Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega antakse luba anda Ukrainale toetust ELi küberreservist - COM(2026) 239

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 18.5.2026

COM(2026) 239 final

2026/0118 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL IMPLEMENTING DECISION

on authorising support from the EU Cybersecurity Reserve to Ukraine

EN 1 EN

2026/0118 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL IMPLEMENTING DECISION

on authorising support from the EU Cybersecurity Reserve to Ukraine

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union,

Having regard to Regulation (EU) 2025/38 of the European Parliament and of the Council of

19 December 2024 laying down measures to strengthen solidarity and capacities in the Union

to detect, prepare for and respond to cyber threats and incidents and amending Regulation

(EU) 2021/694 (Cyber Solidarity Act)1, and in particular Article 19 (4) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) On 23 June 2022, the European Council granted Ukraine the status of candidate

country. The decision was based on Ukraine’s fulfilment of the conditions specified in

the Commission’s opinion of June 2022 on Ukraine’s membership application. On 14

December 2023, the European Council decided to open accession negotiations with

Ukraine, following the recommendation issued by the Commission.

(2) On 19 December 2024, the European Council reaffirmed its unwavering support for

Ukraine's sovereignty and territorial integrity, emphasising the provision of political,

financial, economic, humanitarian, military, and diplomatic support for as long as

necessary. These actions underscore the Union's dedication to maintaining European

security, demonstrating that support for Ukraine is integral to the Union's security

objectives.

(3) Cybersecurity incidents continue to cause economic and societal impact both across

the Union and at global level. Cyber threats are evolving particularly rapidly in certain

Union candidate countries where possible significant or large-scale cybersecurity

incidents have the potential to disrupt and damage critical infrastructure, interfere with

the proper functioning of the economy and institutions or pose serious public security

and safety risks for entities and citizens. In that context, cybersecurity attacks could

also cause further geopolitical tension and threaten critical infrastructure, democratic

processes and election infrastructure.

(4) Russia’s war of aggression against Ukraine has had a detrimental and disruptive

impact on Ukrainian network and information systems of essential services, such as

the Ukrainian railway or State Registries. Constant Russian cyberattacks on Ukraine’s

critical infrastructure have accompanied the military aggression, including the

1 OJ L, 2025/38, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/38/oj

EN 2 EN

targeting of the satellite KA-SAT network, owned by Viasat, on the eve of the full-

scale invasion in February 2022.

(5) Taking into account the unpredictable nature of cybersecurity attacks, the fact that they

are often not confined to a specific geographical area and that they pose a high risk of

spill-over, the strengthening of resilience of neighbouring countries and their capacity

to respond effectively to significant and large-scale cybersecurity incidents contributes

to the protection of the Union, in particular the internal market and industry, as a

whole. Therefore, Regulation (EU) 2025/38 provides that third countries that are party

to an association agreement with the Union allowing for their participation in the

Digital Europe Programme (the ‘DEP’) (‘DEP-associated third countries’) may be

supported from the EU Cybersecurity Reserve (the ‘Reserve’), in all or part of their

territories, where this is provided for in the agreement associating the third country to

DEP.

(6) In accordance with Article 19 of Regulation (EU) 2025/38, a third country is only

eligible for support from the Reserve where that is specifically provided for in the

agreement associating that country to the DEP. In addition, such third countries should

remain eligible only while three criteria set out in Article 19(3) of Regulation (EU)

2025/38 are fulfilled. Firstly, the third country is to comply in full with relevant terms

of that agreement. Secondly, given the complementary nature of the Reserve, the third

country is to have taken adequate steps to prepare for significant or large-scale

equivalent cybersecurity incidents. Thirdly, the provision of support from the Reserve

is to be consistent with the Union’s policy towards, and overall relations with, that

country and with other Union policies in the field of security.

(7) Ukraine is a party to an association agreement with the European Union on the

participation in Digital Europe Programme (2021-2027), signed on 5 September 2022.

In accordance with Article 1 of the Association Agreement to the DEP, Ukraine is

allowed to participate in the DEP, including to be supported from the EU

Cybersecurity Reserve. The agreement includes provisions requiring Ukraine to

comply with the obligations set out in Article 19(2) and (9) of Regulation (EU)

2025/38.

(8) The provision of support to the DEP-associated third countries may affect relations

with third countries and the Union’s security policy, including in the context of the

common foreign and security policy and the common security and defence policy.

The Council acts based on Commission proposal, taking due account of the

Commission’s assessment of the three criteria referred to in Article 19(3) of

Regulation (EU) 2025/38

(9) The Union has set up a range of mechanisms, funding instruments, and facilities to

support Ukraine's security, defence and resilience including the European Peace

Facility, which finances military support, and the Ukraine Assistance Fund, launched

in 2024. It also launched the EU Military Assistance Mission in Ukraine in 2022 to

train Ukrainian Armed Forces and strengthen the European Union Advisory Mission

for Civilian Security Sector Reform Ukraine operating since 2014. Together, all those

initiatives form a coordinated and robust response to strengthen Ukraine’s security,

defence and resilience. In June 2024, the Union and Ukraine adopted Joint Security

Commitments, whereby both parties affirmed inter alia to strengthen cooperation on

resilience with a focus on countering hybrid and cyber threats, foreign information

manipulation and interference, as well as protecting critical infrastructure. The EU-

EN 3 EN

Ukraine Cyber Dialogue established in 2022 continues to be a central platform to

address political and technical cooperation on cyber issues.

(10) The Commission has assessed in respect of Ukraine the three criteria set out in the

Article 19(3) of Regulation (EU) 2025/38 and considers them to be fulfilled. It has

also consulted the High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security

Policy when conducting this assessment.

(11) In accordance with Article 19(6) of Regulation (EU) 2025/38, the Council’s

assessment is that Ukraine is complying with the relevant terms of the agreement

associating that country to the DEP and has taken adequate steps to prepare for

significant cybersecurity incidents and large-scale-equivalent cybersecurity incidents.

Furthermore, the Council’s assessment is that the provision of support from the

Reserve is consistent with the Union’s policy towards and overall relations with

Ukraine and is consistent with other Union policies in the field of security, notably the

factors set out in recital 8.

(12) Support for Ukraine from the Reserve should therefore be authorised.

(13) In order to ensure enabling of immediate assistance following the criteria set out in the

basic act, this Decision should enter into force as a matter of urgency. In order to allow

for adequate and timely support, the Decision should apply for one year.

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The provision of support from the EU Cybersecurity Reserve to Ukraine within the meaning

of Article 19 of Regulation (EU) 2025/38 is authorised.

Article 2

This Decision shall enter into force on the day of its publication in the Official Journal of the

European Union.

It shall apply until [Publications Office: insert the date of entry into force + one year].

Done at Brussels,

For the Council

The President

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.5.2026

COM(2026) 239 final

2026/0118 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega antakse luba anda Ukrainale toetust ELi küberreservist

ET 1 ET

2026/0118 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega antakse luba anda Ukrainale toetust ELi küberreservist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrust (EL)

2025/38, millega nähakse ette meetmed, et tugevdada liidus solidaarsust ja suurendada

suutlikkust küberohtude ja intsidentide avastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile

reageerimiseks, ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kübersolidaarsuse

määrus),1 eriti selle artikli 19 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) 23. juunil 2022 andis Euroopa Ülemkogu Ukrainale kandidaatriigi staatuse. Otsus

põhines sellel, et Ukraina oli täitnud tingimused, mis olid esitatud komisjoni 2022.

aasta juuni arvamuses Ukraina liikmeks astumise avalduse kohta. 14. detsembril 2023

otsustas Euroopa Ülemkogu komisjoni soovituse alusel alustada Ukrainaga

ühinemisläbirääkimisi.

(2) 19. detsembril 2024 kinnitas Euroopa Ülemkogu taas oma vankumatut toetust Ukraina

suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning rõhutas, et jätkab poliitilise,

rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist nii kaua

kui vaja. Need sammud kinnitavad, et liit tegutseb pühendunult Euroopa julgeoleku

säilitamise nimel ja peab Ukraina toetamist oma julgeolekueesmärkide lahutamatuks

osaks.

(3) Küberintsidendid mõjutavad majandust ja ühiskonda jätkuvalt nii liidus kui ka mujal

maailmas. Küberohud arenevad eriti kiiresti teatavates liidu kandidaatriikides, kus

võimalikud olulised või ulatuslikud intsidendid võivad häirida või kahjustada

elutähtsat taristut, segada majanduse ja institutsioonide nõuetekohast toimimist või

kujutada endast üksustele ja kodanikele tõsist avaliku julgeoleku või turvalisusega

seotud riski. Sellega seoses võivad küberründed põhjustada ka täiendavaid

geopoliitilisi pingeid ning ohustada elutähtsat taristut, demokraatlikke protsesse ja

valimistaristut.

(4) Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on avaldanud kahjulikku ja häirivat mõju

Ukraina elutähtsate teenuste võrgu- ja infosüsteemidele, nagu Ukraina raudtee- ja

riiklikud registrid. Sõjalise agressiooniga on kaasnenud Venemaa pidevad

1 ELT L, 2025/38, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/38/oj

ET 2 ET

küberründed Ukraina elutähtsa taristu vastu; muu hulgas rünnati juba enne 2022. aasta

veebruari, kui algas täiemahuline sõjaline sissetung, Viasatile kuuluvat satelliitvõrku

KA-SAT.

(5) Võttes arvesse küberrünnete prognoosimatust ja asjaolu, et sageli ei piirdu rünne

konkreetse geograafilise piirkonnaga ja sellega kaasneb suur mõju ülekandumise oht,

on liidu, eelkõige selle siseturu ja tööstuse kui terviku kaitse huvides kasulik

suurendada naaberriikide kerksust ning suutlikkust reageerida tulemuslikult olulistele

ja ulatuslikele küberintsidentidele. Seepärast on määruses (EL) 2025/38 sätestatud, et

kolmandaid riike, kes on sõlminud liiduga assotsieerimislepingu, mis võimaldab neil

osaleda programmis „Digitaalne Euroopa“ (edaspidi „programmiga „Digitaalne

Euroopa“ assotsieerunud kolmas riik“), võib toetada ELi küberreservist (edaspidi

„reserv“) kogu nende territooriumil või osal sellest, kui see on ette nähtud lepingus,

mille alusel kolmas riik on assotsieerunud programmiga „Digitaalne Euroopa“.

(6) Määruse (EL) 2025/38 artikli 19 kohaselt on kolmandal riigil õigus saada sellist

toetust üksnes juhul, kui see on konkreetselt ette nähtud lepinguga, mille alusel see riik

on assotsieerunud programmiga „Digitaalne Euroopa“. Lisaks peaks sellistel

kolmandatel riikidel olema õigus saada toetust ainult seni, kui on täidetud määruse

(EL) 2025/38 artikli 19 lõikes 3 esitatud kolm kriteeriumi. Esiteks peaks kolmas riik

täielikult täitma kõnealuse lepingu asjakohased tingimused. Teiseks, võttes arvesse

reservi täiendavat olemust, peaks kolmas riik olema võtnud piisavaid meetmeid, et

valmistuda olulisteks küberintsidentideks või ulatuslike küberintsidentidega

võrdsustatud küberintsidentideks. Kolmandaks peaks reservist toetuse andmine olema

kooskõlas liidu poliitika ja selle riigiga loodud üldiste suhete ning liidu muu

julgeolekualase poliitikaga.

(7) Ukraina on Euroopa Liiduga 5. septembril 2022 allkirjastatud assotsieerimislepingu –

milles käsitletakse osalemist programmis „Digitaalne Euroopa“ (2021–2027) –

osaline. Kooskõlas programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerumise lepingu

artikliga 1 on Ukrainal lubatud programmis osaleda, sealhulgas saada toetust ELi

küberreservist. Leping sisaldab sätteid, mille kohaselt Ukraina peab täitma määruse

(EL) 2025/38 artikli 19 lõigetes 2 ja 9 sätestatud kohustusi.

(8) Programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmandatele riikidele toetuse

andmine võib avaldada mõju suhetele kolmandate riikidega ja liidu

julgeolekupoliitikale, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise

julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontekstis. Nõukogu tegutseb komisjoni ettepaneku

alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni hinnangut määruse (EL) 2025/38

artikli 19 lõikes 3 osutatud kolme kriteeriumi täitmisele.

(9) Liit on loonud Ukraina julgeoleku, kaitse ja kerksuse toetamiseks mitu mehhanismi,

rahastamisvahendit ja rahastut, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu, millest

rahastatakse sõjalist toetust, ja 2024. aastal loodud Ukraina abifond. Peale selle

käivitas liit 2022. aastal ELi sõjalise abi missiooni Ukrainas, et anda Ukraina

relvajõududele väljaõpet ja tugevdada 2014. aastal loodud Euroopa Liidu

nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks. Kõiki neid algatusi

rakendades tagatakse koordineeritud ja jõuline tegevus, mille eesmärk on tugevdada

Ukraina julgeolekut, kaitset ja kerksust. 2024. aasta juunis võtsid liit ja Ukraina vastu

ühised julgeolekualased kohustused, millega mõlemad pooled kinnitasid muu hulgas,

et tugevdavad kerksuse vallas koostööd, keskendudes hübriid- ja küberohtude,

välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisele ning

ET 3 ET

elutähtsa taristu kaitsmisele. 2022. aastal alustatud ELi ja Ukraina küberdialoog on

jätkuvalt keskne platvorm küberküsimustes poliitilise ja tehnilise koostöö tegemiseks.

(10) Komisjon on Ukraina puhul hinnanud määruse (EL) 2025/38 artikli 19 lõikes 3

sätestatud kolme kriteeriumi ja leiab, et need on täidetud. Hindamise käigus

konsulteeris komisjon ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga.

(11) Kooskõlas määruse (EL) 2025/38 artikli 19 lõikega 6 on nõukogu hinnang, et Ukraina

on programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerumise lepingu asjakohased

tingimused täitnud ning võtnud piisavaid meetmeid, et valmistuda olulisteks

küberintsidentideks ja ulatuslike küberintsidentidega võrdsustatud küberintsidentideks.

Nõukogu hinnangu kohaselt on toetuse andmine reservist kooskõlas liidu poliitikaga

Ukraina suhtes ja Ukrainaga loodud üldiste suhetega ning liidu muu julgeolekualase

poliitikaga, pidades eelkõige silmas põhjenduses 8 loetletud tegureid.

(12) Seepärast tuleks anda luba Ukrainale reservist toetust anda.

(13) Selleks et tagada viivitamatu abi andmine vastavalt alusaktis sätestatud

kriteeriumidele, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti. Piisava ja

õigeaegse toetuse võimaldamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada ühe aasta

jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba anda Ukrainale ELi küberreservist toetust määruse (EL) 2025/38

artikli 19 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse kuni [Väljaannete talitus: palun lisada jõustumise kuupäev + üks aasta].

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja