RIKK 19.05.2026 istungi protokoll

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 223

Tallinn, Toompea Teisipäev, 19. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets,

Priit Sibul

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Mati Raidma, Peeter Tali ja Kristo Enn

Vaga

Kutsutud: kollektiivse pöördumise esitajate esindajad Kati Saara Murutar ja Richard Murutar

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!"

2. Info ja muud küsimused

1. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele

manöövritele!"

Kalev Stoicescu palus kollektiivse pöördumise esitajate esindajatel tutvustada pöördumist

ning selgitada selle esitamise ajendeid. K. Stoicescu küsis, mida nad ootavad, et Eesti riik

teeks.

Kati Saara Murutar ja Richard Murutar selgitasid, et kollektiivse pöördumise ajendiks

olid varahommikused õhuhäired ja teadmatus Eesti õhuruumis liikunud droonide päritolu

kohta, mis tekitasid inimestes ärevust ja ebakindlust. Kollektiivse pöördumise esitajate

esindajad väljendasid muret, et korduvad drooniintsidendid ja pidevad julgeolekuohud on

tekitanud inimestes tuimust ja usaldamatust riigi ning Euroopa juhtide suhtes. Kõnelejate

sõnul ajendas pöördumist koostama kasvav ebakindlus Eesti õhuruumi turvalisuse, võimalike

kriiside ja riigi valmisoleku suhtes ning inimeste tugev soov suurema turvatunde järele.

Esindajate sõnul panustasid kollektiivse pöördumise koostamisse aktiivselt ka noored.

2

Kalev Stoicescu sõnul soovitakse turvatunnet kindlasti rahvale pakkuda ning sõnas, et tänase

Lõuna-Eestis toimunud õhuintsidendi lahendus peaks suurendama turvatunnet. Eestil on

olemas vahendid eksinud droonide allatoomiseks eeldusel, et need ei kujutaks inimestele ohtu.

Anti Poolamets tõi võrdlusena esile Soome juhtumid. Tema arvates suhtutakse Baltimaadesse

julgeolekuintsidentide puhul vähem tähelepanelikult kui Soomesse. Kõneleja väljendas muret,

et puudulik ja ebajärjekindel teavitamine õhu- ja julgeolekuintsidentidest vähendab inimeste

turvatunnet ning usaldust riigi valmisoleku ja reageerimise suhtes.

Leo Kunnas selgitas tehniliselt probleemi olemust ja sõnas, et õhuruumi ei ole võimalik

kuidagi lihtsalt füüsiliselt sulgeda. Me võime siin võtta vastu otsuse, et sulgeme õhuruumi,

aga droonid lendavad ikka, nemad meie otsusest ei hooli. L. Kunnas ütles, et saab üleskutsest

aru, aga see ei ole tehniliselt rakendatav.

Kalev Stoicescu sõnas, et kui Rumeenia hävituslennukitel F-16 ei oleks olnud võimalik Eesti

õhuruumis lennata ja tegutseda, siis tänast drooni ei oleks alla lastud. Ta rõhutas, et Eesti

annab endast parima, et tugevdada droonivastast kaitset. Droonitõrjesse suunatakse

täiendavalt 200–250 miljonit eurot. Droonitemaatikat ja õhukaitset võetakse väga tõsiselt.

Kõneleja rõhutas, et Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu kestab juba neli aastat

ja kolm kuud ning selle aja jooksul on Eesti õhuruumi jõudnud üks sajandik sellest droonide

arvust, millega ukrainlased peavad igapäevaselt silmitsi seisma.

Kati Saara Murutari sõnul tekitavad õhus lendavad objektid ebakindlust ja segadust ning

inimestel on tekkinud suur droonipaanika.

Kalev Stoicescu sõnas, et Eestis toimib ohu- ja teavitussüsteem. Kui ei ole hoiatatud

drooniohust, siis võib tegemist olla ka näiteks naabri muruniidukiga. K. Stoicescu soovitas

rahulikuks jääda ning julgustada ka teisi inimesi sama tegema, jätkata tavapärast elu, hoida

end mõõdukalt kursis uudistega ja jälgida vajadusel ohuteavitusi. Ta tõdes, et riik ja

omavalitsused võiks anda rohkem rahustavaid sõnumeid, sest pidev negatiivne uudisvoog

väsitab inimesi.

Richard Murutari sõnul tajuvad inimesed ohtu kiiremini kui ametlik kommunikatsioon ning

see vähendab turvatunnet. Venemaa testib pidevalt piire ja harjutab samm-sammult uusi

olukordi normaalseks muutma. Küsimus pole ainult reaalses ohus, vaid ka selles, kuidas riik

selgitab olukorda ja aitab inimestel toimuvat mõista.

Kalev Stoicescu tänas kollektiivse pöördumise esitajate esindajaid tulemast ja selgitusi

andmast oma algatuse kohta.

Jätkati istungit ning arutati komisjoni seisukohaga ja kollektiivse pöördumise esitajate

esindajale vastuskirja projektiga seonduvat.

Otsustati:

1.1. Esitatud ettepanek tagasi lükata ning saata vastuskiri kollektiivse pöördumise esitajate

esindajale (konsensus: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti

Poolamets, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3

2. Info ja muud küsimused

2.1 Jätkati arutelu seoses MTÜ Saare Rannarahva Seltsi kirjaga Läänemerre ning Liivi lahte

plaanitavate meretuuleparkide mõjust Eesti kaitsevõimele. Arutati vastuskirja projekti.

2.2 Jätkati arutelu seoses Jõelähtme Vallavalitsuse, Veskivaramu MTÜ, Generaator AS-i ja

Wooluvabrik OÜ ettepanekuga ümarlaua korraldamiseks.

Kirjas tõstatatud küsimusi on komisjon võimalusel valmis arutama ühisel istungil Riigikogu

majanduskomisjoniga käesoleva aasta sügisistungjärgul.

Arutati vastuskirja projektiga seonduvat.

Otsustati:

2.1.1 Saata vastuskiri avaldajale (konsensus: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Anti Poolamets, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

2.2.1 Saata vastuskiri avaldajale ning koopia Riigikogu majanduskomisjonile (konsensus: Enn

Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Priit Sibul, Kalev

Stoicescu).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 223

Tallinn, Toompea Teisipäev, 19. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets,

Priit Sibul

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Mati Raidma, Peeter Tali ja Kristo Enn

Vaga

Kutsutud: kollektiivse pöördumise esitajate esindajad Kati Saara Murutar ja Richard Murutar

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!"

2. Info ja muud küsimused

1. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele

manöövritele!"

Kalev Stoicescu palus kollektiivse pöördumise esitajate esindajatel tutvustada pöördumist

ning selgitada selle esitamise ajendeid. K. Stoicescu küsis, mida nad ootavad, et Eesti riik

teeks.

Kati Saara Murutar ja Richard Murutar selgitasid, et kollektiivse pöördumise ajendiks

olid varahommikused õhuhäired ja teadmatus Eesti õhuruumis liikunud droonide päritolu

kohta, mis tekitasid inimestes ärevust ja ebakindlust. Kollektiivse pöördumise esitajate

esindajad väljendasid muret, et korduvad drooniintsidendid ja pidevad julgeolekuohud on

tekitanud inimestes tuimust ja usaldamatust riigi ning Euroopa juhtide suhtes. Kõnelejate

sõnul ajendas pöördumist koostama kasvav ebakindlus Eesti õhuruumi turvalisuse, võimalike

kriiside ja riigi valmisoleku suhtes ning inimeste tugev soov suurema turvatunde järele.

Esindajate sõnul panustasid kollektiivse pöördumise koostamisse aktiivselt ka noored.

2

Kalev Stoicescu sõnul soovitakse turvatunnet kindlasti rahvale pakkuda ning sõnas, et tänase

Lõuna-Eestis toimunud õhuintsidendi lahendus peaks suurendama turvatunnet. Eestil on

olemas vahendid eksinud droonide allatoomiseks eeldusel, et need ei kujutaks inimestele ohtu.

Anti Poolamets tõi võrdlusena esile Soome juhtumid. Tema arvates suhtutakse Baltimaadesse

julgeolekuintsidentide puhul vähem tähelepanelikult kui Soomesse. Kõneleja väljendas muret,

et puudulik ja ebajärjekindel teavitamine õhu- ja julgeolekuintsidentidest vähendab inimeste

turvatunnet ning usaldust riigi valmisoleku ja reageerimise suhtes.

Leo Kunnas selgitas tehniliselt probleemi olemust ja sõnas, et õhuruumi ei ole võimalik

kuidagi lihtsalt füüsiliselt sulgeda. Me võime siin võtta vastu otsuse, et sulgeme õhuruumi,

aga droonid lendavad ikka, nemad meie otsusest ei hooli. L. Kunnas ütles, et saab üleskutsest

aru, aga see ei ole tehniliselt rakendatav.

Kalev Stoicescu sõnas, et kui Rumeenia hävituslennukitel F-16 ei oleks olnud võimalik Eesti

õhuruumis lennata ja tegutseda, siis tänast drooni ei oleks alla lastud. Ta rõhutas, et Eesti

annab endast parima, et tugevdada droonivastast kaitset. Droonitõrjesse suunatakse

täiendavalt 200–250 miljonit eurot. Droonitemaatikat ja õhukaitset võetakse väga tõsiselt.

Kõneleja rõhutas, et Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu kestab juba neli aastat

ja kolm kuud ning selle aja jooksul on Eesti õhuruumi jõudnud üks sajandik sellest droonide

arvust, millega ukrainlased peavad igapäevaselt silmitsi seisma.

Kati Saara Murutari sõnul tekitavad õhus lendavad objektid ebakindlust ja segadust ning

inimestel on tekkinud suur droonipaanika.

Kalev Stoicescu sõnas, et Eestis toimib ohu- ja teavitussüsteem. Kui ei ole hoiatatud

drooniohust, siis võib tegemist olla ka näiteks naabri muruniidukiga. K. Stoicescu soovitas

rahulikuks jääda ning julgustada ka teisi inimesi sama tegema, jätkata tavapärast elu, hoida

end mõõdukalt kursis uudistega ja jälgida vajadusel ohuteavitusi. Ta tõdes, et riik ja

omavalitsused võiks anda rohkem rahustavaid sõnumeid, sest pidev negatiivne uudisvoog

väsitab inimesi.

Richard Murutari sõnul tajuvad inimesed ohtu kiiremini kui ametlik kommunikatsioon ning

see vähendab turvatunnet. Venemaa testib pidevalt piire ja harjutab samm-sammult uusi

olukordi normaalseks muutma. Küsimus pole ainult reaalses ohus, vaid ka selles, kuidas riik

selgitab olukorda ja aitab inimestel toimuvat mõista.

Kalev Stoicescu tänas kollektiivse pöördumise esitajate esindajaid tulemast ja selgitusi

andmast oma algatuse kohta.

Jätkati istungit ning arutati komisjoni seisukohaga ja kollektiivse pöördumise esitajate

esindajale vastuskirja projektiga seonduvat.

Otsustati:

1.1. Esitatud ettepanek tagasi lükata ning saata vastuskiri kollektiivse pöördumise esitajate

esindajale (konsensus: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti

Poolamets, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3

2. Info ja muud küsimused

2.1 Jätkati arutelu seoses MTÜ Saare Rannarahva Seltsi kirjaga Läänemerre ning Liivi lahte

plaanitavate meretuuleparkide mõjust Eesti kaitsevõimele. Arutati vastuskirja projekti.

2.2 Jätkati arutelu seoses Jõelähtme Vallavalitsuse, Veskivaramu MTÜ, Generaator AS-i ja

Wooluvabrik OÜ ettepanekuga ümarlaua korraldamiseks.

Kirjas tõstatatud küsimusi on komisjon võimalusel valmis arutama ühisel istungil Riigikogu

majanduskomisjoniga käesoleva aasta sügisistungjärgul.

Arutati vastuskirja projektiga seonduvat.

Otsustati:

2.1.1 Saata vastuskiri avaldajale (konsensus: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Anti Poolamets, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

2.2.1 Saata vastuskiri avaldajale ning koopia Riigikogu majanduskomisjonile (konsensus: Enn

Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Priit Sibul, Kalev

Stoicescu).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija