisse kantakse andmed kutsealade, kutsetegevuse valdkondade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ja antud kutsete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste, kutsetunnistuste ning valdkondlike eksperdikogude kohta.

§ 6. Valdkondlike eksperdikogude (edaspidi eksperdikogu) kohta registrisse kantavad andmed

Eksperdikogu kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) eksperdikogu nimetus;
2) eksperdikogu moodustamise aeg;
3) eksperdikogu institutsionaalne koosseis;
4) asjaomasesse kutsetegevuse valdkonda kuuluvate kutsealade loetelu.

§ 7. Kutsestandardite kohta registrisse kantavad andmed

Kutsestandardite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kutsenimetus ja -tase;
2) kutsestandardi registritähis;
3) kutsestandardi kinnitamise kuupäev ja otsuse number;
4) kutsestandardi muutmise kuupäev ja otsuse number;
5) kutsestandardi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev;
7) kutsestandardiga seonduvad rahvusvaheliste klassifikaatorite statistilised koodid;
8) kutsestandardiga seotud õppekavade nimetused ja koodid;
9) vormikohane kutsestandardi koondfail
10) viide kutsestandardi koostamise aluseks olevale õigusakti sättele.

§ 8. Kompetentsiprofiilide kohta registrisse kantavad andmed

Kompetentsiprofiilide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kompetentsiprofiili nimetus ja kvalifikatsiooniraamistiku tasemed
2) kompetentsiprofiili registritähis;
3)kompetentsiprofiili kinnitamise kuupäev ja otsuse number;
4)kompetentsiprofiili muutmise kuupäev ja otsuse number;
5)kompetentsiprofiili kehtivuse alguse kuupäev;
6)kompetentsiprofiiliga seonduvad rahvusvaheliste klassifikaatorite statistilised koodid;
7)kompetentsiprofiiliga seotud õppekavade nimetused ja koodid;
8)kompetentsiprofiili koondfail.

§ 9. Kutsete kohta registrisse kantavad andmed

(1) Kutse, sealhulgas osakutse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kutse saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
2) isikule antud kutse registreerimisnumber;
3) kutse väljaandja ja väljaandmise kuupäev;
4) antud kutse ja kutsetase;
5) kutse kehtivusaeg.

(2) Konkursita valitud kutseandja antud kutsete, sealhulgas osakutsete kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kutse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
2) kutse registreerimisnumber;
3) kutseandja ja kutse andmise kuupäev;
4) antud kutse ja kutsetase;
5) kutse kehtivusaeg;
6) kutsega seotud õppekava nimetus ja kood.
(3) Esmakutse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) esmakutse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
2) esmakutse registreerimisnumber;
3) esmakutseandja ja kutse andmise kuupäev;
4) antud esmakutse ja esmakutse tase;
5) esmakutse kehtivusaeg;
6) esmakutsega seotud õppekava nimetus ja kood.

(4) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) tunnustamisotsuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
2) tunnustamisotsuse number;
3) tunnustamisotsuse andja ja otsuse kuupäev;
4) tunnustatud kutse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tähenduses;
5) tunnustamisotsuse kehtivusaeg.

§ 10. Kutsekirjelduse kohta registrisse kantavad andmed

Kutsekirjelduse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kutsekirjelduse nimetus ja kutsetase;
2) vormikohane kutsekirjelduse koondfail eesti ja inglise keeles.

§ 11. Kutseandja kohta registrisse kantavad andmed

(1) Kutseandja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kutseandja nimetus;
2) kutseandja aadress ja kontaktandmed;
3) kutseandjana tegutsemise õiguse tähtaeg;
4) kutsekomisjoni koosseis, sh isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning esindatav organisatsioon;
5) kutse andmise kord;
6) kutse taotlemise tasu suurus;
7) kutsenimetused ja -tasemed, mille suhtes on õigus kutseid anda.
(2) Konkursita valitud kutseandja kohta ei kanta registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 nimetatud andmeid.
(3) Esmakutseandja kohta ei kanta registrisse lõike 1 punktides 4-6 nimetatud andmeid.
§ 12. Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid

Andmete registrisse kandmise aluseks olevateks dokumentideks (edaspidi alusdokumendid) on:
1) Vabariigi Valitsuse määrus valdkondlike eksperdikogude nimetuste kohta;
2) kutseasutuse otsus valdkondliku eksperdikogu institutsionaalse koosseisu kinnitamise kohta;
3) kutseasutuse otsus kutsestandardi kinnitamise või muutmise kohta;
4) kutseasutuse otsus kompetentsiprofiili kinnitamise või muutmise kohta;
5) kutseasutuse otsus kutseandja õiguse andmise või selle kehtetuks tunnistamise kohta;
6) kutseasutuse otsus kutse andmise korra kinnitamise kohta;
7) kutseasutuse otsus kutse taotlemise tasu suuruse kinnitamise kohta;
8) kutsekomisjoni otsus kutse andmise ning kutse omistamise kohta;
9) õppeasutuse juhi käskkiri kutse andmise kohta, kui kutse annab konkursita valitud kutseandja;
10) õppeasutuse juhi käskkiri esmakutse andmise kohta, kui esmakutse anna esmakutseandja;
11) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks määratud pädeva asutuse otsus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta;
12) muud käesolevas paragrahvis nimetamata registriandmete muutmise ja sulgemise aluseks olevad dokumendid.

§ 13. Andmete registrisse esitamine

(1) Registrisse kantavate andmete esitajaks on:
1) käesoleva määruse §-des 6-8, 10 ja 11 nimetatud andmete puhul volitatud töötleja;
2) käesoleva määruse § 9 lõigetes 1-3 nimetatud andmete puhul kutseandja;
3) käesoleva määruse § 9 lõikes 4 nimetatud andmete puhul välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus.
(2) Andmete esitaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed registrisse kümne tööpäeva jooksul, arvates kutseregistrisse kande tegemise aluseks oleva otsuse tegemisest või käskkirja andmisest.

§ 14. Andmete registrisse kandmine

(1) Volitatud töötleja kannab käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed registrisse nende esitamisele järgneval tööpäeval. Käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktis 2 ja punktis 3 nimetatud andmed kontrollib volitatud töötleja üle ning kinnitab need kümne tööpäeva jooksul, arvates asjaomaste andmete saamise päevast.
(2) Kui esitatud andmetes esineb puuduseid, on andmete esitaja kohustatud volitatud töötleja nõudmisel esitama parandatud andmetega dokumendid.
(3) Vajaduse korral võib volitatud töötleja andmete kinnitamise tähtaega pikendada kuni 20 tööpäeva võrra, teatades sellest ning tähtaja pikendamise põhjusest andmete esitajale kirjalikult.
(4) Andmete kinnitamisest keeldumisest teatab volitatud töötleja kirjalikult andmete esitajale pärast asjaomase otsuse tegemist. Keelduv otsus peab sisaldama põhjendust.

§ 15. Andmevahetus

(1) Käesoleva määruse § 7 punktis 8 ja § 8 punktis 7 nimetatud andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti hariduse infosüsteemist.

(2) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud andmed esitab registrisse kutseandja ning kontrollitakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti rahvastikuregistrist.

§ 16. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine

(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(2) Volitatud töötleja vastutab andmete õigeaegse registrisse kandmise eest ja enda poolt registrisse kantud andmete vastavuse eest andmete esitaja esitatud andmetele.

(3) Volitatud töötleja esitab andmete esitajale järelepärimise andmete õigsuse kohta, kui andmed on ilmselgelt ebaõiged või esitatud ja varem registrisse kantud andmetega vastuolus või isik, asutus või organ on vaidlustanud enda kohta registrisse kantud andmete õigsuse.


§ 17. Registrisse kantud andmete muutmine

(1) Volitatud töötleja sulgeb andmetele juurdepääsu kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni, kui ta avastab registris ebaõigeid andmeid või kui ebaõigetest andmetest teavitab volitatud töötlejat andmete esitaja, andmete kasutaja, saaja või vastutav töötleja.

(2) Volitatud töötleja parandab ebaõiged andmed registris kümne tööpäeva jooksul, arvates asjaomase teate saamisest.

(3) Registrisse kantud andmete muutmiseks esitab andmete esitaja volitatud töötlejale uued andmed.

3. peatükk
Juurdepääs registrisse kantud andmetele

§ 18. Juurdepääs registrisse kantud andmetele

(1) Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

(2) Registrisse kantud isikuandmed ei ole avalikud, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku eesnimi, perenimi ning esindatav organisatsioon on avalikud.


§ 19. Registrisse kantud andmete väljastamise kord ja viis

(1) Registrisse kantud avalikele andmetele tagatakse juurdepääs volitatud töötleja veebilehe kaudu ja volitatud töötleja asukohas.

(2) Andmete väljastamine registrist korraldatakse:
1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel;
2) vastutava töötlejaga sõlmitud lepingu alusel.

(3) Piiratud juurdepääsuga andmete väljastamise ja sellest keeldumise otsustab volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

(4) Registrist väljastatakse andmeid tasuta.

(5) Registrist väljastatakse andmeid digitaalsel kujul või prindituna paberkandjale vastavalt andmete taotleja soovile ja tehnilistele võimalustele.

(6) Registri vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus andmetele ligipääsu piirata või keelata, kui andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud risk andmete konfidentsiaalsusele, käideldavusele või terviklusele.

§ 20. Andmete töötlemise dokumenteerimine

(1) Registri volitatud töötleja peab digitaalset arvestust andmete esitamise, registrisse kandmise, muutmise ja kustutamise ning andmete arhiveerimisega seotud toimingute kohta.

(2) Dokumenteeritakse vähemalt järgmised andmed:
1) andmete esitaja nimi või nimetus;
2) alusdokumendi nimetus, number ja kuupäev;
3) andmete registrisse kandmise, muutmise või muu toimingu tegija nimi;
4) toimingu tegemise aeg.

§ 21. Registrisse kantud andmete ja dokumentide säilitamine

Registrisse kantud andmete ja registri volitatud töötlejale esitatud dokumentide arhiveerimisel ja säilitamisel lähtutakse arhiiviseadusest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud korrast. Käesoleva määruse §-s 8 nimetatud isikuandmeid isikule antud kutse kohta säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Muid isikuandmeid säilitatakse nende kehtivuse lõpuni.
4. peatükk
Registri rahastamine

§ 22. Registri rahastamine

Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutava töötleja eelarve kaudu.


Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Triin Laasi-Õige
kantsler


Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja
juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 5


HARIDUS- JA TEADUSMINISTER
MÄÄRUS

Kutseandja valimiseks avaliku konkursi korraldamise täpsemad nõuded ja kord

Määrus kehtestatakse kutse- ja oskusseaduse § 14 lõike 5 alusel.

§ 1.   Üldsätted

(1) Kutset andva organi valimise avaliku konkursi korraldajaks on kutse- ja oskusseaduse § 10 lõike 2 alusel halduslepinguga volitatud kutseasutus (edaspidi kutseasutus).

(2) Kutseandjana tegutsemise õigus antakse juriidilisele isikule, riigiasutusele, õppeasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele kutseasutuse otsusega kuni viieks aastaks.

(3) Kutseandjana tegutsemise õiguse võib anda tegutsemiseks ühele või mitmele kutseandjale konkursi kutses määratud kutse või kutsete andmiseks.

§ 2.   Konkursi välja kuulutamine

Kutseasutus kuulutab konkursi välja, kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:
1) kutsealal ei ole kutseandjat;
2) tegutseva kutseandja volituste lõppemiseni on jäänud vähem kui aasta;
3) kutseandja soovib lõpetada tegutsemise kutseandjana;
4) kutseandja ei täida oma ülesandeid, tema kutse andmise õigus on kehtetuks tunnistatud, on välja kuulutatud tema pankrot või algatatud tema lõpetamine.

§ 3.   Konkursiteade

(1) Teade konkursi läbiviimise kohta (edaspidi konkursiteade) avaldatakse kutseasutuse veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes. Võimalusel avaldatakse teade ka vastava kutsetegevuse valdkonnaga seotud teabekanalite kaudu.

(2) Konkursiteates märgitakse
1) kutse või kutsed, mille kutseandjana tegutsemise õigus antakse;  
2) kas valitakse üks või mitu kutseandjat;
3) periood, milleks kutseandjana tegutsemise õiguse antakse;
4) konkursil osalemise tingimused;
5) konkursil osalemiseks nõutavate dokumentide loetelu;
6) konkursil osalemiseks esitatud taotluste hindamise kriteeriumid;
7) viide kutseasutuse veebilehele ja kontaktisiku kontaktandmed;
8) konkursil osalemise taotluse esitamise tähtaeg, koht ja viis;
9) konkursi eesmärgiks on ühe või mitme kutseandja valimine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud andmed võib konkursiteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes asendada viitega kutseasutuse veebilehele, kus nimetatud andmed avaldatakse.
(4) Konkursil osalemise taotluse esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui üks kuu alates konkursi väljakuulutamise päevast.
(5) Kutseasutus on kohustatud vastama järelepärimisele konkursil osalemise kohta viie tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui taotluse esitamise tähtajaks.

§ 4.   Konkursil osalemiseks esitatavad dokumendid

(1) Konkursil osalemiseks esitab juriidiline isik või asutus kutseasutusele vastavasisulise taotluse ning lisab sellele konkursiteates loetletud dokumendid.

(2) Konkursil osaleja esitab järgmised, kutse- ja oskusseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavust tõendavad dokumendid:
1) konkursi osaleja põhikiri või põhimäärus;
2) viimase majandusaasta kinnitatud aruanne;
3) kutse andmise korraldamise üldine tegevuskava järgmise kolme aasta kohta;
4) andmed vahendite ja võimaluste kohta kutse andmise korraldamiseks – kutse- ja hindamiskomisjoni tegevuseks vajalike ruumide, sisustuse ja muu vara olemasolu või nende kasutamise võimaluste kohta;
5) Maksu- ja Tolliameti tõend ajatamata maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
6) kutsekomisjoni kaasatud institutsioonide ja isikute nõusolekud kutsekomisjoni töös osalemiseks;
7) kutse andmisega seotud tegevuse korraldamiseks määratud isiku nimi ja kontaktandmed;
8) andmed kutse andmisega seotud dokumentide töötlemise ja säilitamise toimumise kohta kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega;
9) kutse andmise korra eelnõu;
10) kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kalkulatsioon;
11) eneseanalüüs.

  (3) Eneseanalüüs sisaldab järgmisi andmeid:
1) põhjendus, miks konkursil osaleja sobib kutseandjana tegutsema;
2) ülevaade, kuidas tagab konkursil osaleja kutse andmise sõltumatuse, asjatundlikkuse ja erapooletuse.

(4) Kutseasutus võib otsustada täiendavate dokumentide esitamise vajaduse vastava kutseala või kutsetegevuse valdkonna eripärast tulenevalt.

(5) Taotlus ja dokumendid esitatakse kutseasutusele digitaalallkirjastatult.

§ 5.   Konkursita valitava kutset andva organi esitatavad dokumendid

Kõrgkool esitab konkursita valitava kutseandja õiguse saamiseks kutseasutusele lisaks kutse- ja oskusseaduse § 13 lõikes 5 nimetatud avaldusele kutsestandardist tulenevate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ja neile vastavate õppekavade nimetused ja koodid Eesti hariduse infosüsteemis.

§ 6.   Konkursil osalemise taotluse tagasivõtmine või muutmine

(1) Konkursil osalejal on õigus oma taotlust enne taotluse esitamise tähtaja möödumist muuta.

(2) Konkursil osalejal on igal ajal õigus taotlus tagasi võtta.

§ 7.   Konkursil osalemise taotluse rahuldamine

(1) Kutseasutus tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

(2) Kutseasutus vaatab esitatud konkursil osalemise taotlused läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

(3) Kutseasutus ei rahulda konkursil osalemise taotlust, kui:
1) konkursil osaleja ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) konkursil osaleja ei ole esitanud nõutud dokumente;
3) konkursil osaleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
4) konkursil osalejal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.
(4) Kui esitatud taotlus ja dokumendid on esitatud tähtaegselt ning puudusteta edastatakse taotlus hindamisele.
(5) Kutseasutuse otsus konkursil osalemise taotluse mitterahuldamise kohta edastatakse taotluse esitajale kolme tööpäeva jooksul.
§ 8.   Konkursil osalemise taotluste hindamine
(1) Kutseasutus võrdleb ja hindab esitatud taotluseid, lähtudes järgmistest hindamiskriteeriumitest
1) senine tegevus kutseandjana ja/või muu oskuste hindamise alane tegevus;
2) järgmise kolme aasta kutse andmise üldine tegevuskava;
  3) kutse andmise korra vastavus sihtgrupi vajadustele ja võimalustele;
  4) kutse andmise korralduse vastavus kutse- ja oskusseadusele, sealhulgas vahendite ja võimaluste olemasolu kutse andmise korraldamiseks, kutse andmise korraldamiseks määratud isiku olemasolu ja pädevus, andmete kaitstus;
  5) kutsekomisjoni koosseis, selle laiapõhjalisus ja liikmete kompetentsus;
  6) kutse andmise ja taastõendamise tasu suuruse põhjendatus.

  (2) Kutseasutus võib saata taotluse ekspertiisi, moodustades taotluste hindamiseks vastava kutseala asjatundjatest nõuandva õigusega ekspertkomisjoni. Ekspertkomisjoni hindab taotlust lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumitest.

  (3) Ekspertkomisjoni liikmete puhul peab olema tagatud nende erapooletus ja sõltumatus. Ekspertkomisjoni liikmeteks ei või olla konkursil osalevasse juriidilisse isikusse või asutusse kuuluvad isikud.

§ 9.   Konkursi võitja, teavitamine ja registreerimine

(1) Kutseasutuse otsusega kuulutatakse konkursi võitjaks juriidiline isik või asutus, kelle taotlus oli käesoleva määruse§ 8 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitest lähtudes parim. Otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(2) Otsuse tegemise tähtaeg on kuud kuud konkursil osalemise taotluse esitamise tähtajast.

(3) Teate konkursi võitja/võitjate kohta edastab kutseasutus kõikidele konkursil osalejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(4) Konkursi võitja kantakse kutseandjana kutse- ja oskusregistrisse konkursiteates märgitud perioodiks. Registreerimisel märgitakse kutsestandarditest tulenevad kutsed ja kutsetasemed, mille suhtes on kutseandjal õigus kutseid anda.

§ 10.   Konkursi luhtumine

(1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui:
1) konkursil osalemiseks ei esitatud tähtaegselt ühtegi taotlust;
2) ühtegi konkursil osalemise taotlust ei rahuldatud.

(2) Konkursi luhtumisel kuulutab kutseasutus 30 päeva jooksul välja uue konkursi.

§ 11.   Kutsenimetuste muutmine

Kutsenimetuste muutmisel ei muudeta kutse andmise õiguse tähtaega.


Kristina Kallas
haridus-ja teadusminister

Triin Laasi-Õige
kantsler



Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde
lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 6


HARIDUS- JA TEADUSMINISTER
MÄÄRUS

Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad
Kutse- ja oskusseaduse § 26 lõike 3 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kutseõppe tasemeõppe õpilase õppe lõpetamiseks sooritatavate kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude loetelu ja ülemmäärad.

§ 2.   Kutseeksamite kulude ülemmäärad
(1) Kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude loetelu ja kulude ülemmäärad on kehtestatud käesoleva määruse lisas.
(2) Kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude ülemmäärad on esitatud kutseõppe õppekavarühmade kaupa ning eristades teoreetilist, praktilist ning teoreetilisest ja praktilisest eksamist kombineeritud eksamit.
§ 3.   Rakendussäte
Kutseasutus viib kutse andmise tasud käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt XX.XX.2027. aastaks.

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Triin Laasi-Õige
kantsler



Lisa „Kulude loetelu ja ülemmäärad“.






Haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste
kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad“ juurde
Lisa

Kulude loetelu ja ülemmäärad

Kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude ülemmäärad õppekavarühmades
Õppevaldkond
Õppekavarühm
Teoreetiline eksam
Praktiline eksam
Kombineeritud eksam
Humanitaaria ja kunstid
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
41 €
78 €
89 €
Humanitaaria ja kunstid
Käsitöö
38 €
73 €
83 €
Humanitaaria ja kunstid
Muusika ja esituskunstid
38 €
73 €
83 €
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus
61 €
-
-
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Arvutikasutus
61 €
-
-
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs
61 €
-
-
Loodusteadused, matemaatika ja statistika
Looduskeskkond ja elusloodus
38 €
-
-
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
Aiandus
38 €
109 €
120 €
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
Põllundus ja loomakasvatus
38 €
109 €
120 €
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
Metsandus
52 €
134 €
151 €
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
Kalandus
46 €
122 €
136 €
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
Veterinaaria
38 €
109 €
120 €
Teenindus
Juuksuritöö ja iluteenindus
38 €
70 €
80 €
Teenindus
Koduteenindus
38 €
70 €
80 €
Teenindus
Majutamine ja toitlustamine
38 €
70 €
80 €
Teenindus
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine
48 €
89 €
103 €
Teenindus
Transporditeenused
47 €
86 €
101 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
42 €
85 €
97 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Ehitus ja tsiviilrajatised
42 €
85 €
96 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Elektroonika ja automaatika
38 €
78 €
88 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Elektrotehnika ja energeetika
44 €
89 €
102 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Keemiatehnoloogia ja -protsessid
42 €
85 €
97 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Mehaanika ja metallitöö
43 €
86 €
100 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Mootorliikurite, laevandus- ja lennundustehnika
48 €
97 €
113 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Kaevandamine ja rikastamine
38 €
78 €
88 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Materjalide töötlemine (puit, paber, plast, klaas)
40 €
79 €
90 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine
38 €
78 €
88 €
Tehnika, tootmine ja ehitus
Toiduainete töötlemine
38 €
78 €
88 €
Tervis ja heaolu
Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia
38 €
60 €
70 €
Tervis ja heaolu
Teraapia ja taastusravi
40 €
62 €
72 €
Tervis ja heaolu
Vanemaealiste ja puudega inimeste hooldamine
38 €
60 €
70 €
Tervis ja heaolu
Lastehoid ja noorte teenused
38 €
60 €
70 €
Tervis ja heaolu
Sotsiaaltöö ja nõustamine
38 €
60 €
70 €
Ärindus, haldus ja õigus
Majandusarvestus ja maksundus
48 €
84 €
98 €
Ärindus, haldus ja õigus
Rahandus, pangandus ja kindlustus
54 €
94 €
112 €
Ärindus, haldus ja õigus
Juhtimine ja haldus
49 €
85 €
101 €
Ärindus, haldus ja õigus
Turundus ja reklaam
43 €
72 €
85 €
Ärindus, haldus ja õigus
Sekretäri- ja kontoritöö
38 €
64 €
74 €
Ärindus, haldus ja õigus
Hulgi- ja jaekaubandus
38 €
64 €
74 €
Ärindus, haldus ja õigus
Tööoskused
38 €
65 €
74 €
Kutseeksami väljatöötamise ja arendamise kulude ülemmäär
Kõik kutseeksamid
2900 €
Kutsekomisjoni tööga seotud kulude ülemmäär ühe taotleja kohta ühes kalendriaastas
20 €



Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 7

HARIDUS- JA TEADUSMINISTER
MÄÄRUS

Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord
Kutse- ja oskusseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk
Kutsestandardi koostamine ja muutmine

§ 1.  Kutsestandardi koostamise algatamine

(1) Kutsestandardi koostamise kirjalik ja põhjendatud ettepanek esitatakse kutse- ja oskusseaduse § 10 lõikes 2 nimetatud kutseasutuse ülesandeid täitvale asutusele (edaspidi kutseasutus).

(2) Kutseasutus analüüsib kutsestandardi koostamise vajalikkust, kaasates vajadusel valdkondlikke eksperte ja otsustab selle väljatöötamise.

§ 2.  Kutsestandardi kavandi väljatöötamine

(1) Kutseasutus koostab kutsestandardi kavandi, tuginedes olemasolevatele kutsestandarditele, rahvusvahelistele standarditele, tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutele (edaspidi OSKA), kutse- ja oskusregistri andmetele ning muudele rahvusvahelistele oskuste- ja ametikirjelduste andmebaasidele.

(2) Kutseasutus võib kutsestandardi kavandi väljatöötamisse kaasata valdkonna eksperte.

§ 3.  Kutsestandardi kavandi hindamine

(1) Kutsestandardi kavand esitatakse ettepanekute tegemiseks vastava valdkonna eksperdikogule ja avalikuks tagasisideks.

(2) Kutseasutus analüüsib esitatud hinnanguid ja ettepanekuid ning korrigeerib vajadusel kutsestandardi kavandit.

§ 4.  Kutsestandardi paigutumine kvalifikatsiooniraamistikus

(1) Kutseasutus kinnitab kutsestandardi kvalifikatsiooniraamistiku taseme.
(2) Kutsestandardi tase kinnitatakse lähtudes kompetentside vastavusest kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele ning tuginedes valdkondliku eksperdikogu ekspertarvamusele.

§ 5.  Kutsestandardi kehtestamine

(1) Kutsestandardi kehtestab kutseasutus otsusega.
(2) Kehtestatud kutsestandard kantakse kutse- ja oskusregistrisse.
§ 6.  Kutsestandardi kehtivus
(1) Kutsestandard kehtib kutsestandardis märgitud aja.
(2) Kutsestandardi kehtivuse pikendamise vajaduse hindamiseks analüüsib kutseasutus hiljemalt aasta enne kutsestandardi kehtivusaja lõppu kutsestandardit ja selle muutmise vajadust.
(3) Kutsestandardi pikendatud kehtivusaeg kantakse kutse- ja oskusregistrisse.
§ 7.  Kutsestandardi muutmine
(1) Kutsestandardi muutmine toimub käesoleva määruse §-des 1–6 kutsestandardi koostamise kohta kehtestatud korras.
(2) Muudetud kutsestandardi kehtivusaeg märgitakse asjaomases kutsestandardis.

2. peatükk
Kutsestandardi vormistamine

§ 8.  Kutsestandardi ülesehitus

(1) Kutsestandard koosneb järgmistest osadest:
1) kutsetase ja -nimetus;
2) A-osa kutsekirjeldus;
3) B-osa kutsenõuded;
4) C-osa üldteave ja lisa.

(2) Vajadusel lisatakse kutsestandardile selgitava sisuga lisad.

§ 9.  Kutsetase ja -nimetus

Kutsestandardi kutsetaseme ja kutsenimetuse osas sätestatakse kutsetase kvalifikatsiooniraamistikus ja kutsenimetus, samuti võimalikud spetsialiseerumised.

§ 10.  A-osa
(1) Kutsestandardi A-osas kirjeldatakse töövaldkonda, eesmärki ja sisu, tegevusi, töövahendeid, töökeskkonda ja selle eripära, kutsealast tegevust toetavaid isikuomadusi ja võimeid ning sobivat kutsealast ettevalmistust. A-osa on kirjeldav ja informatiivne.

(2) Kutsestandardi A-osa koostamisel lähtutakse tööanalüüsist. Kutsetegevuse ja tööülesannete kirjeldamisel määratletakse tööprotsessist tulenevad terviklikud töö osad.

§ 11.  B-osa

(1) Kutsestandardi B-osas kirjeldatakse A-osas loetletud tööülesannete täitmisel tehtavaid tegevusi vaadeldavate ja mõõdetavate kompetentsidena.

(2) B-osa on aluseks õppe- ja koolituskavade koostamisele ning kutsealase kompetentsuse hindamisele.

§ 12.  C-osa

Kutsestandardi C-osa sisaldab üldist teavet kutsestandardi koostajate, kinnitajate ja kehtivusaja, statistilistele koodidele vastavuse, kutse andmise, seonduvate õppekavade jms kohta.

§ 13.  Kutsestandardi vormistamise juhend

(1) Kutsestandardi vormistamise juhendi kinnitab kutseasutus.

(2) Kutsestandardi vormistamise juhendi avalikustab kutseasutus veebilehel.

3. peatükk
Kompetentsiprofiili koostamine

§ 14. Kompetentsiprofiili koostamise algatamine

(1) Kompetentsiprofiilid koostatakse valdkonna kompetentsiprofiilidena või ameti kompetentsiprofiilidena.

(2) Kirjalik ja põhjendatud ühisettepanek kompetentsiprofiili koostamiseks esitatakse tööandjate ja õppeasutuste poolt kutseasutuse ülesannete täitjale.

(3) Kutseasutus analüüsib kompetentsiprofiili koostamise vajalikkust, kaasates vajadusel valdkondlikke eksperte ja otsustab selle väljatöötamise.

(4) Kompetentsiprofiil koostatakse juhul, kui on vajadus õppe- või koolituskavade loomiseks või arendamiseks.

§ 15.  Kompetentsiprofiili kavandi väljatöötamine

(1) Kutseasutus koostab kompetentsiprofiili kavandi tuginedes Eesti oskuste ja ametikirjelduste andmebaasidele, olemasolevatele kutsestandarditele, rahvusvahelistele standarditele, OSKA-le, kutse- ja oskusregistri andmetele ning muudele rahvusvahelistele oskuste- ja ametikirjelduste andmebaasidele.

(2) Kompetentsiprofiilide koostamisel lähtutakse kutseasutuse kinnitatud kompetentsiprofiilide koostamise metoodikast, mis tagab kompetentside ühtse struktuuri ja võrreldavuse.

(3) Kutseasutus võib kompetentsiprofiili kavandi väljatöötamisse kaasata valdkonna eksperte.

§ 16.  Kompetentsiprofiili kavandi hindamine

(1) Kompetentsiprofiili kavand esitatakse hindamiseks ja ettepanekute tegemiseks vastava valdkonna eksperdikogule, ettevõtetele ja õppeasutustele ning vajadusel teistele asjakohastele ekspertidele.

(2) Kutseasutus analüüsib esitatud hinnanguid ja ettepanekuid ning korrigeerib vajadusel kompetentsiprofiili kavandit.

§ 17.  Kompetentsiprofiili paigutumine kvalifikatsiooniraamistikus

(1) Kutseasutus kinnitab kompetentsiprofiili kvalifikatsiooniraamistiku taseme.

(2) Kompetentsiprofiili tase kinnitatakse lähtudes kompetentside vastavusest kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele ning tuginedes valdkondliku eksperdikogu ekspertarvamusele.

§ 18.  Kompetentsiprofiili kehtestamine

(1) Kompetentsiprofiili kehtestab kutseasutus oma otsusega.

(2) Kinnitatud kompetentsiprofiil kantakse kutse- ja oskusregistrisse.

(3) Kui kutseasutus otsustab kompetentsiprofiili mitte kinnitada, viiakse sisse vajalikud parandused ning täiendused, misjärel valdkondlik eksperdikogu valideerib selle uuesti.

§ 19.  Kompetentsiprofiili kehtivus

(1) Kompetentsiprofiil kehtestatakse tähtajatult.

(2) Muudatuste korral kehtestatakse uus versioon ning eelmine tunnistatakse kehtetuks.

§ 20.  Kompetentsiprofiili muutmine

(1) Kompetentsiprofiil muutmine toimub §-des 14–19 kompetentsiprofiili koostamise kohta kehtestatud korras.

(2) Muudetud kompetentsiprofiil kehtivuse algus märgitakse kutse- ja oskusregistris. Muudetud kompetentsiprofiili kehtima hakkamisel kuulutatakse kompetentsiprofiili eelmine versioon kehtetuks.

3. peatükk
Kompetentsiprofiili vormistamine

§ 21.  Kompetentsiprofiili ülesehitus

(1) Kompetentsiprofiil koosneb järgmistest osadest: nimetus ja Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, töö kirjeldus, üldoskused, kompetentsid, tulevikutrendid, õppemahu hinnang profiili ja kompetentsi lõikes.

(2) Vajadusel lisatakse kompetentsiprofiilile selgitava sisuga lisad.

§ 22.  Kompetentsiprofiili vormistamise juhend

(1) Kompetentsiprofiili vormistamise juhendi kinnitab kutseasutus.

(2) Kompetentsiprofiili vormistamise juhendi avalikustab kutseasutus veebilehel.

4. peatükk
Määruse rakendamine

§ 23.  Rakendussäte

Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud korras kinnitatud kutsestandardi kehtivusaega võib kutseasutus pikendada ilma käesoleva määruse §-s 6 kehtestatud korda järgimata kuni uue kutsestandardi kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsember 2028. aasta.

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Triin Laasi-Õige
kantsler

Lisa 2
Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskirja juurde
KOOSKÕLASTUSTABEL

Eelnõude infosüsteemis II kooskõlastusringilt laekunud tagasiside
Kooskõlastaja
Märkus
Märkusega arvestamine või mittearvestamine ning selle põhjendus ja selgitus
Justiits- ja Digiministeerium
Palume täiendada eelnõu § 14 lõiget 1 punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kutseandjal ei tohi olla võimalust piirata vaba ettevõtlust ega vaba ligipääsu teenuse- või kaubaturule.“.
Selgitus: haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusorgan oma pädevust teostama õiguspäraselt, proportsionaalselt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Kutse andmise õiguse delegeerimine eraõiguslikule ühingule võib kujutada endast haldusülesande üleandmist, mille puhul tuleb tagada, et menetlus jääb läbipaistev, objektiivne ega sea põhjendamatuid piiranguid isikute õigustele. Kui näiteks mingit kindlat tegevusala koondav ühing saab kontrolli teiste isikute turule sisenemise tingimuste üle (kuna tema saab ainult kutset anda), tekib oht, et otsustamine ei ole neutraalne ega erapooletu, vaid lähtub ärihuvist. Konkurentsiõiguse seisukohast ei tohi selline delegeerimine kaasa tuua turule sisenemise põhjendamatut takistamist ega olemasolevate turuosaliste soodustamist. Vastasel juhul võib see moonutada konkurentsi ning rikkuda võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi põhimõtteid.
Arvestatud.
§ 14 lõikesse 1 lisatud punkt 4:
„tal ei tohi olla võimalust piirata vaba ettevõtlust ega vaba ligipääsu teenuse- või kaubaturule“.

Eelnõu § 14 lg 7 – kõnealune säte näeb ette, et teiste konkursil osalejatega seotud isikuandmeid säilitatakse kuni üks aasta konkursi lõppemisest. Kuna andmete säilitamise tähtaega kuskil rakendusaktis ei täpsustata, siis tuleb seaduses ette näha konkreetne tähtaeg, seega tuleb välja jätta sõna „kuni“.

Arvestatud.
§ 14 lg 7 on eelnõus sõnastatud:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikuandmeid, mis on seotud konkursi võitjaga, säilitatakse kolm aastat kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemisest arvates. Teiste konkursil osalejatega seotud isikuandmeid säilitatakse üks aasta konkursi lõppemisest arvates.“

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 16 lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kutseandja tegevuse eest vastutab riik.“.

Selguse huvides tuleb eelnõus ära märkida, et kutse andja tegevuse eest vastutab riik. Oluline on teada, kelle vastu inimene halduskohtus nõude esitab ja  kes on kohustatud kahju hüvitama riigivastutuse seaduse § 12 mõttes. Riik võib kutse andmise osas oma õigused ja kohustused delegeerida/ära anda, aga vastutus jääb riigile alles.

Selgitame.
Kutseandja tegutseb kutse andmisel avaliku võimu kandjana  seaduse alusel ning tema tegevusele kohaldatakse haldusmenetluse ja riigivastutuse üldpõhimõtteid. Riik ei võta üle vastutust kutseandja tegevuse eest. Kutseandja teeb kutse andmise menetluses otsuseid iseseisvalt ning vastutab ise oma tegevuse õiguspärasuse, kutse andmise menetluse nõuetekohasuse ja tehtud otsuste eest. 
Riigi roll seisneb kutse- ja oskussüsteemi õigusliku raamistiku kujundamises, kutseandjate valimises ning haldusjärelevalve teostamises. Selline ülesehitus tagab ühelt poolt kutse- ja oskussüsteemi toimimise avalikes huvides ning teiselt poolt säilitab kutseandjate sõltumatuse ja vastutuse.
Seletuskirja § 16 täiendatud selgitustega.

Eelnõu § 27 lg-d 1 ja 2 – kõnealuse sättega nähakse ette isikuandmete töötlemise reeglid kutse andmisel. Kuna lõige 1 näeb ette laiema isikuandmete töötlemise võimaluse, lubades kutse andjal töödelda ükskõik milliseid isikuandmeid, mis aga ei ole kindlasti proportsionaalne, siis palume lõiked 1 ja 2 sõnastada ühe lõikena näiteks järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses sätestatu kohaselt kutse andmiseks, kutse kehtivuse kontrollimiseks ja kutse taastõendamiseks töötleb kutse andja kutse taotleja ja kutset omava isiku üldandmeid, hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema õppe, täienduskoolituse ja töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemusi, kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid ning andmeid kutse kehtivuse ja kutse taastõendamise kohta.“.
Arvestatud.
§ 27 lg 1 on eelnõus sõnastuses:
„Käesolevas seaduses sätestatud kutse andmiseks, kutse kehtivuse kontrollimiseks ja kutse taastõendamiseks töötleb kutseandja kutse taotleja ja kutset omava isiku üldandmeid, hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema õppe, täienduskoolituse ja töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemusi, kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid ning andmeid kutse kehtivuse ja kutse taastõendamise kohta.“

Eelnõu § 27 lg 3 – kõnealuse sättega nähakse ette säilitamise tähtajad. Juhime tähelepanu, et seaduses tuleb ette näha üksnes isikuandmete säilitamise tähtaeg ja see peab olema ette nähtud konkreetse tähtajana, mis võib seisneda ka sündmuse saabumises. Seega palume ette näha seaduses konkreetne säilitamise tähtaeg. Juhul, kui seaduse alusel antakse ka rakendusakt, milles on võimalik säilitustähtaegu täpsustada, siis tuleb seaduses näha ette maksimaalne säilitamise tähtaeg. Lisaks eelnevalt tuleb sättest välja jätta, et säilitustähtaja möödumisel andmed hävitatakse või antakse üle Rahvusarhiivile arhiiviseaduses sätestatud korras, kuna säilitustähtaeg tähendabki seda, et andmed kustutatakse, anonüümitakse või antakse üle Rahvusarhiivile, kes säilitab neid edasi tema suhtes kehtivate normide alusel.
Arvestatud.
Säte eelnõus sõnastatud:
„Kutse andmise otsust ning kutse kehtivust ja taastõendamist puudutavaid andmeid säilitatakse kümme aastat pärast kutse kehtivuse lõppemist, kui õigusaktides ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kutseeksami hindamismaterjale, vahehinnanguid ja muid abistavaid menetlusdokumente säilitatakse üks aasta menetluse lõppemisest arvates.“

Eelnõu § 54 punktiga 4 muudetakse lõhkematerjaliseaduse paragrahvi 50 järgmiselt:
„§ 50. Pädevustunnistuseta või kutseta töötamine
 
Käesoleva seaduse alusel nõutava pädevustunnistuseta või kutseta tegutsemise eest tegevusalal, millel nõutakse töötajalt pädevustunnistust või kutset, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.
 
Seletuskirjas on leheküljel 70 napisõnaline selgitus. Märgitakse, et lõhkematerjaliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kutse- või pädevustunnistus“ sõnadega „kutse või pädevustunnistus“ ning sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse” vastavas käändes. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.
Eelnõus on esitatud paragrahv 50 terviktekstina uues sõnastuses. Sel juhul tuleb selgitada ikka kogu teksti põhjalikumalt. Palume juurde lisada, mida tähendab „käesoleva seaduse alusel“. Kas selleks on konkreetsed sätted vastavas seaduses, kus need nõuded on kirjas, need sätted palume välja tuua.
Selgitame.
Eelnõuga ei muudeta lõhkematerjaliseaduse § 50 sisulist regulatsiooni ega karistatava teo koosseisu, vaid korrastatakse terminoloogiat seoses kutse- ja oskusseaduse mõistete uuendamisega. Muudatuse eesmärk on asendada kehtivas õiguses kasutatud mõisted („kutsetunnistus“, „kutse- või pädevustunnistus“) kutseseaduse eelnõus kasutusele võetavate ühtlustatud mõistetega („kutse“, „kutse või pädevustunnistus“).
Seletuskiri peab selgitama kavandatavaid muudatusi. Käesoleval juhul ei muudeta § 50 regulatsiooni materiaalõiguslikku tähendust ega laiendata karistusõiguslikku vastutust, mistõttu ei olnud seletuskirjas vajalik käsitleda kogu olemasoleva vastutusnormi sisulist ülesehitust ega selle aluseks olevat regulatsiooni tervikuna.
Mõiste „käesoleva seaduse alusel“ ei ole eelnõuga lisatud uus regulatiivne element, vaid see sisaldub juba kehtivas normis ning viitab lõhkematerjaliseaduse nendele sätetele, milles on sätestatud kutse või pädevustunnistuse nõue vastaval tegevusalal tegutsemiseks. Eelnõuga seda regulatsiooni ei muudeta.

Täiendavalt palume analüüsida, kas lisaks pädevustunnistuseta või kutseta töötamisele ei peaks karistatav olema ka pädevustunnistuseta või kutseta töötamise võimaldamine, töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine.
Praegu on ettenähtud vastutus üksnes füüsilisele isikule. See tähendab, et juhul, kui tööandja,  juriidiline isik sellist töötamist võimaldab, teenib tulu, siis sellist tegevust ei peetagi taunimisväärseks. Kogu vastutus on pandud vaid töötajale. Üksnes füüsiline isik saab karistada, aga juriidiline isik, kes sellise isiku tööle võttis, ei kontrollinud, kas töötajal on olemas pädevustunnistus või kutse, samuti lubab tal jätkuvalt ka töötada, ei vastuta millegi eest. Meie arvates peaks olema karistatav ka sellise tegevuse võimaldamine. Nii nagu on näiteks sätestatud vastutus välismaalaste seaduse §-des 300, 301.
Eelnõus on kavandatud vastutussätte muutmine. Asjakohane on kooskõlastustabelis esitatud väide, et tegemist on sisulise karistusõigusliku regulatsiooni muutmise ettepanekuga. Nõustuda ei saa aga arvamusega, et teema väljub kutseseaduse eelnõu reguleerimisalast.
Kutseseaduse eelnõu käsitleb mh ka lõhkematerjaliseaduse vastutusnormi. Uue nimetusega kutse- ja oskuste seaduse eelnõus on esitatud lõhkematerjaliseaduse muutmine, pakutakse välja konkreetne säte uues sõnastuses, käsitletakse pädevustunnistuseta või kutseta tegutsemist. Ei ole selge, miks väidetakse, et see kõik väljub kutseseaduse eelnõu reguleerimisalast.
Selgitame.
Märkust karistatavuse laiendamise kohta tööandjale või tegevuse võimaldajale käsitleme sisulise karistusõigusliku muudatusettepanekuna, mis muudaks kehtiva vastutusnormi eesmärki ja ulatust. Selline muudatus väljub käesoleva eelnõu eesmärgist ja reguleerimisesemest, milleks ei ole lõhkematerjaliseaduse karistusõigusliku regulatsiooni sisuline ümberkujundamine, vaid kutse- ja oskussüsteemi terminoloogia ja viidete korrastamine.


Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failides jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Eelnõusse ja seletuskirja on sisse viidud normitehnilised, keelelised ja sisulised täpsustused, sealhulgas muudetud seaduse nime.






Eelnõude infosüsteemis I kooskõlastusringilt laekunud tagasiside

Kooskõlastaja
Märkus
Märkusega arvestamine või mittearvestamine ning selle põhjendus ja selgitus
Regionaal- ja Põllumajandus-ministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab kutseseaduse eelnõu järgmise märkusega arvestamise korral.
Kutseseaduse eelnõu jõustumisel vajavad muutmist paljud regionaal- ja põllumajandusministri määrused, kuid kuna eelnõus ei ole ette nähtud jõustumissätet ja seletuskirja kohaselt jõustub eelnõu üldises korras, ei ole meil võimalik oma määruste muudatusi õigeaegselt ette planeerida. See võib investeeringutoetuste, nagu näiteks põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetuse, puhul kaasa tuua taotlejate toetusest ilmajäämise, kuna viited kutseseadusele ei ole enam õiged. Seetõttu palume eelnõusse lisada rakendussäte eelnõu jõustumise kohta.
Mittearvestatud.
Rakendusaktide ettevalmistamine toimub praktikas paralleelselt seaduse menetlusega. Ministeeriumid koostavad ja kooskõlastavad vajalikud määruste muudatused juba eelnõu menetluse käigus, arvestades seaduse kavandatavat sisu. See võimaldab rakendusaktid vastu võtta ja jõustada ajaliselt koos seaduse jõustumisajaga.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 10 lg 4 – kavandatud sättega nähakse ette, et kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping, täidab eraõiguslik juriidiline isik nende ülesannete täitmisel täidesaatva riigivõimu ülesandeid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 tähenduses. Juhime tähelepanu, et Justiits- ja Digiministeeriumis on ettevalmistamisel isikuandmete kaitse seaduse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellesse eelnõusse on tulenevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi märkusest lisatud IKS §-i 6 ka halduskoostöö seaduse alusel avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tehtud analüüsid ja uuringud. Palume edaspidises menetluses järgida, et eelnimetatud eelnõu seadusena jõustumisel tuleb käesolevast eelnõust vastavasisuline säte välja jätta
Teadmiseks võetud.
Jälgime kutseseaduse eelnõu menetluse käigus isikuandmete kaitse seaduse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlust, et tagada kahe eelnõu omavaheline kooskõla.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 18 – kutse andmise õiguslik olemus. Kavandatav § 18 lg 1 sätestab, et kutse annab kutse andja otsusega. Kutse andmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, kuna see on suunatud isiku õiguste tekitamisele. Sellest tulenevalt peavad kõik HMS §-des 54–57 sätestatud nõuded olema täidetud:
- põhjendamiskohustus (HMS § 56): kutse andmata jätmise otsus peab olema kirjalikult põhjendatud;
- vaidlustamisviide (HMS § 57): otsuses peab olema viide vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta;
- vorminõuded (HMS § 55): otsus peab olema selge ja üheselt mõistetav.
Eelnõu § 1 lg 3 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Õigusselguse huvides on vajalik selgitada seletuskirjas, kuidas kutse andmata jätmise otsus vormistatakse ja milliseid HMS nõudeid kohaldatakse. See aitab vältida õigusselgusetust. Seega palume seletuskirja HMS-i kohaldamise osas täiendada.
Arvestatud.
Seletuskirja on vastavate selgituste osas täiendatud.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 18 lg 5 – kõnealune säte näeb ette, et kutse kande õigsuse eest kutse- ja oskuste registris vastutab kutse andja. Juhime tähelepanu, et kutse andjal on kohustus registrisse kanda õiged andmed, kuid hetkest, mil andmed on registrisse kantud, vastutab nende õigsuse eest andmekogu (isikuandmete) vastutav töötleja.
Arvestatud.
Säte viidud muudetud sõnastuses kutse- ja oskuste registri põhimääruse kavandisse (andmete esitaja vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest). Seaduseelnõu seletuskirja §-i 28 osas täiendatud.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 18 lg 6 – kõnealune säte näeb ette, et isikul on õigus taotleda kutse kande kohta kutse- ja oskuste registri paberkandjal väljavõtet. Juhime tähelepanu, et kui isiku puhul on silmas peetud üksnes isikut, kelle kohta on kanne tehtud, siis on tegemist andmesubjekti päringuga, mille osas kehtib isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15, mille kohaselt on isikul samuti õigus saada koopia oma andmetest ja kui ta soovib, siis ka paberil.
Arvestatud.
Säte välja jäetud. Seletuskirja lisatud §-i 28 juurde selgitus isiku IKÜMist tuleneva õiguse kohta.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 24 – kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine. Kavandatav § 24 lg 1 näeb ette kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise võimaluse. HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise sätteid ka haldusakti kehtivuse peatamisele. Kehtivuse peatamine on isiku kahjuks tehtav otsus, millele kohalduvad HMS §-d 66 ja 67 (usalduse arvestamine, proportsionaalsus). Kavandatav säte ega seletuskiri ei viita HMS-i nõuetele ega sätesta menetluslikke tagatisi (ärakuulamine, põhjendamine), mis tekitab õiguspärasuse riski.
HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades muutnud oma elukorraldust. Kutse kehtivuse peatamine võib sellist usaldus kahjustada, eriti, kui isik on kutse alusel tegutsemas reguleeritud kutsealal. Seega palume kaaluda eelnõu või seletuskirja täiendamist, mis puudutab otsuse peatamise kooskõla HMS-i nõuetega.
Selgitame.
Eelnõu § 24 ei sätesta eraldi viidet haldusmenetluse seadusele ega korda HMSist tulenevaid menetluslikke nõudeid, kuna HMS kohaldub haldusorganite tegevusele vahetult ning eriseadus ei pea neid norme dubleerima, kui tegemist ei ole eriregulatsiooniga.
Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine on haldusakt, mille suhtes kohaldatakse HMS § 64 lõike 1 alusel haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni, sh HMS §-des 66 ja 67 sätestatud nõudeid. See tähendab, et peatamise otsuse tegemisel tuleb arvestada usalduse kaitse põhimõttega, proportsionaalsusega ning järgida kõiki haldusmenetluse üldnõudeid, sealhulgas isiku ärakuulamise ja otsuse põhjendamise kohustust.
Märgime, et haldusmenetluse sätete kohaldamine on eelnõu seletuskirjas juba käsitletud (§ 24 põhiseaduspärasuse analüüs).
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 24 – vaidlustamiskorra ebaselgus. Kehtiv KutS § 22 lg 4 sätestab selgesõnaliselt kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise korra (halduskohus või vaie kutse andjale). Kavandatav § 24 ei sisalda analoogset vaidlustamisviidet. HMS § 57 lg 1 kohustab haldusaktis esitama vaidlustamisviite. Kuigi HMS § 57 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, võib see HMS § 57 lg 3 alusel olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, mis tekitab menetluslikku ebakindlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest. Kui vaidlustamisviide puudub, võib tekkida vaidlus tähtaja arvestamise üle. Seega palume eelnõu teksti täiendada vaidlustamiskorraga.

Selgitame.
Eelnõu § 24 ei sisalda eraldi vaidlustamiskorra regulatsiooni, kuna haldusaktide vaidlustamine on reguleeritud haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus ning neid kohaldatakse vahetult.
Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine on haldusaktid, mille vaidlustamine toimub HMS §-de 73 jj ning HKMS § 46 alusel. Seetõttu ei ole vajalik vastavat regulatsiooni eriseaduses täiendavalt sätestada.
HMS § 57 kohaselt tuleb vaidlustamisviide esitada haldusaktis, mitte seaduses. Vaidlustamisviite olemasolu või puudumine on seega haldusakti vormistamise küsimus ning ei eelda seaduse tasandil eraldi regulatsiooni.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 24 – vaidealluvuse ebaselgus. Kavandatav sätted ei määra selgelt, kellele esitatakse vaie kutse andmise otsuse peale. HMS § 73 lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusorgani kaudu teenistuslikku järelevalvet teostavale organile. Kehtiva KutS § 23 kohaselt teostab haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Samas ei ole eelnõuga kavandatavates sätetes selge, kas kutse andja otsuse peale esitatakse vaie kutse andjale endale (HMS § 73 lg 2) või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Palume eelnõu teksti täiendada selge vaidealluvuse sätetega.
Selgitame.
Eelnõu ei sätesta eraldi vaidealluvuse regulatsiooni, kuna see on terviklikult reguleeritud haldusmenetluse seaduses ja kohalduvad üldsätted (eelnõu § 1 lõige 3).

Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 27 lg 2 – § kõnealuse sättega nähakse ette, et kutse andmisega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele kohaldatakse arhiiviseaduses sätestatut. Märgime, et kui kutse andmine on avalik ülesanne, mille käigus töödeldakse ka isikuandmeid, siis tuleb seaduse tasandil ette näha töödeldavate isikuandmete kategooriad ja nende säilitamise tähtajad2. Juhul kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus on toodud välja mõnes teises kutseõpet reguleerivad seaduses, siis palume sellekohane viide seletuskirja lisada.
Küll aga puudub vajadus reguleerida, et kutse andmisega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele kohaldatakse arhiiviseaduses sätestatut, kuna avalike ülesannete täitmisel loodud ja saadud teabele kohaldub nii avaliku teabe seadus kui ka arhiiviseadus. Seega tuleb lõige 2 eelnõust välja jätta. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõu § 27 lõige 1, mis näeb ette, et kutse andmisega seotud tegevus dokumenteeritakse kutseasutuse koostatud dokumendivormide järgi ja kutseasutuse määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud, tuleks ka eelnõust välja jätta, kuna reeglid teabevaldaja loodud ja saadud avaliku teabe töötlemisele näeb ette avaliku teabe seadus ja selle rakendusaktid.
Arvestatud.
Muudetud paragrahviga nähakse ette isikuandmete töötlemise alused kutse andmise ja haldusjärelevalve menetlustes.
Kutse andja õiguse konkursil isikuandmete töötlemise alused on lisatud paragrahvi 14.

Kutse andmise menetluse teabehalduse nõuete osas on muudetud § 10 lg 3 punkti 13 sõnastust ning vastavat seletuskirja osa. Kutseasutusele antakse õigus kehtestada täiendavaid teabehalduse nõudeid kutse andmise menetluses, lisaks AvTSis ning selle rakendusaktides sätestatule. Isikuandmete säilitamistähtaegu kutseasutus kehtestada ei saa, need nähakse ette eelnõuga (§ 27 ja 28).
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 28 lg 5 – kavandatud sätte kohaselt avalikustatakse kutse- ja oskuste registris kutsekomisjoni kuuluvate isikute eesnimi ja perenimi ning esindatav organisatsioon. Isikuandmete avalikustamisel tuleb seaduse tasandil välja tuua ka, mis eesmärgil neid andmeid avalikustatakse3.
Seoses seletuskirjas märgituga, et kutse taotlemisel on isikul võimalus anda nõusolek oma isikuandmete avaldamiseks kutse- ja oskuste registris. Nõusoleku põhine andmetöötlus lähtub eeldusest, et isikul on igal ajal õigus oma nõusolek tagasi võtta. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub nõusoleku tagasivõtmine ning vastavate muudatuste tegemine registris.
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust täiendatud avalikustamise eesmärgiga.
Seletuskirja lisatud, et igal isiku on võimalik enda antud nõusolek tagasi võtta kutse- ja oskuste registri iseteeninduskeskkonnas (kust ühtlasi isik näeb endale antud kutseid). Nõusoleku tagasivõtmine hakkab kehtima kohe ning isiku andmeid ei kuvata enam avalikult.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 28 lg 6 – kavandatud säte näeb ette, et kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast, samas lõikes toodud isikuandmete kategooriad ei kajasta isiku surmaaega, millest alates saaks hakata arvutama säilitustähtaega. Palume isikuandmete kategooriaid täiendada.

Arvestatud.
Eelnõus isikuandmete kategooriaid täiendatud isiku surma ajaga, et oleks võimalik hakata arvutama säilitustähtaega.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 28 lg 9 – säte näeb ette põhimääruse kehtestamise volitusnormi raamid. Juhime tähelepanu, et kavandatava regulatsiooni kohaselt tuleb andmeid säilitada seaduses ette nähtud tähtajani. Juhul kui mõnda andmekategooriat on vaja säilitada lühemat aega, siis tuleks seaduses välja tuua maksimaalne säilitamise tähtaeg ning lõike 9 punktis 5 näha ette volitus täpsed säilitamise tähtajad näha ette põhimääruses.
Arvestatud.
Punkti 5 sõnastust muudetud.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 28 lg 10 – nimetatud säte näeb ette, et kutse- ja oskuste registri volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Eelnõu § 28 lõiked 8 ja 9 näevad juba ette, et andmekogul vastutav töötleja määratakse põhimääruses, seega puudub vajadus ette näha ka halduslepingu sõlmimise võimalust. Palume lõige 9 sättest välja jätta.
Arvestatud.
Lõige 10 eelnõust välja jäetud.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 48 – seletuskirjas (lk 46) on napisõnaline selgitus, milles märgitakse, et lõhkematerjaliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kutse- või pädevustunnistus“ sõnadega „kutse või pädevustunnitus“ ning sõna „kutsetunnistus“ sõnaga kutse” vastavas käändes. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.
Eelnõus on esitatud § 50 terviktekstina uues sõnastuses. Sel juhul tuleb selgitada kogu teksti põhjalikumalt. Palume juurde lisada, mida tähendab „käesoleva seaduse alusel“. Kas selleks on konkreetsed sätted vastavas seaduses? Kus need nõuded on kirjas? Palume need sätted välja tuua.
Täiendavalt palume analüüsida, kas lisaks pädevustunnistuseta või kutseta töötamisele ei peaks karistatav olema ka pädevustunnistuseta või kutseta töötamise võimaldamine, töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine. Praegu on ette nähtud vastutus üksnes füüsilisele isikule. See tähendab, et juhul, kui tööandja, juriidiline isik sellist töötamist võimaldab, teenib tulu, siis sellist tegevust ei peetagi taunimisväärseks. Kogu vastutus on pandud vaid töötajale. Üksnes füüsiline isik saab karistada, aga juriidiline isik, kes sellise isiku tööle võttis, ei kontrollinud, kas töötajal on olemas pädevustunnistus või kutse, samuti lubab tal jätkuvalt ka töötada, ei vastuta millegi eest. Meie arvates peaks olema karistatav ka sellise tegevuse võimaldamine. Nii nagu on näiteks sätestatud vastutus välismaalaste seaduse §-des 300 ja 301.
Mittearvestatud.
Selgitame, et eelnõu ei mõjuta lõhkematerjaliseaduse § 50 kohaldamisala ega vastutusnorme. Tegemist on terminoloogilise muudatusega, et viia lõhkematerjaliseadus kooskõlla kutseseaduse eelnõuga.
Sellest tulenevalt leiame, et ei ole põhjendatud kogu muudetava sätte sisuline ümberanalüüsimine seletuskirjas. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale selgitatakse seletuskirjas muudatuse sisu ja eesmärki, mitte muutmata jääva regulatsiooni tervikut.
Mõiste „käesoleva seaduse alusel“ on tavapärane viide vastava seaduse materiaalõiguslikele sätetele ning seda ei ole käesoleva eelnõuga muudetud.
Mis puudutab ettepanekut laiendada vastutust ka juriidilistele isikutele, siis tegemist on sisulise karistusõigusliku regulatsiooni muutmise ettepanekuga, mis väljub kutseseaduse eelnõu reguleerimisalast. Kutseseaduse eelnõu ei käsitle lõhkematerjaliseaduse vastutusnormide sisulist ümberkujundamist.
Justiits- ja Digiministeerium
Kutsestandardite puhul on ka varem tõusetunud küsimus, millega on õigustatav delegeerida kutsestandardite kehtestamine riigivõimust väljapoole. Justiitsministeerium on oma seisukohas Riigikohtule kohtuasjas nr 3-18-1432 viidanud sellele, et arvestades põhiõiguste riive intensiivust, ei ole PS § 3 lõikega 1 kooskõlas see, et seadusandja on EhS § 25 lg 4 ja 5 nimetatud nõuete üle otsustamise delegeerinud täiel määral määrusandjale. Seda enam on kaheldav, kas eelnõu § 23 lõikes 4 ette nähtud regulatsioon, mille kohaselt sisalduvad pedagoogilised kompetentsinõuded kutsestandardis, vastab PS § 3 lõike 1 mõttele. Parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule. Nii nagu
seadusandja tohib delegeerida täitevvõimule üksnes seda, mida põhiseaduse kohaselt ei pea tegema tema ise, tohib seadusandja ka normiloomefunktsiooni delegeerimisel põhiseaduses nimetamata organile üle anda üksnes nende küsimuste reguleerimise, mida põhiseaduse kohaselt ei pea otsustama Riigikogu ise või näiteks Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 23 lõike 5 puhul tuleb küsida, kas seadusandja on kvalifikatsiooninõuete sisustamise jätmisel kutsekojale järginud olulisuse põhimõtet, mida tuleb praeguses kontekstis mõista mitte parlamendireservatsioonina, vaid põhimõttena, mis reserveerib teatud küsimuste otsustamise demokraatlikult enam legitimeeritud riigiorganile, s.o kas seadusandjale enesele või Vabariigi Valitsusele või ministrile. See põhimõte tuleneb PS § 3 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Eelnevast tulenevalt palume eelnõu seletuskirjas analüüsida, kas ja mil määral tuleb kutsealal tegutsemise kitsendused (kvalifikatsiooninõuded) kehtestada seaduse tasandil, palume esitada seletuskirjas proportsionaalsuse analüüs, milles selgitada, millised kaalutlused õigustavad põhiõiguste riivet (antud juhul riivet PS §-s 29 ette nähtud õigusele valida endale elukutset või tegevusala) ning kuidas on põhjendatud seadusega ettenähtud põhiõiguse riive raamide sisustamise delegeerimine väljaspoole nii-öelda riigiaparaati, s.t kutsekojale

Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud proportsionaalsuse analüüsiga (§ 10 lõike 3 punkti 5 selgitus).
Ühtlasi selgitame järgmist. Eelnõuga kavandatud regulatsioon, mille kohaselt kutsestandardid kehtestab kutseasutus, ei kujuta endast normiloomefunktsiooni delegeerimist väljapoole riigivõimu selliselt, mis oleks vastuolus PS § 3 lõikega 1 või olulisuse põhimõttega.
Eelnõuga on reguleeritud kutsesüsteemi põhielemendid, sealhulgas kutse mõiste, kutse seos kvalifikatsiooniraamistikuga, kutse andmise üldised alused ja menetlus ning pädevus ja järelevalve. Seega on kutsealal tegutsemise õiguslik raamistik ja piirangute alused kehtestatud seaduse tasandil. Kutsestandardid ei kehtesta uusi piiranguid, vaid täpsustavad seaduses sätestatud nõudeid (üldised eeldused kutse andmiseks ja kutsealal tegutsemiseks) vastava kutse eripära arvestades.
Tegemist ei ole klassikalises mõttes normiloomefunktsiooni üleandmisega „väljaspoole riigiaparaati“. Kutseasutuse ülesannete täitmine toimub halduslepingu alusel, mille raames täidetakse avalikku ülesannet ja teostatakse täidesaatvat riigivõimu. Sellisel juhul kohaldub tegevusele avalik-õiguslik režiim, sealhulgas haldusmenetluse seadus, järelevalve kutseasutuse üle ja kutseasutuse ülesannete täitja haldusaktide vaidlustatavus.
Seega ei ole SA Kutsekoda „väljaspool riigivõimu“ tegutsev isik, vaid tegutseb riigi nimel ja riigi kontrolli all.
Justiits- ja Digiministeerium
Seaduse jõustumisel on oluline, et jätkuksid andmevahetusteenused kutseregistri ja sealt andmeid pärivate andmekogude vahel, et oleks tagatud avaliku teabe seaduses sätestatud andmete ühekordne esitamine. Samuti tuleb kutseregistri uuendamisel arvestada, et jätkuks ja areneks edasi piiriülene andmevahetus (näiteks SDG raames). Samuti tuleb arvestada eIDAS2 arenguid seoses digikukru võimaliku tulekuga, kuna kutsetunnistused saavad olema üks tõendi liik, mida hakatakse digikukrusse panema.
Teadmiseks võetud.
Justiits- ja Digiministeerium
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud osaliselt.
Normitehnilised märkused oleme arvesse võtnud. Keeleliste märkustega oleme arvestanud võimalikkuse piirides. Eelnõu mõjusid puudutavate märkustega on samuti arvestatud ja seletuskirja vajalikus osas täiendatud.
Kultuuriministeerium
Spordivaldkonnast on seoses treeneri kutse andmisega tekkinud küsimus esmakutse andmise kohta. Palume täpsustada, kas esmakutse andmine puudutab ainult kutseõppeasutusi või on esmakutse andjaks seaduse jõustumisel ka kõrgkoolid? Kas spordis saab rakendada edasi täna kehtivat süsteemi, kus ülikooli kaudu saavad need lõpetajad võimaluse kutse omandamiseks, kus spetsialiseerumise õppekava on olemas ja kooskõlastatud ka erialaliidu komisjoniga? Või on seaduse jõustudes tegemist sel juhul esmakutse andmisega? Kas ja millisel juhul oleks tegemist tähtajatu ja tähtajalise kutsega? Palume seletuskirjas antud teemat avada selgemalt (eelkõige § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 juures).
Selgitame.
Eelnõu kohaselt (§ 6 lg 4; § 15 lg 1) võib esmakutse andjaks olla nii kutseõppeasutus kui ka kõrgkool kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kompetentsiprofiilile. Kõrgkool saab esmakutse andjaks juhul, kui ta esitab sellekohase avalduse õppekava registreerimisel ning õppekava vastavus kompetentsiprofiilile on tõendatud.
Spordivaldkonnas jääb võimalikuks tänase süsteemi jätkumine, kus kõrgkoolid saavad koostöös erialaliiduga anda treeningul tegutsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni – seda ei loeta automaatselt esmakutseks, sest treeneri kutse ei ole ka praegu seotud õppekava lõpus kõrgkooli poolt väljastatava kutsega. Kutse andmine toimub jätkuvalt kutse andja kaudu vastavalt kutsestandardile.
Esmakutse on tähtajatu, sest see põhineb õppekava täitmisel (§ 6 lg 4), kuid töömaailma kutse võib olla tähtajaline.
Kultuuriministeerium
Palume täpsustada eelnõu § 23 lõiget 2. Eelnõuga pakutav sõnastus on raskesti mõistetav ning seletuskirjas toodud näide ei selgita sätet piisavalt. Pakume välja sõnastusena järgmist:
„Kutse andmisel võib varasema õppe ja töökogemuse arvestamisel olla kutse taotleja haridustase ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam, kui taotletava kutse tase eeldab (või ette näeb).“.
Selgitame.
Eelnõu § 23 lg 2 eesmärk on sätestada, et varasema õppe ja töökogemuse arvestamisel võib taotleja formaalne haridustase olla ühe kvalifikatsioonitaseme võrra madalam kui taotletava kutse tase. Seletuskirja lisatud täpsustav sõnastus, et näitlikustada omandatud haridustaseme ning taotletava kutsetaseme vahet.
Kultuuriministeerium
Palume rakendusaktis „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, valdkondlike ekspertkogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise kord“ kutsetegevuse valdkonna „kultuur ja loomemajandus“ ja selle valdkondliku ekspertkogu nimetuse juurde lisada viide ka spordile. Loodame, et valdkondliku ekspertkogu loomine toob juurde ka spordialast kompetentsi.
Arvestatud.
Rakendusaktid töötatakse välja kaasates kutsesüsteemi osapooli, sh koostatakse lõplik valdkondlike eksperdikogude nimekiri. Eksperdikogude nimetustes kajastatakse spordi valdkond. Nii nagu ka tänase kutsenõukogu puhul seotakse kompetentsiprofiilid ning kutsestandardid avalikus kutse- ja oskuste registris valdkondliku eksperdikoguga. See säilitab ülevaate ning läbipaistvuse, millega antud eksperdikogu tegeleb.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
ELVLi poolt kooskõlastame eelnõu, sest omavalitsustelt sisulisi märkusi ei tulnud.

Kliimaministeerium
Ettepanek defineerida seaduses mõiste „reguleeritud kutse“
Eelnõu seletuskiri kasutab terminit „reguleeritud kutse“, kuid ei sisalda selle juriidilist definitsiooni. Kuna reguleeritud kutsetele rakenduvad teised nõuded (sh kutsestandard, ligipääsupiirangud, Euroopa Liidu vastastikuse tunnustamise loogika), on selge definitsioon
vältimatult vajalik, et vältida tõlgenduslikku ebaselgust kutsete gruppide vahel ja ebajärjekindlust kutsestandardite või kompetentsiprofiilide rakendamisel.
Ettepanek: sätestada mõiste paragrahvis 3 või 5, sidudes see kas eriseadusega või EL direktiivis 2005/36/EÜ määratletud kutsetega.
Mittearvestatud.
Seaduses defineeritakse üksnes neid mõisteid ja termineid, mida seadus ise kasutab. Kutse- ja oskuste seaduse eelnõus ei kasutata mõistet „reguleeritud kutse“ ning ühegi sätte rakendamine ei sõltu sellise mõiste olemasolust.
Eelnõu § 7 lõikes 2 on sätestatud, et kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku tööturul osalemine või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste tõendatud vajadus.
Seega on seaduses kirjeldatud õiguslik olukord, mille puhul kutsestandardit rakendatakse, ilma et kasutataks eraldi mõistet „reguleeritud kutse“.
Mõiste „reguleeritud kutse“ seaduse tasandil defineerimine ei oleks käesoleva regulatsiooni seisukohalt vajalik ning võiks vastupidi tekitada tõlgenduslikku ebaselgust, kuna ükski eelnõu säte ei ole selle mõistega otseselt seotud. Seetõttu ei peeta põhjendatuks uue termini lisamist seadusesse.
Kliimaministeerium
Eelnõu ja seletuskirja ebakõla esmakutse ja kutsestandardi vahel
Seletuskirjas on öeldud, et kui õppekava aluseks on kutsestandard, saadakse kutse kutseeksami kaudu ning kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil, saadakse õppeasutuse lõpetamisel esmakutse. Samas eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt loetakse õppe lõpetamisel isikule kutse antuks registrikandega, kui õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile.
See tähendab, et ka kompetentsiprofiilil põhinev õpe võib lõppeda kutsega, mis on otseselt vastuolus seletuskirja põhimõttega ning võib muuta esmakutse mõiste sisuliselt tühjaks.
Ettepanek: täpsustada § 6, § 15 ja § 18 sätteid nii, et kutsestandardil põhinev õppekava korral saadakse kutse ja kompetentsiprofiilil põhinev õppekava korral saadakse esmakutse, ning välistada olukord, kus kompetentsiprofiilil põhinev õpe viib automaatselt kutse andmiseni.
Mittearvestatud.
Tegemist on erisättega, mis võimaldab siduda kutse- ja oskuste seaduse alusel antud kutse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel automaatselt tunnustamisele kuuluvate kvalifikatsioonidega. Säte toetab kutsekvalifikatsioonide direktiivi 2005/36/EÜ rakendamist ning Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus.

Eelnõu §18 lõike 4 järgi peavad olema täidetud mõlemad punktid, mitte ainult üks toodud punktidest.

(4) Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskuste registris, kui:
1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja
2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.  
 
Eelnõu ja seletuskirja vahel vastuolu ei esine. Seletuskirjas kirjeldatud põhimõte kehtib üldreeglina: kui õppekava aluseks on kutsestandard, omandatakse kutse kutseeksami kaudu ning kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil, antakse õppeasutuse lõpetamisel esmakutse.
Eelnõu § 18 lõige 4 sätestab sellest põhimõttest erandi, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Tegemist on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud erisättega. Antud kutsekvalifikatsiooni näiteks saab tuua arhitekti kutse näite, mis kuulub direktiivi alusel automaatselt tunnustamisele kindla õppekava läbimisel.
Kliimaministeerium
Palume täpsustada, kelle pädevuses on lõplik otsus selle kohta, milliste kutsete puhul rakendub kutsestandard ja milliste puhul kompetentsiprofiil. Eelnõu küll kirjeldab olukordi, kus kutsestandardit kasutatakse (§ 7 lg 2), kuid ei määra otsustaja rolli, selgeid kriteeriume, otsustusprotsessi läbipaistvust ja seost EL nõuetega.
Leiame, et kui kutseala on reguleeritud EL pädevusnõuetega (nt F-gaaside valdkonnas EL määrus 2024/573 ja selle rakendusmäärus), siis kohalduvad erinõuded, nt taastõendamine, nõuded sertifitseerimisasutusele jne, siis ei saa rakendada kompetentsiprofiili ja säilima peab kutsestandard.
Ettepanek: selgelt fikseerida, et:
• reguleeritud kutsealadel → kutsestandard + kutseeksam,
• kompetentsiprofiil ja esmakutse → ainult reguleerimata kutsealadel,
• otsustaja peab olema üheselt määratletud (kas kutseasutus, valdkonna eest vastutav minister või koondotsustuskogu).

Osaliselt arvestatud.
Eelnõus on kutsestandardi ja kompetentsiprofiili rakendamise põhimõtted juba sätestatud. Vastavalt § 7 lg 2 koostatakse kutsestandard juhul, kui kutsealane ligipääs või hüvede saamine on seotud kutse omamise nõudega. Kompetentsiprofiili kasutamine on reguleeritud §-s 8 ning see on suunatud eelkõige õppe- ja koolituskavade aluseks ning esmakutse andmiseks (§ 6 lg 4, § 8 lg 3). Otsustuspädevus kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamisel on kutseasutusel (§ 10 lg 3 p 4 ja 5).
Täiendava õigusselguse huvides täpsustatakse seletuskirjas § 7 ja § 8 juures, et kutsealadel, mis on seotud kvalifikatsiooninõuetega (sh EL õigusest tulenevate nõuete korral) rakendatakse kutsestandardit ning kompetentsiprofiile kasutatakse eelkõige reguleerimata kutsealadel.
Kliimaministeerium
Paragrahvi 1 lõige 2, seaduse kohaldamine
Eelnõu sätestab, et seadust ei kohaldata kutsealadel, mille nõuded on muudes seadustes reguleeritud. Ebaselge määratlus võib tekitada dubleerimist või õiguslünki.
Ettepanek: Täpsustada seletuskirjas, kas ja millistel juhtudel kohaldub erand täielikult, millistel juhtudel osaliselt. Kaaluda sõnastuse täpsustamist eelnõus juhul, kui eelnõu sätteid tuleb kohaldada ulatuses, mida seletuskirjas viidatud eriseadused ei reguleeri. Kindlasti palume täiendada eelnõu § 1 lõike 2 selgituse juures toodud eriseaduste näidete loetelu, lisades sinna meresõiduohutuse seaduse. Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsete ja diplomite andmise alused ning vastav riiklik järelevalve on ammendavalt reguleeritud meresõiduohutuse seaduse ja rahvusvaheliste konventsioonidega (STCW). Meresõiduohutuse seaduse otsene nimetamine eriseaduste näidete hulgas aitab vältida tulevikus võimalikke tõlgendusvaidlusi asutuste ja õppeasutuste vahel.
Arvestatud.
Lisatud meresõiduohutuse seaduse seletuskirja vastavate seaduste nimekirja.
Kliimaministeerium
Paragrahvi 3 lõigete 1 ja 2 järjekord
Mõistete esitamise järjekord ja loogika ei ole kõige selgem. Selge mõistesüsteem aitab vältida tõlgendusprobleeme omavahel seotud ja sarnase kõlaga terminite puhul, eelkõige kutsestandardeid ja kvalifikatsioone käsitlevates dokumentides.
Ettepanek: kaaluda § 3 lõigete 1 ja 2 järjekorra vahetamist, et tagada mõistete loogiline hierarhia: kompetents → kompetentsus → kvalifikatsioon.
Arvestatud.
Kliimaministeerium
Paragrahvi 6 lõige 4. Esmakutse usaldusväärsus
Seletuskirja kohaselt ei toimu esmakutse andmisel konkursiga valitud kutse andja kutseeksamit ning hindamismeetodid otsustab õppeasutus. Samas tunnistab seletuskiri, et see võib tekitada erisusi koolide vahel. Kui esmakutse antakse tähtajatult, peab selle hindamine olema tööturu jaoks usutav ja võrreldav. Kui tööandjad ei usalda esmakutse hindamist, kaotab kutse oma väärtuse.
Ettepanek: kaaluda töömaailma sisendi tugevamat sidumist esmakutse hindamisega (nt töömaailma esindajate kohustuslik kaasamine hindamisse; hindamispõhimõtete kooskõlastamine valdkondliku eksperdikoguga). Palume seda täpsustada eelnõus või käsitleda põhjalikumalt eelnõule lisatud rakendusaktides. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, kuidas on uue mudeli kohaselt võimalik tööturul eristada isikuid, kelle kompetentsus tugineb üksnes õppeasutuses omandatud ja hinnatud teadmistele, isikutest, kelle kompetentsus on kujunenud ja täiendavalt tõendatud ka tööturu kogemuse pinnalt.
Selgitame.
Eelnõu kohaselt ei eristata isikute kompetentsust üksnes selle alusel, kas see on omandatud õppeasutuses või tööturul, vaid lähtutakse isiku tõendatud kompetentsusest. Samas võimaldab süsteem eristada kompetentsuse kujunemise ja valideerimise viise kvalifikatsiooni liigi, hindamise konteksti ning valideerimise mehhanismide kaudu.

Selleks eristatakse uues süsteemis selgemalt tasemeõppe lõpetamisel saadav esmane kutse ja töömaailma kutse, luues esmakutse mõiste. Esmakutse mõiste toomine seadusesse võimaldab selgelt eristada formaalhariduses omandatud kutsekvalifikatsiooni töömaailma antavast kutsest. Erisus kajastub ka registrikannetega kutse- ja oskuste registris. Mõlemad kvalifikatsioonid paiknevad ühtses kvalifikatsiooniraamistikus, tagades nende võrreldavuse.
Esmakutse kui formaalõppepõhine kvalifikatsioon antakse õppeasutuse poolt õppekava lõpetamisel ning see põhineb õpiväljunditel ja kompetentsiprofiilil. Esmakutse eeldab, et kõik nõutud kompetentsid on õppe käigus hinnatud. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Lisaks juba täna kutsehariduse õigusaktidega määratud tööandjate kaasamisele näeb kutse- ja oskuste seadus ette, et ka esmakutse andmisel tuleb tööandjaid kaasata õppija kompetentsuse hindamisse sobivas õppe- või töökeskkonnas. Seega on formaalõppes omandatud kompetentsuse hindamisse integreeritud töömaailma valideeriv komponent.
Eelnõu näeb esmakutse usaldusväärsuse tagamiseks ette töömaailma kaasamise kolmel tasandil:
• tööandjad aitavad määratleda, milliseid oskusi üldse õpetatakse - sisend kompetentsiprofiilide, kutsestandardite koostamisse,
• tööandjad osalevad õppe läbiviimisel - praktika, juhendamine
• tööandjad osalevad õppija oskuste hindamisel õppe jooksul sobivas õppe- või töökeskkonnas –võimalus hinnata õppijat reaalses tööolukorras ja pikema aja jooksul, mitte üksnes ühekordset sooritust õppe lõpus.

Kirjeldatud meetmete kaudu on tagatud, et esmakutse aluseks olevad kompetentsid ja nende hindamine on seotud tööturu vajadustega.
Kliimaministeerium
Paragrahvi 7 lõige 2. Kutsestandardi koostamine ja tööturu sisend
§ 7 lg 2 kohaselt koostatakse kutsestandard juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega. Kliimaministeeriumi hinnangul on selline lähenemine põhjendamatult kitsas. Kutsestandardi koostamise aluseid ei tohiks siduda ainult juhtudega, kus kutse on tööturule ligipääsu eeltingimus või annab konkreetseid kutsealaseid hüvesid.
Kutsestandardil on oluline roll ka nendes valdkondades, kus kutse ei ole kohustuslik, kuid kus standard aitab kirjeldada tööks vajalikku pädevust, kujundada õppekavu ja täiendkoolituste programme, toetada töö kvaliteeti ning anda tellijatele ja lepingupartneritele selgemad alused pädevuse hindamiseks. Kutsesüsteemil on seega ka valdkonda distsiplineeriv roll, kuna kutsestandardit ja kutse olemasolu saab kasutada mh hangetes, lepingupartnerite valikul ja kvaliteediootuste kujundamisel.
Vabatahtlikel kutsetel on lisaks oluline praktiline funktsioon: need aitavad kujundada ja juurutada head praktikat ning annavad indikatsiooni, kas ja millisel kujul on tulevikus üldse mõistlik või vajalik liikuda rangema, sh reguleeritud kutsesüsteemi suunas. Kui vastavas valdkonnas puuduvad kutsed ja kutse saanud isikud, võib ootamatu vajaduse tekkimisel üleminek reguleeritud kutsesüsteemile osutuda aeglaseks ja keeruliseks (näiteks oli piisaval hulgal kutsetega isikute olemasolu eeltingimuseks ehitusvaldkonna vastutavates rollides tegevuse piiramiseks üksnes kutsega tõendatud kvalifikatsiooniga isikutele).
Praegune sõnastus loob mulje, et muudel juhtudel ei ole kutsestandardi koostamine vajalik ega põhjendatud. Sellega kaasneb risk, et töömaailma roll kutsesüsteemis kitseneb ning kutsestandardeid hakatakse käsitlema üksnes piiratud tööriistana teatud juhtumite korral. Selline lähenemine ei ole Kliimaministeeriumi hinnangul põhjendatud.
Ettepanek: muuta § 7 lõike 2 sõnastust selliselt, et kutsestandardi koostamine ei sõltuks üksnes tööturule ligipääsu või kutsealaste hüvede piiramisest kutse omamise nõudega. Seadusest peab nähtuma, et kutsestandardi koostamine on võimalik ka juhul, kui selleks on valdkondlik vajadus ning töömaailma osapoolte põhjendatud algatus või sisend.
Teeme ettepaneku lisada põhimõte, et kutsestandardi koostamisel ja uuendamisel lähtutakse tööturu vajadusest ning valdkondlike ekspertide ja töömaailma osapoolte poolt antud sisendist. Näiteks võib täiendada lõiget 2: „… või juhul, kui selleks on valdkondlik vajadus ja töömaailma osapoolte põhjendatud ettepanek“.
Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule osalemiseks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et
oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.

Kliimaministeerium
Paragrahv 12. Valdkondliku eksperdikogu roll
Juhtimismudelis koondub otsustusõigus kutseasutusele ning eksperdikogu roll jääb eelnõu kohaselt valdavalt nõuandvaks. Töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus. Kui töömaailma sisendil puudub praktiline kaal, võib see muutuda formaalseks kaasamiseks.
Ettepanek: Kaaluda mehhanismi, kus kriitiliste dokumentide puhul on vajalik arvestada eksperdikogu arvamusega, ning kui esineb kõrvalekaldeid eksperdikogu arvamusest, siis tuleb neid põhjendada. Palume täpsustada eelnõus ja seletuskirjas või rakendusaktides.
Samuti teeme ettepaneku täiendada § 12 lõiget 3 punkti 3 selliselt, et valdkondlik eksperdikogu teeb turutõrke tuvastamisel (nt kriitiline spetsialistide nappus) kutseasutusele ettepaneku kutsestandardi pädevuspiiride või taastõendamise nõuete (nt projektide mahu nõue) koheseks ülevaatamiseks ja võimaluse korral leevendamiseks.
Mittearvestatud.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Selgitame, et VEKile ei saa anda otsustusõigust, sest tegemist on kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Täiendatud seletuskirjas §10 kutseasutuse ülesannetes valdkondliku eksperdikogu arvamuse ja eksperthinnanguga arvestamise kohustus. Antud täpsustus on lisatud kutseasutuse ülesannete alla, et selgitada, kuidas kutseasutus VEK sisendit kasutab.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.
Kliimaministeerium
Paragrahvi 13 lõige 4. Mitu kutseandjat
Eelnõu lubab anda kutse andmise õiguse „ühele või mitmele“ kutse andjale. Seletuskirja järgi ei ole mitmele kutse andjale õiguse andmine mõeldud reeglina, vaid erandina. Samas ei ole põhjendatud käsitleda selliste erandjuhtude sisulisi aluseid üksnes seletuskirjas. Olukorrad, mille puhul tuleb erandeid kaaluda, tuleks sätestada eelnõus. Lisaks võib mitme kutse andja mudel suurendada killustumise ja nõuete erineva tõlgendamise riski.
Ettepanek: sätestada eelnõus selgelt (1) üldjuhul üks kutse andja; (2) põhjendatud erandjuhul mitu kutse andjat.
Näiteks: “(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele kutse andjale. Põhjendatud juhul võib kutseasutus anda kutse andmise õiguse mitmele kutse andjale, kui see on vajalik kutse andmise kättesaadavuse tagamiseks või suure taotlejate arvu tõttu ning kui kutseasutus tagab ühetaolise kutse andmise korra.”
Arvestatud.
Selgitame, et mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud võimalusena, mitte reeglina. Eelnõus on lisatud määratlus, et üldjuhul valitakse üks kutse andja.
Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine. Selgitame seletuskirjas mis juhtudel võib tekkida vajadus mitme kutse andja valimiseks.- Täpsemad tingimused, millal valitakse mitu kutse andjat sätestatakse §4 lg 5 alusel antavas määruses.
Kliimaministeerium
Paragrahv 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine
Ettepanek: kaaluda § 23 täiendamist nii, et kutse andmisel peab arvestama asjakohast erialast töökogemust sõltumata sellest, kas kogemus omandati peale või enne kutsele vastava hariduse omandamist (nt enne matrikuleerimist), kui kogemus on sisuliselt tõendatav.
Selgitame.
Kehtiv § 23 sõnastus koos kutsesüsteemi üldpõhimõtetega võimaldab juba arvestada kutse andmisel kogu asjakohast erialast töökogemust sõltumata selle omandamise ajast. Paragrahvis kasutatud mõiste „varasem töökogemus“ ei sea ajalisi piiranguid ning hõlmab kogu enne kutse andmise menetlust omandatud kogemust, sealhulgas enne formaalhariduse omandamist saadud praktilist kogemust. Samuti tuleneb § 23 lõikest 1, et arvestamine toimub kompetentside hindamise osana, mis on olemuselt sisupõhine ega sõltu õppe või kogemuse omandamise kronoloogiast.
Lisaks kohustab § 23 lõige 3 kutse andjat kehtestama varasema õppe ja töökogemuse arvestamise korrad, mis tagavad paindliku ja juhtumipõhise hindamise, sh mitteformaalse ja iseseisva õppe ning töökogemuse arvestamise.
Seetõttu on ettepanekus toodud põhimõte juba kehtiva regulatsiooniga kaetud ning selle eraldi täpsustamine seaduse tasandil ei ole vajalik. Probleemide esinemisel tuleks vajadusel täpsustada rakenduslikke juhiseid, mitte muuta seaduse üldnormi.
Kliimaministeerium
Seletuskirja p 6.8. Riigilõiv ja rahastusmudel
Seletuskiri tunnistab, et riigilõivu tõus võib vähendada huvi kutse andja õiguse taotlemiseks. Risk võib olla suurem valdkondades, kus kutse taotlejaid on vähem. Kutsesüsteemi toimimine sõltub valdkondlike organisatsioonide aktiivsest osalusest.
Ettepanek: täpsustada seletuskirjas mõjude analüüsi ja riskide maandamise kirjeldamisel, kuidas vältida vähemsuutlike valdkondade süsteemist väljalangemist või kuidas säilitada kvaliteet konkurentsisurve kasvamisel.
Arvestatud.
Eelnõust jäetakse välja riigilõivu tõstmine, et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele.
Kliimaministeerium
Paragrahv 36 – liiga lühike kutsestandardite üleminekuperiood
Paragrahvi 36 lõige 1 sätestab, et enne seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.12.2028.
Arvestades standardite suurt mahtu, uute kompetentsiprofiilide väljatöötamise vajadust, kaasamise- ja menetluskoormust, kutse andjate ja õppeasutuste valmisoleku erinevusi, on seatud tähtaeg ebamõistlikult lühike ning toob kaasa olulist halduskoormust ja kvaliteediriske.
Ettepanek: kaaluda pikendada üleminekuaega vähemalt aastani 2030, et tagada sujuv ja kvaliteetne üleminek.
Arvestatud.
Kutsestandardite kehtivuse tähtaeg pikendatud maksimaalselt kuni 31. august 2029. Selliselt on kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele üleminek samas ajagraafikus kutse andja õiguste kehtivusega.
Ülemineku rahastamine on seotud ESF toetuse perioodiga, mis lõpeb 2029. aastal, võimaldades ülemineku kulupõhist toetamist kuni perioodi lõpuni.
Eelnõu ja seletuskirja ülesehitusest tuleneb, et üleminek kompetentsiprofiilidele toimub selge ajagraafiku alusel, kus lisaks õiguslikele lahendustele on tagatud ka rahaline tugi ning protseduuriline järjepidevus. Seetõttu ei ole üleminekuaja pikendamine 2030. aastani põhjendatud.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt antakse esmakutse õppeasutuse otsusega ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppekava lõpetamisel. Seletuskirjas on märgitud, et tööandjate usalduse säilitamiseks kutseõppe kvaliteedi ja esmakutse suhtes peab õppeasutus kaasama vastava valdkonna tööandjaid hindamisprotsessi nii õpingute jooksul kui ka õppe lõpus. Sellist tööandjate kaasamise kohustust eelnõu normtekstis siiski ei sätestata, mistõttu ei ole tegemist õiguslikult siduva nõudega ning tööandjate kaasamine jääb õppeasutuse otsustada. Selguse huvides palume kas sätestada eelnõus selgesõnaline kohustus tööandjate kaasamiseks või juhul, kui selline kohustus tuleneb muust õiguslikust regulatsioonist, sellele seletuskirjas üheselt viidata.
a. Täiendavalt palume täpsustada, keda mõeldakse eelnõus ja seletuskirjas "valdkonna tööandja" all ning millises mahus peab tööandjate kaasamine toimuma.
Mittearvestatud.
Eelnõu § 16 sätestab kutse andja ülesanded, sh lõige 2 õppeasutuse ülesande esmakutse andjana kaasata kutse andjaid kompetentsuse hindamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume parandada seletuskirja § 20 lõikes 3 sisalduv viide, kuna seal nimetatud varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused on eelnõus sätestatud §‑s 23, mitte §‑s 22.
Arvestatud.
Seletuskirjas viide parandatud
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume täiendada seletuskirja § 23 varasema õppe ja töökogemuse arvestamise käsitlust. Kuigi seletuskirjas on kirjeldatud varasema õppe ja töökogemuse arvestamise üldist raamistikku, ei ole esmakutse kontekstis piisavalt selge, kuidas see süsteem praktikas rakendub. Arvestades, et esmakutse andmise mudel erineb tavapärasest kutse andmisest, oleks asjakohane seletuskirjas eraldi selgitada varasema õppe ja töökogemuse arvestamise põhimõtteid ja nende kohaldamist esmakutse puhul.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja selgitusega, et varasema õppe/töökogemuse arvestamine esmakutse taotlemisel toimub esmakutse puhul õppekava aluseks olevat kompetentsiprofiili ning õppeasutuse hindamiskorra sh õppeasutuse kehtestatud varasema õpi ja töökogemuse arvestamise korra lausele järgides vastava taseme haridusstandardites sätestatud põhimõtteid.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume kaaluda seletuskirjas mõistekasutuse ühtlustamist. Seletuskiri kasutab esmakutse kirjeldamiseks paralleelselt mitut mõistet, näiteks nii esmane kutsekvalifikatsioon kui ka koolilõpukutse. Arvestades, et eelnõus on esmakutse defineeritud, palume kaaluda seletuskirjas mõistekasutuse ühtlustamist ja kasutada läbivalt sama mõistet. See toetaks paremat jälgitavust ja õigusselgust.
Arvestatud.
Eelnõus kasutatakse terminit esmakutse, mistõttu ühtlustame seletuskirjas mõistekasutust.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormuse vähendamiseks muuta eelnõu § 36 lõiget 1, täpsustada kehtivuse lõpptähtaega ning sõnastada lõige järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2028. aasta 31. detsembrini. Reguleeritud kutsealadel kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid nende kehtivusaja lõpuni."
Arvestatud.
Kutsestandardite kehtivuse tähtaeg pikendatud maksimaalselt kuni 31. august 2029. Selliselt on kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele üleminek samas ajagraafikus kutse andja õiguste kehtivusega.
Ülemineku rahastamine on seotud ESF toetuse perioodiga, mis lõpeb 2029. aastal, võimaldades ülemineku kulupõhist toetamist kuni perioodi lõpuni.
Eelnõu ja seletuskirja ülesehitusest tuleneb, et üleminek kompetentsiprofiilidele toimub selge ajagraafiku alusel, kus lisaks õiguslikele lahendustele on tagatud ka rahaline tugi ning protseduuriline järjepidevus. Seetõttu ei ole üleminekuaja pikendamine 2030. aastani põhjendatud.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume täiendada seletuskirjas § 52 riigilõivuseaduse muutmise mõjuanalüüsi. Riigilõivu tõstmine 150 eurolt 500 eurole võib avaldada suuremat mõju väiksematele erialaliitudele ja valdkondlikele ühendustele. Seletuskiri toob ka ise välja riskina võimaliku huvi vähenemise kutse andja õiguse taotlemise vastu. Samas ei ole piisavalt veenvalt põhjendatud eeldus, et 500 euro suuruse riigilõivu tasumise võimekus oleks otseselt seotud organisatsiooni suutlikkusega kutse andjana tegutseda. Täiendavalt vajab selgitamist olukord, kus sama kutse andja osaleb mitmel erineval konkursil, mille tulemusel võib tegelikult kulu ühe organisatsiooni kohta kujuneda oluliselt suuremaks. Arvestades seletuskirjas prognoositud ligikaudu 50 kutse andjat, palume hinnata muudatuse mõju erinevat tüüp taotlejatele põhjalikumalt ja selgitada, kas ja millistel tingimustel saab kutse andja konkursse kombineerida.
Arvestatud.
Võttes arvesse mitmetelt partneritelt saadud tagasisidet ning välja toodud riske, jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine, et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele. Kuna kutse andja konkursse korraldatakse aastas üksikud (keskmiselt 5), siis ei oma riigilõivu tõstmise ärajätmine mõju riigieelarvele.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga ajakohastatakse ja kujundatakse ümber kutsesüsteemi õiguslik raamistik, asendades senise kutsesüsteemi käsitluse laiema kutse‑ ja oskuste süsteemi mõistega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta seaduse nime, viies see kooskõlla kavandatud muudatustega, et see kajastaks selgemalt oskuste keskset rolli ning seaduse tegelikku sisu ja eesmärki.
Arvestatud.
Seaduse nimi on „Kutse- ja oskuste seadus“
Rahandusministeerium
Kutseseaduse §-s 25 on sätestatud kutse taotlemisega seotud kulud. Kulude katmine hõlmab muu hulgas kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kehtestamist. Tasu kehtestab kutseasutus (lõige 4) eelnevalt tehtud kutse andja kalkulatsioonide põhjal. Kalkulatsiooni kulukomponendid ja muud lähtealused aga kehtestab kutseasutus (lõige 2). Kutse andjaks võib eelnõu kohaselt olla juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (§ 13 lõige 1). Seega on loetletud isikud ja asutused ka tasu kehtestajaks kutseasutuse (kelleks on HTM, kuid ta on volitanud halduslepinguga seda ülesannet täitma SA Kutsekoja) kalkulatsioonide alusel. Seletuskirjas leitakse, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu näol ei ole tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, vaid kulude katmiseks ettenähtud kulupõhise tasuga, mis on seotud kutse andmise ja kutse taastõendamise menetlusega. Eristada tuleks tasu kujunemise aluseid ja tasu kehtestamist, samuti kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud kulude katmist. Asjaolu, et tasu kujuneb kulupõhimõtte alusel, ei tähenda seda, et tegemist poleks avalik-õigusliku rahalise kohustusega – riigilõiv on selle kohta selge näide, sest kuigi riigilõiv on kulupõhine, on ta siiski klassifitseeritav avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Leiame, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu (edaspidi kutse taotlemise tasu) on samuti avalik-õiguslikud rahalised kohustused, mistõttu tuleks need eelnõus reguleerida kooskõlas EV põhiseaduse (PS) §-ga 113 alljärgnevatel põhjustel: 1) kutse andmine on haldusülesanne; 2) riik on kehtestanud kutsealased nõuded teatud valdkondade tööturule sisenemisele või kutsealase tegevuse jätkamisele, seega peab riik tagama ka et selle nõude täitmine oleks võimalik. PS § 113 annab seadusereservatsiooni klausli avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamisel. Seega ei saa avalik-õiguslike tasude kehtestamise otsustusõigust täielikult delegeerida Vabariigi Valitsusele või ministrile. Õiguskirjanduses on järeldatud, et Teie 18.02.2026 nr 8-1/26/1108, HTM/26-0233/-1K Meie 24.03.2026 nr 1.1-11/831-2 2 seadusereservatsiooni klausel hõlmab lisaks maksudele ka kõiki muid avalik-õiguslikke makseid1 . Ka Riigikohus on sedastanud, et tegelikult on § 113 kaitseala laiem ning sinna kuuluvad kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga . Siiski on Riigikohus möönnud, et tasumäärade kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms . Arvestades ülaltoodut, tuleks kutse taotlemise tasu alam- ja ülemmäärad või tasu kujunemise alused kehtestada kutseseaduses ning nende kehtestamine volitada valdkonna eest vastutavale ministrile.
Selgitame.
Nõustume, et kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kvalifitseerub avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks PS § 113 tähenduses, arvestades, et tegemist on haldusülesande täitmisega seotud tasuga ning tasu maksmine on eelduseks kutse omandamiseks. Parandame seletuskirja.

Eelnõu § 25 regulatsiooni on täiendatud viisil, mis tagab selle kooskõla põhiseaduse § 113 nõuetega. Seaduses on nüüd selgelt ja ammendavalt sätestatud kutse taotlemise tasu eesmärk, kujunemise alused, lubatud kululiigid ja kulukomponendid ning tasu ülemmäär kui tegelike, põhjendatud ja tõendatud kulude kogusumma. Samuti on täpsustatud tasu kujunemise läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuded, sealhulgas kulude dokumenteerimise kohustus.

Kuigi seadus ei sätesta konkreetseid tasumäärasid ega vahemikke, tuleneb tasu ülempiir sisuliselt seadusest – tasu ei või ületada kutse andmisega seotud põhjendatud kulusid. Arvestades kutsealade suurt arvu ja kulustruktuuride varieeruvust, ei oleks konkreetsete määrade või vahemike sätestamine seaduses proportsionaalne ega praktiliselt teostatav. Seetõttu on põhjendatud jätta tasu kehtestamine täitevvõimu teostajale (kutseasutus) seaduses sätestatud selgete raamtingimuste piires.

Täiendavalt märgime, et eelnõus on täiendatud järelhindamise sätet (eelnõu § 38), mille kohaselt hinnatakse mh kutse taotlemise ja taastõendamise tasude kujunemist, läbipaistvust ja proportsionaalsust ning nende mõju asjaosalistele. See loob täiendava mehhanismi regulatsiooni toimivuse ja põhiseaduspärasuse hindamiseks praktikas.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et eelnõus sätestatud tasude regulatsioon on kooskõlas PS §-ga 113 ning Riigikohtu praktikaga ning ei vaja täiendamist tasumäärade või -vahemike seaduses sätestamisega. Riigikohtu praktika kohaselt (3-4-1-1-10, p 58) piisab avalik-õigusliku rahalise kohustuse elementide seaduses sätestamiseks tasu arvestamise aluste kehtestamisest, mis ilmtingimata ei hõlma tasu konkreetse suuruse määramist õigustloova akti (seaduse, määruse) tasandil.
Rahandusministeerium
Kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kogumise ja kasutamise puhul võib oletada, et seda teeb kutse andja, kuid see peaks olema ka seadusest selgelt välja loetav.
Arvestatud.
Eelnõu § 25 on täiendatud vastava sõnastusega (§ 25 lg 2).
Rahandusministeerium
Eelnõu § 25 lõige 7 käsitleb ainult kutse taotlemise tasu, erinevalt eelmistest lõigetest, mis käsitlevad nii kutse taotlemise tasu kui ka kutse taastõendamise tasu.
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust on täpsustatud (uus sõnastus § 25 lg 8).
Rahandusministeerium
Eelnõu § 25 lõige 10 ei ole asjasse puutuv ja selle eesmärk jääb arusaamatuks. See loetleb neli võimalust, kuidas kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse. Ilma täpsustamata, millal ühte või teist võimalust võib kasutada, ei oma loetelu sisu, sest nt kutse taotleja või tööandja (so eraõigusliku juriidilise isiku) poolt tasumine ei vaja seaduses eriluba. Ka on võimalik eelnõud tõlgendada praegu nii, et tasu kaetakse eri allikatest solidaarselt või võrdselt. Või kõigi poolt igal juhul. Või et muid allikaid ei või kulude katmisel olla – seletuskirjas on selgitatud, et toodud loetelus on allikad, millistel juhtudel on kulude kandmine lubatud. Kusjuures punktid 1 ja 2 puudutavad sedasama taotlejat. Vahet pole, kas ta maksab ise või tema tööandja või kolmas isik. Paragrahvist ei selgu, kuhu tulud laekuvad. Lõikes 1 öeldakse küll, et eesmärk on katta kutse andmisega vahetult seotud kulud, kuid see ei selgita tulude laekumist. Palume säte välja jätta või leida seos ülejäänud paragrahviga.
Arvestatud.
Säte on eelnõust välja jäetud.
Rahandusministeerium
Eelnõu § 13 lõike 1 loetelu ei ole koostatud ühtsel alusel. Selle kohaselt on kutse andja juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse. Üldiselt on loetelu tegutsemisvormi järgi, kuid sinna sekka on sattunud õppeasutus. Õppeasutus võibki tegutseda nendes erinevates juriidilistes vormides.
Selgitame.
Õppeasutus ei ole ilmtingimata riigiasutus. Võib olla ka KOVi hallatav asutus. Riigi ja KOVi hallatav asutus ei ole ka juriidiline isik. Seega leiame, et on põhjendatud jätta eelnõusse algne sõnastus.
Rahandusministeerium
Eelnõu § 52 kohaselt suurendatakse kutseseaduse alusel kutset andva organina tegutsemise õiguse taotluse läbivaatamise eest võetavat riigilõivu 150 eurolt 500 euroni. Seletuskirjas on märgitud, et riigilõivu suurust ei ole muudetud 2015. aastast. Palume seletuskirjas täpsustada, millises ulatuses (sh protsentuaalselt) on võrreldes 2015. aastaga suurenenud konkursi läbiviimisega seotud otsesed kulud ning võimaluse korral esitada ka arvutuskäik, mille alusel on jõutud järelduseni, et menetluse keskmine kulu on 500 eurot.

Lisaks teeme ettepaneku harmoniseerida riigilõivuseaduse (RLS) § 54 pealkiri kutseseaduse § 14 lõikes 2 nimetatud riigilõivu võtmise alusega. Nimelt, RLS § 54 pealkiri räägib kutset andva organina tegutsemise õiguse taotluse läbivaatamisest, ent kutseseaduse § 14 lõige 2 räägib kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemisest avalikul konkursil osalemise kaudu. Terminite kasutus („kutse andja“ vs „kutset andev organ“) võiks siinkohal olla ühtne, samuti võiks RLS § 54 pealkiri peegeldada seda, et taotlus esitatakse avaliku konkursi raames, nagu seda praegu mainib sama sätte sisu ning kehtestatav kutseseaduse § 14 lõige 2.
Selgitame.
Võttes arvesse mitmetelt partneritelt saadud tagasisidet ning välja toodud riske jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine, et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele. Kuna kutse andja konkursse korraldatakse aastas üksikud (keskmiselt 5 tükki), siis ei oma riigilõivu tõstmise ärajätmine mõju riigieelarvele.

Arvestatud.
Riigilõivuseaduse § 54 pealkirja ja sisu on täpsustatud ja viidud see terminoloogiliselt kooskõlla eelnõu sõnastusega.
Sotsiaalministeerium
Kohaldamisala tervishoiu tööjõule vajab täpsustamist
Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kutseseadust kutsealadel, mille kutsenõuete väljatöötamine ning kutse andmise alused on reguleeritud teiste seadustega. Eelnõu seletuskiri (nt lk 53) sedastab üheselt, et seadus tervishoiutöötajatele ei kohaldu.

Leiame, et eelnõu seletuskirjas peegelduv tõlgendus, mille kohaselt on kõigi tervishoiutöötajatele kutse andmise alused reguleeritud muu eriseadusega, ei ole lõpuni korrektne. Selline eriseadus eksisteerib vaid eriarstide puhul (vt Tartu Ülikooli seadus § 15 lõiked 3 ja 7), kuid mitte (üld)arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori ega farmatseudi puhul. Nimelt reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus tervishoiutöötajana registreerimist ja mujal riikides omandatud kvalifikatsiooni tunnustamist, kuid seda ei saa pidada samaväärseks kutsenõuete väljatöötamise ega kutse andmisega. Jättes tõlgenduslikult tervishoiutöötajad kutseseaduse reguleerimisalast välja, jäävad nad HTM-i pakutavas õiguslikus lahenduses halli alasse, misläbi kahaneb õigusselgus.

Teeme seetõttu ettepaneku hõlmata ka ülal nimetatud tervishoiutöötajate kutsealad üheselt kutseseaduse reguleerimisalasse. Leiame, et esmase lahendusena puudub selle võimaldamiseks otsene vajadus muuta regulatsiooni teksti ning piisav on seletuskirjas eksitavate kirjakohtade kõrvaldamine (lk 9 viies lõik, lk 53 ja 54 eelviimased lõigud). Praktikas tuleks vastavalt § 18 lõikele 4 hakata kõrgkoolidel kandma kutse- ja oskuste registrisse seega ka (üld)arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori ja farmatseudi õppe lõpetanuid. Seda aspekti peaks seletuskirja mõjuanalüüsis kõnetama. Et kutse- ja oskuste register peaks täielik ja hõlmama kõiki omandatud kutseid, ootame siinkohal HTM-i ettepanekuid sammudeks varem omandatud kutsete lisamiseks kutse- ja oskuste registrisse.

Selgitame.
Seletuskirjas on toodud näited seadustest, mille alusel on kehtestatud eriseadustega kvalifikatsiooninõuded ning vastavad registrid, sh tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Ei ole põhjendatud eriseaduste nimetamine eelnõus ning kõigi kutsealade nimetamine seletuskirjas, mis on nimetatud vastavas eriseaduses.
Nõustume, et seletuskirjas esitatud üldistus, mille kohaselt kutseseadus ei kohaldu tervishoiutöötajatele, ei ole piisavalt täpne. Kehtiv eriregulatsioon, sh tervishoiuteenuste korraldamise seadus, reguleerib küll registreerimist ja kvalifikatsiooni tunnustamist, kuid ei hõlma kutsesüsteemi tervikuna. Samas on välja toodud tervishoiutöötajate sh üldarstide, õdede, proviisorite ja ämmaemandate õppekava aluseks olevad nõuded reguleeritud lisaks Tartu Ülikooli seadusele Vabariigi Valitsuse määrusega.
Kuna tervishoius töötamise kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kinnitamise aluseks on kanne tervishoiutöötajate registris peame ebaotstarbekaks topeltkannete tegemist antud õppekavade lõpetajate kohta kutse- ja oskuste registris. Selline lähenemine mitte ei vähenda, vaid suurendab administratiivset halduskoormust.
Sotsiaalministeerium
Tervishoiu eksperdikogu roll
Eelnõu § 2 p 22 ja § 3. Valdkondlikel eksperdikogudel on eelnõu kohaselt oluline roll kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kujundamisel ning tööjõuvajaduse analüüsi tulemuste hindamisel. Tervishoid on eraldi kutsetegevuse valdkond ning moodustatakse tervishoiu eksperdikogu. Eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas tagatakse Sotsiaalministeeriumi kui valdkonnavastutaja sisuline roll ning arvestatakse olemasolevaid pädevus- ja kvaliteedisüsteeme. See on aga oluline, sest tervishoiu tööjõu planeerimine sõltub tihedalt riiklikust koolitustellimusest, teenuste kättesaadavusest ja erialaseltsidest. Tervishoiu tööjõu planeerimine on otseses seoses teenuse kättesaadavuse ja patsiendiohutusega – siin ei või tekkida normatiivset dubleerimist või vastutuse hajumist.

Vaimse tervise poliitika seisukohalt on oluline, et eksperdikogude koosseis hõlmaks tasakaalustatult tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, hariduse ja psühhosotsiaalse valdkonna esindajaid. Sellisel juhul on võimalik käsitleda vaimse tervise teenuseid tervikliku süsteemina, mis ühendab ennetuse, varajase sekkumise, ravi ja spetsialiseeritud abi.
Palume täpsustada tervishoiu eksperdikogu ja Sotsiaalministeeriumi rollijaotus ning koostoime tervishoiu valdkondlike regulatsioonide ja kvaliteedistruktuuridega
Selgitame.
Valdkondlike eksperdikogude moodustamine täpsustatakse rakendusakti koostamisel. Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 1 on ette nähtud riigi esindajate osalus valdkondlikus eksperdikogus. Seeläbi on tagatud kindlus, et kaasatakse ministeeriumid ja valdkonna riigiasutused.
Sama paragrahvi lõige 2 seab valdkondliku eksperdikogu eesmärgiks kutsetegevuse valdkonna tööjõunõudluse ja pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja ekspertteadmise koondamise. Ehk valdkondliku eksperdikogu eesmärk on kaasa rääkida oskuste ja tööjõuvajaduse planeerimise protsessis.
Sotsiaalministeerium
Kutse kandja vaade
Eelnõus on inimese perspektiiv jäänud tagaplaanile, sest seletuskiri ei ava kutsesüsteemi väärtust selle kasutaja vaates. Nii kutset kui ka mikrokvalifikatsiooni defineeritakse vaid süsteemi osadena, unustades ära inimese, kes neid omab või taotleb. Seetõttu tuleks üle vaadata §-d 3 ja 6 ning kaaluda neis sisalduvate sätete täiendamist isikuga:
• § 3 lg 2: Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab isikul täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.
• § 3 lg 3: Kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud isiku kompetentsus.
§ 6 lg 1: Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutse andja otsusega tõendatud isiku kompetentsus teatud ametites tegutsemiseks
Selgitame.
Eelnõu §des 3 ja 6 toodud mõisted on sõnastatud õiguslikult korrektselt ning kooskõlas kvalifikatsioonisüsteemi terminoloogiaga. Mõistetes “kompetents”, “kvalifikatsioon” ja “kutse” on tegemist üldsõnaliste õiguskategooriate ja süsteemsete definitsioonidega, mis kirjeldavad kvalifikatsiooni kui nähtust tervikuna. Nende eesmärk ei ole kirjeldada konkreetse isiku olukorda, vaid määratleda normatiivne raamistik, mille alusel hiljem hinnatakse isiku kompetentsust.
Eelnõu teistes sätetes, sealhulgas kutse andmise reeglites ja esmakutse andmist puudutavates peatükkides (nt § 6 lg 4, § 18), on isikupõhisus juba selgelt sätestatud, mistõttu ei teki tõlgenduslikku ebaselgust, kelle kompetentsust hinnatakse. Mõistete juurde “isiku” lisamine ei suurendaks sätte arusaadavust, kuid muudaks definitsioonid ebaühtlaseks ja kitsendavaks, sest mõisted ise peavad kirjeldama kvalifikatsiooni olemust, mitte selle kandjat.
Seletuskiri avab kvalifikatsiooni olemuse ja süsteemi eesmärgi juba piisavalt ning inimese roll kutse ja oskuste süsteemis tuleb esile eelnõu rakenduslikes sätetes, kus hinnatakse just isiku kompetentsuse vastavust normidele. Seetõttu ei ole täiendused vajalikud.
Sotsiaalministeerium
Kutsestandardi koostamise tingimuslikkus
Eelnõu § 7 lg 2 sätestab, et „Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.”

Sätte kohaselt koostatakse kutsestandard edaspidi vaid siis, kui kutse omamine on õigusaktidega nõutud. Kuigi see aitab vähendada ülereguleerimist, võib see kaasa tuua olukorra, kus ennetus- ja kogukonnatöö rollid kujunevad välja ilma ühtsete standarditeta. See omakorda tekitab kvaliteedierinevusi nii piirkondade kui ka tööandjate vahel. Lisaks on teenuse kasutajal edaspidi raskem spetsialisti pädevust hinnata, sest praegu kasutatakse selle kontrollimiseks aktiivselt Kutsekoja kutseregistrit. Alternatiivina pakutakse küll välja kompetentsiprofiilide loomist, kuid sellega ei kaasne registrit inimestest, kes neile nõuetele tegelikult vastavad. Palume kaaluda võimalust, et kutsestandardit võib koostada ka avaliku huvi ja teenuse kvaliteedi tagamise eesmärgil, isegi kui kutse omamine ei ole formaalselt, st regulatiivselt kohustuslik.
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust on täiendatud, arvestades ettepanekut , et oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.

Sotsiaalministeerium
Mikrokvalifikatsioonid
Eelnõu võimaldab kutsestandardites ja kompetentsiprofiilides eristada mikrokvalifikatsioone. Toetame seda, sest see loob paindlikud võimalused täiendusõppeks ning võimaldab spetsialistidel omandada lisapädevusi. Vaimse tervise valdkonnas võib see toetada näiteks esmatasandi töötajate oskuste arendamist või lisanduvate vaimse tervise spetsialistide koolitust, nt väheintensiivse psühholoogilise sekkumise (VIPS) spetsialiste.

Samas kaasneb mikrokvalifikatsioonidega risk, et lühiajalised koolitused võivad tekitada näilise pädevuse olukorras, kus tegelik töö eeldab põhjalikku ettevalmistust ja supervisiooni. Kui rollipiirid muutuvad ebaselgeks, võib see mõjutada teenuste kvaliteeti ja vastutuse jaotust. Seetõttu on oluline selgelt määratleda, millistes rollides on mikrokvalifikatsioon piisav ning millistes valdkondades on vajalik terviklik kvalifikatsioon koos põhjalikuma ettevalmistusega
Arvestatud.
Eelnõu loob võimaluse kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel loodud mikrokvalifikatsiooni õppe arvestamiseks kvalifikatsiooninõuete täitmisel.
Sotsiaalministeerium
Esmakutse
Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt luuakse uus termin esmakutse, mis antakse õppekava lõpetamisel juhul, kui õppekava vastab kompetentsiprofiilile. See tugevdab hariduse ja kutse seost ning võib vähendada dubleerivat hindamist ja korduva eksami tegemist kutse saamiseks. Küll aga jääb arusaamatuks, kas see on võimalik ainult kutseõppeasutustes või ka teiste õppeasutuste puhul? Vaimse tervise valdkonnas tõstatuks küsimus, kuidas sellesse suhestuvad juba olemasolevad õppekavad, nt psühholoogia, kus hetkel puudub psühholoogi kutse tase 6, vaid spetsiifiline kutse tasemel 7 saavutatakse kutseaasta läbimisel (nt kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja jt). Palume seletuskirjas neid aspekte selgitada.
Seletuskirjas lk 13–16 esineb ebaselgust mõistetes „esmakutse ehk koolilõpukutse“, „töömaailma kutse“ ja „kutse“ vahel. Samuti jääb segaseks, kas tulevikus on kutsestandardid kasutusel ainult hindamise alusena ja kompetentsiprofiilid õppekavade alusena või jäävad kutsestandardid ka õppekava aluseks ja milliste kriteeriumite alusel neid otsuseid tehakse. Teeme ettepaneku nende punktide sõnastuse täpsustamiseks nii, et need oleksid üheselt mõistetavad. Seletuskirjas on öeldud, et kutsete süsteemi arusaadavuse huvides eristatakse kahte erinevat kutse liiki – esmakutse ja töömaailma kutse. Samal leheküljel on aga kasutusel kolm erinevat mõistet: esmakutse (kompetentsiprofiilil põhineva õppekava alusel), töömaailma kutse (pärast õpingute lõppu ja töökogemuse omandamist eraldiseisvalt taotletav kutse), kutse (kui õppekava aluseks on kutsestandard). Sellest tulenevalt jääb segaseks, millise kutse saab õppija siis, kui õppekava aluseks on kutsestandard – kas tähtajatu esmakutse? Tähtajatu esmakutse kohta on aga öeldud, et seda saab ainult kompetentsiprofiilil põhineva õppekava alusel.

Kui lk 15 on öeldud, et õppekava aluseks on edaspidi kompetentsiprofiilid, siis lk 16 tuuakse välja, et alati kompetentsiprofiili ei looda. Samas on keeruline topelteituse kaudu mõista, mis on kompetentsiprofiili loomise kriteeriumiteks.

Seletuskirjas lk 14 on öeldud, et koolilõpukutse ehk esmakutse antakse koolilõpetajale edaspidi alati tähtajatult. Sellega seonduvalt tekib riskikoht seoses kvalifikatsiooninõuete sätestamisega õigusaktides. Kui mõne ameti puhul on tarvis kehtestada kutsenõue, siis tuleb õigusakti sõnastamisel läbi mõelda, kas tegu on esmakutse nõudega (tähtajatu) või töömaailma kutse nõudega (tähtajaline) või nende kombinatsiooniga, et õigusaktis sätestatud kvalifikatsiooninõuete puhul ei tekiks mitmeti tõlgendamise võimalust.

Selgitame.
Arvestame märkust ja täpsustame seletuskirja. Selgitame, et eelnõu kohaselt ei anna kutse- ja oskuste registrisse tehtud kanne iseenesest õigust töötada konkreetsel ametil või kutsealal, kui vastav õigus ei tulene eriseadusest. Selgitame ka seda, et kandel kutse- ja oskuste registris on informatiivne, mitte õiguslik iseloom. Õiguse tegutsemiseks annab kutse andmise otsus, mille alusel tehakse kanne kutse- ja oskuste registris.
Tervishoiu reguleeritud kutsealadel tuleneb tegutsemisõigus jätkuvalt valdkondlikest eriseadustest (nt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest) ning kutseseaduse alusel antav esmakutse ega registrikanne seda ei asenda ega muuda.
Samas ei välista eelnõu tervishoiu valdkonnas kutsestandardi või kompetentsiprofiili koostamist ning esmakutse või kutse andmist, kui selleks on tööturu osapoolte vajadus ja see on kooskõlas seaduses sätestatud alustega.
Vastavalt eelnõu § 8 sätestatule koostatakse kompetentsiprofiili õppe- ja koolituskavade alusena. Kompetentsiprofiilide koostamiseks ettepaneku tegemise ülesanne on vastavalt §-le 12 valdkondlikul eksperdikogul ning nende koostamist juhib ning kehtestab vastavalt §-le 10 kutseasutus. Kutseasutusel on kompetentsiprofiilide kehtestamisel kohustus arvestada valdkondliku eksperdikogu eksperthinnangut.
Eelnõu kohaselt (§ 6 lg 4; § 15 lg 1) võib esmakutse andjaks olla nii kutseõppeasutus kui ka kõrgkool, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kompetentsiprofiilile. Seletuskirja on täpsustatud läbivalt kaustades mõistet „esmakutse“.
Siseministeerium
Kõrgkool kui kutse andja ja esmakutse andja (§ 13 ja § 16)
Eelnõu kohaselt on kõrgkoolil võimalus saada § 13 lõike 5 alusel kutse andja õigus ning lisaks on kõrgkoolil (õppeasutusel) võimalik saada esmakutse andja õigus (§ 15 lg 1). Esmakutse andjale on § 16 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud mitmed lihtsustused, kuid kõrgkoolile kui kutse andjale, kelle tasemeõppekava vastab kutsestandardile, erisusi ette nähtud ei ole.
Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks selgemalt avatud:
• kuidas suhestub kõrgkooli roll kutse andjana ja esmakutse andjana;
• millist lisaväärtust nähakse § 13 lõike 5 erisusega võrreldes üldise esmakutse andja regulatsiooniga.​
Lisaks teeme ettepaneku kaaluda seaduse tasandil võimalust, et kõrgkoolile, kes on üksnes esmakutse andja (st ei tegutse paralleelselt kui „täismahus“ kutse andja samadele kutsetele), laienevad § 16 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud lihtsustused samadel alustel teiste esmakutse andjatega. See aitaks tulevikus vältida olukorda, kus kõrgkool satub rangema regulatsiooni alla ainult seetõttu, et annab tasemeõppekava alusel esmakutset, kuid ei soovi ega pea olema laiemas mõttes kutse andja.
​
Võimalik uus sõnastus § 16 lõike 2 täiendamiseks:
„(2) Esmakutse andjale ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud kutse andja õiguse saanud kõrgkoolile kohaldatakse järgmisi erisusi:
Võimalik uus sõnastus § 16 lõikele 2 ja 3:
(2) Esmakutseandjaks olev õppeasutus ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud kõrgkool täidavad esmakutse ja kutse andjana järgmisi ülesandeid: 1) hindamisjuhendite ja teiste esmakutse ja kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja kehtestamine;
2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas, kaasates valdkonna tööandjaid;
3) esmakutse ja kutse andmine;
4)esmakutse ja kutse andmisega seonduvate andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja oskuste registrisse kandmiseks.
(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse ja kutse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse §-des 19, 20 lõikes 2, 21 ja 22 sätestatut
Selgitame.
Eelnõu kohaselt ei eristata eraldi esmakutse andjat kui iseseisvat staatust, vaid esmakutse andmine on kutse andja õiguse erivorm. See tähendab, et kutse andmise õigus antakse § 13 alusel ning §-s 15 sätestatud esmakutse andmise õigus on selle õiguse spetsiifiline teostamise viis, mis on seotud õppekava lõpetamisega.

§13 lõige 5 alusel saab kõrgkool kutse andja õiguse ilma avaliku konkursita, kui tema õppekava vastab kutsestandardile. Tegemist on erandiga kutse andja õiguse andmise menetluses, mitte eraldi staatuse loomisega. Kutsestandardi alusel loob kõrgkool õppekava ning saab kutse andjaks juhtudel, kus õppe järgselt tööturule siirdumisel on eelduseks kutse olemasolu. §13 alusel saab õppeasutus esmakutse andja õiguse juhul kui õppekava vastab kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on täitnud ka muud esmakutse andja tingimused.

Mis puudutab ettepanekut laiendada § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi kõrgkoolile, kes annab esmakutset, siis eelnõu kohaselt kohaldatakse neid erisusi juba kõigile kutse andjatele, kes teostavad esmakutse andmise õigust. Seega ei ole vajalik eraldi regulatsioon kõrgkoolide jaoks.
Tulenevalt eeltoodust ei ole vajalik eelnõud selles osas muuta, kuid täpsustame seletuskirja selgitustega.
Siseministeerium
Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete sõltumatus (§ 21 ja § 22)
Eelnõu § 22 lõike 5 kohaselt kohaldatakse hindamiskomisjoni liikmetele § 21 lõigetes 4 ja 5 kehtestatud nõudeid. Eelnõu § 21 lõige 4 sätestab keelu osaleda hindamisel, kui liige on vahetult seotud ettevalmistava koolituse või väljaõppega, on taotleja tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud või on osalenud hindamiskomisjoni töös. Eelnõu § 21 lõige 5 näeb ette, et kutse andmise korras tuleb kirjeldada erapooletuse ja kvaliteetse hindamise tagamise meetmed juhul, kui lõikes 4 toodud kriteeriume ei ole võimalik täita.

Üldjoontes lahendab § 21 lõige 5 senise kitsaskoha seaduses spetsiifiliste valdkondade jaoks, kus ongi vaid üks tööandja ja üks õppeasutus (nt Päästeamet, Sisekaitseakadeemia), kelle puhul oli ka seniajani murekohaks 1/3 nõude täitmine. Esitatud eelnõus on küll lisatud erisuse loomise võimalus, kuid § 21 ise on sõnastatud oluliselt rangemaks, mille kohaselt ei tohiks hindamiskomisjoni üldse kuuluda kutse taotleja tööandja ega teda koolis ettevalmistanud õppejõud. See tähendab, et meie valdkonnas ei ole võimalik enam ka osaliselt seaduse nõuetele vastata, sest näiteks päästja, päästemeeskonnajuhi ja ka demineerimiskutsete puhul on kutse taotleja ainsaks tööandjaks Eestis Päästeamet ning nii kutsekomisjoni kui hindamiskomisjoni liikmeid ei ole võimalik mujalt kaasata. Loodud on küll erisus, kuid arvestades, et Sisekaitseakadeemia puhul tuleb põhjendada uues versioonis enam mitte osalist, vaid täielikku mitte vastamist seadusele, siis eelistame lahendust, kus saaksime osaliselt vastavuse luua ning põhjendame erandina, miks ei ole seda täielikult võimalik tagada.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku:
• täiendada seletuskirja näidetega sõltumatuse riive vähendamise meetmetest;
• ning kaaluda seaduse tasandil 1/3 põhimõtte säilitamist, mis annaks selge aluse tööandjate ja koolitajate osalemisele.
•
Võimalik uus sõnastus § 21 lõike 4 muutmiseks (1/3 põhimõte):
„(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel ega kutse andmise otsustamisel, kui:
1. ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega, v.a juhul, kui selliste liikmete osakaal kutsekomisjoni koosseisus ei ületa ühte kolmandikku ning on rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed;
2. ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest, v.a juhul, kui selliste liikmete osakaal kutsekomisjoni koosseisus ei ületa ühte kolmandikku ning on rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed;
3. ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.“
• Lisaks, arvestades tasemeõppe eripära (praktikajuhendaja on ühtlasi koolitaja, kes paratamatult osaleb hindamises), teeme ettepaneku lisada tasemeõppe kohta erisäte:
•
Võimalik uus lõige § 21-s:
„(4^1) Tasemeõppekava raames toimuvas kompetentsuse hindamises võib hindamiskomisjoni või kutsekomisjoni liikmena osaleda tasemeõppekava õppejõud või praktikajuhendaja tingimusel, et on tagatud erapooletus ning rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed.“
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust on muudetud nii, et on tagatud hindamiskomisjoni liikmetel sarnaselt kutsekomisjoniga võimalus kirjeldada sõltumatuse tagamise meetmed kutse andmise korras, et oleks tagatud sisekaitse ja riigikaitse vajadustest tulenevatel erandjuhtudel komisjonide moodustamine.

Siseministeerium
Esmakutse andja hindamiskomisjoni liikme sõltumatuse meetmete dokument (§ 22 lõige 5)
Eelnõu § 16 lõike 3 järgi ei kohaldata õppeasutusele esmakutse andmisel paragrahvi 16 lõikes 1, §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut. Teisisõnu ei moodusta esmakutse andjaks olev õppeasutus kutsekomisjoni ega kehtesta kutse andmise korda, mis peaks reguleerima muuhulgas hindamiskomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid. Eelnõu § 22 lg 5 järgi kohalduvad aga hindamiskomisjoni liikmetele § 21 lg 4 ja 5 nõuded ehk samad sõltumatuse ja pädevuse nõuded, mis kutsekomisjoni liikmele. Eelnõu § 21 lg 5 järgi peavad kutse andmise korras olema kirjeldatud erapooletu ja kvaliteetse hindamise tagamise meetmeid.

Kuivõrd esmakutse andjana tegutseval õppeasutusel ei ole § 16 lõike 2 järgi kutse andmise korda ning hindamiskomisjoni ülesanded seostuvad analoogselt kutsekomisjonile ennekõike kutse andjaga, teeme tõlgendusküsimuste vältimiseks ettepaneku täiendada eelnõu § 16 lg-t 3 ning lisada kohaldamisele mittekuuluvate sätete loetellu ka viide §-ile 22.

Juhul, kui hindamiskomisjon tuleb moodustada ka esmakutse andjal (st § 22 on mõeldud kohalduma), siis palume täpsustada, millises dokumendis esmakutse andja vastavad meetmed ette näeb, viidates § 16 lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendile.
Selgitame.
Esmakutse andmisel kohaldatakse vastavaid haridusstandardeid ning neist tulenevaid nõudeid õpiväljundite saavutamise hindamisel. Esmakutse andmise lihtsustatud kord õppeasutustele vähendab dubleerimist ja võimaldab kutse omandamist juba õppeprotsessi käigus, toetades elukestva õppe põhimõtteid ja tööjõu kiirendatud siirdumist tööturule. Esmakutse andmisel on õppeasutusel kutse andjana vastavalt eelnõu § 16 lõike 2 punktile 2 kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid. Samas ei näe seadus ette, et tööandjate kaasamine peab toimuma ühe komplekseksamina õppe lõpus.
Siseministeerium
Esmakutse elektrooniline kutseeksam ja infosüsteem (§ 16 lõige 4)
Eelnõu § 16 lõike 4 kohaselt viib kutseõppeasutus esmakutse andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami läbi riiklikus eksamite hindamissüsteemis. Peame sellist sõnastust liiga piiravaks, arvestades, et mitmel õppeasutusel on juba kasutusel või arendamisel oma elektroonilised eksamisüsteemid, mis vastavad andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele. Teeme ettepaneku sõnastust avardada nii, et riiklik eksamite hindamissüsteem on üks võimalik lahendus, kuid mitte ainus:

Võimalik uus sõnastus § 16 lõikele 4:
„(4) Kutseõppeasutus viib esmakutse andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami läbi riiklikus eksamite hindamissüsteemis või muus kutseõppeasutuse või kutse andja poolt kasutatavas elektroonilises hindamissüsteemis, mis vastab kutseseaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele.“
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust on muudetud nii, et ka esmakutse andmisel kohaldatakse sätet, mille alusel elektroonilise kutseeksami läbiviimisel saab kasutada, kas riiklikku eksamite hindamissüsteemi või muud andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele vastavat elektroonilist hindamissüsteemi.
Siseministeerium
Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilaste kulud (§ 26 lõige 5)
Eelnõu § 26 lõike 5 kohaselt ei kohaldata § 26 sätteid sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmisel. Praktikas katab nende õppurite kutse andmise kulud riik, sisekaitselise õppeasutuse puhul Siseministeerium, haridusvaldkonnas üldjuhul HTM-i baasrahastuse kaudu, kuid praegune sõnastus ei ava seda loogikat lugejale üheselt.
Teeme kaks võimalikku ettepanekut:
• Variant A: erisuse väljajätmine seadusest
„§ 26 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.“
Sellisel juhul selgitada seletuskirjas, et sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasemeõppe kutse andmise kulud katab Siseministeerium oma eelarvest.
• Variant B: volitusnormi ja riigipoolse katmise sätestamine
„(5) Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilasele kutse andmise kulud katab riik Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi eelarvest vastavalt kooli alluvusele. Vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsustava korra, kuidas kulud kaetakse ja millistel tingimustel võib kulude katmisel rakendada soodustusi või erandeid.“
Palume eelnõu koostajatel valida siinkohal sobivam lahendus; meie hinnangul on Variant A normitehniliselt lihtsam, samas kui Variant B annab selgema volitusnormi kulude katmise detailsuse reguleerimiseks.

Lisaks on eelnõu rakendusaktis rahvastikuregistriga seoses sätteid, mille osas palume seaduseelnõu koostajatel määruse eelnõu kindlasti ka Siseministeeriumile kooskõlastamisele saata. See on oluline seetõttu, et regulatsiooni puhul oleks lahendatavad ka need olukorrad, kus ainult rahvastikuregistri päring ei pruugi tulemusi anda (nt kui inimesel ei ole isikukoodi).
Selgitame.
Eelnõus käsitletakse vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu eraldatavat rahastust kutseõppe tasemeõppe lõpus toimuvate kutseeksamite eest tasumiseks kooskõlas määrusega „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad“.
Lisame seletuskirja, et sisekaitselise õppeasutuse puhul tagab õppe rahastuse ning selles sisalduva kutse andmise kulude katmise Siseministeerium.



Arvamuse andja
Arvamus/ettepanek
Arvamuse/ettepanekuga arvestamine või mittearvestamine ning selle põhjendus ja selgitus
Statistikaamet
Statistikaameti vaatest hetkel täiendavaid kommentaare ega küsimusi pole.
Võtame teadmiseks.
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit nõustub esitatud kutseseaduse eelnõuga ja täiendavad ettepanekud meil puuduvad.
Võtame teadmiseks.
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse (EVS)
Kommentaar puudutab eelnõu seletuskirja lisas 1 olevat rakendusakti kavandit „Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord“. Kavandi §-de 3 ja 16 kohaselt peab kutseasutus kutsestandardi kavandi koostamisel tuginema muuhulgas ka rahvusvahelistele standarditele.
Kuna ei ole aru saada, kas mõeldud on rahvusvahelisi kutseharidust puudutavaid standardeid või rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide (ISO, IEC) vastuvõetud standardeid, siis juhime tähelepanu, et kui tegemist on standardimisorganisatsiooni poolt vastuvõetud standarditega, on toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt lubatud tehnilises normis standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel.
Kui viidatud alus puudub, tuleks  standardi kohustusliku järgimisega seotud nõue sõnastada soovituslikult või kaaluda selle välja jätmist. Võimalikud näited soovitusliku sõnastuse kasutamisel:  soovitatavalt asjakohastele standarditele, võimalusel asjakohastele standarditele vm sobiv sõnastus.
EVS oleks tänulik ka tagasiside (aadressile [email protected]) eest, kui viidatud sätetes on rahvusvaheliste standardite puhul siiski silmas peetud üksnes kutseharidust puudutavaid standardeid, siis on edaspidi teada, et tegu ei ole standardimisorganisatsioonide standarditega (ISO, IEC, EN või neid üle võtvad Eesti standardid).
Arvestatud.
Määruse kontekstis on mõeldud kutse- ja kõrgharidust ning kutsealast tegevust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid, mitte standardimisorganisatsioonide standardeid.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 7 Kutsestandard
Eelnõu § 7 kohaselt koostatakse kutsestandard üksnes juhul, kui kutse omamine on tööturule ligipääsu või kutsealaste hüvede eelduseks.
EMTL ei toeta kutsestandardite sellist piiritlemist. Mööbli- ja puidutöötlemise erialad ei ole seadusega reguleeritud, kuid kutsestandard täidab sektoris kvaliteediraamistiku, tasemekirjelduse ja rahvusvahelise võrreldavuse funktsiooni. Kutsestandardi kadumine reguleerimata, kuid majanduslikult olulistes tööstusvaldkondades vähendaks erialade professionaalset staatust, kahjustaks noorte huvi tootmiserialade vastu ning nõrgestaks sektori konkurentsivõimet nii sise- kui välisturgudel.
EMTL teeb ettepaneku täiendada sätet nii, et kutsestandardit oleks võimalik koostada ka majanduslikult olulistes, kuid reguleerimata kutsetegevuse valdkondades, kui tööandjate või valdkondlike organisatsioonide hinnangul on see vajalik kutsealase kvaliteedi, rahvusvahelise võrreldavuse või tööturu läbipaistvuse tagamiseks.
Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 8 Kompetentsiprofiil
Eelnõu § 8 näeb ette, et õppekavade aluseks saab kompetentsiprofiil, mis koostatakse koostöös tööandjatega.
EMTL toetab kompetentsiprofiilide kasutuselevõttu, kuna see võimaldab paindlikumalt reageerida tööturu muutustele ning arvestada kiiresti arenevaid tootmistehnoloogiaid, sealhulgas CNC-tehnoloogiat ja digitaliseerimist. Samas ei tohi kompetentsiprofiil asendada kutsestandardit ilma võrdväärse kvaliteediraamistikuta.
Peame vajalikuks sätestada seaduses tööandjate ja erialaliitude kohustuslik ning sisuline esindatus kompetentsiprofiilide koostamisel.

Selgitame.
Eelnõu kohaselt koostatakse kompetentsiprofiilid koostöös töömaailma esindajatega ning nende väljatöötamisel kasutatakse valdkondlike eksperdikogude sisendit. Valdkondlikud eksperdikogud koosnevad tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest, mis tagab tööandjate ja erialaliitude sisulise kaasamise kompetentsiprofiilide väljatöötamisse.

Tööandjate ja erialaliitude osalemine kompetentsiprofiilide koostamisel on tagatud süsteemi ülesehituse kaudu ning seetõttu ei peeta vajalikuks täiendava esindatuskohustuse sätestamist seaduse tasandil. Täpsemad koostamise põhimõtted ja metoodika kehtestatakse rakendustasandil.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 12 Valdkondlik eksperdikogu
Eelnõu § 12 kohaselt asendatakse kutsenõukogud valdkondlike eksperdikogudega.
EMTL toetab süsteemi lihtsustamist ja dubleerimise vähendamist, kuid tööandjate ja erialaliitude tugev ning selgelt sätestatud esindatus peab olema tagatud. Valdkondliku tootmiskompetentsi nõrgenemine kahjustaks oskuste kirjeldamise kvaliteeti ning vähendaks süsteemi praktilist väärtust tööandjate jaoks.
Selgitame.
Eelnõu kohaselt moodustatakse valdkondlikud eksperdikogud tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest.
Selline koosseis tagab tööandjate ja erialaliitude osaluse valdkonna kompetentsusnõuete kujundamises ning tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimises. Täpsem koosseisu kujundamine jäetakse paindlikkuse tagamiseks rakendustasandile.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 18 Esmakutse andmine
Eelnõu § 18 kohaselt annab õppeasutus tasemeõppe lõpetamisel esmakutse ning üldreeglina ei toimu enam tööandjate eraldi kutseeksamit.
EMTL ei toeta tööandjate rolli vähenemist tootmiserialade hindamisel. Mööbli- ja puidutöötlemise erialadel on praktiline oskus keskse tähtsusega ning kompetentsuse hindamine peab toimuma reaalse töö- või tootmiskeskkonna tingimustes tööandjate osalusel.
Peame vajalikuks sätestada võimalus või kohustus tööandjate osalusega praktiliseks hindamiseks tootmiserialadel, et tagada lõpetajate vastavus tööturu tegelikele ootustele
Selgitame.
Eelnõu eesmärk on vähendada dubleerivat hindamist ning siduda kutseõppe lõpetamine selgemalt töömaailmas vajalike kompetentsidega. Eelnõu kohaselt peab õppeasutus esmakutse andmisel hindama õppija kompetentsust sobilikus õppe- või töökeskkonnas ning kaasama hindamisse valdkonna tööandjaid. Seega säilib tööandjate roll ka edaspidi kompetentsuse hindamisel ja nende osalus on jätkuvalt ette nähtud õppe lõpphindamise protsessis.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 24 Kutse andmise otsuse peatamine
Eelnõu § 24 näeb ette kutse andmise otsuse peatamise võimaluse.
EMTL toetab seda sätet, kuna see tugevdab süsteemi usaldusväärsust ning aitab tagada, et kutse vastab tegelikule kompetentsusele.
Teadmiseks võetud.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 25 Kutse taotlemise kulud ja riigilõiv
Eelnõu § 25 kohaselt on kutse taotlemise tasu kulupõhine ning riigilõiv suureneb.
Toetame läbipaistvuse ja kulupõhisuse põhimõtet, kuid palume hinnata riigilõivu tõusu mõju väiksematele erialaliitudele ja sektoriorganisatsioonidele, et vältida nende osalusvõime vähenemist kutsesüsteemis ja tööandjate esindatuse koondumist üksikute suuremate osapoolte kätte.
Arvestatud.
Võttes arvesse mitmetelt partneritelt saadud tagasisidet ning välja toodud riske jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine, et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

§ 36 Üleminekusätted
Eelnõu § 36 kohaselt kehtivad kutsestandardid kuni 31.12.2028.
Üleminekuperiood on vajalik, kuid oluline on tagada selge kommunikatsioon ja praktilised juhised sektoritele, et vältida ebakindlust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tagada sujuv üleminek.
Teadmiseks võetud.
Oleme eelnõus täpsustanud üleminekuperioodi, mille jooksul kehtivad olemasolevad kutsestandardid kuni 31. augustini 2029. Üleminekuperioodi eesmärk on tagada kutsesüsteemi muudatuste järkjärguline rakendamine ning anda sektoritele ja õppeasutustele piisav aeg uue süsteemiga kohanemiseks.
Eesti Mööblitootjate Liit (EMTL)

Põhimõtteline seisukoht sektori vaates
Soovime rõhutada põhimõttelist küsimust. Eesti mööbli- ja puidutööstus ei ole hobiharidus ega huvitegevus, vaid ekspordile suunatud ja tehnoloogiliselt arenev tööstussektor, millel on oluline roll Eesti majanduses ja regionaalses tööhõives.
Kutsestandardite piiramine üksnes reguleeritud kutsealadele võib viia olukorrani, kus tootmiserialade professionaalne raamistik nõrgeneb ning neid käsitletakse mitte-strateegiliste oskustena. Selline käsitlus ei kajasta sektori tegelikku majanduslikku kaalu ega arengupotentsiaali.
Peame vältimatuks, et mööbli- ja puidutöötlemise erialasid käsitletakse tööstuslike ja majanduslikult oluliste valdkondadena ning nende professionaalne kompetentsiraamistik säiliks.
Kokkuvõte
Eesti Mööblitootjate Liit toetab kutsesüsteemi ajakohastamist ja hariduse ning töömaailma tugevamat lõimimist. Reform peab toimuma viisil, mis säilitab tööandjate sisulise rolli, võimaldab kutsestandardite kasutamist majanduslikult olulistes reguleerimata sektorites.
Teadmiseks võetud.
Riigi Infosüsteemide Amet
Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse senine kutseregister kutse- ja oskuste registriks. Kutseregister on riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA) registreeritud. Palume Haridus- ja teadusministeeriumil enne andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist registri tehniline dokumentatsioon (sh andmete koosseis) avaliku teabe seaduses ja Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud korras kooskõlastada RIHAs.
Arvestatud.
Ajakohastame RIHA portaali kirje.
Riigi Infosüsteemide Amet
Kehtiv kutseregistri põhimäärus sätestab, et isikuandmeid isikule antud kutse kohta säilitatakse kolme aasta möödumiseni isiku surmast. Kutseseaduse eelnõu § 28 lõike 6 kohaselt säilitatakse kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu kui kaua säilitatakse kuni registri laiendamiseni kogutud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid. Palume eelnõud ja/või seletuskirja selles osas täiendada. Seejuures tekib ka küsimus, et miks soovite rakendada 10 aastast aegumispõhimõtet ja mitte tavapärast 3 aastat? Soovitame selle üle vaadata ja vajadusel korrigeerida tähtaega lühemaks, sest 10 aastat on väga pikk aeg.
Osaliselt arvestatud.
Seletuskirja täiendatud varasemalt registris olevate andmete säilitustähtaja osas. Kui kutset puudutavad isikuandmed on seaduse jõustumise ajal juba senises kutseregistris, siis hakkab ka neile kehtima säilitustähtaeg 10 aastat isiku surmast arvates.

Lühema säilitustähtaja ettepanekut ei ole arvestatud. Seletuskirjas on põhjendatud säilitustähtaja pikkus.
Riigi Infosüsteemide Amet
Seaduse eelnõu lisas 1 esitatud kutse- ja oskuste registri põhimääruse kavandi (edaspidi põhimäärus kavand) § 3 kohaselt peetakse registrit ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. Selgitame, et kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduses oli sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses ka registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kuigi praktikas kirjeldatakse andmekogu eri tasandeid kehtivates põhimäärustes ka praegu, jääb sageli selgusetuks, mida andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad. Teeme ettepaneku kõnealune säte eemaldada.
Teadmiseks võetud.
Arvestame ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.
Riigi Infosüsteemide Amet
Põhimääruse kavandi § 4 punkti 1 kohaselt kuuluvad registri koosseisu „§-des 6–9 nimetatud andmete kogud digitaalkujul“. Registrisse kantavad andmed on aga kirjeldatud §-des 6-11.
Teadmiseks võetud.
Arvestame ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.
Riigi Infosüsteemide Amet
Kavandi § 5 kohaselt kantakse registrisse andmed ka kutsetunnistuste kohta. Kutseseaduse eelnõu § 28 lõike 1 järgi aga kutsetunnistuste kohta teavet kutse- ja oskuste registrisse ei kanta. Palume vastuolu kõrvaldada. Ühtlasi jääb arusaamatuks mis saab registri laiendamisel kutseregistrisse kantud kutsetunnistustest ja nende lisadest. Palume eelnõud ja/või seletuskirja selles osas täiendada.

Selgitame.
Uues süsteemis uusi kutsetunnistusi enam välja ei anta. Registrisse kantakse üksnes varasemast kutseregistrist üle toodavad olemasolevad andmed kutsetunnistuste ja nende lisade kohta, et tagada andmete järjepidevus, varasemate dokumentide kontrollitavus ning õigusselgus.
Seega ei ole eesmärk luua uut õiguslikku alust kutsetunnistuste edaspidiseks registrisse kandmiseks, vaid säilitada ja teha kättesaadavaks kehtivas süsteemis juba olemas olev teave.
Seletuskirja täiendatud, et registrisse jäävate varasemate andmete staatus oleks selgemalt väljendatud.
Riigi Infosüsteemide Amet
Põhimääruse kavandi § 19 lõike 2 puhul jääb häguseks andmete väljastamise piir. Selle sätte kohaselt saaks igaüks sõlmida vastutava töötlejaga lepingu, mille alusel siis andmeid väljastama hakataks. Soovitame seda normi täpsustada, sest sellest ei selgu millistele adressaatidele, mis eesmärgil, mis mahus, mis turvameetmetel andmed väljastatakse. Vastasel juhul jääb lepingupõhine väljastamine avatud väravaks, eriti kui registrit kasutatakse ka poliitika kujundamiseks ja uuringuteks.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.
Riigi Infosüsteemide Amet
Kavandi § 20 paistab olevat justkui logimise regulatsioon, kuid see on liiga napp. Andmekaitse ja infoturbe mõttes tuleks lisada logimise regulatsiooni vähemalt:
a. Toimingu liik eristatult, et kas logitakse vaatamine, sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine;
b. Milliste andmete või andmesubjekti kohta toiming tehti;
c. Kellele andmeid väljastati;
d. Logide säilitustähtaeg;
e. Logidele juurdepääsu kord.
Väga hea oleks, kui seal oleks kohe juures ka millisel õiguslikul alusel andmed väljastati.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.
Riigi Infosüsteemide Amet
Põhimääruse kavandi § 21 kohaselt lähtutakse registrisse kantud andmete ja registri volitatud töötlejale esitatud dokumentide arhiveerimisel ja säilitamisel „arhiiviseadusest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud korrast“. Soovitame sellise sisutühja sätte kavandist eemaldada, sest arhiiviseadus ei anna säilitustähtaegu. Konkreetsed säilitustähtajad tuleb sätestada põhimääruses, lähtudes andmete kasutamise eesmärgist, selmet viidata nt asutuse dokumentide liigitusskeemile, millest vaid eriteadmiste omamisel leiaks säilitamise ajad. IKÜM art 13 ja 14 kohaselt tuleb andmete säilitamise aeg andmesubjektile teatavaks teha. Kui seda põhimääruses või seaduses kirjas pole, tuleb 1 kuu jooksul andmete saamisest andmesubjekti teavitada.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 10 lõige2näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut. Märgime, et kui kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik töötleb ka isikuandmeid, peab lisaks halduskoostöö lepingule sõlmima mh IKÜM artiklile 28 vastava andmetöötluslepingu.
Teadmiseks võetud.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud haldusleping, täidab eraõiguslik juriidiline isik käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmisel täidesaatva riigivõimu ülesandeid isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses. Seletuskirjas on välja toodud, et lõikes 4 täpsustatakse, et kutseasutus on täidesaatva riigivõimu kandja isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses ka juhul, kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitudhaldusleping. See on vajalik, et võimaldada kutseasutusel seaduslikult töödelda andmeid tööjõu-ja oskuste prognoosi ning muude riiklike uuringute läbiviimisel, samuti volitada sellist andmetöötlust halduslepingu kaudu. Kuna Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et kutseseaduses sätestatud ülesannete täitmisel ei teosta HTM täidesaatvat riigivõimu, on antud lõike lisamine vajalik, et kutseseaduses toodud kutseasutuse ülesandeid oleks võimalik halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule edasi volitada, sh anda volitust andmete töötlemiseks IKS§ 6 alusel uuringute tegemiseks.
Juhime tähelepanu, et kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antakse seaduse või halduslepinguga täitmiseks mingi avaliku võimu ülesanne, ei muuda see eraõiguslikku juriidilist isikut täidesaatva riigivõimu asutuseks. Täidesaatva riigivõimu pädevust nö valitsemise funktsioonis, kuhu kuulub poliitika kujundamine, ei saa eraõiguslikule juriidilisele isikule üle anda. Halduslepinguga saab üle anda mingi haldusülesandme täitmise(vt PS § 86 kommentaaride punktid 4 ja 9-13).Seda enam ei muuda nimetatud säte kutseasutust ennast täidesaatva riigivõimu asutuseks. Seega kui viidatudlõige räägib sellest, et volitatuderaõiguslikule juriidilisele isikule peaks kehtima IKS § 6 lõige5, ei paranda olukorda, et ka kutseasutusele IKS § 6 lõige 5 ei kehti. Oleme selle kohta juba selgitusi andnud 06.02.2025 taotluse läbi vaatama jätmises nr 2.2.-1/25/24-4ja 03.12.2024 otsuses nr 2.2.-1/24/24-2, sarnast seisukohta on avaldanud ka Justiits-ja Digiministeeriumi 22.01.2024 vastuseselgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2.
Selgitame.
Eelnõus sätte sõnastust täpsustatud, samuti seletuskirja. Eelnõu § 10 lg 4 sõnastus ei muuda eraõiguslikku juriidilist isikut täidesaatva riigivõimu asutuseks ega anna talle poliitika kujundamise pädevust. Säte selgitab, et halduslepingu alusel volitatud isik võib töödelda isikuandmeid kutseasutusele seadusega pandud avaliku ülesande – tööjõuvajaduste ja oskuste uuringute ning seire tegemine – täitmisel IKS § 6 lg 5 funktsionaalses tähenduses. IKS § 6 lg 5 reguleerib poliitika kujundamise eesmärgil tehtavaid uuringuid kui tegevust, mitte uuringu teostaja organisatsioonilist staatust. Halduslepingu alusel antakse üle üksnes poliitikakujundamise aluseks oleva uuringu läbiviimine kui haldusülesanne; poliitilised otsused ja vastutus uuringu tulemuste kasutamise eest jäävad pädevale riigiasutusele.

Käesoleval ajal menetluses oleva IKS § 6 muutmise eelnõu kohaselt loetakse teadusuuringuks IKS § 6 mõttes ka halduskoostöö seaduse alusel avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tehtud analüüsid ja uuringud. Jälgime eelnõu menetlust ning vajadusel muudame kutseseaduse eelnõus § 10 lg 4 sõnastust, tagamaks kutseseaduse ja IKS § 6 kooskõla.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 14 lõike1 punkt 2 näeb ette, et kutse andjal peab kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon. Seletuskirjas on täpsustatud, et töötaja mõiste hõlmab käesoleva seaduse tähenduses kõiki isikuid, kes osalevad kutse andmise korraldamises ja kompetentsuse hindamises ning kellel on selleks vajalikharidus, väljaõpe ja erialane kogemus, sõltumata nende õigussuhtest kutse andjaga. See võib hõlmata muu hulgas töölepingu, käsunduslepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel tegutsevaid isikuid, samuti vajaduse korral avaliku teenistuse või muu õigussuhte alusel kaasatud isikuid. Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette, et kutse andja peab kutseasutusele tõendama konkreetsete isikutehariduse, väljaõppe ja kogemuste piisavust ehk ise töötlema ja edastama kutseasutusele nende isikute andmeid. Samas eelnõu ei täpsusta, millised andmed tohib nimetatud eesmärgil töödelda. Kui eelnõu näeb ette isikuandmete töötlemise, peab sellest olema selge, kelle andmed töödeldakse, mis ulatuses ja mis tingimustel. Palume eelnõu selles osas täiendada.
Lisaks märgime, et kuigi töödeldavaid isikuandmeid peab vähemalt kategooriate kaupa nimetama seaduses, et sätesta ka eelnõu § 14 lõike 5 alusel kehtestatav rakendusakti kavand nr 5 eelnõu § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute töödeldavate andmete loetelu.
Arvestatud.
Eelnõu §-i 14 on täiendatud lõigetega 6 ja 7 isikuandmete töötlemise regulatsiooniga.
Andmekaitse Inspektsioon (täiendav ettepanek)
Eelnõu §-i 14 on täiendatud lõigetega 6 ja 7 isikuandmete töötlemise regulatsiooniga. Kuigi nimetatud muudatus on väga teretulnud, vajab siiski regulatsioon veel täiendamist. Lõikes 6 on täpsustatud, kelle isikuandmed töödeldakse ja mis eesmärgil, kuid reguleerimata on jäänud isikuandmete liigid. Seletuskirjas on märgitud, et töödeldakse üksnes konkursiteates ja vastavates õigusaktides nõutud andmeid, lähtudes minimaalsuse ja eesmärgikohasuse põhimõtetest. Juhime tähelepanu, et töödeldavaid isikuandmeid peab vähemalt kategooriate kaupa nimetama seaduses. Palume täiendada sätet selliselt, et oleks selge, milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse, nt üldandmed, hariduse andmed jne. Lõige 7 sätestab, et lõikes 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kutse andja valimise avaliku konkursi läbiviimiseks ja tulemuste õiguspärasuse tagamiseks vajaliku aja jooksul. Konkursi võitja andmeid säilitatakse kuni kutse andmise õiguse lõppemiseni, teiste osalejate andmeid aga vaidlustamise tähtaja möödumiseni või haldusmenetluse lõpuni. Märgime, et selline sõnastus ei ole piisavalt selge, kuna tekitab tähtaja määramisel dubleerimist ja ebamäärasust. Esimene lause räägib andmete säilitamisest üldiselt, järgmised aga täpsustavad tähtaegu isikute kategooriate kaupa. Selguse huvides soovitame esimese lause välja jätta ning sõnastada kolmanda lause nii, et säilitamise tähtaega mõjutav sündmus oleks üheselt määratud. Juhime tähelepanu, et haldusmenetluses on võimalik vaidlustamise tähtaja ennistamine. See võib tekitada praktilisi probleeme, kui andmed on vaidlustamise hetkeks juba kustutatud. Palume kaaluda säilitamise tähtaja määramist mõne muu kriteeriumi alusel.
Arvestatud.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 27 sätestab kutse andmise dokumenteerimist ja dokumentide säilitamist. Viidatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud. Juhime tähelepanu, et isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil, mitte kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras. Isikuandmete säilitamise näol on tegemist põhiõiguste riivega ning mida kauem on säilitamine, seda suurem on riive. Säilitustähtaega võib vastava volitusnormi olemasolul asutuse korras täpsustada, aga seaduse tasandil peab olema ette nähtud kõige laiem võimalik raamistik, mida määrusega ületada ei tohi. Oluline on, et andmete säilitustähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed kohe kustutada või anonüümida.
Arvestatud.
Muudetud paragrahviga nähakse ette isikuandmete töötlemise alused kutse andmise ja haldusjärelevalve menetlustes; samuti säilitustähtajad.

Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 27 lõike 2 sisu ja eesmärk on selgusetu. Norm näeb ette, et kutse andmisega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele kohaldatakse arhiiviseaduses sätestatut. Selgitame, et kui dokumendid on loodud avalike ülesannete täitmise raames, on tegemist avaliku teabega, millele kohaldub avaliku teabe seadus (AvTS). Seega pole vaja seaduses täpsustada, et tegemist on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumentidega. Lisaks jääb selgusetuks viide arhiiviseadusele. Seletuskirjas on selle lõike kohta selgitatud, et kutse andmise dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise regulatsioon tagab võimaluse vajadusel teatud olukordades kutse andmise protsessiga seotud dokumentidega tutvumiseks. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on avaliku teabega, siis sellele juurdepääsu tagatakse samuti AvTS-is ettenähtud korra järgi. Palume vaadata kutse andmise dokumenteerimise, dokumentide säilitamise ja dokumentide avalikustamise regulatsiooni üle ning viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega.
Arvestatud.
Muudetud paragrahviga nähakse ette isikuandmete töötlemise alused kutse andmise ja haldusjärelevalve menetlustes.

Andmekaitse Inspektsioon (täiendav ettepanek)
Eelnõu § 27 reguleerib isikuandmete töötlemist kutse andmisel ja haldusjärelevalve tegemisel ning andmete säilitamist. Selgitame, et haldusjärelevalve raames on lubatud töödelda kõiki neid isikuandmeid, mis on kogutud juba vastava ülesande täitmisel. Sellest tulenevalt ei pea järelevalve jaoks töödeldavate andmete koosseisu eraldi seaduses välja tooma. Samuti jääb ebaselgeks § 27 lõike 3 isikuandmete säilitamise regulatsioon. Kui andmete säilitamine on juba reguleeritud muu õigusaktiga (näiteks registri põhimäärusega), ei ole vajalik seda seaduses dubleerivalt sätestada. Kui aga esineb vajadus teatud andmete säilitamist reguleerida seaduse tasandil, soovitame ka siin lähtuda sellistest kriteeriumidest, mille täitmine on objektiivselt ja üheselt tuvastatav. Vaidlustamise tähtaja möödumine või haldusmenetluse lõpp ei ole praktikas alati ette prognoositavad ega seega piisavalt läbipaistvad
Arvestatud.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 28 lõige 6näeb ette, et kutse-ja oskuste registrisse kogutud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Samas näeb eelnõu § 24 ette, et kutse andmise otsuse kehtivuse võib peatada ja kehtetuks tunnistada. Jääb seega selgusetuks, kas andmete säilitamine inimese elu lõppuni on vajalik ka juhul, kui kutse andmise kohta tehtud otsus on kehtetuks tunnistatud. Palume hinnata säilitamise tähtaega eesmärgipärasuse ka otsuse kehtetuks tunnistamise juhtude osas ning lisada vastavad põhjendused seletuskirja.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud andmete säilitamise tähtaja põhjendusega.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu § 28 lõike 7 kohaselt kutsekomisjoni kuulumise isikuandmeid säilitatakse kuni isik kuulub vastavasse kutsekomisjoni. Juhime tähelepanu, et selline sõnastus tähendab, et kohe (mitte paari päeva pärast) kui isik ei kuulu enam kutsekomisjoni, peab tema andmeid kustutama. Palume vaadata üle, kas registri süsteem seda tegelikult ka tehniliselt võimaldab. Kui andmete koheselt kustumime ei ole võimalik alati tagada, soovitame määrata säilitamise tähtaega selliselt, et see arvestaks ka süsteemi tehniliste võimalustega.
Teadmiseks võetud.
Kutsekomisjoni koosseis kinnitatakse kutse andmise korras. Kutse andmise korra kehtestab vastavalt § 10 lõige 3 punktile 7 kutseasutus. Kutse andjal ei ole õigust muuta kutsekomisjoni koosseisu seda kutseandmise korras muutmata ning kutseasutuse heakskiitu sellele otsusele saamata. Kutseasutus on kutse- ja oskuste registri pidaja ning seetõttu liiguvad andmed kutsekomisjoni koosseisu muudatuse kohta koheselt ka kutse- ja oskuste registrisse. Täiendava tähtaja määramine andmete kustutamiseks ei ole seetõttu vajalik.
Andmekaitse Inspektsioon (täiendav ettepanek)
Eelnõu § 28 puudutab kutse- ja oskuste registri regulatsiooni, mille lõikes 9 on sätestatud volitusnorm registri põhimääruse kehtestamiseks. Juhime tähelepanu, et volitusnorm peab sisaldama ministrile antud volituste raamid. Selguse huvides soovitame täiendada § 28 lõiget 9 volitusega määrata registri põhimääruses kindlaks volitatud töötleja ning eemaldada vastav viide lõikest 8. Selline lahendus parandaks normitehnilist selgust ja väldiks regulatsiooni killustatust
Arvestatud.
Andmekaitse Inspektsioon
Kutse-ja oskuste register (rakendusaktide kavand nr 4)
Kavandi § 3 järgi peetakse registrit ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. Selgusetuks jääb, mida on tasandilisuse all silmas peetud. Kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kehtiva avaliku teabe seaduse § 43⁵ aga sellist andmekogu tehnilise ülesehituse detailset sätestamist põhimäärustes ei nõua. Kuigi praktikas kirjeldatakse andmekogu eri tasandeid kehtivates põhimäärustes ka praegu, jääb enamasti selgusetuks, mida andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad. Soovitame kaaluda § 3 vajalikkust ning juhul kui eemaldamist ei peeta vajalikuks, siis vajab selgitamist, mida tasandilisuse all silmas peetakse.
Kavandi § 4 punkti 1 järgi kuuluvad registri koosseisu põhimääruse §-des 6-9 nimetatud andmete kogud digitaalkujul. Samas põhimääruse § 10 järgi kantakse andmekogusse ka kutsekirjelduse andmed ja § 11 järgi kutse andja andmed, mis peaksid samuti kuuluma registri koosseisu. Palume kavandit vastavate andmekoosseisudega täiendada.
Kavandi § 4 punkti 2 järgi kuuluvad registri koosseisu ka arhiveeritud registriandmed, kuid ebaselgeks jääb, mida arhiiv sisuliselt tähendab ning mida täpsemalt on arhiveeritud registriandmete puhul silmas peetud. Põhimäärusest ei nähtu, millal muutuvad registri andmed arhiivseks, kellel ja millistel tingimustel on juurdepääs jms. Seega palume kas põhimääruse kavandit täiendada arhiveerimist puudutavate sätetega või siis arhiivi puudutavad sätted põhimääruse kavandist eemaldada.
Samuti jääb ebaselgeks kavandi § 21 esimene lause, mille kohaselt lähtutakse registrisse kantud andmete arhiveerimisel ja säilitamisel arhiiviseadusest. Antud juhul ei ole tegemist arhiiviväärtusliku andmekoguga, mistõttu jääb selgusetuks, mida on silmas peetud. Sama puudutab ka § 21 kahte järgmist lauset, mis peaksid reguleerima isikuandmete säilitamist. Nende järgi säilitatakse §-s 8 nimetatud isikuandmeid isikule antud kutse kohta 10 aastat alates isiku surmast ning muid isikuandmeid säilitatakse nende kehtivuse lõpuni. Märgime, et kavandi § 8 annab loetelu kompetentsiprofiilide kohta registrisse kantavatest andmetest ja ei sisalda isikuandmeid. Lisaks ei nähtu kavandist, kui kaua andmekogus tegelikult andmeid säilitatakse. Seega vajab andmekogu põhimääruse kavad kindlasti täiendamist andmete säilitamist puudutavas osas.
Kavandi § 6 punkti 3 järgi kuulub andmekoosseisu ka eksperdikogu institutsionaalne koosseis, kuid põhimäärusest ei nähtu, milliseid andmeid koosseisu kohta andmekogusse kogutakse. Oleme andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Sealjuures peab loetelust selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Samuti on Justiits-ja Digiministeerium eelnõude koostamise juhises selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada lisana) –nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Palume põhimääruse kavandit selles osas täiendada.
Kavandi § 18 lõike 2 järgi ei ole registrisse kantud isikuandmed avalikud, kui põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Põhimääruses puuduvad sätted, mille kohaselt oleks registrisse kantud andmed avalikud, kuid samas näeb kutseseaduse eelnõu § 28 lõige 5 ette kutsekomisjoni kuuluvate isikute ees-ja perekonnanime ning esindatava organisatsiooni avalikustamise. Lisaks on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et kutse taotlemisel on isikul võimalus andma nõusolek oma isikuandmete avaldamiseks kutse-ja oskuste registris, Nõusoleku alusel avaldamisele kuuluvad isiku eesnimi ja perekonnanimi ning sünniaeg. /.../ Nende andmete avaldamine vabastab isiku korduvast kvalifikatsiooni tõendamisest. Samas ei nähtu kutseseaduse eelnõust ega ka andmekogu põhimääruse kavandist, millistel tingimustel isikuandmeid avalikustatakse. Palume juurdepääsu puudutavad sätted uuesti üle vaadata ning sõnastada selliselt, et oleks selge, millised andmed on juurdepääsupiiranguga ning millised andmed ja millistel tingimustel kuuluvad avalikustamisele.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekuid põhimääruse eelnõu koostamisel.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala lõige 3 sätestab: (3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav kutsetegevus.
Seletuskiri selgitab, et eelnõu loob õigusselgust: Kehtivas kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks „kutseala“ mõiste. Uue seaduse lõige 3 määratleb kutseala uue mõistena samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevusena, mida võib olla mitu. Nii kuuluvad õpetamise kutseala sisse õpetaja, kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi kutsetegevused. Kutsesüsteemi rakendumise analüüs ja OSKA uuringud on näidanud, et senine kutsealade ja valdkondade määratlus on olnud ebaselge ja killustunud.
Teeme ettepaneku täiendada §5 lõiget 3 järgnevalt:
(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav kutsetegevus. Kutsealad määratleb valdkondlik eksperdikogu lähtudes asjakohastest klassifikaatoritest või valdkondlikest standarditest.
Täiendavaks küsimuseks antud teemal on kas eelnõus kasutatav termin “kutseala” on inglise keeles „profession“ nii nagu kasutatakse rahvusvahelises klassifikaatoris ISCO-08-s?
Osaliselt arvestatud.
Kutseala definitsioon eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 6 Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse sätestab lõikes 4: Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialased kompetentsid.
Oleme seisukohal, et ainult õppeasutuse enda esindajate poolt langetatud otsusest ei piisa vajaliku kompetentsuse tõendamiseks. Kui tööandjate esindajat hindamisprotsessi ja otsustamisse ei kaasata, siis muutub esmakutse sisuliselt kooli lõputunnistuseks mis ei pruugi tööturule tegelikult omandatud kompetentsidest tõest ülevaadet anda.
Teeme ettepaneku täiendada §6 lõiget 4 järgnevalt: Esmakutse on õppeasutuse ja tööandjate ühise otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialased kompetentsid.
Selgitame.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 7 Kutsestandard sätestab lõikes 2: Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.
Kahjuks on antud sätte sisu raskesti mõistetav ja ka seletuskiri ei too selgust kuna on täpselt sama sõnastusega.
Seepärast teeme ettepaneku asendada eelnõu lõige 2 järgmiste uues sõnastuses lõigetega:
(2) Kutsestandard koostatakse juhul kui ilmneb avalikust huvist või ohutusest või tööturu toimivusest või ohust isiku varale tingitud tõendatud vajadus teatud kutsealal või ametialal kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks.
(2)1 Kutsestandard koostatakse ja uuendatakse tööturu algatusel ja tööturu osapooltelt saadud sisendi alusel, et määratleda minimaalne teadmiste, oskuste ja hoiakute lävend kutsealal või ametialal tegutsemiseks.
Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise alused paindlikumalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.
„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isik tööturul osalemine või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste tõendatud vajadus.“
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 10 sätestab lõike 3 punktis 5): kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid.
Siin on probleemiks miks keegi teine peale Kutseasutuse (nt. valdkondlik erialaliit) ei saa kompetentsiprofiilide või kutsestandardite kavandeid ise koostada vaid seda peab igal juhul tegema Kutseasutus kus vajalik valdkondlik ekspertiis tegelikult puudub.
Teeme ettepaneku muuta §10 lõike 5 sõnastust järgnevalt:
kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamise, ning uuendamise korraldamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid.
Mittearvestatud.
Kutseasutus on kohustatud eelnõu järgi arvestama kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel valdkondlike eksperdikogude ettepanekuid ja eksperthinnanguid, et säiliks töömaailma sisuline kaasarääkimine ja sisend tööturul vajalike kompetentsusnõuete kirjeldamisel.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks ja muutmiseks vajabki kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 12 Valdkondlik eksperdikogu sätestab lõikes (3): Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:
1) ettepanekute tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks;
2) eksperthinnangu andmine kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite kavanditele;
VEK teeb eelnõu kohaselt ainult ettepanekuid kompetentsiprofiili ja kutsestandardi koostamiseks ning tegeliku otsuse langetab Kutseasutus. Vastava kutsetegevuse valdkonna ekspertteadmine aga Kutseasutuses puudub ning võib tekkida olukord kus Kutseasutus mingil põhjusel ettepanekuid ei kinnita aga kompetentsiprofiil või kutsestandard on tööandjate hinnangul tegelikult vajalik.
Teeme ettepaneku sõnastada §12(3) järgnevalt:
Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:
1) kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamise ja uuendamise otsustamine;
2) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite kavandite heakskiitmine;
Mittearvestatud.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Selgitame, et VEKile ei saa anda otsustusõigust, sest tegemist on kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.  

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Selline lahendus võimaldab kaasata süsteemi kujundamisse tööandjate, töötajate ja haridusvaldkonna esindajate ekspertiisi, säilitades samal ajal avaliku võimu otsustusvastutuse kutseasutusel.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 12. Valdkondlik eksperdikogu lõige 4 sätestab: Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Selleks, et antud lõige oleks kooskõlas eelnõu §10 lõige 3 punktiga 12 teeme ettepaneku täiendada §12 lõiget 4 järgnevalt:
Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra ning töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et § 12 lõige 4 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse VEK-ide moodustamise alused ja tööpõhimõtted. § 10 lõige 3 punkt 12 käsitleb kutseasutuse ülesannet antud määruse alusel VEK-ide tööd korraldada.
Ettepanekut võetakse arvesse rakendusaktide väljatöötamisel.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 13 Kutse andja lõige 1 sätestab: Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.
Ei saa pidada õigeks kavandatavat olukorda kus ükskõik millises kutsetegevuse valdkonnas (näiteks info-ja kommunikatsioonitehnoloogia) saaks olla kutse andjaks kohalik omavalitsus kes seda vaid soovib omamata tegelikult valdkondlikku pädevust.
Teeme ettepaneku muuta §13 lõiget järgnevalt:
Teeme ettepaneku muuta §13 lõiget järgnevalt:
Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, või õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele
kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.
Arvestatud.
Kutse andja õiguste andmisel täpsustatakse, et kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse. Kohaliku omavalitsuse üksus eemaldatakse võimalike kutse andjate hulgast.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eelnõu § 20 Kutseeksam ja hindamine lõige 1 sätestab: Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.
Tegelikult eelnõu ei näe ette esmakutse andmise alusena kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu kontrollimist kutseeksamina vaid õppeasutus viib läbi §16 lõike 2 punktis 2 kohaselt „kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas kaasates valdkonna tööandjaid“. Ja sellega seonduvalt ei toimu ka §16 lõige 4 kohast „elektroonilist kutseeksamit“.
Seda kinnitab ka seletuskiri korduvalt näiteks punktis 1.1 Sisukokkuvõte: Halduskoormus Eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi. Halduskoormus väheneb mitmel olulisel viisil: (1) kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele kaob dubleeriv kutseeksam ja selle asemele tuleb koolilõpukutse (esmakutse), mille saamiseks pole vaja enam sooritada kutseeksamit senisel kujul;
Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud:
• muuta §20 lõiget 1 järgnevalt: Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.
• Kustutada §16 lõige 4;

Mittearvestatud.
Eelnõu sätestab kaks kutse andmise liiki: esmakutse ja töömaailma kutse. § 20 reguleerib kutseeksamit, mis on aluseks töömaailma kutse andmisel, mitte esmakutse puhul. Seletuskiri kirjeldab selgelt, et esmakutse hindamine toimub õppeprotsessi käigus, rakendades § 16 lõike 2 punktis 2 sätestatud kompetentsuse hindamist sobilikus õppe- või töökeskkonnas kaasates tööandjaid, ning et esmakutse puhul dubleeriv kutseeksam kaob. Seetõttu ei ole põhjendatud § 20 ümber sõnastada, kuna see reguleerib ainult töömaailma kutse andmise menetlust. Samuti ei ole põhjendatud § 16 lõike 4 kustutamine, sest see säte reguleerib elektroonilise eksami läbiviimise võimalust juhtudel, kui hindamine toimub eksamipõhiselt.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Täiendav arvamus rakendusaktide kavandite kohta.
Kuigi hea õigusloome tava nõuab koos eelnõuga ka rakendusaktide kavandeid siis käesoleval juhul saab tõdeda, et tegemist on ennatlikult liiga detailselt ette valmistatud materjaliga mis võib sõltuvalt võimalikest muudatustest eelnõus ja aruteludest osapooltega vajada põhjalikku ümber tegemist.
Toome siin mõned näited:
• Rakendusakti kavand 3 Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisu ja töökorra kinnitamine (antakse Kutseseaduse § 11 lõike 1 alusel). Selles toodud Vabariigi Valitsuse korraldus näeb ette Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisu milles valitsussektori ning tegelike tööandjate esindajate tasakaal ei ole paigas.
• Rakendusakti kavand 7 Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord (antakse Kutseseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 4 alusel) on koostatud väga detailsena ja ei arvesta valdkondlike eksperdikogude väga olulist rolli. Näiteks
• (2) Kirjalik ja põhjendatud ühisettepanek kompetentsiprofiili koostamiseks esitatakse tööandjate ja õppeasutuste poolt kutseasutuse ülesannete täitjale. Siin ei ole asjakohane nõuda ühisettepaneku esitamist kuna tööandjatel võib olla selge arusaam tuleviku ametitest (st. vajadusest vähemalt 4 aasta pärast) mida tuleks suures mahus õpetada kuid õppeasutustel puudub kas arusaam või tahe sellega tegelda.
§16 lõike 3 kohaselt: Kutseasutus võib kompetentsiprofiili kavandi väljatöötamisse kaasata valdkonna eksperte. Tegelikult on oluline, et valdkondlikke eksperte peab kaasama igal juhul.
Teadmiseks võetud.
Rakendusaktide kavandite väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled ning eksperdid.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu eesmärk
Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on toodud välja, et kutseseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet.
Kaubanduskoda nõustub, et uue kutseseaduse peamine eesmärk peab olema haridus- ja töömaailma sidususe parandamine. Samas leiame, et uue seaduse peamine eesmärk ei peaks olema kutsesüsteemi terviklik ümberkorraldamine. Kutsesüsteemis tuleb kahtlemata teatud muudatusi teha, aga need muudatused on vahendiks, et suurendada haridus- ja töömaailma sidusust.
Praeguse eelnõu kitsaskohana näeme seda, et eelnõu keskendub suurel määral kutsesüsteemi ümberkorraldamisele, kuid vähem rõhku on pandud haridus- ja töömaailma sidususe parandamisele. Meie hinnangul on eelnõus ka punkte, mille jõustumisel kaasneb risk, et haridus- ja töömaailma seos väheneb, mitte ei suurene. Näiteks on meie hinnangul risk, et väheneb töömaailma roll kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamisel ja uuendamisel. Isegi kui see risk ei realiseeru praktikas, võib tajutava riski olemasolu vähendada töömaailma usaldust ja kindlustunnet kutsesüsteemi osas.
Kaubanduskoja ettepanekud:
1) Sõnastada seletuskirjas eelnõu peamine eesmärk järgmiselt:
„Kutseseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet.“
Teha eelnõus ja seletuskirjas täiendavaid muudatusi, et uus kutseseadus aitaks paremini ühendada haridus- ja töömaailma. Täpsemad ettepanekud sisalduvad alljärgnevates punktides.
Arvestatud.
Seletuskirjas täpsustatud eelnõu eesmärki.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 3 lg-d 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
㤠3. Kompetentsus, kompetents ja kvalifikatsioon
(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.
(2) Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.“
Kuna mõiste „kompetents“ defineerimisel kasutatakse sõna „oskused“, siis teeme ettepaneku lisada oskused ka kompetentsuse mõistesse.
Kaubanduskoja ettepanek:
Sõnastada eelnõu § 3 lg 1 järgmiselt:
„(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.“
Arvestatud.
Eelnõusse täiendatud
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 5 on sõnastatud järgmiselt:
㤠5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala
(1) Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala.
(2) Kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav kutsetegevus.“
Kuigi seletuskirjas (lk 12) on toodud välja, et muudatuse eesmärk on luua selgem ja ühtsem raamistik kutsealade ja kutsetegevuse valdkondade määratlemiseks, siis meile jääb ebaselgeks, mida mõeldakse mõiste „kutseala“ all. „Kutseala“ mõiste osas on õigusselguse tagamine hädavajalik, sest selle mõistega on muu hulgas seotud nii kutsestandardi kui ka kompetentsiprofiili koostamine.
Eelnõu seletuskirjas (lk 12) on üksnes kirjas, et kehtivas kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks „kutseala“ mõiste ning uue seaduse lõige 3 määratleb kutseala uue mõistena samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevusena, mida võib olla mitu. Lisaks on seletuskirjas näide, et õpetamise kutseala sisse kuuluvad õpetaja, kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi kutsetegevused.
Meie hinnangul võiks seletuskirjas olla põhjalikum selgitus „kutseala“ mõiste osas. Samuti võiks seletuskiri lisaks õpetamise kutsealale sisaldada rohkem näiteid kutsealade kohta.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse valitsuse määrusega kutsetegevuse valdkondade loetelu. Jääb ebaselgeks, kas ja kes koostab kutsealade loetelu. Kui oleks olemas kutsealade loetelu, siis aitaks see suurendada õigusselgust „kutseala“ mõiste osas. Teeme ettepaneku anda valdkondlikule eksperdikogule kohustus määrata kutsealad.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Täiendada seletuskirjas „kutseala“ mõiste selgitust ning tuua seletuskirjas rohkem kutsealade näiteid.
• Täiendada eelnõu § 5 lg 3 2. lausega järgmises sõnastuses:
„Kutsealad määratleb valdkondlik eksperdikogu.“
Arvestatud.
Eelnõus on täpsustatud kutseala mõistet.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 6 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:
„(4) Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.“
Meile valmistab muret, et esmakutse saamiseks piisab üksnes õppeasutuse otsusest. Muudatuse tulemusena võib nõrgeneda koostöö õppeasutuste ja tööandjate vahel, sest tööandjatel pole edaspidi rolli õpitulemuste või omandatud oskuste kvaliteedi hindamisel. See võib vähendada tööandjate usaldust kutsekoolide lõpetajate osas.
Kuigi eelnõu § 16 lg 2 p-s 2 on kirjas, et esmakutse andmisel on õppeasutuse ülesandeks kutse andjana hinnata kompetentsuse sobilikkust õppe- või töökeskkonnas kaasates valdkonna tööandjaid, siis see ei maanda meie hinnangul piisavalt eelnevas punktis kirjeldatud riski. Leiame, et esmakutse andmiseks peab olema õppeasutuse ja töömaailma ühine otsus. Näiteks võiks valdkondlikul eksperdikogul olla kohustus nimetada valdkonna tööandjaid, kes teevad koos õppeasutusega ühiselt otsuse.
Kaubanduskoja ettepanek:
Sõnastada eelnõu § 6 lg 4 järgmiselt:
„(4) Esmakutse on õppeasutuse ja valdkonna tööandjate ühise otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.“
Selgitame.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 7 lg 2 on sõnastatud järgmiselt:
„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.“
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, millistel juhtudel koostatakse edaspidi kutsestandard. Selles osas ei ole abi ka seletuskirjast, sest seletuskirjas (lk 15) on sisuliselt välja toodud üksnes eelnõu sõnastus. Seetõttu ei ole selge, mida on täpsemalt mõeldud, et ligipääs tööturule on piiratud kutse omamise nõudega. Kas selle all on silmas peetud eelkõige reguleeritud kutseid või ka muid juhtumeid?
Kaubanduskoja eelistus on see, et kutsestandardite koostamine oleks lubatud ka olukordades, kus tegemist ei ole reguleeritud kutsega, kuid kutsestandardi järgi on tõendatud vajadus ning kutsestandardi koostamist toetab ka valdkondlik eksperdikogu.
Lisaks teeme ettepaneku tuua selle sätte või ka mõne teise eelnõu sätte juures selgelt välja, et kutsestandard töötatakse välja ja uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning tööturult saadud teabe alusel. See aitab tagada, et kutsestandardi väljatöötamisel ja uuendamisel on eesmärgiks haridus- ja töömaailma sidususe parandamine. Vastasel korral tekib risk, et kutseasutus koostab kutsestandardi, jättes valdkondliku eksperdikogu ja valdkonna eksperdid sisuliselt kaasamata.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Sõnastada eelnõu § 7 lg 2 järgmiselt:
„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb avalikust huvist, ohutusest, tööturu toimivusest või ohust isiku varale tingitud tõendatud vajadus teatud kutsealal kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks.“
• Kui eelnevat ettepanekut ei võeta arvesse, tuleb olulisel määral täiendada seletuskirja, et oleks selgelt arusaadav, millistel juhtudel on lubatud kutsestandardit koostada. Eelistame tõlgendust, kus kutsestandardi koostamine ei ole seotud üksnes reguleeritud kutsetega.
Lisada eelnõusse põhimõte, et kutsestandard töötatakse välja ja uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning tööturult saadud teabe alusel.
Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et
oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.
„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku tööturul osalemine või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste tõendatud vajadus“
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 8 reguleerib kompetentsiprofiile. Teeme ettepaneku lisada ka sellesse sättesse või muusse sättesse sarnaselt kutsestandardite koostamisele üldine põhimõte, et kompetentsiprofiil töötatakse välja ja uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning tööturult saadud teabe alusel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada eelnõusse põhimõte, et kompetentsiprofiil töötatakse välja ja uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning tööturult saadud teabe alusel.
Mittearvestatud.
Selgitame, et eelnõu § 10 lõige 3 punkti kohaselt peab kutseasutus kompetentsiprofiilide kehtestamisel arvestama valdkondliku eksperdikogu eksperthinnanguga. Eksperthinnang sisaldab ka valdkondliku eksperdikogu seisukohta kompetentsiprofiili vajalikkuse kohta. Samuti on ettepanekute tegemine kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks vastavalt §12 lõige 3 valdkondlike eksperdikogude ülesanne.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 10 lg 3 p 5 kohaselt on kutseasutuse ülesanne kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid.
Leiame, et kutseasutus ei peaks ise välja töötama ja uuendama kompetentsiprofiile ja kutsestandardeid, vaid kutseasutuse ülesanne peab olema sellise tegevuse korraldamine. Väljatöötamine ja uuendamine peab toimuma koostöös valdkondlike ekspertidega, sh tööturu osapooltega ning selle peab heaks kiitma valdkondlik eksperdikogu.
Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõusse ja seletuskirja ei ole piisavalt tugevalt sisse kirjutatud põhimõtet, et kutseasutus lähtub kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel valdkondliku eksperdikogu seisukohast. Leiame, et kutseasutusel ei tohi olla kaalutlusõigust, kas lähtuda valdkondliku eksperdikogu arvamusest või mitte, vaid sellest tuleb lähtuda.
Isegi kui eelnõust võib välja lugeda, et kutseasutus peab kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel arvestama valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid, siis rakendusakti kavandi nr 7 kohaselt, millega kehtestatakse kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord, ei tule see põhimõte sisuliselt üldse välja, jättes väga suure kaalutlusõiguse kutseasutusele. Leiame, et selles osas tuleb rakendusakti kavandit nr 7 oluliselt muuta.
Kaubanduskoja ettepanek:
Sõnastada eelnõu § 10 lg 3 p 5 järgmiselt:
„5) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine, kui selle on heaks kiitnud valdkondlik eksperdikogu;“
Mittearvestatud.
Selgitame, et eelnõu § 10 lõige 3 punkti kohaselt peab kutseasutus kompetentsiprofiilide kehtestamisel arvestama valdkondliku eksperdikogu eksperthinnanguga. Eksperthinnang sisaldab ka valdkondliku eksperdikogu seisukohta kompetentsiprofiili vajalikkuse kohta. Samuti on ettepanekute tegemine kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks vastavalt §12 lõige 3 valdkondlike eksperdikogude ülesanne.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 12 lg 3 on sõnastatud järgmiselt:
„(3) Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:
1) ettepanekute tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks;
2) eksperthinnangu andmine kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite kavanditele;
3) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine ning mõju hindamine valdkonna arengule, tuvastades valdkonnaga seotud kitsaskohti ja pakkudes lahendusi;
4) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine.“
Leiame, et kutseasutus peab kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel lähtuma valdkondliku eksperdikogu otsusest. See tähendab, et kui valdkondlik eksperdikogu toetab kutsestandardi või kompetentsiprofiili väljatöötamist või uuendamist, siis peab kutseasutus sellest ka lähtuma. Kui eksperdikogu on vastu, siis ei tohi ka kutseasutus tegevusega edasi minna. Samuti peab kutseasutus enne kutsestandardi või kompetentsiprofiili kehtestamist saama valdkondlikult eksperdikogult heakskiidu. Üksnes selline lähenemine tagab, et kutseasutus lähtub otsuste tegemisel valdkondliku eksperdikogu arvamusest.
Seetõttu teeme ettepaneku lisada valdkondliku eksperdikogu ülesannete hulka ka otsuste tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamiseks. See tähendab, et kui valdkondlik eksperdikogu toetab näiteks konkreetse kutsestandardi kehtestamist, siis on ka kutseasutusel õigus vastav standard kehtestada. Kui eksperdikogu on vastu, siis ei tohi ka kutseasutusel olla õigust kutsestandardit kehtestada.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täiendada eelnõu § 12 lg 3 järgmise punktiga:
„x) otsuste tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamiseks;“
Mittearvestatud.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.

Selgitame, et VEKile ei saa anda  otsustusõigust, sest tegemist on kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.  

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.
Selline lahendus võimaldab kaasata süsteemi kujundamisse tööandjate, töötajate ja haridusvaldkonna esindajate ekspertiisi, säilitades samal ajal avaliku võimu otsustusvastutuse kutseasutusel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 12 lg 4 alusel kehtestab valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu § 10 lg 3 p 12 alusel on kutseasutuse ülesandeks valdkondlike eksperdikogude moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning tegevuse lõpetamine.
Eelnõust ei selgu, kelle ülesanne on valdkondliku eksperdikogu töökorra väljatöötamine. Selle kinnitamine on kutseasutuse ülesanne, aga eelnõus pole välja toodud, et kutseasutuse ülesanne on ka töökorra väljatöötamine. Näiteks mitme teise kutseasutuse ülesande osas on eelnõus välja toodud, et kutseasutus töötab välja ja ka kehtestab teatud dokumendi.
Kuna kutseasutus peab eelnõu § 10 lg 3 p 5 kohaselt arvestama valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid, siis võib töökorra kinnitamisega kutseasutuse poolt kaasneda risk, et kutseasutus kinnitab töökorra, mille tulemusena on kutseasutusel võimalik lihtsamini eksperdikogu ettepanekuid arvesse võtta või kujuneb töökord selliseks, et eksperdikogul on väga keeruline ettepanekuid teha. Seetõttu teeme ettepaneku, et eksperdikogu töökorra kehtestab valitsus määrusega. Sama lahendus on täna kasutusel ka kehtivas õiguses seoses kutsenõukogude töökorraldusega.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Sõnastada eelnõu § 12 lg 4 järgmiselt:
„(4) Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra ning töökorralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“
Muuta eelnõu § 10 lg 3 p 12 sõnastust järgmiselt:
• „12) valdkondlike eksperdikogude moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning tegevuse lõpetamine;“
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et § 12 lõige 4 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse VEK-ide moodustamise alused ja tööpõhimõtted. § 10 lõige 3 punkt 12 käsitleb kutseasutuse ülesannet antud määruse alusels VEK-ide tööd korraldada.
Ettepanekut võetakse arvesse rakendusaktide väljatöötamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 13 lg 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.“
Kaubanduskoda on vastu muudatusele, mille kohaselt võib edaspidi kutse andjaks olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. Varasemalt ei ole olnud praktilist vajadust sellise võimaluse järele ja me ei näe, et selline vajadus tekiks ka edaspidi.
Kaubanduskoja ettepanek:
Sõnastada eelnõu § 13 lg 1 järgmiselt:
„(1) Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.“

Arvestatud.
Kohaliku omavalitsuse asutus eemaldatud § 13 lõikest 1.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 13 lg 3 on sõnastatud järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid kutseasutus kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.“
Juhime tähelepanu sellele, et kui kutseasutusest saab kasvõi ajutiselt ja erandkorras kutse andja, siis võib sellega kaasneda huvide konflikt ning väheneda läbipaistvus. Põhjus peitub selles, et kutseasutusel oleksid kutse andja ülesanded, kuid samas on kutseasutusel eelnõust tulenevalt ka muud ülesanded seoses kutse andjaga. Näiteks tekiks olukord, kus kutseasutus töötab välja kutse andmise korra ja kehtestab selle ise; arvutab välja kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu ning kehtestab selle ning teostab ka haldusjärelevalvet enda kui kutse andja kutse andmise tegevuse üle.
Eelnevast tulenevalt peame mõistlikuks, et sellises erandolukorras ei oleks kutse andjaks kutseasutus, vaid mõni muu isik.
Lisaks võiks see säte kohalduda üksnes olukorras, kus kutset antakse reguleeritud kutse osas. Muudel juhtudel ei ole selline erandlik sekkumine hädavajalik.
Kaubanduskoja ettepanek:
Jätta eelnõu § 13 lg 3 eelnõust välja või muuta sõnastust selliselt, et konkursi teistkordsel luhtumisel ei täidaks kutse andja ülesandeid kutseasutus, vaid mõni muu isik.
Mittearvestatud.
Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, sest Haridus‑ ja Teadusministeerium ei saa panna kohustusi riigiasutustele, mis ei asu HTMi haldusalas. Selline sõnastus eeldaks õigust anda teistele ministeeriumidele või valitsusasutustele siduvaid ülesandeid ilma nende nõusolekuta ja väljaspool HTMi pädevust.
Selgitame, et tegemist on erandjuhuga, mis on üle toodud kehtivast õigusest. Sätte eesmärk on tagada reguleeritud kutsealadel kutse andmine, et isikute tegevus tööturul ei oleks piiratud juhul kui ka kutse andja konkurss luhtub, mis on ka seletuskirjas täpsemalt selgitatud. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.
Täpsemad tingimused kutse andja konkursi korduval luhtumisel uue konkursi korraldamiseks kirjeldatakse rakendusmääruses.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 13 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:
„(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.“
Kaubanduskoda on vastu muudatusele, mis loob võimaluse avaliku konkursi tulemusena anda kutse andja õigused rohkem kui ühele kutse andjale. Me ei näe praktilist vajadust sellise muudatuse järele, plaanitav lahendus tekitab ebaefektiivsust, ei ole kuluefektiivne ning võib vähendada motivatsiooni osaleda kutse andja konkursil. Kui valitakse kaks või ka rohkem kutse andjat, siis ei pruugi mitmele kutse andjale jaguda piisavalt rahalisi ressursse oma ülesannete täitmiseks, sest kutse taotlejatelt saadav tulu jaguneb mitme organisatsiooni vahel ja seetõttu ei pruugi saadavad tulud katta kutse andmisega seotud kulusid. Lisaks on küsitav, kas ja kui hästi oleks võimalik leida sobivaid inimesi hindamis- ja kutsekomisjonide koosseisu.
Lisaks näeme eelnõus sisalduva lahenduse puhul kitsaskohana seda, kuidas tagada, et säilib kutse taotlejatele võrdne kohtlemine. Toome selle kohta kaks näidet. Esiteks, eelnõu § 10 lg 3 p 7 kohaselt on kutseasutuse ülesandeks kutse andmise korra kehtestamine. Eelnõu seletuskirjas (lk 21-22) on kirjas, et kui ühele kutsele valitakse avaliku konkursi tulemusena mitu kutse andjat, tagab kutseasutus, et kõik järgivad sama kutse andmise korda, tagades seeläbi kõigi kutse taotlejate võrdse kohtlemise. Samas jääb ebaselgeks, kuidas kutseasutus saab seda tagada. Kui kaks kutse andjat esitavad seadusele vastava kutse andmise korra, siis millise sätte alusel saab kutseasutus nõuda, et üks või teine kutse andja muudaks kutse andmise korda, et tagatud oleks sama kutse andmise kord. Teine näide, eelnõu § 25 lg 4 2. lause näeb ette, et kui avaliku konkursi tulemusena on mitu kutse andjat, siis kehtestatakse neile ühesugune kutse taotlemise tasu. Eelnõu § 25 lg 7 kohaselt ei või samale kutsele ja sama ülesehituse ning keerukusega läbi viidavale kutseeksamile kehtestada erinevas suuruses kutse taotlemise tasusid. Jääb ebaselgeks, kuidas toimub praktikas ühesuguse kutse taotlemise tasu kehtestamine. Näiteks kui tasu erinevus on 20 eurot, siis kas kutseasutus kehtestab tasu kõrgema tasu alusel või madalama tasu alusel või keskmise alusel.
Kaubanduskoja hinnangul võiks kehtima jääda tänane regulatsioon, mille kohaselt antakse kutse andja õigused ühele kutse andjale. Kui eesmärk on muuta regulatsiooni tänasest paindlikumaks, siis võiks lubada mitmel isikul ühiselt osaleda kutse andja konkursil. Sellisel juhul lepiksid erinevad osapooled ühiselt kokku nii kutse andmise korras, tasus ja muudes tingimustes ning kutseasutus ei peaks tegelema kutse taotlejate võrdse kohtlemise tagamisega. Teine alternatiiv on eelnõus sätestada, et üldreeglina antakse kutse andmise õigus ühele organisatsioonile, kuid mõjuval põhjusel ja valdkondliku eksperdikogu ettepanekul võib kutse andja õigused anda ka mitmele organisatsioonile.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Jätta kehtima tänane põhimõte, et kutse andmise õiguse saab anda ainult ühele isikule
• Alternatiivina 1 pakume välja lahenduse, et mitu isikut võivad esitada ühise taotluse osaleda kutse andja konkursil.
• Alternatiivina 2 pakume välja lahenduse, et kutseasutus võib kutse andja õigused anda mitmele isikule üksnes mõjuval põhjusel ning valdkondliku eksperdikogu ettepanekul.
• Kui vähemalt ühte eelnevatest ettepanekutest ei võeta arvesse, siis palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas saab kutseasutus tagada, et kutse andmise kord ja tasud oleksid ühesugused kahe või rohkema kutse andja korral.

Mittearvestatud.
Selgitame, et mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud võimalusena, mitte reeglina.
Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine. Lisame seletuskirja põhjendused, mis juhtudel võib tekkida vajadus mitme kutse andja valimiseks ning lisame täpsemad kriteeriumid, millal valitakse mitu kutse andjat sätestatakse §4 lg 5 alusel antavas määruses.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 18 lg 4 on sätestatud järgmiselt:
„(4) Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskuste registris, kui:
1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja
2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.“
Hetkel jääb ebaselgeks, milliseid kutseid peetakse selle erandi all silmas. Palume selles osas täiendada seletuskirja.
Lisaks ei ole selge, kas selle erandi alusel võib anda kutse või esmakutse. Kaubanduskoja hinnangul peaks tegemist olema esmakutsega. Palume ka selles osas seletuskirja täiendada.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Lisada seletuskirja näiteid, millisel juhul saab erandit kasutada.
• Tuua seletuskirjas välja, et erand puudutab esmakutseid.

Osaliselt arvestatud.
Täpsustame seletuskirjas , et § 18 lg 4 on direktiivist 2005/36/EÜ tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit: kutsestandardil põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 20 lg 1 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.“
Jääb ebaselgeks, millistes olukordades tuleb sooritada kutseeksam, kui õppekava koostamise aluseks on kompetentsiprofiil. Eelnõu § 16 lg 1 p 5 kohaselt on kutse andja ülesandeks kutseeksami läbiviimine, kuid eelnõu § 16 lg 3 kohaselt ei kohaldata seda sätet esmakutse andmisel. Esmakutse andja ülesanded on kirjas eelnõu § 16 lg-s 2, kuid selles sättes ei ole otseselt viidatud kutseeksamile. Samas eelnõu § 16 lg 4 sätestab, et kutseõppeasutus viib esmakutse andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami riiklikus eksamite hindamissüsteemis. Kokkuvõttes jääb segaseks, kas ja millises olukorras viib esmakutset pakkuv õppeasutus läbi kutseeksamit.
Kaubanduskoja ettepanekud: jätta eelnõu § 20 lg-st 1 välja sõnad „või kompetentsiprofiilis“.Kui eelnõu koostajate hinnangul on eelnõu § 20 lg 1 sõnastus korrektne, siis palume seletuskirjas tuua selgelt välja, millistel juhtudel tuleb õppeasutusel läbi viia kutseeksamit, kui õppekava koostamise aluseks on kompetentsiprofiil.
Mittearvestatud.
Eelnõu sätestab kaks kutse andmise liiki: esmakutse ja töömaailma kutse. § 20 reguleerib kutseeksamit, mis on aluseks töömaailma kutse andmisel, mitte esmakutse puhul. Seletuskiri kirjeldab selgelt, et esmakutse hindamine toimub õppeprotsessi käigus, rakendades § 16 lõike 2 punktis 2 sätestatud kompetentsuse hindamist sobilikus õppe- või töökeskkonnas kaasates tööandjaid, ning et esmakutse puhul dubleeriv kutseeksam kaob. Seetõttu ei ole põhjendatud § 20 ümber sõnastada, kuna see reguleerib ainult töömaailma kutse andmise menetlust. Samuti ei ole põhjendatud § 16 lõike 4 kustutamine, sest see säte reguleerib elektroonilise eksami läbiviimise võimalust juhtudel, kui hindamine toimub eksamipõhiselt.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eelnõu § 25 lg 10 on sõnastatud järgmiselt:
„(10) Kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse:
1) kutse taotleja poolt;
2) töötajale täienduskoolituseks ettenähtud vahenditest;
3) Eesti Töötukassa poolt tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist;
4) riigieelarvest.“
Kaubanduskoja hinnangul on selle sätte sõnastus liiga range ning piirab ebamõistlikult sättes nimetamata isikutel kutse taotlemisega seotud kulude katmist. Näiteks ei võimalda see säte kulusid kanda kutse taotleja lähedastel, näiteks abikaasal, elukaaslasel, vanemal, lapsel jne. Lisaks ei ole lubatud tulevasel tööandjal või potentsiaalsel tööandjal katta kulusid.
Teeme ettepaneku jätta see säte eelnõust välja või siis muuta sätte sõnastust paindlikumaks, et ka muud isikud saaksid kutse taotlemisega seotud kulusid katta.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Jätta eelnõu § 25 lg 10 eelnõust välja.
• Alternatiivina teeme ettepaneku muuta sõnastus paindlikumaks, et ka muud isikud võivad katta kutse taotlemisega seotud kulud.
Arvestatud.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Rakendusakti kavandi nr 3 p 1 kohaselt kuuluvad Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisu järgmiste organisatsioonide esindajad:
• Haridus- ja Teadusministeerium,
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
• Sotsiaalministeerium,
• Kliimaministeerium,
• Siseministeerium,
• Kultuuriministeerium,
• Rahandusministeerium,
• Eesti Pank,
• Eesti Töötukassa,
• Eesti Tööandjate Keskliit,
• Eesti Ametiühingute Keskliit,
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
• Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Kaubanduskojale valmistab muret, et üle poole nõukogu koosseisust moodustavad ministeeriumide esindajad. Meie hinnangul peab nõukogus olema tööturu esindajate osakaal suurem või vähemalt võrdne ministeeriumide esindajatega. Näiteks praegu kuulub OSKA koordinatsioonikogusse 11 liiget, kelle hulgas on 5 ministeeriumide esindajat.
Kaubanduskoja ettepanek:
Muuta Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisu selliselt, et ministeeriumide esindajad moodustavad alla poole nõukogu koosseisust.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut rakendusakti eelnõu koostamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Rakendusakti kavandi nr 3 p 7 kohaselt tagab Haridus- ja Teadusministeerium Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu tegevuse administratiivse ja tehnilise teenindamise.
Kaubanduskoja hinnangul võiks sarnaselt OSKA koordinatsioonikogule ka uue nõukogu tegevust korraldada ministeeriumi asemel kutseasutus. Tänane lahendus on praktikas hästi toiminud ning me ei näe vajadust muudatuse järele.
Kaubanduskoja ettepanek:
Panna uue nõukogu tegevuse administratiivse ja tehnilise teenindamise kohustus ministeeriumi asemel kutseasutusele.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut rakendusakti eelnõu koostamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Rakendusakti kavandis nr 7 sisaldub kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord.
Kaubanduskojale valmistab tõsist muret, et viidatud korra kohaselt on kutseasutusel õigus kutsestandardit ja kompetentsiprofiili koostada, muuta ja kehtestada ilma valdkondlike ekspertideta ja ilma valdkondliku eksperdikogu heakskiiduta. Selline lahendus ei lähe kuidagi kokku eelnõu eesmärgiga parandada haridus- ja töömaailma sidusust. Seetõttu teeme ettepaneku teha viidatud kavandis olulisi muudatusi, mille tulemusena peab suurenema valdkondlike ekspertide ja valdkondlike eksperdikogude roll kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel.
Näiteks hetkel on rakendusakti kavandis kirjas, et kutseasutus võib kutsestandardi ja kompetentsiprofiili kavandi väljatöötamisse kaasata valdkondlikke eksperte. Leiame, et kutseasutusel peab olema kohustus, mitte võimalus eksperte kaasata. Samuti on rakendusakti kavandis kirjas, et kutseasutus analüüsib kutsestandardi ja kompetentsiprofiili koostamise vajalikkust, kaasates vajadusel valdkondlikke eksperte ja otsustab selle väljatöötamise. Leiame, et kutseasutusel peab olema kohustus kaasata valdkondlikku eksperdikogu ning kutseasutus tohib teha otsuse kutsestandardi ja kompetentsiprofiili koostamiseks üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud valdkondlik eksperdikogu.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teha rakendusakti kavandis nr 7 mitmeid olulisi ja põhimõttelisi muudatusi, et kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamisel ja muutmisel oleks suurem roll valdkondlikul eksperdikogul.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut rakendusakti eelnõu koostamisel.
Kutsekoda
Seaduseelnõu reguleerimisala on oluliselt laiem kui üksnes kutsete andmise ja kutsestandardite süsteem. Eelnõu loob tervikliku kutse- ja oskuste süsteemi, mis hõlmab kompetentsiprofiile, kutsestandardeid, kvalifikatsiooniraamistikku, kutse andmise menetlust, kutseasutuse ja valdkondlike eksperdikogude rolli ning ühtse kutse- ja oskuste registri toimimise. Lisaks sisaldab seadus märkimisväärsel määral regulatsiooni, mis käsitleb tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire metoodikat, korraldust ja institutsionaalset ülesehitust.
Seaduse § 2 sätestab, et tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs, prognoos ja seire moodustavad kutse- ja oskuste süsteemi ühe põhikomponendi. Samuti on tööjõuvajaduse hindamine keskne osa kutseasutuse ülesannetest (§ 10 lg 3 p 2) ning on üheks olulisemaks sisendiks kompetentsiprofiilide, kutsestandardite ja kvalifikatsiooniraamistiku arendamisel. Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu (§ 11) ning valdkondlikud eksperdikogud (§ 12) koondavad tööturu vajadustega seotud eksperditeadmised, mille põhjal suunatakse kutsepõhiste kvalifikatsioonide, õppekavade ja koolituspakkumise ajakohastamist.
Arvestades, et seaduse eesmärk on tagada tööturu ja haridussüsteemi sidusus, kvalifikatsioonide ajakohasus ning tööjõu vajadustega arvestav kompetentsipõhine lähenemine, moodustab tööjõuvajaduse analüüs seaduse toimimiseks fundamentaalse osa. Tööjõuvajaduse mõõde ei ole pelgalt toetav tegevus, vaid on sisuliselt seotud kogu kutsesüsteemi uuendamisega ning mõjutab otseselt kvalifikatsioonide, kutsete, osakutsete, kompetentsiprofiilide ja kutse andmise raamistikku.
Seetõttu ei kajasta senine pealkiri „Kutseseadus“ seaduse tegelikku eesmärki ega ulatust. Pealkirja muutmine on vajalik, et:
• peegeldada seaduse sisulist ulatust, mis hõlmab nii kutse- ja oskuste süsteemi kui ka tööjõuvajaduse hindamist ja prognoosi;
• tõsta esile tööjõuvajaduse analüüsi rolli, mis on süsteemi tervikliku toimimise ja strateegilise juhtimise eelduseks;

• tagada selgus ja läbipaistvus, et seaduse pealkiri annaks õigesti edasi nii haridus- kui tööturupoliitika sidumise eesmärki;
• vähendada segadust võrreldes varasema kutsesüsteemi regulatsiooniga, mis ei hõlmanud tööjõuvajaduse analüüsi nii ulatuslikult.

Nende kaalutluste põhjal on põhjendatud ning sisuliselt vajalik, et seaduse pealkiri kajastaks ühtselt nii kutse- ja oskuste süsteemi kui ka tööjõuvajaduse raamistikku.
Kutsekoda teeb ettepaneku kasutada eelnõu pealkirjana „Kutse-, oskuste ja tööjõuvajaduse süsteemi seadus“, mis on sisuline ja täpne, tuues üheselt esile nii oskuste ja kutsete süsteemi kui ka tööjõuvajaduse analüüsi kesksuse. Lisame kirja lõppu veel alternatiivseid nimevalikuid.
Arvestatud.
Kaalume erinevaid ettepanekuid seaduse nime osas.
Kutsekoda
Eelnõu § 7 lg 2 on sõnastatud järgmiselt:
„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.“
Kutsekoja eelistus on see, et kutsestandardite koostamine oleks lubatud ka olukordades, kus tegemist ei ole reguleeritud kutsega, kuid kutsestandardi järgi on vajadus ning kutsestandardi koostamist toetab ka valdkondlik eksperdikogu.
Kutsekoja ettepanek:
Sõnastada eelnõu § 7 lg 2 järgmiselt:
„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb avalikust huvist, ohutusest, tööturu toimivusest või ohust isiku varale tingitud tõendatud vajadus teatud kutsealal kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks.“
Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik .Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise alused paindlikumalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et
oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral. „(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku tööturul osalemine või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste tõendatud vajadus
Kutsekoda
Eelnõu § 3, lg 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.
(2) Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.“
Kutsekoda teeb ettepaneku kasutada mõlema mõiste defineerimisel sama tegurite loetelu ja sõnastada eelnõu § 3, lg 1 sõnastus sarnaselt lõikega 2 järgnevalt:
„„(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.“
Osaliselt arvestatud.
§ 3 mõistete sõnastust on täpsustatud arvestades erinevatelt osapooltelt laekunud ettepanekuid.
Kutsekoda
Eelnõu § 4, lg 1 sätestab:
„Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis eristab kutse- ja haridustasemeid omandatud teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.“
Kutsekoda leiab, et kvalifikatsiooniraamistik annab aluse võrrelda haridus- ja kutsetasemeid, aga ei erista neid otseselt.
Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §4. lg 1 järgnevalt:
„Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis eristab kvalifikatsioonitasemeid teadmiste ja oskuste ning iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel ning võimaldab kvalifikatsioonide seostamist kutse- ja haridustasemetega.
Mittearvestatud.
Kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on seaduse kontekstis selgelt ja üheselt siduda kõik kvalifikatsioonid – nii haridustasemed kui kutsetasemed – ühte võrdlusraamistikku. Eelnõu kontseptsioon käsitleb kutse‑ ja haridustasemeid kvalifikatsioonide liikidena, mille võrdlemine ja seostamine toimub just nende omandatud teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

Kutsekoda
Eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 8 on sõnastatud järgmiselt:
„kutse andmisega seotud kulude arvestamise põhimõtete ja kalkulatsiooni vormide kehtestamine;“
Eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 9 on sõnastatud järgmiselt:
„kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kehtestamine;“
Kutsekoda teeb ettepaneku kasutada läbivalt ühesugust sõnastust:
„kutse taotlemise ja kutse taastõendamise kulud, kutse taotlemise ja taastõendamise tasud“
3.2 Eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 13 on sõnastatud järgmiselt:
„kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra väljatöötamine ja kehtestamine;“
Kutsekoja hinnangul ei teki kutse andjatel arhiiviväärtuslikke dokumente arhiiviseaduse mõistes.
Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 13 ja §27, lg 1 asendada sõna „arhiveerimine“ sõnaga „dokumentide säilitamine“ ja sõnastada järgnevalt:
„kutse andmisega seotud dokumentide säilitamise korra väljatöötamine ja kehtestamine;“
Mittearvestatud.
Eelnõu senine sõnakasutus jääb muutmata, sest paragrahvi 10 lõike 3 punktid täidavad sisuliselt erinevaid eesmärke ning seetõttu ei ole võimalik ega normitehniliselt põhjendatud neid ühtse väljenduse alla koondada. Punkt 8 käsitleb kulude arvestamise põhimõtteid ja kalkulatsiooni, mis on kutse andja sisemine kulupõhine toiming. Punkt 9 käsitleb aga taotleja poolt makstavat tasu, mis on õiguslikult teistsugune kategooria ning mille kehtestamine on riigi reguleeritud rahaline kohustus. Sõnade „kulu“ ja „tasu“ samastamine võiks tekitada segadust: kulu on kutse andja tegelik rahaline väljaminek, tasu on aga määrusega kehtestatav summa, mille taotleja kutse andjale maksab. Õigusselguse huvides kasutatakse eelnõus järjekindlalt mõistet „tasu“ kutse taotleja makstava rahalise kohustuse tähistamiseks, mistõttu ei ole pakutud muudatus põhjendatud.
§ 10 lg 3 p 13 ja § 27 sisu on muudetud. § 10 lg 3 p 13 alusel kehtestab kutseasutus täiendavad teabehalduse nõuded. § 27 reguleerib isikuandmete töötlemist kutse andmise ja haldusjärelevalve menetlustest, sh isikuandmete säilitamise tähtaegu.
Kutsekoda
Kutsekoda ei pea õigeks tekkivat olukorda, kus omavalitsustele (edaspidi KOV) laieneb võimalus kutse andja õiguste taotlemiseks. Selle kohaselt võib KOV anda ka inseneri kutseid, elektriku kutset, millist iganes kutset ta soovib anda. Nii võib tekkida olukord, kus meil on 20 kutseandjat ühele kutsele ja nt Tartu annab kutseid oma sotsiaaltöötajatele, Tallinn omadele, Võru, Põlva omadele. Leiame, et sellise
• Eelnõu § 13, lg 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.“
• olukorra tekkimine toob kaasa hoomamatu halduskoormuse kasvu ja devalveerib kutsesüsteemi terviklikkuse.
• Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 13, lg 1 järgmiselt: „Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.“
Arvestatud.
Kutsekoda
Haridusseadus ( RT I, 01.07.2025) sätestab, et „Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale“. Seega laieneb selliselt sõnastatuna kutse andja õiguste taotlemise õigus kõigile õppekava alusel õpet läbiviivatele juriidilistele isikutele, sh lasteaiad, üldhariduskoolid, erakoolid jne.
Kutsekoda teeb ettepaneku kaaluda mõiste „õppeasutus“ kitsendamist ja asendada see näiteks mõistetega „kutse- ja kõrgharidust andvad õppeasutused“.
Mittearvestatud.
Esmakutse andmise õiguse taotlemisel pole õppeasutusena tegutsemine ainus tingimus. Esmakutse andjale kehtivad tingimused on kirjeldatud §15.
Kutsekoda
Eelnõu § 13 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:
„(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.“
Kutsekoda on vastu muudatusele, mis loob võimaluse avaliku konkursi tulemusena anda kutse andja õigused rohkem kui ühele kutse andjale. Me ei näe praktilist vajadust sellise muudatuse järele, plaanitav lahendus tekitab ebaefektiivsust, ei ole kuluefektiivne ning võib vähendada motivatsiooni osaleda kutse andja konkursil.
Kutsekoja hinnangul võiks kehtima jääda tänane regulatsioon, mille kohaselt antakse kutse andja õigused ühele kutse andjale.
Kutsekoja ettepanek:
Jätta kehtima tänases Kutseseaduses sätestatud põhimõte, et kutse andmise õiguse saab anda ainult ühele juriidilisele isikule.
Selgitame.
Mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud võimalusena, mitte reeglina. Säte loob võimaluse valida rohkem kui ühe kutse andja, kus lühikese aja jooksul tuleb hinnata palju taotlejaid.
Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine.
Kutsekoda
Eelnõu § 13, lg 3 on sõnastatud järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid kutseasutus kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.“
Kutsekoda leiab, et see säte võib luua huvide konflikti §10, lg3, loetelupunktides 6-10 sätestatuga. Kui ühe juriidilise isiku pädevuses on kutse andmise reeglite kehtestamine ja järelevalve kutse andjate tegevuse üle ja samal ajal saab ta ka ise olla see, kellele ta ise need reeglid kehtestab ja kelle üle järelevalvet teostatakse, on tegemist huvide konfliktiga.
Kutsekoda teeb ettepaneku kutse andja avaliku konkursi teistkordsel luhtumisel anda kutse andja ülesanded vastava regulatsiooni kehtestanud riigiasutusele ja sõnastada see järgnevalt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid vastava kutseala regulatsioonid kehtestanud riigiasutus. “
Mittearvestatud.
Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, sest Haridus‑ ja Teadusministeerium ei saa panna kohustusi riigiasutustele, mis ei asu HTMi haldusalas. Selline sõnastus eeldaks õigust anda teistele ministeeriumidele või valitsusasutustele siduvaid ülesandeid ilma nende nõusolekuta ja väljaspool HTMi pädevust.
Selgitame, et tegemist on erandjuhuga, mis on üle toodud kehtivast õigusest. Sätte eesmärk on tagada reguleeritud kutsealadel kutse andmine, et isikute tegevus tööturul ei oleks piiratud juhul kui ka kutse andja konkurss luhtub, mis on ka seletuskirjas täpsemalt selgitatud. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

Kutsekoda
Eelnõu §18, lg 4 on sõnastatud järgmiselt:
„Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskuste registris, kui:
1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja
2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.
Kutsekoda teeb ettepaneku, et õigusselguse huvides võiks seletuskirjas nimetada need kutsed, mille suhtes erand kehtestatakse. Samuti on oluline, et olukorras, kus õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud, õppeasutus anda esmakutse.
Mittearvestatud.
Täpsustame seletuskirjas selgelt, et § 18 lg 4 on direktiivist 2005/36/EÜ tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit: kutsestandardil põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse.
Kutsekoda
Eelnõu §19, lg2. punkt 10 sätestab, et kutseandmise korras sisaldub ka kutse kehtivusaeg. Kutsekoda on seisukohal, et kutse kehtivusaeg vajab laiapõhjalist kokkulepet turuosaliste vahel ja võiks sisalduda kutsestandardis.
Kutsekoda teeb ettepaneku lisada kutse kehtivuse aeg kutsestandardisse.
Mittearvestatud.
Kutse kehtivusaeg ei kuulu kutsestandardi reguleerimisalasse, sest kutsestandardis kirjeldatakse üksnes kutsealase kompetentsuse nõudeid. Kutsestandard on dokument, mis määratleb, milliseid teadmisi, oskusi ja vastutust kutse vastavale EKRi tasemele eeldab. Kutsestandard ei ole mõeldud sisaldama menetluslikke elemente või kutse andmise tehnilisi tingimusi. Eelnõu järgi saab ka kutse andmise korra kehtestamisel kutse kehtivuse aja turuosalistega kokku leppida.
Kutsekoda
Eelnõu §20, lg 1 sätestab:
„Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.“
Kutsekoda on seisukohal, et kompetentsiprofiilis kirjeldatakse kompetentside kogumit, mis kokku loovad eelduse kompetentsuse kujunemiseks.
Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §20, lg 1 järgnevalt:
„Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentside olemasolu kutse taotlejal“.
Arvestatud.

Kutsekoda
Eelnõu §21, lg 3 punkti 4 sätestab, et kutsekomisjoni ülesanne on „vajadusel hindamiskomisjoni moodustamine“. Samas sätestab eelnõu §22 lg 1 „Kutse andja võib moodustada kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni.“
Kutsekoda teeb ettepaneku, et õigusselguse huvides on vaja hindamiskomisjoni moodustamine läbivalt, kas kutsekomisjoni või läbivalt kutse andja ülesandeks sõnastada.
Mittearvestatud.
Hindamiskomisjoni moodustamine ei ole igal juhul vajalik ning seetõttu on mõistlik jätta kutsekomisjonile võimalus otsustada, kas hindamiseks moodustatakse eraldi hindamiskomisjon või kasutatakse teisi hindamismeetodeid. Samal ajal võimaldab § 21 lg 3 p 4 kutsekomisjonil vajaduse korral ise hindamiskomisjoni moodustada, näiteks valdkondades, kus hindamise maht või eripära seda eeldab. Kohustus moodustada hindamiskomisjon igal juhul looks põhjendamatut lisabürokraatiat ja suurendaks kutse andjate halduskoormust ilma sisulise vajaduseta.
Kutsekoda
Kutsekoja hinnangul vajavad paragrahvi 21 lõiked 2, 3 ja 4 sõnastuse muutmist, kuna eelnõus kasutatud sõnastus on mitmes aspektis ebaselge. Näiteks ei ole selge, millistel juhtudel peab kutseasutus moodustama kutsekomisjoni või miks peab kutsekomisjon esitama hindamise korraldamise ja tulemuste kohta koostatud protokolli kutse andjale. Kutsekomisjon on organ, kes teeb hindamisprotokolli aluseks võttes kutse andmise otsuse, mistõttu puudub vajadus esitada see eraldi kutse andjale.
Kutse andmisega seotud dokumentide säilitamise kohta peaks kutset andval organisatsioonil olema sisemine kord, mis arvestab kutseasutuse kehtestatud põhimõtteid. Seda ei ole vaja seaduses eraldi reguleerida.
Lõige 2 sätestab, et kui pole konkursiga valitud kutseandjat, korraldab kutsekomisjoni tööd kutseasutus. Ebaselgeks jääb, millistel asjaoludel selline olukord üldse tekkida saab. Teeme ettepaneku see säte välja jätta.
Lõige 4 on samuti segadust tekitav. Sissejuhatava lause kohaselt ei tohi kutsekomisjoni liige osaleda muu hulgas isiku kompetentsuse hindamisel, kuid sama lõike punkt 3 sätestab, et ta ei tohi seda teha juhul, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös. Selline sõnastus jätab ebaselgeks, milline on kutsekomisjoni liikme lubatud roll hindamises ja otsustamises.
Allpool esitatud sõnastusettepanekus oleme muutnud ka lõike 3 punktide järjestust nii, et esmalt on loetletud ülesanded, mida kutsekomisjon täidab juhul, kui hindamiskomisjoni ei moodustata, ning seejärel ülesanded, mis on seotud hindamiskomisjoni moodustamisega. See muudab meie hinnangul lõike selgemaks. Lisaks oleme jaganud senise lõike 4 kaheks eraldi lõikeks: esimeses on sätestatud, millal kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda otsustamisel, ning teises, millal ta ei tohi osaleda hindamises.
Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §21 järgnevalt:
„ (1) Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapoolte erialaste teadmiste ja kogemustega esindajad.
(2) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutse andja.

(3) Kutsekomisjoni ülesanded on:
1) kutse andmise korra eelnõu väljatöötamine;
2) kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning muude kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja kinnitamine;
3) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamine;
4) hindamise korraldamise ja hindamise tulemuste kohta protokolli koostamine;
5) kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise otsustamine;
6) vajadusel hindamiskomisjoni moodustamine, kes hindab kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele
7) hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuste lahendamine.
(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku ega talle kutse andmise otsustamisel, kui:
1) ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega;
2) ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest;
3) ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

(5) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel ja muudel erapooletust mõjutavatel asjaoludel.
(6) Kui kutsekomisjoni liikmel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik vastata käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 esitatud kriteeriumitele, peab olema kutse andmise korras kirjeldatud, kuidas on tagatud erapooletu ja kvaliteetne hindamine.“
Osaliselt arvestatud.
Selgitame, et kutseasutusel on kohustus vastavalt eelnõu §13 lõikele 3 täita kutse andja ülesandeid. Sellisel juhul laienevad kutseasutusele kutseandja ülesanded sh ülesanne moodustada kutsekomisjon. Tegemist on erandjuhuga, mis on üle toodud kehtivast õigusest. Sätte eesmärk on tagada reguleeritud kutsealadel kutse andmine, et isikute tegevus tööturul ei oleks piiratud juhul kui ka kutse andja konkurss luhtub, mis on ka seletuskirjas täpsemalt selgitatud. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

Muudetud sõnastust § 21 lõigete 5 ja 6 sõnastust vastavalt ettepanekule.
Kutsekoda
Eelnõu § 24, lg 1 sätestab:
„Kutse andjal on õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise aluse äralangemiseni.“
Kutsekoda toetab kutse kehtivuse peatamise õigusliku võimaluse loomist ja teeme ettepaneku kaaluda positiivse kehtivuse peatamise lisamist. Näiteks kui isik on lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, võiks olla ka isiku algatusel võimalik kutse otsuse kehtivusaeg peatada ja seeläbi kehtivusaega pikendada objektiivsete asjaolude tõttu.
Mittearvestatud.
Eelnõu § 24 eesmärk on sätestada kutse kehtivuse peatamise õiguslik mehhanism olukordadeks, kus kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele. See tähendab, et peatamine on järelevalveline meede, mis kaitseb avalikku huvi, teenuse kvaliteeti ja kutse usaldusväärsust. Peatamise aluseks ei ole ega saa olla isiku enda soov ajutiselt kutsetegevusest loobuda, sest see muudaks peatamisinstituudi olemust ja seoks kutse kehtivuse põhjendamatult individuaalsete elusündmustega. Seletuskirja järgi ei ole isiku vabatahtlik soov kutse peatamiseks peatamise alus – kutse kehtivuse peatamine peab alati tulenema sisulisest vajadusest hinnata kutsealase pädevuse vastavust nõuetele, mitte haldusvälisest asjaolust.
Kutsekoda
Eelnõu § 55, loetelupunkt 2 sätestab:
„2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsega pottseppmeister, 5. taseme kutsega korstnapühkija-meister või vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu…“
Kehtivas kutsestandardis (14.02.2025 – 13.02.2030) on ekspertiisi tegemise õigus Pottseppmeister, tase 5 spetsialiseerumisega Pottseppmeister-ekspert, tase 5 kutse omanik.
Kutsekoda teeb ettepaneku täpsustada eelnõu selle tuginevalt ja sõnastada järgnevalt:
„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsega pottseppmeister, spetsialiseerumisega Pottseppmeister-ekspert, tase 5 kutse omanik.“
Arvestatud.
Täpsustatud sõnastust nii, et see oleks kooskõlas sätte üldise sõnastusega sh tuleohutusekspertide kvalifikatsiooniga. Lisatud vastava kompetentsiga 5. taseme kutsega pottseppmeister.
Kutsekoda
Kutsekoda teeb ettepaneku muuta alushariduse seaduse (AHS) paragrahve 29 ja 38.
Paragrahv 29
Kehtivas alushariduse seaduse § 29 lõikes 5 on sätestatud lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded järgmiselt:
„(5) Lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on: 
1) vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või  
2) vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“ 
Sama paragrahvi lõikes 6 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õpetaja pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis ning lõikes 5 nimetatud abiõpetaja pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis.
Teeme ettepaneku täiendada AHS § 29  järgmiselt:
1) lisada lõikesse 5 punkt 3 järgmises sõnastuses: „3) vähemalt keskharidus ja õpetaja, tase 5 kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“
2) lõike 6 lõppu lisada sõnad „ ja õpetaja, tase 5 kutsestandardis“.
Selgituseks märgime, et alushariduse seaduse loomise ajal ei olnud veel kutsestandardit õpetaja tase 5. Tänaseks on kutsestandard kehtiv ja toimub kutse andmine.  Selle kutsestandardi töökirjelduses on öeldud, et viienda kutsetaseme õpetaja töötab abiõpetajana koolis või lasteaias ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis.
Paragrahv 38
Kehtivas alushariduse seaduse paragrahvis 38 lõikes 1 on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded sätestatud järgmiselt:
„Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja 4. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“ 
Teeme ettepaneku muuta AHS § 38 lõige 1 sõnastada järgmiselt:
„(1) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“
 Lisaks teeme ettepaneku tunnistada § 38 lõige 2 kehtetuks.
Selgituseks märgime, et edaspidi määratletakse lapsehoidja kutse ainult ühel EKR tasemel, s.o tasemel 5, kuna lapsehoidja töös vajalikud kompetentsid vastavad oma teadmiste rohkuselt, keerukuselt, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse poolest EKR 5. tasemele.
Mittearvestatud.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 32 lõike 3 järgi ei kavandata ühte seaduseelnõusse erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega. Alusharidusseaduse regulatsiooni kutseseaduse eelnõu ei puuduta. Seega esitatakse ettepanek eraldiseisvana Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonnale.
Tallinna linn

Seaduse eelnõu § 14 sätestab kutse andja valimisega seonduva. Muuhulgas on sätestatud tingimused, millele peab kutse andja konkursil osaleja vastama. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt peab kutse andja konkursil osaleja olema moodustanud kutsekomisjoni. Miks peab kutsekomisjon olema moodustatud juba siis, kui ei olegi veel teada, kas taotleja osutub konkursil valituks?

Selgitame.
Nõue esitada kutsekomisjon juba konkursil osalemise etapis on kehtestatud eesmärgiga hinnata kutse andja tegelikku valmisolekut ja suutlikkust täita kutse andmise ülesannet. Seletuskirja järgi peab kutse andja konkursil osalejal olema tõendatud võimekus tagada usaldusväärne, sõltumatu ja kvaliteetne kompetentsuse hindamine ning vältida huvide konflikti olukordi.
Kutsekomisjoni kavandatud koosseisu esitamine on oluline just selleks, et kutseasutus saaks hinnata, kas taotlejal on olemas pädevad, erapooletud ja valdkonda tundvad eksperdid, kelle kaasamine on kutse andmise tuumiktingimus. Tegemist ei ole lõpliku komisjoni kinnitamisega, vaid eeldatava nimekirja esitamisega, mis näitab, et taotleja on sisuliselt ette valmistatud ning suudab kohe pärast õiguse saamist hindamisprotsessi käivitada.
Kui komisjoni esitamist nõutaks alles pärast konkursi võitmist, suureneks risk, et kutse andja ei ole tegelikult võimeline moodustama nõuetele vastavat komisjoni, mis omakorda võiks takistada hindamise läbiviimist ja seeläbi mõjutada kutse taotlejate õigusi.
Tallinna linn

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab: „Kutseasutus annab esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele kutse andjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis, kui õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile.“ Kas esmakutse andmise õiguse saamiseks peab kutseasutus läbima §-s 14 nimetatud konkursi?

Selgitame.
Esmakutse andmise õigust ei saa taotleda valikul konkursil vaid ainult §15 toodud tingimustel st õiguse saab vaid riiklikult tunnustatud õppeasutus õppekava registreerimisel juhul kui õppekava vastava ametialasele kompetentsiprofiilile. Esmakutse andmise õiguse saab õppeasutus ainult enda vastava õppekava lõpetajatele esmakutse andmiseks.
Juhul kui õppeasutus soovib tegutseda ka kutse andjana st. anda kutsestandardi alusel kutset töömaailma taotlejatele, siis on tal võimalik osaleda avalikul konkursil ja taotleda kutse andja staatust vastavalt § 14 kirjeldatud tingimustele.
Tallinna linn

Kutse andja ülesanne on muuhulgas korraldada kutse andmise korra eelnõu, mille kehtestab kutseasutus (seaduse eelnõu § 16 lõige 1 punkt 4, § 19 lõige 2). Vastavalt seaduse eelnõu § 13 lõikele 4 võib kutseasutus anda kutse andmise õiguse ka mitmele kutse andjale. Mis saab, kui kutse andjaid on mitu? Kas sellisel juhul peavad kutse andjad tegema kutse andmise korra eelnõu koostamisel koostööd või esitavad nad mõlemad eraldi eelnõud kinnitamiseks kutseasutusele?

Selgitame.
Mitme kutse andja valimine on seaduses ette nähtud erandjuhuna, kui selleks on põhjendatud vajadus. Juhul kui ühele kutsele on vajadusest tulenevalt valitud mitu kutse andjat siis vastavalt eelnõu §19 lõikele neli kohaldatakse ühele kutsele alati ühte ja sama kutse andmise korda. Kutse andmise korra kehtestab §10 alusel kutseasutus.
Tallinna linn

Kutseasutus võib tunnistada õppeasutuse kutse andja õiguse esmakutse andmiseks kehtetuks muuhulgas siis, kui: õppekava ei vasta kutsestandardile või kompetentsiprofiilile (seaduse eelnõu § 17 lõige 2 punkt 3). Seaduse eelnõu § 15 lõikest 1 tulenevalt on esmakutse andmise õiguse saamise eelduseks see, et õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile, kuid selle õiguse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui õppekava ei vasta kutsestandardile. Seega on seaduse eelnõu § 15 lõige 1 ning 17 lõige 2 punkt 3 vastuolulised ja jääb selgusetuks, kas esmakutse andmise õiguseks peab õppekava vastama kutsestandardile ja/või kompetentsprofiilile või peab vastama üksnes kompetentsprofiilile.
Selgitame.
Seaduse § 17 lõige 2 punkt 3 annab kutseasutusele õiguse tunnistada esmakutse andmise õigus kehtetuks juhtudel, mis hõlmab nii kompetentsiprofiili alusel loodud õppekavasid (tulevikumudel), kui ka kutsestandardile vastavaid õppekavasid üleminekuperioodil, mil kutsestandard võib veel olla mõne õppekava alus. Üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekavade aluseks olevad kutsestandardid ja kompetentsiprofiilid, et tagada õppeasutustele, kes praeguses süsteemis annavad kutset enda õppijatele võimalus jätkata esmakutse andmist nende kutsete osas, millele nad olid kutse andjad enne seaduse muutmist. Selle lahenduse eesmärk on vältida olukorda, kus varasemalt kutse andmise õigust omanud õppeasutus kaotaks selle üksnes seetõttu, et õiguslik alusdokumendi tüüp muutub.
Tallinna linn

Seaduse eelnõu § 22 annab kutse andjale õiguse moodustada kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni. Kas kutse andja võib moodustada ka mitu hindamiskomisjoni, kui kutse andja annab mitut erinevat kutset?
Selgitame.
Sätte eesmärk on anda kutse andjale õigus ja paindlikkus moodustada hindamiskomisjon juhtudel, kus see on kutse andmise protsessi läbiviimiseks vajalik.
Kuigi sätte sõnastus kasutab ainsust, ei piirata sellega kutse andja võimalust moodustada rohkem kui üks komisjon, kui hindamismaht ja ‑korraldus seda nõuavad. Tegemist on tavapärase normitehnilise väljendusega, kus ainsuse kasutamine ei tähenda kitsendust ega välista mitmuse põhimõtte rakendamist.
Tallinna linn

Paragrahvi 26 lõike 1 kohaselt kaetakse kutseõppe tasemeõppe tegevustoetuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud riigieelarvest üks kord, kui õpilane osaleb kutseeksamil õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kes katab kulud, kui õpilasel on vaja läbida korduseksam(id)?
Selgitame.
Riigieelarvest kaetakse ühe kutseeksami sooritamise kulud õppeasutuse tasemeõppe tegevustoetuse alusel õppivale õppijale. See tähendab, et igal õppijal on õigus tasuta osaleda ühel ametlikul kutseeksamil õppeperioodi jooksul või kuni aasta pärast selle lõpetamist.
Kui kutseeksam ebaõnnestub, tuleb vastavalt kutseharidusstandardile koolil korraldada õppija õpitulemuste hindamine. Sellisel juhul ei ole tegemist enam kutseeksamiga kutse andmise mõttes, vaid olukorraga, kus õppijal on vaja täita õppekava lõpetamise tingimusi.
Tallinna linn

Eelnõu §-ga 43 muudetakse investeerimisfondide seadust. Juhin tähelepanu, et seaduse õige nimetus on investeerimisfondide seadus, mitte investeerimisfondi seadus nagu on öeldud eelnõus.
Arvestatud.
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eelnõu § 8 kohaselt kasutatakse kompetentsiprofiile õppe- ja koolituskavade koostamise alusena. Samuti sätestab § 13 lõige 5, et kõrgkool võib saada kutse andja õiguse juhul, kui õppekava vastab kutsestandardile. EÜL-i hinnangul võivad need sätted aidata parandada hariduse ja tööturu vahelist seost, mis on õppijate jaoks oluline, kuna see toetab sujuvamat üleminekut tööturule. Samas peab nende põhimõtete rakendamisel arvestama kõrghariduse eripära. Kõrgharidus ei keskendu üksnes konkreetse ametikoha oskustele, vaid arendab ka laiemat teadmiste ja oskuste pagasit, sealhulgas analüüsi-, uurimis-, kriitilise mõtlemise ja teaduspõhise probleemi lahendamise oskust. EÜL nõustub antud paragrahvide eesmärgiga, kuid rõhutab, et kõrgharidus ei peaks keskenduma ainult olemasolevatele töökohtadele. Kõrghariduse roll on läbi üldoskuste arendamise valmistada õppijaid ette ka tuleviku töödeks ja ühiskondlikeks rollideks, mida ei pruugi veel eksisteerida. Seetõttu peab kutsesüsteemi ja kõrghariduse koostöö olema üles ehitatud partnerlusel, kus kutsestandardid ja kompetentsiprofiilid annavad sisendit õppekavade arendamiseks, kuid õppekavade akadeemiline ülesehitus kujuneb kõrgkoolide ja erialakogukondade koostöös. Samuti peab tagama, et kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide arendamisel oleksid kaasatud kõrgkoolide esindajad ning arvestataks kõrghariduse eesmärkidega. Siinkohal soovime veel rõhutada, et on ka oluline, et kutseharidust omandavatel õppurid omandaksid tugevad üldpädevused, et hõlbustada nende võimalusi jätkata enda haridusteed kõrghariduses ning pidada vastu kiireloomuliselt muutuval tööturul
Teadmiseks võetud.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Lisada § 16 lõikesse 2 või eraldi paragrahvina nõue, et:
– esmakutse andmisel peavad kõik sama ametialase kompetentsiprofiili alusel õpetavad õppeasutused kasutama ühtset hindamisraamistikku või standardiseeritud hindamismudelit, mille kehtestab HTM või kutseasutus koostöös valdkondliku eksperdikoguga.
– hindamismudeli loomisel tuleb kaasata valdkonna tööandjad ja erialaliidud.
Põhjendus: tagab koolide ja kutsete võrreldavuse ning tööandjate usalduse, välistab sisulised erinevused hindamistes ja väldib olukorda, kus esmakutse kvaliteet varieerub sõltuvalt koolist.
Selgitame.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides, näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Hindamiskomisjonide koostamise ja rolli täpsustamine
Täiendada § 16 lõiget 2 või § 21 põhimõtteid nii, et:
• esmakutsete puhul kehtivad selgelt reguleeritud hindamiskomisjoni moodustamise nõuded, sh tööandjate esindatuse minimaalne tase (nt vähemalt 1/3 komisjonist).
• Komisjoniliikmete sõltumatuse ja erapooletuse nõuded peavad kehtima samal tasemel kui kutsekomisjonidele, vältimaks tööandjate kriitikat erapooletuse puudumise osas.
Põhjendus: Tööandjate peamine mure on tööandjate vähene või ebajärjekindel roll kutse andmisel. Selge raamistik loob usaldust.
Selgitame.
Esmakutse andmisel kohaldatakse vastavaid haridusstandardeid ning neist tulenevaid nõudeid õpiväljundite saavutamise hindamisel. Esmakutse andmise lihtsustatud kord õppeasutustele vähendab dubleerimist ja võimaldab kutse omandamist juba õppeprotsessi käigus, toetades elukestva õppe põhimõtteid ja tööjõu kiirendatud siirdumist tööturule. Esmakutse andmisel on õppeasutusel kutse andjana vastavalt eelnõu § 16 lõike 2 punktile 2 kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid. Samas ei näe seadus ette, et tööandjate kaasamine peab toimuma ühe komplekseksamina õppe lõpus.
Eelnõu näeb esmakutse usaldusväärsuse tagamiseks ette töömaailma kaasamise kolmel tasandil:
• tööandjad aitavad määratleda, milliseid oskusi üldse õpetatakse - sisend kompetentsiprofiilide, kutsestandardite koostamisse,
• tööandjad osalevad õppe läbiviimisel - praktika, juhendamine
• tööandjad osalevad õppija oskuste hindamisel õppe jooksul sobivas õppe- või töökeskkonnas –võimalus hinnata õppijat reaalses tööolukorras ja pikema aja jooksul, mitte üksnes ühekordset sooritust õppe lõpus.
Kirjeldatud meetmete kaudu on tagatud, et esmakutse aluseks olevad kompetentsid ja nende hindamine on seotud tööturu vajadustega.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Esmakutse mõtestamine selgelt kutsesüsteemi osana
Täiendada § 6 ja § 18 selgitusega, et:
• esmakutse on kutsesüsteemi üks kvalifikatsiooniliik ja osa ühtsest kvalifikatsiooniraamistikust, mitte pelgalt kooli siseotsus.
• Esmakutse omamine annab tööturul selge signaali vastava kompetentsuse olemasolu kohta ning on võrreldav töömaailma kutsega kvalifikatsiooniraamistikus määratud tasemel.
Põhjendus: Tähtis kutsehariduse maine ja õppijate motivatsiooni seisukohalt; väldib tööandjate arusaama, et koolilõpukutse on „teisejärguline”.
Selgitame.
Täpsustame seletuskirjas , et § 18 lg 4 on direktiivist 2005/36/EÜ tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit: kutsestandardil põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Esmakutse andmise protsessi detailsem reguleerimine
Täpsustada § 15 ja § 16 lõikeid, et seaduses oleks selgelt kirjas:
• esmakutse andmisel rakendatavad hindamise kvaliteedikriteeriumid (tõenduspõhised hindamismeetodid, hindajate kompetentsinõuded jne).
• nõue dokumenteerida hindamismudel ja hindamiskriteeriumid ühtsetes juhendites, mis peavad olema avalikud ja võrreldavad.
• õppekava vastavuse kontroll kompetentsiprofiilile peab sisaldama hindamise korralduse kontrolli (ehk et mitte ainult õpiväljundid, vaid ka hindamismudel vastab nõuetele).
Põhjendus: HTM ametnikud on viidanud vajadusele reguleerida seda kutsehariduspoliitika tasandil, kuid seaduses peab olema alusnorm, mis kohustab välja töötama detailsemad regulatsioonid.
Selgitame.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides, näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis. Kutsehariduse puhul on kutseharidusstandardi alusel toimuva oskuste demonstratsiooni põhimõtted ja ühtsed juhendid koostöös koolidega väljatöötamisel 2026. aasta jooksul.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Tööandjate rolli tugevdamine ja selge osalus esmakutse andmisel
Täiendada § 16 lõiget 2 punktiga:
• “Tööandjaid kaasatakse hindamisse läbipaistvalt, dokumenteeritult ja ühtlustatud põhimõtete järgi, mille kutseasutus kehtestab.”
Põhjendus: Vähendab tööandjate kriitikat, et esmakutse ei taga piisavat töömaailma sisendit
Mittearvestatud
Selgitame, et tööandjate kaasatus õppe pakkumisse säilib kompetentsiprofiilide kaudu. Eelnõu § 8 järgi on kompetentsiprofiil õppe- ja koolituskavade koostamise alus ning esmakutse antakse õppekava lõpetamisel just kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentside omandamise korral. Samal ajal näeb eelnõu § 12 ette valdkondlikud eksperdikogud, kuhu kuuluvad töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning haridus- ja koolitusasutuste esindajad ning mille ülesanne on teha ettepanekuid kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning anda nende kavanditele eksperthinnang. See tähendab, et esmakutse aluseks olevate kompetentside kujundamisse on kaasatud töömaailma esindajad.

Teiseks tuleneb töömaailma kaasamine hindamise tasandil. Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Kolmandaks tuleneb töömaailma sisendi süsteemne arvestamine tööjõu ja oskuste arendusnõukogu kaudu. Eelnõu § 11 kohaselt on tegemist Vabariigi Valitsuse moodustatud nõukoguga, kuhu kuuluvad töö- ja haridusvaldkonna osapooled ning mille ülesanne on koondada tööjõu nõudluse ja oskuste vajadusega seotud teavet ning teha ettepanekuid kutse- ja oskuste süsteemi arendamiseks. 

Seega näeb eelnõu ette töömaailma kaasamise kolmel tasandil: kompetentsiprofiilide kujundamisel (valdkondlikud eksperdikogud), õppijate kompetentsuse hindamisel (tööandjate kaasamine hindamisse) ning süsteemi strateegilisel kujundamise (tööjõu ja oskuste arendusnõukogu). Kirjeldatud meetmete kaudu on tagatud, et esmakutse aluseks olevad kompetentsid ja nende hindamine on seotud tööturu vajadustega.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Esmakutse positsiooni selgem väljatoomine kutse- ja oskuste süsteemis
Lisada § 2 või § 6 juurde põhimõte, et:
• Esmakutse toetab koolilõpetajate sujuvat üleminekut tööturule ja loob aluse kutse- ja osakutse taotlemiseks tööandjate juures.
Põhjendus: aitab raamida esmakutset kui osa terviklikust kvalifikatsioonisüsteemist, mitte eraldiseisvat koolisisest taset.
Arvestatud.
Täiendatud seletuskirja esmakutse ja tööturule siirdumise seoses selgitusega.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Üldine põhjendus muudatustele
Tööandjate skeptilisus
Tööandjad on väljendanud, et:
• nad ei näe vajadust koolilõpu kutse järele;
• hindamise erapooletus on nende hinnangul ohus;
• soovitakse senist kutse andmise mudelit jätkata.
Lisatud ettepanekud loovad tööandjate jaoks usaldusliku raamistiku ja ühtsed kvaliteedinõuded.
EKEÜ seisukoht
• Esmakutse peab olema osa kutsesüsteemist;
• vaja on tagada võrreldavus, ühine kvaliteediraam ja selged hindamispõhimõtted.
EKEÜ soovidega kooskõlas olevad muudatused tugevdavad kutsehariduse mainet, suurendavad läbipaistvust ja süsteemsust.

EKEÜ ettepanek on täiendada eelnõud nii, et:
• esmakutse oleks selgelt määratletud ja väärtustatud kutsesüsteemi osa,
• hindamine oleks standardiseeritud ja usaldusväärne,
• tööandjate roll oleks selgelt ja ühtselt reguleeritud,
• koolide vahel oleks võrreldavus tagatud,
• kvaliteet oleks läbipaistev ja järelevalve piisav.
Need muudatused loovad aluse usaldusväärsele ja mõtestatud esmakutsele ning vähendavad tööandjate vastuseisu.
Selgitame.
Eelnõu kohaselt on esmakutse selgelt määratletud kutsesüsteemi osana ning see tugineb kompetentsiprofiilidele, mis on ühtlased kogu süsteemis ja mille koostamisse kaasatakse tööandjad. Nii kompetentsiprofiilide väljatöötamine kui ka hindamispraktikad lähtuvad töömaailma vajadustest ning on seotud OSKA uuringute ja valdkondlike ekspertkogude tööga, mis ühendab tööandjaid, koolitusasutusi ja kutseasutust.
Seletuskirjas on kirjeldatud, et tööandjate usalduse tagamiseks peab õppeasutus kaasama tööandjaid nii õpingute ajal kui ka õppe lõpus toimuvas hindamises. See tagab, et õpilaste kompetentsuse hindamine ei ole pelgalt koolisisene tegevus, vaid tugineb eriala töömaailma esindajate teadmistele ja kogemustele.
Isiku omandatud esmakutse kantakse kutse- ja oskuste registrisse samamoodi nagu töömaailma kutse, mis tagab läbipaistvuse, jälgitavuse ja võrreldava info kõigi kutsete kohta.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Kutseseaduse eelnõu seletuskirja punktis 2 sõnastatud eesmärk:
Seaduse eesmärk
Kutseseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet.
Kommentaar:
Seaduse eesmärk omaette ei peaks olema kutsesüsteemi täielik ümberkorraldamine.
Eesmärk peaks olema selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud, et see oleks ühiskonna kõikidele osapooltele üheselt arusaadav. Seaduse eesmärk peab olema selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud ka seaduse preambulis (mitte ainult seletuskirjas).
Sõnastusettepanek:
Kutseseaduse eesmärk on töö- ja haridusmaailma sidumine, et toetada inimeste tööelu
kujundamist ja elukestvat oskuste arendamist, arvestada tööturu vajadustega ning kohanduda ühiskonnaelu muutustega.
Arvestatud.
Täiendatud seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on seaduse eesmärk kirjeldatud põhjalikult, rõhutades vajadust parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning luua terviklik ja kaasaegne kutse- ja oskuste süsteem, mis toetab sihtrühmade oskuste arendamist ja elukestvat õpet. Eelnõu eesmärgiks on süsteemi uuendamine ja sidususe parandamine, ümberkorraldamine on vahend antud eesmärgi saavutamiseks.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
§ 3 (1) Eelnõu tekst: Kompetentsus on isiku tõendatud oskus kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.
Kommentaar: Teadmiste kasutamise oskusest ainuüksi ei piisa- kui omandatud teadmisi ja kogemusi pole ametialal töötamiseks piisavalt, siis ei piisa ainuüksi nende kasutamise oskusest.
Sõnastusettepanek:
§ 3 (1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada ametialal töötamiseks vajalikke omandatud teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.
Arvestatud.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
§ 6 Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse
(4) Eelnõu tekst: Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialased kompetentsid.
Kommentaar: Ainuüksi õppeasutuse otsusest ei piisa kompetentsuse tõendamiseks. Kui tööturu esindajat hindamisprotsessi ja otsustamisse ei kaasata, siis muutub esmakutsesisuliselt kooli lõputunnistuseks mis ei pruugi tööturule tegelikult omandatud kompetentsidest tõest ülevaadet anda.
Näide: Täna korraldavad kutsekoolides kutseeksameid tööturu kutse andjad ja tihti esineb olukordi kus suur osa õpperühmast kutseeksameid edukalt ei soorita. Samas korraldatakse neile järgneva paari päeva jooksul kooli eksam mille tulemusena
sisuliselt kõik kooli lõpetavad (eelnõu kohaselt saavad kõik lõpetajad esmakutsed).
Sõnastusettepanek:
(4) Esmakutse on õppeasutuse ja tööandjate ühise otsusega tõendatud kompetentsus, mis kinnitab, et isik on omandanud kõik õppekava aluseks olevas kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialased kompetentsid.
Selgitame.
Eelnõu ei näe ette esmakutse andmist „pelgalt kooli lõputunnistusena“ ning kommentaaris väljendatud probleem on eelnõus juba süsteemselt maandatud. Töömaailma kaasamine esmakutse andmisse toimub kolmel tasandil, mistõttu ei ole põhjendatud muuta otsustamismehhanismi selliselt, et esmakutse antakse õppeasutuse ja tööandjate „ühise otsusega“.
1. Kompetentsiprofiilide tasand – tööandjad kujundavad esmakutse aluseks olevad nõuded.
Kompetentsiprofiilid, millele esmakutse tugineb, töötatakse välja valdkondlikes eksperdikogudes, kuhu kuuluvad tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste ning haridusasutuste esindajad (eelnõu § 12). Seega määrab töömaailm ise, millist kompetentsust esmakutse eeldab.
2. Hindamise tasand – tööandjate osalemine õppija hindamises on kohustuslik.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama valdkonna tööandjaid kompetentsuse hindamisse. See tähendab, et tööandjad osalevad otseselt hindamisprotsessis ning annavad sisulise hinnangu õppija kompetentsusele.
3. Süsteemi strateegiline tasand – töömaailma sisendi pidev kogumine ja suunamine.
Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (eelnõu § 11) koondab tööandjate ja haridusvaldkonna esindajaid ning annab suuniseid kutse- ja oskuste süsteemi arendamiseks. See tagab, et kogu süsteemi kujundamine on läbivalt tööturu vajadustega kooskõlas. Kokkuvõttes on tööandjate roll esmakutse sisulises kujundamises, hindamises ja süsteemi juhtimises selgelt tagatud ning mitmekihiline. Antud põhjendustel ei ole vajalik ega otstarbekas täiendada § 6 lõiget 4 viisil, mis muudaks esmakutse andmise kahasse otsustamiseks.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
§ 7 Kutsestandard
(2) Eelnõu tekst: Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse andmise nõudega.
Kommentaar: Selline käsitlus pärsib kutsesüsteemi arengut ja tööturu motivatsiooni sellesse panustada ning ei toeta seaduse eesmärki.
Sõnastusettepanek:
(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb avalikust huvist või ohutusest või tööturu toimivusest või ohust isiku varale tingitud vajadus teatud kutsealal kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks.
(2)¹ Kutsestandard koostatakse ja uuendatakse VEK-i (valdkondlik ekspertkogu) algatusel ja tööturult saadud sisendi alusel, et määratleda minimaalne teadmiste, oskuste ja hoiakute lävend kutse- või ametialal tegutsemiseks.
(2)² Kutsealadel, kus on kehtivad kutsestandardid, võetakse kompetentsiprofiilide koostamisel aluseks kutsestandardid.
Kommentaar:
Ainult selliselt on võimalik ka sisuliselt tagada Kutseseaduse seletuskirja punktis 2 sõnastatud eesmärk.
Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et
oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
§ 8 Kompetentsiprofiil
(3) Eelnõu tekst: Kompetentsiprofiili alusel koostatud õppe- ja koolituskava lõpetamisel antakse esmakutse kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialal tegutsemiseks:
(4) kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
Kommentaar: Seaduse eelnõu kohaselt tahetakse valdav osa tööturu kutsestandardeid kaotada asendades need kompetentsiprofiilidega- samas omavad kompetentsiprofiilidest sisulist ettekujutust vaid üksikud tööturu esindajad. Lisaks pole täna veel kehtestatudkompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsemat korda.
Tööturu esindajatena oleme seisukohal, et olemasolevat kutsesüsteemi ei tohi lõhkuda enne kui kompetentsiprofiilidel põhinev uus kutsesüsteem ja selle toimivus on ka kõikidele tööturuosapooltele arusaadav ja on kujunenud veendumus, et see toetab parimal viisil kutseseaduse eelnõu seletuskirja punktis 2 sõnastatud eesmärki.
Sõnastusettepanek:
(3) Kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel koostatud õppe- ja koolituskava lõpetamisel antakse esmakutse kompetentsiprofiilis või kutsestandardis kirjeldatud kutse- või ametialal tegutsemiseks:
Selgitame.
Eelnõu näeb ette tööturu sisulise ja süsteemse kaasamise kolmel tasandil, mistõttu ei ole vajalik taastada paralleelset topeltsüsteemi, kus õppekavade aluseks on nii kutsestandardid kui kompetentsiprofiilid.
1. Tööturu sisend kompetentsiprofiilide kujundamisse on süsteemselt tagatud.
Kompetentsiprofiilid töötatakse välja valdkondlikes eksperdikogudes, kuhu kuuluvad tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste ning haridusasutuste esindajad (eelnõu § 12). See tähendab, et kompetentsiprofiili sisu ei otsusta õppeasutus üksi – vastupidi, selle määravad just töömaailma osapooled. Seletuskirjast nähtub, et profiil on loodud asendama kutsestandardite jäikust ja tagama paindlikumat reageerimist tööturu vajadustele.
2. Tööturu kaasamine hindamisse on kohustuslik.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. Seega ei saa esmakutsest kujuneda „pelgalt kooli lõputunnistus“, kuna tööandjad osalevad otseselt hindamises ja annavad oma sisulise panuse kompetentsuse tõendamisse.
3. Tööturu strateegiline sisend on tagatud riiklikul tasandil.
Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (eelnõu § 11) koondab tööandjate ja haridusvaldkonna esindajaid ning juhib kogu süsteemi arengut, tagades oskuste ja tööjõuvajaduse seose.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
§ 10 Kutseasutus ja § 12 Valdkondlik ekspertkogu
Kommentaar:
Kutseseaduse eelnõu kohaselt kaotatakse ära kutsenõukogud ja asendatakse valdkondlike ekspertkogudega:
Kehtiva kutseseaduse kohaselt on kutsenõukogu kutseasutuse juures tegutsev, võrdsetel alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan, kelle tegevuse eesmärk on oma kutsetegevuse valdkonnas kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine ja kelle ülesandeks muuhulgas on:
1) ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks;
2) kutsestandardite kinnitamine;
3) kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset andva organi kutse andmise tegevuse üle teostatavas haldusjärelevalves.
4) kutse andmise korra kinnitamine;
5) kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste kinnitamine;
Käesoleva eelnõu kohaselt läheb kogu tänaste laiapõhjaliste kutsenõukogude otsustusõigus üle ainuisikuliselt kutseasutusele ja moodustavate valdkondlike ekspertkogude ülesandeks jääks peaasjalikult nõustav ja seirav roll (hinnangute andmine, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine ning mõju hindamine valdkonna arengule ja uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine) ilma igasuguse siduva otsustusõiguseta. Selline lähenemine eelnõu kontekstis kindlasti ei parandada haridus- ja töömaailma sidusust vaid pigem kaugendab tööturu haridusmaailmast.
Tööturu esindajatena oleme seisukohal, et kehtivas seaduses sätestatud laiapõhjaliste kutsenõukogude otsustusõigus peab kutsenõukogude kaotamise korral loodava eelnõuga üle minema valdkondlikele ekspertkogudele. Ainult nii on võimalik tagada haridus- ja töömaailma sidusus ja sisuline koostöö (osapoolte seisukohtasid ja ettepanekuid arvsesse võttev) selliselt, et see motiveeriks mõlemat osapoolt võrdselt, toetaks parimal moel eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet.
Oleme seisukohal, et kutseasutusel (HTM) ei tohiks olla õigust rakendada või kehtestada kutsete süsteemi arengut ja toimivust mõjutada võivaid sisudokumente, mida laiapõhjaline valdkondlik ekspertkogu pole kinnitanud (heaks kiitnud).
Esitatud eelnõu tekst seda kahjuks võimaldab.
Mittearvestatud.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Selgitame, et VEKile ei saa anda  otsustusõigust, sest tegemist on kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.  

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks kui ka uuendamiseks, samuti eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.


Eesti Ehitusettevõtjate Liit
§ 13. Kutse andja
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid kutseasutus.
Kommentaar:
Siin tuleks arutada- kui konkursil pole 2 korda järjest ühtegi osalejat- mida siis teha ? kas kaotada kutsestandardid ja kutse andmine üldse? Kui esimene konkurss luhtub, siis peaks teistkordseks konkursiks ka asutus, kes kutse andja ülesanded täitma hakkab, selleks vajaliku võimekuse tõendama. Ka sellisel juhul peaks väljatöötatud kalkulatsioonid, KA korrad ja ka kutsekomisjoni koosseisu kinnitama valdkondlik ekspertkogu (võimude lahususe printsiip). Vastasel korral kinnitab kutse andja ühes isikus ise kõik kutse andmisega seotud dokumendid (s.h tasud) ja teeb ka kutse andmise/mitteandmise otsused.
(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.
Sõnastusettepanek:
(4)`Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni 5 aastaks ühele avalikul konkursil valitud kutse andjale.
Kutsevaldkonna eripärast tingituna võib põhjendatud juhul kutse andmise õiguse anda mitmele avalikul konkursil valitud kutse andjale kui nad vastavad konkursiga kehtestatud kõikidele tingimustele.
Osaliselt arvestatud.
Selgitame, et mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud võimalusena, mitte reeglina.
Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine. Lisame seletuskirja põhjendused, mis juhtudel võib tekkida vajadus mitme kutse andja valimiseks ning lisame täpsemad kriteeriumid, millal valitakse mitu kutse andjat sätestatakse §4 lg 5 alusel antavas määruses.
Kutseasutuse asumine kutse andja rolli on erandjuht. Eelnõu lahendus on vajalik kutsesüsteemi toimivuse ja isikute tööturule ligipääsu tagamiseks.

Eesti Tööandjate Keskliit
Seaduse eesmärk (seletuskirja punkt 2)
Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt on eelnõu eesmärk parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet. Teeme ettepaneku täpsustada Kutseseaduse eelnõu eesmärgi sõnastust, et vältida muljet, nagu oleks eesmärk kutsesüsteemi täielik ümberkorraldamine.
Pakutud uus sõnastus: "Kutseseaduse eelnõu eesmärk on tagada haridus- ja töömaailma sidusus selliselt, et see toetaks parimal moel eri sihtrühmade oskuste arendamist, karjääri kujundamist ning elukestvat õpet."
Arvestatud.
Täiendatud seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on seaduse eesmärk kirjeldatud põhjalikult, rõhutades vajadust parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning luua terviklik ja kaasaegne kutse- ja oskuste süsteem, mis toetab sihtrühmade oskuste arendamist ja elukestvat õpet. Eelnõu eesmärgiks on süsteemi uuendamine ja sidususe parandamine, ümberkorraldamine on vahend antud eesmärgi saavutamiseks.

Eesti Tööandjate Keskliit
Kompetentsuse mõiste täpsustamine (§ 3)
Eelnõu kohaselt „kompetentsus on isiku tõendatud oskus kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.“
Meie hinnangul teadmiste kasutamise oskusest ainuüksi ei piisa- kui omandatud teadmisi ja kogemusi pole ametialal töötamiseks piisavalt, siis ei piisa ainuüksi nende kasutamise oskusest.
Tööandjate ettepanek on sõnastada eelnõu § 3 lg 1: "Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada ametialal töötamiseks vajalikke omandatud teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina."
Arvestatud.
Eesti Tööandjate Keskliit

Kutseala mõiste täpsustamine (§ 5)
Tööandjate ettepanek (§ 5 lg 3 "Kutseala"): täiendada definitsiooni selgitusega, kuidas ja kelle poolt kutsealasid määratletakse: "Kutsealad määratleb valdkondlik eksperdikogu.“
Osaliselt arvestatud.
Kutseala definitsioon eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud.
Eesti Tööandjate Keskliit
Esmakutse mõiste ja andmise kord (§ 6)
Tööandjate ettepanek (§ 6 lg 4 "Esmakutse"): kaasata tööandjad esmakutse andmise protsessi. Ainult õppeasutuse otsusest ei piisa – vastasel juhul taandub esmakutse sisuliselt kooli lõputunnistuseks, mis ei pruugi tööandjate silmis pädevusi kinnitada.
Teeme ettepaneku § 6 lg 4 sõnastada järgnevalt: "Esmakutse on õppeasutuse ja tööandjate ühise otsusega tõendatud kompetentsus, mis kinnitab, et isik on omandanud kõik õppekava aluseks olevas kompetentsiprofiilis või kutsestandardis kirjeldatud ametialased kompetentsid."
Selgitame.
Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis.
Eesti Tööandjate Keskliit
Kutsestandardite vajadus ja koostamine (§ 7)
Eelnõu § 7 sätestab lõikes 2: Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.
Tööandjate ettepanek on jagada praegune ebaselge lõige kaheks ning sätestada võimalikeks ajenditeks avalik huvi ja ohutuse kõrval ka tööturu vajadus:
• § 7 lg 2 (uus): "Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb avalikust huvist, ohutusest, tööturu toimimisest või ohust isiku varale tingitud vajadus teatud kutse- või ametialal kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks."
• § 7 lg 2¹ (uus): "Kutsestandard koostatakse ja uuendatakse valdkondliku ekspertkomisjoni algatusel ja tööturult saadud sisendi alusel, et määratleda minimaalne teadmiste, oskuste ja hoiakute lävend kutse- või ametialal tegutsemiseks."

Arvestatud.
Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.
Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et
oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.

Eesti Tööandjate Keskliit
Kompetentsiprofiilide rakendamine (§ 8)
Kuna kutsestandardid on haridusasutuste ja tööandjate poolt põhjalikult planeeritud ning kirjeldavad tööturu vajadusi kõige paremini, on Tööandjate ettepanek võtta kompetentsiprofiilide loomisel aluseks olemasolevaid kutsestandardeid.
Teadmiseks võetud.
Antud põhimõttega on juba arvestatud kompetentsiprofiilide metoodika väljatöötamisel. Märkusega arvestatakse kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise määruse väljatöötamisel.
Eesti Tööandjate Keskliit
Kutseasutuse ja valdkondlike ekspertkomisjonide roll (§ 10 ja § 12)
Kutseseaduse eelnõu kohaselt kaotatakse ära kutsenõukogud ja asendatakse valdkondlike ekspertkogudega. Eelnõu kohaselt läheb kogu tänaste kutsenõukogude otsustusõigus üle ainuisikuliselt kutseasutusele ja moodustavate valdkondlike ekspertkogude ülesandeks jääks peaasjalikult nõustav ning seirav roll (hinnangute andmine, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine ning mõju hindamine valdkonna arengule ja uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine) ilma igasuguse siduva otsustusõiguseta. Selline lähenemine eelnõu kontekstis kindlasti ei parandada haridus- ja töömaailma sidusust, vaid pigem eemaldab tööturu haridusmaailmast. Tööturu esindajatena oleme seisukohal, et kutsenõukogude kaotamise korral peab eelnõuga valdkondlikele ekspertkogudele üle minema ka tänaste kutsenõukogude otsustusõigus.
Mittearvestatud.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.
Selgitame, et VEKile ei saa anda  otsustusõigust, sest tegemist on kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.  

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu koosseis (§ 11)
Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (rakendusakt, § 11) kavandatud koosseisus on oluliselt suurem avaliku sektori osakaal, sh võrreldes praeguse praktikaga. Soovitus: sätestada tasakaalustatud esindatus (samaväärne avaliku sektori ja tööandjate esindatus), et nõukogu otsused peegeldaksid mõlema poole vaateid. Avaliku sektori osakaalu suurendamine ei ole ka kooskõlas rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega. Tänases olukorras peaks avaliku sektori ülesandeid vähendama, mitte juurde tekitama.
Teadmiseks võetud.
Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseis ja ülesanded täpsustakse rakendusakti väljatöötamise käigus.
Eesti Tööandjate Keskliit
Eelnõu § 25 kohaselt on kutse taotlemise tasu kulupõhine ning riigilõiv suureneb. Toetame läbipaistvuse ja kulupõhisuse põhimõtet, kuid palume hinnata riigilõivu tõusu mõju väiksematele erialaliitudele ja sektoriorganisatsioonidele, et vältida nende osalusvõime vähenemist kutsesüsteemis ja tööandjate esindatuse koondumist üksikute suuremate osapoolte kätte.
Arvestatud.
Võttes arvesse mitmetelt partneritelt saadud tagasisidet ning välja toodud riske jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine, et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele.
Eesti Tööandjate Keskliit
Eelnõu § 36 kohaselt kehtivad kutsestandardid kuni 31.12.2028. Üleminekuperiood on vajalik, kuid oluline on tagada selge kommunikatsioon ja praktilised juhised sektoritele, et vältida ebakindlust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tagada sujuv üleminek.
Arvestatud.
Kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele ülemineku perioodi on pikendatud kuni 31. august 2029.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Kutse ja esmakutse
Seletuskirja kohaselt loob eelnõu väidetavalt tervikliku kutse- ja oskuste süsteemi, mis muuhulgas eristab selgemalt tasemeõppe lõpetamisel saadava esmase kutse ja töömaailma kutse rollid ning loob esmakutse mõiste, et siduda kutseõpe ja töömaailma kutsekvalifikatsioonid loogiliseks õpiteeks. Hetkel kehtiv üksnes kutsestandarditel põhinev süsteem ei ole andnud piisavalt paindlikku alust õppekavade loomiseks ning kutse andmise protsessid on olnud ajamahukad. Eelnõuga nähakse koolilõpetajatele ette koolilõpukutse (esmakutse ehk initial professional qualification) andmine õppeasutuse lõpetamisel, loobudes senistest dubleerivatest tööandjate läbiviidud kutseeksamitest kutseõppeasutuse lõpetamisel reguleerimata kutsealadel. Esmakutse viitab õppeasutuse tõendatud kutsekvalifikatsioonile pärast ametialase kompetentsiprofiilil põhineva õppekava läbimist. Eesmärk on luua selge erisus kooli lõpetamisel saadava esmase kutse ja töömaailma kutse vahel.
EVEA hinnangul seisneb probleem selles, et ei ole võimalik aru saada, kas esmakutse konkureerib töömaailma kutsega või on tegemist nn baastasemel kutsega, mille alusel on võimalik kompetentsuse arenedes omandada kõrgema taseme kutseid. Näeme ohtu selles, et tähtajatute esmakutsete automaatsel väljastamisel õppeasutuse lõpetamisel võib ära kaduda üldse vajadus töömaailma kutsete ja kutsealade reguleerimise järele. Oluliseks muutub hoopis kooli lõputunnistus, muu dokument või
kanne kutse- ja oskuste registris, mis sisuliselt hakkab tõendama ametikohtadel tegutsemiseks vajalike kompetentside olemasolu.
Esmakutse mõiste toomine seadusesse võimaldab eelnõu autorite arvates selgelt eristada formaalhariduses omandatud kutsekvalifikatsiooni töömaailma antavast kutsest. See peaks toetama ka kutseõppe reformi, kus vastavalt uuendatud kutseharidusstandardile toimub tööturule siirdumiseks vajalike kutseoskuste hindamine praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksamina ja osade kaupa kogu õppe jooksul. Õppeasutuses kompetentsiprofiili alusel loodud tasemeõppe õppekava edukal läbimisel omandatakse edaspidi esmane kutsekvalifikatsioon ehk koolilõpukutse ehk esmakutse. Esmakutse andjaks on õppeasutus ning esmakutse saadakse vaid juhul, kui on tõendatud kõik ametialase kompetentsiprofiili kompetentsusnõuded. Esmakutse andmisel on õppeasutusel kutse andjana kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid. Eelnõus on reguleerimata, kuidas selline kaasamine täpsemalt toimuma hakkab ja kuidas jagunevad osapoolte vahel sellega seotud kulud.
EVEA arvates ei muuda see kutsete süsteemi rohkem arusaadavaks, kui eristatakse kahte erinevat kutse liiki: esmakutset ehk koolilõpukutset ja töömaailma kutset ning kehtestatakse erinevad nõuded nende kehtivuse osas. Koolilõpukutse ehk esmakutse antakse koolilõpetajale edaspidi alati tähtajatult. Pärast õpingute lõppu ning töökogemuse omandamist on õppijal võimalik karjääri edenedes taotleda kutsestandardil põhinev töömaailma kutse konkursiga valitud kutse andja juures. Ei ole selge, kas see saab olema nii ainult nn reguleeritud kutsealadel või ka reguleerimata kutsealadel. Eelnõu kohaselt koostatakse kutsestandard ainult juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega. Samuti ei ole selge, kui kauaks ajaks jäävad kehtima töömaailma väljastatud kutsed. Kutse kehtivusaeg peab sisalduma kutse andmise korras, mille kehtestab kutseasutus.
Selgitame.
Mure, et esmakutse võib hakata konkureerima töömaailma kutsega või asendada tööandjate poolt antavaid kutseid, ei vasta eelnõu eesmärgile ega seletuskirjas kirjeldatud mudelile. Esmakutse roll on selgelt piiratud: see on tasemeõppe lõpetamisel tõendatav esmane kutsekvalifikatsioon, mis kinnitab õppekavas kirjeldatud kompetentside omandamist. See ei asenda töömaailma kutset ega vähenda tööandjate rolli, sest esmakutse andmisel on õppeasutusel kohustus kaasata hindamisse tööandjaid, tagades töömaailma sisulise rolli hindamises.
Esmakutse kehtivuse tähtajatus on kooskõlas kehtiva õigusega, kus koolilõpudokumendile kantavad kutsed on tähtajatud.
Seetõttu ei peeta põhjendatuks EVEA väidet, et esmakutse vähendaks tööandjate kutsete rolli või tekitaks segadust. Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad kahte esmakutset ja kutset eraldi ning selgelt eristatud funktsioonidega, mistõttu kommentaari ei arvestata.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Kutsestandard ja kompetentsusprofiil
Eelnõus sätestatakse, et kui õppekava aluseks on kutsestandard, siis sooritatakse kutseeksam ja saadakse kutse. Kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil ja õppija on saavutanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid, siis saadakse õppeasutuse lõpetamisel esmakutse. Arusaadav on, et töömaailma ja hariduse koostööks on vajalik ühtne kompetentsuste kirjeldamine õppekavade kujundamise alusena. Küsitav on aga vajadus luua alternatiivne võimalus kutsestandardite asemel või kõrval kasutada töömaailmas vajalike kompetentside süstemaatilist ja ajakohastatud kirjeldust. Kutsestandarditel põhineva süsteemi jäikus, nende aeglane uuendamine ja piiratud sobivus interdistsiplinaarsete või kiiresti arenevate valdkondade puhul takistavad tööjõu oskuste vajaduse piisavalt kiiret kajastumist õppes. Võib küsida, et kas kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt loob uue paindlikuma võimaluse tööturu sisendi põhjal õppekavade loomiseks ja arendamiseks, sh mikrokvalifikatsioonide tasandil. Kindlasti toob kompetentsiprofiilide loomine ja kasutuselevõtt nii kutsesüsteemile tervikuna kui ka õppeasutustele kaasa täiendavaid kulusid. Ka jääb arusaamatuks, kuidas just kompetentsiprofiilid võimaldavad vältida kutsestandardite sagedast ümbervormistamist. Samuti ei selgu eelnõust, kas kompetentsiprofiile saab kasutada ka sisendi andmisel üldharidusõppekavadele.
Oluline on vajadus saada ülevaade uuendamist vajavatest kutsestandarditest. Selleks hinnatakse, kas kutsestandardid on aluseks mõnele õppekavale ja kas toimub töömaailma kutseandmine. Kõik
kutsestandardid, millel ei ole tööle siirdumiseks formaalseid kvalifikatsiooninõudeid, kuid mis on õppekavade aluseks, vaadatakse üle OSKA analüüside alusel koos valdkondlike eksperdikogude, õppeasutuste ning sotsiaalpartneritega. Selgitatakse välja, kas on vajadust luua kompetentsiprofiil või mitte. Millistest kriteeriumitest lähtudes seda otsustatakse? Kompetentsiprofiil määratletakse kui ameti, kutseala või kutsetegevuse valdkonna põhine kompetentside kirjeldus vastaval kvalifikatsiooniraamistiku tasemel, mis annab ülevaate kutsete või oskuste kogumist, millest esmakutse koosneb. Eelnõu seletuskirja kohaselt peaks kompetentsiprofiilil olema oluline roll õppekavade loomisel, eelkõige tasemehariduses ja täiendkoolituses, mis peaks võimaldama koondada töömaailmas olulised pädevused paindlikumalt ja valdkondade ülesemalt kui seni kasutuses olnud kutsestandard. Ehkki kompetentsiprofiil võib olla koostatud nii kitsamalt ametile kui laiemalt kutsealale või tegevusvaldkonnale, antakse esmakutse vaid konkreetse ameti kõigi kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud ametialases kompetentsiprofiilis. Kas konkreetse ameti kompetentsidest piisab tegutsemiseks kogu kutsealal või tegevusvaldkonnas? Eelnõus ei ole see selgelt sõnastatud. Eelnõu kohaselt jäävad kompetentsiprofiilidele kehtima samad kvaliteedi- ja koostamisnõuded kui kutsestandarditele, mis peaks tagama kutsestandardiga võrreldava usaldusväärsuse ja metodoloogilise tugevuse. Lõppkokkuvõttes aga ei ole üldse selge, millal on õppekava aluseks kutsestandard, millal kompetentsiprofiil ja millal ei ole õppekava üldse esmakutse või kutsega seotud. Ja kui kompetentsiprofiil on eelnõus läbivalt seotud õppekavadega, siis kompetentsiprofiili defineerivas paragrahvis viidatakse hoopis ametialase kompetentsiprofiili alusel kehtestatud koolituskava lõpetamisele. Teiste sõnadega ei ole üheselt arusaadav, kas saab kehtestada ka eraldi ametialaseid, kutsealaseid ja kutsetegevuse valdkonna kompetentsiprofiile.
Selgitame.
Eelnõu eesmärk on täiendada kutsestandarditel põhinevat süsteemi paindlikuma vahendiga – kompetentsiprofiiliga –, et tagada kiiresti arenevates ja interdistsiplinaarsetes valdkondades ajakohane ning tööturu vajadustest lähtuv õppe sisu. Kompetentsiprofiil ei asenda kutsestandardeid ega loo paralleelsüsteemi, vaid pakub võimalust kirjeldada pädevusi seal, kus kutsestandardi koostamine ei ole põhjendatud (nt reguleerimata ja kiiresti muutuvates valdkondades).
Lisaks säilivad kompetentsiprofiilidele samad kvaliteedinõuded nagu kutsestandarditele, tagades metoodilise tugevuse. Seletuskiri kirjeldab selgelt, et standardite ja profiilide kasutus eristatakse õppekavade eesmärkidest lähtudes ning uuendamist vajavad kutsestandardid vaadatakse süstemaatiliselt üle koos OSKA, ekspertkogude ja tööandjatega.
Seetõttu ei ole põhjendatud väide, et profiilid tekitavad segadust või ohustavad kutsestandardite rolli.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Kompetentsus ja kompetentsid
Kutseõppeasutuse seaduse tähenduses on õpiväljundid õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Kõrgharidusseaduse järgi on kõrgharidustaseme õpe tõenduspõhisel käsitusel põhinev õpe, mille tulemusena õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud aktiivseks panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning elukestvaks õppeks. Kehtiva kutseseaduse kohaselt on kompetentsus edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Erinevalt haridust reguleerivatest seadustest on siia loetellu lisandunud kogemus ja tõenäoliselt on selle põhjuseks asjaolu, et kogemus tekib peale hariduse omandamist töötamise käigus. Eelnõus ei määratleta kompetentsust täpselt samas tähenduses kui kehtivas seaduses. Eelnõus on kompetentsus kui tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Eelnõu määratleb uue mõistena kompetentsi kui teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras. Kompetentsid moodustavad kompetentsuse. Esimene küsimus tekib, et milleks on vaja tekitada segadust kahe sarnase mõiste kasutamisega. Teine probleem on seotud sellega, et esmakutse tõendab eelnõu kohaselt ka kogemuste olemasolu, aga üldjuhul ei ole kooli lõpetajal töö tegemise käigus tekkivaid kogemusi. Omaette probleemiks on veel see, et eelnõus on kompetentsuse definitsioonist välja jäänud oskused.
Selgitame.
Kommentaari ei arvestata, sest eelnõus esitatud mõistete „kompetents“ ja „kompetentsus“ eristamine on teadlik ja eesmärgipärane, et järgida rahvusvahelist praktikat ning tagada ühtne terminikasutus kogu kutsesüsteemis. Kompetentsus tähendab tõendatud suutlikkust tegutseda töö- või õppeolukorras, samal ajal kui kompetents kirjeldab selle suutlikkuse koosseisu (teadmised, oskused, kogemused ja hoiakud).
Esmakutse ei eelda töökogemust, vaid õppekava läbimisel tõendatud pädevust, mistõttu ei saa eeldada töökogemuse rolli samal viisil nagu töömaailma kutse puhul. Oskused ei ole definitsioonist välja jäetud – need sisalduvad kompetentsi mõistes, mis moodustab kompetentsuse aluse.
Seetõttu ei ole muudatus ettepanek vastavuses eelnõu ülesehituse ja põhimõtetega ning kommentaariga ei arvestata.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Ettevõtjate ja tööandjate osalemine kutsesüsteemis
Kutsesüsteem on seni toiminud tugeva koostööplatvormina erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud, kutsenõukogud) vahel ning eksisteerib vajadus säilitada sisuline koostöö ka
pärast süsteemi struktuurimuudatusi. Eelnõus tuleks arvestada sellega ja näha ette senisest sisulisem valdkondlik koostöö eksperdikogudes ning tööandjate kaasamine nii kutsestandardite kui ka kompetentsiprofiilide väljatöötamisse. Eelnõus ei ole täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub valdkondliku koostöö ekspertkogude moodustamine. See ülesanne on antud valitsuse pädevusse ilma kaalutlusõiguse kriteeriumiteta.
Selgitame.
Valdkondlike eksperdikogude moodustamine reguleeritakse täpsemalt rakendusmääruses, mis koostatakse hilisemas etapis. Rakendusmääruste kavandid on lisatud eelnõule.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Kutseasutuse roll kutsestandardite ja kompetentsusprofiilide koostamisel
Eelnõu kohaselt on kutseasutuse ülesandeks muuhulgas kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise metoodika väljatöötamine ning kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid. Ebatavaline on, et organ ise töötab välja metoodika oma otsuste tegemiseks. EVEA hinnangul ei peaks kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostajaks olema senine kutsestandardite koostamise korraldamise ülesande täitja, aga kui nii on otsustatud, siis vastava metoodika peaks välja töötama mõni muu organ, näiteks tööjõu ja oskuste arendusnõukogu või valdkonna eest vastutav minister, kes kehtestab kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra.
Selgitame.
Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord kehtestatakse Haridus- ja Teadusministri määrusega vastavalt § 7 lg 3 ning § 8 lg 4. Määruse kavand on lisatud eelnõule. Kutseasutusel on ülesanne välja töötada täpsemad metoodilised juhendmaterjalid kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamiseks, samuti tagada ekspertide kaasatus nii kutsestandardite kui kompetentsiprofiilide väljatöötamisse. Lisaks on vastavalt § 10 lg 3 punkt 4 peab kutseasutus arvestama kutsestandardite kehtestamisel valdkonna eksperdikogu eksperthinnangut.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Esmakutse andmed õppeasutuse lõpudokumendil
Eelnõu järgi annab esmakutse õppeasutus otsusega ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppekava lõpetamisel. Kuidas see otsus vormistatakse? Kehtiva kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormistamise korra kohaselt, kui koolile on antud õigus tegutseda kutset andva organina ning kool on andnud lõputunnistuse saajale kutse või osakutse, kantakse lõputunnistusele õppekava nimetuse järele tekst „ja talle on antud kutse” või „ja talle on antud osakutse”, kutse või osakutse nimetus ja tase ning registreerimisnumber kutseregistris.
Teadmiseks võetud.
Õppeasutuse lõpudokumentidele kantavad andmeväljad täpsustakse vastava õppetaseme lõpudokumentide väljastamist reguleerivates õigusaktides.
Eesti Töötukassa
Eelnõus, nt §-des 6 ja 8 kasutatakse termineid „amet“ ja „ametiala“, aga eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, mida nende all mõeldakse. Palume täpsustada eelnõus terminite kasutust ning avada eelnõus ja/või seletuskirjas nimetatud terminite mõiste.

Selgitame.
Eelnõu kontekstis ei ole mõisteid „amet“ ja „ametiala“ käsitletud eraldiseisvate, iseseisvalt defineeritavate õigusmõistetena, vaid need on kasutusel oma tavapärases keelelises tähenduses töömaailmas levinud ja arusaadavatena.
Eelnõu keskne terminoloogiline raamistik tugineb mõistetele kompetentsus, kompetents, kompetentsiprofiil, kutseala ja kutsetegevuse valdkond, mis on seaduse tasandil määratletavad ning mille kaudu kirjeldatakse kutse omandamise ja hindamise loogikat. Mõisted „amet“ ja „ametiala“ on seetõttu kasutusel oskuste ja töörollide kirjeldamisel, mitte normitehniliste põhimõistetena, mis vajaksid eraldi definitsiooni.
Kuna nimetatud mõisted ei ole eelnõu regulatiivse ülesehituse kandvad mõisted ega loo iseseisvaid õigusi või kohustusi, ei ole põhjendatud neid lisada seadusesse definitsioonidena. Eelnõu eesmärk on tagada ühtne ja selge terminoloogiline raamistik kompetentsipõhise süsteemi toimimiseks, vältides liigset mõistestikku, mis võiks õigusruumi killustada.
Eesti Töötukassa
Eelnõu § 25 lõike 10 punkti 3 kohaselt kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse Eesti Töötukassa poolt tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist.
Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 16 kohaselt rahastatakse tööturumeetmeid töötuskindlustuse seaduse §-s 381 sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest ja tööturumeetmete rahastamiseks ettenähtud Euroopa Liidu või muudest toetustest. Seega ei ole ainult ühe võimaliku rahastusallika väljatoomine asjakohane. Lisaks selgitame, et TöMS § 6 kohaselt tööturuteenused, nende eesmärgid, neid saama õigustatud isikud, nende osutamise tingimused ja korraldus ning rahastamine sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tööhõiveprogrammis. Seega ei ole ette teada, kas üldse ja mis allikast rahastatava tööturuteenusena töötukassal kutse taotlemisega seotud kulusid on võimalik hüvitada.
Ettepanek on Eelnõu § 25 lõike 10 punkt 3 välja jätta, kuna tööturumeetmete rahastamine on reguleeritud ja toimub TöMSi ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel.
Arvestatud.
Eesti Töötukassa
Eelnõu § 31 kohaselt kutseeksami kulusid hüvitatakse vastavalt varem kehtinud korrale kuni 2029. aasta 30. juunini. Seletuskirja kohaselt kutseeksamite kompenseerimise senine kord jätkub ühtselt kuni 2029. aasta augustini ja kompenseerimiseks ühtne tähtaeg (31. august 2029). Palume täpsustada eelnõu §-i 31 või seletuskirja vastavalt sellele, kumba tähtaega on kavas rakendada.

Juhul, kui eelnõu §-s 31 muudetakse hüvitamise tähtaega ja õige tähtaeg on 31. august 2029, siis seonduvalt tuleks täpsustada tähtaega ka § 32 lõikes 2 ja muuta vastavalt ka seletuskirja.

Arvestatud.
Eesti Töötukassa
Seletuskirjas § 8 lõigete 1, 2 ja 3 selgituse kohaselt määratletakse lõigetes 1 ja 2 kompetentsiprofiil kui ameti, kutseala või kutsetegevuse valdkonna põhine kompetentside kirjeldus vastaval kvalifikatsiooniraamistiku tasemel, mis annab ülevaate kutsete või oskuste kogumist, millest esmakutse koosneb. Kompetentsiprofiilil on oluline roll õppekavade loomisel, eelkõige tasemehariduses ja täiendkoolituses, mis võimaldab koondada töömaailmas olulised pädevused paindlikumalt ja valdkondade ülesemalt kui seni kasutuses olnud kutsestandard.
Lõige 3 täpsustab, et ehkki kompetentsiprofiil võib olla koostatud nii kitsamalt ametile kui laiemalt kutsealale või tegevusvaldkonnale, antakse esmakutse vaid konkreetse ameti kõigi kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud ametialases kompetentsiprofiilis.

Töötukassa osutab tasemeõppes osalemise toetamise teenust. Toetatavad õppekavad valitakse välja OSKA valdkondlike uuringute põhjal. Töötukassa toetab õppekavasid, kus valmistatakse ette töötamiseks põhikutsealal, mille esindajate järele on tööturul kasvav nõudlus, kuid esindajaid napib. Palume täpsustada juhul, kui kompetentsiprofiil on nö kutsete ja valdkondade ülene, interdistsiplinaarne, siis kas see toob kaasa õppekavad, mille sees toimub spetsialiseerumine erinevate valdkondade erinevatele põhikutsealadele.

Selgitame.
Eelnõu eesmärk ongi tugevdada haridus- ja töömaailma seotust, sh lõimida senisest tihedamalt kutsesüsteem ning OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs üheks tervikuks. Nagu seletuskirjas § 8 lõigete 1–3 juures kirjeldatud, on kompetentsiprofiil kavandatud uueks, paindlikumaks alusdokumendiks, mis toob samasse mõisteruumi:
• töömaailma ootusest lähtuvad pädevused,
• OSKA uuringute tulemused ning
• haridussüsteemi vajadus ajakohase õppekava aluse järele.
Eesmärk on vältida olukorda, kus OSKA seab vajadused, kuid kutsesüsteem ei toeta nende kiiret ülekandumist õppekavadesse ja hindamisse.
Interdistsiplinaarsete kompetentsiprofiilide puhul selgitame, et profiil ei loo iseenesest uut kvalifikatsiooni. Seletuskirja kohaselt antakse esmakutse vaid konkreetse ameti kõigi kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud antud ametiala kompetentsiprofiilis.
Seega, kui kompetentsiprofiil hõlmab valdkondade üleseid oskusi, siis:
• õppekava võib tõepoolest sisaldada spetsialiseerumisvõimalusi, kui töömaailma vajadus seda eeldab;
• kuid esmakutse antakse siiski üksnes selle konkreetse ameti piires, mille kompetentsid on õppija omandanud;profiilide ülesehitus võimaldab OSKA analüüsi põhjal tuvastatud oskusi siduda mitme valdkonna õppekavadega, kuid esmakutse saadakse alati seotud konkreetse ametiga, mitte kõigi profiili valdkondadega korraga.
Eesti Töötukassa
Seletuskirja punktis 6.3. hinnatakse kavandatud muudatuse „kutsestandardite koostamise aluste täpsem reguleerimine ja kutsestandardite arvu vähendamine“ mõju.
Punkti 6.3 neljandas lõigus on hinnatud mõju reguleerimata kutsete kutse andjatele. „Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kuna Eesti tööturg on vähe reguleeritud, siis kutsestandardite kasutusala täpsustamine ja vabatahtlike kutsete tarbeks standardite koostamise võimaluste tasuliseks muutmine puudutab vaid väga kitsast osa kõigist tööturu ametitest ehk mõju ulatus on pigem väike.“
Töötukassa rahastab osades valdkondades, mis ei ole reguleeritud, koolitusi, mis valmistavad ette kutse omandamiseks, et inimene saaks vajadusel kutse omandada ja saada konkurentsieelise. Kui nüüd kutsestandardeid ei koostata, jääb ebaselgeks, millele avatud koolitusturg saab tugineda põhjaliku koolituse õppekava koostamisel. Näiteks hooldustöötaja või tugiisiku puhul.
Punkti 6.3. viimases lõigus on hinnatud mõju tööturuteenustele ja riigivalitsemisele. Muudatuse mõju ulatus on hinnatud suureks, kuna tööturumeetmetest kasu saajate hulk on märkimisväärne. Ebasoovitava mõju riskiks on tööturumeetmetest pakutava koolituse läbimisel erapooletu hindamise kadumine kutseeksami näol, mis oli üks indikaator koolituse tulemuslikkuse mõõtmiseks. See risk maandatakse tööalaste koolituste kvaliteeditagamise meetmetega.
Samas ei nähtu seletuskirjast, mis meetmeid tööalaste koolituste kvaliteedi tagamiseks rakendatakse. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.
Selgitame.
Nii tasemeõppe kui erinevate koolituse õppekavade alusena luuakse edaspidi kutsestandardite kõrvale kompetentsiprofiilid. Samuti on võimalik tööturul vajalike oskuste õpetamiseks siduda mikrokvalifikatsiooniõpe kas kutsestandardis või kompetentsiprofiilis sisalduvate oskustega. Mikrokvalifikatsiooni õppekavade puhul peab koolituse pakkuja läbima kvaliteedihindamise ning õppekava registreerimise protsessi, mis annab tellijale täiendava kvaliteedikindluse. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on koolitaja kohustus hinnata koolitusel osaleja õpiväljundite saavutamist, seda ka kehtivas süsteemis, kus täiskasvanute koolituse läbimise järgselt on kutseeksami sooritamine vabatahtlik.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Mõistete selgus, ligipääsetavus ja mõistlikud kohandused kutse andmise protsessis
Eelnõus kasutatavad mõisted, nagu „kompetentsuse hindamine“, „sobiv eksamikeskkond“, „elektrooniline eksam“, „ligipääsu tagamine“, ei ole piisavalt selgelt määratletud eelkõige ligipääsetavuse ja kohanduste vaatest. Nende tegelik puudumine võib praktikas viia subjektiivse tõlgenduseni, mistõttu ligipääsetavus on vaid näiline. Seni, kuni puudub üheselt mõistetav kohustus tagada ligipääsetavus ja rakendada mõistlikke kohandusi, võib jääda puuetega inimeste kompetentsus hindamisviisi tõttu märkamata.
See puudutab nii:
• füüsilist ligipääsetavust (ruumid, liikumine),
• kommunikatiivset ligipääsetavust (viipekeel, lihtsas keeles juhendid),
• digiligipääsetavust (ekraanilugeja kasutamine, kontrastid, alternatiivsed eksamivormid),
• hindamiskorralduse paindlikkust (pikendatud aeg, suuline eksam, praktilise hindamise kohandused).
EPIKoja seisukoht on, et eelnõu vajab täiendamist, et vältida olukordi, kus taotleja tegelik kompetentsus ei avaldu eksamivormi tõttu (nt standardiseeritud kirjalik eksam, praktiline ülesanne, ajapiirangud).
Soovitame:
• koostada juhendmaterjal, mis avab ligipääsetavuse ja mõistlike kohanduste tagamise põhimõtted ning toob selged näited (nt viipekeeletõlge, lihtsas keeles juhendmaterjalid, alternatiivsed eksamivormid, hindamisaja pikendamine);
• lisada seletuskirja näitlik loetelu võimalikest kohandustest ja universaalse disaini rakendamise viisidest;
• tagada, et kõik kutse andjad läbiksid koolituse, mis käsitleb erivajadustega õppijate hindamise eripära;
• lisada hindamismeetodite määrusesse kohustus tagada toevajadusega õppijatele alternatiivsed hindamisviisid ning rakendada universaalse disaini põhimõtteid kogu hindamisprotsessi ülesehituses.

Selline lähenemine toetab õiguskindlust ning ühtset praktikat üle Eesti ning reaalse, mitte üksnes formaalse võimaluse omandada kutse võrdsel alusel teistega.
Teadmiseks võetud.
Kommentaar tõstatab olulise teema seoses ligipääsetavuse, kaasava hindamise ja mõistlike kohanduste tagamisega kutse andmise protsessis. Küsimus on põhimõtteline ning puudutab kutse andmise kvaliteedi, õiguskindluse ja võrdsuspõhimõtete tagamist. Edasistes rakendusaktides ning juhendmaterjalide koostamisel analüüsitakse põhjalikumalt, millisel kujul on kõige otstarbekam ligipääsetavuse põhimõtteid täpsustada ning kuidas tagada ühtsem praktika erinevate kutseandjate vahel. Kommentaaris tehtud ettepanekud – sh näitliku kohanduste loetelu lisamine ning kutse andjate koolitamine – on väärtuslik sisend jätkuvatele aruteludele ja rakendusetappide ettevalmistamisele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tööellu naasmise toetamine pärast rasket haigust või tervisepiirangu tekkimist
Pärast tervisepiirangu tekkimist ei saa inimesed tihti ravi või taastumise tõttu jätkata varasemal ametikohal või täiskoormusega töötamist.
Uus kutse- ja oskuste süsteem peab toetama:
• paindlikku ümberõpet, mis arvestab inimese terviseseisundiga;
• oskuste järkjärgulist omandamist, sh osakutse tasandil;
• vähenenud töövõimega inimeste ligipääsu kutseõppele ja kvalifikatsioonile;
• katkestustega õpiteede jätkamise võimalust.

Oluline on vältida, et pikk ravi- või taastumiseperiood katkestaks inimese kvalifikatsioonitee või vähendaks tema konkurentsivõimet tööturul.
Selgitame.
Eelnõuga nähakse ette paindlike õpiteede arvestamine kompetentsuse hindamisel läbi kompetentsiprofiilide koostamise, mikrokvalifikatsioonide seostamise tööturu vajadustega ning VÕTA kasutamise kutse andmisel.
§ 23 kohaselt on varasema õppe ja töökogemuse arvestamine kohustuslik osa kutse andmisest, mitte vabatahtlik lisand.
See tähendab:
• varasem töökogemus, sh osaline töökogemus enne haigestumist, tuleb arvesse võtta;
• varasemad täiendkoolitused, katkestatud õpingud ja tööülesannete täitmine loetakse pädevuse tõendamisel kehtivaks;
• kvalifikatsiooniteed ei alga nullist pärast pikemat ravi- või taastumisperioodi.
Paragrahv § 23 lg 3 kohustab kutseandjaid:
• töötama välja läbipaistvad VÕTA‑juhised;
• arvestama mitteformaalõppe, iseseisva õppe ja töökogemuse kaudu omandatud kompetentse;
• tagama, et varasemat pädevust hinnatakse võrdselt uue õppega.
See loob süsteemi, kus inimese taastumise ajal kogutud oskused ei kao, vaid neid saab arvesse võtta vähendatud koormusega õpiteel.
Kompetentsiprofiilid kirjeldavad kutseala või ameti oskusi modulaarse ja osadeks jaotatud loogika alusel, mis võimaldab:
• läbida õpinguid väikeste üksuste kaupa;
• omandada esmalt madalama mahuga või kergema koormusega kompetentse;
• naasta õpingutele pärast katkemist ilma, et peaks õppetööd täielikult alustama otsast.
See toetab otseselt isikuid, kelle töökoormus või tervislik seisund ei võimalda täiskoormusega õppimist.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tervise tõttu haavatavate sihtrühmade kaasamine analüüsi ja poliitikakujundamisse
Eelnõus loodavad struktuurid (Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu, valdkondlikud eksperdikogud jm) kujundavad edaspidi oskuste- ja kvalifikatsioonipoliitikat.
EPIKoja seisukoht on, et tuleb kaasata süsteemselt puuetega inimeste ja krooniliste haigustega inimeste organisatsioone. Oluline on analüüsida tööellu naasmise takistusi tervisepiiranguga inimeste vaates ning koguda andmeid, mis toetavad tervisepiiranguga inimeste karjääriteede alustamist, jätkamist ja seal püsimist.
Teadmiseks võetud.
Kommentaar tõstatab olulise tähelepaneku tervisepiiranguga ja muude haavatavate sihtrühmade süsteemse kaasamise kohta oskuste- ja kvalifikatsioonipoliitika kujundamisse.
Valdkondlikud eksperdikogud hõlmavad tööandjate, töötajate, erialaühenduste ja haridusasutuste esindajaid, mis võimaldab kaasata vajadusel ka konkreetseid sihtrühmi esindavaid organisatsioone sõltuvalt valdkonna eripärast ja käsitletavast teemast Lisaks on iga OSKA valdkondliku uuringu koostamisel võimalik määratleda sihtrühmapõhiseid fookuseid, sealhulgas tervisepiiranguga inimeste tööellu naasmise ja karjääriteede jätkamise takistusi, kui uuringu eesmärk seda eeldab.
Seega kinnitame, et eelnõus loodud struktuurid võimaldavad vajaduspõhist ja süsteemset kaasamist ning annavad raamistiku, mille sees saab vastavate sihtrühmade osalust iga uuringu ning eksperdiprotsessi puhul eesmärgipäraselt korraldada.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Kogemusnõustajate kutse küsimus
Kogemusnõustaja baasõpe on reguleeritud Sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva § 68 lõike 5 alusel. Kutsereformi osana ei ole ette nähtud kogemusnõustaja kutse ametlikku loomist, kuigi teenus on laialdaselt kasutusel sotsiaalvaldkonnas, tervishoius ja tööturuteenustes ning ühtse kvaliteedi ja standardi loomiseks on vajalik ametliku kutse loomine.
Praegune olukord tekitab mitmeid probleeme:
• kvalifikatsiooni kontrollimise aluseks on vaid koolituse läbimist kinnitav tunnistus;
• Kogemusnõustajate Koja register ei ole seaduslik ega anna kutsetasemele vastavat kindlustunnet professionaalsusest;
• teenuse kvaliteet on kõikuv ning puudub ühtne standard;
• see mõjutab usaldusväärsust kogu valdkonnas.

EPIKoja seisukoht on, et kutse loomine või vähemalt kompetentsiprofiili väljatöötamine on vajalik, et luua ühtne kvaliteediraamistik ja tagada nõustamisteenust saavate klientide kaitse ning teenuse läbipaistvust.
Selgitame.
Eelnõuga ei looda ega kaotata ühtegi kutset. Eelnõu §7 lõige 2 kirjeldab tingimused, mis juhul kutsestandard luuakse sh juhul kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.

Viidatud kogemusnõustaja koolituse õppekava koostamise aluseks sobib eelnõu §8 kirjeldatud kompetentsiprofiil. Kompetentsiprofiilid koostatakse nii õppe- kui koolituskavade aluseks ning sobivad ka mikrokvalifikatsiooni õppeks.
Tartu Ülikool
Eelnõus eristatakse konkursita valitud kutse andjat ja esmakutse andjat.
Eelnõu § 13 lg 5 kohaselt annab kutseasutus kõrgkoolile kutse andja õiguse kõrgkooli avalduse alusel ilma sellekohast konkurssi korraldamata, kui õppekava vastab kutsestandardile ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Seletuskirjas märgitakse (lk 28), et sätte eesmärk on tagada, et kõrgkooli lõpetajatele on tagatud juurdepääs tööturule nendel kutsealadel, kus juba tööturule sisenemisel on kehtestatud kutsekvalifikatsiooninõuded, näiteks õpetajatel jne.

Eelnõu § 15 lg 1 kohaselt annab kutseasutus esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele kutse andjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis, kui õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile.

Palun selgitada § 13 lg-s 5 sätestatud kutse ja §-s 15 sätestatud esmakutse andmise erisusi, sh seoses rakendussätetega §-des 32 ja 33. Palume täpsustada, kuidas kavandatav regulatsioon rakendub õpetajakoolituse puhul. Ebaselgeks jääb, kas õpetajakoolituses hakkab õppeasutus andma esmakutset või käsitatakse sellisel juhul õppeasutust konkursita valitud kutse andjana.
Selgitame.
Juhul kui tööturule sisenemiseks on tulenevalt õigusaktidest vajalik kutse olemasolu, nagu õpetaja kutse puhul, siis on ka edaspidi õppekava aluseks kutsestandard ning õppeasutus, antud juhul ülikool jätkab enda lõpetajatele konkursita kutse andjana. Juhul kui õppeasutus otsustab valdkonnas, kus kutse ei ole tööturule sisenemiseks vajalik võtta aluseks kompetentsiprofiili, näiteks pärandtehnoloogia valdkonnas, siis saab õppeasutus antud õppekava registreerides taotleda esmakutse andja õigust antud õppekava lõpetajatele.
Tartu Ülikool
Eelnõu § 15 lg 3 kohaselt loetakse õppekava kompetentsiprofiilile vastavaks, kui õppekavaga kirjeldatud õpiväljundites sisalduvad kõik ametialases kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõuded; õppekava vastavust hindab õppekava registreerimisel Haridus- ja Teadusministeerium. Palun selgitada, kas esmakutse andmise õigust on võimalik taotleda/saada ka juba avatud õppekava muutmisel.
Teadmiseks võetud.
Täpsemad tingimused õppekava muutmisel esmakutse andmise õiguse taotlemiseks täpsustakse rakendusmääruste väljatöötamise käigus.
Tartu Ülikool
Eelnõu § 16 lg 3 p 2 kohaselt peab õppeasutus esmakutse andjana hindama kutse saaja kompetentsust sobilikus õppe- või töökeskkonnas kaasates valdkonna tööandjaid (sama sõnastus ka kutseeksami osas § 16 lg 1 p-s 5). Palun selgitada, kas kõrgharidustaseme lõpetamisel toimuv lõputöö kaitsmine või sooritatav lõpueksam on kompetentsuse hindamiseks jätkuvalt sobilik või on mõeldud täiendavat hindamist?
Selgitame.
Kõrgharidustaseme lõpetamisel toimuv lõputöö kaitsmine või sooritatav lõpueksam on kompetentsuse hindamiseks jätkuvalt sobilik. Eelnõuga ei ole mõeldud täiendavat hindamist. Eelnõu loob tingimused, et ka madalamatel haridustasemetel saaks loobuda õpiväljundite topelthindamisest.
Tartu Ülikool
Eelnõu § 18 lg 4 kohaselt loetakse õppe lõpetamisel isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskuste registris, kui: 1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) 2 (2) nimetatud reguleeritud kutsealal ja 2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud. Seletuskirjas märgitakse (lk 38), et kui varem loeti vastava erisuse alusel kutse antuks isikule väljastataval akadeemilisel õiendil tehtava märkega, siis eelnõus nähakse ette ka antud erisuse alusel antud kutsete kandmine kutse ja oskuste registrisse, koondades ülevaate kõikidest Eestis väljastatud kutsekvalifikatsioonidest. Eelnimetatud direktiivis reguleeritakse arstide, õdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide õpet. Arvestades, et hetkel ei ole kõigi eelnimetatud erialade kohta kutsestandardeid, siis palun selgitada, kas on kavas need koostada (sh arstide, hambaarstide kohta). Samuti palun selgitada, kas kutseseaduse jõustumisel tuleb kutse- ja oskuste registrisse teha kanded kõigi eelnimetatud erialade lõpetajate kohta.
Selgitame.
Täpsustatud seletuskirjas , et § 18 lg 4 on direktiivist 2005/36/EÜ tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit: kutsestandardil põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse. Tervishoiutöötajate kvalifikatsiooninõuded on reguleeritud tevishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning kutseseaduse jõustumisel ei teki antud seaduse kohaselt kohustust kehtestada antud valdkondades kutsestandard ega kanda eelnimetatud erialade lõpetajaid kutse- ja oskuste registrisse.
Tartu Ülikool
Kutse- ja oskuste registri põhimääruse kavandi kohaselt on andmete registrisse kandmise aluseks muuhulgas õppeasutuse juhi käskkiri kutse andmise kohta, kui kutse annab konkursita valitud kutse andja, või esmakutse andmise kohta, kui esmakutse annab esmakutse andja. Teen ettepaneku asendada sõnastus õppeasutuse juhi käskkiri sõnastusega õppeasutuse otsus.
Teadmiseks võetud.
Arvestame märkusega kutse- ja oskuste registri põhimääruse koostamisel.
Tartu Ülikool
Kutse- ja oskuste registri põhimääruse kavandi kohaselt kannab kutse saaja andmed registrisse kutse andja (§ 13 lg 1 p 2). Kõrgkooli antava (esma)kutse puhul tuleb kaaluda võimalusi, et kutsete andmed saaksid liikuda kutse- ja oskuste registrisse otse EHISest vastava andmevahetuse teel.
Teadmiseks võetud.
Arvestame ettepanekut EHIS-e edasiste arenduste planeerimisel, et andmevahetus kõrgkoolide kutse andmisel EHIS-e ning kutse- ja oskuste registri vahel võimalusel automatiseerida.
Kaitseväe Akadeemia
Toetame ettepanekut täpsustada seaduse nimetust ning muuta seaduse nimetus kutse- ja oskuste seaduseks, kuna eelnõus on läbivalt kasutatud vastavaid mõisteid ning nimetus annab selgemalt edasi seaduse reguleerimisala. Nimetuse muutmine toob kutse kõrval selgemalt esile ka mõiste „oskus“, mis lisab kutseõppe omandamise juurde olulise kvalitatiivse mõõtme.
Arvestatud.
Kaitseväe Akadeemia
Positiivse muudatustena näeme, et seaduse muutmisega pööratakse senisest enam tähelepanu kutseõppe ning töömaailmas omandatavate kutsekvalifikatsioonide sidumisele. See toetab paindlikuma ja loogilisema õpitee kujundamist, sealhulgas mikrokvalifikatsioonide võimaluste arendamist kutseõppes. Samas võib tähenda ka seda, et senisest enam hakatakse riigi/ministeeriumite poolt suunama vastuvõtu mahtusid, erialade avamist ja õppekavade sisu. Seega tuleks arvestada et nt OSKA analüüsid ei muutuks õppekavade planeerimisel liiga jäigaks suuniseks, et kõrgkoolidel säiliks õppekavade kujundamisel siiski kõrgkooli autonoomia.
Teadmiseks võetud.
Kaitseväe Akadeemia
Kuna eelnõus toodud muudatuste tulemusel vähendatakse kutsestandardite koguhulka märkimisväärselt, siis on üheks riskiks see, et teatud õppekavadele võivad kaduda selged alused, mis omakorda võivad luua erinevaid tõlgendusi, milliseid oskusi õppekaval lõpetaja peab omama. Kompetentsiprofiilide loomisel peaksid kõrgkoolid olema kindlasti samuti kaasatud (lisaks tööandjatele).
Muudatused võivad teatud määral hägustada piire kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse vahel. Tuleb hästi läbi mõelda, milline on rakenduskõrgkooli roll võrreldes kutsekoolidega.
Teadmiseks võetud.
Kaitseväe Akadeemia
Kutse- ja oskuste registri põhimääruse kavandi kohaselt kannab kutse saaja andmed registrisse kutse andja (§ 13 lg 1 p 2). Kõrgkooli antava (esma)kutse puhul tuleb kaaluda võimalusi, et kutsete andmed saaksid liikuda kutse- ja oskuste registrisse otse EHISest vastava andmevahetuse teel.
Teadmiseks võetud.
Arvestame ettepanekut EHIS-e edasiste arenduste planeerimisel, et andmevahetus kõrgkoolide kutse andmisel EHIS-e ning kutse- ja oskuste registri vahel võimalusel automatiseerida.