MAJK protokoll nr 193 12.05.2026

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit
Registreeritud	22.05.2026
Sünkroonitud	22.05.2026
Liik	Protokoll
Funktsioon
Sari
Toimik	Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Failid

2026-05-12_MAJK_Ekspressrada.pdf

Ilutulestiku_kasutamise_ja_müügi_piiramine_–_inimeste__loomade_ja_keskkonna_hüvanguks.pdf

MAJK_protokoll_nr_193_12.05.2026.asice

MAJK_protokoll_nr_193_12.05.2026.pdf

Maksejõuetuse_teenistuse_2025_a_tegevusaruanne_Riigikogu_majanduskomisjonile_esitlus_12.05.2026.pdf

2026-05-12_MAJK_Ekspressrada.pdf

Strateegiliste tööstusinvesteeringute ekspressrada (906 SE)

12.05.2026

Riigikogu Majanduskomisjoni istung

Taust

Ettevalmistuse etapid

I etapp (okt. – dets. 2025)

1. Õiguskeskkonna ja rahvusvahelise praktika analüüs (sh EL-i õigus).

2. Ettepanekud:

1. strat.investeeringu määratlus,

2. ekspressraja menetlusskeem,

3. keskne kontaktpunkt.

3. Ettepanekute valideerimise töötoad.

II etapp (jaan.-apr. 2026)

Eelnõu koostamine, kooskõlastamine.

Eesmärk

Töötada Eesti jaoks välja tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik õiguslik raamistik, mis defineeriks strateegiliselt olulise investeeringu mõiste, aitaks lahendada nende tegemisel esinevaid takistusi ja panustaks majanduskasvu edendamisse.

Fookuses on

menetlused, mis omavad mõju strateegiliselt olulise investeeringu füüsilise objekti (ehitise) rajamisele, ehk käsitletud on projekti elukaare osa alates planeeringust kuni tegevusloa saamiseni.

Lähtekohad

+ Käsitletakse punkt-objekte (ehk tööstuslikke investeeringuid, mis on kavandatud konkreetsesse asukohta koos nende juurde kuuluva taristuga).

+ Fookus on oluline, kuna liiga laia skoobi puhul läheb loodav instrument ebatõhusaks.

+ Ekspressraja kasutamine eeldab põhjalikult ettevalmistatud projekti.

+ Menetlusi toetab ühtne kontaktpunkt (ÜKP).

+ Üks võtmekohti on loodav võimalus koostada planeeringut ja teostada keskkonnamõjude hindamist (KMH) kas paralleelselt või teostada KMH enne planeeringu koostamise algust.

+ Eelismenetluste rakendamist objektidele prioriteetsetes valdkondades nõuavad ka mitmed Euroopa Liidu (EL) õigusaktid.

Ekspressraja instrumendi loomise olulised lähtekohad:

Definitsioon

Vastavalt eelnõule, „strateegiliselt oluline investeering“ on:

„tööstuses, tootmises ja nendega seotud valdkonnas tehtav suuremahuline investeering, millel on laiem mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujundamise või tugevdamise kaudu.“ (PlanS § 27 lg 31)

Strateegiliselt olulise investeeringu täpsed tingimused ja hindamiskorra, sh investeeringu miinimummahu, valdkondi, nõuded taotlejale ja taotlusele ning menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (PlanS § 27 lg 32).

Kriteeriumid

1. Vähemalt 0,1% SKP CAPEX Eesti territooriumil (u 40 MEUR 2024. a, va kaitsetööstus).

2. Kuuluvus strateegiliselt olulisse valdkonda.

3. Äriplaani jätkusuutlikkus ja mõjud, sh:

+ projekti mõju Eesti majandusele ja regionaalarengule;

+ investori võimekus projekti ellu viia, sh taotleja varasem investeeringute elluviimise kogemus, tehnilised ja kvalifikatsiooni põhised eeldused, finantsvõimekus ning riskide juhtimise oskus;

+ projekti kvaliteet, sh projekti tegevuste põhjendatus, arusaadavus, ajakava realistlikkus ning projekti efektiivsus.

Vastavalt määruse kavandile:

Valdkonnad

+ TAIE valdkonnad vastavalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni strateegia fookustele (nt masina- ja metallitööstus, merendussektor, puidutööstus, tervisetehnoloogia, jm);

+ nullnetotehnoloogiad (sh NZIA);

+ kaitsetööstus (Defence Readiness Omnibus);

+ kriitilised toorained (CRMA, töötlemise pool);

+ taastuvatel energiaallikatel või „üleminekukütustel“ põhinevad juhitavad elektritootmise- või salvestusvõimsused.

Vastavalt määruse kavandile:

Kaks rada:

1. Riik

2. KOV

KMH lihtsustamine

1. Võimaldada KMH läbiviimist enne tegevusloa taotlemist, ka juhul kui on vaja uut planeeringut või olemasoleva osalist kehtetuks tunnistamist. Nii saaks KMH ja KSH toimuda paralleelselt ning saaks hinnata keskkonnamõju juba arenduse kavandamise alguses. Samuti tuleks eemaldada KeHJS-i säte, mis muudab KMH automaatselt perspektiivituks, kui kehtiv planeering tegevust ei toeta.

2. Võimaldada REP detailse lahenduse algatamisel otsustada KSH vajalikkus, viies see läbi ainult siis, kui kaasneb oluline keskkonnamõju.

Üks võtmekohti on keskkonnamõjude hindamise (KMH) menetlusloogika paindlikumaks muutmine:

Kontaktpunkt

Ülesanded:

+ Arendaja jaoks ainus kontaktpunkt;

+ Koordineerib, juhendab, teavitab, tagab tähtaegadest kinnipidamine jmt.

Eesmärk: muuta strateegiliste investeeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja ettevõtjale arusaadavamaks

Hindamiskomisjon:

+ Otsustab SOI staatuse andmist.

+ Koosseis: ministeeriumide strateegiliste valdkondade asekantslerid ning ELVL.

Asukoht:

+ MKM-i koosseisuline ametikoht;

+ koordineerib kogu menetlust;

+ juhib hindamis- ja eksperdikomisjoni tööd.

Eksperdikomisjon:

+ Jälgib ja edendada menetluse kulgu.

+ Koosseis: seotud ministeeriumide ja ametite esindajad ning asjaomase KOV-i esindaja.

Aitäh!

MAJK_protokoll_nr_193_12.05.2026.pdf

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 193

Tallinn, Toompea Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 16.15

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis

Mölder, Õnne Pillak, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Maria Haas (konsultant)

Puudus: Jaak Aab

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika valdkonna planeeringute asekantsler

Ivan Sergejev ning maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Ahto Pahk (1. päevakorrapunkt);

Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu (2. päevakorrapunkt); Kollektiivse

pöördumise esindajad Evelyn Valtin (Eesti Loomakaitse Selts) ja Tiina Toomet (Eesti

Loomaarstide Koda), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp, Siseministeeriumi õigusnõunik

Marju Aibast, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna looma tervise ja -heaolu

valdkonna nõunik Kadri Kabel, Eesti Pürotehnikute Liidu juhatuse liikmed Eduard Tani ja

Jüri Kartul (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruande tutvustus

3. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste, loomade

ja keskkonna hüvanguks“ arutelu

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu

(906 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Erkki Keldo andis ülevaate eelnõust 906 SE (lisa 1). E. Keldo selgitas taustaks, et

seadusemuudatustega soovitakse planeerimisprotsess kujundada selliseks, et see toetaks Eesti

konkurentsivõime kasvu, mitte ei takistaks seda. Strateegiliste tööstusinvesteeringute

ekspressraja instrument on selle protsessi üks osa, mille eesmärk on toetada investeeringute

Eestisse toomist. Samuti oleks investeeringute elluviimine võimalikult vähese bürokraatliku

koormusega, samal ajal kõiki kehtivaid õigusakte ja nõudeid järgides. Fookuses on

menetlused, mis omavad mõju strateegiliselt olulise investeeringu füüsilise objekti (ehitise)

rajamisele, ehk käsitletud on projekti elukaare osa alates planeeringust kuni tegevusloa

saamiseni. Olulisteks osadeks on strateegilise investeeringu määratlus, sellega seotud

menetlusprotsessi kujundamine ja keskse kontaktpunkti loomine. Viimaste puhul on tegemist

riigi esindajaga, kes toetab investeeringu tegijate suhtlust kõigi asjakohaste osapooltega, et

investeering saaks tõhusalt ellu viidud. Samuti on tal voli anda projektile vajadusel

prioriteetsusaste. E. Keldo selgitas ekspressraja instrumendi loomise lähtekohti. Instrument

käsitleb punkt-objekte, kus strateegiliste investeeringute alla ei kuulu nt maanteede ehitamine,

vaid konkreetsesse asukohta kavandatavad tööstuslikud rajatised. Luuakse selged

määratlused, kus kehtivad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel hinnatakse, kas investeering

on strateegiline. Ekspressraja kasutamine eeldab põhjalikult ettevalmistatud projekti, kus peab

olemas olema äriplaan, meeskond ja selgelt defineeritud projekt koos konkreetsete

eesmärkidega. Põhimõtteline muudatus seisneb ka selles, et võimalus on koostada

planeeringut ja teostada keskkonnamõjude hindamist (KMH) kas paralleelselt või teostada

KMH enne planeeringu koostamise algust. Tänu sellele tekib nii ajaline kui ka rahaline

kokkuhoid. Lisaks nõuavad eelismenetluste rakendamist objektidele prioriteetsetes

valdkondades ka mitmed Euroopa Liidu (EL) õigusaktid. E. Keldo lisas, et strateegiliselt

olulise investeeringu mõiste sätestatakse seaduses ja see tähendab tööstuses, tootmises ja

nendega seotud valdkonnas tehtavat suuremahulist investeeringut, millel on laiem mõju Eesti

majandusele, sh kohaliku väärtusahela kujundamise või tugevdamise kaudu. Strateegiliselt

olulise investeeringu täpsed tingimused ja hindamiskorra, sh investeeringu miinimummahu,

valdkonnad, nõuded taotlejale ja taotlusele ning menetlemise korra kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega. E. Keldo selgitas strateegiliselt olulise investeeringu kriteeriume. Esiteks

peab see moodustama vähemalt 0,1% SKP CAPEX (kapitalikulu) Eesti territooriumil. 2024.

aasta andmete kohaselt tähendab see u 40 mln €, v.a kaitsetööstuses. Teiseks peab

investeering kuuluma strateegiliselt olulisse valdkonda. Kolmandaks peab investeeringu

äriplaan olema jätkusuutlik ja konkreetsete mõjudega. E. Keldo lisas, et instrumendi alla

kuuluvad erinevad valdkonnad: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 valdkonnad vastavalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS)

strateegia fookustele, nullnetotehnoloogiad, kaitsetööstus, kriitilised toorained ja taastuvatel

energiaallikatel või „üleminekukütustel“ põhinevad juhitavad elektritootmise- või

salvestusvõimsused. E. Keldo selgitas ekspressraja kahte teekonda. Põhiline erinevus seisneb

selles, et kuhu investeeringut plaanitakse. Tulevikus võiks olla lähenemine, et kasutatakse

eelplaneeritud tööstusalasid. Eestis on kasutusel tööstusalade kaardirakendus. Kui

investeering kavandatakse eelplaneeritud tööstusalale, siis projekt võiks jõuda kiiresti

ehituseni. Teine teema puudutab spetsiifilisi investeeringuud. Nt andmekeskuse loomine, kus

on vaja ligipääsu suurel hulgal energiale, mistõttu on valitud kindel asukoht projektile. Sel

juhul kehtiks sellele riikliku eriplaneeringu erivorm. Sel puhul on eesmärk planeeringu-

protsess läbida kuni 12 kuuga. Eelplaneeritud tööstusalade lähenemisega soovitakse

vähendada vastasseisude tekkimist. Eelplaneeritud tööstusalad on kohalikul tasandil läbi

arutatud ja kohalikud teavad, et sinna piirkonda võidakse projekte ehitada. E. Keldo lisas, et

teema puhul on üks võtmekoht ka KMH menetlusloogika paindlikumaks muutmises. Selle

käigus võimaldatakse KMH läbiviimist enne tegevusloa taotlemist. Lisaks otsustatakse

riikliku eriplaneeringu detailse lahenduse algatamisel keskkonnamõjude strateegilise

hindamise (KSH) vajalikkus, viies see läbi ainult siis, kui projektiga kaasneb oluline

keskkonnamõju. Eri projektidel on keskkonnamõjud erinevad. Näitena saab tuua lõhkeainet

või mingisugust mürgist ainet käitlev suurtehas võrreldes andmekeskusega. E. Keldo lisas, et

kontaktpunkti loomise eesmärk on muuta strateegiliste investeeringute menetlus kiiremaks,

selgemaks ja ettevõtjale arusaadavamaks. Kontaktpunkti funktsiooni andmist kaaluti Maa- ja

Ruumiametile, aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nägemus on, et

kontaktpunkt peaks asuma poliitikakujundaja juures, ehk kontaktpunktiks oleks MKM.

Kontaktpunkt koordineerib kogu menetlust ning juhib hindamis- ja eksperdikomisjoni tööd.

Tegemist on ühe kontaktpunkti põhimõttel toimiva lahendusega, mille puhul investor suhtleb

ühe määratud osapoolega, kes teda toetab ja suunab kogu protsessi vältel. See välistab

vajaduse pöörduda iseseisvalt erinevate asutuste poole. E. Keldo sõnas lõpetuseks, et

strateegiliste tööstusinvesteeringute ekspressraja olulisus tuleneb asjaolust, et investeeringute

puhul ei toimu konkurents Eesti-siseselt erinevate maakondade vahel. Küsimus seisneb selles,

kas investeering viiakse ellu Eestis või liigub see naaberriikidesse.

Tõnis Mölder sõnas, et tema hinnangul on tegemist mõistliku algatusega, kuna suurte

investeeringute Eestisse toomine on strateegiliselt oluline. Sellest tulenevalt palus T. Mölder

täpsustada, kuidas analüüsitakse investeeringute investorite tausta. Lisaks küsis T. Mölder,

kas muudatuste rakendumisel ei kaasne suurinvesteeringute tegemisega investoritele Eestis

mingisuguseid täiendavaid õigusi peale nt e-residentsuse. Osades riikides, millest mitmed

asuvad väljaspool EL-i, on võimalus saada suurinvesteeringu tegemisel riigis elamisluba.

Erkki Keldo vastas, et instrumendiga ei kaasne elamisloa andmist ega muid täiendavaid

õigusi. Taustakontroll on mitmetasandiline. Esiteks toimub tihe koostöö julgeolekuasutustega.

Teiseks tuleb arvestada, et tööstusobjektide investeeringute puhul on tegemist ka EL-i

strateegilise sõltumatuse küsimusega. Sellest tulenevalt on teemaga seotud välis-

investeeringute usaldusväärsuse hindamise seadus, mille kohaselt on kohustus uurida

kolmandatest riikidest pärit investeeringute tausta, sh investeeringu päritolu ja tegelikku

kasusaajat. Riigil on võimalus investeeringust keelduda, kui leitakse, et see võib kujutada ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, mis suurusjärgus kulud riigile tekivad kontaktpunkti lahenduse

loomisega. Lisaks palus K. Šmigun-Vähi selgitada kontaktpunkti ametikoha tööülesandeid.

Erkki Keldo vastas, et ametikohal tegutsev inimene ei hakka tegelema investeeringute

Eestisse meelitamisega. See roll jääb jätkuvalt EIS-le, kes tegeleb investeeringute Eestisse

toomise ja ettevõtete ekspordi toetamisega. Seega kontaktpunkt ei hakka EIS-i tööd

dubleerima ega asendama. Kontaktpunkti instrumendi loomiseks nähakse MKM-is ette üks

ametikoht. Tema on nii-öelda kliendihaldur, kelle ülesanne on koordineerida protsessi ning

toetada investeeringu elluviimist, tagades, et vajalikud menetlused kulgeksid võimalikult

sujuvalt ja ajaliselt efektiivselt. See tähendab, et ettevõtjal ei peaks olema vajadust iseseisvalt

navigeerida erinevate asutuste vahel. Loodava ametikoha palgakulud kaetakse ministeeriumi

olemasolevate ressursside arvelt.

Kristina Šmigun-Vähi palus täpsustada, kas ta sisuliselt täidab investori jaoks tugiisiku rolli,

pakkudes pidevat juhendamist kogu protsessi vältel ja tema ülesanne on suunata investori

tegevusi samm-sammult.

Erkki Keldo vastas, et seetõttu tema ise kasutab tihti mõistet „kliendihaldur“. Paralleeli saab

tuua pangandussektorist, kus suurklientidel on eraldi haldurid. Vältimaks sellise arusaama

tekkimist, et instrumendi loomisel oleks keegi justkui kehtivatest seadustest üle, siis näitena

saab tuua lennunduses toimiva turvakontrolli. Seal läbivad kõik samad kontrollid ja erandeid

ei tehta, kuid olemas on kiirraja võimalus, kus võimaldatakse prioriteetsete või ajakriitiliste

juhtumite puhul protsessi kiiremini läbida. See ei tähenda, et kehtiv planeerimissüsteem oleks

kehv, mida ollakse praegu ka muutmas kõigi jaoks paremaks, vaid oluline on arvestada, et

suurte investeeringute puhul ei ole küsimus Eesti-siseselt, vaid küsimus on selles, et Eesti

peab olema parem kui naaberriigid. Seetõttu on teema prioriteetne.

Rene Kokk palus selgitada, missugustele kriteeriumitele peab kaitsetööstus eelnõu kohaselt

vastama. Ettekandes toodi välja, et kaitsetööstusele ei kehti kriteerium, et investeering peab

moodustama vähemalt 0,1% SKP CAPEX Eesti territooriumil. Lisaks küsis R. Kokk, kas

instrumendi alla kvalifitseeruks Türgi kaitsetööstuskontsern, kes soovib Põhja-Kiviõlisse

laskemoonatehast ehitada.

Erkki Keldo vastas, et hinnanguliselt võiks selline investeering ideeliselt kvalifitseeruda, aga

antud juhtum puudutab kaitsetööstusparki tehase rajamist. Selles osas on Eesti valinud

teistsuguse lähenemise võrreldes näiteks Läti ja Leeduga, kus riik maksis ettevõtetele suuri

summasid, et nad oma projektid riiki ehitaksid, aga riigid võtsid endale suuri kohustusi. Eestis

on Kaitseministeerium loonud kaitsetööstuspargi, kus vajalikud eeltingimused on ette

valmistatud. Seega kaitsetööstuspargil on eraldi spetsiifiline kohtlemine. Strateegiliste

tööstusinvesteeringute ekspressraja instrumendi puhul on kaitsetööstuse investeeringutele

kehtestatud eraldi lävend, milleks on 15 mln €. Selles sektoris on praegu ajafaktor veelgi

kriitilisem kui muudes tööstusharudes. Strateegilise tööstusinvesteeringu ekspressrajale

kvalifitseerumiseks ei piisa ainult investeeringu tegemise lubadusest, vaid hinnatakse projekti

äriplaani realistlikkust ja küpsusastet. Eesmärk on selles, et küpset projekti toetatakse

võimalikult tõhusalt läbi riiklike menetluste, minimeerides bürokraatiat ning toetades seda, et

kavandatud tööstusinvesteering realiseeruks võimalikult kiiresti ja sujuvalt.

Urve Tiidus küsis, kas on täheldatud, et mõni investor ootab sellise kontaktpunkti loomist,

mis annaks talle täiendava tõuke Eestisse investeerimiseks.

Erkki Keldo vastas, et seadusemuudatust ei tehta ühegi konkreetse ettevõtte või

investeerimisprojekti vajadusest lähtuvalt. Pigem on lähtekohaks see, et Eesti

planeerimisprotsesside ajakulu on rahvusvahelises võrdluses kujunenud pigem nõrgaks

kohaks. Võrreldes naaberriikidega jõuavad mitmed, eeskätt tööstuslikud investeeringud,

Eestis lõppfaasi aeglasemalt. Investeeringute tegemisel valitakse üldjuhul välja regioon ja

riikides võrreldakse erinevaid tegureid, nt tööjõu kättesaadavust, maksukeskkonda ning

planeerimisprotsesside kiirust, lihtsust ja läbipaistvust. Kavandatavad muudatused muudaksid

Eestis planeerimismenetluse efektiivsemaks ja kiiremaks. See annab Eestile piirkondlikus

konkurentsis eelise ja tervikuna tugevdab Eesti investeerimiskeskkonda, suurendades seeläbi

Eestisse suunduvate investeeringute mahtu.

Mart Maastik palus selgitada, mis mahus oli eelmisel aastal selliseid investeeringuid, mis

oleks vajanud kontaktpunkti tuge. Küsimus puudutab seda, kui palju võib kontaktpunktil tööd

olla.

Erkki Keldo vastas, et aastate lõikes on mahtude prognoosimine keeruline, kuna see sõltub

otseselt majanduse üldisest olukorrast, investeerimishuvist ja muudest välistest teguritest.

Hinnanguliselt on arvestatud, et keskmiselt võiks selliseid projekte olla ligikaudu viis kuni

kuus tk aastas, mida kontaktpunkti eest vastutav isik suudab sisuliselt ja kvaliteetselt hallata.

Kui tekib küsimus töökoormuse piisavuse kohta, siis MKM on oma töötajaskonda viimaste

aastate jooksul vähendanud, seega olemasoleval on piisavas mahus tööülesandeid.

Tõnis Mölder küsis, mis juhtub olukorras, kus läbiviidud uuringute tulemusel selgub, et

kavandatav investeering ei ole valitud asukohta sobiv või tekivad menetluse käigus

mingisugused poliitilised tõrked. Investoril ei saa ega tohi olla eeldust, et kavandatav

investeering realiseerub igal juhul. Lisaks küsis T. Mölder, kas ja kuidas kantakse vastutust

ning kaetakse tekkinud kulud olukorras, kus riik on oma rolli täitnud ja loonud eeldused

investeeringu elluviimiseks, kuid muutunud majandusolukorra või geopoliitiliste riskide tõttu

saab sektor tugeva löögi, mistõttu investor loobub projektist.

Erkki Keldo vastas, et negatiivne stsenaarium on see, kui investeeringute maht jääb oodatust

väiksemaks ja see avaldab mõju majanduskasvule. Sama loogikat võib laiendada ka nt EIS-i

tegevusele. On näiteid, kus riigist olenemata põhjustel projektid ei realiseeru. See on risk,

mille riik majanduskasvu toetamise nimel võtab. Riigi roll on olla proaktiivne. Aeg-ajalt

tuuakse esile, et miks riik reklaamib ennast välismaal. Nagu eraettevõtted panustavad

turundusse, et jõuda potentsiaalsete klientideni, peab ka riik tegutsema selle nimel, et olla

investorite jaoks nähtav. Lisaks on oluline arvestada, et juhul kui investeeringut ei saa ellu

viia seadusest tuleneval põhjusel, jääb see risk ettevõtja kanda. Ekspressraja lahenduse puhul

kehtivad kõik seadusest tulenevad nõuded. Muudatustega soovitakse seda, et teatud protsesse

saaks viia läbi paralleelselt ja hinnata eri protsesside vajalikkust. Kehtiva seaduse kohaselt

peab planeerimisprotsessis projekt läbima KSH, mis võib võtta aastaid. Võttes näiteks

andmekeskuse loomine, siis on hindamiskoht, kas KSH läbiviimine on sel juhul alati vajalik.

Ivan Sergejev lisas, et oluline on arvestada ka olukorraga, kus planeerimisprotsessis

esitletakse esialgu mahukat strateegilist projekti, kuid hiljem esitatakse ehitusloa taotlus

sisuliselt teistsuguse projekti jaoks, mis ei vasta algsetele kriteeriumidele. Sellistel juhtudel

tunnistatakse esialgne planeering kehtetuks.

Aleksei Jevgrafov märkis, et tegemist on hea algatusega, mis toetab Eesti konkurentsivõimet.

A. Jevgrafov tõi näite Sillamäele planeeritud tekstiilijäätmete ümbertöötlemise tehase projekti

kohta, mille kogumaksumus oli ligikaudu 100 mln € ja millele EIS-ist lubati eraldada

39 mln €, kuid mis lõppkokkuvõttes ei realiseerunud tehnoloogia ebaküpsuse tõttu. A.

Jevgrafov küsis, kuidas sarnaseid olukordi edaspidi vältida, kus mingi hetk selgub, et projekti

ei ole võimalik ellu rakendada.

Erkki Keldo vastas, et taoline äririsk on ettevõtja kanda. Juhul kui ilmneb pahatahtlikkus, nt

kui esialgu esitletakse üht projekti, kuid planeerimisprotsessi käigus kavandatakse erinev

lahendus, on võimalik planeering kehtetuks tunnistada. E. Keldo lisas, et viidatud tehase näide

kuulub õiglase ülemineku fondi meetme alla. Meetme üheks probleemiks on olnud lühikesed

ajaraamid, kuna EL-is seatakse lühikesed tähtajad sealt laekuva rahastuse kasutamiseks. See

omakorda tähendab, et mitmed tööstusprojektid on olnud madala valmisolekuastmega, kus

kasutatav tehnoloogia vajaks täiendavat arendamist. Näite puhul oli tegemist kolme eraldi

tehasega, kus langetati otsus, et iga tehas võib saada 13 mln € toetust. Toetuste vallas kehtib

kord, et toetus makstakse välja alles pärast seda, kui investeering on ellu viidud, ehk projekt

on füüsilisel kujul käivitatud ja töökohad loodud. Õiglase ülemineku fondi puhul on olnud

projekte, mis lõpuks ei ole realiseerunud. Positiivne on seejuures olnud võimalus suunata

kasutamata vahendid edasi. Nt eelmise aasta lõpus algatati Ida-Virumaal uus toetusvoor väike

ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Voor täitus mõne päevaga. Oluline on rõhutada, et

ekspressraja instrumendi kaudu ei anta rahalist toetust ettevõtjatele. Pigem luuakse

ettevõtjatele kontaktpunkt, et toetada planeerimisprotsessi sujuvust ja tõhusust.

Mart Maastik küsis, kas kuidagi on reglementeeritud selline olukord, et kui ettevõtetel tekib

õigustatud ootus investeeringu realiseerumise kohta, kuna neid toetab ministeeriumis tegutsev

kontaktpunkt, aga lõpuks investeering ei realiseeru, mis juhul ettevõte võib süüdistada selles

kontaktpunkti. Lisaks palus M. Maastik selgitada Häädemeeste valda plaanitava

rohevesinikutehase rajamist, mille osas sõlmiti koostöömemorandum projekti elluviimiseks.

Erkki Keldo vastas, et tegemist on hea tahte kokkuleppega, mis toimivad sageli vastastikuse

mõistmise raamistikuna. Nende eesmärk on väljendada poolte valmisolekut tegutseda heas

usus ja koostöövalmidusega. Sellised kokkulepped ei loo kohustusi, vaid kinnitavad osapoolte

head tahet. Seni ei ole investeeringute planeerimisprotsessis olnud kliendihalduri funktsiooni,

mistõttu kohtuvad projektide algatajatega nii ministrid kui ka ministeeriumite esindajad ning

viidatud näite puhul ka Pärnu Linnavalitsuse esindajad. Üldjuhul on seni selliste erinevate

arutelude kaudu suurinvesteeringud Eestisse jõudnud, kus aruteludes käsitletakse

vastastikuseid vajadusi ja ootusi. Riik ei võta hea tahte kokkuleppega endale rahalisi

kohustusi, vaid väljendab valmisolekut investeeringute puhul kaasa mõelda. E. Keldo lisas, et

kui kavandatav investeering ei realiseeru, puudub alus esitada kontaktpunkti vastu

mingisuguseid vastunõudeid. Tegemist on protsessiga, mis eeldab mõlemapoolset huvi, aga

investeeringutega kaasneb äririsk ning nende õnnestumine ei ole garanteeritud. Riigi roll on

kujundada toetav ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, mis soodustab erinevate

investeeringute tegemist ning võimaldab Eestil edukalt konkureerida naaberriikidega.

Õnne Pillak küsis, kas kontaktpunkt täidaks nii-öelda liiniprotsessi rolli, kus kiirendatakse

planeerimismenetlust. Lisaks küsis Õ. Pillak, kas projektide osas on ka mingisugune aastane

kvoot, et kui mõni projekt viiest-kuuest projektist ära kukub, siis kas kontaktpunkt peab uue

projekti käsile võtma. Samuti uuris Õ. Pillak, kas osatakse välja tuua mõni ettevõte, mis on

jätnud investeeringu Eestisse tegemata, kuna menetlusprotsess on olnud aeglane.

Erkki Keldo vastas, et pigem on küsimus olnud selles, et suurinvestorid hindavad riike

tervikuna ja võrdlevad riike omavahel. Eesti tugevusteks on olnud hea maksusüsteem,

suhteliselt lihtne asjaajamine ning võrreldes naaberriikidega vähene bürokraatia. Samas on

kitsaskohaks olnud planeeringumenetluste ajakulu. Kavandatavad muudatused on suunatud

selle leevendamisele. E. Keldo ei osanud konkreetset ettevõtet välja tuua, aga rõhutas, et

seadusemuudatust ei tehta ühegi konkreetse ettevõtte jaoks, vaid laiemalt Eesti ettevõtlus-

keskkonna parandamiseks. Lisaks ei ole projektidele aastast kvooti. Investeeringute

määratlemine lähtub kriteeriumidest, mille alusel hinnatakse projekti strateegilist olulisust.

Lisaks hinnatakse äriplaani valmidust, projekti küpsust ja tõsiseltvõetavust.

Marek Reinaas küsis, kuivõrd kiireloomuline on eelnõu 906 SE menetlus.

Erkki Keldo vastas, et teema on olnud suur kitsaskoht ja seetõttu on olnud suuri ootusi kogu

ettevõtluskeskkonna arendamisel. Mida varem on võimalik eelnõu jõustada, seda parem.

Samal ajal on oluline tagada hea õigusloome, sh sidusrühmade kaasamine eelnõu esimese ja

teise lugemise vahel. Oleks hea, kui eelnõu õnnestub Riigikogus selle aasta sügise esimestel

kuudel vastu võtta. Enne suveperioodi võib eelnõu vastuvõtmine Riigikogus osutuda ajaliselt

keerukaks. Investoritele saab aga edastada info eelnõu menetlusarengute kohta ka peale seda,

kui eelnõu esimene lugemine on toimunud, mis annab sisendi muudatuste rakendumise kohta.

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19.05.2026 (konsensus: Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

1.4. Küsida eelnõu kohta arvamust keskkonnakomisjonilt. Arvamuse esitamise tähtaeg on

muudatusettepanekute esitamise tähtaeg (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruande tutvustus

Signe Viimsalu andis ülevaate Maksejõuetuse teenistuse (MJT) 2025. a tegevusaruandest

(lisa 2). S. Viimsalu tutvustas teenistuse tegevust ja ülesandeid. Samuti selgitas ta Eestis

registreeritud varatute püsivalt maksejõuetute ettevõtete tekitatud kahju, aastate kaupa alates

2023 kuni 2026 I kvartali lõpuni, mahajäetud võlgade suurust ja esinevaid trende. Trendide

osas tõi S. Viimsalu välja, et 2025. a jaanuaris jõustunud raamatupidamise seaduse

muudatustega lihtsustati oluliselt mikroettevõtjate aruandlust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

kvalifitseerub mikroettevõtjaks äriühing, mille aastakäive ei ületa 900 000 €, töötajate arv on

kuni kümme ning varade maht kuni 450 000 €. Sellise ettevõtja majandusaasta aruandlus on

viidud miinimumini, piirdudes sisuliselt bilansi, kasumiaruande ning tegevuse jätkuvust

kinnitava üldise kinnitusega. Lähiaeg annab ülevaate sellest, kui palju sellistest ettevõtetest

võib sattuda MJT töölauale. S. Viimsalu lisas, et 2025. a oli keskmine mahajäetud võlg

385 000 €. Murekohaks on, et 81% juhtudest jäetakse pankrotiavaldus õigel ajal esitamata.

Esile tuleb nn tuntud likvideerijate lähenemine. Taolisi juhtumeid oli aastal 2025 30, mis on

tingitud sellest, et teatakse väga hästi, mis teemad jõuavad MJT lauale ja mis mitte. Nt

tegutseb Eestis 30-aastane juhatuse liige, kes nii-öelda juhib üle 800 äriühingut. Taoline

käitumine võimaldab säilitada kontrolli ettevõtte üle kuni aegumistähtaja saabumiseni, mille

järel ei ole enam võimalik endise juhatuse liikme vastu nõudeid esitada. Need juhtumid ei

jõua MJT menetlusse, kuna riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks on vajalik pankroti-

avalduse esitamine. MJT on riiklik järelevalve organ, kellelt oodatakse avalike uurimiste

finantseerimist. Rahaline ressurss selleks on piiratud ja kõik menetlused ei ole otstarbekad.

Spetsiaalseid varatuid juhtumeid, kus jääb väga palju võlgu maha ja suures osas ka varasemad

tehingud uurimata, käsitletakse kõrgendatud avaliku huvi objektidena, mille osas oodatakse

riigi täiendavat sekkumist. Viimase kolme aasta peale kokku on MJT palunud kohtutel

algatada avalikke uurimisi 33 korral. Oluline on arvestada, et MJT ressursid on piiratud.

Teenistus teavitab kohut tuvastatud rasketest juhtimisvigadest ning juhtidest, kus võib olla

põhjendatud ajutise juhtimiskeelu kohaldamine. See on pankrotimenetluse ajaks kohaldatav

ärikeeld. Keelu taotlemise menetlus kestab kohtus keskmiselt 302 päeva. Lisaks esineb

erimeelsusi selles, milline rikkumiste raskus ja ulatus peaksid olema aluseks ajutise juhtimis-

keelu kohaldamisele. MJT teostab haldusjärelevalvet pankrotihaldurite tegevuse üle.

Pankrotihaldurite haldusjärelevalves tuvastati 2024. a 46 erinevat liiki rikkumisi. Samas on

alates 2025. a MJT pädevus olnud Riigikohtu lahendist tulenevalt piiratud, mistõttu

teostatakse haldusjärelevalvet vähem. S. Viimsalu lisas, et rahvusvaheline võrdlus näitab, et

Eesti on teistest maha jäänud. Ühest küljest puudutab see regulatsiooni, aga ka menetluse

läbiviimise korraldust. Samuti puudub Eestis IT-süsteem, mis kataks kõik maksejõuetus-

valdkonna menetlused. Lisaks selgitas S. Viimsalu Eesti maksejõuetussüsteemi peamisi

struktuuriprobleeme ja põhijäreldusi ning tutvustas MJT ettepanekuid Riigikogule.

Urve Tiidus küsis, mis eesmärgiga tegutseb see inimene, kes nii-öelda juhib üle 800

äriühingu.

Signe Viimsalu vastas, et tegemist on Eesti kodanikust 30-aastase juhatuse liikmega, kes on

ühe likvideerimisettevõtte vahendaja (käepikendus).

Mario Kadastik palus selgitada, mida peaks muutma seadusandluses, et taolisi 800

äriühingut juhtivaid juhtumeid ei tekiks või et MJT saaks algatada päringu, et tegemist võib

olla kahtlase ühinguga, kes hiilib seaduslikest kohustustest kõrvale.

Signe Viimsalu vastas, et tegelikud vastutajad on endised juhatuse liikmed, kes müüvad

(hülgavad) või annavad ühingu edasi. Seega küsimus puudutab eelkõige neid, kuna

likvideerimisettevõttega ei ole suurt midagi teha. S. Viimsalu lisas, et kui käsitleda lisaks ka

veebikaubanduse valdkonda, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ning

tarbijavaidluste komisjon toovad välja, et nt ühe konkreetse e‑poe suhtes on esitatud 80

kaebust. Kehtiva õiguse kohaselt on tarbija tavapärane võlausaldaja. Keskmiselt on nõuded

paarisaja euro ulatuses, aga pankrotimenetluse algatamise eelduseks osaühingu puhul on

vähemalt 2500 € suurune nõue. See eeldab, et tarbijad koondavad oma nõuded ning esitavad

need ühiselt kohtule. Samas pankrotiavalduse esitamisega kaasneb riigilõiv summas 420 €

ning lisandub ajutise pankrotihalduri tasu, mis ulatub keskmiselt ligikaudu 4600 euroni.

Seejuures tekib küsimus, kas selline korraldus on efektiivne ja eesmärgipärane. Arvestada

tuleb ka sellega, et võlausaldajatele pankrotimenetluses tagasisaadava raha keskmine määr

Eestis on ligikaudu 3%.

Marek Reinaas märkis, et tõenäoliselt tuleb ühe esimese asjana esile maksuvõlg, ehk kas

saaks selles osas pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

Signe Viimsalu vastas, et Maksu- ja Tolliamet ei esita pankrotiavaldust. Maksu- ja Tolliamet

on pankrotimenetluses täpselt samasugune tavapärane võlausaldaja nagu nt füüsiline isik.

Probleemiks on see, et kui võlausaldaja on kaotanud raha, siis pankrotimenetluse algatamisel

peab ta tasuma 420 € suuruse riigilõivu ja tasuma ajutise halduri töötasu. S. Viimsalu lisas, et

hetkeseisuga (12. mai 2026 hommikuse seisuga) on ligikaudu 40 000 ettevõtet jätnud 2024.

majandusaasta aruande esitamata. Võib eeldada, et pooled neist ei ole nõuetekohaselt

raamatupidamist korraldanud, samuti on tõenäoline, et u 80% ei algata pankrotimenetlust ka.

Isegi konservatiivsema hinnangu puhul võib järeldada, et suurusjärgus 16 000 ettevõtet vajaks

sisulisemat kontrollimist. Kui seejuures arvestada, et ühe maksejõuetu ettevõtte keskmine

mahajäetud võla maht on ligikaudu 400 000 €, on potentsiaalne varjatud pankrottide

kogumaht hetkel ligikaudu 6,4 mld €.

Marek Reinaas küsis, mis oleks lahendus 800 äriühingu taoliste juhtumite puhul.

Signe Viimsalu vastas, et ennetuse kontekstis tuleks kaaluda äriseadustiku korrastamist.

Eelkõige tuleks üle vaadata kapitalinõuded. Praegu on olukord, kus nt ehitusettevõtet saab

asutada ühe sendiga, aga arusaadavalt ei saa kinnisvara arendada ühe sendi eest. Teisalt

tõusetub küsimus ka välismaiste isikute, sh e-residentide poolt asutatud ühingute regulatsiooni

piisavuses. Praktikas esineb juhtumeid, kus äriühing on küll Eestis registreeritud, kuid puudub

igasugune kokkupuude Eestiga, nt ettevõttel ei ole vara ega pangakontosid Eestis ning

juhtimine toimub väljastpoolt Euroopa Liitu. See tõstatab küsimuse, kas ja millises ulatuses

on põhjendatud selliste ühingute registreerimise võimaldamine Eestis, arvestades sellega

kaasnevat halduskoormust riigiasutustele, sh äriregistrile, õiguskaitseorganitele ja järelevalve-

asutustele. Ühe võimaliku lahendusena saaks kaaluda alternatiivset lähenemist, kus madalad

kapitalinõuded säilitatakse, kuid täiendava meetmena kehtestatakse tagatisnõue. Selline

tagatis võimaldaks vajadusel katta trahve või muid nõudeid olukorras, kus ettevõte ei täida

Eesti õigusaktidest tulenevaid kohustusi. S. Viimsalu lisas, et äriregister täidab majandusaasta

aruannete esitamise osas riikliku järelevalve funktsiooni. Praktikas piirdub kontroll siiski

valdavalt formaalse hindamisega – kontrollitakse üksnes, kas aruanne on esitatud või

esitamata. Esineb juhtumeid, kus esitatud aruannetes esinevad ilmsed vastuolud või finants-

näitajad ei ole omavahel kooskõlas. Samuti ilmnevad olukorrad, kus ettevõtte netovara on

negatiivne, kuid ei järgne pankrotiavalduse esitamise soovitust. Pigem öeldakse, et viige oma

netovara vastavusse ja oodatakse pool aastat. Samas on siin probleeme piiratud ressurssiga.

Urve Tiidus palus selgitada Iirimaal kasutatavat tagatisfunktsiooni.

Signe Viimsalu vastas, et Iirimaal kehtib nõue alates 2010ndatest. Hetkel on tagatise suurus

25 000 €. Kui Iirimaal soovitakse äri teha, siis peab tasuma tagatise asutamisel äriregistrile.

Kristina Šmigun-Vähi palus selgitada, et kas soovitakse, et juhatuse igal liikmel oleks

vastutus oma ühingu suhtes.

Signe Viimsalu vastas, et juhatuse liikmel on täna hoolsus- ja lojaalsuskohustus oma ühingu

suhtes. Kui juhatuse liikme positsiooni võetakse vastu, siis automaatselt tekib vastutus ühingu

ees, aga otsevastutust ei ole võlausaldajate ees. Seega kui osaühing jätab oma lepingu

täitmata, siis võlausaldaja, nt tarbija, ei saa pöörduda juhatuse liikme poole.

Rene Kokk küsis, kas justiits- ja digiministrile on ettekandes toodud ettepanekuid

tutvustatud.

Signe Viimsalu vastas, et 2025.a tegevusaruanne edastati ka justiits- ja digiministrile 21.

aprillil 2026. a. Maksejõuetuse valdkonnas on kitsaskohaks see, et valdkonnas ei ole

valitsevat ministeeriumi. Vabariigi Valitsuse seaduses ei ole see vastutusvaldkond kajastatud.

Praegu eeldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi vastutava ministeeriumina, kuid seda ei ole

üheselt määratletud.

Rene Kokk küsis, kas valitsusele on antud sisend, et vastutav ministeerium tuleks selgemini

määrata.

Signe Viimsalu vastas, et sel teemal on edastatud märgukiri, et Vabariigi Valitsuse seaduses

tuleks täpsustada, kuhu valdkonda maksejõuetus Eestis kuulub.

Rene Kokk märkis, et MJT esitatud ettepanekud on adekvaatsed. Vähim on see, et valdkonna

eest vastutav minister juba tegeleks teemadega, aga selgub, et valdkonnal ei pruugi olla selgelt

määratud vastutavat ministrit.

Urve Tiidus sõnas, et ettekandes toodi välja, et noorte algatatud ettevõtted ei pruugi edukalt

tegutseda. U. Tiidus küsis, mida teha, et ettevõtluse alustamine läheks paremini.

Signe Viimsalu vastas, et tema hinnangul on see seotud kooliharidusega, ehk juba

algklassidest alates õpetada rahatarkust.

3. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste,

loomade ja keskkonna hüvanguks“ arutelu

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et kollektiivne pöördumine „Ilutulestiku kasutamise ja

müügi piiramine – inimeste, loomade ja keskkonna hüvanguks“ võeti Riigikogu menetlusse

26. märtsil 2026. a ja edastati menetlemiseks majanduskomisjonile. Kollektiivse pöördumise

on allkirjastanud 5192 inimest.

Evelyn Valtin andis ülevaate kollektiivsest pöördumisest (lisa 3). E. Valtin selgitas, et teema

käsitlemine on oluline, kuna ilutulestik ei ole ainult meelelahutus, vaid sellel on mitmeid

tagajärgi. See põhjustab tugevat müra-, valgus- ja õhureostust ning mõju ulatub loomade

heaolust inimeste tervise ja keskkonnani. See on traditsiooniline probleem iga aasta peamiselt

detsembris, vahetevahel ka jaanuaris. Sellel perioodil täituvad varjupaigad leitud loomadega

ja ka sotsiaalmeedia täitub loomade otsimis- või leidmisteadetega. Arutatav probleem mõjutab

tuhandeid inimesi ja loomi. Regulatsioon on see koht, kus oleks võimalik järgmisi samme

astuda ja teemat paremini reguleerida. E. Valtin tõi välja, et ilutulestik võib põhjustada

loomades stressi ja hirmu ning panna neid ettearvamatult käituma, nt loom põgeneb teadmata

suunas, mis võib viia õnnetuseni ja looma hukkumiseni. See ei puuduta ainult lemmikloomi,

vaid ka metsloomi ja linde, kuna ilutulestiku müra ning valgusefektid häirivad nii rändelinde

kui ka kohalikku linde. E. Valtin tõi näiteid hiljutisest perioodist, kus ilutulestik on loomaaias

loomi hirmutanud niivõrd, et need on vajanud ravi. Samuti on näiteid, kus ehmatuse tõttu on

hobuseid hukkunud. Seega ilutulestiku mõjud ulatuvad nii lemmikloomadele kui ka

metsloomadele ja lindudele. E. Valtsin lisas, et teine probleem on keskkonnareostus. Sageli

jäetakse pürotehnika jäägid pärast nende kasutamist maha vedelema. Lisaks vabaneb

pürotehnika kasutamisest keskkonda mitmeid kemikaale, mis võivad sadestuda veekogudesse

ja mõjutada veetaimede ja -loomade tervist ning isegi joogivee kvaliteeti. Samuti võib ohtu

sattuda inimeste tervis ja nende vara. Pürotehnika hooletu käsitlemine suurendab õnnetuste

riski, kusjuures pürotehnika ebaõige kasutamine põhjustab igal aastal vigastusi nii inimestele

kui ka kahju nende varale. Lisaks tekitab see inimestes stressi, pinget ja hirmu. E. Valtin

selgitas teema osas rahvusvahelisi praktikaid. Iirimaal on avalikkusele lubatud ainult F1

kategooria ilutulestik ning ülejäänud kategooriad ainult professionaalidele vastava litsentsi

alusel. Soomes on kasutamine lubatud ainult aastavahetuse õhtul alates kella kuuest kella

kaheni öösel. Lätis on kasutamine lubatud uusaastaööl kuni kella üheni. Hollandis on

ilutulestiku kasutamine eraisikutele suures osas keelatud. Varasemalt on olnud lubatud ainult

uusaastaööl alates õhtul kella kuuest kella kaheni öösel. Islandil on müük lubatud 28.–31.

detsembril ja 1. jaanuaril. E. Valtin selgitas kollektiivse pöördumisega esitatud ettepanekuid.

Esiteks keelata eraisikutele ilutulestiku müümine, v.a erilubadega, lubades vaid F1 kategooria

ilutulestiku müügi eraisikutele või kehtestada ilutulestiku laskmisele ajaline piirang,

arvestusega, et see oleks lubatud ainult uusaastaööl (31.12 kell 18:00 – 1.01 kell 02.00).

Sellega välditakse aastaringset müra ja stressi loomadele. Teiseks piirata pürotehniliste

toodete vabamüüki ning reguleerida müügiaega ja -tingimusi vastavalt ohutusklassidele.

Kolmandaks keelata ilutulestiku laskmine loomade varjupaikade, tallide, farmide,

loomaaedade ja kaitsealade läheduses, kus elusloodus on eriti haavatav. Neljandaks soovitada

kohalikele omavalitsustele (KOV) alternatiive nagu nt droonishowd, mis loovad vaatemängu

ilma helireostuse ja stressita. Oluline on rõhutada, et ilutulestiku piiramise eesmärk ei ole

traditsioonide maha surumine, vaid kõigi ühiskonnaliikmete heaolu ja turvalisuse tagamine.

Tiina Toomet lisas, et temale teadaolevalt tegeletakse Hollandis hetkel eraisikutele

ilutulestiku täieliku keelamisega. Spetsialistidele lubatakse ilutulestiku kasutamine. Belgias ei

ole üleriigilist keeldu, aga keeld kehtib paljudes piirkondades. Sarnast lähenemist kasutatakse

Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias. Lisaks on valdkond Taanis ja Rootsis rangelt

reguleeritud. Täielik keeld ei ole võib-olla kõige olulisem eesmärk, vaid olulisem on

valdkonna asjakohane reguleerimine.

Marek Reinaas märkis, et 19. septembril 2023. a võeti Riigikogu menetlusse kollektiivne

pöördumine „Ilutulestiku laskmine ainult aastavahetusel!“. Pöördumist arutati

majanduskomisjoni 12.12.2023 ja 19.03.2024 istungitel. 19. märtsi 2024. a istungi arutelu

tulemusel tegi komisjon pöördumise osas otsuse, et lahendada pöördumises püstitatud

probleem muul viisil, mitte nõustuda kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekutega

esitatud kujul ning anda MKM-ile ning Siseministeeriumile (SiM) suunis jätkata arutelusid

erinevate turuosaliste ja partneritega ning tulla peale analüüsi ja arutelusid välja võimalike

muudatustega. Majanduskomisjoni toonane esimees tõi istungil välja, et analüüsi tulemusel

võiksid osapooled jõuda lahenduseni, kus ühiskondlik ootus on kooskõlas

ettevõtlusvabadusega. Arvestades majanduskomisjoni toonast otsust, palus M. Reinaas

ministeeriumite esindajatel selgitada, mida on vahepealse aja jooksul teema osas tehtud.

Maris Raudsepp sõnas, et TTJA-l on riiklik pädevus teostada järelevalvet pürotehnika müügi

ja kasutamise üle. MKM mõistab tõstatatud murekohta, aga MKM-i seisukoht ei ole 2024.

aastaga võrreldes muutunud, ehk ministeeriumil ei ole kavas muuta kehtivat regulatsiooni

pürotehnika müüginõuete osas. Impordimahud näitavad, et turg on end suurel määral ise

reguleerinud ja pürotehnika impordimahud on viimastel aastatel vähenenud. Võrdluses 2019.

aastaga on impordimahud vähenenud ligikaudu kolm korda, mis viitab pürotehnika huvi

langusele. Samuti on MKM-i hinnangul tarbijate teadlikkus kasvanud ja üha enam

eelistatakse keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Viimastel aastatel on ligikaudu kümme

pürotehnika tegevusluba tühistatud muu hulgas seetõttu, et huvi selles valdkonnas tegutsemise

vastu on vähenenud. Seetõttu ei pea MKM vajalikuks täiendavat riiklikku sekkumist, kuna

turg on juba ise kohanenud. Lõhkematerjaliseaduse kaudu on Eesti EL-i teemakohaste

direktiivide üldised nõuded üle võtnud. Seaduses on sätestatud vanuselised piirangud ning

müügipiirangud kogustele. Lisaks on arutlusel olnud korrakaitseseaduses tehtav muudatus,

mis annaks KOV-idele täiendavad volitused vajaduse korral piirangute kehtestamiseks. M.

Raudsepp lisas, et MKM ei kavatse jääda teema osas passiivseks, vaid peab oluliseks kolme

peamist suunda: teavitustegevuse tugevdamine, et suunata pürotehnika mõistlikku ja

vastutustundlikku kasutamist ning soodustada keskkonnasõbralikke valikuid; tihe koostöö

järelevalveasutustega ning koostöö KOV-idega. Teadaolevalt kavandab TTJA koostöös

Politsei- ja Piirivalveametiga teavituskampaaniat enne saabuva hooaja algust. Samuti on

KOV-idel selles küsimuses oluline roll ning koostöös on võimalik saavutada täiendavaid

lahendusi ka ilma täiendava regulatsioonita, muu hulgas hea tahte kokkulepete kaudu.

Rahvusvaheliste näidete osas saab märkida, et Hollandis ja Rootsis on pürotehnika kasutamist

oluliselt piiratud, aga tuleb arvesse võtta, et nendes riikides on pürotehnika kasutamine seotud

ka kuritegevusega, sh rünnakutega õiguskaitseorganite vastu.

Marju Aibast lasus, et SiM-i puudutab arutatav küsimus vähem, kuna ministeeriumi

valitsemisala asutused ei teosta otseselt järelevalvet valdkonna üle. SiM on varem ette

valmistanud korrakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille raames kavandati anda KOV-idele

täiendavad volitused. SiM pidas põhjendatuks anda neile õigus otsustada, kas ja millistes

tingimustes on vajalik piiranguid kehtestada. Samuti puudutab eelnõu KOV-ide

korrakaitseametnike õigusi. Praegu on eelnõu jäänud valitsuse tasandil ootele. Juhul kui on

soov käsitleda pürotehnika temaatikat eraldiseisvana, tasub koostatud eelnõuga tutvuda.

Merike Linnamägi sõnas, et pürotehnika kasutamisest tulenev mürahäiring looduslikele

liikidele on tõsine probleem. Eesti kontekstis puudutab see eelkõige linnustikku. Talvisel

perioodil, mil toiduressursid on piiratud, võivad linnud järskude helide tõttu paaniliselt

põgeneda ja neil ei pruugi olla piisavalt energiavarusid, et hiljem oma elupaika naasta. Teise

aspektina saab välja tuua võimaliku keskkonnareostuse mõju veekeskkonnale. Kuigi selle

kohta on andmeid piiratud ulatuses, viitab üldine teadmine sellele, et pürotehnikast pärinevad

jääkained, mis ladestuvad nt lumele, võivad sulamise käigus sattuda veekogudesse. See võib

avaldada mõju kahepaiksetele ja kaladele. Mis puudutab võimalikke lahendusi, siis tehakse

pöördumises ettepanek kehtestada piiranguid loomaaedade ja kaitsealade vahetus läheduses.

Praktikas võib aga selliste territoriaalsete piirangute rakendamine ja järelevalve osutuda

keerukaks. Seetõttu tasuks ehk kaaluda alternatiivseid meetmeid, nt pürotehnika kasutamise

ajapiirangud või teatud ohuklasside keelamine. Sellised lahendused oleksid paremini

jõustatavad võrreldes territoriaalsete piirangutega.

Kadri Kabel lausus, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et loomade heaolu

seisukohast ei oma ilutulestik ja sellega kaasnev mürahäiring positiivset mõju. Teine oluline

aspekt puudutab KOV-ide rolli ja vastutust. Senine tagasiside viitab sellele, et juhul kui

kehtestada maa-alapõhised piirangud, ei ole KOV-idel tõenäoliselt piisavat huvi ega ressurssi

selliste piirangute täitmise üle järelevalve teostamiseks, kuna olemasolevad ressursid on juba

ära kasutatud muudes valdkondades. Juhul kui kaaluda üleriigilisi muudatusi korrakaitse-

seaduses, tuleb aruteludesse kaasata ka KOV-e. Samas on KOV-id toonud välja, et

täiendavaid järelevalvekohustusi nad endale sellega seoses võtta ei soovi. Loomade heaolu ja

tervise aspektist lähtuvalt tuleb arvestada ka loomapidamiskohtade arvu. Eestis on

registreeritud üle 14 000 loomapidamiskoha, hõlmates nii põllumajandusloomi, lemmikloomi

kui ka loomaaedu. Sellest tulenevalt tuleb põhjalikult mõelda, kui suured peaksid võimalikud

puhvertsoonid olema ja kuidas tagada nende tegelik rakendamine. Lisaks küsiti

Põllumajandus- ja Toiduametilt, kes teostab järelevalvet loomade heaolu ja tervise üle, kas

nende poole on pöördutud ilutulestikuga seotud häiringute teemal. Ameti andmetel ei ole

selliseid pöördumisi tehtud. Loomapidajad on pigem kurtnud õppustel tekkiva mürahäiringu

pärast, nt madalalt lendavad helikopterid karjamaade ja loomaparkide kohal.

Eduard Tani selgitas, et kollektiivses pöördumises viidatud uuringud osutavad küll

häiringutele, kuid ei anna alust järeldada automaatset vajadust kehtestada üldine keeld.

Uuringud on läbi viidud hanede ja vareste peal. Hanede puhul on täheldatud, et nad lendavad

häiringu mõjul kõrgemal ja kauem ning vareste puhul on täheldatud tavapärasest teistsugust

käitumismustrit. Uuringud ei tõenda, et igasugune ilutulestiku kasutamine igas kohas ja

mahus tuleks keelata. Praktika näitab ka, et ilutulestiku kasutamine on Eestis ajaliselt

koondunud – suurem osa müügist toimub detsembris ning valdav osa pürotehnikast

kasutatakse aastavahetuse perioodil. Uuringute järeldused viitavad pigem vajadusele pöörata

tähelepanu kaitsealade ja linnualade kaitsele, mitte kehtestada üldist keeldu. Samas nt

Lahemaa rahvuspargi kandis puuduvad praktiliselt asumid, kus ilutulestiku kasutamine oleks

tavapärane. Lisaks tuleb arvestada, et Eestis kasutatakse pürotehnikat ka lindude (nt hanede)

peletamiseks põllumajanduses. Praktika näitab, et selliste meetmete tõhusus on piiratud.

Sarnaseid kogemusi on ka linnakeskkonnas, kus vareste tõrjumisel ei ole pürotehnikal

põhinevad lahendused andnud märkimisväärseid tulemusi. Siinkohal saab tuua ülepaisutatud

näite, et Eestis kütitakse aastas ligikaudu 62 000 looma ja lindu, sh hinnanguliselt 40 000

looma ja 20 000 lindu. See näitab, et erinevad inimtegevused, mis samuti hõlmavad

mürahäiringut ja otsest sekkumist loomade elukeskkonda, on aktsepteeritud. Samas

ilutulestikus nähakse halba. Tema enda pikaaegse kogemuse juures ei ole näinud ühtegi lindu,

kes oleks ilutulestiku tulemusel surnud. Eesti Pürotehnika Liidu kodulehel on leitavad

uuringud, mis näitavad, et üle maailma murravad kassid aastas u 2 mld lindu ja 7 mld

imetajat. E. Tani lisas, et pöördumises ei tooda keskkonnareostuse väidete tõendamiseks

ühtegi uuringut. Ilutulestiku laskmine on keskkonnale ohtlik, aga inimesed tekitavad oma

tegevusega paratamatult keskkonnakahju. Keskkonnareostust pannakse ühte patta kõige

muuga teadmata, millest räägitakse. EL-is kehtivad pürotehniliste toodete suhtes ranged

nõuded, sh keeld kasutada teatud raskemetalle. Samuti peavad EL-i turule sisenevad tooted

vastama kindlatele standarditele. Samuti ei ole joogivee kvaliteedile mõju avaldamise kohta

toodud pöördumises ühtegi uuringut. E. Tani lisas, et jäätmekäitluse puhul võib täheldada, et

inimeste teadlikkus on viimastel aastatel selgelt kasvanud. Praktilise kogemuse põhjal võib

öelda, et aastavahetuse järel avalikke platse läbi käies ei leia maast prügi. Mis puudutab ohtu

inimeste varale ja tervisele, siis tuleb nõustuda, et pürotehnika väärkasutamine on ohtlik.

Samas ei ole see iseenesest piisav argument üldkeelu kehtestamiseks. Avaliku arvamuse osas

on uuringufirma Kantar Emor läbi viinud küsitlusi, mille tulemused näitavad, et ühiskonna

suhtumine ilutulestikku on jagunenud ligikaudu võrdselt kaheks. Kõneleja ei ole näinud, et

ükski inimene pööraks pea ära, kui ta ilutulestikku näeb. Samuti on Eestis viimastel aastatel

pürotehnikaga seotud vigastuste arv vähenenud. Soomes, kus ilutulestiku kasutamine on

ajaliselt piiratud, on täheldatud, et piiratud ajavahemik koondab kasutuse lühikesele

perioodile, mis on suurendanud õnnetuste teket. Lisaks tekib küsimus, et kas Eestis ei ole

peale uusaastaöö muid tähtpäevi, mida võiks tähistada. Nt vabariigi aastapäev, võidupüha või

inimeste isiklikud tähtpäevad, mille tähistamisel võidakse samuti soovida pürotehnikat

kasutada. Samuti saab küsida, kas Eesti soovib välisriikidele paista kõige suurema piirajana.

Mitmetes tiheda asustusega linnades on ilutulestiku kasutamise aega piiratud eelkõige elanike

tiheasustuse tõttu. Eestis, kus asustustihedus on väiksem, ei ole sarnased riskid samas mahus

avaldunud ning senine praktika ei ole toonud kaasa laiaulatuslikke probleeme.

Mario Kadastik sõnas, et majanduskomisjonis toimunud varasemate kollektiivsete

pöördumiste arutamisel selgus, et ilutulestiku kasutamisele on juba kehtestatud ajalised

piirangud. Praktikas on probleemiks piirangute eiramine. Seega üksnes kasutusaja

reguleerimine ei anna soovitud tulemust. Kui pürotehnikat saab osta, siis seda kasutatakse

väljaspool lubatud aegu. Nt võib täheldada, et alates novembri keskpaigast kuni jaanuari

keskpaigani lastakse ilutulestikku pidevalt ja erinevatel kellaaegadel, nt kell üks öösel või kell

üks päeval. Nt osad koerad on väga hirmunud ilutulestikku pauke kuuldes. Kui tegemist on

õuekoertega, siis neid ei saa paariks kuuks tuppa peita, mistõttu antakse koerale sel perioodil

rahusteid. Kui on teada periood, millal ilutulestikku võidakse lasta, siis see muudaks olukorra

paremaks. Seetõttu tuleb leida teemale lahendus. Ta nõustus kollektiivse pöördumise

algatajatega, et praktikas toimiv lahendus oleks pürotehnika ajaline müügipiirang avalikes ja

kergesti ligipääsetavates müügikohtades (nt kaubanduskeskused ja ajutised müügipunktid).

Müümine võiks olla lubatud jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal. See aitaks vähendada pika

ajaperioodi jooksul juhuslikku ja emotsioonipõhist pürotehnika kasutamist ning suunata see

konkreetsele ajale.

Eduard Tani lausus, et ettepaneku mõte on hea, kuid praktiline rakendamine võib osutuda

keerukaks, just müügikohtade samaaegne avamine lühikeseks ajaperioodiks. Ettevõtjad

juhinduvad müügitegevuse korraldamisel majanduslikest kaalutlustest. Tavapäraselt algab

pürotehnika müük detsembri keskpaigas, mõnel juhul ka detsembri teises nädalas. Väiksema

müügimahuga müügikohad avatakse sageli hiljem, et optimeerida kulusid. Üldise trendina on

täheldatav, et müügiperioodi algus on ajas pigem nihkunud hilisemaks. Novembris ei ole

ajutised müügipunktid avatud. Lisaks tasub arvestada, et keelu tulemusel võib hakata Eestisse

jõudma rohkem välismaa päritolu kaupa. Juba praegu tellitakse teistest riikidest pürotehnilisi

tooteid, mis Eestis on keelatud. Ostukeelu seadmisel see suureneb veelgi.

Mario Kadastik sõnas, et tema hinnangul on positiivne, kui piirangute tulemusena vähem

müüakse. Väide, et piirangute kehtestamisel suureneks oluliselt veebist tellimine, näib olevat

mõnevõrra liialdatud. Tema hinnangul on valdav osa pürotehnika ostudest pigem emotsiooni-

põhised. Kui tegemist oleks läbimõeldud ja etteplaneeritud ostudega, toimuks see suurema

tõenäosusega spetsialiseeritud müügikanalite kaudu juba varasemalt. Seetõttu on alust arvata,

et impulssostu võimaluste vähenemine ei tooks kaasa märkimisväärset kasvu veebimüügis.

Samuti saab hinnata järgmise viie aasta statistikat, kas muudatuste tulemusel suureneb

õnnetuste arv. Praegu on see väide pigem hirmu külvamiseks, et piiranguid ei seataks.

Mart Maastik lausus, et teema puhul on tegemist raske dilemmaga. Isiklikust kogemusest tõi

ta välja paradoksi, et ühest küljest käivad jahimehed hanesid paugutitega viljapõldudelt

eemale peletamas, aga tekkinud paukude tulemusel panevad lihaveised jooksu ja võivad

aedikust välja pääseda. Selle tulemusel on ümberkaudsed inimesed pahased, et loomad on taas

välja pääsenud. Samas kasvatatakse põldudel loomadele vilja ja selleks, et haned mahapandud

vilja ära ei sööks, kasutatakse nende peletamiseks pauguteid. M. Maastik lisas, et ilutulestikku

kuuleb pigem aastavahetusel ja muul ajal eriti mitte. Tema hinnangul on mõistlik pöörata

rohkem tähelepanu inimeste teadlikkuse kasvatamisele, mis puudutab ilutulestiku mõjusid

loomadele. See omaks suuremat mõju kui keeld. Samas tundub keelu järgimise kontrollimine

keeruline, eriti hajaasustusega piirkonnas. Teema on keeruline ja arusaadav on ka loomadele

avalduv mõju, aga raske on öelda, kuidas küsimust mõistuspäraselt lahendada. M. Maastik

küsis, kui palju on esitatud kaebusi ilutulestiku kasutamise kohta.

Tiina Toomet vastas, et tal on teema kohta erinevaid teadusallikaid, mida ta on valmis

jagama. Teema on oluline ja seda selgelt uuritakse. 2019. a uuring käsitles ilutulestikuga

seotud hirmu esinemist, selle raskust ja kestvust koerte seas. Valimi moodustas 1225 koera,

mis ei ole väga suur valim, aga annab siiski teatava indikatsiooni: ligikaudu 52% koertest on

ilutulestikust mingil määral mõjutatud. See ei tähenda, et kõik mõjutatud koerad tundsid suurt

paanikat, aga tema isiklik tunnetus ja kogemus loomadega viitavad sellele, et ilutulestikust

põhjustatud hirm ja paanika võib loomale olla füüsiliselt valus. Paanikasse sattunud looma

rahustamine on väga keeruline, kuna hirmureaktsioon võib olla väga tugev. Ta nõustus, et

looma ei saa panna paariks kuuks tuppa kinni. Loomaomanikel oleks oluliselt kergem, kui nad

teaksid, millal ilutulestikku võidakse lasta. Teiseks murekohaks on letimüük, mille puhul võib

praktikas olla järelevalve puudulik. On alust arvata, et alaealistel on võimalik pürotehnikat

kätte saada, sh kõrgema ohuklassiga tooteid. Pürotehnikat võidakse kasutada nurga taga, mille

ootamatu ja tugev heli paneb juba inimese võpatama, aga koer satub sellest täielikku

paanikasse. Siinkohal kassidest ei räägita, sest nende käitumist ei teata, kuna kass poeb hirmu

olukorras peitu. Lisaks on veis võrreldes hobusega rahulik loom. Teada on juhtumeid, kus

hobused on ehmatuse tulemusel tekitanud endale raskeid vigastusi, mis on lõppenud looma

hukkamisega, kuna saadud vigastusi ei ole võimalik ravida. Sellistel juhtudel on tegemist

lisaks loomade heaolule ka teise inimese varalise kahju küsimusega. Nt võib paanikas koer

joosta sõiduteele, kus autojuht loomaga kokkupõrke vältimiseks sõidab teelt välja, mille

tulemusel tekib kahju sõidukile. Teavitustöö tegemine on oluline, aga see ei pruugi olla piisav

meede, kui väidetakse, et aastaks 2050 on teadlikkus suurenenud. Võimaliku sammuna võiks

kaaluda kohustuse kehtestamist, et müügipunktide juures peab kuvama videot, kus

kujutatakse hirmunud looma. Sarnast lähenemist kasutatakse teiste riskikäitumist puudutavate

toodete puhul. See võimaldaks tarbijatel teadlikumalt hinnata oma valikute tagajärgi.

Reili Rand märkis, et ettevõtjate esindaja sõnavõtus, kus loetleti, mis tegurid loomade heaolu

mõjutavad, jäi ka nt sõja mõju veel kirjeldamata. Seega vaieldamatult on palju tegureid, mis

loomade heaolu mõjutavad. Käesoleval istungil arutatakse aga ühte konkreetset tegurit, millel

on selge mõju loomade heaolule. R. Rand lisas, et ta toetab KOV-ide iseseisvust ja õigust

enda piirkonda puudutavaid küsimusi ise korraldada, kuid käesoleva probleemi puhul ei näe ta

praktikas, kuidas KOV-ide enesekorraldusõigus üksi tagaks tõhusa lahenduse. Selge

halduspiiriga KOV-ides (nt Hiiumaal) oleks tõenäoliselt võimalik täiendava ressursi toel

teatud määral järelevalvet korraldada. Suuremates ja tihedamalt asustatud piirkondades, kus

asustus ei lange kokku halduspiiridega, on selliste meetmete rakendamine keerulisem. Seega

tundub kõige realistlikum lahendus müügipiirangute ja ajaliste piirangute kehtestamine. R.

Rand märkis, et loodetavasti jõutakse praeguse arutelu tulemusel mingisuguse lahenduseni.

Eduard Tani lausus, et toodi välja, et pakenditele võiks lisada täiendavat infot ja hoiatusi.

Paraku on see praktikas piiratud, kuna pürotehniliste toodete märgistamine on rangelt

reguleeritud EL-i standarditega. Nt sooviti pakenditele lisada info suuremate ohualade kohta,

mis selgitaksid, et inimesed läheksid toodete kasutamisel neist kaugemale. Selgus, et sellist

infot ei tohtinud pakenditele lisada. Seega on valdkond rangelt reguleeritud ja rangelt

kontrollitud, sh pakendi sisemus ja koostis. Kõik pürotehnilised tooted läbivad enne turule

jõudmist põhjaliku kontrolli ja sertifitseerimise. Iga partii testitakse sõltumatute,

akrediteeritud asutuste poolt, kes hindavad toodete vastavust kehtivatele nõuetele.

Mario Kadastik sõnas, et see väide ei tundu tõene, et pakendile mingisuguse pildi või

QR-koodi, mis illustreeriks hirmunud looma või kujutaks ohuteksti, lisamine oleks

regulatsioonidega vastuolu. Samas kui see vastab tõele, siis see vajaks õiguslikku analüüsi.

Ohualade infoteksti muutmine võib puudutada regulatiivset poolt, aga samas vajaks ka see

õiguslikku analüüsi selles osas, et miks ei saa neid ohualasid kaugemale märkida.

Mart Maastik märkis, et teda ärritab inimeste suhtumine, et ilutulestik küll mõjutab loomi,

millega ta nõustub, aga samal ajal toetatakse meretuuleparkide rajamist, millel on samuti

selge mõju loomadele ja inimestele. M. Maastik sõnas, et tegemist on keerulise teemaga.

Ühest küljest on arusaadav, et ettevõtlust on vaja, aga arutatav ettevõtlusvorm on negatiivsete

mõjudega. Selliseid ettevõtlusvorme on veel, nt alkoholi või tubakatoodete tootmine. Ta

toetas ohuteksti või -piltide lisamist, kuna sellel oleks mõju. M. Maastik märkis, et võib-olla

oleks loomaomanikele kasuks juba see, kui ilutulestikku saab osta ainult nädalavahetustel nt

õhtul kella kuuest kuni kella üheni öösel. Sel juhul oleks teada, et ilutulestikku võidakse lasta,

aga samas on võimalik ka ettevõtetel tegutseda.

Tiina Toomet sõnas, et teadmine, millal võidakse ilutulestikku lasta, on mõistlik lahendus,

aga tekib võimekuse küsimus, et kes kontrollib nõude täitmist. Kui nt öösel on kuulda

ilutulestikku, siis sellest tuleks märku anda, et inimestel tekiks mingisugune hirm, et keegi

vähemalt reageerib sellisele keelatud tegevusele. Samas on neid juhtumeid keeruline

kontrollida, aga kontrollimine on kindlasti oluline.

Mart Maastik lausus, et eelnevalt selgitatud oht on olemas, et kui Eesti keelab midagi, siis

Eestis kasutatavat pürotehnikat hakatakse ostma ja sisse tooma välismaalt. Teema

lahendamine on vajalik, aga mõistliku lahenduse leidmine on keeruline.

Tiina Toomet märkis, et pürotehnika toodete müüjatel on litsents. Võimalus on lisada

litsentsi tingimuste hulka nõue kuvada müügikohas ohuteavituse kujul videot, mis illustreerib

ilutulestiku mõju loomadele.

Mario Kadastik nõustus, et müügikohta saaks lisada ekraani, kus püsivalt kuvatakse videot,

mis illustreeriks ilutulestiku mõju loomadele. See ei oleks kuidagi vastuolus EL-i nõuetega.

Marek Reinaas sõnas, et tema hinnangul tuleks leida teemale mingisugune lahendus.

Komisjoni 2024. a menetletud kollektiivse pöördumise raames ministeeriumidele antud

suunis ei toonud soovitud tulemust. M. Reinaas selgitas riigikogu kodu- ja töökorra seaduse

§ 15213 kohaselt otsuseid, mida võib komisjon pöördumist menetledes langetada.

Arutati kollektiivse pöördumise edasist menetlust ja võimalikke otsuseid selle kohta.

Mario Kadastik sõnas, et tema hinnangul on kõnealuse teema lahendamiseks võimalik

rakendada kahte meedet. Esiteks määrata kohustus, et müügipunkti juures peab müüja

kuvama ohuteavitust, mis illustreeriks ilutulestikuga tekkivat mõju loomadel, kas nt video või

QR-koodi kujul. Selline kohustus ei piiraks kuidagi ettevõtlusvabadust. Sarnast lähenemist

kasutatakse suitsupakkidel, kus illustreeriv pilt paneb inimest mõtlema, kas ta soovib toodet

osta. QR-koodide puhul on probleemiks see, et kui QR-kood on tootel, siis seda võib ostja

näha alles peale toote ostmist, mis juhul kasutab ta toodet siiski. Reaalsuses töötaks

tõenäoliselt ainult variant, kus piirata müügipunktide asukohta ja tegevusaega. Komisjoni

varasematel istungitel, kus arutati sarnasel teemal esitatud kollektiivseid pöördumisi, käsitleti

seda, et oleks kindlad poed, miks asuksid kaubanduskeskuste tavatrassist eemal. See, kes

tahab pürotehnikat osta, saab minna ja osta seda, aga müügipunktid ei paikneks kohe

poekassade juures. Pürotehnika müümisel on tegemist hooajalise väikeäriga. Lisaks on oluline

ajaline piirang, mis peab kehtima ka veebimüügile, ehk nt inimene võib pürotehnikat osta

varem, aga tarne ei tohi toimuda enne määratud aega.

Marek Reinaas märkis, et tema hinnangul ei töötaks QR-koodi lahendus. Reaalset mõju

avaldaks ajalise piirangu seadmine. Sellisel juhul oleks üheks võimalikuks lahendusvariandiks

teemakohase eelnõu algatamine. M. Reinaas lausus, et komisjon ei langeta tänasel istungil

otsust kollektiivse pöördumise kohta, vaid seda tehakse mõnel tulevasel istungil.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija