KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Norra kaasamise kohta Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiasse - COM(2026) 199

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 18.5.2026

COM(2026) 199 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL

COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

concerning the inclusion of Norway in the European Union Strategy for the Baltic Sea

region

1

INCLUSION OF NORWAY IN THE EUROPEAN UNION STRATEGY FOR THE

BALTIC SEA REGION

1. Introduction

On 14 December 2007, the European Council in its Presidency conclusions invited the

Commission to present a European Union Strategy for the Baltic Sea region. Following this

request, the Commission consulted stakeholders extensively. On 10 June 2009, it adopted the

Communication on the EU Strategy for the Baltic Sea Region1 (hereinafter ‘the Strategy’), the

EU’s first macro-regional strategy. The European Council endorsed the Strategy in its

conclusions of 29-30 October 20092, calling upon ‘all relevant actors to act speedily and ensure

full implementation of the Strategy’.

The Commission subsequently published a progress report in June 2011. In its conclusions of

15 November 2011, the General Affairs Council invited the Commission to review the Strategy

by early 2012. On 23 March 2012, the Commission adopted a communication3 responding to

this request by proposing (i) improvements to the strategic focus and the alignment of policies

and funding, (ii) to clarify the responsibilities of the different actors involved and (iii) to

improve communication.

The Strategy is implemented by eight Member States (Denmark, Estonia, Finland, Germany,

Latvia, Lithuania, Poland and Sweden) and is structured around three overarching objectives:

Save the Sea, Connect the Region and Increase Prosperity. The objectives address various

common, interconnected challenges in the region, such as climate change adaptation, maritime

safety, energy, transport, connectivity, competitiveness and civil protection.

To achieve the objectives of the Strategy, the governments of the participating countries have

committed to aligning their national and regional priorities and to mobilising relevant EU and

national funding to implement the action plan. Since 2013, the action plan of the Strategy has

been updated four times to reflect regional and EU priorities as well as emerging needs. The

current action plan, adopted in February 20214, further aligned the Strategy with the EU’s

objectives and streamlined its structure by reducing the number of actions, grouping them into

14 policy areas, and creating a dedicated support unit.

The Strategy focuses on the Member States that border the Baltic Sea but welcomes

cooperation with neighbouring non-EU countries, including Norway. On 7 November 2025,

Norway submitted a formal request to the Estonian Presidency of the Strategy to join the

Strategy as a full member. On 28 November 2025, the eight Member States participating in the

Strategy and represented in the National Coordinators Group endorsed this request. The

Presidency of the Strategy transmitted the National Coordinators Group’s decision to include

Norway in the Strategy to the Commission on 5 December 2025. It subsequently submitted the

1 COM(2009) 248 final of 10 June 2009. 2 Conclusions of the European Council of 29 and 30 October 2009 (EUCO 15265/1/09 REV 1). 3 COM(2012) 128 final of 23 March 2012. 4 SWD(2021) 24 final of 15 February 2021.

2

Decision to the Council on 24 March 2026, inviting the Council to take the necessary step to

include Norway in the Strategy as the ninth participating country.

In its conclusions of 5 May 2026, the Council welcomed and accepted the request of the

countries participating in the Strategy. It invited the European Commission to take the

necessary steps to include Norway in the EU Strategy for the Baltic Sea Region, to amend the

Strategy accordingly, and to submit it to the Council.

2. Inclusion of Norway in the Strategy

1. Political background

Norway is a long-standing partner in the Baltic Sea region. Over the years, it has contributed

to the work of the policy areas and to several projects run under the framework of the Strategy.

Norway participates as an observer in the National Coordinators Group, the Strategy’s highest

decision-making body, and takes part in the Interreg Baltic Sea region programme, the principal

source of funding. The programme and the Strategy are closely connected because they operate

in the same geographical area and mutually reinforce each other. The Strategy sets out the

strategic framework and objectives, while the Interreg programme provides funding for

projects that implement the objectives and support the Strategy’s governance.

Following the start of Russia’s war of aggression against Ukraine, the Strategy suspended

cooperation with Russia and Belarus, which has further reshaped the political and geopolitical

landscape of the region. While this change has somewhat constrained the Strategy’s scope to

tackle shared regional challenges such as pollution, climate change mitigation, biodiversity loss

and maritime risk management, stakeholders have nevertheless intensified their cooperation,

including in practical, day-to-day contacts across different levels and policy areas.

In this context, and in light of the significant geopolitical, environmental and economic

developments in the Baltic Sea region, together with Norway’s long-standing engagement in

the Strategy and its increasing interest in deeper cooperation within the macro-region, it is

appropriate to formalise Norway’s participation on an equal footing with the eight Member

States that already implement the Strategy.

2. Norway’s participation in the Strategy

This addendum to the original Communication on the EU Strategy for the Baltic Sea Region

of 10 June 2009 sets out Norway’s roles and responsibilities in the multi-level governance of

the Strategy and its relationship with other participating countries.

With its inclusion in the Strategy, Norway will have the right to participate in all governance

structures of the Strategy, including the Annual Forum, the National Coordinators Group, the

Steering Groups of the policy areas and any other governance bodies. It will also take on the

role of a policy area coordinator. Norway will engage with stakeholders at different levels

(regional and local authorities, civil society, business and academia), reflecting the multi-level

governance principles of the Strategy.

3

3. Conclusions

The formal inclusion of Norway in the EU Strategy for the Baltic Sea Region will further

strengthen the Strategy’s regional dimension and the link between the Strategy and the Interreg

Baltic Sea Region programme. It will also increase the pool of expertise and resources, deepen

inter-state cooperation in the region and ensure that common challenges are addressed more

effectively. Participation on an equal footing with the other participating countries will allow

Norway to deepen its cooperation in a macro-regional context and support the achievement of

the Strategy’s objectives for the benefit of the entire region.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.5.2026

COM(2026) 199 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Norra kaasamise kohta Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiasse

1

NORRA KAASAMINE EUROOPA LIIDU LÄÄNEMERE PIIRKONNA

STRATEEGIASSE

1. Sissejuhatus

14. detsembril 2007 kutsus Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes komisjoni üles esitama

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia. Pärast seda üleskutset konsulteeris komisjon

põhjalikult sidusrühmadega. 10. juunil 2009 võttis komisjon vastu teatise ELi Läänemere

piirkonna strateegia kohta1 (edaspidi „strateegia“); see on ELi esimene makropiirkondlik

strateegia. Euroopa Ülemkogu kiitis strateegia oma 29.–30. oktoobri 2009. aasta järeldustes2

heaks ning kutsus kõiki asjaomaseid osalejaid üles kiiresti tegutsema ja tagama strateegia

täieliku rakendamise.

Seejärel avaldas komisjon 2011. aasta juunis eduaruande. Üldasjade nõukogu kutsus oma 15.

novembri 2011. aasta järeldustes komisjoni üles strateegia 2012. aasta alguseks läbi vaatama.

Komisjon võttis 23. märtsil 2012 sellele üleskutsele reageerimiseks vastu teatise,3 milles tehti

ettepanek i) täpsustada strateegilisi eesmärke ning viia omavahel vastavusse poliitika ja

rahastamine, ii) muuta eri osapoolte vastutusalad selgemaks ja iii) parandada teabevahetust.

Strateegiat rakendavad kaheksa liikmesriiki (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa,

Soome ja Taani) ning see lähtub kolmest üldeesmärgist: kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond

ja suurendada heaolu. Eesmärkides käsitletakse mitmesuguseid piirkonna ühiseid ja omavahel

seotud probleeme, nagu kliimamuutustega kohanemine, meresõiduohutus, energeetika,

transport, ühendatus, konkurentsivõime ja elanikkonnakaitse.

Strateegia eesmärkide saavutamiseks on osalevate riikide valitsused võtnud kohustuse viia

kooskõlla oma riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid ning mobiliseerida tegevuskava

rakendamiseks asjakohased ELi ja riiklikud rahalised vahendid. Alates 2013. aastast on

strateegia tegevuskava neli korda ajakohastatud, et kajastada piirkondlikke ja ELi prioriteete

ning tekkivaid vajadusi. Praeguses tegevuskavas, mis võeti vastu 2021. aasta veebruaris,4 viidi

strateegia veelgi paremini kooskõlla ELi eesmärkidega ja ühtlustati selle struktuuri. Selleks

vähendati meetmete arvu ja rühmitati need 14 poliitikavaldkonnaks ning loodi spetsiaalne

tugiüksus.

Strateegias keskendutakse Läänemere-äärsetele liikmesriikidele, kuid ollakse avatud koostööle

ELi mittekuuluvate naaberriikidega, sealhulgas Norraga. Norra esitas 7. novembril 2025

strateegia eesistujariigile Eestile ametliku taotluse ühineda strateegiaga täisliikmena. 28.

novembril 2025 kiitsid strateegias osalevad ja riiklike koordinaatorite rühmas esindatud

kaheksa liikmesriiki selle taotluse heaks. Strateegia eesistujariik edastas 5. detsembril 2025

komisjonile riiklike koordinaatorite rühma otsuse kaasata strateegiasse Norra. Seejärel esitas

ta 24. märtsil 2026 otsuse nõukogule ning kutsus nõukogu üles astuma vajalikke samme, et

kaasata Norra üheksanda osaleva riigina strateegiasse.

1 COM(2009) 248 (lõplik), 10. juuni 2009. 2 Euroopa Ülemkogu 29.–30. oktoobri 2009. aasta järeldused, EUCO 15265/1/09 REV 1. 3 COM(2012) 128 (lõplik), 23. märts 2012. 4 SWD(2021) 24 final, 15. veebruar 2021.

2

Nõukogu tervitas oma 5. mai 2026. aasta järeldustes strateegias osalevate riikide taotlust ja

kiitis selle heaks. Ta kutsus Euroopa Komisjoni üles astuma vajalikke samme Norra

kaasamiseks ELi Läänemere piirkonna strateegiasse, muutma strateegiat vastavalt ning esitama

selle nõukogule.

2. Norra kaasamine strateegiasse

1. Poliitiline taust

Norra on Läänemere piirkonnas pikaajaline partner. Aastate jooksul on ta aidanud kaasa

poliitikavaldkondades tehtavale tööle ja mitmele strateegia raames elluviidavale projektile.

Norra osaleb vaatlejana riiklike koordinaatorite rühmas, mis on strateegia kõrgeim otsuseid

tegev organ. Samuti osaleb ta Interregi Läänemere piirkonna programmis, mis on peamine

rahastamisallikas. Programm ja strateegia on omavahel tihedalt seotud, sest neid rakendatakse

samas geograafilises piirkonnas ja nad tugevdavad üksteist. Strateegias on esitatud strateegiline

raamistik ja eesmärgid ning Interregi programmist rahastatakse projekte, millega viiakse ellu

eesmärke ja toetatakse strateegia juhtimist.

Pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust peatati strateegia raames koostöö

Venemaa ja Valgevenega, mis on piirkonna poliitilist ja geopoliitilist maastikku veelgi enam

muutnud. Kuigi see muutus on mõnevõrra piiranud strateegia võimalusi lahendada selliseid

ühiseid piirkondlikke probleeme nagu reostus, kliimamuutuste leevendamine, elurikkuse

vähenemine ja merendusvaldkonna riskide juhtimine, on sidusrühmad siiski tihendanud

koostööd, sealhulgas praktilistes igapäevastes kontaktides eri tasandite ja poliitikavaldkondade

vahel.

Sellega seoses ning võttes arvesse märkimisväärseid geopoliitilisi, keskkonnaalaseid ja

majanduslikke arengusuundi Läänemere piirkonnas, Norra pikaajalist osalemist strateegias ja

tema kasvavat huvi tihedama koostöö vastu selles makropiirkonnas, on asjakohane muuta

Norra osalemine ametlikuks, et see toimuks võrdsetel alustel kaheksa liikmesriigiga, kes

strateegiat juba rakendavad.

2. Norra osalemine strateegias

Käesolevas addendum’is, mis lisatakse algsele 10. juuni 2009. aasta teatisele ELi Läänemere

piirkonna strateegia kohta, nähakse ette Norra roll ja vastutus strateegia mitmetasandilises

juhtimises ning tema suhted teiste osalevate riikidega.

Strateegiasse kaasamisest tulenevalt on Norral õigus osaleda kõigis strateegia

juhtimisstruktuurides, sealhulgas iga-aastasel foorumil, riiklike koordinaatorite rühmas,

poliitikavaldkondade juhtrühmades ja muudes juhtorganites. Samuti võtab ta endale

poliitikavaldkonna koordinaatori rolli. Norra suhtleb eri tasandite sidusrühmadega

(piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond, ettevõtjad ja akadeemilised

ringkonnad), tuginedes strateegia mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele.

3

3. Järeldused

Norra ametlik kaasamine ELi Läänemere piirkonna strateegiasse tugevdab veelgi strateegia

piirkondlikku mõõdet ning seost strateegia ja Interregi Läänemere piirkonna programmi vahel.

See suurendab ka kättesaadavaid eksperditeadmisi ja ressursse, süvendab riikidevahelist

koostööd piirkonnas ning võimaldab ühiseid probleeme tõhusamalt lahendada. Teiste osalevate

riikidega võrdsetel alustel osalemine võimaldab Norral süvendada oma koostööd

makropiirkondlikus kontekstis ja toetada strateegia eesmärkide saavutamist kogu piirkonna

hüvanguks.