Euroopa Parlamendi 27.–30. aprill 2026. aasta osaistungjärgul vastu võetud dokumentide edastamine

EUROOPA PARLAMENT 2026 - 2027

VÄLJAVÕTE

DOKUMENDIST „VASTUVÕETUD TEKSTID”

OSAISTUNGJÄRK

27. - 30. aprill 2026

ET Ühinenud mitmekesisuses ET

3

SISUKORD

P10_TA(2026)0013 ................................................................................................................... 5 TRANSPORDITEENUSTE KASVUHOONEGAASIDE HEITE ARVESTUS

P10_TA(2026)0114 ................................................................................................................... 7 TARIIFISOODUSTUSTE ÜLDINE KAVA

P10_TA(2026)0115 ............................................................................................................... 169 KOERTE JA KASSIDE HEAOLU JA NENDE JÄLGITAVUS

P10_TA(2026)0116 ............................................................................................................... 313 GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND: TÖÖTAJAD, KEDA MÕJUTAB PEATNE

KOONDAMINE

P10_TA(2026)0117 ............................................................................................................... 355 BIOTSIIDIMÄÄRUSE MUUTMINE SEOSES TEATAVATE ANDMEKAITSEPERIOODIDE PIKENDAMISEGA

P10_TA(2026)0124 ............................................................................................................... 367 EUROOPA PARLAMENDI VALIMISI KÄSITLEVA AKTI MUUTMINE, VÕIMALDAMAKS

PARLAMENDILIIKMETEL RASEDUSE AJAL JA PÄRAST SÜNNITUST HÄÄLETADA TÄISKOGUL

VOLITATUD ESINDAJA KAUDU

P10_TA(2026)0123 ............................................................................................................... 369 ÜHENDATUSE SUURENDAMINE, KULTUURIPÄRANDI SÄILITAMINE JA KOHALIKU TIPPTASEME

EDENDAMINE EUROOPA TURISMIS – SIHTKOHTADE HALDAMINE JA PIIRKONDLIKU TURISMI KASV

P10_TA(2026)0125 ............................................................................................................... 397 ELI 2024. AASTA ÜLDEELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE – KOMISJON

P10_TA(2026)0141 ............................................................................................................... 495 RAHVUSVAHELINE KAKAOLEPING

P10_TA(2026)0142 ............................................................................................................... 497 ELI JA ISLANDI VAHELINE LEPING, MIS KÄSITLEB BRONEERINGUINFO EDASTAMIST

TERRORIAKTIDE JA RASKETE KURITEGUDE ENNETAMISEKS, AVASTAMISEKS, UURIMISEKS JA

NENDE EEST VASTUTUSELE VÕTMISEKS

P10_TA(2026)0143 ............................................................................................................... 499 ELI JA NORRA VAHELINE LEPING, MIS KÄSITLEB BRONEERINGUINFO EDASTAMIST

TERRORIAKTIDE JA RASKETE KURITEGUDE ENNETAMISEKS, AVASTAMISEKS, UURIMISEKS JA

NENDE EEST VASTUTUSELE VÕTMISEKS

P10_TA(2026)0144 ............................................................................................................... 501 ELI, USA, ISLANDI JA NORRA VAHELINE LENNUTRANSPORDILEPING JA KÕRVALLEPING SEOSES

SELLE KOHALDAMISEGA

P10_TA(2026)0146 ............................................................................................................... 503 PÕHIÕIGUSTE OLUKORD EUROOPA LIIDUS 2024. JA 2025. AASTAL

P10_TA(2026)0149 ............................................................................................................... 543

4

ELI ÄRIÜHINGUTE, TÖÖKOHTADE JA TOODETE KAITSMINE KOLMANDATE RIIKIDE EBAAUSA

KONKURENTSI EEST

P10_TA(2026)0150 ............................................................................................................... 551 GENEETILISELT MUUNDATUD SOJAUBA MON 94637

P10_TA(2026)0161 ............................................................................................................... 557 VASTUTUSE JA ÕIGLUSE TAGAMINE SEOSES VENEMAA JÄTKUVATE RÜNNAKUTEGA UKRAINA

TSIVIILELANIKKONNA VASTU

P10_TA(2026)0162 ............................................................................................................... 565 DEMOKRAATIA VASTUPANUVÕIME TOETAMINE ARMEENIAS

P10_TA(2026)0163 ............................................................................................................... 571 VAJADUS SIHIPÄRASTE KRIMINAALNORMIDE JÄRELE JA PLATVORMIDE KOHUSTUS VÕTTA

MÕJUSAID MEETMEID KÜBERKIUSAMISE JA VEEBIAHISTAMISE VASTU

5

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0013

Transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestus

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2026. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese

lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, mis käsitleb transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestust (15614/2025

– C9-0305/2023 – 2023/0266(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (15614/2025 – C9-0305/2023),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. oktoobri 2023. aasta

arvamust1,

– võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2024. aasta arvamust2,

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule

esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2023)0441) suhtes,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

– võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks

kiidetud esialgset kokkulepet,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 68,

– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni ning transpordi- ja

turismikomisjoni teise lugemise soovitust (A10-0062/2026),

1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2. märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile

alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

1 ELT C, C/2024/890, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/890/oj. 2 ELT C, C/2024/1982, 18.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1982/oj. 3 ELT C, C/2025/1313, 13.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1313/oj.

6

4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise

kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu

peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

RR\A9-0147/2022ET.docx /578 PE760.655v01-00

ET

7

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0114

Tariifisoodustuste üldine kava

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta

võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb üldiste tariifsete

soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EL) nr 978/2012 (COM(2021)0579 – C9-0364/2021 – 2021/0297(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(COM(2021)0579),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207

lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-

0364/2021),

− võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks

kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2025. aasta kirjas

võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,

– võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0147/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

8

P10_TC1-COD(2021)0297

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. aprillil 2026. aastal

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, mis käsitleb

tariifisoodustuste üldise kava kohaldamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 978/2012

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt1

1 Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2026. aasta seisukoht.

9

ning arvestades järgmist:

(1) Liit on tariifisoodustuste üldise kava (ingl generalised scheme of tariff preferences –

edaspidi „GSP“) raames andnud arenguriikidele alates 1971. aastast kaubandussoodustusi.

(2) Liidu ühine kaubanduspoliitika peab juhinduma Euroopa Liidu lepingu artiklis 21

sätestatud liidu välistegevuse põhimõtetest ning täidab selles sättes seatud eesmärke.

(3) Kuna liidu arengukoostöö valdkonna poliitikat tuleb ellu viia liidu välistegevuse

põhimõtete ja eesmärkide raames, peab liidu ühine kaubanduspoliitika olema kooskõlas

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 208 sätestatud liidu

arengukoostöö valdkonna poliitika põhieesmärkidega, milleks on eelkõige vaesuse

vähendamine ja kaotamine, ja neid eesmärke toetama ning see peaks ühtlasi edendama

arenguriikides kestlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ja head

valitsemistava. Liidu ühine kaubanduspoliitika peab samuti olema vastavuses Maailma

Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuetega, eriti üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe

(GATT) raames 1979. aastal vastu võetud otsusega arenguriikide diferentseeritud ja

soodsama režiimi, vastastikuse ja täielikuma osalemise kohta (volitusklausel), mille

kohaselt võivad WTO liikmed pakkuda arenguriikidele diferentseeritud ja

sooduskohtlemist.

10

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 978/20122, mida on muudetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/26633, on ette nähtud GSP kohaldamine kuni

31. detsembrini 2027, välja arvatud vähim arenenud riikide suhtes kohaldatava erikorra

puhul, millele sellist lõpptähtaega ei kohaldata. Pärast seda peaks GSP kohaldamine

jätkuma järgneva kümne aasta jooksul alates käesolevas määruses sätestatud

tariifisoodustuste kohaldamise alguskuupäevast, välja arvatud vähim arenenud riikide

suhtes kohaldatava erikorra puhul, mille kohaldamine peaks jätkuma tähtajatult.

(5) GSP üldeesmärgid on aidata kaasa vaesuse kaotamisele selle kõigis vormides kooskõlas

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee resolutsiooniga A/RES/70/1

„Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ (edaspidi „ÜRO

kestliku arengu tegevuskava 2030“), eelkõige kaubandusega seotud kestliku arengu

eesmärgi 17 alaeesmärgiga 12, ning edendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030,

vältides seejuures liidu tööstuse huvide kahjustamist. Tariifisoodustuste üldise kava kohta

2018. aastal tehtud vahehindamisel ja 2021. aasta uuringus, mis tehti GSPd käsitleva

määruse (EL) nr 978/2012 läbivaatamiseks valmistudes koostatud mõjuhinnangu toetuseks,

jõuti järeldusele, et määruse (EL) nr 978/2012 kohane GSP raamistik on täitnud neid

üldeesmärke, mis olid GSP 2012. aasta reformi keskmes.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste

tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/978/oj).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2663, millega muudetakse määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (ELT L, 2023/2663, 27.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2663/oj).

11

(6) GSP üldeesmärgid on praeguses üleilmses kontekstis endiselt asjakohased ning on

kooskõlas komisjoni ▌18. veebruari 2021. aasta teatise „Kaubanduspoliitika

läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ analüüsi ja vaatenurgaga.

Selles teatises on märgitud, et liidul on „strateegiline huvi toetada haavatavate

arenguriikide suuremat integreerumist maailmamajandusse“ ning et liit „peab täielikult ära

kasutama tugevust, mis tuleneb tema avatusest ja ühtse turu atraktiivsusest,“ et toetada

mitmepoolsust ja tagada universaalsete väärtuste järgimine. GSP kohta märgitakse teatises,

et sellel on olnud oluline roll „põhiliste inimõiguste ja töötajate õiguste austamise

edendamisel“ ning seatakse GSP jaoks eesmärk „suurendada arenguriikide

kaubandusvõimalusi vaesuse vähendamiseks ning luua töökohti, mis põhinevad

rahvusvahelistel väärtustel ja põhimõtetel“. Lisaks peaks GSP aitama soodustatud riikidel

tugevdada majandust kestlikult▌, järgides sealhulgas rahvusvahelisi inimõiguste, töötajate

õiguste, kliima ja keskkonnakaitse ning hea valitsemistava standardeid. Kooskõlas ELi

toimimise lepingu artikliga 208 ja liidu poliitikavaldkondade arengusidususega, mis

moodustab peamise samba, millele liit tugineb oma pingutustes suurendada arengukoostöö

positiivset mõju ja tulemuslikkust, tuleks GSP eesmärkide ning soodustatud riikidele

antava abi vahel tagada sidusus.

12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/9474 reguleeritud liidu

arenguabi ja GSP ühine eesmärk on kestlik areng. Selle eesmärgi saavutamisele võivad

kaasa aidata käesolevas määruses sätestatud tariifisoodustuste kasutamine soodustatud

riikide poolt ning inimõigusi, töötajate õigusi, kliimat ja keskkonnakaitset ning head

valitsemistava käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimine

ja tulemuslik rakendamine. Seega tuleks käesoleva määruse rakendamisel tagada

koostoime ja vastastikune täiendavus määruse (EL) 2021/947 raames võetavate

meetmetega.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega

luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj).

13

(7) Võimaldades soodustingimustel pääsu liidu turule, peaks GSP aitama arenguriike nende

pingutustes vähendada vaesust ning saavutada ja edendada head valitsemistava ja kestlikku

arengut, aidates neil teenida rahvusvahelisest kaubandusest lisatulu, mille nad saavad

investeerida oma arengu hüvanguks, ja mitmekesistada oma majandust. GSP raames

tariifisoodustuste andmisel tuleks keskenduda nendele arenguriikidele, kelle arengu,

kaubandus- ja finantsvajadused on kõige suuremad.

(8) ELi toimimise lepingu artiklis 8 on selgelt sätestatud, et liit edendab kõigis liidu

poliitikavaldkondades soolist võrdõiguslikkust, ning see on ühtlasi ka ÜRO kestliku

arengu tegevuskava 2030 keskmes, nagu on kindlaks määratud selle kestliku arengu

eesmärgis nr 5. Kaubandus- ja investeerimislepingud mõjutavad naisi ja mehi

struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu sageli aga erinevalt. GSP võib soodustada naiste

tööhõivet ja nende mõjuvõimu suurendamist.

14

(9) GSP peaks koosnema üldkorrast (edaspidi „standardne GSP“) ja kahest erikorrast, st

kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivast erikorrast (GSP+) ning vähim

arenenud riikide suhtes kohaldatavast erikorrast „kõik peale relvade“ (ingl Everything But

Arms – EBA). Seega jäetakse kehtima GSP eelmise perioodi struktuur, kuna selles

keskendutakse kõige enam abi vajavatele riikidele ja käsitletakse soodustatud riikide

erinevaid arenguvajadusi. GSP peaks edendama arenguriikide vahelist piirkondlikku

integratsiooni ja see peaks kohalduma kogu soodustatud riigi territooriumil, sealhulgas

erimajandustsoonides ja eksportkauba tootmise eritsoonides.

15

(10) Standardse GSP raames soodustuste saamise võimalus tuleks anda kõigile arenguriikidele,

kellel on ühesugused arenguvajadused ja kes on sarnases majandusarengu etapis. WTO

tasandil arenguriike määratletud ei ole ning soodustusi andvad riigid peavad ise otsustama,

millised arenguriigid nad kannavad nende riikide nimekirja, kellel on õigus GSP raames

soodustusi saada. Riike, kus üleminek tsentraliseeritud majanduselt turumajandusele on

edukalt lõpule viidud ning kellel on võimas majandus ja rahvusvahelises kaubanduses

tugev positsioon, ▌ei tohiks käsitada GSP kontekstis arenguriikidena ning nad tuleks

seetõttu välja jätta nende riikide nimekirjast, kellel on õigus soodustusi saada.

Maailmapanga poolt suure või keskmisest suurema sissetulekuga riikideks liigitatud

riikides on sissetuleku suurus elaniku kohta selline, mis võimaldab saavutada suurema

mitmekesisuse ka ilma GSP raames antavate tariifisoodustusteta. Need riigid on erinevas

majandusarengu etapis ning seega ei ole nende arengu-, kaubandus- ja finantsvajadused

samasugused kui väiksema sissetulekuga või haavatavamatel arenguriikidel. Põhjendamatu

diskrimineerimise vältimiseks ei tohiks nad standardse GSP raames soodustusi seetõttu ei

saada. Lisaks ei tohiks GSP raames antavaid tariifisoodustusi saada suure ega keskmisest

suurema sissetulekuga riigid, kuna see suurendaks konkurentsisurvet vaesematest ja

haavatavamatest riikidest pärit ekspordile ning võiks seega panna haavatavamatele

arenguriikidele põhjendamatu koormuse. Standardse GSP kohaldamisel tuleks arvesse

võtta asjaolu, et riigi arengu-, kaubandus- ja finantsvajadused võivad muutuda. Seepärast

tuleks tagada, et standardset GSPd saab kohandada.

16

(11) Järjepidevuse huvides ei tohiks standardse GSP raames antavaid tariifisoodustusi laiendada

arenguriikidele, kelle suhtes kohaldatakse liiduga kokkulepitud turulepääsu sooduskorda,

millega nähakse sisuliselt kogu kaubavahetuse ulatuses ette tariifisoodustused, mis on

standardse GSP raames antavate soodustustega vähemalt samal tasemel. Selleks et

soodustatud riigil ja ettevõtjatel jääks piisavalt aega kohanemiseks, tuleks standardse GSP

raames anda soodustusi veel kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil nimetatud

soodustatud riigis hakati turulepääsu sooduskorda kohaldama.

17

(12) GSP+ põhineb kestliku arengu tervikkontseptsioonil, mida tunnustatakse sellistes

rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides nagu 1986. aasta ÜRO arenguõiguse

deklaratsioon, 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioon, Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste

deklaratsioon, 2000. aasta ÜRO aastatuhande deklaratsioon, 2002. aasta Johannesburgi

kestliku arengu deklaratsioon, 2019. aasta ILO sajanda aastapäeva deklaratsioon töö

tuleviku kohta, ÜRO kestliku arengu kava 2030, 2011. aasta ÜRO äritegevuse ja

inimõiguste juhtpõhimõtted ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel

12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kliimakokkulepe (edaspidi „Pariisi

kliimakokkulepe“). Seega tuleks GSP+ raames antavaid täiendavaid tariifisoodustusi

võimaldada neile arenguriikidele, kes on mitmekesisuse puudumise tõttu majanduslikult

haavatavad, on ratifitseerinud inim- ja töötajate õigusi, kliimat ja keskkonnakaitset ning

head valitsemistava käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud ning võtnud

kohustuse tagada nende tulemuslik rakendamine. GSP+ peaks aitama neil riikidel täita

kõnealuste rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise ja tulemusliku

rakendamisega kaasnevaid lisakohustusi. Liit peaks korraldama GSP+ raames

soodustatud riikidesse seireks ja dialoogi pidamiseks korrapäraseid missioone, et

edendada inimõigusi kui universaalseid väärtusi, sealhulgas teha edusamme

surmanuhtluse kaotamisel, sõjakuritegude ja muude raskete kuritegude eest vastutusele

võtmisel ning kehtivate inimõiguste järgimise tagamisel. Lisaks peaks dialoog GSP+

raames soodustatud riikidega edendama tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi,

keskkonnakaitset ja head valitsemistava.

18

(13) GSP raames asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu, mis on esitatud

määruse (EL) nr 978/2012 VIII lisas, tuleks ajakohastada, et võtta peamiste

rahvusvaheliste dokumentide ja standardite muutumist ajas rohkem arvesse, ning selles

tuleks kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kestliku arengu eesmärkidega

hakata kestlikku arengut ennetavalt käsitlema. Seetõttu tuleks lisada järgmised

konventsioonid: Pariisi kliimakokkulepe, millega asendatakse ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsiooni 1997. aasta Kyoto protokoll, 2006. aasta ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsioon, 2000. aasta lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll laste

kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse, 1947. aasta ILO konventsioon (nr 81)

töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses, 1976. aasta ILO

rahvusvaheliste tööstandardite täitmist edendavate kolmepoolsete konsultatsioonide

konventsioon (nr 144) ja 2000. aasta ÜRO konventsioon rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise kohta. Komisjon peaks asjakohasel juhul koos Euroopa

välisteenistusega vaatama standardse GSP või EBA raames soodustatud riikidega

peetava dialoogi käigus läbi edusammud, mida nad on teinud GSP jaos asjakohaste ja

käesoleva määruse VI lisas loetletud inimõigusi, töötajate õigusi, kliimat ja

keskkonnakaitset ning head valitsemistava käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja

lepingute (edaspidi „asjaomased konventsioonid“) ratifitseerimisel, ning veelgi selliste

edusammude tegemist soodustada, et saavutada kestliku arengu eesmärk.

19

(14) Riike, kes kasvavad ÜRO poolt vähim arenenud riikide kategooriasse arvatud riikide

hulgast välja, tuleks stimuleerida kestliku arengu suunas liikumist jätkama. Selleks tuleks

määrusega (EL) nr 978/2012 võrreldes muuta leebemaks majandusliku haavatavuse

kriteeriume, mille alusel saab GSP+ kohaldada, et suuremal arvul vähim arenenud riikide

kategooriast välja kasvavatel riikidel oleks võimalik soodustusi saada.

(15) Tariifisoodustused tuleks kavandada selliselt, et need aitaksid veel rohkem edendada

soodustatud riikide kestlikku majanduskasvu ja vastaksid kestliku arengu vajadustele.

Seega tuleks asjaomaste soodustatud riikide puhul GSP+ raames väärtuselise tollimaksu

kohaldamine peatada. Ka koguselise tollimaksu kohaldamine tuleks peatada, välja arvatud

juhul, kui seda kohaldatakse koos väärtuselise tollimaksuga.

20

(16) Riikidele, kes vastavad GSP+ raames soodustuste saamise kriteeriumidele, tuleks

võimaldada täiendavaid tariifisoodustusi, kui komisjon teeb nendelt riikidelt taotluse

saamisel kindlaks, et asjaomased tingimused on täidetud.

(17) Riigid, mis on 31. detsembri 2026. aasta seisuga määruse (EL) nr 978/2012 kohaselt

GSP+ raames soodustatud riigid, nagu on loetletud kõnealuse määruse III lisas, ja kes

soovivad GSP+ raames soodustusi edasi saada, peaksid kooskõlas käesolevas määruses

sätestatud soodustuse saamise kriteeriumidega esitama 31. detsembriks 2028 uue taotluse.

Selleks aga, et tagada ettevõtjatele järjepidevus ja õiguskindlus, tuleks neile riikidele

määrusega (EL) nr 978/2012 kehtestatud GSP+ raames antud tariifisoodustused jõusse jätta

ajavahemikuks, mil nende taotlust hinnatakse. Sellise üleminekuperioodi eesmärk on

anda GSP+ raames soodustatud riikidele taotluse ettevalmistamiseks piisavalt aega, et

käesoleva määruse alusel läbi vaadatud soodustuse saamise tingimused oleksid täidetud,

ning jätta kehtima seni määrusega (EL) nr 978/2012 kehtestatud GSP+ raames antud

soodustingimustel turulepääs. Tehnilise ja rahalise abi taotlustele, mille taotlevad riigid

esitavad seoses asjaomaste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamisega, võib anda

positiivse hinnangu.

21

(18) Komisjon ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistus peaksid jälgima asjaomaste

konventsioonide ratifitseerimise seisu ja nende tulemuslikku rakendamist, analüüsides

asjakohast teavet, eelkõige asjaomaste konventsioonide alusel loodud seireorganite

järeldusi ja soovitusi, kui need on kättesaadavad, ning analüüsides seda, kuidas

soodustatud riigis rakendatakse kavandatud tulevikku suunatud ja peaeesmärkidele

keskenduvat tegevuskava ning kohapeal toimunud korrapäraste missioonide käigus

saadud teavet ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna

organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate panust. Komisjon peaks iga kolme aasta tagant

esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb asjaomaste

konventsioonide ratifitseerimise seisu ning seda, kuidas soodustatud riigid täidavad

asjaomaste konventsioonide kohaseid aruandekohustusi ning milline on nende

konventsioonide rakendamise seis tegelikkuses. Aruanne peaks sisaldama soovitusi ja

esmatähtsaid tegevusi, kui asjaomaste konventsioonide tulemuslikul rakendamisega on

spetsiifilisi probleeme.

(19) Kogu seiretsükli jooksul tuleks kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste

sidusrühmadega konsulteerida ning nende edastatavat teavet tuleks asjakohasel juhul

igakülgselt arvesse võtta.

22

(20) Komisjon nimetas 2020. aasta juulis ametisse kaubandusvaldkonna juhtiva

järelevalveametniku, kelle ülesanne on tagada, et kaubandusnorme täidetakse ELis ja et

seda teevad ka kaubanduspartnerid. Selle ametikoha tõttu käivitas komisjon 2020. aasta

novembris uue kaebuste käsitlemise mehhanismi – ühtse kontaktpunkti –, mis on osa

täiendavatest pingutustest tugevdada kaubanduskohustuste täitmist ja täitmise tagamist.

Ühtse kontaktpunkti kaudu saab komisjon kaebusi mitmesuguste kaubanduspoliitikaga

seotud küsimuste kohta, sealhulgas GSP raames võetud kohustuste rikkumise kohta. Ühtne

kontaktpunkt annab asjakohaseid suuniseid kaebuste esitamiseks ja tagab kaebuste

konfidentsiaalsuse. See uus kaebuste süsteem tuleks integreerida käesoleva määruse

raamistikku.

(21) Rakendamise jälgimiseks ja kohaldataval juhul tariifisoodustuste kohaldamise peatamiseks

on väga vajalikud asjaomaste seireorganite aruanded. Selliste aruannete kõrval peaks aga

olema võimalik arvesse võtta ka muud komisjonile kättesaadavat teavet, sealhulgas kahe-

või mitmepoolsete tehnilise abi programmide raames ja muudest allikatest saadud teavet,

tingimusel et see on tõene ja usaldusväärne. See võib hõlmata teavet, mis saadakse liidu

institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt, valitsustelt, rahvusvahelistelt

organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt, sotsiaalpartneritelt või ühtse kontaktpunkti

kaudu esitatud kaebustest, kui need vastavad asjakohastele nõuetele. Seireprotsessi käigus

tuvastatud puudused võivad olla komisjoni tulevase arenguabi programmitöö

sihipärasemaks kavandamise aluseks.

23

(22) Võttes arvesse kodanikuühiskonna panuse tähtsust, peaks komisjon küsima

kodanikuühiskonna seisukohti, eelkõige GSP+ taotluse läbivaatamisel, GSP+ raames

soodustatud riikide siduva kohustuse täitmise jälgimisel ja hindamisel, sealhulgas

seiremissioonide läbiviimisel, tõhustatud kaasamise käigus ning käesoleva määruse

rakendamist käsitleva aruande koostamisel.

24

(23) EBAga tuleks jätkuvalt tagada, et ÜRO poolt vähim arenenud riikide hulka arvatud

riikidest pärit toodetel, välja arvatud relvadel, on liidu turule tollimaksuvaba pääs. Riigi

jaoks, keda ÜRO ei arva enam vähim arenenud riikide hulka, tuleks kehtestada

üleminekuperiood, et leevendada EBA raames antud tariifisoodustuste kohaldamise

lõpetamisest tulenevat kahjulikku mõju. EBA raames antavaid tariifisoodustusi tuleks edasi

anda nendele vähim arenenud riikidele, kelle suhtes kohaldatakse muud liidu kokkulepitud

turulepääsu sooduskorda.

25

(24) Standardse GSP puhul tuleks jätkuvalt eristada mittetundlike toodete tariifisoodustusi ja

tundlike toodete tariifisoodustusi, et võtta arvesse samu tooteid tootvate sektorite olukorda

liidus.

(25) Mittetundlike toodete suhtes peaks ühise tollitariifistiku tollimaksude kohaldamine olema

jätkuvalt peatatud ja tundlike toodete tollimaksumäära tuleks alandada, et tagada piisav

kasutamise määr, võttes seejuures arvesse liidu vastavate tööstusharude olukorda.

(26) Tollimaksumäära tuleks alandada piisavalt palju, et see motiveeriks ettevõtjaid kasutama

GSP raames pakutavaid võimalusi. Seetõttu peaks väärtuseliste tollimaksude puhul üldiselt

alandama enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära kindlal määral ehk 3,5 protsendipunkti

võrra, tekstiili ja tekstiiltoodete puhul tuleks aga selliseid tollimaksumäärasid alandada

20 %. Koguseliste tollimaksude määra tuleks vähendada 30 %. Kui kehtestatud on

tollimaksu alammäär, ei tohiks seda alammäära kohaldada.

(27) Tollimaksude kohaldamine tuleks täielikult peatada juhul, kui üksiku impordideklaratsiooni

puhul on soodusrežiimist tulenevalt väärtuselise tollimaksu määr kuni 1 % või koguselise

tollimaksu määr kuni kaks eurot, kuna selliste maksude kogumise kulud võivad ületada

neist saadava tulu.

26

(28) Toodete astmestamine peaks põhinema ühise tollitariifistiku jaotiste ja gruppidega seotud

kriteeriumidel. Sellist astmestamist tuleks kohaldada kõigi jaotiste ja alajaotiste suhtes, et

vähendada juhtumeid, mille puhul astmestatakse heterogeenseid tooteid. Soodustatud riigi

suhtes tuleks jaotistel ja alajaotistel, mis koosnevad gruppidest, põhinevat astmestamist

kohaldada juhul, kui jaotis vastab astmestamiskriteeriumidele kolme järjestikuse aasta

jooksul, et suurendada astmestamise prognoositavust ning erapooletust, kõrvaldades suurte

ja erandlike kõikumiste mõju impordistatistikas. Toodete astmestamist ei tuleks kohaldada

GSP+ raames soodustatud riikide suhtes ning EBA raames soodustatud riikide suhtes, sest

need riigid on väga sarnase majandusprofiiliga, mis muudab nad väikesemahulise ja

üheülbalise ekspordi tõttu rohkem haavatavaks.

27

(29) Käesoleva määrusega kehtestatud tariifisoodustusi tuleks kohaldada soodustatud

riikidest pärit toodete suhtes kooskõlas päritolureeglitega, mis on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/20135, ja kooskõlas nimetatud määrusega

antud volituste alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige komisjoni delegeeritud

määruses (EL) 2015/24466 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/24477.

Erinevatesse piirkondlikesse rühmadesse kuuluvate riikide vahelist kumulatsiooni ja

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 kohast laiendatud kumulatsiooni tuleks

võimaldada tingimusel, et taotlev soodustatud riik esitab piisavad tõendid selle kohta, et

kumulatsioon vastab tema arengu-, rahastamis- ja kaubandusvajadustele ning aitab

seega muu hulgas kaasa majanduskasvule, vaesuse kaotamisele, ekspordi

mitmekesistamisele ja industrialiseerimisele, ning tingimusel, et see ei avalda negatiivset

mõju teiste riikide, eelkõige EBA raames soodustatud riikide olukorrale. Hinnates, kas

kumulatsiooni võimaldamine on vastavuses taotleva riigi arengu-, rahastamis- ja

kaubandusvajadustega, peaks komisjon võtma arvesse soodustatud riigi sõltuvust

tarnivast riigist ning kõnealuste toodetega seotud tulevikuväljavaateid.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013,

millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj).

6 Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/2446/oj).

7 Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/2447/oj).

28

(30) Kui asjaomastes konventsioonides sätestatud põhimõtete, sealhulgas teatavate

rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete rakendamisel esineb puudusi ja selleks, et

aidata saavutada selliste konventsioonide eesmärke, ning kui see oleks kasulik, peaks

komisjon alustama soodustatud riigiga olukorra lahendamiseks tõhustatud kaasamist.

Asjaomastes konventsioonides sätestatud põhimõtete tõsise ja süstemaatilise rikkumise

korral ning kui soodustatud riigiga peetav dialoog, kui see on kohaldatav, ei too kaasa

olukorra paranemist, peaks komisjonil olema õigus soodustatud riigis tariifisoodustuste

kohaldamine peatada. GSP+ raames antavate tariifisoodustuste kohaldamine tuleks

ajutiselt peatada juhul, kui soodustatud riik ei täida oma siduvat kohustust jätta asjaomaste

konventsioonide ratifitseerimine jõusse, rakendada asjaomaseid konventsioone

tulemuslikult ja täita asjaomaste konventsioonidega kehtestatud aruandluskohustusi, ning

juhul, kui soodustatud riik ei tee liiduga koostööd käesolevas määruses sätestatud

seiremenetluse raames. Ajutine peatamine peaks jätkuma seni, kuni seda õigustavad

põhjused langevad ära.

29

Olukordades, kus rikkumised on erakordselt rasked, peaks komisjonil olema õigus

reageerida kiiresti ja kehtestada meetmeid lühema ajavahemiku jooksul. Lähtudes liidu

nulltolerantsist lapstööjõu kasutamise suhtes, peaks ajutise peatamise põhjuste hulka

kuuluma ka sellise kauba eksport, mille valmistamisel on kasutatud rahvusvaheliselt

keelatud lapstööjõudu, sunniviisilist tööd, sealhulgas orjapidamist ja vangide tööd

asjakohastes konventsioonides sätestatud tähenduses. Lapstööjõu kasutamise kaotamine

on aga pikaajaline protsess, eriti riikides, kus puuduvad inimväärsed töötingimused,

tasuta kooliharidus ja sotsiaalne turvavõrk. Sellega seoses peaks komisjonil olema õigus

arvesse võtta seda, kas soodustatud riik on vastu võtnud tegevuskava lapstööjõu

kasutamise vähendamiseks ja kas sellise tegevuskava rakendamise seire näitab, et tehtud

on konkreetseid edusamme ja asjaomaste konventsioonide igakülgseks järgimiseks on

võetud meetmeid. Käesolevas määruses sätestatud sooduskorra kohaldamise ajutist

peatamist tuleks kaaluda viimase abinõuna.

30

(31) ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärgi nr 10

alaeesmärgis nr 7 kutsutakse üles hõlbustama korrakohast, turvalist ja

vastutustundlikku rännet ja inimeste liikuvust, sealhulgas kavandatud ja hästi hallatud

rändepoliitika rakendamise kaudu. Need poliitikameetmed võivad anda positiivse panuse

kaasavasse majanduskasvu ja kestlikku arengusse. Seetõttu on tähtis, et nii päritolu- kui

ka sihtriigid tegeleksid ühiste probleemküsimustega, nagu koostöö tõhustamine oma

kodanike tagasivõtmisel ja nende kestlik taasintegreerimine päritoluriiki, järgides täielikult

rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

(32) Liidu tagasisaatmis- ja tagasivõtupoliitikas järgitakse täielikult tagasi- ja väljasaatmise

lubamatuse põhimõtet ning seda viiakse ellu kooskõlas põhiliste rahvusvaheliste

inimõiguste põhimõtetega. Vabatahtlik tagasipöördumine on jätkuvalt kaalukas osa liidu

ühisest tagasisaatmissüsteemist, mis võimaldab ebaseaduslike rändajate humaanset,

tulemuslikku ja püsivat tagasisaatmist. Liidu rändepoliitika toetab ka kestliku

taasintegreerimise ja suutlikkuse suurendamise parandamist partnerriikides, mis

omakorda võib märkimisväärselt tugevdada nende riikide kohalikku arengut.

31

(33) Tagasisaatmine, tagasivõtmine ja taasintegreerimine on liidu ja tema partnerite ühised

katsumused. Eelkõige on igal riigil rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt kohustus võtta

tagasi oma kodanikke, kes viibivad ebaseaduslikult teise riigi territooriumil.

Mitmepoolsetes rahvusvahelistes konventsioonides, näiteks 7. detsembril 1944 Chicagos

allkirjastatud rahvusvahelises tsiviillennunduse konventsioonis, viidatakse ka riikide

kohustusele lubada oma territooriumile oma kodanikke, kes on teise riigi territooriumilt

välja saadetud. Seda käsitust ja asjakohaseid meetmeid tuleks rakendada kooskõlas

põhiliste rahvusvaheliste inimõiguste põhimõtetega.

(34) Sooduskorra kohaldamise ajutist peatamist soodustatud riigis esinevate tõsiste ja

süstemaatiliste puuduste tõttu, mis on seotud tema enda kodanike tagasivõtmise

kohustusega, tuleks kaaluda üksnes seoses selliste soodustatud riikidega, kelle puhul on

komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/20098

(edaspidi „viisaeeskiri“) artikliga 25a seisukohal, et nad ei tee tagasivõtmisel piisavalt

koostööd, kelle puhul on tehtud kooskõlas viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktiga a

ettepanek viisapoliitika valdkonna meetmete kohta ning kelle puhul komisjon leiab

pärast spetsiaalse tõhustatud kaasamise perioodi, et tagasivõtmisel on koostöö endiselt

ebapiisav.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009,

millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/810/oj).

32

(35) Võttes arvesse EBA raames soodustatud riikide eriolukorda, sealhulgas nende sotsiaal-

majanduslikku olukorda, arengutaset ja suutlikkuse piiranguid, tuleks neile ette näha

täiendav 24-kuuline üleminekuperiood, enne kui nende riikide puhul sooduskorra

kohaldamine ajutiselt peatatakse tõsiste ja süstemaatiliste puuduste tõttu seoses oma

kodanike tagasivõtmise kohustusega. Lisaks peaks EBA raames antava sooduskorra

kohaldamise peatamine olema võimalik üksnes juhul, kui pärast viisaeeskirja artikli 25a

lõike 5 punkti a kohaste meetmete võtmist jätkub ebapiisav koostöö tagasivõtmisel.

(36) Selleks et hinnata, kas soodustatud riigi kodanike tagasivõtmise kohustuse täitmisel

esineb tõsiseid ja süstemaatilisi puudusi, peaks komisjon tuginema viisaeeskirja

artikli 25a lõikes 2 sätestatud asjakohastele ja objektiivsetele elementidele, sealhulgas

liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud usaldusväärsetele

andmetele. Kui komisjon kaalub sooduskorra kohaldamise ajutist peatamist tõsiste ja

süstemaatiliste puuduste tõttu, mis on seotud soodustatud riigi kodanike tagasivõtmise

kohustusega, peaks ta võtma arvesse kõiki meetmeid, mis on võetud selle soodustatud

riigi tagasivõtualase koostöö parandamiseks.

33

(37) Määruse (EL) nr 978/2012 ja sellele eelnenud õigusaktide kohaselt on teatavate asjaomaste

konventsioonide põhimõtete tõsise ja süstemaatilise rikkumise tõttu sooduskorra

kohaldamine peatatud Valgevenest (täielik peatamine) ja Kambodžast (osaline peatamine)

pärit toodete impordi suhtes. Kuna sooduskorra kohaldamise peatamist õigustavad

põhjused eksisteerivad endiselt, tuleks sooduskorra kohaldamise ajutine peatamine

Valgevene ja Kambodža suhtes käesoleva määrusega jõusse jätta.

34

(38) Kui teatava toote import mõne käesoleva määrusega hõlmatud sooduskorra alusel

põhjustab või ähvardab põhjustada asjaomastele liidu tootjatele tõsiseid raskusi, peaks

olema võimalik kõnealuse toote suhtes kõik tavapärased ühise tollitariifistiku

maksumäärad või osa neist uuesti kehtestada. Asjaomaste liidu tootjate tõsiste raskuste

olemasolu hindamisel võib olla oluline ka kõnealuse impordi mõju sektorile tervikuna,

sealhulgas tootmisahela eelmise või järgmise etapi toodete tootmisele. See võib olla eriti

asjakohane põllumajandussektoris või juhul, kui see puudutab suurt hulka väikeseid ja

keskmise suurusega ettevõtjaid. Käesoleva määruse kohased kaitsemeetmed ei erine

ühise tollitariifistiku tavapärastest tollimaksumääradest. Käesoleva määruse kohaselt

kehtestataksegi kaubandussuhetes konkreetse riigiga ühine tollitariifistik ajutiselt uuesti,

kaotades liidu poolt ühepoolselt antud erisoodustused. Käesoleva määruse kohased

kaitsemeetmed ei kujuta endast kaubanduse kaitsevahendit ega kaitsemeedet Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2015/4789 ja (EL) 2015/75510 tähenduses, samuti

ei ole tegemist kaitsemeetmega WTO kaitsemeetmete lepingu tähenduses, milles on

sätestatud GATT 1994 XIX artikli kohaste kaitsemeetmete kohaldamist käsitlevad

normid. On asjakohane, et kaitsemeetmetega seotud uurimise võib algatada liikmesriigi

taotluse alusel, liidu tootjate nimel tegutsev juriidiline isik või iseseisva õigusvõimeta

ühendus või komisjon omal algatusel.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi

ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/478/oj).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj).

35

(39) Pidades silmas liidu riisitootjate eriprobleeme, on asjakohane luua prognoositav

mehhanism, mille alusel hakatakse tariifikvootide mehhanismi automaatselt kohaldama.

Automaatne mehhanism peaks kaitsma liidu riisisektori elujõulisust, tagades samal ajal

vähim arenenud riikidele käesoleva määruse alusel märkimisväärse kasu. Riisisektori

sihtotstarbeline mehhanism täiendab muid käesolevas määruses sätestatud

kaitsevahendeid, mis on kõnealusele sektorile sama moodi kättesaadavad. Mehhanism

peaks leevendama erakorralist turusurvet sellega, et niipea kui kindlate riisitoodete

impordimaht ületab kehtestatud piirmäära rohkem kui 45 %, kehtestatakse

enamsoodustusrežiimi tollimaksud viivitamata uuesti ja sooduskorra alusel toimuvale

impordile seatakse järgneva aasta tariifikvoodi abil piirang. Piirmäärad määratakse

riikide kaupa kindlaks nii, et aluseks võetakse arvutusaastale eelnenud kümne

kalendriaasta jooksul soodustatud riigist liitu toimunud impordi aastase mahu

aritmeetiline keskmine. Õiguskindluse ja prognoositavuse huvides tuleks käesoleva

määruse kohaldamise esimesel aastal kohaldatavate mahtude arvutamisel võtta aluseks

ajavahemik 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2024. 2027. aastal on sellest

tulenevad piirmäärad Kambodža puhul 216 047 tonni ja Myanmari puhul 171 862 tonni.

Kõnealusel ajavahemikul ei ületanud asjaomaste riisitoodete import teistest soodustatud

riikidest käesolevas määruses sätestatud liidu koguimpordile kehtestatud 6 % piirmäära.

Pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tuleks igal aastal vaadata läbi järgmise

aasta piirmäärad.

36

(40) Selleks et saavutada tasakaal ühelt poolt paremal tasemel sihiasetuse, sidususe ja

läbipaistvuse tagamise vajaduse ning teiselt poolt ühepoolsete kaubandussoodustuste kava

kaudu kestliku arengu ja hea valitsemistava tõhusama edendamise vajaduse täitmise vahel,

peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu

delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisasid, otsustada tariifisoodustuste

kohaldamise ajutise peatamise üle, tunnistada ajutine peatamine kehtetuks, lükata edasi

ajutise peatamise kohaldamise alguskuupäev või et selle kohaldamisala muuta. On eriti

oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone,

sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes11

sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik

dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

11 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

37

(41) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile

anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.

(42) Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmise korral, mis

käsitlevad soodustatud riigi suhtes teatavate GSP jaotiste puhul kehtivate tariifisoodustuste

kohaldamise lõpetamist või peatamist ja ajutise peatamise menetluse algatamist, võttes

arvesse kõnealuste õigusaktide olemust ja mõju. Võttes arvesse EBA raames soodustatud

riikide arengutaset, tuleks kontrollimenetlust kasutada selliste rakendusaktide

vastuvõtmise korral, millega algatatakse selliste riikide suhtes ajutise peatamise menetlus

oma kodanike tagasivõtmise kohustuse täitmisel esinevate tõsiste ja süstemaatiliste

puuduste tõttu.

(43) Kontrollimenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmise korral, mis

käsitlevad kaitsemeetmetega seonduvaid uurimisi ja tariifisoodustuste kohaldamise

peatamist olukorras, kus import võib põhjustada liidu turul häireid, sealhulgas tõsiseid

häireid.

(44) Et tagada GSP usaldusväärsus ja selle nõuetekohane toimimine, peaks komisjon igakülgselt

põhjendatud juhtudel, mis on seotud tolliprotseduuride ja tollikohustuste mittetäitmisest

tuleneva ajutise peatamisega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, võtma vastu

viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,

millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

38

(45) Et tagada ettevõtjatele stabiilne raamistik peaks komisjon igakülgselt põhjendatud juhtudel,

mis on seotud tolliprotseduuride ja tollikohustuste mittetäitmisest tingitud ajutise peatamise

kohaldamise lõpetamise või pikendamisega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab,

võtma enne kuni kuue kuu pikkuse ajavahemiku möödumist vastu viivitamata

kohaldatavad rakendusaktid.

(46) Komisjon peaks igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud kaitsemeetmetega

seonduvate uurimistega, ning kui seda nõuab tungiv kiireloomulisus, mis on seotud liidu

tootjate majandusliku või finantsolukorra halvenemisega, mida oleks raske heastada, vastu

võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(47) Komisjon peaks asjaomaste institutsiooniliste komisjonide kaudu andma Euroopa

Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru GSP mõju kohta. ▌

39

(48) Käesoleva määruse rakendamisel peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aegsasti teavet oluliste menetlusetappide kohta, nagu ühinemine GSP+-ga,

mõju vähim arenenud riikidele, kes EBAst välja kasvavad, ajutise peatamise menetluse

algatamine, kaitsemeetmetega seotud uurimine või käesolevas määruses sätestatud

kombineeritud nomenklatuuri koodide muutmine, tuues esile, milliste toodete puhul

võidakse kaitsemeedet kohaldada. Samuti peaks komisjon teavitama Euroopa

Parlamenti ja nõukogu tõhustatud kaasamise raames tehtud toimingutest, sealhulgas

GSP+ raames soodustatud riikidesse tehtud seiremissioonide tulemustest, ning

asjaomase soodustatud riigiga sellise spetsiaalse tõhustatud kaasamise alustamisest ja

tulemustest, mis viidi läbi selleks, et parandada koostööd, mida kõnealune soodustatud

riik teeb seoses rahvusvahelise kohustusega võtta oma kodanikke tagasi. Selleks et

tagada kooskõla asjaomaste poliitikaeesmärkide vahel, peaks komisjon Euroopa

Parlamenti ja nõukogu teavitama, kui ta otsustab soodustatud riigile antud sooduskorra

kohaldamise ajutiselt peatada tõsiste ja süstemaatiliste puuduste tõttu, mis on seotud

rahvusvahelise kohustusega võtta oma kodanikke tagasi. Eelkõige peaks komisjon

esitama asjaomase soodustatud riigi kohta asjakohase teabe, mis sisaldub viisaeeskirja

artikli 25a kohaldamise raames koostatud aruannetes ja hinnangutes. Et tagasivõtuga

seotud tingimuste kehtestamist põhjendada, peaks komisjon esitama asjakohased

andmed asjaomases soodustatud riigis täheldatavate tagasivõtusuundumuste kohta.

Vajaduse korral tuleks kohaldada konfidentsiaalse teabe edastamise korda.

40

(49) Komisjon peaks 1. jaanuariks 2033 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule

käesoleva määruse kohaldamise kohta vahearuande ning hindama GSP läbivaatamise

vajadust. Aruanne on vajalik, et analüüsida GSP mõju soodustatud riikide arengu-,

kaubandus- ja finantsvajadustele, kahepoolsele kaubandusele ning liidu

tollimaksutulule, pöörates seejuures eritähelepanu ÜRO kestliku arengu kavale 2030.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata EBAst välja kasvanud vähim arenenud riikidele ja

kõigile asjakohastele suundumustele, mis on seotud soodustuse andmise tingimustega,

eelkõige seoses põhiõigustega tööl ja asjakohaste konventsioonide nimekirjaga. Arvesse

võiks võtta ka asjakohaseid arengusuundi, eelkõige WTOs, seoses selliste toodete ja

teenustega kauplemise hõlbustamise ja edendamisega, mis aitavad saavutada

keskkonna- ja kliimaeesmärke.

(50) Määrus (EL) nr 978/2012 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

41

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Kooskõlas käesoleva määrusega kohaldatakse tariifisoodustuste üldist kava (edaspidi

„GSP“), mille alusel võimaldab liit oma turule soodustingimustel pääsu.

2. Käesolevas määruses kehtestatakse GSP raames järgmised sooduskorrad:

a) standardkord (edaspidi „standardne GSP“);

b) kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord (GSP+);

c) vähim arenenud riikide suhtes kohaldatav erikord („kõik peale relvade“)

(edaspidi „EBA“).

42

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „riigid“ – riigid ja territooriumid, kellel on olemas tolliasutus;

2) „vähim arenenud riigid“ – riigid, mille ÜRO on arvanud vähim arenenud riikide hulka;

3) „soodustatud riigid“ – riigid, kelle suhtes kohaldatakse GSP raames mõnda sooduskorda;

4) „standardse GSP raames soodustatud riigid“ – standardse GSP raames soodustatud riigid,

mis on kantud I lisasse ja I lisa C veerus sellisena tähistatud;

5) „GSP+ raames soodustatud riigid“ – GSP+ raames soodustatud riigid, mis on kantud

I lisasse ja I lisa C veerus sellisena tähistatud;

6) „EBA raames soodustatud riigid“ – EBA raames soodustatud riigid, mis on kantud I lisasse

ja I lisa C veerus sellisena tähistatud;

7) „ühise tollitariifistiku maksumäärad“ – nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/8713 I lisa

teises osas sätestatud tollimaksumäärad, välja arvatud tariifikvootide raames ette nähtud

maksumäärad;

▌

13 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri

ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj).

43

8) „GSP jaotis“ – jaotis, mis on loetletud III ja VII lisas ja mille aluseks on ühise

tollitariifistiku jaotised ja grupid;

9) „turulepääsu sooduskord“ – soodustingimustel liidu turule pääs mõne ajutiselt kohaldatava

või kehtiva kaubanduslepingu alusel või liidu antavate ühepoolsete soodustuste alusel;

10) „tegevuskava“ – selliste meetmete loetelu, mille GSP+ raames soodustusi taotlev riik on

ette näinud asjaomaste konventsioonide tulemuslikuks rakendamiseks;

11) „tõhustatud kaasamine“ – pidev protsess, mille eesmärk on aidata soodustatud riikidel

teha käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmisel edusamme ja neid riike selleks

stimuleerida, ning kõrvaldada puudused asjaomaste konventsioonide põhimõtete

järgimisel;

12) „tulemuslik rakendamine“ – asjaomaste konventsioonide raames võetud kohustuste täielik

rakendamine, mis tagab kõigi asjaomastes konventsioonides sätestatud põhimõtete

järgimise, eesmärkide täitmise ja õiguste austamise kogu soodustatud riigi territooriumil,

sealhulgas kõigil asjaomase territooriumi aladel, mille soodustatud riik on määranud

erimajandustsooniks või eksportkauba tootmise eritsooniks;

44

13) „kaebus“ – ühtse kontaktpunkti kaudu komisjonile esitatud kaebus.

Artikkel 3

1. I lisa A ja B veerus on esitatud selliste riikide nimekiri, kellel on õigus saada GSP raames

mõne artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskorra alusel soodustusi (edaspidi „riigid, kellel on

õigus soodustusi saada“).

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte I lisas

esitatud nimekirja muutmiseks, et võtta arvesse riikide rahvusvahelise staatuse või

klassifikatsiooni, majandusliku arengu või nende kaubandus-, rahastamis- ja

arenguvajaduste muutusi.

3. Komisjon teavitab asjaomast riiki, kellel on õigus soodustusi saada, kõigist asjakohastest

muudatustest temale GSP raames omistatavas staatuses.

45

II PEATÜKK

Standardne GSP

Artikkel 4

1. Riigile, kellel on õigus soodustusi saada, antakse standardse GSP alusel tariifisoodustusi,

välja arvatud juhul, kui:

a) riik on Maailmapanga liigituse kohaselt suure või keskmisest suurema sissetulekuga

riik kolmel järjestikusel aastal vahetult enne soodustatud riikide nimekirja

ajakohastamist või

b) riigi suhtes kohaldatakse liiduga kokkulepitud turulepääsu sooduskorda, mis näeb

sisuliselt kogu kaubavahetuse ulatuses ette samad tariifisoodustused nagu GSP või

veel suuremad soodustused.

2. Lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata vähim arenenud riikide puhul.

46

Artikkel 5

1. Artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele vastavad standardse GSP raames soodustatud riigid on

kantud I lisasse ja I lisa C veerus sellisena tähistatud.

2. Pärast... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] vaatab komisjon iga järgneva aasta

1. jaanuariks I lisa läbi. Et standardse GSP raames soodustatud riigile ja ettevõtjatele jääks

riigile GSP raames omistatud staatuse muutumisega kohanemiseks piisavalt aega,

a) kohaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 ja artikli 4 lõike 1 punkti a alusel

tehtud otsust, mille kohaselt riiki standardse GSP raames soodustatud riigina enam ei

tähistata, alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mis järgneb kuupäevale, mil möödub

kaks aastat kuupäevast, mil asjaomased kriteeriumid ei ole enam täidetud;

b) kohaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 ja artikli 4 lõike 1 punkti b alusel

tehtud otsust, mille kohaselt riiki standardse GSP raames soodustatud riigina enam ei

tähistata, alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mis järgneb kuupäevale, mil

turulepääsu sooduskorra kohaldamise alguskuupäevast möödub kolm aastat.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas

artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte I lisa C veeru muutmiseks artiklis 4 sätestatud

kriteeriumide alusel.

4. Komisjon teavitab asjaomast standardse GSP raames soodustatud riiki kõigist temale GSP

raames omistatava staatuse muudatustest.

47

Artikkel 6

1. Standardse GSPga hõlmatud tooted on loetletud III lisas.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et viia

III lisasse sisse muudatused, mille on tinginud kombineeritud nomenklatuuri muutmine.

Artikkel 7

1. Ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine III lisas loetletud mittetundlike

toodete suhtes peatatakse täielikult, välja arvatud põllumajanduslike komponentide puhul.

2. III lisas loetletud tundlike toodete puhul alandatakse ühise tollitariifistiku väärtuselise

tollimaksu määra 3,5 protsendipunkti võrra. III lisa GSP jaotiste S-11a ja S-11b alla

kuuluvate toodete korral alandatakse määra 20 %.

3. Kui … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kehtivate ühise tollitariifistiku

väärtuselise tollimaksu puhul määruse (EL) nr 978/2012 artikli 7 kohaselt kohaldatavate

soodusmääradega alandatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toodete tollimaksumäära

rohkem kui 3,5 protsendipunkti võrra, kohaldatakse jätkuvalt kõnealuseid tollimaksu

soodusmäärasid.

48

4. III lisas loetletud tundlike toodete puhul alandatakse ühise tollitariifistiku koguselise

tollimaksu määra 30 %, välja arvatud tollimaksu alam- ja ülemmäära puhul.

5. Kui III lisas loetletud tundlike toodete suhtes kohaldatav ühise tollitariifistiku maks

koosneb väärtuselisest ja koguselisest tollimaksust, siis koguselist tollimaksu ei vähendata.

6. Kui tollimaksude puhul, mille määra lõigete 2 ja 4 kohaselt alandatakse, on ette nähtud

ülemmäär, siis seda ülemmäära ei vähendata. Kui selliste tollimaksude puhul on ette nähtud

alammäär, siis seda alammäära ei kohaldata.

Artikkel 8

1. Artiklis 7 osutatud tariifisoodustuste kohaldamine peatatakse standardse GSP raames

soodustatud riigist pärit GSP jaotisesse kuuluvate toodete puhul, kui sellest standardse GSP

raames soodustatud riigist liitu imporditavate asjaomaste toodete keskmine impordiväärtus

kolmel järjestikusel aastal ületab IV lisas loetletud piirmäärasid. Piirmäärad arvutatakse

protsendina kõigist soodustatud riikidest liitu imporditavate samade toodete impordi

koguväärtusest.

49

2. Enne GSP raames antavate tariifisoodustuste kohaldamist võtab komisjon kooskõlas

artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, millega koostatakse

nende GSP jaotiste loetelu, mille puhul artiklis 7 osutatud tariifisoodustustuste

kohaldamine standardse GSP raames soodustatud riigi suhtes peatatakse. Nimetatud

rakendusakti kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027.

3. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loetelu läbi iga kolme aasta tagant ning

võtab kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusaktid,

millega artiklis 7 osutatud tariifisoodustuste kohaldamine peatatakse või hakatakse neid

uuesti kohaldama. Nimetatud rakendusakte kohaldatakse alates selle kalendriaasta 1.

jaanuarist, mis järgneb nende jõustumise kuupäevale.

4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud loetelu koostatakse läbivaatamise aasta

1. septembri seisuga kättesaadavate ja sellele kuupäevale eelneva kahe aasta andmete

põhjal. Arvesse võetakse importi riikidest, mis on sel ajal GSP raames soodustatud riigid.

Arvesse ei võeta nendest GSP raames soodustatud riikidest pärit impordi väärtust, kelle

suhtes pärast peatamise kohaldamise alguskuupäeva artikli 4 lõike 1 punkti b kohaseid

tariifisoodustusi enam ei kohaldata.

50

5. Komisjon teavitab asjaomast riiki kooskõlas lõigetega 2 ja 3 vastu võetud rakendusaktidest.

6. Kui artiklis 4 sätestatud kriteeriumide alusel muudetakse I lisa, on komisjonil õigus võtta

kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, kohandamaks

selles lisas loetletud tingimusi nii, et proportsionaalselt säiliks nende GSP jaotiste osakaal,

mille suhtes tariifisoodustuste kohaldamine käesoleva artikli lõike 1 kohaselt on peatatud.

51

III PEATÜKK

GSP+

Artikkel 9

1. Soodustatud riik võib GSP+ raames antavaid tariifisoodustusi saada, kui täidetud on

järgmised tingimused:

a) riiki käsitatakse V lisas määratluse kohaselt haavatavana mitmekesisuse puudumise

tõttu;

b) riik on ratifitseerinud kõik asjaomased konventsioonid ja kättesaadavale teabele,

eelkõige asjaomaste konventsioonide alusel tegutsevate seireorganite viimati esitatud

järeldustele tuginedes ei ole komisjon nende asjaomaste konventsioonide

tulemuslikus rakendamises tõsiseid puudusi tuvastanud;

c) riik ei ole esitanud ühegi asjaomase konventsiooni kohta reservatsiooni, mis on

kõnealuse asjaomase konventsiooniga keelatud või mida peetakse käesoleva artikli

kohaldamisel asjaomase konventsiooni sisu ja eesmärgiga vastuolus olevaks.

52

d) riik võtab siduva kohustuse hoida asjaomaste konventsioonide ratifitseerimine jõus

ning seada eesmärgiks ja tagada nende tulemuslik rakendamine, mida toetab

tegevuskava;

e) riik nõustub reservatsioonita iga asjaomase konventsiooniga kehtestatud

aruandluskohustusega ning võtab siduva kohustuse nõustuda, et kooskõlas

asjaomaste konventsioonidega jälgitakse korrapäraselt nende konventsioonide

rakendamist ja rakendamisel tehtud edusamme;

f) riik võtab siduva kohustuse osaleda artiklis 13 osutatud liidu aruandlus- ja

seiremenetluses ja teha selle raames koostööd.

53

2. Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei peeta reservatsioone asjaomase konventsiooni sisu ja

eesmärgiga vastuolus olevaks, kui:

a) see asjaolu on kindlaks tehtud asjaomases konventsioonis sel eesmärgil sõnaselgelt

ette nähtud menetluse raames, ja

b) kui sellist menetlust ei ole, siis asjaomase konventsiooni osaliseks olev liit või

asjaomase konventsiooni osalisteks olevate liikmesriikide kvalifitseeritud enamus on

kooskõlas aluslepingutes sätestatud pädevusega esitanud reservatsiooni suhtes

vastuväite põhjendusel, et see on vastuolus asjaomase konventsiooni sisu ja

eesmärgiga ning olnud vastu asjaomase konventsiooni jõustumisele nende ja

reservatsiooni esitanud riigi vahel kooskõlas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute

õiguse Viini konventsiooniga.

3. Lõike 1 punktis d osutatud tegevuskava põhineb kättesaadaval teabel, eelkõige

asjaomase konventsiooni seireorganite viimati esitatud järeldustel. Tegevuskavas

esitatakse ka asjakohased ja esialgsed tähtajad ning määratakse asjakohasel juhul

kindlaks soodustatud riigi vastutavad asutused. Tegevuskava peab olema tulevikku

suunatud ja keskenduma peaeesmärkidele. Tegevuskava avaldatakse siis, kui riigist saab

GSP+ raames soodustatud riik.

54

Artikkel 10

1. GSP+ raames antakse soodustusi, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) GSP raames soodustatud riik on esitanud sellekohase taotluse;

b) komisjon on taotluse läbivaatamise tulemusena seisukohal, et taotlev riik vastab

artiklis 9 sätestatud tingimustele.

2. Taotlev riik esitab oma taotluse komisjonile kirjalikult. Taotluses tuleb esitada täielik teave

asjaomaste konventsioonide ratifitseerimise kohta ning sellega tuleb võtta artikli 9

punktides d, e ja f osutatud siduvad kohustused, sealhulgas tegevuskava.

3. Pärast taotluse saamist teavitab komisjon sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4. Pärast taotluse läbivaatamist on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu

delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et omistada taotlevale riigile GSP+ raames

soodustatud riigi staatus ja riik I lisa C veerus sellisena tähistada.

55

5. Kui GSP+ raames soodustatud riik ei vasta enam artikli 9 lõike 1 punktis a või c sätestatud

tingimustele või taganeb mõnest artikli 9 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud siduvast

kohustusest, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakt

I lisa muutmiseks, et riik ei oleks enam tähistatud GSP+ raames soodustatud riigina.

6. Komisjon teavitab taotlevat riiki lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud otsusest pärast seda, kui

nendes lõigetes osutatud delegeeritud õigusakt on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Kui

taotlevale riigile omistatakse GSP+ raames soodustatud riigi staatus, teatab komisjon talle

kuupäeva, mil kõnealust delegeeritud õigusakti hakatakse kohaldama.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada

käesolevat määrust, kehtestades GSP+ raames soodustatud riigi staatuse omistamise

menetlust käsitlevad normid, eelkõige tähtaegade ning taotluste esitamise ja menetlemise

kohta.

▌

56

Artikkel 11

1. GSP+-ga hõlmatud tooted on loetletud III ja VII lisas.

2. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas

artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte III ja VII lisa muutmiseks, et võtta arvesse

kombineeritud nomenklatuuri muudatusi, mis mõjutavad nendes lisades loetletud tooteid.

Artikkel 12

1. Ühise tollitariifistiku väärtuselise tollimaksu kohaldamine peatatakse kõigi III ja VII lisas

loetletud toodete suhtes, mis on pärit GSP+ raames soodustatud riigist.

2. Ühise tollitariifistiku koguselise tollimaksu kohaldamine lõikes 1 osutatud toodete suhtes

peatatakse täielikult, välja arvatud toodete puhul, mille suhtes kohaldatavate ühise

tollitariifistiku tollimaksude hulka kuulub ka väärtuselisi tollimakse. Kombineeritud

nomenklatuuri koodiga 1704 10 90 hõlmatud toodete puhul on koguselise tollimaksu

ülemmääraks 16 % tolliväärtusest.

57

Artikkel 13

1. Alates GSP+ raames tariifisoodustuste andmise kuupäevast arutab komisjon korrapäraselt

kolmeaastaste seiretsüklite raames iga GSP+ raames soodustatud riigiga ▌asjaomaste

konventsioonide ratifitseerimise ja nende tulemusliku rakendamise seisu, hoiab tähelepanu

all ning jälgib seda, samuti arutab seda, kuidas teeb GSP+ raames soodustatud riik

koostööd asjaomaste seireorganitega ja milliseid edusamme on iga GSP+ raames

soodustatud riik oma tegevuskava rakendamisel teinud. Seejuures analüüsib komisjon

kogu asjakohast teavet, eelkõige asjaomaste seireorganite järeldusi ja soovitusi.

2. GSP+ raames soodustatud riik teeb komisjoniga koostööd ning esitab kogu teabe, mida on

vaja, et hinnata artikli 9 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud siduvate kohustuste täitmist

ning riigi olukorda seoses artikli 9 lõike 1 punktidega b ja c.

3. Komisjon teeb seiretsükli jooksul igasse GSP+ raames soodustatud riiki vähemalt ühe

seiremissiooni, kohaldataval juhul koos Euroopa välisteenistusega, et hinnata iga GSP+

raames soodustatud riigi edusamme asjaomaste konventsioonide tulemuslikul

rakendamisel, võttes arvesse kooskõlas asjaomase tegevuskavaga võetud meetmeid.

58

Artikkel 14

1. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2030 ning seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa

Parlamendile ja nõukogule aruande asjaomaste konventsioonide ratifitseerimise seisu,

GSP+ raames soodustatud riikide poolt asjaomaste konventsioonide kohaste

aruandekohustuste täitmise ning nende konventsioonide tulemusliku rakendamise seisu

kohta.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab järgmist:

a) asjaomaste seireorganite järeldused või soovitused iga GSP+ raames soodustatud

riigi kohta ning

b) komisjoni ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistuse järeldused selle kohta, kas iga

GSP+ raames soodustatud riik on täitnud siduvaid kohustusi, mis puudutavad

aruandekohustuste täitmist, seireorganitega koostöö tegemist kooskõlas asjaomase

konventsiooniga ning asjaomaste konventsioonide tulemusliku rakendamise tagamist,

võttes arvesse tema tegevuskava rakendamist.

Aruanne võib sisaldada erinevatest allikatest pärinevat teavet, mida komisjon asjakohaseks

peab.

Konkreetsete probleemide korral esitatakse aruandes soovitused küsimuste ja meetmete

kohta, mis tuleks järgmises seiretsüklis esikohale seada, et parandada asjaomaste

konventsioonide tulemuslikku rakendamist, millele osutatakse asjaomastes siduvates

kohustustes.

59

3. Asjaomaste konventsioonide tulemusliku rakendamise kohta järelduste tegemisel analüüsib

komisjon ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistus asjaomaste seireorganite järeldusi ja

soovitusi ning teavet, mille on esitanud Euroopa Parlament, nõukogu või kolmandad

isikud, sealhulgas valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna

esindajad ja sotsiaalpartnerid, ilma et see välistaks muude teabeallikate kasutamise.

Artikkel 15

1. GSP+ kohaldamine peatatakse ajutiselt kõigi või teatavate GSP+ raames soodustatud riigist

pärit toodete suhtes, kui GSP+ raames soodustatud riik ei täida artikli 9 lõike 1 punktides d,

e ja f osutatud siduvaid kohustusi või kui GSP+ raames soodustatud riik on esitanud

reservatsiooni, mis on asjaomase konventsiooniga keelatud või mis on vastuolus asjaomase

konventsiooni sisu ja eesmärgiga, nagu on sätestatud artikli 9 lõike 1 punktis c.

2. Artikli 9 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud siduvate kohustuste täitmist ning artikli 9

lõike 1 punktis c osutatud asjaolu peab tõendama GSP+ raames soodustatud riik.

60

3. Kui artiklis 14 osutatud aruande järelduste või kättesaadavate tõendite, sealhulgas koos

kaebusega esitatud tõendite alusel ja artiklis 20 osutatud tõhustatud kaasamist arvestades

tekib komisjonil põhjendatud kahtlus, et teatav GSP+ raames soodustatud riik ei täida

siduvaid kohustusi, mida toetab artikli 9 lõike 1 punktis d osutatud tegevuskava või

millele osutatakse artikli 9 lõike 1 punktis e või f, või see riik on esitanud reservatsiooni,

mis on asjaomase konventsiooniga keelatud või mis on vastuolus asjaomase konventsiooni

sisu ja eesmärgiga, nagu on sätestatud artikli 9 lõike 1 punktis c, võtab komisjon kooskõlas

artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, millega algatatakse

GSP+ raames antavate tariifisoodustuste kohaldamise ajutise peatamise menetlus.

Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Komisjon avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas ja teavitab asjaomast GSP+ raames

soodustatud riiki lõikes 3 osutatud rakendusakti vastuvõtmisest. Teates:

a) esitatakse põhjused, mille tõttu lõikes 3 osutatud põhjendatud kahtlus tekkis ja mille

tõttu võib seada kahtluse alla GSP+ raames soodustatud riigi õiguse saada edasi

GSP+ raames tariifisoodustusi;

b) määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul GSP+ raames soodustatud riik peab

esitama oma märkused.

Esimese lõigu punktis b osutatud tähtaeg ei ole pikem kui kolm kuud alates teate

avaldamise kuupäevast.

61

5. Komisjon pakub asjaomasele GSP+ raames soodustatud riigile võimalusi lõike 4 punktis b

osutatud tähtaja jooksul koostööd teha.

6. Komisjon hangib kogu teabe, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas asjaomaste seireorganite

▌järeldused ja soovitused ning muudest allikatest saadud asjakohase teabe, sealhulgas

tõendid, mis on esitatud koos kaebusega või mille on esitanud kolmandad isikud,

sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, olenevalt sellest, mis on asjakohane.

Komisjon analüüsib järelduste tegemisel kogu asjakohast teavet.

7. Kolme kuu jooksul pärast lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja möödumist teeb

komisjon otsuse:

a) lõpetada ajutise peatamise menetlus või

b) peatada ajutiselt GSP+ raames antavate tariifisoodustuste kohaldamine.

8. Kui komisjon leiab, et tulemused kohaldamise ajutist peatamist ei õigusta, võtab ta

kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, millega

ajutise peatamise menetlus lõpetatakse. Nimetatud rakendusakt peab muu hulgas põhinema

saadud tõenditel.

62

9. Kui komisjon leiab, et tulemused õigustavad ajutist kohaldamise peatamist käesoleva

artikli lõikes 1 osutatud põhjustel, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu

delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et GSP+ raames antavate tariifisoodustuste

kohaldamine ajutiselt peatada.

Delegeeritud õigusaktide koostamisel analüüsib komisjon kättesaadava teabe põhjal

tariifisoodustuste kohaldamise ajutise peatamise sotsiaal-majanduslikku mõju soodustatud

riigile.

10. Kui komisjon teeb otsuse ajutise peatamise kohta, hakatakse asjaomast delegeeritud

õigusakti kohaldama kuusekuu möödumisel selle vastuvõtmise kuupäevast.

11. Pärast GSP+ kohaldamise ajutist peatamist käsitlevate delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmist jätkab komisjon asjakohasel juhul artikli 20 kohase tõhustatud kaasamise

raames alustatud dialoogi.

12. Kui ajutise peatamise põhjused langevad enne käesoleva artikli lõikes 9 osutatud

delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäeva ära, on komisjonil õigus delegeeritud

õigusaktid, millega tariifisoodustuste kohaldamine ajutiselt peatati, kooskõlas artiklis 46

osutatud kiirmenetlusega kehtetuks tunnistada.

13. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada

käesolevat määrust, kehtestades GSP+ kohaldamise ajutise peatamise menetlust käsitlevad

normid, eelkõige tähtaegade, poolte õiguste, konfidentsiaalsuse ja läbivaatamise kohta.

63

Artikkel 16

Kui komisjon leiab, et artikli 15 lõikes 1 osutatud tariifisoodustuste kohaldamise ajutise peatamise

põhjused on ära langenud, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte I ja

II lisa muutmiseks, et GSP+ raames antavaid tariifisoodustusi uuesti kohaldada.

Kui mõni artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjus, mille tõttu otsustati tariifisoodustuste kohaldamine

ajutiselt peatada, endiselt eksisteerib, samal ajal kui mõni neist on ära langenud, või kui lisaks

põhjustele, mille tõttu ajutine peatamine toimus, ilmnevad uued põhjused, kohandatakse artikli 15

lõike 9 kohaselt vastu võetud meetmeid vastavalt.

64

IV PEATÜKK

EBA

Artikkel 17

1. Riigile, kellel on õigus soodustusi saada, antakse EBA raames tariifisoodustusi, kui ta on

arvatud vähim arenenud riikide hulka.

2. Komisjon vaatab I lisasse kantud ja I lisa C veerus EBA raames soodustatud riigina

tähistatud riikide nimekirja kõige uuemate kättesaadavate andmete põhjal pidevalt läbi.

Kui EBA raames soodustatud riik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimusele enam ei

vasta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte I lisa

muutmiseks, et arvata selline riik kolmeaastase üleminekuaja järel alates kuupäevast, mil

EBA raames soodustatud riik nimetatud tingimusele enam ei vasta, EBA raames

soodustatud riikide hulgast välja.

65

3. Kuni ÜRO ei ole äsja iseseisvunud riiki vähim arenenud riikide hulka arvanud, on

komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte ajutise

meetmena I lisa muutmiseks, et lisada asjaomane riik EBA raames soodustatud riikide

nimekirja.

Kui ÜRO asjaomast äsja iseseisvunud riiki vähim arenenud riikide kategooria esimese

läbivaatamisvõimaluse ajal vähim arenenud riikide hulka ei arva, on komisjonil õigus võtta

kooskõlas artikliga 45 viivitamata vastu delegeeritud õigusaktid I lisa muutmiseks, et

asjaomane riik ilma käesoleva artikli lõikes 2 osutatud üleminekuaega kohaldamata

nimetatud lisast välja jätta.

4. Komisjon teavitab asjaomast EBA raames soodustatud riiki kõigist talle GSP raames

omistatava staatuse muudatustest.

Artikkel 18

Kõigi selliste toodete suhtes, mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 1–97 (välja

arvatud grupp 93) ja mis on pärit EBA raames soodustatud riigist, peatatakse ühise tollitariifistiku

maksumäärade kohaldamine täielikult.

66

V PEATÜKK

Kaasamist käsitlevad üldsätted

Artikkel 19

Komisjon ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistus peavad olemasolevate

kahepoolsete dialoogide kontekstis koos standardse GSP raames soodustatud riikide ja

EBA raames soodustatud riikidega kõnelusi, et asjaomaste konventsioonide

ratifitseerimisel tehtud edusamme hinnata ja innustada edusamme jätkama.

Artikkel 20

1. Komisjon võib kaebuse alusel või omal algatusel alustada standardse GSP raames

soodustatud riigi või EBA raames soodustatud riigiga tõhustatud kaasamist, kui see aitab

kõrvaldada puudusi käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmisel, eelkõige juhul,

kui esineb puudusi asjaomaste konventsioonide põhimõtete järgimisel. Kui komisjon

leiab, et standardse GSP raames soodustatud riik või EBA raames soodustatud riik on

võtnud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed, võib ta tõhustatud kaasamise

lõpetada.

2. GSP+ raames soodustatud riikide puhul teeb komisjon tõhustatud kaasamise raames

vajalikud läbivaatamis-, seire- ja hindamistoimingud kooskõlas artiklis 13 sätestatud

korraga.

67

Artikkel 21

Käesolevas määruses sätestatud asjaomastes menetlusetappides, mis on seotud

asjaomaste konventsioonidega, võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste

üksuste asjakohaseid meetmeid ja menetlusi inimõiguste, töötajate õiguste, kliima ja

keskkonnakaitse ning hea valitsemistava valdkonnas.

Artikkel 22

1. Soodustatud riikidega peetava olemasoleva kahepoolse dialoogi ja käesolevas peatükis

osutatud tõhustatud kaasamise käigus võib käsitleda koostööd asjaomase riigi enda

kodanike tagasivõtmisel, kui nende isikute puhul on tegemist liitu suundunud

ebaseaduslike rändajatega.

2. Kui komisjon on esitanud viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punkti a kohase ettepaneku,

peab ta koos asjaomase soodustatud riigiga spetsiaalset tõhustatud kaasamist, et

parandada koostööd, mida soodustatud riik teeb seoses rahvusvahelise kohustusega võtta

oma kodanikke tagasi.

68

3. Tõsiste ja süstemaatiliste puuduste tõttu, mis on seotud rahvusvahelise kohustusega,

mille kohaselt peab soodustatud riik oma kodanikke tagasi võtma, võib artikli 1 lõikes 2

osutatud sooduskordade kohaldamise kõigi või teatavate kõnealusest soodustatud riigist

pärit toodete suhtes ajutiselt peatada, kui komisjon leiab, et tagasivõtmisel tehtav koostöö

ei ole endiselt piisav pärast:

a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tõhustatud kaasamist, mille kestus on standardse

GSP raames soodustatud riikide ja GSP+ raames soodustatud riikide puhul

vähemalt 12 kuud alates kuupäevast, mil komisjon esitas nõukogule ettepaneku

võtta kooskõlas viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktiga a vastu rakendusotsus;

b) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tõhustatud kaasamist, mille kestus on EBA

raames soodustatud riikide puhul vähemalt 12 kuud alates kuupäevast, mil

nõukogu võttis kooskõlas viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktiga a vastu

rakendusotsuse.

4. Komisjon võib soodustatud riigi suhtes sooduskorra kohaldamise ajutise peatamise

menetluse vastavalt lõikele 3 algatada alles pärast seda, kui ta on eelnevalt andnud

esialgse hinnangu sellele, kas sooduskorra kohaldamise võimalik ajutine peatamine

oleks proportsionaalne, võttes arvesse seda, kuidas aitaks ajutine peatamine asjaomase

kolmanda riigiga tehtavat koostööd parandada, pidades muu hulgas silmas selle riigi

sotsiaal-majanduslikku olukorda. Komisjon teavitab oma hinnangust Euroopa

Parlamenti ja nõukogu ning koostab oma järelduste kohta avaliku aruande.

69

5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva

artikli lõike 3 kohase sooduskorra kohaldamise ajutise peatamise suhtes artikli 23

lõikeid 3–17 ja artiklit 24.

6. Kui komisjon võtab artikli 23 lõike 10 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, et

soodustatud riigi suhtes sooduskorra kohaldamine ajutiselt peatada tõsiste ja

süstemaatiliste puuduste tõttu, mis on seotud rahvusvahelise kohustusega, mille kohaselt

peab soodustatud riik oma kodanikke tagasi võtma, teavitab ta Euroopa Parlamenti ja

nõukogu asjakohasest teabest, mis sisaldub viisaeeskirja artikli 25a kohaldamise raames

kõnealuse soodustatud riigi kohta koostatud aruannetes ja hinnangutes, sealhulgas

asjakohastest andmetest kõnealuses soodustatud riigis täheldatavate

tagasivõtusuundumuste kohta.

7. Artikli 49 lõikes 2 sätestatud aruanne käesoleva määruse kohaldamise kohta sisaldab

hinnangut GSP ja soodustatud riikide enda kodanike tagasivõtmisel tehtava koostöö

vahelise seose vajalikkuse ja toimimise kohta.

8. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse EBA raames soodustatud riikide suhtes alates 1. jaanuarist

2029.

70

VI PEATÜKK

Kõigi sooduskordade puhul kohaldatavad ajutist peatamist käsitlevad

sätted

Artikkel 23

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade kohaldamine võidakse kõigi või teatavate

soodustatud riigist pärit toodete suhtes ajutiselt peatada mõnel järgmisel põhjusel:

a) asjaomastes konventsioonides sätestatud põhimõtete tõsine ja süstemaatiline

rikkumine;

b) rahvusvaheliselt keelatud lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö, sealhulgas

orjade ja vangide töö tulemusena toodetud kaupade eksport;

c) tõsised puudused tollitegevuses narkootikumide (keelatud ainete või lähteainete)

ekspordi või transiidi kontrollimisel või ▌terrorismivastast võitlust ja rahapesu

tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtete tõsine

rikkumine;

71

d) ulatuslik ja süstemaatiline ebaausate kaubandustavade kasutamine (sealhulgas selliste

tavade kasutamine, mis mõjutavad toorme tarneid), millel on liidu tootmisharule

kahjulik mõju ning mille kõrvaldamiseks ei ole soodustatud riik midagi ette võtnud;

e) piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt või selliste rahvusvaheliste

kokkulepetega, mille osaline liit on, kehtestatud kalavarude kaitse ja majandamise

eesmärkide ulatuslik ja süstemaatiline eiramine.

Niisuguste esimese lõigu punktis d osutatud ebaausate kaubandustavade puhul, mis on

WTO lepingute alusel keelatud või vaidlustatavad, kohaldatakse käesolevat artiklit pädeva

WTO organi eelnevalt tehtud vastavasisulisele otsusele tuginedes.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti d ei kohaldata soodustatud riigi selliste toodete puhul,

mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid või tasakaalustusmeetmeid vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/103614 või Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2016/103715.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta

dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1037/oj).

72

3. Kui komisjon jõuab kaebuse alusel või omal algatusel järeldusele, et artikli 1 lõikes 2

osutatud sooduskorra raames antavate tariifisoodustuste kohaldamise ajutine peatamine on

käesoleva artikli lõikes 1 osutud põhjustel ja kohaldataval juhul artiklis 20 osutatud

tõhustatud kaasamist arvestades piisavalt põhjendatud, võtab ta kooskõlas artikli 48 lõikes

2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, millega algatatakse ajutise peatamise

menetlus. Kui komisjon leiab, et tariifisoodustuste kohaldamise ajutine peatamine artikli

22 lõike 3 punkti a alusel on piisavalt põhjendatud, võtab ta kooskõlas artikli 48 lõikes 2

osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, millega algatatakse ajutise peatamise

menetlus. Kui komisjon leiab, et tariifisoodustuste kohaldamise ajutine peatamine artikli

22 lõike 3 punkti b alusel on piisavalt põhjendatud, võtab ta kooskõlas artikli 48 lõikes 3

osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, millega algatatakse ajutise peatamise

menetlus. Komisjon teatab kõnealuse rakendusakti vastuvõtmisest Euroopa Parlamendile

ja nõukogule.

73

4. Komisjon avaldab ajutise peatamise menetluse algatamise kohta Euroopa Liidu Teatajas

teate ja teavitab lõikes 3 osutatud rakendusakti vastuvõtmisest asjaomast soodustatud riiki.

Teates:

a) esitatakse piisavad põhjused, mille alusel võeti vastu lõikes 3 osutatud rakendusakt

ajutise peatamise menetluse algatamiseks, ja

b) märgitakse, et komisjon jälgib ja hindab olukorda asjaomases soodustatud riigis

käesoleva artikli lõikes 5 osutatud seire- ja hindamisperioodi jooksul ning

asjakohasel juhul jätkab artikli 20 kohase tõhustatud kaasamise raames algatatud

dialoogi.

5. Komisjon teeb seiret ja koostab hinnangu kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud teate

avaldamisest. Selle aja jooksul tagab komisjon asjaomasele soodustatud riigile võimaluse

olla igal ajal kaasatud ja koostööd teha.

74

6. Komisjon hangib kogu teabe, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas asjaomaste seireorganite

hinnangud, märkused, otsused, soovitused ja järeldused, mis on kättesaadavad, ning

muudest allikatest saadud asjakohase teabe, sealhulgas tõendid, mis on esitatud koos

kaebusega või mille on esitanud kolmandad isikud, nagu on asjakohane. Komisjon hindab

järelduste tegemisel kogu asjakohast teavet, sealhulgas kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt saadud teavet.

7. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud tähtaja lõppemist esitab komisjon asjaomasele

soodustatud riigile oma tulemuste ja järelduste kohta aruande. Soodustatud riik võib

aruande kohta märkusi esitada. Märkuste esitamiseks on aega kuni üks kuu.

8. Kuue kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud tähtaja lõppemist teeb komisjon otsuse:

a) ajutise peatamise menetlus lõpetada või

b) artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade raames antavate tariifisoodustuste

kohaldamine ajutiselt peatada.

75

9. Kui komisjon leiab, et asjaomaste tulemuste kohaselt ei ole ajutine peatamine õigustatud,

võtab ta kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti,

millega ajutise peatamise menetlus lõpetatakse.

10. Kui komisjon leiab, et asjaomaste tulemuste kohaselt on ajutine peatamine käesoleva artikli

lõikes 1 osutatud põhjustel õigustatud, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu

delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade

raames antavate tariifisoodustuste kohaldamine ajutiselt peatada. Delegeeritud õigusakti

koostamisel analüüsib komisjon kättesaadava teabe põhjal tariifisoodustuste kohaldamise

ajutise peatamise sotsiaal-majanduslikku mõju soodustatud riigile.

11. Lõikes 9 osutatud rakendusakt ja lõikes 10 osutatud delegeeritud õigusakt, mis on vastu

võetud, peab muu hulgas põhinema kogutud ja saadud tõenditel.

12. Kui komisjon otsustab tariifisoodustuste kohaldamise ajutiselt peatada, hakatakse lõikes 10

osutatud delegeeritud õigusakti kohaldama kuue kuu möödumisel selle vastuvõtmise

kuupäevast.

76

13. Pärast käesoleva artikli lõikes 10 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist jätkab

komisjon asjakohasel juhul artikli 20 kohase tõhustatud kaasamise raames algatatud

dialoogi. Kui tõhustatud kaasamist ei rakendata, võib komisjon kasutada muid

dialoogivõimalusi.

14. Kui ajutise peatamise põhjused langevad enne käesoleva artikli lõikes 10 osutatud

delegeeritud õigusakti kohaldamise alguskuupäeva ära, on komisjonil õigus vastuvõetud

delegeeritud õigusakt, mis käsitleb tariifisoodustuste kohaldamise ajutist peatamist,

kooskõlas artiklis 46 osutatud kiirmenetlusega kehtetuks tunnistada.

15. Kui komisjon leiab, et erandlike asjaolude, näiteks üleilmse tervishoiu- või sanitaaralase

hädaolukorra, loodusõnnetuse või muu ettenägematu sündmuse tõttu tuleb ajutise

peatamise kohaldamisala läbi vaadata, ajutise peatamise kohaldamine edasi lükata või

peatada, siis on komisjonil õigus käesoleva artikli lõikes 10 osutatud delegeeritud õigusakti

kooskõlas artiklis 46 osutatud kiirmenetlusega muuta.

16. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada

käesolevat määrust, kehtestades kõikide artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade

kohaldamise ajutise peatamise menetlust käsitlevad normid, eelkõige vastu võetavate

meetmetega seotud tähtaegu, poolte õigusi, konfidentsiaalsust ja läbivaatamist käsitlevad

normid.

77

17. Komisjon algatab kooskõlas lõigetega 3–16 ajutise peatamise menetluse, kui ta leiab, et:

a) on piisavalt tõendeid, et ajutist peatamist lõike 1 punktis a sätestatud põhjusel

õigustada, ja

b) on olemas igakülgselt põhjendatud tungiv vajadus tegutseda viivitamata, näiteks

lõike 1 punktis a osutatud põhimõtete erakordselt raske rikkumine, millele tuleb

soodustatud riigi olukorda arvesse võttes kiiresti reageerida ning mida oleks

lõikes 3 osutatud menetluse abil raske lahendada.

Käesoleva lõike kohases menetluses lühendatakse lõikes 5 osutatud tähtaega kahele kuule

ja lõikes 8 osutatud tähtaega viiele kuule.

18. Kui komisjon otsustab tariifisoodustuste kohaldamise käesoleva artikli lõike 17 kohaselt

ajutiselt peatada, võetakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud delegeeritud õigusakt vastu

kooskõlas artikliga 46 ja seda hakatakse kohaldama ühe kuu möödumisel selle

avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

78

Artikkel 24

Kui komisjon leiab, et artikli 23 lõikes 1 osutatud tariifisoodustuste kohaldamise ajutise peatamise

põhjused on ära langenud, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte I ja

II lisa muutmiseks, et GSP raames antavaid tariifisoodustusi edasi kohaldada.

Kui mõni artikli 23 lõikes 1 osutatud põhjus, mille tõttu otsustati tariifisoodustuste kohaldamine

ajutiselt peatada, endiselt eksisteerib, samal ajal kui mõni neist on ära langenud, või kui lisaks

põhjustele, mille tõttu tariifisoodustuste kohaldamine ajutine peatamine toimus, ilmnevad uued

põhjused, kohandatakse artikli 23 lõike 10 kohaselt vastu võetud meetmeid vastavalt.

Artikkel 25

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade kohaldamise võib soodustatud riigist pärit kõigi

või teatavate toodete suhtes ajutiselt peatada kelmus- ja pettusejuhtumite, rikkumiste või

toodete päritolu ja sellega seotud menetlusi käsitlevate normide süstemaatilise täitmata

jätmise või nende täitmise tagamata jätmise korral ning nimetatud sooduskordade

rakendamiseks ja kontrolliks vajaliku halduskoostöö tegemata jätmise korral.

79

2. Lõikes 1 osutatud halduskoostöö eeldab muu hulgas, et soodustatud riik:

a) esitab komisjonile päritolureeglite rakendamiseks ja sellega seotud kontrolliks

vajaliku teabe ning ajakohastab seda;

b) abistab liitu, tehes liikmesriikide tolli taotlusel kauba päritolu järelkontrolli, ning

edastab tulemused aegsasti komisjonile;

c) abistab liitu, võimaldades komisjonil teha kooskõlastatult ja tihedas koostöös

liikmesriikide pädevate asutustega kõnealusesse riiki liidu haldus- ja

uurimiskoostöömissioone, et kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade

võimaldamiseks vajalike dokumentide ehtsust või teabe usaldusväärsust;

d) viib läbi või korraldab päritolureeglite rikkumise tuvastamiseks ja vältimiseks

vajalikke uurimisi;

e) järgib delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 3. alajaos

osutatud piirkondlikku kumulatsiooni käsitlevaid päritolureegleid või tagab nende

järgmise, kui asjaomasele soodustatud riigile võimaldatakse kumulatsiooni;

f) abistab liitu sellise tegevuse kontrollimisel, mille puhul võib eeldada päritoluga

seotud kelmust või pettust, kusjuures kelmust või pettust võib eeldada juhul, kui

nende toodete import, mille suhtes on kehtestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud

sooduskord, on soodustatud riigi tavalisest ekspordimahust märkimisväärselt suurem.

80

3. Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid, mille kohaselt on sooduskorra kohaldamise

ajutine peatamine käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 esitatud põhjustel õigustatud, võtab ta

kooskõlas artikli 48 lõikes 4 osutatud kiirmenetlusega vastu viivitamata kohaldatavad

rakendusaktid, et artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade raames antavate

tariifisoodustuste kohaldamine kõigi või teatavate soodustatud riigist pärit toodete suhtes

ajutiselt peatada.

4. Enne selliste õigusaktide vastuvõtmist avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate,

milles sedastatakse, et lõigete 1 ja 2 järgimise suhtes esineb põhjendatud kahtlusi, mis

võivad seada kahtluse alla soodustatud riigi õiguse saada edasi käesoleva määruse alusel

võimaldatavaid soodustusi.

5. Komisjon teavitab asjaomast soodustatud riiki igast kooskõlas lõikega 3 vastu võetud

rakendusaktist enne asjaomase rakendusakti kohaldamise alguskuupäeva.

6. Tariifisoodustuste kohaldamine ajutise peatamise algne kestus ei ületa kuut kuud. Hiljemalt

selle ajavahemiku lõppedes võtab komisjon kooskõlas artikli 48 lõikes 4 osutatud

menetlusega vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti, et tariifisoodustuste kohaldamise

ajutine peatamine lõpetada või tariifisoodustuste kohaldamise ajutise peatamise algset

kestust pikendada.

7. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe, sealhulgas võimalikku

päritolureeglitega seotud rikkumist puudutava teabe, mille kohaselt võib

tariifisoodustuste kohaldamise ajutine peatamine, peatamise pikendamine või selle

lõpetamine olla õigustatud.

81

VII PEATÜKK

Kaitsemeetmeid ja järelevalvet käsitlevad sätted

I JAGU

ÜLDISED KAITSEMEETMED

Artikkel 26

1. Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskorra raames soodustatud riigist pärit toodet

imporditakse kogustes või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada

samasuguste toodete või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus tõsiseid raskusi,

võib kõnealuse toote suhtes täielikult või osaliselt uuesti kehtestada tavapärased ühise

tollitariifistiku maksumäärad.

2. Käesolevas peatükis tähendab mõiste „samasugune toode“ toodet, mis on vaatlusaluse

tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, ja sellise toote puudumisel muud toodet, mis

ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.

82

3. Käesolevas peatükis hõlmab mõiste „huvitatud isikud“ isikuid, kes on seotud lõikes 1

osutatud imporditavate toodete ning samasuguste toodete või otseselt konkureerivate

toodete tootmise, levitamise või müügiga.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada

käesolevat määrust, kehtestades üldiste kaitsemeetmete vastuvõtmise menetlusega seotud

normid, eelkõige tähtaegade, poolte õiguste, konfidentsiaalsuse, avalikustamise, kontrolli,

kontrollkäikude ja meetmete läbivaatamise kohta.

83

Artikkel 27

Artikli 26 lõikes 1 osutatud tõsised raskused loetakse ilmnenuks, kui liidu tootjate majanduslik või

finantsolukord halveneb. Halvenemise väljaselgitamisel võib komisjon asjakohasel juhul hinnata

ka kogu sektoris valitsevat turudünaamikat, sealhulgas mõju sektori teistele tootjatele, näiteks

tootmisahela eelneva või järgmise etapi toodete tootjatele. Hindamisel võtab komisjon arvesse

asjakohaseid majandus- või finantsolukorra näitajaid. Näitajad võivad hõlmata järgmist:

a) turuosa;

b) toodang;

c) varud;

d) tootmisvõimsus;

▌

e) import.

▌

84

Artikkel 28

1. Kui komisjon leiab, et on piisavad prima facie tõendid selle kohta, et artikli 26 lõikes 1

sätestatud tingimused on täidetud, uurib ta, kas tavapärased ühise tollitariifistiku

maksumäärad tuleks täielikult või osaliselt uuesti kehtestada.

2. Komisjon algatab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uurimise liikmesriigi, juriidilise isiku

või liidu tootjate huve esindava õigusvõimeta ühenduse taotlusel või omal initsiatiivil, kui

ta leiab artiklis 27 osutatud hindamise põhjal, et uurimise algatamiseks on piisavad prima

facie tõendid. Uurimise algatamise taotlus peab sisaldama piisavaid prima facie tõendeid

selle kohta, et artikli 26 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete rakendamise tingimused on

täidetud. Taotlus esitatakse komisjonile. Komisjon uurib võimalikult põhjalikult taotluses

esitatud tõendite usaldusväärsust ja asjakohasust, et teha kindlaks, kas uurimise algatamise

õigustamiseks on piisavad prima facie tõendid.

85

3. Kui uurimise algatamise õigustamiseks on piisavad prima facie tõendid, avaldab komisjon

Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Teates esitatakse kõik vajalikud üksikasjad

menetluse ja tähtaegade kohta, sealhulgas võimaluse kohta pöörduda rahvusvahelise

kaubanduse eest vastutavas komisjoni peadirektoraadis töötava ärakuulamise eest vastutava

ametniku poole. Uurimine algatatakse ühe kuu jooksul pärast lõike 2 kohase taotluse

saamist. Kui uurimise algatamiseks piisavaid tõendeid ei ole, teavitab komisjon

liikmesriike ühe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast, et ta on otsustanud

uurimist mitte algatada.

4. Uurimine, sealhulgas artiklites 29, 30 ja 31 osutatud menetlusetapid, viiakse lõpule 12 kuu

jooksul uurimise algatamisest.

86

5. Üldiste kaitsemeetmetega seotud uurimiste puhul, mis käsitlevad soodustatud riikidest

pärit tooteid, mis kuuluvad määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud ühise tollitariifistiku

gruppidesse 1–24, lüheneb käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaeg kahele kuule

järgmistel juhtudel:

a) asjaomane soodustatud riik ei taga päritolureeglite järgimist või ei tee artiklis 25

osutatud halduskoostööd;

b) määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud ühtse tollitariifistiku gruppidesse 1–24

kuuluvate toodete käesoleva määruse kohaste artikli 1 lõikes 2 osutatud

sooduskordade raames toimuv import on asjaomase soodustatud riigi tavalisest

ekspordimahust märkimisväärselt suurem.

Artikkel 29

Igakülgselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud liidu tootjate majandusliku

või finantsolukorra halvenemisega ja mille puhul võib viivitamine põhjustada kahju, mida oleks

raske heastada, võtab komisjon kooskõlas artikli 48 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata

kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestatakse ühise tollitariifistiku tavapärased maksumäärad

uuesti kuni 12 kuuks.

87

Artikkel 30

Kui faktide põhjal on lõplikult kindlaks tehtud, et artikli 26 lõikes 1 sätestatud tingimused on

täidetud, võtab komisjon kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu

rakendusaktid, millega kehtestatakse ühise tollitariifistiku maksumäärad uuesti. Nimetatud

rakendusaktid jõustuvad ühe kuu jooksul pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 31

Kui faktide põhjal on lõplikult kindlaks tehtud, et artikli 26 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole

täidetud, võtab komisjon kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu

rakendusaktid, millega uurimine lõpetatakse. Nimetatud rakendusaktid avaldatakse Euroopa Liidu

Teatajas. Kui rakendusakti artikli 28 lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul ei avaldata, loetakse uurimine

lõpetatuks ja kõik artikli 29 kohaselt vastu võetud rakendusaktid kaotavad automaatselt kehtivuse.

Selliste rakendusaktide tulemusena kogutud ühise tollitariifistiku kohased tollimaksud makstakse

tagasi.

Artikkel 32

Ühise tollitariifistiku maksumäärad kehtestatakse täielikult või osaliselt uuesti ajavahemikuks, mis

on vajalik liidu tootjate majandusliku või finantsolukorra halvenemise suhtes vastumeetmete

võtmiseks, või nii kauaks, kui halvenemise oht püsib. Maksumäärad kehtestatakse uuesti kuni

kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui seda ajavahemikku igakülgselt põhjendatud asjaoludel

pikendatakse.

88

II JAGU

TEATAVATE TOODETE JAOKS MÕELDUD SPETSIAALSED KAITSEMEETMED

Artikkel 33

1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki I jao kohaldamist, võtab komisjon omal algatusel ning

kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega iga aasta 1. jaanuariks vastu

rakendusakti, et lõpetada III lisa GSP jaotisesse S-11a kuuluvate toodete, III lisa GSP

jaotisesse S-11b kuuluvate toodete või kombineeritud nomenklatuuri koodide 2207 10 00

ja 2207 20 00 ▌alla kuuluvate toodete suhtes selliste tariifisoodustuste kohaldamine,

millele osutatakse artiklites 7 ja 12, kui sellised tooted on imporditud soodustatud riigist ja

nende koguväärtus:

a) moodustab kalendriaasta jooksul kombineeritud nomenklatuuri koodide 2207 10 00

ja 2207 20 00 ▌alla kuuluvate toodete puhul kõigist soodustatud riikidest liitu

imporditavate samade toodete impordi väärtusest suurema osakaalu, kui on osutatud

IV lisa 1. punktis;

89

b) moodustab kalendriaasta jooksul III lisa GSP jaotisesse S-11a ▌kuuluvate toodete ja

III lisa GSP jaotisesse S-11b kuuluvate toodete puhul kõigist soodustatud riikidest

liitu imporditavate III lisa GSP jaotisesse S-11a ▌kuuluvate toodete ja III lisa GSP

jaotisesse S-11b kuuluvate toodete impordi väärtusest suurema osakaalu, kui on

osutatud IV lisa 3. punktis.

2. Lõiget 1 ei kohaldata EBA raames soodustatud riikide suhtes ega nende riikide suhtes,

kelle puhul ei ole lõikes 1 osutatud asjaomaste toodete osakaal suurem kui 6 % liitu

imporditavate samade toodete kogu impordi väärtusest.

3. Tariifisoodustuste kohaldamise lõpetamine jõustub kahe kuu möödumisel asjaomase

komisjoni rakendusakti Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

90

Artikkel 34

1. Kui kombineeritud nomenklatuuri koodide 1006 10, 1006 20 ja 1006 30 alla kuuluvate,

soodustatud riigist pärit toodete import on kumulatiivselt ja kalendriaasta mis tahes

hetkel aastasest impordimahust, mis on asjaomase soodustatud riigi jaoks lõikes 4

sätestatud metoodika kohaselt kindlaks määratud, vähemalt 45 % suurem, teeb komisjon

järgmist:

a) peatab viivitamata tariifisoodustuste kohaldamise asjaomasest soodustatud riigist

pärit kõnealuste toodete impordi suhtes ülejäänud kalendriaastaks ja

b) kehtestab järgmiseks kalendriaastaks asjaomasest soodustatud riigist pärit

kõnealuste toodete impordiks tariifikvoodi.

Esimese lõigu punktis b osutatud tariifikvoot võrdub asjaomasest soodustatud riigist

pärit impordi aastamahuga, mis on lõikes 4 sätestatud metoodika kohaselt kindlaks

määratud aastaks, mil esimese lõigu punktis a osutatud peatamine jõustus.

Tariifisoodustusi kohaldatakse jätkuvalt üksnes esimese lõigu punktis b osutatud

tariifikvoodi sisse jääva impordi suhtes.

91

2. Lõiget 1 ei kohaldata selliste soodustatud riikide suhtes, kelle kombineeritud

nomenklatuuri koodide 1006 10, 1006 20 ja 1006 30 alla kuuluvate toodete osakaal ei

ületa kumulatiivselt 6 % liidu koguimpordist.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu

rakendusaktid, millega kehtestatakse impordimahtude seire, tariifisoodustuste

kohaldamise peatamise ja käesoleva artikli kohaldamise kord. Esimest neist

rakendusaktidest hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2027.

4. 2027. kalendriaastaks määratakse iga lõikes 1 osutatud soodustatud riigi impordimaht

kindlaks asjaomasest soodustatud riigist pärit, ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni

31. detsembrini 2024 igal aastal liitu imporditud kaupade mahu aritmeetilise

keskmisena. Komisjon võtab 31. detsembriks 2027 ja seejärel iga järgneva aasta

31. detsembriks kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu

rakendusaktid, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ja järgneval

kalendriaastal kohaldatavad impordimahud, võttes aluseks igast soodustatud riigist pärit,

viimase möödunud kümne kalendriaasta jooksul igal aastal liitu imporditud kaupade

mahu aritmeetilise keskmise, tuginedes uusimatele kättesaadavatele andmetele.

92

5. Artikli 49 teises lõigus ette nähtud käesoleva määruse kohaldamise aruandes antakse

hinnang käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi vajalikkuse ja toimimise kohta.

Artikkel 35

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki I ja III jao kohaldamist, võtab komisjon juhul, kui ELi

toimimise lepingu I lisas loetletud toodete import põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid

liidu turgudel, eelkõige ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas, või nende turgude

reguleerimismehhanismides, omal algatusel või liikmesriigi taotlusel pärast põllumajanduse või

kalanduse ühist turukorraldust käsitleva asjaomase komiteega konsulteerimist kooskõlas artikli 48

lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, et artikli 1 lõikes 2 osutatud

sooduskordade kohaldamine asjaomaste toodete suhtes peatada.

Artikkel 36

Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artikli 33, artikli 34 või artikliga 35

tehtud otsusest niipea kui võimalik, ent enne otsuse kohaldamise alguskuupäeva.

93

III JAGU

PÕLLUMAJANDUS- JA KALANDUSSEKTORIS TEHTAV JÄRELEVALVE

Artikkel 37

1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki I jao kohaldamist, võib soodustatud riikidest pärit

ning määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud ühise tollitariifistiku gruppidesse 1–24

kuuluvate toodete suhtes kohaldada erijärelevalvemehhanismi, et vältida liidu turgudel

häireid. Konkreetsete toodete üle erijärelevalve tegemist võib taotleda liikmesriik või selle

võib algatada komisjon.

2. Kui toodete käesoleva artikli kohase erijärelevalve tulemused kinnitavad, et liidu

turgudel on häireid, võtab komisjon pärast asjaomase põllumajandus- või

kalandustoodete turu ühise korralduse komiteega konsulteerimist kooskõlas artikli 48

lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, et kohaldada järelevalve alla

kuuluvate toodete suhtes ühise tollitariifistiku maksumäärasid. Tariifisoodustuste

kohaldamise lõpetamine jõustub päeval, mis järgneb asjaomase rakendusakti Euroopa

Liidu Teatajas avaldamise päevale.

94

3. Liidu turgude häirete hindamisel lõike 1 alusel võtab komisjon arvesse kõiki

asjakohaseid turusuundumusi, sealhulgas asjaomase koguimpordi mõju liidu turu

olukorrale. Hindamine hõlmab selliseid tegureid nagu asjaomase impordi mõju liidu

hinnatasemele, muudest allikatest pärit impordi mõju, soodustatud riigist pärit impordi

suurenemine ning impordi mõju asjaomase toote liidu turu üldisele stabiilsusele.

4. Lõikes 3 osutatud hindamine, mida komisjon teeb, ei kesta kauem kui kuus kuud.

Hindamise tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kuue kuu võrra.

5. Ühise tollitariifistiku maksumäärad kehtestatakse uuesti 12 kuuks. Tähtaega, milleks

kõnealused maksumäärad uuesti kehtestatakse, võib pikendada, kui see on vajalik, et

asjaomastel liidu turgudel häirete kõrvaldamiseks vastumeetmeid võtta.

▌

Artikkel 38

Komisjon teatab igast kooskõlas artikliga 37 tehtud otsusest asjaomasele soodustatud riigile

niipea kui võimalik, ent enne otsuse kohaldamise alguskuupäeva.

95

VIII PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 39

1. Tariifisoodustuste saamiseks peavad tooted, millele tariifisoodustusi taotletakse, olema

pärit soodustatud riigist.

2. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordade kohaldamisel on

sooduspäritolureeglid kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 64 lõigetega 1 ja 3

sätestatud reeglid.

3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud reeglite kohaldamist, võimaldab

komisjon soodustatud riigi taotlusel erinevatesse piirkondlikesse rühmadesse kuuluvate

soodustatud riikide vahelist delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 55 osutatud

piirkondlikku kumulatsiooni või delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 56 osutatud

laiendatud kumulatsiooni, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) soodustatud riigi taotluses esitatakse piisavad tõendid selle kohta, et selline

kumulatsioon on kõnealuse riigi konkreetseid kaubandus-, arengu- ja

rahastamisvajadusi silmas pidades vajalik;

96

b) kumulatsioon ei tekita teistele riikidele, kellel on õigus soodustusi saada, eelkõige

EBA raames soodustatud riikidele tarbetuid kaubandusraskusi, pidades silmas

kaubavoogude võimalikku ümbersuunamist;

c) soodustatud riik esitab tõendid selle kohta, et kui sellist kumulatsiooni ei võimaldata,

ei saa ta kõnealuste kaupade suhtes kohaldatavaid päritolureegleid täita.

4. Kui komisjon hindab, kas taotlus on soodustatud riigi konkreetseid kaubandus-, arengu- ja

rahastamisvajadusi silmas pidades õigustatud, tuginedes eelkõige kõnealuse riigi esitatud

teabele, võtab ta arvesse seda, mil määral sõltub soodustatud riik taotlusega hõlmatud

kolmandate riikidega integreeritud tootmisest, milline on sellise sõltuvuse mõju

soodustatud riigi kestlikule arengule, milline on selliste sektorite tähtsus, kus integreeritud

tootmist kasutatakse, soodustatud riigi majanduse jaoks ning millised on kõnealuste

toodetega seotud tulevikuväljavaated.

5. Komisjon annab enne taotluse kohta otsuse tegemist soodustatud riigile võimaluse esitada

oma seisukohad.

97

Artikkel 40

Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse koostoime ja vastastikune täiendavus asjakohaste

liidu välistegevuse meetmete ja programmidega, eelkõige arenguvaldkonnas.

Artikkel 41

1. Kui käesoleva määruse kohaselt alandatud väärtuselise tollimaksu määr on ühe

impordideklaratsiooni puhul kuni 1 %, peatatakse selle tollimaksu kohaldamine täielikult.

2. Kui käesoleva määruse kohaselt alandatud koguselise tollimaksu määr on ühe

impordideklaratsiooni puhul ühe eurodes arvutatud summa kohta kuni 2 eurot, peatatakse

selle tollimaksu kohaldamine täielikult.

3. Kui lõigetest 1 ja 2 ei tulene teisiti, ümardatakse kooskõlas käesoleva määrusega arvutatud

soodustollimaksu lõppmäär esimese kümnendkohani.

98

Artikkel 42

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse statistilise allikana komisjoni (Eurostat) liidu

väliskaubandusstatistikat.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostat) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL) 2019/215216 oma statistilised andmed toodete kohta, mille suhtes on

vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldatud tariifisoodustuste raames. Teabe

kättesaadavuse hõlbustamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks tagab komisjon, et GSP

jaotisi puudutavad asjakohased statistilised andmed on avalikus andmebaasis korrapäraselt

kättesaadavad.

3. Kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitega 55 ja 56 edastavad liikmesriigid

komisjonile tema taotluse korral üksikasjalikud andmed tariifisoodustuste raames taotlusele

eelnenud kuudel vabasse ringlusse lubatud toodete koguste ja väärtuse kohta. Need andmed

sisaldavad andmeid käesoleva artikli lõikes 4 osutatud toodete kohta.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis

käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2152/oj).

99

4. Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega kombineeritud nomenklatuuri koodide

0603, 0803 90 10, 1006, 1604 14, 1604 19 31, 1604 19 39, 1604 20 70, 1701, 1704, 1806

10 30, 1806 10 90, 2002 90, 2103 20, 2106 90 59, 2106 90 98, 6403, 2207 10 00, 2207 20

00, 2909 19 10, 3814 00 90, 3820 00 00, 3824 99 56, 38249957, 38249992, 38248400,

38248500, 38248600, 38248700, 38248800, 38249993 ja 38249996 alla kuuluvate toodete

importi, et teha kindlaks, kas artiklites 26, 33, 34, 35 ja 37 osutatud tingimused on täidetud.

Artikkel 43

Asjakohasel juhul küsib komisjon korrapäraselt liidu ja soodustatud riikide kodanikuühiskonna

esindajate seisukohti ja võtab nende esitatud teavet arvesse, sealhulgas spetsiaalsete dialoogide

kaudu, et käesoleva määruse rakendamist kontrollida, seda jälgida ja hinnata.

Artikkel 44

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu käesoleva määruse rakendamisest, eelkõige

VII peatüki alusel vastu võetud meetmetest.

100

Artikkel 45

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud

tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2, artikli 8 lõikes 6, artikli 10 lõigetes 4,

5 ja 7, artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 9 ja 13, artiklis 16, artikli 17 lõigetes 2 ja 3,

artikli 23 lõigetes 10, 15 ja 16, artiklis 24 ja artikli 26 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates... [käesoleva määruse

jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2,

artikli 8 lõikes 6, artikli 10 lõigetes 4, 5 ja 7, artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 9 ja 13,

artiklis 16, artikli 17 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 10, 15 ja 16, artiklis 24 ja artikli 26

lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega

lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.

See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

101

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 3, artikli 6 lõike 2, artikli 8 lõike 6, artikli 10 lõike 4, 5 või

7, artikli 11 lõike 2, artikli 15 lõike 9 või 13, artikli 16, artikli 17 lõike 2 või 3, artikli 23

lõike 10, 15 või 16, artikli 24 või artikli 26 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud

õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul

pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 46

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda

kohaldatakse seni, kuni selle kohta ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud

õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse

kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti kohta esitada

vastuväiteid artikli 45 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast

seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti

viivitamata kehtetuks.

102

Artikkel 47

1. Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda

nõuti.

2. Käesoleva määruse alusel saadud teavet, mis on oma laadilt konfidentsiaalne või mis on

esitatud konfidentsiaalsena, ei avalikustata ilma kõnealuse teabe esitaja sellekohase loata.

3. Igas teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotluses märgitakse põhjused, miks teave on

konfidentsiaalne. Kui teabe esitaja ei soovi teavet avalikustada ega luba seda üldises või

kokkuvõtlikus vormis avaldada ning kui ilmneb, et teabe konfidentsiaalsena käsitamise

taotlus on põhjendamatu, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4. Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on

teabe esitajale või sellise teabe allikale või liidu kahepoolsetele rahvusvahelistele suhetele

märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5. Lõigete 1–4 kohaldamine ei takista liidu asutusi osutamast üldisele teabele ja eelkõige

käesoleva määruse alusel tehtud otsuste põhjendustele. Need asutused peavad aga arvesse

võtma asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei

avaldataks.

103

Artikkel 48

1. Komisjoni abistab üldiste tariifisoodustuste komitee, mis on loodud nõukogu määruse (EÜ)

nr 732/200817 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011

tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8

koostoimes selle artikliga 5.

17 Nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste

tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007 (ELT L 211, 6.8.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/732/oj).

104

Artikkel 49

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2030 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja

nõukogule GSP mõju ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta

aruande, mis hõlmab kolme viimast aastat ning milles käsitletakse kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud

sooduskordasid ning komisjoni seiretegevust, sealhulgas ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud,

käesoleva määruse seisukohast asjakohaseid kaebusi puudutavat mittekonfidentsiaalset teavet.

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2033 Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse

rakendamise kohta aruande. Aruandes võib eelkõige arvesse võtta asjaomaste konventsioonide

loetelu seoses ÜRO seireorganitelt saadud ajakohastatud teabega, sealhulgas tööalaste

aluspõhimõtete ja põhiõiguste kohta, ning riikide staatuse muutumist astmestamise tulemusel ja

üleminekumehhanisme, eelkõige seoses vähim arenenud riikidega. Asjakohasel juhul võib

aruandele lisada ka seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 50

Määrus (EL) nr 978/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2027.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid

loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

105

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 51

1. Kõik määruse (EL) nr 978/2012 alusel algatatud ja lõpetamata uurimised või ajutise

peatamise menetlused algatatakse käesoleva määruse alusel automaatselt uuesti, välja

arvatud kõnealuse määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigi suhtes, kui uurimine või

menetlus käsitleb üksnes GSP+ raames antavaid soodustusi. Selline uurimine või menetlus

algatatakse aga automaatselt uuesti, kui sama soodustatud riik taotleb käesoleva määruse

alusel GSP+ raames soodustuste kohaldamist enne 1. jaanuari 2029.

2. Määruse (EL) nr 978/2012 alusel algatatud ja lõpetamata uurimise käigus saadud teavet

võetakse arvesse iga uuesti algatatud uurimise puhul.

106

3. Riike, mis on 31. detsembri 2026. aasta seisuga määruse (EL) nr 978/2012 kohaselt

GSP+ raames soodustatud riigid, nagu on sätestatud kõnealuse määruse III lisas

nimetatud kuupäeval kehtinud versioonis, käsitatakse käesoleva määruse kohaselt GSP+

raames soodustatud riikidena kuni 31. detsembrini 2028. Riigid, kes soovivad jätkuvalt

GSP+ raames soodustusi saada käesoleva määruse kohaselt alates 1. jaanuarist 2029,

esitavad enne nimetatud kuupäeva kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõigetega 1 ja

2 sellekohase taotluse. Taotluse esitanud riikide puhul jäetakse GSP+ raames antavad

soodustused käesoleva määruse alusel jõusse ajavahemikul, mil komisjon hindab nende

taotlust vastavalt käesoleva määruse artiklile 10, ja kohaldataval juhul käesoleva

määruse artikli 45 lõikes 6 sätestatud vastuväidete esitamise tähtaja jooksul.

107

Artikkel 52

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027. Artikli 5 lõiget 2, artikli 8 lõiget 2, artikli 10 lõiget 7,

artikli 15 lõiget 12, artikli 23 lõiget 15, artikli 26 lõiget 4, artikli 34 lõiget 3 ja artiklit 45

kohaldatakse alates... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2036. Käesoleva määruse kohaldamise

lõppemine ei mõjuta IV peatükis sätestatud EBAd ega käesoleva määruse muid sätteid, niivõrd kui

neid kohaldatakse koostoimes kõnealuse peatükiga.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

108

LISADE LOETELU

Lisa Sisu

I Riigid, kellel on õigus soodustusi saada, ja soodustatud riigid

II Soodustatud riigid, kelle suhtes on GSP sooduskordade kohaldamine kõigi või

teatavate nendest riikidest pärit toodete puhul ajutiselt peatatud

III Standardse GSP ja GSP+-ga hõlmatud toodete loetelu

IV Artiklite 8 ja 33 kohaldamise kord

V III peatüki kohaldamise kord

VI Asjaomased konventsioonid

VII Ainult GSP+-ga hõlmatud toodete loetelu

VIII Vastavustabel

109

I LISA

Riigid, kellel on õigus soodustusi saada, ja soodustatud riigid

Veerg A: tähestikuline kood vastavalt liidu väliskaubandusstatistikas

kasutatavale riikide ja territooriumide nomenklatuurile

Veerg B: nimi

Veerg C: sooduskord GSP raames, mida riigi suhtes kohaldatakse

A B C

AE Araabia Ühendemiraadid

AF Afganistan EBA

AG Antigua ja Barbuda

AL Albaania

AM Armeenia

AO Angola EBA

AR Argentina

AZ Aserbaidžaan

BA Bosnia ja Hertsegoviina

BB Barbados

BD Bangladesh EBA

BF Burkina Faso EBA

BH Bahrein

BI Burundi EBA

BJ Benin EBA

BN Brunei

BO Boliivia Standardne GSP1

1 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31. detsembrini

2028. Vt artikli 51 lõige 3.

110

A B C

BR Brasiilia

BS Bahama

BT Bhutan EBA

BW Botswana

BY Valgevene Standardne GSP2

BZ Belize

CD Kongo Demokraatlik Vabariik EBA

CF Kesk-Aafrika Vabariik EBA

CG Kongo Standardne GSP

CI Côte d’Ivoire

CK Cooki saared Standardne GSP

CL Tšiili

CM Kamerun

CO Colombia

CR Costa Rica

CU Kuuba

CV Cabo Verde Standardne GSP3

DJ Djibouti EBA

DM Dominica

DO Dominikaani Vabariik

DZ Alžeeria

EC Ecuador

EG Egiptus

ER Eritrea EBA

ET Etioopia EBA

FJ Fidži

FM Mikroneesia Standardne GSP

2 Täielik peatamine. 3 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31. detsembrini

2028. Vt artikli 51 lõige 3.

111

A B C

GA Gabon

GD Grenada

GE Gruusia

GH Ghana

GM Gambia EBA

GN Guinea EBA

GQ Ekvatoriaal-Guinea

GT Guatemala

GW Guinea-Bissau EBA

GY Guyana

HN Honduras

HT Haiti EBA

ID Indoneesia

IN India Standardne GSP

IQ Iraak

IR Iraan

JM Jamaica

JO Jordaania

KE Keenia

KG Kõrgõzstan Standardne GSP4

KH Kambodža EBA5

KI Kiribati EBA

KM Komoorid EBA

KN Saint Kitts ja Nevis

KW Kuveit

KZ Kasahstan

4 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31. detsembrini

2028. Vt artikli 51 lõige 3. 5 Osaline peatamine.

112

A B C

LA Laos EBA

LB Liibanon

LC Saint Lucia

LK Sri Lanka Standardne GSP6

LR Libeeria EBA

LS Lesotho EBA

LY Liibüa

MA Maroko

MD Moldova

ME Montenegro

MG Madagaskar EBA

MH Marshalli Saared

MK Põhja-Makedoonia

ML Mali EBA

MM Myanmar/Birma EBA

MN Mongoolia Standardne GSP7

MR Mauritaania EBA

MU Mauritius

MV Maldiivid

MW Malawi EBA

MX Mehhiko

MY Malaisia

MZ Mosambiik EBA

NA Namiibia

NE Niger EBA

NG Nigeeria Standardne GSP

NI Nicaragua

6 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31.

detsembrini 2028. Vt artikli 51 lõige 3. 7 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31.

detsembrini 2028. Vt artikli 51 lõige 3.

113

A B C

NP Nepal EBA

NR Nauru

NU Niue Standardne GSP

OM Omaan

PA Panama

PE Peruu

PG Paapua Uus-Guinea

PH Filipiinid Standardne GSP8

PK Pakistan Standardne GSP9

PW Belau

PY Paraguay

QA Katar

RW Rwanda EBA

SA Saudi Araabia

SB Saalomoni Saared EBA

SC Seišellid

SD Sudaan EBA

SL Sierra Leone EBA

SN Senegal EBA

SO Somaalia EBA

SR Suriname

SS Lõuna-Sudaan EBA

ST São Tomé ja Príncipe EBA10

SV El Salvador

SY Süüria Standardne GSP

SZ Svaasimaa (Eswatini)

TD Tšaad EBA

8 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31. detsembrini

2028. Vt artikli 51 lõige 3. 9 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31. detsembrini

2028. Vt artikli 51 lõige 3. 10 Delegeeritud määruse (EL) 2025/1951 kohaselt ei ole São Tomé ja Príncipe alates 1.

jaanuarist 2029 enam EBA raames soodustatud riik ning temast saab standardse GSP raames soodustatud riik.

114

A B C

TG Togo EBA

TH Tai

TJ Tadžikistan Standardne GSP

TL Ida-Timor EBA

TM Türkmenistan

TN Tuneesia

TO Tonga

TT Trinidad ja Tobago

TV Tuvalu EBA

TZ Tansaania EBA

UA Ukraina

UG Uganda EBA

UY Uruguay

UZ Usbekistan Standardne GSP11

VC Saint Vincent ja Grenadiinid

VE Venezuela

VN Vietnam

VU Vanuatu Standardne GSP

WS Samoa

XK Kosovo12

RS Serbia

YE Jeemen EBA

ZA Lõuna-Aafrika

ZM Sambia EBA

ZW Zimbabwe

11 Loetakse käesoleva määruse alusel GSP+ raames soodustatud riigiks kuni 31. detsembrini

2028. Vt artikli 51 lõige 3. 12 Kõnealune nimekasutus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu

arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

115

II LISA

Soodustatud riigid, kelle suhtes on GSP sooduskordade kohaldamine kõigi või teatavate nendest

riikidest pärit toodete puhul ajutiselt peatatud

Veerg A: tähestikuline kood vastavalt liidu väliskaubandusstatistikas kasutatavale riikide ja

territooriumide nomenklatuurile

Veerg B: nimi

Veerg C: sooduskord, mille kohaldamine riigi suhtes on peatatud

A B C

BY Valgevene Standardne GSP1

KH Kambodža EBA2

1 Täielik peatamine. 2 Osaline peatamine.

116

III LISA

Standardse GSP ja GSP+-ga hõlmatud toodete loetelu

Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest, tuleb toodete

kirjeldust pidada soovituslikuks ning tariifisoodustused määratakse kindlaks CN-koodidega. Kui

esitatud on CN-koodid, millel on prefiks „ex“, määratakse tariifisoodustused kindlaks nii CN-koodi

kui ka kirjelduse põhjal.

Tärniga (*) märgistatud CN-koodiga tooted kantakse loetellu asjakohastes liidu õigusaktides ette

nähtud tingimuste kohaselt.

Veerus „Tundlik/mittetundlik“ osutatakse toodetele, mis on hõlmatud standardse GSPga (artikkel

6). Kõnealuseid tooteid tähistatakse loetelus lühendiga MT (mittetundlikud tooted artikli 7 lõike 1

kohaldamisel) või T (tundlikud tooted artikli 7 lõike 2 kohaldamisel).

Lihtsustamise huvides on tooted jaotatud gruppidesse. Neisse võivad kuuluda tooted, mille puhul

ühise tollitariifistiku maksumäärade kohaldamine on peatatud.

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-1a 01 0101 29 90 Elushobused, v.a tõupuhtad aretusloomad, v.a tapaloomad T

0101 30 00 Eluseeslid T

0101 90 00 Elusmuulad ja -hobueeslid T

0104 20 10* Elusad tõupuhtad aretuskitsed T

0106 14 10 Elusad koduküülikud T

0106 39 10 Elustuvid T

02 0205 00 Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud

või külmutatud

T

0206 80 91 Hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske või

jahutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

T

0206 90 91 Hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, külmutatud,

v.a farmaatsiatoodete tooraineks

T

0207 14 91 Kana- ja kukemaks (liigist Gallus domesticus), külmutatudT

0207 27 91 Külmutatud kalkunimaks T

117

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

0207 45 95

0207 55 95

0207 60 91

Pardi-, hane- või pärlkanamaks, külmutatud, v.a rasvane

pardi- või hanemaks

T

0208 90 70 Konnakoivad MT

0210 99 10 Hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud T

0210 99 59 Veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud,

soolvees, kuivatatud või suitsutatud

T

ex 0210 99 85 Lamba ja kitse rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või

suitsutatud

T

ex 0210 99 85 Rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a

linnumaks ja kodusea, veise, lamba või kitse rups

T

04 0403 20 41 Jogurt, šokolaadi-, vürtsi-, kohvi- või kohviekstraktide, taime-

, taimeosade, teravilja- või pagaritoodete lisandiga: sisaldavad

piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (sealhulgas invertsuhkur)

või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

T

0403 20 51 Jogurt, lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või

kakaolisandiga

T

0403 20 53

0403 20 59

0403 20 91

0403 20 93

0403 20 99

0403 90 71 Petipiim, kalgendatud piim ja koor; keefir ja muu

fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, lõhna- või

maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

T

0403 90 73

0403 90 79

0403 90 91

0403 90 93

0403 90 99

118

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

0405 20 10 Piimarasvavõided, rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid mitte

üle 75 % massist

T

0405 20 30

0407 19 90

0407 29 90

0407 90 90

Koorega linnumunad, värsked, konserveeritud või

kuumtöödeldud, v.a kodulindude munad

T

0410 10 10 Putukad T

0410 90 00 Mujal nimetamata muud loomse päritoluga

toiduained

T

05 0511 99 39 Looduslikud loomsed käsnad, välja arvatud töötlemata T

S-1b 03 ex grupp 3 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud, v.a

alamrubriigi 0301 19 00 tooted

T

0301 19 00 Elusad dekoratiivsed merekalad MT

S-2a 06 ex grupp 6 Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms;

lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, v.a

alamrubriikide 0603 12 00 ja 0604 20 40 tooted

T

0603 12 00 Värsked lõikenelgid ja nelgipungad lillekimpude

valmistamiseks ja kaunistusteks

MT

0604 20 40 Värsked okaspuuoksad MT

S-2b 07 0701 Kartulid, värsked või jahutatud T

0703 10 Sibul ja šalott, värske või jahutatud T

0703 90 00 Porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud T

0704 Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav

kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud

T

0705 Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske

või jahutatud

T

0706 Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis

jms söödav juurvili, värske või jahutatud

T

119

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 0707 00 05 Kurgid, värsked või jahutatud, 16. mai – 31. oktoober T

0708 Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud T

0709 20 00 Spargel, värske või jahutatud T

0709 30 00 Baklažaan, värske või jahutatud T

0709 40 00 Seller, v.a juurseller, värske või jahutatud T

0709 51 00

0709 52 00

0709 53 00

0709 54 00

0709 55 00

0709 59 00

Seened, värsked või jahutatud, v.a alamrubriigi 0709 56 00

tooted

T

0709 60 10 Paprika, värske või jahutatud T

0709 60 99 Perekonna Capsicum või Pimenta viljad, värsked või

jahutatud, v.a paprika, v.a kapsaitsiini või õlivaikvärvide

tootmiseks, v.a eeterlike õlide või resinoidide tööstuslikuks

tootmiseks

T

0709 70 00 Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, värske või

jahutatud

T

ex 0709 91 00 Artišokid, värsked või jahutatud, 1. juuli – 31. oktoober T

0709 92 10* Oliivid, värsked või jahutatud, muuks kasutuseks peale õli

tootmise

T

0709 93 10 Kabatšokid, värsked või jahutatud T

0709 93 90

0709 99 90

Muu köögivili, värske või jahutatud T

0709 99 10 Salatid, v.a aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium

spp.), värsked või jahutatud

T

0709 99 20 Lehtpeet ehk mangold ja hispaania artišokid, värsked või

jahutatud

T

0709 99 40 Kapparid, värsked või jahutatud T

0709 99 50 Apteegitill, värske või jahutatud T

120

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 0710 Külmutatud köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või

keedetud), v.a alamrubriigi 0710 80 85 tooted

T

ex 0711 Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili, kuid

kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a

alamrubriigi 0711 20 90 tooted

T

ex 0712 Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult

või pulbrina), muul viisil töötlemata, v.a oliivid ja alamrubriigi

0712 90 19 tooted

T

0713 Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata,

tükeldatud või tükeldamata)

T

0714 20 10* Bataadid, värsked, terved, mõeldud inimtoiduks MT

0714 20 90 Bataadid, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud,

tükeldatud või tükeldamata või graanulitena, v.a värsked

ja terved ja inimtoiduks mõeldud

T

0714 90 90 Maapirn jms suure inuliinisisaldusega juured ja

mugulad, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud,

tükeldatud või tükeldamata või graanulitena; saagopalmi

säsi

MT

08 0802 11 90 Mandlid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, v.a

mõrumandlid

T

0802 12 90

0802 21 00 Sarapuupähklid (Corylus spp.), värsked või kuivatatud,

lüditud või lüdimata

T

0802 22 00

0802 31 00 Kreeka pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata T

0802 32 00

121

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

0802 41 00 Kastanid (Castanea spp.), värsked või kuivatatud, lüditud või

lüdimata, kooritud

T

0802 42 00 või koorimata

0802 51 00 Pistaatsiapähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata,

kooritud või koorimata

MT

0802 52 00

0802 61 00 Makadaamiapähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või

lüdimata, kooritud või koorimata

MT

0802 62 00

0802 90 85 Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata,

kooritud või koorimata

MT

0802 91 00

0802 92 00

Piiniapähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata,

kooritud või koorimata

MT

0803 10 10 Jahubanaanid, värsked T

0803 10 90 Kuivatatud banaanid, sh jahubanaanid T

0803 90 90

0804 10 00 Datlid, värsked või kuivatatud T

0804 20 10 Viigimarjad, värsked või kuivatatud T

0804 20 90

0804 30 00 Ananassid, värsked või kuivatatud T

0804 40 00 Avokaadod, värsked või kuivatatud T

ex 0805 21 Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad) ning klementiinid,

vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud, 1. märts

– 31. oktoober

T

ex 0805 22 00

ex 0805 29 00

0805 40 00 Greibid, sh pomelod, värsked või kuivatatud MT

0805 50 90 Laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia), värsked või

kuivatatud

T

0805 90 00 Muud tsitrusviljad, värsked või kuivatatud T

ex 0806 10 10 Värsked lauaviinamarjad, 1. jaanuar – 20. juuli ja T

21. november – 31. detsember, v.a

sordist „Empero“ (Vitis vinifera cv.) 1.– 31. detsember

0806 10 90 Muud värsked viinamarjad T

122

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 0806 20 Kuivatatud viinamarjad, v.a alamrubriigi ex 0806 20 30 tooted

kontaktpakendis netomassiga üle 2 kg

T

0807 11 00 Melonid (sh arbuusid), värsked T

0807 19 00

0808 10 10 Siidriõunad, värsked, lahtiselt, 16. september – 15. detsember T

0808 30 10 Siidripirnid, värsked, lahtiselt, 1. august – 31. detsember T

ex 0808 30 90 Muud pirnid, värsked, 1. mai – 30. juuni T

0808 40 00 Küdooniad, värsked T

ex 0809 10 00 Aprikoosid, värsked, 1. jaanuar – 31. mai ja 1. august –

31. detsember

T

0809 21 00 Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked T

ex 0809 29 Kirsid, värsked, 1. jaanuar – 20. mai ja 11. august – 31.

detsember, v.a hapukirsid (Prunus cerasus)

T

ex 0809 30 Virsikud, sh nektariinid, värsked, 1. jaanuar – 10. juuni ja

1. oktoober – 31. detsember

T

ex 0809 40 05 Ploomid, värsked, 1. jaanuar – 10. juuni ja 1. oktoober –

31. detsember

T

0809 40 90 Laukaploomid, värsked T

ex 0810 10 00 Maasikad, värsked, 1. jaanuar – 30. aprill ja

1. august – 31. detsember

T

0810 20 Vaarikad, põldmurakad, mooruspuumarjad ja logani murakad,

värsked

T

0810 30 Mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad, värsked T

0810 40 30 Marjad liigist Vaccinium myrtillus, värsked T

123

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

0810 40 50 Marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium

corymbosum, värsked

T

0810 40 90 Muud marjad perekonnast Vaccinium, värsked T

0810 50 00 Kiivid, värsked T

0810 60 00 Durianid, värsked T

0810 70 00

0810 90 75

Kakiploomid (diospüürid)

Muud puuviljad ja marjad, värsked

T

ex 0811 Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid,

kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või

muu magusainelisandiga või ilma, v.a alamrubriikide

0811 10 ja 0811 20 tooted

T

ex 0812 Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad

ja pähklid, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a

alamrubriigi 0812 90 30 tooted

T

0812 90 30 Papaiad MT

0813 10 00 Aprikoosid, kuivatatud T

0813 20 00 Mustad ploomid T

0813 30 00 Õunad, kuivatatud T

0813 40 10 Virsikud, sh nektariinid, kuivatatud T

0813 40 30 Pirnid, kuivatatud T

0813 40 50 Papaiad, kuivatatud MT

124

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

0813 40 95 Muud kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikidesse 0801–

0806 kuuluvad viljad

MT

0813 50 12 Kuivatatud puuviljade segud (v.a rubriikidesse 0801–0806

kuuluvate puuviljade segud) papaiadest, tamarindidest,

kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest,

kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest, mis ei

sisalda musti ploome

T

0813 50 15 Muud kuivatatud puuviljade segud, v.a rubriikidesse

0801–0806 kuuluvate puuviljade segud, mis ei sisalda

musti ploome

T

0813 50 19 Kuivatatud puuviljade segud, v.a rubriikidesse 0801–

0806 kuuluvate puuviljade segud, mustade

ploomidega

T

0813 50 31 Segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802

kuuluvatest troopilistest pähklitest

T

0813 50 39 Segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802

kuuluvatest pähklitest, v.a troopilised pähklid

T

0813 50 91 Muud grupi 8 pähklite ning kuivatatud puuviljade ja marjade

segud, mis ei sisalda musti ploome ega viigimarju

T

0813 50 99 Muud grupi 8 pähklite ning kuivatatud puuviljade ja marjade

segud

T

0814 00 00 Tsitrusviljade või meloni (sh arbuusi) koor, värske,

külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees,

väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

MT

S-2c 09 ex grupp 9 Kohv, tee, mate ja maitseained, v.a alamrubriikide 0901 12

00, 0901 21 00, 0901 22 00, 0901 90 90 ja 0904 21 10,

rubriikide 0905 ja 0907 ning alamrubriikide 0910 91 90,

0910 99 33, 0910 99 39, 0910 99 50 ja 0910 99 99 tooted

MT

0901 12 00 Kohv, röstimata, kofeiinivaba T

0901 21 00 Kohv, röstitud, kofeiiniga T

0901 22 00 Kohv, röstitud, kofeiinivaba T

0901 90 90 Kohviasendajad, mis sisaldavad naturaalset kohvi mis tahes

vahekorras

T

125

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

0904 21 10 Paprika, kuivatatud, purustamata ja jahvatamata T

0905 Vanill T

0907 Nelk (kogu vili, pungad ja varred) T

0910 91 90 Kahe või enama rubriikidesse 0904–0910 kuuluva toote

segud, purustatud või jahvatatud

T

0910 99 33 Aed-liivatee, v.a nõmm-liivatee (Thymus serpyllum L.);

loorberilehed

T

0910 99 39

0910 99 50

0910 99 99 Muud maitseained, purustatud või jahvatatud, v.a kahe või

enama rubriikidesse 0904–0910 kuuluva toote segud

T

S-2d 10 1008 50 00 Tšiili hanemalts (kinoa ehk Chenopodium quinoa) T

11 Ex 1104 29 17 Kroovitud teravili, v.a oder, kaer, mais, riis ja nisu T

1105 Kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja

graanulid

T

1106 10 00 Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest valmistatud peen- ja

jämejahu ning pulber

T

1106 30 Grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber T

1108 20 00 Inuliin T

126

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

12 ex grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja

viljad, v.a alamrubriikide 1209 21 00, 1209 23 80,

1209 29 50, 1209 29 80, 1209 30 00, 1209 91 80 ja

1209 99 91 tooted; tööstuses kasutatavad taimed ja

ravimtaimed, v.a rubriigi 1210 ja alamrubriigi 1211 90 30

tooted ning alamrubriikide 1212 91 ja 1212 93 00 tooted

T

1209 21 00 Lutserniseemned, külviks kasutatavad MT

1209 23 80 Muud aruheina seemned, külviks kasutatavad MT

1209 29 50 Lupiiniseemned, külviks kasutatavad MT

1209 29 80 Muude söödataimede seemned, külviks kasutatavad MT

1209 30 00 Peamiselt õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede

seemned, külviks kasutatavad

MT

1209 91 80 Muude köögiviljade seemned, külviks kasutatavad MT

1209 99 91 Peamiselt õite saamiseks kasvatatavate taimede seemned,

külviks kasutatavad, v.a alamrubriiki 1209 30 00 kuuluvate

rohttaimede seemned

MT

1211 90 30 Tonkaoad, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud,

tükeldatud või tükeldamata, purustatud või purustamata,

pulbristatud või pulbristamata

MT

13 ex grupp 13 Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -

ekstraktid, v.a alamrubriigi 1302 12 00 tooted

T

1302 12 00 Taimemahlad ja lagritsaekstraktid MT

127

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-3 15 1501 90 00 Kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv T

1502 10 90

1502 90 90

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503

kuuluv ja v.a kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a

toiduainete tootmiseks

T

1503 00 19 Rasvasteariin ja oleosteariin, v.a kasutamiseks tööstusliku

toorainena

T

1503 00 90 Sulatatud searasvaõli, oleoõli ja rasvõli, emulgeerimata,

segamata või muul viisil töötlemata, v.a muuks tööstuslikuks

kasutuseks ettenähtud rasvõli, v.a toiduainete tootmiseks

T

1504 Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid

(rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt

modifitseerimata)

T

1505 00 10 Villarasv, töötlemata T

1507 Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata,

kuid keemiliselt modifitseerimata

T

1508 Maapähkliõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või

rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

T

1511 10 90 Palmi toorõli, v.a kasutamiseks tehnilisel otstarbel või

tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks, kuid

keemiliselt modifitseerimata

T

1511 90 Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata,

kuid keemiliselt modifitseerimata, v.a toorõli

T

1512 Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid,

rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt

modifitseerimata

T

1513 Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja

nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid

keemiliselt modifitseerimata

T

1514 Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid,

rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt

modifitseerimata

T

128

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

1515 Muud mittelenduvad taime- või mikroobsed rasvad ja -õlid

(sh jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või

rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

T

ex 1516 Loomsed, taimsed või mikroobsed rasvad või õlid ja nende

fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud,

ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või

rafineerimata, kuid edasi töötlemata, v.a alamrubriigi 1516 20

10 tooted

T

1516 20 10 Hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha MT

1517 Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest,

taimsetest või mikroobsetest rasvadest või õlidest või grupi

15 erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki

1516 kuuluvatest toidurasvadest või -õlidest ning nende

fraktsioonidest

T

1518 00 Loomsed, taimsed või mikroobsed rasvad ja õlid ning nende

fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud,

vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge

kuumuse juures või inertgaasis või muul viisil keemiliselt

modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata

loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate gruppi

15 kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud

segud või valmistised

T

1521 90 99 Meevaha ja muud putukavahad, rafineeritud või

rafineerimata, värvitud või värvimata, v.a toorvaha

T

1522 00 10 Degraa (parkerasv) T

1522 00 91 Õlijätted ja -setted; seebirasv, v.a oliiviõli omadustega õlisid

sisaldav

T

S-4a 16 1601 00 10 Vorstid jms tooted maksast; maksa baasil valmistatud

toiduained

T

1602 20 10 Hane- või pardimaksatooted või -konservid T

1602 41 90 Tooted või konservid sea tagaosadest ja nende

jaotustükkidest, v.a kodusea

T

1602 42 90 Tooted või konservid sea abatükkidest ja nende

jaotustükkidest, v.a kodusea

T

129

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

1602 49 90 Muud tooted või konservid sealihast või rupsist, sh segud,

v.a kodusea

T

1602 90 31 Muud tooted või konservid uluki või küüliku lihast

või rupsist

T

1602 90 69 Muud tooted või konservid lamba, kitse või muu looma lihast

või rupsist, mis ei sisalda kuumtöötlemata veiseliha või rupsi

ega kodusea liha või rupsi

T

1602 90 91

1602 90 95

1602 90 99

1603 00 10 Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast või vähkidest,

limustest või muudest veeselgrootutest,

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

T

1604 Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud

kaaviariasendajad

T

1605 Tooted või konservid vähkidest, limustest või muudest

veeselgrootutest

T

S-4b 17 1702 50 00 Keemiliselt puhas fruktoos T

1702 90 10 Keemiliselt puhas maltoos T

1704 Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei

sisalda kakaod

T

18 Grupp 18 Kakao ja kakaotooted T

130

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

19 ex grupp 19 Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast;

valikpagaritooted, v.a alamrubriikide 1901 20 00 ja

1901 90 91 tooted

T

1901 20 00 Segud ja tainad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete

valmistamiseks

MT

1901 90 91 Muud, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi,

glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %,

sahharoosi (sealhulgas invertsuhkur) või isoglükoosi alla

5 % ning glükoosi või tärklist alla 5 %, välja arvatud

pulbrilised toiduained rubriikide 0401–0404 kaupadest

MT

20 ex grupp 20 Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või

muudest taimeosadest, v.a alamrubriikide 2008 20 19, 2008

20 39 ja rubriigi 2002, alamrubriikide 2005 80 00 ja 2008 40

19, 2008 40 31, 2008 40 51 – 2008 40 90, 2008 70 19, 2008

70 51, 2008 70 61 – 2008 70 98 alla kuuluvad tooted

T

2008 20 19 Ananassid, muul viisil toiduks valmistatud või

konserveeritud, piirituselisandiga, mujal nimetamata

MT

2008 20 39

21 ex grupp 21 Mitmesugused toiduvalmistised, v.a alamrubriikide 2101 20

ja 2102 20 19 tooted ja v.a alamrubriikide 2106 10, 2106 90

30, 2106 90 51, 2106 90 55 ja 2106 90 59 tooted

T

2101 20 Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -

kontsentraadid, teel või matel või nende

ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel

põhinevad tooted

MT

2102 20 19 Muud mitteaktiivsed pärmid MT

22 ex grupp 22 Joogid, alkohol ja äädikas, v.a rubriigi 2207, alamrubriikide

2204 10 11 – 2204 30 10 ja 2208 40 alla kuuluvad tooted

T

131

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

23 2302 50 00 Kliid, pebred jm kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm

töötlusjäägid ja -jäätmed, granuleerimata või granuleeritud

T

2307 00 19 Muu veinisete T

2308 00 19 Muud viinamarjade pressimisjäägid T

2308 00 90 Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks

kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid,

granuleerimata või granuleeritud

MT

2309 10 90 Muu jaemüügiks pakendatud kassi- ja koeratoit, v.a mis

sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini

või maltodekstriinisiirupit, mis kuuluvad alamrubriikidesse

1702 30 50 – 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja

2106 90 55, või piimatooteid

T

2309 90 10 Loomasöödana kasutatavad lahustatud tooted

kalast või mereimetajatest

MT

2309 90 91 Loomasöödana kasutatavad suhkrupeedi pressimisjäägid

lisatud melassiga

T

2309 90 96 Muud loomasöödana kasutatavad tooted, mis sisaldavad

vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või

anorgaanilisel baasil

T

S-4c 24 ex grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad, v.a alamrubriigi

2401 10 60 tooted

T

2401 10 60 Päikese käes kuivatatud idamaine tubakas, eemaldamata

leherootsudega

MT

S-5 25 2519 90 10 Magneesiumoksiid, v.a kaltsineeritud looduslik

magneesiumkarbonaat

MT

2522 Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v.a rubriigi

2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid

MT

2523 Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement,

supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud

või värvimata, klinkritena või mitte

MT

27 Grupp 27 Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused;

bituumenained; mineraalvahad

MT

132

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-6a 28 2801 Fluor, kloor, broom ja jood MT

2802 00 00 Sublimeeritud või sadestatud väävel; kolloidväävel MT

ex 2804 Vesinik, väärisgaasid ja muud mittemetallid, v.a alamrubriigi

2804 69 00 tooted

MT

2805 19 Leelismetallid või leelismuldmetallid, muud kui naatrium ja

kaltsium

MT

2805 30 Haruldased muldmetallid, skandium ja ütrium (ehedana,

segudena või sulamitena)

MT

2806 Vesinikkloriid (vesinikkloriidhape); kloroväävelhape MT

2807 00 Väävelhape; ooleum MT

2808 00 00 Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped MT

2809 Difosforpentaoksiid; fosforhape; kindla või muutuva

keemilise koostisega polüfosforhapped

MT

2810 00 90 Booroksiidid, v.a diboortrioksiid; boorhapped MT

2811 Muud anorgaanilised happed ja mittemetallide

anorgaanilised hapnikuühendid

MT

2812 Halogeniidid ja mittemetallide halogeniidoksiidid MT

2813 Mittemetallide sulfiidid; tehniline fosfortrisulfiid MT

2814 Ammoniaak, veevaba või vesilahusena T

2815 Naatriumhüdroksiid (kaustiline sooda); kaaliumhüdroksiid

(kaustiline potas); naatrium- või kaaliumperoksiid

T

2816 Magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid; strontsiumi ja baariumi

oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid

MT

2817 00 00 Tsinkoksiid; tsinkperoksiid T

133

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

2818 10 Kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund T

2818 20 00 Alumiiniumoksiidid, v.a tehiskorund MT

2819 Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid T

2820 Mangaanoksiidid T

2821 Raudoksiidid ja -hüdroksiidid; muldvärvid, mis

sisaldavad vähemalt 70 massiprotsenti keemiliselt

seotud rauda (arvestatuna Fe2O3-le)

MT

2822 00 00 Koobaltoksiidid ja -hüdroksiidid; tehnilised koobaltoksiidid MT

2823 00 00 Titaanoksiidid T

2824 Pliioksiidid; punane ja oranž pliimennik MT

ex 2825 Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad;

muud anorgaanilised alused; muud metalloksiidid,

hüdroksiidid ja peroksiidid, v.a alamrubriikide 2825 10 00 ja

2825 80 00 alla kuuluvad tooted

MT

2825 10 00 Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad T

2825 80 00 Antimonoksiidid T

2826 Fluoriidid; fluorosilikaadid, fluoroaluminaadid jm fluori

liitsoolad

MT

ex 2827 Kloriidid, kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid, v.a

alamrubriikide 2827 10 00 ja 2827 32 00 alla kuuluvad

tooted; bromiidid ja bromiidoksiidid; jodiidid ja

jodiidoksiidid

MT

2827 10 00 Ammooniumkloriid T

2827 32 00 Alumiiniumkloriidid T

2828 Hüpokloritid; tehniline kaltsiumhüpoklorit; kloritid;

hüpobromitid

MT

134

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

2829 Kloraadid ja perkloraadid; bromaadid ja perbromaadid;

jodaadid ja perjodaadid

MT

ex 2830 Sulfiidid, v.a alamrubriigi 2830 10 00 tooted; kindla või

muutuva keemilise koostisega polüsulfiidid

MT

2830 10 00 Naatriumsulfiidid T

2831 Ditionitid ja sulfoksülaadid MT

2832 Sulfitid; tiosulfaadid MT

2833 Sulfaadid; maarjad; peroksosulfaadid (persulfaadid) MT

2834 10 00 Nitritid T

2834 21 00 Kaaliumnitraadid

MT

2834 29 Muud nitraadid, v.a kaaliumnitraadid MT

2835 Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid (fosfitid) ja

fosfaadid; kindla või muutuva keemilise koostisega

polüfosfaadid

T

ex 2836 Karbonaadid, v.a alamrubriikide 2836 20 00, 2836 40 00 ja

2836 60 00 tooted; peroksokarbonaadid (perkarbonaadid);

ammooniumkarbamaati sisaldav tehniline

ammooniumkarbonaat

MT

2836 20 00 Dinaatriumkarbonaat T

2836 40 00 Kaaliumkarbonaadid T

2836 60 00 Baariumkarbonaat T

2837 Tsüaniidid, tsüaniidoksiidid ja komplekstsüaniidid MT

2839 Silikaadid; tehnilised leelismetallsilikaadid MT

135

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

2840 Boraadid; peroksoboraadid (perboraadid) MT

ex 2841 Metallide okso- ja peroksohapete soolad, v.a alamrubriigi

2841 61 00 tooted

MT

2841 61 00 Kaaliumpermanganaat T

2842 Muud anorgaaniliste hapete ja peroksohapete soolad

(sh kindla või muutuva keemilise koostisega

alumosilikaadid), v.a asiidid

MT

2843 Kolloidsed väärismetallid; kindla või muutuva keemilise

koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide

ühendid; väärismetallide amalgaamid

MT

ex 2844 30 11 Vähendatud isotoobi U-235 sisaldusega uraani või selle

ühendeid sisaldav metallkeraamika, v.a töötlemata

metallkeraamika

MT

ex 2844 30 51 Tooriumit või selle ühendeid sisaldav metallkeraamika, v.a

töötlemata metallkeraamika

MT

2845 20 00

2845 30 00

2845 40 00

2845 90 90

Isotoobid, v.a rubriigis 2844 nimetatud, ja nende kindla või

muutuva keemilise koostisega anorgaanilised või orgaanilised

ühendid, v.a raske vesi (deuteeriumoksiid) (Euratom) ja v.a

deuteerium ja selle ühendid, deuteeriumiga rikastatud vesinik

ja selle ühendid, neid aineid sisaldavad segud ja lahused

(Euratom)

MT

2846 Haruldaste muldmetallide, ütriumi ja skandiumi või

nende metallide segude anorgaanilised või orgaanilised

ühendid

MT

2847 00 00 Vesinikperoksiid, uureaga tahkestatud või tahkestamata MT

136

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 2849 Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid, v.a

alamrubriikide 2849 20 00 ja 2849 90 30 tooted

MT

2849 20 00 Kindla või muutuva keemilise koostisega ränikarbiid T

2849 90 30 Kindla või muutuva keemilise koostisega volframkarbiidid T

ex 2850 00 Kindla või muutuva keemilise koostisega hüdriidid, nitriidid,

asiidid ja boriidid, v.a rubriigi 2849 karbiidid

MT

ex 2850 00 60 Kindla või muutuva keemilise koostisega silitsiidid T

2852 Kindla või muutuva keemilise koostisega

elavhõbeda anorgaanilised või

orgaanilised ühendid, v.a amalgaamid

MT

2853 Kindla või muutuva keemilise koostisega fosfiidid, v.a

ferrofosfor; muud anorgaanilised ühendid (sh destilleeritud

vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega

vesi); vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või

eemaldamata; suruõhk; amalgaamid, v.a väärismetallide

amalgaamid

MT

29 2903 Süsivesinike halogeenderivaadid T

ex 2904 Süsivesinike sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid,

halogeenitud või halogeenimata, v.a alamrubriigi 2904 20 00

tooted

MT

2904 20 00 Ainult nitro- või nitrosorühmi sisaldavad süsivesinike

derivaadid

T

ex 2905 Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja

nitrosoderivaadid; v.a alamrubriigi 2905 45 00 toode ja v.a

alamrubriikide 2905 43 00 ja 2905 44 tooted

T

2905 45 00 Glütserool MT

2906 Tsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja

nitrosoderivaadid

MT

137

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 2907 Fenoolid, v.a alamrubriikide 2907 15 90 ja ex 2907 22 00

tooted; fenoolalkoholid

MT

2907 15 90 Naftoolid ja nende soolad, v.a 1-naftool T

ex 2907 22 00 Hüdrokinoon (kinool) T

2908 Fenoolide ja fenoolalkoholide halogeen-, sulfo-, nitro- ja

nitrosoderivaadid

MT

2909 Kindla või muutuva keemilise koostisega eetrid,

eeteralkoholid, eeterfenoolid, eeteralkoholfenoolid,

alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, ketoonperoksiidid,

nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

T

2910 Kolmeaatomilise tsükliga epoksiidid, epoksüalkoholid,

epoksüfenoolid ja epoksüeetrid ning nende halogeen-, sulfo-

, nitro- ja nitrosoderivaadid

MT

2911 00 00 Atsetaalid ja poolatsetaalid, millel on või ei ole muid

hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende halogeen-,

sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

MT

ex 2912 Aldehüüdid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid

funktsionaalrühmi; aldehüüdide tsüklilised polümeerid;

paraformaldehüüdid, v.a alamrubriigi 2912 41 00 tooted

MT

2912 41 00 Vanilliin (4-hüdroksü-3-metoksübensaldehüüd) T

2913 00 00 Rubriigis 2912 nimetatud ainete halogeen-, sulfo-, nitro- ja

nitrosoderivaadid

MT

ex 2914 Ketoonid ja kinoonid, millel on või ei ole muid

hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi ning nende

halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a

alamrubriikide 2914 11 00, ex 2914 29 ja 2914 22 00

tooted

MT

2914 11 00 Atsetoon T

2914 22 00 Tsükloheksanoon ja metüültsükloheksanoonid T

ex 2914 29 00 Kamper T

138

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

2915 Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende

anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad

peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja

nitrosoderivaadid

T

ex 2916 Küllastumata atsüklilised monokarboksüülhapped,

tsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid,

halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped ning nende

halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a

alamrubriikide ex 2916 11 00, 2916 12 ja 2916 14 tooted

MT

ex 2916 11 00 Akrüülhape T

2916 12 00 Akrüülhappe estrid T

2916 14 00 Metakrüülhappe estrid T

ex 2917 Polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja

peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-,

sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a alamrubriikide 2917

11 00, ex 2917 12 00, 2917 14 00, 2917 32 00, 2917 35 00 ja

2917 36 00 tooted

MT

2917 11 00 Oblikhape, selle soolad ja estrid T

ex 2917 12 00 Adiphape ja selle soolad T

2917 14 00 Maleanhüdriid T

2917 32 00 Dioktüülortoftalaadid T

2917 35 00 Ftaalanhüdriid T

2917 36 00 Tereftaalhape ja selle soolad T

139

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 2918 Karboksüülhapped, millel on muid hapnikku sisaldavaid

funktsionaalrühmi, nende anhüdriidid, halogeniidid ja

peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-,

sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a alamrubriikide

2918 14 00, 2918 15 00, 2918 21 00, 2918 22 00 ja ex

2918 29 00 tooted

MT

2918 14 00 Sidrunhape T

2918 15 00 Sidrunhappe soolad ja estrid T

2918 21 00 Salitsüülhape ja selle soolad T

2918 22 00 o-atsetüülsalitsüülhape, selle soolad ja estrid T

ex 2918 29 00 Sulfosalitsüülhapped ja hüdroksünaftohapped; nende

soolad ja estrid

T

2919 Fosfor(V)hapete estrid ja soolad, sh laktofosfaadid; nende

halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

MT

2920 Muud anorgaaniliste metalle mittesisaldavate hapete estrid

(v.a vesinikhalogeniidide estrid) ja nende soolad; nende

halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

MT

ex 2921 Funktsionaalse aminorühmaga ühendid T

2921 42 00 Aniliini derivaadid ja nende soolad MT

ex 2922 Aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm T

2922 41 00 Lüsiin ja selle estrid; nende soolad MT

2923 Kvaternaarsed ammooniumsoolad ja hüdroksiidid; kindla

või muutuva keemilise koostisega letsitiinid jm

fosfoaminolipiidid

MT

ex 2924 Süsihappe funktsionaalse karboksüamidorühmaga

ühendid ja funktsionaalse amidorühmaga ühendid,

v.a alamrubriigi 2924 23 00 tooted

T

2924 23 00 2-atseetamidobensoehape (N-atsetüülantraniilhape) ja selle

soolad

MT

140

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

2925 Funktsionaalse karboksüimidorühmaga ühendid (sh

sahhariin ja selle soolad) ning funktsionaalse imidorühmaga

ühendid

MT

ex 2926 Funktsionaalse nitrilorühmaga ühendid, v.a alamrubriigi

2926 10 00 tooted

MT

2926 10 00 Akrüülnitriil T

2927 00 00 Diaso-, aso- ja asoksüühendid MT

2928 00 90 Muud hüdrasiini ja hüdroksüülamiini orgaanilised derivaadid MT

2929 10 00 Isotsüanaadid T

2929 90 Teised muude lämmastikusisaldusega funktsionaalsete

rühmadega ühendid

MT

2930 10 00 2-(N,N-dimetüülamino)etaantiool T

2930 20 00 Tiokarbamaadid ja ditiokarbamaadid MT

2930 30 00 Tiuraammono-, -di- ja -tetrasulfiidid MT

2930 40 90 Metioniin, v.a metioniin (INN) T

2930 60 00 2-(N,N-dietüülamino)etaantiool T

2930 70 00 Bis(2-hüdroksüetüül)sulfiid (tiodiglükool (INN)) T

2930 80 00

Aldikarb (ISO), kaptafool (ISO) ja metamidofoss (ISO)

T

2930 90 13 Tsüsteiin ja tsüstiin T

2930 90 16 Tsüsteiini või tsüstiini derivaadid MT

2930 90 80 Foraat (ISO) T

141

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 2930 90 95 Muud väävelorgaanilised ühendid, v.a ditiokarbonaadid

(ksantaadid)

MT

ex 2930 90 95 Muud väävelorgaanilised ühendid, v.a ditiokarbonaadid

(ksantaadid)

T

2931 Elementorgaanilised ühendid MT

142

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

ex 2932 Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid

peale hapniku aatomite, v.a alamrubriikide 2932 12 00, 2932

13 00 ja ex 2932 20 90 tooted

MT

2932 12 00 2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd) T

2932 13 00 Furfurüülalkohol ja tetrahüdrofurfurüülalkohol T

ex 2932 20 90 Kumariin, metüülkumariinid ja etüülkumariinid T

ex 2933 Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid

peale lämmastiku aatomite, v.a alamrubriigi 2933 61 00

tooted

MT

2933 61 00 Melamiin T

2934 Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja

nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

MT

2935 00 Sulfoonamiidid T

2938 Glükosiidid (looduslikud või sünteetilised), nende soolad,

eetrid, estrid ja muud derivaadid

MT

ex 2940 00 00 Keemiliselt puhtad suhkrud, v.a sahharoos, laktoos, maltoos,

glükoos, fruktoos, ramnoos, rafinoos ja mannoos; suhkrute

eetrid, atsetaalid ja estrid ning nende soolad, v.a rubriikide

2937, 2938 või 2939 tooted

T

ex 2940 00 00 Ramnoos, rafinoos ja mannoos MT

2941 20 30 Dihüdrostreptomütsiin, selle soolad, estrid ja hüdraadid MT

2942 00 00 Muud orgaanilised ühendid MT

143

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

# S-6b 31 3102 21 Ammooniumsulfaat MT

3102 40 Ammooniumnitraadi ja kaltsiumkarbonaadi või muude

anorgaaniliste ainete (mis ei ole väetised) segud

MT

3102 50 Naatriumnitraat MT

3102 60 Kaltsiumnitraat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja

nende ainete segud

MT

3103 11 00

3103 19 00

Superfosfaadid T

3105 Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või

kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja

kaalium; muud väetised; grupi 31 tooted tablettidena vms

kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg

T

32 ex grupp 32 Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid;

värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud

mastiksid; tint; välja arvatud

rubriikide 3204 ja 3206 tooted ning välja arvatud

alamrubriikide 3201 90 20, ex 3201 90 90 (eukalüpti

parkaineekstraktid), ex 3201 90 90 (gambiiri- ja

mürobalaaniviljadest saadavad parkaineekstraktid) ja

ex 3201 90 90 (muud taimsed parkimisekstraktid) tooted

MT

ex3204 Kindla või muutuva keemilise koostisega orgaanilised

sünteesvärvained; grupi 32 märkuses 3 nimetatud orgaaniliste

sünteesvärvainete baasil saadud tooted;

fluorestsentsvalgenditena või luminofooridena kasutatavad

sünteetilised orgaanilised tooted, mis on kindla või muutuva

keemilise koostisega

T

3204 11 00 Sünteetilis-orgaanilised dispersioonvärvained; valmistised

nende baasil

MT

3204 13 00 Orgaanilis-sünteetilised aluselised värvained; valmistised

nende baasil

MT

144

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

3204 14 00 Orgaanilis-sünteetilised otsevärvained; valmistised nende

baasil

MT

3204 15 Orgaanilis-sünteetilised küüpvärvained, sh pigmentidena

kasutatavad küüpvärvained; valmistised nende baasil

MT

3206 Muud värvained; grupi 32 märkuses 3 nimetatud

valmistised, v.a rubriikide 3203, 3204 ja 3205 tooted;

luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted, mis

on kindla või muutuva keemilise koostisega

T

145

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

33 Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja

kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

MT

34 Grupp 34 Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid,

määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja

puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad,

stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

MT

35 3501 Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid T

3502 90 90 Albuminaadid ja muud albumiini derivaadid MT

3503 00 Želatiin (sh töödeldud või töötlemata pinnaga

ristkülikukujuliste (sh ruudukujuliste) lehtedena, värvitud

või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed

liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid

MT

3504 00 Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja

nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber

MT

3505 10 50 Esterdatud ja eeterdatud tärklised MT

3506 Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid;

liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted

jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg

MT

3507 Ensüümid; mujal nimetamata ensüümivalmistised T

36 Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed

sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

MT

37 Grupp 37 Foto- ja kinokaubad MT

146

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

38 ex grupp 38 Mitmesugused keemiatooted, v.a rubriikide 3802 ja 3817 00,

alamrubriikide 3823 12 00 ja 3823 70 00, ja rubriigi 3825

tooted ning alamrubriikide 3809 10 ja 3824 60 tooted

MT

3802 Aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud mineraaltooted;

loomne süsi, sh ammendatud loomne süsi

T

3817 00 Alküülbenseenide segud ja alküülnaftaleenide segud, v.a

rubriikide 2707 ja 2902 tooted

T

3823 12 00 Oleiinhape T

3823 70 00 Tööstuslikud rasvalkoholid T

3825 Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal

nimetamata jäätmed; olmejäätmed; reoveesetted;

muud grupi 38 märkuses 6 nimetatud jäätmed

T

S-7a 39 ex grupp 39 Plast ja plasttooted, v.a rubriikide 3901, 3902, 3903 ja

3904, alamrubriikide 3906 10 00, 3907 10 00, 3907 61,

3907 69 ja 3907 99, rubriikide 3908 ja 3920 ning

alamrubriikide ex 3921 90 10 ja 3923 21 00 tooted

MT

3901 Etüleeni polümeerid algkujul T

3902 Propüleeni ja teiste olefiinide polümeerid algkujul T

3903 Stüreeni polümeerid algkujul T

3904 Vinüülkloriidi või muude halogeenitud olefiinide polümeerid

algkujul

T

3906 10 00 Polü(metüülmetakrülaat) T

3907 10 00 Polüatsetaalid T

3907 61 00 Polü(etüleentereftalaat), algkujul, viskoossusarvuga vähemalt

78 ml/g

T

147

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

3907 69 00 Polü(etüleentereftalaat), v.a viskoossusarvuga vähemalt

78 ml/g

T

3907 99 Muud polüestrid, v.a küllastumata T

3908 Polüamiidid algkujul T

3920 Muud tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad, plastist, v.a

vahtplastist, armeerimata, lamineerimata, tugevdamata ja

muul viisil teiste materjalidega kombineerimata

T

Ex 3921 90 10 Muud polüestertahvlid, -lehed, -kiled, -fooliumid ja -ribad,

v.a vahtplastist tooted ja gofreeritud lehed ja tahvlid

T

3923 21 00 Etüleeni polümeeridest kotid, sh torbikud T

S-7b 40 ex grupp 40 Kautšuk ja kummitooted, v.a rubriigi 4010 tooted MT

4010 Vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning

rihmamaterjal

T

S-8a 41 ex 4104 Veiste (sh pühvlite) või hobuslaste pargitud või enne

kuivatamist järelpargitud, karvata, laustetud või laustmata,

kuid edasi töötlemata nahad, v.a alamrubriikide 4104 41 19

ja 4104 49 19 tooted

T

ex 4106 31 00 Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või

karvata, märjas olekus (sh wet-blue), laustetud, kuid edasi

töötlemata seanahad

MT

4106 32 00 Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata,

kuivas olekus, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

seanahad

MT

4107 Veiste (sh pühvlite) või hobuslaste pärast parkimist või

kuivatamiseelset järelparkimist muul viisil töödeldud

nahad, sh pärgamenditud nahk, karvata, laustetud või

laustmata, v.a nahk rubriigist 4114

T

148

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

4112 00 00 Lammaste või lambatallede pärast parkimist või

kuivatamiseelset järelparkimist muul viisil töödeldud

nahad, sh pärgamenditud nahk, villata, laustetud või

laustmata, v.a rubriigi 4114 nahk

T

ex 4113 Muude loomade pärast parkimist või kuivatamiseelset

järelparkimist muul viisil töödeldud nahad, sh

pärgamenditud nahk, villata või karvata, laustetud või

laustmata, v.a rubriigi 4114 nahk, v.a alamrubriigi 4113 10

00 tooted

MT

4113 10 00 Kitsede või kitsetallede nahad T

4114 Seemisnahk (sh rääs – formaldehüüdpargiga); lakknahk ja

lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

T

4115 10 00 Komposiitnahk naturaalse naha või nahakiudude baasil

(tahvlite, lehtede või ribadena, rullides või mitte)

T

S-8b 42 ex grupp 42 Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed,

käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist);

välja arvatud rubriikide 4202 ja 4203 tooted

MT

4202 Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed,

diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-,

kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid

jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide

jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid,

rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid,

tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite

kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms

tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest,

tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist või

täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või

paberiga

T

4203 Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused T

43 Grupp 43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted MT

149

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-9a 4

4

ex grupp 44 Puit ja puittooted, v.a rubriikide 4410, 4411, 4412,

alamrubriikide 4418 10, 4418 20 10, 4418 74 00, 4420 10

11, 4420 90 10 ja 4420 90 91 tooted; puusüsi

MT

4410 Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms

plaadid (nt vahvelplaadid) puidust või muust puitjast

materjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega

aglomeeritud või aglomeerimata

T

4411 Puitkiudplaadid puidust või muust puitjast materjalist,

vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud

või mitte

T

4412 Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal T

4418 11 00

Troopilisest puidust aknad, aknaprofiilidest klaasuksed

(Prantsuse aknad) ja nende raamid

T

4418 19 Muust puidust aknad, aknaprofiilidest klaasuksed (Prantsuse

aknad) ja nende raamid

T

4418 21 10 Uksed, ukseraamid ja -piidad ning lävepakud grupi 44

lisamärkuses 2 nimetatud troopilisest puidust

T

4418 74 00 Puidust muud koostepõrandaplaadid mosaiikpõrandate

ehitamiseks

T

4420 10 11 Kujukesed jm dekoratiivesemed grupi 44 lisamärkuses 2

nimetatud troopilisest puidust

Puitmarketrii ja -intarsia

Muud puitlaekad ja kastikesed juveeltoodete, terariistade jms

hoidmiseks ning grupi 44 lisamärkuses 2 nimetatud

troopilisest puidust mööbliesemed, mis ei kuulu gruppi 94

T

4420 90 10

4420 90 91

S-9b 4

5

ex grupp 45 Kork ja korgist tooted, v.a rubriigi 4503 tooted MT

4503 Looduslikust korgist tooted T

46 Grupp 46 Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja

vitspunutised

T

S-11a 50 Grupp 50 Siid T

51 ex grupp 51 Lambavill, muude loomade vill, loomakarvad, v.a rubriigi

5105 tooted; hobusejõhvist lõng ja riie

T

150

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

52 Grupp 52 Puuvill T

53 Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie T

54 Grupp 54 Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad

jms vormid

T

55 Grupp 55 Keemilised staapelkiud T

56 Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja

trossid ning tooted nendest

T

57 Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted T

58 Grupp 58 Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid T

59 Grupp 59 Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks

T

60 Grupp 60 Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) T

S-11b 61 Grupp 61 Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused

(trikootooted)

T

62 Grupp 62 Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või

heegeldatud

T

63 Grupp 63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja

kasutatud tekstiiltooted; kaltsud

T

S-12a 64 Grupp 64 Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad T

S-12b 65 Grupp 65 Peakatted ja nende osad MT

66 Grupp 66 Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega

jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad

T

67 Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled;

tooted juustest

MT

S-13 68 Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms

materjalist tooted

MT

69 Grupp 69 Keraamikatooted T

70 Grupp 70 Klaas ja klaastooted T

151

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-14 71 ex grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja

poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega

plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; mündid;

rubriigi 7117 tooted

MT

7117 Juveeltoodete imitatsioonid T

S-15a 72 7202 Ferrosulamid T

73 Grupp 73 Raud- ja terastooted MT

S-15b 74 Grupp 74 Vask ja vasktooted T

7

5

7505 12 00 Niklisulamitest vardad, latid, profiilid MT

7505 22 00 Niklisulamitest traat MT

7506 20 00 Niklisulamitest plaadid, lehed, ribad ja foolium MT

7507 20 00 Niklist toruliitmikud MT

76 ex grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumtooted, v.a rubriigi 7601 tooted T

78 ex grupp 78 Plii ja pliitooted, v.a rubriigi 7801 tooted T

7801 99 Survetöötlemata plii, muu kui muudest elementidest massilt

valdavana antimoni sisaldav

MT

79 ex grupp 79 Tsink ja tsinktooted, v.a rubriikide 7901 ja 7903 tooted T

81 ex grupp 81 Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest,

v.a alamrubriikide 8101 10 00, 8102 10 00, 8102 94 00, 8109

21 00, 8109 29 00, 8110 10 00, 8112 21 90, 8112 51 00, 8112

59 00, 8112 92 ja 8113 00 20 tooted, v.a alamrubriikide 8101

94 00, 8104 11 00, 8104 19 00, 8112 69 10, 8108 20 00 ja

8108 30 00 tooted

T

8101 94 00 Survetöötlemata volfram, sh üksnes aglomeerimise teel saadud

vardad ja latid

MT

8104 11 00 Survetöötlemata magneesium magneesiumisisaldusega

vähemalt 99,8 % massist

MT

8104 19 00 Survetöötlemata magneesium, muud kui rubriigi 8104 11 00

alla kuuluvad tooted

MT

152

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

8112 69 10 Survetöötlemata kaadmium; pulbrid MT

8108 20 00 Survetöötlemata titaan; pulbrid MT

8108 30 00 Titaanijäätmed ja -jäägid MT

82 Grupp 82 Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja

kahvlid; nende mitteväärismetallist osad

T

83 Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted T

153

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-16 84 ex grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed

ning nende osad, v.a alamrubriikide 8401 10 00 ja 8407 21 10

tooted

MT

8401 10 00 Tuumareaktorid (Euratom) T

8407 21 10 Ujuvvahendite käiturid, päramootorid, silindrite töömahuga

kuni 325 cm3

T

85 ex grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja

taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja

taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud, v.a alamrubriikide

8516 50 00, 8519 20, 8519 30 00, rubriikide 8521, 8525 ja

8527, alamrubriikide 8528 49 00, 8528 59 ja 8528 69 – 8528

72, rubriigi 8529 ja alamrubriikide 8540 11 00 ja 8540 12 00

tooted

MT

8516 50 00 Mikrolaineahjud T

8519 20 Müntide, paberraha, pangakaartide, žetoonide või muude

maksevahenditega käitatavad seadmed; plaadimängijad

T

8519 30 00

ex 8521 Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur,

sisaldab või ei sisalda videotuunerit, v.a alamrubriigi

8521 90 00 tooted

T

8521 90 00 Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur (v.a

magnetlindiga); videosignaalide salvestus- või

taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit (v.a

magnetlindiga aparatuur)

MT

8525 Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos

vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega

või ilma; telekaamerad; digitaalkaamerad ja salvestavad

videokaamerad

T

8527 Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse

monteeritud helisalvestus- või taasesitusseadmete või

ajanäitajaga või ilma nendeta

T

Muud televisioonivastuvõtjata monitorid ja projektorid, v.a

elektronkiiretoruga monitorid ning monitorid ja projektorid,

T

8528 59

154

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

8528 69 –

8528 72

mis on otse ühendatavad rubriigi 8471 automaatse

andmetöötlusseadmega ja ette nähtud koos sellega

kasutamiseks; muud televisiooni vastuvõtuseadmed, mis

sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat või

heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või

videotaasesitusseadmeid, mis ei sisalda värvipildiga kuvarit

ega ekraani, v.a monokromaatilise pildiga

8529 Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8524–

8528 aparaatides

T

8540 11 Kineskoobid, sh videomonitoridele, värvipildiga või

monokromaatilise pildiga

T

8540 12 00

S-17a 86 Grupp 86 Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad;

raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad;

mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised)

liikluskorraldusseadmed

MT

155

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-17b 8

7

ex grupp 87 Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad

ja tarvikud, v.a rubriikides 8702, 8703, 8704, 8705, 8706 00,

8707, 8708, 8709, 8711, 8712 00 ja 8714 nimetatud tooted

MT

8702 Mootorsõidukid vähemalt kümne inimese veoks, sh juht T

8703 Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks

(v.a rubriigis 8702 nimetatud), sh universaalid ja

võidusõiduautod

T

8704 Mootorsõidukid kaubaveoks T

8705 Eriotstarbelised mootorsõidukid, v.a sõidukid põhiliselt

reisijate- või kaubaveoks (nt tehnoabiautod, autokraanad,

tuletõrjeautod, betoonisegamisautod, tänavapühkimis- ja

tänavakastmisautod, liikuvad töökojad, röntgeniautod)

T

8706 00 Rubriikide 8701–8705 mootorsõidukite šassiid koos

mootoriga

T

8707 Rubriikide 8701–8705 mootorsõidukite kered (sh kabiinid) T

8708 Rubriikide 8701–8705 mootorsõidukite osad ja tarvikud T

8709 Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida

kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades

lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil

kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad

T

8711 Mootorrattad (sh mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad,

külgkorviga või ilma; külgkorvid

T

8712 00 Jalgrattad jm rattad (sh kolmerattalised veojalgrattad),

mootorita

T

8714 Osad ja tarvikud rubriikide 8711–8713 sõidukitele T

88 Grupp 88 Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad MT

89 Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid MT

156

GSP

jaotis Grupp CN-kood Kirjeldus Tundlik/

mittetundlik

S-18 90 Grupp 90 Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini-

ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja

tarvikud

T

91 Grupp 91 Kellad ja nende osad T

92 Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja tarvikud MT

S-20 9

4

ex grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud

täistopitud mööblilisandid; kokkupandavad ehitised, v.a

rubriigi 9405 tooted

MT

9405 Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning

nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid,

valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende

detailid

T

9

5

ex grupp 95 Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud;

v.a alamrubriikide 9503 00 35 – 9503 00 99 tooted

MT

9503 00 35 –

9503 00 39

Muud mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad T

9503 00 41 –

9503 00 49

Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale

inimeste

T

9503 00 55 Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad T

9503 00 61 –

9503 00 69

Mosaiikpildid T

9503 00 70 Muud mänguasjad komplektide või valikutena T

9503 00 75 –

9503 00 79

Muud motoriseeritud mänguasjad ning mudelid T

9503 00 81 Mängurelvad T

9503 00 85 Metallist valatud minimudelid T

9503 00 87 Eelkõige laste jaoks ette nähtud kantavad interaktiivsed

elektroonilised õppeseadmed

T

9503 00 95 –

9503 00 99

Muud mänguasjad T

96 Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted MT

157

IV LISA

Artiklite 8 ja 33 kohaldamise kord

1. Artikleid 8 ja artiklit 33 kohaldatakse juhul, kui asjaomase artikli lõikes 1 osutatud osakaal

on suurem kui 47 %.

2. Artiklit 8 kohaldatakse III lisa GSP jaotiste S-2a, S-3 ja S-5 suhtes juhul, kui artikli 8

lõikes 1 osutatud osakaal on suurem kui 17,5 %.

3. Artiklit 8 kohaldatakse III lisa GSP jaotiste S-11a ja S-11b suhtes juhul, kui asjaomase

artikli lõikes 1 osutatud osakaal on suurem kui 37 %.

158

V LISA

III peatüki kohaldamise kord

1. III peatüki kohaldamisel tähendab haavatav riik riiki, kelle seitsmesse suurimasse GSP

jaotisse kuuluvate III lisas loetletud toodete import liitu moodustab viimase kolme

järjestikuse aasta keskmise väärtuse alusel tema kõnealuses lisas loetletud toodete

koguimpordi väärtusest rohkem kui 75 %, mis on piirmäär.

2. Artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamisel kasutatakse käesoleva lisa punkti 1 kohaldamiseks

teavet, mis on kättesaadav artikli 10 lõikes 1 osutatud taotluse esitamisele eelnenud aasta 1.

septembril.

3. Artikli 11 kohaldamisel kasutatakse käesoleva lisa punkti 1 kohaldamiseks teavet, mis on

kättesaadav artikli 11 lõikes 2 nimetatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisele eelnenud

aasta 1. septembril.

159

VI LISA

Asjaomased konventsioonid

A. ÜRO inimõiguste konventsioonid

1. Genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon (1948)

2. Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise kohta (1965)

3. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (1966)

4. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (1966)

5. Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1979)

6. Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise vastane konventsioon (1984)

7. Lapse õiguste konventsioon (1989)

8. Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll laste kaasamise kohta relvastatud

konfliktidesse (2000)

9. Puuetega inimeste õiguste konventsioon (2006)

160

B. ILO töötajate õiguste konventsioonid

10. Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon, nr 29 (1930)

11. Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, nr 87 (1948)

12. Konventsioon töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses, nr 81 (1947)

13. Organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon, nr 98

(1949)

14. Konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest, nr

100 (1951)

15. Sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, nr 105 (1957)

16. Konventsioon, mis käsitleb kutsealal ja muus töövaldkonnas diskrimineerimise

keelustamist, nr 111 (1958)

17. Konventsioon, mis käsitleb vanuse alammäära tööle lubamisel, nr 138 (1973)

18. Rahvusvaheliste tööstandardite täitmist edendavate kolmepoolsete konsultatsioonide

konventsioon, nr 144 (1976)

19. Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse

viivitamatu keelustamise konventsioon, nr 182 (1999)

161

C. Kliimat ja keskkonnakaitset käsitlevad lepingud ja konventsioonid

20. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise

konventsioon (1973)

21. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (1987)

22. Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli

konventsioon (1989)

23. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992)

24. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon (1992)

25. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokoll (2000)

26. Orgaaniliste püsisaasteainete piiramise Stockholmi konventsioon (2001)

27. Pariisi kokkulepe (2015)

162

D. Hea valitsemistava konventsioonid

28. Narkootiliste ainete ühtne konventsioon (1961)

29. Psühhotroopsete ainete konventsioon (1971)

30. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ebaseadusliku ringluse vastane konventsioon (1988)

31. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon (2004)

32. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse

vastane konventsioon (2000)

163

VII LISA

Ainult GSP+-ga hõlmatud toodete loetelu

Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest, tuleb toodete

kirjeldust pidada soovituslikuks ning tariifisoodustused määratakse kindlaks CN-koodidega. Kui

esitatud on CN-koodid, millel on prefiks „ex“, määratakse tariifisoodustused kindlaks mõlema, CN-

koodi ja kirjelduse põhjal.

Tärniga (*) märgistatud CN-koodiga tooted kantakse loetellu asjakohastes liidu õigusaktides ette

nähtud tingimuste kohaselt.

Lihtsustamise huvides on tooted jaotatud gruppidesse. Neisse võivad kuuluda tooted, mille puhul

ühise tollitariifistiku maksumäärade kohaldamine on peatatud.

GSP

jaotis

Grupp CN-kood Kirjeldus

S-1a 02 ex 0208 Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või

külmutatud, v.a alamrubriigi 0208 40 20 tooted

04 0409 00 00 Naturaalne mesi

S-1b 03 Grupp 31 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

S – 2b 07 0710 80 85 Spargel

0709 56 00 Trühvlid (Tuber spp.)

08 0811 10 Maasikad

0811 20 Vaarikad, põldmurakad, mooruspuumarjad, logani

murakad, mustad, valged ja punased sõstrad ning

karusmarjad

S-4a 16 1602 50 31 Muud tooted või konservid veiselihast või rupsist, v.a

kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja

kuumtöötlemata lihast või rupsist 1602 50 95

S-4b 17 17042 Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei

sisalda kakaod

1 Alamrubriigi 0306 13 toodete puhul on tollimaksumäär 3,6 %. 2 Alamrubriigi 1704 10 90 alla kuuluvate toodete puhul on koguselise tollimaksu ülemmäär

16 % tolliväärtusest.

164

GSP

jaotis

Grupp CN-kood Kirjeldus

20 2002 Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma

äädika või äädikhappeta

2005 80 00 Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 40 19 Mujal nimetamata pirnid, piirituselisandiga,

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg,

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 40 31 Pirnid, piirituselisandiga, kontaktpakendis netomassiga

kuni 1 kg, suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 51 –

2008 40 90

Pirnid, piirituselisandita

2008 70 19 Mujal nimetamata virsikud, sh nektariinid,

piirituselisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1

kg, suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 70 51 Virsikud, sh nektariinid, piirituselisandiga,

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg,

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 70 61 –

2008 70 98

Virsikud, sh nektariinid, piirituselisandita

22 2207 Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle 80

% mahust või alla selle; denatureeritud etüülalkohol ja

muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes

alkoholisisaldusega

S-6b 31 3102 Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised

S-15b

78 7801 10 Rafineeritud plii

7801 91 Survetöötlemata plii, mis sisaldab muudest elementidest

massilt valdavana antimoni, v.a rafineeritud plii

165

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EL) nr 978/2012 Käesolev määrus

Artikkel 1 Artikkel 1

Artikli 2 punkt a –

Artikli 2 punkt b Artikli 2 punkt 1

– Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt c

– Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt d Artikli 2 punkt 4

Artikli 2 punkt e Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punkt f Artikli 2 punkt 6

Artikli 2 punkt g Artikli 2 punkt 7

Artikli 2 punktid h ja i –

Artikli 2 punkt j Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt k Artikli 2 punkt 9

– Artikli 2 punktid 10 ja 11

Artikli 2 punkt l Artikli 2 punkt 12

– Artikli 2 punkt 13

Artikkel 3 Artikkel 3

Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artikli 4 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõige 3 –

Artikkel 5 Artikkel 5

Artikkel 6 Artikkel 6

Artikkel 7 Artikkel 7

Artikkel 8 Artikkel 8

Artikli 9 lõige 1 Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõige 2 –

– Artikli 9 lõige 3

Artikkel 10 Artikkel 10

Artikkel 11 Artikkel 11

Artikkel 12 Artikkel 12

166

Määrus (EL) nr 978/2012 Käesolev määrus

Artikli 13 lõiked 1 ja 2 Artikli 13 lõiked 1 ja 2

− Artikli 13 lõige 3

Artikkel 14 Artikkel 14

Artikli 15 lõiked 1−10 Artikli 15 lõiked 1−10

− Artikli 15 lõige 11

Artikli 11 lõiked 11 ja 12 Artikli 15 lõiked 12 ja 13

Artikkel 16 Artikkel 16

Artikkel 17 Artikkel 17

Artikli 18 lõige 1 Artikkel 18

Artikli 18 lõiked 2 ja 3 –

– Artikkel 19

– Artikkel 20

– Artikkel 21

– Artikkel 22

Artikli 19 lõiked 1–12 Artikli 23 lõiked 1–12

− Artikli 23 lõige 13

Artikli 19 lõige 13 Artikli 23 lõige 14

− Artikli 23 lõige 15

Artikli 19 lõige 14 Artikli 23 lõige 16

– Artikli 23 lõiked 17 ja 18

Artikkel 20 Artikkel 24

Artikkel 21 Artikkel 25

Artikkel 22 Artikkel 26

Artikkel 23 Artikkel 27

Artikkel 24 Artikli 28 lõiked 1–4

– Artikli 28 lõige 5

Artikkel 25 Artikkel 29

Artikkel 26 Artikkel 30

Artikkel 27 Artikkel 31

Artikkel 28 Artikkel 32

Artikkel 29 Artikkel 33

167

Määrus (EL) nr 978/2012 Käesolev määrus

– Artikkel 34

Artikkel 30 Artikkel 35

Artikkel 31 Artikkel 36

Artikli 32 lõige 1 Artikli 37 lõiked 1 ja 2

Artikli 32 lõige 2 –

– Artikli 37 lõiked 3–5

– Artikkel 38

Artikli 33 lõiked 1 ja 2 Artikli 39 lõiked 1 ja 2

– Artikli 39 lõiked 3–5

– Artikkel 40

Artikkel 34 Artikkel 41

Artikkel 35 Artikkel 42

– Artikkel 43

– Artikkel 44

Artikli 36 lõiked 1–3 Artikli 45 lõiked 1–3

– Artikli 45 lõige 4

Artikli 36 lõiked 4 ja 5 Artikli 45 lõiked 5 ja 6

Artikkel 37 Artikkel 46

Artikkel 38 Artikkel 47

Artikkel 39 Artikkel 48

Artikkel 40 Artikkel 49

Artikkel 41 Artikkel 50

Artikli 42 lõiked 1 ja 2 Artikli 51 lõiked 1 ja 2

– Artikli 51 lõige 3

Artikkel 43 Artikkel 52

I lisa, II, III ja IV lisa positiivne osa I lisa

II, III ja IV lisa negatiivne osa II lisa

V lisa III lisa

VI lisa IV lisa

VII lisa V lisa

VIII lisa A ja B osa VI lisa

IX lisa III ja VII lisa

168

Määrus (EL) nr 978/2012 Käesolev määrus

X lisa VIII lisa

169

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0115

Koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavus

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta

võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse koerte ja

kasside heaolu ja nende jälgitavust (COM(2023)0769 – C9-0443/2023 –

2023/0447(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(COM(2023)0769),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja

artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile

(C9-0443/2023),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. märtsi 2024. aasta arvamust1,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks

kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 10. detsembri 2025. aasta kirjas

võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A10-0104/2025),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha2;

2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused, mis

avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias;

1 ELT C, C/2024/3388, 31.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3388/oj. 2 Käesolev seisukoht asendab 19. juunil 2025. aastal vastu võetud muudatusettepanekud

(ELT C, C/2025/6280, 19.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6280/oj).

170

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab

oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

171

P10_TC1-COD(2023)0447

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. aprillil 2026. aastal

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, mis

käsitleb koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega ▌,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2

1 ELT C, C/2024/3388, 31.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3388/oj. ▌ 2 Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2026. aasta seisukoht.

172

ning arvestades järgmist:

(1) Elusloomad, sealhulgas koerad ja kassid, on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELi toimimise lepingu) I lisaga ja on osa liidu ühisest

põllumajanduspoliitikast ning nende heaolu tuleb kaitsta. Koertele ja kassidele on

liidus turg ja nendega kaubeldakse laialdaselt ka piiriüleselt. Liikmesriigid on võtnud

kohustuse kaitsta lemmikloomi ja enamik neist on allkirjastanud 13. novembri

1987. aasta lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooni, mis sisaldab sätteid

lemmikloomade aretamise, pidamise ja nendega kauplemise kohta. On palju

tõendeid koerte ja kasside turu ebaoptimaalse toimimise kohta liidus ning samuti

nende loomadega ebaseadusliku kauplemise kohta liidus ning nende impordi kohta

liitu tingimustes, mis kahjustavad nende heaolu. Arvestades et loomad on

aistimisvõimelised olendid, kellel on võime kogeda emotsioone ja valu ning

suhelda, on seetõttu vaja kehtestada ettevõtetes aretatavate ja peetavate koerte ja

kasside heaolu miinimumnõuded ning samuti rangemad nõuded ▌ koerte ja kasside

jälgitavuse kohta.

173

(2) Lemmikloomadena peetavate koerte ja kasside arv liidus on viimastel aastatel

märkimisväärselt suurenenud, mis tähendab, et need loomad on liidu kodanikele

väga olulised. Loomade heaolu on liidu väärtus, mis on sätestatud ELi toimimise

lepingu artiklis 13, mille kohaselt pööravad liit ja selle liikmesriigid täit tähelepanu

loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolule.

(3) Liidus peetakse koeri ja kasse ning nendega ka kaubeldakse. Neil on omad

ainulaadsed bioloogilised ja käitumuslikud vajadused. Koerte ja kasside aretamist,

pidamist ja turuleviimist käsitlevate liidu heaolu sätete puudumine ning erinevad

riiklikud normid, kui need on olemas, on mõnikord viinud selleni, et need loomad

sünnivad, neid aretatakse, müüakse või antakse tasuta üle tingimustes, millel võivad

nende heaolule olla tõsiselt kahjulikud tagajärjed. Koerte ja kasside

kaubanduslikele aretajatele ei kehti eri liikmesriikides võrdsed võimalused. Loomade

heaolu tingimusi käsitlevad nõuded on liikmesriigiti väga erinevad. Need nõuded on

üks peamisi tegureid, mis määrab kõnealuste ettevõtjate konkurentsivõime. Seetõttu

on konkurents moonutatud. Rangeid nõudeid järgivad aretajad ja pidajad ei saa

piiriülesel kauplemisel loomade heaolusse tehtud investeeringutelt õiglast tulu, kuna

nad peavad konkureerima ettevõtjatega, kes saavad kasu ebapiisavatest loomade

heaolu tingimustest, tekitades konkurentsi ning viies hindu ja standardeid alla.

174

(4) Samuti ei ole tarbijad koera või kassi võtmisel piisavalt kaitstud. Neid mõjutavad

sageli koera või kassi aretamise ja pidamisega tegelenud ettevõtete halbade

heaolutingimuste negatiivsed tagajärjed. Selliste negatiivsete tagajärgede hulka

kuuluvad ▌ võetud koera või kassi tervise- ja käitumisprobleemid või geneetilised

defektid.

(5) Seetõttu tuleks kehtestada loomade heaolu miinimumnõuded ettevõtetele, kes

tegelevad koerte ja kasside aretamise, pidamise ja turuleviimisega. Sellised

miinimumnõuded peaksid tagama sektori loogilise arengu, õiglased

konkurentsitingimused ja piisava tarbijate kaitse, kindlustades samal ajal

kõrgetasemelise loomade heaolu.

(6) Haldusabi ja -koostöö võrgustiku alla kuuluv lemmikloomavõrgustik hõlbustab

liikmesriikidevahelist koostööd, aidates neil tuvastada ebaseaduslikud ettevõtted,

likvideerida nendega seotud võrgustikud ning tagada kohaldatavate normide

toimiv täitmine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2017/6253 IV jaotisele tuleb käesoleva määruse rikkumise juhtudest teavitada

lemmikloomavõrgustiku kaudu. See aitab tugevdada piiriülest koostööd ja

teabevahetust, mis on oluline, et tegeleda teatava ebaseadusliku tegevuse

riikidevahelise olemusega ning kaitsta loomade heaolu ja tarbijate huve kogu

liidus.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis

käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga

tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu,

taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ)

nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL)

nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005

ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ,

2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu

direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)

(ELT L 95, 7.4.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj).

175

(7) Viimasel kümnendil on nõudlus ▌ lemmikloomadena peetavate koerte ja kasside

järele märkimisväärselt kasvanud. Seetõttu on oluliselt suurenenud koerte ja kasside

aretamine liidus ja nendega kauplemine liidu turul, sealhulgas müük ja tasuta

üleandmine, ning import kolmandatest riikidest. Nende loomade heaolu käsitlevate

nõuete puudumine liidus ja eri liikmesriikides kohaldatavate nõuete erinevused on

põhjustanud märkimisväärses ulatuses ebaseaduslikku kauplemist ning eksitavate või

ebaausate kaubandustavade järgimist, kusjuures koeri ja kasse hoitakse

tingimustes, mis kahjustavad nende heaolu väga suurel määral.

(8) Jälgitavus on oluline, et tagada koerte ja kasside turu sujuv toimimine liidus ja

kõrgetasemeline loomade heaolu, kuna ebaseaduslik kaubandus moonutab

konkurentsi ning kontrolli puudumine ja kasumi maksimeerimise soov kahjustab

tõsiselt loomade heaolu. Jälgitavusnõudeid on vaja ka selleks, et teha kindlaks

koerte ja kasside päritolu ning vastutav isik, eelkõige juhul, kui ilmneb

heaoluprobleem seoses mõne konkreetse loomaga.

176

(9) Tarbijate nõudluse suurenemine koerte ja kasside järele ning seda hõlbustav

veebimüük on viinud vastuvõetamatute ja ebaseaduslike kaubandustavadeni, mis

on kujunenud välja osaliselt seetõttu, et ei suudeta seostada looma ettevõttega,

millest ta algselt pärineb. Neid vastuvõetamatuid ja ebaseaduslikke

kaubandustavasid seostatakse omakorda kontrollimata aretustavade ning koerte ja

kasside kannatustega. Ei ole võimalik tagada, et ettevõtjad järgivad samu loomade

heaolu nõudeid, ega saavutada siseturul õiglaseid konkurentsitingimusi seoses koerte

ja kasside turuleviimisega, kui puuduvad usaldusväärsed viisid teha kindlaks nende

loomade päritolu. Seetõttu on hädavajalik tagada koerte ja kasside jälgitavus

süsteemiga, mille abil identifitseeritakse ning registreeritakse koerad ja kassid ning

milles sisalduvat teavet uuendatakse iga kord, kui konkreetse looma omanik või

looma eest vastutav isik vahetub.

177

(10) On tõendeid selle kohta, et ebaseaduslikud kauplejad jätkavad sageli

kaubandustegevust, esinedes lemmiklooma omanikena. 2022. ja 2023. aastal ellu

viidud ELi kooskõlastatud meede, mis käsitles ebaseaduslikku kauplemist koerte ja

kassidega, näitas, et koerte ja kasside liikumist kauplemise eesmärkidel esitletakse

tavaliselt mittekaubandusliku liikumisena. Ka liidus müügiks olevate koerte ja

kasside internetireklaamide uurimine on näidanud, et ebaseaduslikud kauplejad

esinevad sageli lemmiklooma omanikena. Liidu hoiatus- ja koostöövõrgustikule

esitatakse suur hulk teateid ebaseadusliku kauplemise kohta koerte ja kassidega,

keda reklaamivad lemmikloomadena kauplejad, kes esinevad lemmiklooma

omanikena või keda veavad liidus kauplejad, kes esinevad lemmiklooma

omanikena. On vaja võidelda petturliku tegevuse vastu, mille käigus saadakse kasu

halbade heaolutingimuste tõttu ja mis eksitab tarbijaid ning ohustab inimeste ja

loomade tervist. Mõned liikmesriigid juba nõuavad, et kõik omanikud, sealhulgas

lemmiklooma omanikud, identifitseeriksid ja registreeriksid kõik koerad ja kassid,

kelle omanikud nad on, olenemata sellest, kas nad kavatsevad koeri või kasse

turule viia. Koerte ja kasside riiklike jälgitavussüsteemide erinevused jätavad

paratamatult ruumi ebaseaduslikele kaubandustavadele, mille vastu käesoleva

määrusega soovitakse võidelda. Seetõttu on vaja laiendada identifitseerimis- ja

registreerimiskohustust kõigile koera- ja kassiomanikele liidus. Kõnealused

meetmed tagaksid võrdsed tingimused kõigile koerte ja kasside turuleviimisega

seotud osalistele. Ühtlustatud jälgitavussüsteem aitaks ühtlasi hoida ära loomade

heaolu standarditest kõrvalehoidmise ning võidelda eksitavate ja ebaausate

kaubandustavade vastu turul, tugevdades võitlust ebaseadusliku koerte ja

kassidega kauplemise vastu.

178

(11) Koerte ja kasside ebaseaduslik import väljastpoolt liitu on suurenenud. Koerte ja

kasside liidus liikumist ja liitu sisenemist käsitlevad kehtivad liidu normid, näiteks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/4294, ei sisalda piisavalt

vahendeid selle ebaseadusliku kaubanduse ega sellest tingitud loomade heaolu

probleemide tõkestamiseks. See tähendab, et on vaja kehtestada täiendavad normid,

et võidelda pettuste ning koerte ja kassidega ebaseadusliku kauplemise vastu. ▌

(12) Käesoleva määruse jälgitavussätted panustavad samuti rahvatervise kaitsesse

loomade parema heaolu ja parema loomatervise ning loomahaiguste (millest mõned

on zoonootilised) ülekandumise parema kontrolli kaudu, järgides terviseühtsuse

põhimõtet.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429

loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte

või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj).

179

(13) Nn viie valdkonna kontseptsioon (toitumine, füüsiline keskkond, tervis, käitumuslik

mõju ja vaimne seisund) on töötatud välja, tuginedes teaduslikele tõenditele, et

kirjeldada loomade heaolu eri mõõtmeid. See keskendub looma negatiivsete

kogemuste puudumisele ja hõlmab ka positiivseid kogemusi. Käesolev määrus peaks

seega põhinema nn viie valdkonna kontseptsioonil.

(14) Määrusega (EL) 2016/429 reguleeritakse loomataude, et vältida nende levikut liidus.

Seetõttu ei käsitleta määruses (EL) 2016/429 otseselt loomade heaolu. Haiguste

levik mõjutab siiski selgelt loomade tervist, mis on üks viiest valdkonnast. Kuigi

käesolevas määruses ei käsitleta määruses (EL) 2016/429 loetletud taude,

käsitletakse selles loomade heaolu. Käesolevas määruses käsitletakse koerte ja

kasside terviseseisundit, mida mõjutavad mittenakkuslikud haigused, sealhulgas

vigastused, nagu traumad, ning rünnakutest põhjustatud hammustused loomadel

või inimestel, või loetellu kandmata taudid, mille on põhjustanud näiteks parasiidid

Giardia ja Leishmania, nakatumine Leptospira bakteriga ning nahainfektsioonid

nagu dermatofütoos ja sügelised (sarkoptoos). Lisaks võivad koerad ja kassid

kanda selliseid organisme nagu antimikroobikumiresistentsed bakterid, millega

võivad nakatuda ka inimesed. Kuna jälgitavuse nõudel on kaks eesmärki –

võidelda pettuste ja ebaseadusliku kauplemise vastu ning kaitsta rahvatervist –, on

asjakohane laiendada jälgitavuse nõuet kõigile koera- ja kassiomanikele,

sealhulgas ettevõtjatele, koeri ja kasse turule viivatele isikutele ning lemmiklooma

omanikele.

180

(15) Määruse (EL) 2016/429 kohaselt tuleb koerad ja kassid identifitseerida mikrokiibi

abil, aga ainult juhul, kui neid veetakse ühest liidu liikmesriigist teise või nad

sisenevad liitu. Kõnealuse määrusega nõutud identifitseerimine ei ole täielikult

ühtlustatud, kuna see ei hõlma mikrokiipe käsitlevaid täpseid nõudeid. Lisaks sellele

ei nõuta kõnealuse määrusega, et liikmesriigid peaksid koerte ja kasside andmebaase.

Seetõttu on käesolevas määruses sätestatud normide eesmärk täiendada määruses

(EL) 2016/429 sätestatud norme, ning neid mitte korrata ega nendega kattuda.

(16) Käesolevas määruses keskendutakse kahele elemendile. Sellega reguleeritakse

turule viidavate koerte ja kasside aretus- ja pidamisnõudeid. Neid heaolunõudeid

tuleks kohaldada aretusettevõtteid käitavatele ettevõtjatele, müügiettevõtetele ja

varjupaikadele, samuti ettevõtjatele, kes paigutavad koeri või kasse hoiukodudesse

ja vastutavad nende eest. Neid nõudeid ei tuleks kohaldada isikutele, keda ei

käsitata ettevõtjatena. Lisaks sätestatakse käesolevas määruses koerte ja kasside

jälgitavuse nõuded. Kõik koera või kassi omanikud, sealhulgas ettevõtjad,

lemmiklooma omanikud ja muud füüsilised või juriidilised isikud, peaksid olema

kohustatud oma koerad ja kassid identifitseerima ja need registreerima selleks

loodud koostalitlevates riiklikes andmebaasides. Ettevõtjad ja muud füüsilised või

juriidilised isikud, kes viivad koeri ja kasse turule, peaksid olema kohustatud

esitama selle teabe koera või kassi turuleviimisel.

181

(17) Digivahendite väljatöötamine ja kasutamine loomatervise ja loomade heaolu

valdkonnas toob palju kasu, suurendades muu hulgas tegevuse tõhusust, muutes

andmete kogumise kättesaadavamaks ja usaldusväärsemaks ning parandades

jälgitavust ja regulatiivset järelevalvet. Käesolev määrus sisaldab mitut

digilahendust, mille eesmärk on parandada koerte ja kasside jälgitavust kogu

liidus. Nende meetmete eesmärk on hõlbustada asjakohaste andmete agregeerimist

ja edastamist pädevatele asutustele, tagades seeläbi käesoleva määruse täitmise

järjepideva tagamise. Ühtlasi aitavad meetmed ametiasutustel koguda uusi

teadmisi ning võidelda mõjusamalt pettuste vastu ja seda koordineerida. Lisaks

aitavad need huvitatud ostjatel teha koera või kassi võtmise ajal teadlikke otsuseid.

(18) Koerte ja kasside turuleviimine kas tasu eest või tasuta mõjutab siseturgu. Seetõttu

tuleks pettuste vältimiseks tagada nende koerte ja kasside jälgitavus, kellega liidu

turul kaubeldakse, ning koerte ja kasside pidamist aretusettevõtetes,

müügiettevõtetes, varjupaikades ja hoiukodudes peaksid reguleerima üksikasjalikud

normid.

182

(19) Et tagada koerte ja kasside turu sujuv toimimine ning aidata kaasa

lemmikloomade sektori mõistlikule arengule tervikuna, tuleks käesolevas

määruses sätestada nõuded koerte ja kasside aretamise, pidamise ja liidu turule

viimise kohta. Need tegevused on seotud kaupade ja teenuste korrapärase

pakkumisega turul kas tasu eest või tasuta. Kasumi teenimise kavatsus ja ettevõtja

õiguslik või majanduslik seisund ei ole otsustavad. Oluline on see, kas tegevus

toimub kutsealases või ärilises kontekstis. Sõjaväe-, politsei- või tolliasutused, kes

aretavad või peavad koeri oma ametlike teenistuste tarbeks, on teises olukorras,

kuna nad ei tegele loomade aretamise või pidamisega nende turuleviimise

eesmärgil. Lemmiklooma omanikke, kes juhuti ja ebakorrapäraste ajavahemike

tagant loovutavad koera või kassi ilma looma internetis reklaamimata, ei tohiks

käsitada nende loomade turuleviijana. See tähendab näiteks, et kuni ühe

pesakonna loovutamist 24 kuu jooksul pereliikmetele või naabritele ei käsitata

käesoleva määruse kohaldamisel turuleviimisena.

183

(20) Koerte ja kasside pidamine kokkuleppel omanikuga, näiteks lemmikloomade

hoiulevõtmine, on lühiajaline ja kohalik tegevus ning see ei mõjuta märkimisväärselt

turgu. Kuna selline tegevus ei hõlma turuleviimist, ei ole vaja seda käesoleva

määrusega reguleerida. Samamoodi ei pea koeri ega kasse turuleviimise eesmärgil

hoiupaigad. Erinevalt varjupaikadest pakuvad nad leitud koerale või kassile

erakorralist majutust ja hoiavad looma lühiajaliselt enda juures, kuniks omanik

loomale järele tuleb.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL5 reguleeritakse teaduslikul

eesmärgil loomade, sealhulgas koerte ja kasside pidamist, aretamist ja tarnimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/66 reguleeritakse

veterinaarravimite kliinilisi uuringuid, mille käigus kasutatakse loomi, sealhulgas

koeri ja kasse. Koerad ja kassid, keda kavatsetakse kasutada või kasutatakse

teaduslikul eesmärgil, ning veterinaarravimite müügiloa saamiseks vajalike

kliiniliste uuringute jaoks kasutatavad koerad ja kassid tuleks seega käesoleva

määruse kohaldamisalast välja arvata. Põllumajandusettevõtetes ja nende ümbruses

vabalt ringi liikuvad hulkuvad kassid on sageli kasulikud, hoides

põllumajandusettevõttes näriliste populatsioone kontrolli all.

Põllumajandustootjad, kes annavad sellistele kassidele toitu ja varju kahjuritõrje

eesmärgil, tuleks samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, tingimusel

et nad ei ole ettevõtjad ega vii neid kasse turule.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL

teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010,

lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/63/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis

käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/6/oj).

184

(22) Käesoleva määruse kohaldamise tulemusena hõlmatakse suur arv koeri ja kasse

üksikasjalike heaolu käsitlevate normidega esimest korda, mis võimaldab neile

paremaid elamistingimusi. Kuid mõningatel juhtudel võib see ettevõtjatele kaasa

tuua märkimisväärseid kulusid. Võimalik heaoluga seotud probleemide risk

kasvab vastavalt sellele, mida suurem on ettevõttes aretatavate või peetavate koerte

või kasside arv. Seetõttu on proportsionaalsuse huvides asjakohane eelnimetatut

arvesse võtta ja eristada eri suurusega ettevõtteid. Üldisi heaolupõhimõtteid ja

teatavaid heaolunõudeid tuleks kohaldada kõigi ettevõtete suhtes, olenemata

kasvatatavate pesakondade arvust või peetavate koerte või kasside arvust.

Ulatuslikumaid ja üksikasjalikumaid heaolunõudeid tuleks kohaldada üksnes

teataval arvul koeri või kasse pidavate või turule viivate ettevõtete suhtes. Sellise

käsituse puhul võetakse arvesse finantskoormust, mis tuleneb ulatuslikumate ja

üksikasjalikumate heaolunõuete täitmisest, näiteks kulukad struktuursed

investeeringud.

185

(23) Käesolevas määruses tuleks kehtestada künnised aretusettevõtetele, varjupaikadele

ja hoiukodudele, kelle suhtes kohaldatakse üksikasjalikke loomade heaolu

käsitlevaid nõudeid. Isegi kui aretustegevus toimub kodumajapidamistes, nagu see

on sageli ▌ mitmesuguste kaubanduslike aretajate puhul, tuleks nende künniste

ületamisel kohaldada kõiki käesoleva määruse kohaseid loomade heaolu

käsitlevaid nõudeid. Võttes arvesse müügiettevõtete eranditult ärilist olemust, ei ole

vaja neile künniseid kehtestada ning käesoleva määruse nõudeid tuleks kohaldada

kõigi müügiettevõtete suhtes, olenemata peetavate koerte või kasside arvust.

(24) Praegu puuduvad teatavat liiki müügiettevõtetes asjakohased materiaalsed

tingimused, et tagada seal peetavate koerte ja kasside heaolu. Näiteks osades

lemmikloomapoodides peetakse koeri või kasse läbipaistvate külgedega väikestes

konteinerites ja koertel puudub vajalik ligipääs õuele. Sellistes ettevõtetes

eksponeeritavad koerad ja kassid elavad stressirohkes keskkonnas. Ühtlasi

suurendab selline teguviis potentsiaalsete tarbijate impulssostude riski. Käesoleva

määruse eesmärk on tõhustada müügiettevõtetes peetavate koerte ja kasside

kaitset, ajakohastades nende suhtes kohaldatavaid heaolustandardeid, eelkõige

keelates koerte ja kasside pidamise konteinerites, tagades koertele õues viibimise

võimaluse, kehtestades minimaalsed ruuminõuded ja kohustuse võimaldada

koertel ja kassidel sotsialiseerida liigikaaslaste ja inimestega. Selle eesmärk on

tagada, et pärast nõuete kohaldamist on kõigis müügiettevõtetes kehtestatud

struktuurid ja tavad, millega tagatakse kõrgetasemeline loomade heaolu.

186

(25) Kuigi teatavate aretusettevõtete tegevust juhivad ametlikud aretajad, kes järgivad

loomapidamise rangeid nõudeid, pärineb suur osa liidu turule viidavatest koertest ja

kassidest „hallil turul“ tegutsevatelt ja nõuetele mittevastavatelt aretajatelt, kes ei

taga aretatavatele koertele ja kassidele piisaval tasemel heaolu. See põhjustab

ebaõiglast konkurentsi neile aretajatele, kes järgivad loomade heaolu rangeid

nõudeid. Seetõttu on vaja kehtestada loomade heaolu üksikasjalikud normid kõigile

aretusettevõtteid käitavatele ettevõtjatele.

(26) Koeri ja kasse viivad liidu turule eri liiki ettevõtjad, kes viivad ellu erinevat tegevust.

Lisaks kaubanduslikele aretajatele on olemas teatavad müügiettevõtted, kuhu

tavaliselt tuuakse kokku ja kus hoitakse müügiks või kogumiseks muudes ettevõtetes

sündinud ja aretatud koeri ja kasse. Mõnel juhul on nende koerte ja kasside kaitse

ebapiisav ja praegu ei kohaldata nendele ettevõtetele ühiseid loomade heaolu

standardeid. Võttes arvesse, et müügiettevõtted on kaubanduslikud ettevõtjad, kes

viivad turule koeri ja kasse, on vaja kohaldada nende ettevõtete suhtes käesoleva

määruse nõudeid.

187

(27) Varjupaiku käitavad era- ja avalik-õiguslikud ettevõtjad või mittetulundusühendused,

kes koguvad ja peavad soovimatuid või hulkuvaid koeri ja kasse või varem kellegi

omandis olnud koeri ja kasse, kes on eksinud, ära võetud või hüljatud. Vahel

suureneb ▌ kontrollimatu paljunemise või ülearetuse tagajärjel hulkuvate koerte ja

kasside arv, kes jõuavad lõpuks varjupaikadesse. Olenevalt nende päritolust võivad

need koerad ja kassid olla tõupuhtad või segatõulised ja nende koerte ja kasside

hulka võivad kuuluda varjupaigas paljunemise käigus tekkinud pesakonnad.

Varjupaigad võivad pidada palju koeri ja kasse ja neid müüa või pakkuda

äraandmiseks või otsida neile uue kodu, vahel tasuta või tekkinud mõistlike kulude

hüvitamise tingimusel.

188

(28) Hoolimata ühelt poolt aretusettevõtete ja müügiettevõtete ning teiselt poolt

varjupaikade ja hoiukodude tegevuse erinevustest viivad nad kõik koeri ja kasse liidu

turule. Seega kattub nende tegevus teataval määral, eelkõige nõudluse tasandil. Kui

tarbijad tahavad saada endale koera või kassi, siis valivad nad aretajalt kas otse või

müügiettevõtte kaudu looma ostmise või varjupaigast või hoiukodust looma võtmise

vahel ▌. Üks oluline tegur koera või kassi valimisel on käitumis- või muud

probleemid, mis koeral või kassil ilmnevad, kuna teda on hoitud ebapiisavates

heaolutingimustes, ning mis võivad vähendada looma sobilikkust lemmikloomana

pidamiseks, olenemata sellest, kas looma on peetud ▌ aretusettevõttes,

müügiettevõttes või varjupaigas või hoiukodus. Võttes lisaks arvesse, et loomadega

kauplevad ka vahendajad ning nad teevad seda peamiselt interneti kaudu, ei pruugi

tarbijad olla enne koera või kassi võtmist kursis, kas loom on pärit varjupaigast,

hoiukodust, aretaja juurest või müügiettevõttest. Sellise teabe andmine võib aidata

tarbijatel teha teadlikke ja vastutustundlikke valikuid. On tõendeid selle kohta, et

varjupaikadest liidu turule viidud koerte ja kasside arv on märkimisväärne, eelkõige

kasside puhul. Samuti on tõendeid selle kohta, et koeri ja kasse antakse teatavates

liikmesriikides varjupaikadest ▌ üle lemmiklooma omanikele teistes liikmesriikides,

eelkõige koerte puhul. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamine,

mis seisneb koerte ja kasside turu sujuvas toimimises, ning sektori mõistlik areng,

tagades samal ajal kõrgetasemelise loomade heaolu, on vaja kohaldada käesoleva

määruse teatavaid nõudeid varjupaikade suhtes, kus peetakse teatavat minimaalset

hulka koeri ja kasse, olenemata sellest, kas neid viiakse liidu turule tasu eest,

loovutatakse tasuta või mõistlike kulude hüvitamise tingimusel. Kuid

proportsionaalsuse kaalutlustel ja võttes arvesse, et varjupaikade ja hoiukodude

tegevus erineb muude ettevõtjate tegevusest ning on avalikes huvides, ei tohiks

varjupaikade ja hoiukodude suhtes kohaldada käesoleva määruse teatavaid sätteid,

sealhulgas teatavaid minimaalseid ruuminõudeid.

189

(29) Liikmesriigid on täheldanud, et ettevõtjad, kes vastutavad soovimatute, hüljatud,

hulkuvate, kaotatud või konfiskeeritud koerte või kasside eest, kasutavad üha

enam hoiukodusid. Kuna hoiukodudes peetavate koerte ja kasside arv võib

mõjutada koerte ja kasside turgu, peaksid hoiukodud olema käesoleva määrusega

hõlmatud. Ettevõtjad, kes paigutavad koeri või kasse hoiukodudesse, peaksid

vastutama selle eest, et need kodud vastavad käesolevas määruses sätestatud

nõuetele. Seda on võimalik tagada muu hulgas ettevõtja ja hoiupere vahel

lepingulise suhte loomisega.

(30) Kuna hoiukodud on oma olemuselt kodumajapidamised, mille võimekus koeri ja

kasse majutada on piiratud, ei tohiks ettevõtjad paigutada ühte hoiukodusse suurt

hulka koeri ega kasse. Seepärast on asjakohane kehtestada ühes kodus ajutiselt

hoitavate koerte ja kasside maksimaalne arv. See on ka põhjus, miks hoiukodude

suhtes tuleks kohaldada üksnes üldisi heaolupõhimõtteid ja -nõudeid ning ainult

mõningaid konkreetseid heaolunõudeid.

190

▌ ▌

(31) Kuna määrust (EL) 2017/625 kohaldatakse ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse

selleks, et kontrollida vastavust loomade heaolu nõuete valdkonna normidele, mis

hõlmavad koerte ja kasside heaolunõudeid, näiteks käesolevas määruses sätestatud

nõudeid, on käesolevas määruses asjakohane kohaldada määruses (EL) 2017/625

sätestatud pädevate asutuste määratlust, et tagada kooskõla loomade ▌ heaolu

käsitlevate ametlike kontrollide suhtes kohaldatavate normidega.

(32) Kuna käesolev määrus on näide loomade heaolunõudeid käsitlevast liidu tasandi

õigusaktist, millele viidatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 alapunktis f,

kohaldatakse lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele määruse

(EL) 2017/625 nõudeid. Eelkõige on liikmesriigid määruse (EL) 2017/625 kohaselt

kohustatud esitama aastaaruande eelmisel aastal tehtud ametlike kontrollide

kohta. See kohustus peaks hõlmama ametlikke kontrolle, mida tehakse koerte ja

kasside heaolu ja jälgitavuse normide täitmise kontrollimiseks. Komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2019/7237 sätestatud standardvormi, mida liikmesriigid

peavad kõnealuseks aruandluseks kasutama, tuleks ajakohastada, et võtta arvesse

käesolevat määrust.

7 Komisjoni 2. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/723, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide esitatavate aastaaruannete puhul kasutatava standardvormi näidisega (ELT L 124, 13.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/723/oj).

191

(33) Käesoleva määruse kohaste heaolunõuete rakendamisel võiks ettevõtjad lähtuda

terviseühtsuse põhimõttest. Määrus (EL) 2019/6 sisaldab põhjalikke nõudeid, et

tagada loomade puhul antimikroobikumide mõistlik kasutamine. Et tegeleda

antimikroobikumiresistentsuse riskidega, tagades samal ajal loomade tervise ja

heaolu ranged standardid, kohaldatakse neid nõudeid ka aretusettevõtetes,

müügiettevõtetes ja varjupaikades peetavate koerte ja kasside suhtes. On oluline, et

veterinaararstid võtaksid neid elemente arvesse loomade heaolu hindamiseks

tehtavatel nõustavatel kontrollkäikudel.

192

(34) On tõendeid selle kohta, et liidu territooriumil toimuvate ja kohati piiriülese

laadiga tegevuse tagajärjel kannatavad koerad ja kassid nii füüsiliselt kui ka

vaimselt, mis võib mõnel juhul viia surmani. Tähelepanuväärne näide on

koertevõitlus. Käesoleva määrusega keelatakse ettevõtjatel osaleda mis tahes

tegevuses, mis põhjustab nende hoole all olevatele koertele ja kassidele kannatusi.

(35) Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine, on hädavajalik, et

pädevad asutused saaksid teha kindlaks ettevõtted, kelle suhtes nende ametlikke

kontrolle kohaldatakse. Seega on vaja, et koeri või kasse ettevõtetes pidavad

ettevõtjad teavitaksid oma tegevusest pädevaid asutusi ning et pädevad asutused

peaksid nende ettevõtete ajakohastatud registrit. Ettevõtjate halduskoormuse

vähendamiseks peaks pädevad asutused kasutama sel eesmärgil määruse

(EL) 2016/429 alusel ettevõtete registrisse kantud teavet või andmeid.

193

(36) Hästi koolitatud ja oskuslikud töötajad on hädavajalikud loomade heaolu

parandamiseks ettevõtetes. Nendel töötajatel peavad olema teadmised asjasse

puutuva liigi peamistest käitumismustritest ja vajadustest. Et vältida koertele ja

kassidele füüsiliste ja vaimsete kannatuste tekitamist, peaks loomahooldajatel olema

teadmised ja oskused loomade heaolu valdkonnas kooskõlas nende ülesannetega

ning koerte ja kassidega, kellega nad kokku puutuvad. Koerte ja kasside puhul

hõlmab toimiv loomadega tegelemine selliseid meetodeid nagu operantne

tingimine ja positiivne kinnitamine, mis edendavad stressivaba keskkonda.

Loomade heaolu valdkonna teadmisi ja oskusi tuleks omandada hariduse,

koolituse või töökogemuse kaudu. Kuna varjupaigad sõltuvad sageli vabatahtlike

tehtavast tööst ja kuna praktikandid läbivad nendes asutustes sageli praktilise

koolituse, ei tohiks varjupaikades tegutsevatelt vabatahtlikelt ja praktikantidelt

nõuda formaalharidust, koolitust ega töökogemust, tingimusel et neid juhendab

pädev loomahooldaja.

194

(37) Et tagada koerte ja kasside heaolu ettevõttes, peaks vähemalt üks looma hooldaja

saama käesoleva määruse nõuetele ja asjakohasel juhul täiendavatele riiklikele

nõuetele vastavat koolitust ning tal peaksid olema teadmised ajakohastatud

teaduslikest ja tehnilistest soovitustest. Ettevõtja peaks tagama, et koolitusel

osalenud hooldaja jagab omandatud teadmisi ettevõttes ka teiste hooldajatega.

Komisjon peaks võtma vastu rakendusaktid, milles sätestatakse sellise koolituse

miinimumnõuded. Komisjonil on võimalus luua määruse (EL) 2017/625 artikli 95

alusel koerte ja kasside heaolu Euroopa Liidu referentkeskus, et anda pädevatele

asutustele käesoleva määruse täitmise tagamiseks tehtavate ametlike kontrollide

raames tehnilist ja teaduslikku nõu. Nimetatud koerte ja kasside heaolu Euroopa

Liidu referentkeskus võiks pärast komisjoniga kooskõlastamist avaldada soovitusi

ja koolitusmaterjalide näiteid kooskõlas rakendusaktides sätestatud

miinimumnõuetega ning võttes arvesse kõige ajakohasemaid teaduslikke ja

tehnilisi teadmisi.

195

(38) Pädevad asutused, kes vastutavad koolituste kättesaadavuse ja piisava kvaliteedi

tagamise eest, võiksid teha koostööd teiste asjaomaste asutuste, veterinaarühingute

ja haridusasutustega, et töötada välja kvaliteetsed teaduspõhised

koolitusprogrammid.

(39) Võttes arvesse asjaolu, et loomade heaolu hõlmab nende tervist, on veterinaararstid

parimad isikud, et anda ettevõtjatele nõu eesmärgiga parandada loomade heaolu

ettevõtetes. Seetõttu peaks ettevõtetesse, kus peetakse teatavat künnist ületaval

arvul koeri ja kasse, tegema loomade heaolu kontrollkäigu veterinaararst käesoleva

määruse esimesel kohaldamisaastal või esimese aasta jooksul, mis järgneb uuest

ettevõttest teavitamisele.

196

(40) Heaolu huvides tuleks koerte ja kasside elu lõpetada alati viisil, mis põhjustab

asjaomasele koerale või kassile minimaalselt valu ja stressi. Veterinaararste

õpetatakse hindama looma seisundit ja vajaduse korral looma eutaneerima.

Ettevõtjad peaksid konsulteerima veterinaararstiga ning veterinaararst peaks

koera või kassi eutaneerima põhimõtteliselt ettevõtja eelneval nõusolekul.

Hädaolukordade või õnnetuste korral, kui veterinaarabi ei ole kättesaadav, peaks

liikmesriikidel olema õigus lubada koera või kassi elu lõpetada väljaõppe saanud

pädeval isikul, tingimusel et kasutatav meetod lõpetab looma elu hetkega.

(41) Teatavad aretusstrateegiad põhjustavad probleeme koerte ja kasside heaolule. Kui

valida teatavad geneetilised omadused esteetilistel või muudel turustamise

kaalutlustel, võidakse luua ja tulevastele põlvkondadele edasi anda ka loomade

heaolu seisukohast soovimatuid omadusi. Seega peaksid ettevõtjad võtma meetmeid,

mille eesmärk on tagada, et nende aretusstrateegiad ei põhjusta selliseid negatiivseid

tagajärgi koerte ja kasside heaolule. Eelkõige võivad turunduseesmärkidest

ajendatud aretusstrateegiad viia selleni, et teatavat liiki koertele ja kassidele

luuakse liialdatud välimikuomadused. Kuna sellised liialdatud välimikuomadused

võivad neile koertele ja kassidele põhjustada olulisi terviseprobleeme, peaksid

aretajad need isendid aretusprogrammidest välja jätma.

197

(42) Esteetilise suunitlusega üritustel, näitustel ja võistlustel on mõju turuvõimalustele

ning koerte ja kasside hindadele. Keha moonutamine ja teatavad aretusstrateegiad,

mille tulemuseks on liialdatud välimikuomadustega koerad või kassid, võivad

esteetilise suunitlusega üritustel, näitustel ja võistlustel konkureerivatele

aretajatele kasulikud olla. Selliste ürituste, näituste ja võistluste korraldamine ja

nendel osalemine võib olla ajendatud muudest teguritest kui loomade heaolu,

näiteks esteetilistest standarditest, mille eesmärk on reklaamida teatavaid tõuge ja

füüsilisi tunnuseid. Tagamaks, et aretajad seavad esikohale nende poolt

paljundatavate koerte ja kasside heaolu ning et loomadel ei tekiks liialdatud

välimikuomadusi või et nende keha ei moonutataks ebatervete esteetiliste

standardite saavutamiseks, ei tohiks aretusettevõtteid ja müügiettevõtteid käitavad

ettevõtjad ning selliste ürituste, näituste ja võistluste korraldajad kasutada ega

neile üritustele, näitustele ega võistlustele kaasata koeri ja kasse, kes on liialdatud

välimikuomadustega või kelle keha on moonutatud.

198

(43) Teaduslikud tõendid näitavad, et sugulusaretus avaldab loomade ▌ heaolule

märkimisväärset negatiivset mõju. Koerte ja kasside sugulusaretus vanemate ja

järglaste vahel, vendade ja õdede vahel, poolvendade ja -õdede vahel ning

vanavanemate ja lapselaste vahel tuleks keelata, kuna see suurendab pärilike häirete

ilmnemist ja kahjustab immuunsüsteemi toimimist, mis mõlemad mõjutavad

negatiivselt koerte ja kasside ▌ heaolu. Sugulusaretus võib siiski olla vajalik

piiratud genofondiga kohalike tõugude säilitamiseks. Seepärast peaks pädeval

asutusel olema õigus anda sellistel juhtudel vastav luba.

(44) Ristamist metsloomaliikidega ei tohiks soodustada, kuna ristandid ei ole nii

kodustatud kui koerad ja kassid. Võttes arvesse märkimisväärseid raskusi selliste

ristandite käitumuslike erivajaduste rahuldamisel ning nende ebamugavust või

kannatusi, tuleks selliste ristandite tõuaretus keelata.

199

(45) Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) andis tehnilist ja teaduslikku abi mitmes

küsimuses, mis on seotud pidamisalade, tervise ja valu tekitavate protseduuridega

aretusettevõtetes peetavate koerte ja kasside puhul. Käesolevas määruses võetakse

arvesse EFSA soovitusi pidamisalade tüübi ja seal liikumise, pidamisalade

temperatuuri ja valguse ning tervise ja valu tekitavate kirurgiliste protseduuride

kohta.

(46) Teaduslikud tõendid toovad esile söötmise, jootmise, pidamisalade, tervishoiu,

käitumuslike vajaduste rahuldamise tähtsuse ning valu tekitavate tavade tõkestamise

olulisuse koerte ja kasside heaolu huvides. Seetõttu on hädavajalik, et neid koerte ja

kasside pidamise aspekte reguleeritaks üksikasjalikult.

(47) Teaduslikud tõendid näitavad selgelt, et koertel ja kassidel peab olema piisavalt

ruumi loomulikult käituda ja omavahel tavapäraselt sotsiaalselt läbi käia. See ei ole

võimalik, kui loomi hoitakse eraldatult ja eelkõige, kui neid hoitakse konteinerites.

Koerte ja kasside konteinerites pidamine tuleks seega keelata, välja arvatud juhul,

kui seda on vaja loomade transpordiks või üksikute koerte ja kasside lühiajaliseks

isoleerimiseks, üritustel, näitustel ja võistlustel osalemise ajal, vähenenud

termoreguleerimisvõimega kutsikate või kassipoegade puhul või oma emaga koos

peetavate kutsikate või kassipoegade jaoks, tingimusel et minimeeritakse stressi,

välditakse äärmuslikest temperatuuridest tingitud kannatusi ning loomal on

võimalik seista, ümber pöörata ja lamada loomulikus asendis.

200

(48) Koertele ja kassidele tuleks tagada kindel puhkekoht koos võimalusega pikali heita

ja end turvaliselt tunda. Puhkekoht peaks olema puhas ja kuiv ning kaetud näiteks

pehmete materjalidega, nagu matt, tekk või muu sobiv materjal, et tagada mugavus

ja kehale hea tugi. Puhkekoht peaks olema piisavalt suur, et loom saaks seista,

ümber pöörata ja lamada loomulikus asendis. Kõik sama ruumi jagavad koerad

või kassid peaksid saama puhata samal ajal.

(49) Paaritumist, mille puhul isas- ja emasloomad suhtlevad omavahel looduslikult,

mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas hormonaalne tsükkel, käitumine ja ajastus.

Seega on koerte või kasside liikumisvõimaluse piiramine paaritumise ajal

vastuolus nende loomuliku käitumisega ja kahjustab nende heaolu. Ettevõtjad ei

tohiks koeri ega kasse paaritumise ajal füüsiliselt kinni hoida. Selle asemel peaksid

ettevõtjad leidma eduka paaritamise soodustamiseks muu võimaluse, näiteks

optimeerima paaritamise aega.

201

(50) Ettevõtja võib veterinaararsti nõuande alusel ning koera või kassi konkreetset

olukorda arvesse võttes otsustada kontrollida paljunemist kirurgiliste või

mittekirurgiliste vahendite abil. Valu vältimiseks peaks kirurgilise steriliseerimise

protseduuri tegema veterinaararst või isaste kasside puhul, kui liikmesriik seda

lubab, litsentseeritud veterinaarõde, kasutades anesteesiat ja pikaajalist

analgeesiat.

(51) Pikaks ajaks kinnisidumine tuleks keelata, kuna see võib märkimisväärselt

kahjustada loomade heaolu. Seda võib seostada liikumishäirete suurema

esinemisega, võimetusega mugavalt lebada või puhata ja normaalse käitumise

probleemidega.

(52) Koertele ja kassidele loomuliku käitumise võimaldamiseks piisava ruumi tagamine

on väga oluline. Samal põhjusel tuleks konteinereid kasutada üksnes erakordsetes

olukordades, näiteks agressiivsete koerte või kasside lühiajaliseks isoleerimiseks või

nende vedamiseks veterinaararsti juurde. Koerte ja kasside eluruumides peaks samuti

olema ▌ juurdepääs loomulikule valgusele, mida täiendatakse vajaduse korral

tehisvalgustusega, et soodustada loomade loomulikku ööpäevarütmi. Kutsikate

arengu paremaks toetamiseks võib vähemalt viie nädala vanuseid loomi lasta

teatavaks ajaks turvalisele välialale, võttes arvesse kutsikate individuaalseid

vajadusi ning ilmastikutingimusi. Et rahuldada nende vajadust liikuda,

sotsialiseeruda ning käituda muul neile omasel viisil, tuleks üle kaheksa nädala

vanustele koertele tagada võimalus viibida õues. Sellistele koertele tuleks tagada

ohutu võimalus viibida iga päev kokku vähemalt üks tund õues või käia jalutamas.

202

(53) Et mitte kahjustada emaste koerte ja emaste kasside heaolu ning eelkõige vältida

tiinusega seotud komplikatsioone, ei tohiks neid paaritada enne suguküpseks

saamist. Et võimaldada neil tiinusest ja imetamisest füüsiliselt taastuda, tuleks

emaseid koeri ja kasse uuesti paaritada alles pärast piisava aja möödumist. Kuid

selleks et vältida emaste koerte ja emaste kasside paljunemisega seotud patoloogilisi

seisundeid, näiteks püometrat, tuleks lubada kuni kolme ▌ tiinust kahe aasta

jooksul, millele järgneb piisav taastumisperiood. Kui emane koer või emane kass on

saanud kahe aasta jooksul kolm pesakonda, sealhulgas surnult sündinud kutsikad

või kassipojad, peab taastumisperiood kestma vähemalt ühe aasta. Paljunemine

tuleks ▌ peatada vananevate emaste koerte ja emaste kasside puhul ning selliste

emaste koerte ja emaste kasside puhul, kellele on tehtud kahel korral keisrilõige,

kuna ei saa välistada uue tiinuse negatiivset mõju nende heaolule.

203

(54) Käesoleva määrusega nõutud paljunemistsükli tavade muudatused võivad mõnel

juhul vähendada koerte ja kasside aretajate tulu, kuna aastas toodetakse vähem

pesakondi. Seega on vaja anda aretajatele rohkem aega, et kohandada oma

ärimudelit.

(55) On oluline, et koerad ja kassid ei sea ohtu inimesi. Inimestevastase agressiivsuse

riski vähendamiseks tuleks ettevõtetes sündinud ja peetavaid koeri ja kasse

asjakohaselt sotsialiseerida liigikaaslaste, inimeste ning võimaluse korral teist liiki

loomadega. Neid tuleks pidada stimuleerivas ja turvalises ning elukeskkonna

rikastamisega, näiteks mänguasjadega varustatud oludes, mis annab neile võimaluse

mängida ja käituda muul loomuomasel viisil. Koerte ja kasside eraldamine nende

emadest ei tohiks toimuda liiga noores eas, sest see võib põhjustada

märkimisväärset eraldamisega seotud stressi ja sellega seotud käitumisprobleeme.

Seetõttu tuleks eraldamine keelata, välja arvatud juhul, kui selleks on

meditsiinilised põhjused.

204

(56) Protseduurid, mille eesmärk on muuta koerte ja kasside välimust või takistada

teatavat käitumist, näiteks kõrvade lõikamine, saba lõikamine, küünte eemaldamine

ja häälepaelte välja opereerimine, võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju

nende heaolule. Need protseduurid põhjustavad valu ning ei võimalda koertel ja

kassidel loomulikul viisil käituda. Seetõttu tuleks selliseid protseduure lubada ainult

juhul, kui need teeb veterinaararst ja need on vajalikud meditsiinilistel kaalutlustel.

Profülaktiline sekkumine ei tohiks olla lubatud, välja arvatud juhul, kui

veterinaararst tuvastab meditsiinilise näidustuse, mis sellist sekkumist õigustab.

(57) Sõjaväes, politseis ja tollis kasutatavatel koertel on riigi julgeolekus tähtis roll. Et

võtta arvesse sõjaväe, politsei- ja tolliteenistuste ning nende asutuste jaoks koeri

aretavate ja treenivate ettevõtjate erivajadusi, peaks liikmesriikidel olema lubatud

teha erandeid seoses valulike kohtlemisviiside ja kinnisidumisega, kuna sellised

tavad ja kinnisidumine võivad olla selliste koerte treenimise ajal vajalikud. Nendest

eranditest hoolimata on oluline, et töötajad, kes treenivad koeri sõjaväele või

politsei- ja tolliteenistustele, saaksid korrapäraselt asjakohaste oskuste alast

koolitust, et nad kohaldaksid asjakohaseid kohtlemis- ja treenimismeetodeid ning

tekitaksid nende hoole all olevatele koertele võimalikult vähe valu.

205

(58) Karjavalvekoeri aretatakse selleks, et valvata kariloomi ja kaitsta neid

põllumajanduslikus või maakeskkonnas kiskjate eest. Sellised koerad viibivad

sageli inimese juuresolekuta pikka aega õues. Nende kasutamise viisi ja selle

otsese mõju tõttu nende elutingimustele on selliste loomade korrapärane söötmine

ja nende järele valvamine mõnikord keeruline. Sageli on raske täita neid käesoleva

määruse nõudeid, mille eesmärk on tagada selliste loomade pidamis- ja

sotsialiseerimisvajaduste rahuldamine. Lisaks kasutatakse karja suunamiseks

karjakoeri, kes saadavad nende eest vastutavat isikut. Selliste koerte puhul on

hooajalise rändkarjatamise ajal vaja teha erandeid teatavatest käesoleva määruse

nõuetest, mis käsitlevad selliste karjade pidamisala ja sotsialiseerumist.

206

(59) Tingimused aretusettevõtetes on eriti olulised, et tagada koerte ja kasside

nõuetekohane aretamine, pidamine ja kohtlemine enne turuleviimist, eelkõige

tagajärgede tõttu, mida loomade ebapiisav heaolu varases eas võib koertele ja

kassidele kaasa tuua. Seega on tähtis, et pädevad asutused kiidaksid suurel hulgal

koerte ja kasside pesakondi saavad aretusettevõtted heaks ning nende suhtes tehtaks

enne nende heakskiitmist kohapealseid eelkontrolle. Sellised ametlike

veterinaararstide eelkontrollid või juhul, kui ametliku kontrolli ülesanne on

delegeeritud, muude spetsialistide eelkontrollid ja neile järgnev ettevõtete

heakskiitmine on toimiv viis tagada ettevõtete vastavus käesoleva määruse

nõuetele. Võttes aga arvesse, et sellised kontrollid peaksid keskenduma ettevõtetele,

kus võib loomade heaolu käsitlevate nõuete järgimist silmas pidades näha

suuremat riski, ning arvestades ametlike veterinaararstide piiratud kättesaadavust

liikmesriikides, ei ole proportsionaalne nõuda eelnevat kohapealset kontrolli ja

heakskiitmist kõigi ettevõtete puhul. Samuti on oluline, et nende heakskiidetud

ettevõtete nimistu oleks üldsusele kättesaadav, et võimaldada potentsiaalsetel looma

võtjatel aretusettevõtete staatust kontrollida, suurendades seeläbi avalikku kontrolli

selliste ettevõtete üle ja kodanike teadlikkust. Kuna aretusettevõtted vajavad aega

pidamisalasid käsitlevate nõuete rakendamiseks ja pädevad asutused vajavad aega

olemasolevate aretusettevõtete kohapealseks kontrollimiseks, tuleks aretusettevõtete

kohustust saada heakskiit hakata kohaldama samal kuupäeval kui pidamisalasid

▌käsitlevaid nõudeid.

207

(60) Mõned koeri või kasse turuleviivad ettevõtjad ▌ julgustavad võimalikke kliente

ostma iga hinna eest, kasutades emotsionaalseid argumente ja teavitamata

potentsiaalset omanikku koera või kassi omamise tagajärgedest. Muud ettevõtjad ▌

nõuavad lemmikloomade omamisega seotud kohustuste täitmist, mis võib

loomulikult piirata nende võimet koeri või kasse liidu turule viia. See suhtumise

erinevus kipub soodustama vähem vastutustundlikke ettevõtjaid, mis moonutab

konkurentsi, hoolimata sellest, kui oluline on loomade heaolu ja avaliku korra

huvides teavitada kliente nende kohustustest koera või kassi võtmisel. Seetõttu on

põhjendatud nõuda, et kõik ettevõtjad, kes viivad liidu turule koeri ja kasse,

teavitaksid tulevasi omanikke nende kohustustest. Kui ettevõtja viib koeri või kasse

turule internetireklaami kaudu, siis peaks sellega kaasnema vastav hoiatus, mis

annaks tulemuslikult edasi vastutustundliku loomapidamise sõnumi.

Vastutustundlikku lemmikloomapidamist on oluline edendada selleks, et tagada

turu hea toimimine, kaitsta tarbijaid ning vältida koerte ja kasside hülgamist

seetõttu, et lemmiklooma omanikud ei olnud enne looma võtmist teadlikud

lemmiklooma omamisega kaasnevatest kohustustest. Seepärast tuleks müügi,

loovutamise või omandiõiguse muul viisil üleandmise korral internetireklaamis

vastutustundlikku loomapidamist käsitleva hoiatuse esitamise kohustust kohaldada

ka füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei ole ettevõtjad. Vastutustundliku

loomapidamise kohta hoiatuse esitamise kohustus kehtib isikutele, käesoleva

määruse tähenduses koeri ja kasse turule viivad. Selle eesmärk ei ole sekkuda

ajakirjandusvabadusse, väljendusvabadusse ega kehtivatesse toimetusvastutust

käsitlevatesse riigisisestesse õigusnormidesse, mis ei ole liidu tasandil ühtlustatud.

208

(61) Koerte ja kasside liidu turule viimisega seotud ebaseaduslikku kaubandust ja pettusi

soodustab nende loomade jälgitavuse puudumine▌. Selliste loomade jälgitavuse

puudumine on tingitud lünklikest identifitseerimis- ja registreerimisnõuetest. Lisaks

sellele võidakse kasutada pettust juhul, kui koerte ja kasside identifitseerimise ja

registreerimise süsteemid ei ole ühtlustatud või neid ei saa lihtsasti kasutada, kuna

tehnilised taristud ei ole koostalitlusvõimelised. Nii 2018. aasta koerte ja kasside

internetimüüki käsitlev ELi kooskõlastatud kontrollikava kui ka 2022.–2023. aasta

ELi täitemeede ebaseadusliku koerte ja kassidega kauplemise vastu tõid esile laialt

levinud pettused koerte ja kasside turuleviimisel liidus ning sellega seotud loomade

heaolu probleemid. Seetõttu on hädavajalik ühtlustada koerte ja kasside

identifitseerimise ja registreerimise nõuded. Koerte ja kasside identifitseerimist ja

registreerimist käsitleva ulatusliku kohustuse kehtestamine võimaldab vältida

lünki jälgitavussüsteemis, mida võivad vastasel juhul kasutada ära petturid.

Füüsilised või juriidilised isikud, kes viivad koeri või kasse liidu turule, peaksid

esitama tõendid identifitseerimise ja registreerimise kohta ühes liikmesriikide poolt

sel otstarbel loodud andmebaasis ▌. Iga kord, kui muutub konkreetse koera või kassi

omanik või tema eest vastutav isik, peab muutuse registreerima ühes andmebaasis.

Pidades silmas sõjaväes ning politsei- ja tolliteenistustes kasutatavate koerte

tähtsat rolli riikliku julgeoleku tagamisel, peaks liikmesriikidel olema lubatud teha

erandeid selliste koerte registreerimisest, et vältida nende seostamist nimetatud

teenistustega.

209

(62) Füüsilised või juriidilised isikud, kes koerad või kassid liidus turule viivad, peaksid

esitama tõendid identifitseerimise kohta, näidates dokumenti, mis osutab koerale või

kassile paigaldatud transpondri koodile, ja ka tõendid looma registreerimise kohta

ametlikus andmebaasis. Nii edastatakse oluline teave looma kohta uuele omanikule

ja tagatakse jälgitavus.

(63) Kuna suuremat osa koertest ja kassidest pakutakse praegu müügiks või äraandmiseks

▌internetireklaamide kaudu, ▌peaks komisjon tagama, et töötatakse välja üldsusele

kättesaadav ja tasuta süsteem, mis võimaldab looma võtjatel kontrollida

reklaamitava koera või kassi identifitseerimise, registreerimise ja omandiõiguse

autentsust. Selleks tuleks nõuda, et füüsiline või juriidiline isik, kes reklaamib

koera või kassi internetis, kasutaks kontrollisüsteemi ja kuvaks reklaamis selle

süsteemi loodud tokenit. Selle meetme eesmärk on paremini tõkestada pettusi,

parandades liidus turule viidavate koerte ja kasside jälgitavust nende päritolu

kindlaks tegemiseks, mis võimaldab pädevate asutuste paremaid kontrolle ja

parandab kokkuvõttes nende loomade heaolu. Digiplatvormide pakkujad peaksid

koerte ja kasside liidu turule viimisel vahendajatena toimides tegutsema hoolikalt.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/20658

kohaldamist, tuleks digiplatvormidelt, mis võimaldavad koerte ja kasside

reklaamimist turuleviimise eesmärgil, seega nõuda, et nad projekteeriksid ja

korraldaksid oma internetipõhise kasutajaliidese viisil, mis võimaldab koeri ja

kasse reklaamivatel füüsilistel või juriidilistel isikutel asjaomast tokenit kuvada ja

looma võtjaid kontrollisüsteemist teavitada. Sellest ei tohiks tekkida

digiplatvormidele kohustust jälgida üldiselt nende platvormide kaudu avaldatavaid

reklaame ega üldist faktide kogumise kohustust, mille eesmärk on hinnata

identifitseerimise ja registreerimise õigsust enne reklaami avaldamist.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065,

mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

210

(64) Kuna loomahooldajate teadlikkuse tase loomade heaolust mõjutab otseselt nende

hoole all olevate koerte ja kasside heaolu, peaksid liikmesriigid tagama, et neil on

võimalik saada piisavat koolitust nii mahu kui ka kvaliteedi seisukohast, et

võimaldada neil täita loomahooldajatele käesoleva määrusega sätestatud

koolitusnõudeid.

(65) Koerte ja kasside jälgitavuse tagamiseks tuleks nad individuaalselt identifitseerida

kordumatu tunnusega transpondri kujul ning nende identifitseerimise üksikasjad

tuleks registreerida ka andmebaasis. Seetõttu peaksid liikmesriigid vastutama oma

territooriumil asuvate koerte ja kasside andmebaaside loomise ja pidamise eest, et

tagada nende loomade jälgitavus. Samuti tuleb tagada selliste andmebaaside

koostalitlusvõime. See teeb kogu liidus koeri ja kasse puudutava teabe leidmise

lihtsamaks ning võimaldab pädevatel asutustel teha ametlikke kontrolle, et tagada

vastavus loomade heaolu käsitlevatele normidele. Riiklike andmebaaside

koostalitlusvõime hõlbustamiseks peaks komisjon looma indeksandmebaasi.

211

(66) Selleks et hinnata koeri ja kasse pidavate ettevõtete edusamme loomade

heaolutingimuste ning loomade jälgitavuse seisukohalt, on vaja, et liikmesriigid

koguksid, edastaksid ja analüüsiksid andmeid oluliste poliitikanäitajate kohta. Need

peamised poliitikanäitajad tuleks käesoleva määruse alusel ühtlustada, et tagada

nende võrreldavus liidu tasandil ja võimaldada käesoleva määruse

poliitikaeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimist liidu tasandil.

(67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/17259 on sätestatud

õigusnormid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu

institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist. Kui

asjaomaste menetluste käigus töötleb isikuandmeid liikmesriik, kohaldatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67910. Et tagada

kõrgetasemeline andmekaitse, tuleks selgelt kindlaks määrata komisjoni ja

liikmesriikide roll seoses isikuandmete töötlemisega nende pädevuses olevates

käesoleva määruse kohastes menetlustes.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725,

mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

212

(68) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks füüsiliste isikute nimed ja nendega seotud

kontaktandmed olema esitatud dokumentides, mida komisjon ja liikmesriigid

käesoleva määruse rakendamise käigus töötlevad, nimelt ettevõtetest teavitamine ja

nende heakskiitmine, koerte ja kasside registreerimine, koerte ja kasside

registreerimise kontrollimine ning koerte ja kasside import. Nende isikuandmete

töötlemine on põhjendatud avaliku huviga tagada koerte ja kasside heaolunõuete

järgimine, sealhulgas ametlike kontrollide tegemine, ja jälgitavus ning vältida

nendest heaolunõuetest kõrvalehoidmist ning võidelda koerte ja kasside

ebaseadusliku kaubanduse vastu nii liikmesriikide vahel kui ka impordi korral

kolmandatest riikidest.

213

(69) Ettevõtete registris ja heakskiidetud aretusettevõtete nimistus sisalduvate

isikuandmete säilitamise tähtaeg peaks olema kümme aastat alates ettevõtte

tegevuse lõpetamise kuupäevast, kuna pädevatel asutustel peab olema juurdepääs

ettevõtja varasemale tegevusele seoses koerte ja kasside aretamise, pidamise ja

liidu turule viimisega ning nad peavad uue tegevusest teavitamise või

heakskiidutaotluse saamisel olema loomade heaolu käsitlevate normide varasemast

rikkumisest teadlikud.

(70) Koerte või kasside praeguste ja endiste omanike isikuandmeid tuleks riiklikes

andmebaasides ja indeksandmebaasis säilitada viis aastat pärast koera või kassi

surma registreerimist nendes andmebaasides või 25 aastat pärast koera või kassi

esmakordset registreerimist nendes andmebaasides. Selle säilitamistähtaja

eesmärk on hõlmata koerte ja kasside eeldatav eluiga, tagada, et kõigi liidus

kaubeldavate koerte ja kasside jaoks on olemas usaldusväärne jälgimissüsteem,

ning esitada andmeid, sealhulgas pärast konkreetse koera või kassi surma,

ametlikeks kontrollideks heaoluprobleemide, näiteks ebatavaliselt suure suremuse

kohta, mis nõuavad andmeanalüüsi.

214

(71) Selliste andmete säilitamise tähtaeg, mis käsitlevad mittekaubandusliku liikumise

raames koerte või kassidega liitu sisenevaid omanikke ja volitatud isikuid ning

millest on liidu reisivate lemmikloomade andmebaasi eelnevalt teavitatud, peaks

olema viis aastat alates omaniku eelteatest, et võimaldada pädevatel asutustel teha

andmeanalüüse, tuvastada kahtlasi liikumisi ja kehtestada riskipõhised ametlikud

kontrollid eesmärgiga võtta sihikule võimalikke pettureid.

(72) Selliste liidu kontrollisüsteemis hoitavate andmete säilitamise tähtaeg, mis

käsitlevad füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes reklaamivad koera või kassi tema

turuleviimise eesmärgil ja kasutavad kontrollisüsteemi nõutava tokeni

genereerimiseks, peaks olema 18 kuud alates tokeni genereerimisest, et süsteem

saaks kinnitada seda süsteemi kasutavale looma võtjale reklaamitava koera või

kassi identifitseerimise, registreerimise ja omandiõiguse autentsust

internetireklaami eeldatava maksimaalse avaldamisaja jooksul.

215

(73) Liitu imporditavaid koeri ja kasse võidi aretada või hoida kolmandates riikides nende

heaolu kahjustavates tingimustes. See tekitab üldsuses muret seoses moraaliga ning

seoses ohutuse, loomatervise ning rahvatervise riskidega liidus. Liidu kodanikud

on seisukohal, et koerte ja kasside kõrgetasemeline heaolu on moraalne kohustus,

nagu seda näitavad loomade heaolu kohta 2023. aastal tehtud Eurobaromeetri

uuringu tulemused ning arvukad sellel teemal edastatud kirjad, paljud Euroopa

Parlamendile saadetud petitsioonid ja parlamendi esitatud küsimused, Euroopa

Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon ELi siseturu ja tarbijate õiguste

kaitse kohta ebaseadusliku lemmikloomadega kaubitsemise negatiivse mõju eest

ning liidu keeld viia turule ja importida koerte ja kasside karusnahka ja sellist

karusnahka sisaldavaid tooteid. Lisaks on loomade elu ja tervisega seotud

probleemid ühtlasi ka loomade heaolu probleemid. Näiteks võivad kurnatus,

haiglane olek ja suurem vastuvõtlikkus nakkushaigustele tuleneda emaste koerte

või emaste kasside liiga intensiivsest kasutamisest aretamiseks, mis ei vasta nende

loomade heaoluvajadustele. Samuti võivad ebapiisavad heaolutingimused

põhjustada rahvaterviseriske, sealhulgas suurendada selliste zoonoossete

haigusetekitajate esinemist nagu dermatofütoos või sisemised parasiidid, ning

suurenenud kaudset riski mikroobide resistentsuse tekkeks, mis tuleneb vajadusest

kasutada päritolu kindlakstegemiseks suures koguses antimikroobikume.

Kehvades heaolutingimustes aretatud koerad ja kassid võivad samuti ohustada

avalikku turvalisust, sest on võimalik, et nad reageerivad agressiivse käitumisega.

Pidades silmas avalikkuse muret seoses moraaliga ning ohutuse, loomatervise ja

rahvatervisega seotud riske, ning selleks, et saavutada käesoleva määruse

eesmärgid, on oluline, et kolmandatest riikidest koeri ja kasse importivad ettevõtjad

järgiksid loomade heaolu käsitlevaid norme, mis on identsed või võrdväärsed

käesolevas määruses sätestatuga ning pakuvad loomade jälgitavuse seisukohast

võrdväärseid tagatisi. Võttes arvesse, et see nõuab muudatusi kolmandate riikide

ettevõtjatelt, kes tegelevad koerte ja kasside ekspordiga liitu, on vaja tagada

üleminekuperiood, mille kestus on sama nagu liidu ettevõtjate puhul.

216

(74) Kindlustamaks, et impordireeglite täitmine on nõuetekohaselt tagatud, peaks

komisjon koostama selliste kolmandate riikide nimekirja, kes on saanud heakskiidu

koerte ja kasside liidu turule viimiseks, lähtuvalt oma hinnangust sellele, kuivõrd

usaldusväärsed on nende kolmandate riikide ametlikud kontrollid, mille eesmärk on

tagada käesoleva määruse kohaste loomade heaolu käsitlevate normide või liidu

poolt samaväärsena tunnustatud normide täitmine nende territooriumil tegutsevates

ettevõtetes, kes ekspordivad või kavatsevad eksportida koeri ja kasse liidu turule.

Lisaks sellele tuleks koostada selliste ettevõtete nimekiri, kes aretavad ja peavad

koeri ja kasse nendes kolmandates riikides ja kellel on luba eksportida neid loomi

liitu, et tagada jälgitavus ja hõlbustada kontrolle liidu piiripunktides. Komisjon peaks

lähtuvalt riskipõhisest käsitusest tegema käesoleva määruse alusel heaks kiidetud ja

heakskiitmist taotlevate kolmandate riikide ametlike kontrollisüsteemide

usaldusväärsuse auditid. Vastavust käesoleva määruse asjakohastele normidele või

normidele, mida liit tunnustab samaväärsete normidena, tuleks tõendada sellise

ekspordi puhul kasutatavas asjakohases loomatervise sertifikaadis. Selleks peaks

komisjon püüdma muuta asjakohast ametliku sertifikaadi näidist, et lisada sellesse

vastav loomade heaolu kinnitus.

217

▌

(75) Selleks et tõhustada tarbijakaitset ning tagada liitu imporditud koerte ja kasside

nõuetekohane jälgitavus, on asjakohane nõuda, et loomad identifitseeritaks enne

nende liitu sisenemist ning et nende importijad tagaksid loomade registreerimise

ühes liikmesriigi andmebaasis. See võimaldab nende loomade liikumist paremini

jälgida. Lisaks näitas 2022. ja 2023. aastal ellu viidud ELi kooskõlastatud meede,

mis käsitles ebaseaduslikku kauplemist koerte ja kassidega, et üks koerte ja

kassidega kauplemisel levinud pettuse kohaselt imporditakse kauplemise eesmärgil

liitu koeri ja kasse, samal ajal väites, et selline liikumine on liidu loomatervise

alastes õigusnormides määratletud mittekaubanduslik liikumine ehk koerte ja

kasside liikumine koos omanike või omaniku volitatud isikuga ilma omandiõiguse

üleandmise kavatsuseta. Selleks et anda liikmesriikidele vahendid seda pettust

sihikule võtvate riskipõhiste kontrollide tegemiseks, on oluline, et koerte ja kasside

mittekaubanduslikust liitu sisenemisest teavitataks eelnevalt spetsiaalse liidu

reisivate lemmikloomade andmebaasi kaudu, sõltumatult loomade arvust. Sellesse

andmebaasi tuleks koguda teated kõigi selliste loomade liitu sisenemise kohta,

olenemata sisenemiskohast, et liikmesriikidel oleks vajalik ülevaade ja et aidata

tuvastada kahtlased liikumised. Seepärast on asjakohane, et komisjon looks

kõnealuse andmebaasi ja haldaks seda, et liikmesriikidel oleks kontrollide

tegemiseks juurdepääs kogu olemasolevale teabele. Liikmesriigid peaksid

kasutama andmebaasi kogutud teavet ja kui see on asjakohane, tegema kahtlaste

liikumiste sihipäraseid kontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid

kontrolle.

218

(76) Käesoleva määruse tulemuslikuks rakendamiseks innustatakse liikmesriike

korraldama kampaaniaid, et suurendada teadlikkust käesolevas määruses

sätestatud kohustustest, sealhulgas kampaaniaid, mis on suunatud koeri või kasse

omavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele ning koerte või kasside võimalikele

võtjatele. Need kampaaniad võiksid hõlmata kohustust identifitseerida ja

registreerida koerad ja kassid kooskõlas käesoleva määrusega, nõudeid koerte või

kasside müügi või omandiõiguse või vastutuse üleandmise reklaami sisu kohta,

samuti põhjusi, mille puhul süsteem kontrollib internetireklaami autentsust,

süsteemi tehnilisi omadusi ja selle kasutamist. Kampaaniates võiks käsitleda

vastutustundliku loomapidamise hoiatuse põhjusi ja selgitada vastutustundliku

loomapidamise mõistet, sealhulgas seda, kui oluline on koeri ja kasse mitte

hüljata. Komisjon peaks hõlbustama niisuguste teadlikkuse suurendamise

meetmetega seotud parimate tavade vahetamist. Mitmes liikmesriigis on loodud

koerte ja kasside steriliseerimise programmid, et piirata hulkuvate koerte ja kasside

kontrollimatut paljunemist. Neis liikmesriikides korraldatakse selliseid programme

käsitlevaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Steriliseerimisprogrammid,

mis ei ole toimivad, võivad põhjustada hülgamise sagenemist. Kui hulkuvate

loomade populatsioone ei ohjata piisavalt, võib see kaasa tuua suurema hulga

koerte ja kasside turuleviimise liidus. Steriliseerimisprogramme käsitlevad

riiklikud kampaaniad võiks integreerida teadlikkuse suurendamise kampaaniasse

käesolevas määruses sätestatud kohustuste kohta, et soodustada vastutustundlikku

loomapidamist ning vähendada survet koerte ja kasside turule.

219

(77) Selleks et võtta arvesse tehnoloogilisi edusamme ja teaduse arengut, eelkõige EFSA

arvamusi, ning nende sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju, peaks

komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks,

kehtestades näitajad koerte ja kasside käitumise ja füüsilise välimuse kohta,

täpsustades genotüüpilisi omadusi ning liialdatud välimikuomadusi, mille

tulemusel tuleks koer või kass paljundamisest välja jätta, et aretusstrateegiad ei

kahjustaks koerte ja kasside tervist või heaolu. Esteetilise suunitlusega ürituste,

näituste ja võistlustega seoses tuleks sellistes delegeeritud õigusaktides pärast

EFSA teadusliku arvamuse ning sektori konkreetsete sotsiaalsete ja majanduslike

olude arvessevõtmist kajastada järkjärgulist ja tasakaalustatud käsitust, et tagada

proportsionaalne ja praktiliselt saavutatav rakendamine.

220

(78) Selleks et kehtestada miinimumkriteeriumid, mida jälgida loomade heaolu

hindamiseks tehtavate kontrollkäikude ajal, ning võtta arvesse tehnoloogilisi

edusamme ja teaduse arengut ning nende sotsiaalset, majanduslikku ja

keskkonnamõju, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse

artikli 10 täiendamiseks ja lisade muutmiseks seoses koerte ja kasside aretamise,

pidamise ja identifitseerimise nõuetega, ning samuti seoses näitajatega käesoleva

määruse kohaste poliitikaeesmärkide jälgimiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks

oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas

ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes11 sätestatud

põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises

võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs

komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamist.

(79) Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et tagada ühetaolised

rakendamistingimused, mis puudutavad järgmist:

11 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud

institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

221

– pädevate loomahooldajate hariduse, koolituse või töökogemuste sisu

ühtlustamine;

– teave, mille peavad esitama ettevõtjad ja füüsilised isikud, kes viivad koeri või

kasse turule ja reklaamivad neid ja mis tõendab koerte ja kasside

identifitseerimist ja registreerimist, ning koerte ja kasside identifitseerimise ja

registreerimise autentsust automaatselt kontrolliva kontrollisüsteemi teatavad

aspektid;

– ▌ ▌koerte ja kasside registreerimiseks mõeldud andmebaaside sisu

miinimumnõuded ning andmebaaside koostalitlusvõimet käsitlevad nõuded;

– ▌ühtlustatud metoodika käesoleva määruse III lisas esitatud kogutavate

andmete mõõtmiseks ja sellise aruande vorm, mille alusel liikmesriigid neid

andmeid komisjonile esitavad;