SOTK vastus kollektiivsele pöördumisele “Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele”

Anniki Leppik Teie 03.12.2025

Meie .05.2026 nr 1-6/26-74/3

Vastus kollektiivsele pöördumisele

„Käibemaksuvabastus annetajate toel

soetatud ravimitele“ kohta

Austatud kollektiivse pöördumise algataja

Tänan Teid kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud

ravimitele“ eest. Riigikogu juhatus võttis pöördumise menetlusse 2025. aasta 16. detsembril ja

suunas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. Pöördumises tehakse ettepanek vabastada

heategevusfondide poolt annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust, et suurendada

annetuste mõju ja parandada ravimite kättesaadavust.

Sotsiaalkomisjon arutas Teie pöördumist käesoleva aasta 16. märtsi ja 24. märtsi ning 4. mai

ja 11. mai istungitel. Aruteludes tõid algatajat esindanud sihtasutuste Tartu Ülikooli

Kliinikumi Lastefond ja Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu esindajad esile, et

käibemaks vähendab otseselt ravi rahastamiseks kasutatavat ressurssi ning riivab annetajate

ootust, et nende panus jõuaks abivajajani täies ulatuses. Samal ajal selgitasid

Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad, et käibemaks on üldine

tarbimismaks ning maksuerandeid ei saa siduda ostja isiku ega rahastamisallikaga, kuna see

tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja maksusüsteemi põhjendamatu keerukuse. Samuti leiti, et

maksuerand ei ole ravimite kättesaadavuse parandamiseks kõige tõhusam meede.

Sotsiaalkomisjon tõdes, et olukorras, kus annetuste abil püütakse tagada eluliselt vajalik ravi,

on mõistetav, et selliste vahendite maksustamine võib riivata inimeste õiglustunnet. Komisjon

pidas vajalikuks küsida täiendavat arvamust rahanduskomisjonilt.

Rahanduskomisjon leidis oma seisukohas, et Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ

(käibemaksudirektiiv) kohaselt ei ole võimalik kehtestada maksuerandit, mis sõltuks ostja

isikust või rahastamisallikast. Käibemaksu erisusi saab kehtestada kauba või teenuse liigi

alusel ning need peavad olema kohaldatavad võrdselt kõigile samas olukorras olevatele

isikutele. Käibemaksudirektiiv annab küll õiguse kehtestada teatud kaupadele või teenustele

vähendatud maksumäära või maksuvabastuse, kuid sellise erisuse kehtestamisel peab olema

tagatud võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise ja fiskaalse neutraalsuse põhimõttest

tulenevalt ei saa sarnaseid kaupu ja teenuseid maksustada erinevalt. Algataja ettepaneku

kohaselt oleks heategevusfondi poolt haigele ostetud ravim maksustatud 0%

käibemaksumääraga ja kui haige ise ostaks sama ravimi endale, siis oleks see ravim

maksustatud 9% käibemaksumääraga. Samal kaubal oleks kaks erinevat maksumäära.

Olenevalt ostja isikust rakenduks kas 0% või 9%, mis viib ebavõrdse kohtlemiseni.

2

Samuti rõhutas rahanduskomisjon, et maksuerandid ei ole kõige täpsem ega kulutõhusam

vahend ravimipoliitika kujundamisel ning eesmärgi saavutamiseks tuleks kaaluda sihitud

toetusi, kompensatsioonimehhanisme või muid lahendusi väljaspool maksusüsteemi.

Sotsiaalkomisjon tunnustab kollektiivse pöördumise algataja ja heategevusfondide tegevust

ning mõistab tõstatatud probleemi olulisust. Arutelude käigus selgus, et kehtiv õigus ei

võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast.

Seetõttu puudub komisjonil kehtiva õigusraamistiku alusel võimalus toetada ettepanekut

vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust. Käibemaksuerandid ja -määrad

saavad tuleneda kauba või teenuse liigist ning peavad olema kohaldatavad võrdselt kõigile

samas olukorras olevatele isikutele. Pöördumises pakutud lahenduse korral maksustataks

sama ravimit erinevalt sõltuvalt sellest, kes ravimi soetab, mistõttu tekiks ebavõrdne

kohtlemine ning see ei oleks kooskõlas käibemaksudirektiivist tulenevate nõuetega.

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 15213 punktile 3 edastab sotsiaalkomisjon

kollektiivses pöördumises tõstatatud küsimuse Sotsiaalministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja edasiseks lahendamiseks. Sotsiaalkomisjon

palub ministeeriumitel analüüsida võimalusi, kuidas kompenseerida või leevendada

heategevusfondide kaudu soetatud ravimite käibemaksukoormust, kaaluda sihitud

toetusmehhanisme, hüvitisi või muid lahendusi, mis oleksid kooskõlas maksusüsteemi

üldpõhimõtetega ning hinnata võimalike lahenduste rakendatavust piiratud ja selgelt

määratletud juhtudel (nt ravimid, mida Tervisekassa ei rahasta). Sotsiaalkomisjon palub

informeerida komisjoni analüüsi tulemustest ja edasistest võimalikest sammudest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

631 6496 [email protected]

Anniki Leppik Teie 03.12.2025

Meie .05.2026 nr 1-6/26-74/3

Vastus kollektiivsele pöördumisele

„Käibemaksuvabastus annetajate toel

soetatud ravimitele“ kohta

Austatud kollektiivse pöördumise algataja

Tänan Teid kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud

ravimitele“ eest. Riigikogu juhatus võttis pöördumise menetlusse 2025. aasta 16. detsembril ja

suunas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. Pöördumises tehakse ettepanek vabastada

heategevusfondide poolt annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust, et suurendada

annetuste mõju ja parandada ravimite kättesaadavust.

Sotsiaalkomisjon arutas Teie pöördumist käesoleva aasta 16. märtsi ja 24. märtsi ning 4. mai

ja 11. mai istungitel. Aruteludes tõid algatajat esindanud sihtasutuste Tartu Ülikooli

Kliinikumi Lastefond ja Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu esindajad esile, et

käibemaks vähendab otseselt ravi rahastamiseks kasutatavat ressurssi ning riivab annetajate

ootust, et nende panus jõuaks abivajajani täies ulatuses. Samal ajal selgitasid

Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad, et käibemaks on üldine

tarbimismaks ning maksuerandeid ei saa siduda ostja isiku ega rahastamisallikaga, kuna see

tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja maksusüsteemi põhjendamatu keerukuse. Samuti leiti, et

maksuerand ei ole ravimite kättesaadavuse parandamiseks kõige tõhusam meede.

Sotsiaalkomisjon tõdes, et olukorras, kus annetuste abil püütakse tagada eluliselt vajalik ravi,

on mõistetav, et selliste vahendite maksustamine võib riivata inimeste õiglustunnet. Komisjon

pidas vajalikuks küsida täiendavat arvamust rahanduskomisjonilt.

Rahanduskomisjon leidis oma seisukohas, et Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ

(käibemaksudirektiiv) kohaselt ei ole võimalik kehtestada maksuerandit, mis sõltuks ostja

isikust või rahastamisallikast. Käibemaksu erisusi saab kehtestada kauba või teenuse liigi

alusel ning need peavad olema kohaldatavad võrdselt kõigile samas olukorras olevatele

isikutele. Käibemaksudirektiiv annab küll õiguse kehtestada teatud kaupadele või teenustele

vähendatud maksumäära või maksuvabastuse, kuid sellise erisuse kehtestamisel peab olema

tagatud võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise ja fiskaalse neutraalsuse põhimõttest

tulenevalt ei saa sarnaseid kaupu ja teenuseid maksustada erinevalt. Algataja ettepaneku

kohaselt oleks heategevusfondi poolt haigele ostetud ravim maksustatud 0%

käibemaksumääraga ja kui haige ise ostaks sama ravimi endale, siis oleks see ravim

maksustatud 9% käibemaksumääraga. Samal kaubal oleks kaks erinevat maksumäära.

Olenevalt ostja isikust rakenduks kas 0% või 9%, mis viib ebavõrdse kohtlemiseni.

2

Samuti rõhutas rahanduskomisjon, et maksuerandid ei ole kõige täpsem ega kulutõhusam

vahend ravimipoliitika kujundamisel ning eesmärgi saavutamiseks tuleks kaaluda sihitud

toetusi, kompensatsioonimehhanisme või muid lahendusi väljaspool maksusüsteemi.

Sotsiaalkomisjon tunnustab kollektiivse pöördumise algataja ja heategevusfondide tegevust

ning mõistab tõstatatud probleemi olulisust. Arutelude käigus selgus, et kehtiv õigus ei

võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast.

Seetõttu puudub komisjonil kehtiva õigusraamistiku alusel võimalus toetada ettepanekut

vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust. Käibemaksuerandid ja -määrad

saavad tuleneda kauba või teenuse liigist ning peavad olema kohaldatavad võrdselt kõigile

samas olukorras olevatele isikutele. Pöördumises pakutud lahenduse korral maksustataks

sama ravimit erinevalt sõltuvalt sellest, kes ravimi soetab, mistõttu tekiks ebavõrdne

kohtlemine ning see ei oleks kooskõlas käibemaksudirektiivist tulenevate nõuetega.

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 15213 punktile 3 edastab sotsiaalkomisjon

kollektiivses pöördumises tõstatatud küsimuse Sotsiaalministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja edasiseks lahendamiseks. Sotsiaalkomisjon

palub ministeeriumitel analüüsida võimalusi, kuidas kompenseerida või leevendada

heategevusfondide kaudu soetatud ravimite käibemaksukoormust, kaaluda sihitud

toetusmehhanisme, hüvitisi või muid lahendusi, mis oleksid kooskõlas maksusüsteemi

üldpõhimõtetega ning hinnata võimalike lahenduste rakendatavust piiratud ja selgelt

määratletud juhtudel (nt ravimid, mida Tervisekassa ei rahasta). Sotsiaalkomisjon palub

informeerida komisjoni analüüsi tulemustest ja edasistest võimalikest sammudest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

631 6496 [email protected]