SOTK vastus kollektiivsele pöördumisele "Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis"

Liina Jürgel Teie 09.02.2026

Meie .05.2026 nr 1-6/26-30/3

Vastus kollektiivsele pöördumisele "Keelustame

ühekordsed e-sigaretid Eestis"

Austatud kollektiivse pöördumise algataja

Täname Teid kollektiivse pöördumise "Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis"

(kollektiivne pöördumine) eest. Riigikogu juhatus võttis kollektiivse pöördumise menetlusse

10.02.2026 ning suunas selle pöördumise menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek keelustada ühekordsed e-sigaretid Eestis.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist kahel korral. Esmalt arutati

kollektiivset pöördumist 20.04.2026 toimunud istungil (20.04.2026 protokoll), kus osalesid

kollektiivse pöördumise algataja esindaja Marilin Eessalu, Sotsiaalministeeriumi,

Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Komisjoni istungil toimus kollektiivse pöördumise sisuline arutelu, kus kollektiivse

pöördumise algataja esindaja tutvustas pöördumist.

Sotsiaalministeeriumi esindaja märkis, et Sotsiaalministeerium toetab ühekordsete e-

sigarettide keelustamist, kuid selline keeld peaks olema kehtestatud Euroopa Liidu tasandil.

Lisaks tuleb kaaluda, kas legaalse turu täiendav piiramine aitaks seatud eesmärke saavutada

või võib see hoopis vastupidise tulemuse anda.

Kliimaministeeriumi esindaja tõi välja, et tegemist on olulise teemaga. Ametliku statistika

kohaselt jääb e-sigarettide turule toomise kogus aastas 60–100 tonni vahele. Ülejäänud osa,

kuni 400 tonni, võib olla seotud musta turuga, mille kaudu e-sigaretid Eestisse jõuavad.

Tegemist on märkimisväärse kogusega ja kindlasti on musta turu üsna suur osa probleemiks.

Kliimaministeerium on välja töötamas eelnõu elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku

tõhustamiseks. Vastu on võetud patareimääruse põhimõtted, mille kohaselt peavad tootjad

alates 18. veebruarist 2027 ühekordsed tooted täielikult ümber disainima või turult

eemaldama. See tähendab, et alates 2027. aasta veebruarist on lubatud turule tuua üksnes

korduskasutatavaid tooteid ning ühekordsete toodete turule laskmine ei ole enam võimalik.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja tõi välja, et keskseks küsimuseks on

see kas riigisisene keeld päriselt toimib. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hinnangul käsitleb kollektiivne pöördumine kahte eraldiseisvat probleemi: esiteks

nikotiinitoodete kättesaadavust ja tarvitamist noorte poolt ning teiseks ühekordsetest e-

sigarettidest tulenevat keskkonnareostuse- ja jäätmekäitluse küsimust. Mõlemad probleemid

2

on tõsised, kuid ühe meetmega ei ole võimalik neid lahendada. Juba praegu kehtivad Eestis

mitmed piirangud. Näiteks on e-sigarettide ja nendega seotud toodete jae- ja kaugmüük

alaealistele keelatud. Maitsepiirangute tõttu on lubatud üksnes tubaka- ja mentoolimaitselised

tooted. Lisaks kehtivad Euroopa Liidu tehnilised nõuded ning tootjavastutus jäätmete osas. Ta

märkis, et noorte kaitse seisukohast ei ole keskseks küsimuseks niivõrd uute keeldude

kehtestamine, vaid olemasolevate piirangute tõhustamine ning seda eeskätt veebikeskkonnas.

Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist on piiriülese turuga, mistõttu ei pruugi üksnes

riigisisene keeld toodete kättesaadavust oluliselt vähendada. Keelu kehtestamine asetab Eesti

ettevõtjad ebasoodsasse olukorda, kuna teiste liikmesriikide ettevõtjad võivad jätkata

piiriülest müüki, mis võib omakorda suurendada välismaiste toodete tarbimist. Samuti tuleb

arvestada järelevalve aspektiga. Täiendava keelu kehtestamine võib suunata e-sigarettide turu

veelgi enam kontrollimatutesse kanalitesse, nagu sotsiaalmeedia ja eraisikute vaheline müük.

See omakorda suurendab ebaseadusliku turu osakaalu ning muudab järelevalve oluliselt

keerulisemaks. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et konkreetse tootekategooria, näiteks

ühekordsete e-sigarettide, piiramisel võivad turule kiiresti ilmuda uued sarnased

nikotiinitooted, mistõttu võib probleem jätkuda uuel kujul. Arvestades turu piiriülest iseloomu

ja järelevalve keerukust tuleks leida lahendus pigem Euroopa Liidu tasandil.

Komisjoni 11.05.2026 istungil (11.05.2026 protokoll) jätkati kollektiivse pöördumise arutelu.

Sotsiaalkomisjoni arutelude käigus leiti, et tegemist on olulise probleemiga nii noorte tervise

kui ka keskkonnamõju seisukohalt, kuid lahendusi tuleb otsida Euroopa Liidus ühiselt.

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 15213 punktile 3 edastab sotsiaalkomisjon

kollektiivses pöördumises tõstatatud küsimuse, et otsida lahendusi sealhulgas Euroopa Liidus

ühiselt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile

seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks ning teadmiseks Välisministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

631 6491 [email protected]

Liina Jürgel Teie 09.02.2026

Meie .05.2026 nr 1-6/26-30/3

Vastus kollektiivsele pöördumisele "Keelustame

ühekordsed e-sigaretid Eestis"

Austatud kollektiivse pöördumise algataja

Täname Teid kollektiivse pöördumise "Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis"

(kollektiivne pöördumine) eest. Riigikogu juhatus võttis kollektiivse pöördumise menetlusse

10.02.2026 ning suunas selle pöördumise menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek keelustada ühekordsed e-sigaretid Eestis.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist kahel korral. Esmalt arutati

kollektiivset pöördumist 20.04.2026 toimunud istungil (20.04.2026 protokoll), kus osalesid

kollektiivse pöördumise algataja esindaja Marilin Eessalu, Sotsiaalministeeriumi,

Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Komisjoni istungil toimus kollektiivse pöördumise sisuline arutelu, kus kollektiivse

pöördumise algataja esindaja tutvustas pöördumist.

Sotsiaalministeeriumi esindaja märkis, et Sotsiaalministeerium toetab ühekordsete e-

sigarettide keelustamist, kuid selline keeld peaks olema kehtestatud Euroopa Liidu tasandil.

Lisaks tuleb kaaluda, kas legaalse turu täiendav piiramine aitaks seatud eesmärke saavutada

või võib see hoopis vastupidise tulemuse anda.

Kliimaministeeriumi esindaja tõi välja, et tegemist on olulise teemaga. Ametliku statistika

kohaselt jääb e-sigarettide turule toomise kogus aastas 60–100 tonni vahele. Ülejäänud osa,

kuni 400 tonni, võib olla seotud musta turuga, mille kaudu e-sigaretid Eestisse jõuavad.

Tegemist on märkimisväärse kogusega ja kindlasti on musta turu üsna suur osa probleemiks.

Kliimaministeerium on välja töötamas eelnõu elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku

tõhustamiseks. Vastu on võetud patareimääruse põhimõtted, mille kohaselt peavad tootjad

alates 18. veebruarist 2027 ühekordsed tooted täielikult ümber disainima või turult

eemaldama. See tähendab, et alates 2027. aasta veebruarist on lubatud turule tuua üksnes

korduskasutatavaid tooteid ning ühekordsete toodete turule laskmine ei ole enam võimalik.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja tõi välja, et keskseks küsimuseks on

see kas riigisisene keeld päriselt toimib. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hinnangul käsitleb kollektiivne pöördumine kahte eraldiseisvat probleemi: esiteks

nikotiinitoodete kättesaadavust ja tarvitamist noorte poolt ning teiseks ühekordsetest e-

sigarettidest tulenevat keskkonnareostuse- ja jäätmekäitluse küsimust. Mõlemad probleemid

2

on tõsised, kuid ühe meetmega ei ole võimalik neid lahendada. Juba praegu kehtivad Eestis

mitmed piirangud. Näiteks on e-sigarettide ja nendega seotud toodete jae- ja kaugmüük

alaealistele keelatud. Maitsepiirangute tõttu on lubatud üksnes tubaka- ja mentoolimaitselised

tooted. Lisaks kehtivad Euroopa Liidu tehnilised nõuded ning tootjavastutus jäätmete osas. Ta

märkis, et noorte kaitse seisukohast ei ole keskseks küsimuseks niivõrd uute keeldude

kehtestamine, vaid olemasolevate piirangute tõhustamine ning seda eeskätt veebikeskkonnas.

Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist on piiriülese turuga, mistõttu ei pruugi üksnes

riigisisene keeld toodete kättesaadavust oluliselt vähendada. Keelu kehtestamine asetab Eesti

ettevõtjad ebasoodsasse olukorda, kuna teiste liikmesriikide ettevõtjad võivad jätkata

piiriülest müüki, mis võib omakorda suurendada välismaiste toodete tarbimist. Samuti tuleb

arvestada järelevalve aspektiga. Täiendava keelu kehtestamine võib suunata e-sigarettide turu

veelgi enam kontrollimatutesse kanalitesse, nagu sotsiaalmeedia ja eraisikute vaheline müük.

See omakorda suurendab ebaseadusliku turu osakaalu ning muudab järelevalve oluliselt

keerulisemaks. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et konkreetse tootekategooria, näiteks

ühekordsete e-sigarettide, piiramisel võivad turule kiiresti ilmuda uued sarnased

nikotiinitooted, mistõttu võib probleem jätkuda uuel kujul. Arvestades turu piiriülest iseloomu

ja järelevalve keerukust tuleks leida lahendus pigem Euroopa Liidu tasandil.

Komisjoni 11.05.2026 istungil (11.05.2026 protokoll) jätkati kollektiivse pöördumise arutelu.

Sotsiaalkomisjoni arutelude käigus leiti, et tegemist on olulise probleemiga nii noorte tervise

kui ka keskkonnamõju seisukohalt, kuid lahendusi tuleb otsida Euroopa Liidus ühiselt.

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 15213 punktile 3 edastab sotsiaalkomisjon

kollektiivses pöördumises tõstatatud küsimuse, et otsida lahendusi sealhulgas Euroopa Liidus

ühiselt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile

seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks ning teadmiseks Välisministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

631 6491 [email protected]