Riigikogu põhiseaduskomisjoni protokoll nr 165

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.15, lõpp 12.09

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle

Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Lauri Läänemets ja Helir-Valdor Seeder

Kutsutud: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (MS Teams) (2. päevakorrapunkt);

algataja esindaja Varro Vooglaid; Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa (2.-3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (11.05.2026-15.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine (JDM

kuulamine)

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas istungil osalenud külalisi. Põhiseaduskomisjon on varasema

korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõuga (632 SE) läbinud pika menetluse.

Selle eelnõu teisel lugemisel otsustas Vabariigi Valitsus 632 SE tagasi võtta ning nüüd

esitatakse käesolev eelnõu sama teemaga veidi muudetud kujul uuesti. Ta andis eelnõu

tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta avaldas tunnustust Riigikogu põhiseaduskomisjoni tööle. Ta märkis, et

eelnõude põhjalik menetlemine komisjonis on eeskujulik, kuna see võimaldab teha sisulisi

täiendusi ja parandusi. Käsitletav eelnõu on komisjoni varasema töö tulemusena sisuliselt

paranenud ning sisaldab tehtud ettepanekuid. Võrreldes varasema versiooniga on sisse viidud

kaks muudatust. Esimene muudatus puudutab karistusseadustiku § 3001 ehk toimingupiirangu

rikkumise sisustamist. See on leidnud avalikus arutelus suurt kõlapinda ning arutelude

tulemusena on ilmnenud vajadus sätte muutmiseks, mida kinnitab ka kohtupraktika.

Riigikohus on teinud ettepaneku kaaluda sätte kehtetuks tunnistamist ja piirduda muude

süüteokoosseisudega, kuid see eeldaks ulatuslikumat seaduse muutmist. Varasem komisjoni

pakutud sõnastus, kus kasu või kahju olid määratletud objektiivsete tunnustena, oli tema

hinnangul õigusselge, kuid kuna see lahendus ei leidnud toetust, on eelnõusse lisatud

kitsendav tunnus, mille kohaselt peab toimingupiirangu teadva rikkumisega kaasnema avaliku

huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis ametiisikule või kolmandale isikule.

Määravaks peab olema tegelik mõju, mitte pelgalt formaalne huvide konflikt. Eelise

olemasolu peab olema põhjendamatu. Kahju tekkimine on karistatavuse eelduseks ning

pelgalt teoreetiline võimalus kahju tekkeks ei ole piisav. Vastav sõnastus on võetud

korruptsioonivastase seaduse kehtivast regulatsioonist ning aitab eristada formaalset huvide

konflikti tegelikust korruptsioonist. See aitab keskenduda sisulisele rikkumisele. Teine

muudatus puudutab ülikoole ja teadustöö rakendamist. Komisjoni varasemas arutelus peeti

vajalikuks eraldi komisjoni loomist ülikoolis otsuste hindamiseks, kuid Haridus- ja

Teadusministeerium leidis, et selline täiendav tasand ei ole vajalik. Ülikoolide tegevuse

eesmärk ongi teadustöö rakendamine ning maksumaksja raha eraldamine on seotud ootusega,

et teadustulemusi kasutatakse praktiliselt ja kiiresti.

3

Ando Kiviberg tuletas viimase muudatuse osas meelde, et põhiseaduskomisjon arutas sama

küsimust juba varasemalt ning jõudis seisukohale, et eraldi komisjoni moodustamine ülikoolis

ei ole vajalik. Toona peeti piisavaks kollektiivse otsustamise põhimõtte rakendamist

olemasolevate ülikooli juhtimisstruktuuride raames, olgu selleks rektoraat või muu pädev

organ, eeldusel et see tagab ülikooli huvide kaitse. Kollektiivse otsustamise eesmärk on

ennetada olukordi, kus üksikotsustega võidakse kahjustada ülikooli huve. Vajaduse korral

võimaldab see kahju ära hoida, seda vähendada või pöörata tehing tagasi. Põhiseaduskomisjon

asendas varasema ettepaneku eraldi organi loomiseks kollektiivse otsuse mehhanismiga ning

pidas seda piisavaks kaitsemeetmeks. Ta väljendas arusaamatust, miks selline lahendus ei

osutunud sobivaks.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et komisjoni pakutud lahendus on olnud mõistlik ja varasem

käsitlus kollektiivse otsustamise kohta oli sisuliselt põhjendatud. Ühiskonnas on tekkinud

eelnõu menetlemise suhtes ärevus, mida on mõjutanud varasema eelnõu tagasivõtmine. Selle

tulemusel on nii ülikoolid kui ka arstid väljendanud kartust, et eelnõu menetlemine ei pruugi

jõuda lõpuni. Sellises olukorras on huvigruppide reaktsioonid olnud tugevamad ning

ülikoolide seisukohad on muutunud ettevaatlikumaks, mistõttu nad ei pea kollektiivse

otsustamise lahendust enam vajalikuks. Ta viitas Postimehe artiklile, kus ülikoolid on

väljendanud vastuseisu kollektiivse otsustamise kohustusele. Tema hinnangul võib see olla

tingitud kartusest, et eelnõu võib langeda tervikuna menetlusest välja.

Ando Kiviberg lausus, et komisjoni liikmena ei veennud teda esitatud selgitus ja leidis, et

ülikoolidel peab säilima oma kaitsemehhanism. Lahendus, milleni komisjon varasemates

aruteludes jõudis, oli kohane ja vajalik.

Pipi-Liis Siemann küsis, kas käesolev karistusseadustiku muutmise lahendus on nüüd

kooskõlastatud ja vastavad konsultatsioonid peetud, sest eelmise eelnõu puhul tekkis

õiguskaitseorganitel esitatud sõnastuse osas probleeme.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et enne eelnõu uuesti esitamist kohtus ta nii Politsei- ja

Piirivalveameti kui ka Kaitsepolitseiameti esindajatega ning viis läbi vajalikud

konsultatsioonid. Kuigi arutelud toimusid, ei saa kinnitada, et nimetatud uurimisasutused

oleksid karistusseadustiku § 3001 muudatuse sõnastust selgesõnaliselt toetanud, vaid pigem

võtsid selle teadmiseks. Samas tõi ta esile, et prokuratuur hindas esitatud sõnastust väga

heaks.

Ando Kiviberg meenutas komisjoni liikmetele, et enne selle eelnõu komisjoni jõudmist

toimus põhiseaduskomisjonis selle teema põhjalik ja avalik kuulamine, mille käigus käsitleti

uurimisorganite seisukohti. Tema sõnul ei olnud uurimisorganid vastu sellele, et

toimingupiirangu rikkumise sätet täpsustatakse.

Liisa-Ly Pakosta ütles, et uurimisorganite peamine vaidluskoht oli seotud küsimusega, kas

kahju peab olema juba tekkinud ning miks on karistusseadustiku § 3001 sõnastuses kasutatud

mineviku vormi. Komisjon peaks jääma esitatud sõnastuse juurde ega toetama lahendust, kus

karistatavus põhineks üksnes teoreetilisel tulevikus tekkida võival kahjul. Kogu õigussüsteemi

loogikast tulenevalt peab kahju olema tegelikult aset leidnud ning pelgalt võimalus selle

tekkeks ei ole piisav. Vastupidine lähenemine ei oleks kooskõlas õiguse süsteemsusega ning

4

looks põhjendamatult aluse ulatuslikeks ja sisuliselt põhjendamatuteks kohtuvaidlusteks. Ta

viitas, et tegemist oli eriarvamusega, mis ilmnes ka varasemates aruteludes uurimisorganitega.

Prokuratuur toetas selgelt esitatud sõnastust.

Ando Kiviberg sõnas, et viimase avaliku kuulamise käigus kõlas eksperdi seisukoht, mille

kohaselt liigne ohudelikti põhimõtte rõhutamine võib viia olukorrani, kus otsustajad ei julge

enam teha otsuseid ega võtta avalikes huvides vajalikke riske. Ta väljendas kartust, et selline

areng viiks ühiskonna tasakaalust välja ning ei oleks soovitav.

A. Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27.05.2026 17:15 (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet,

Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.4. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase

seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg andis sõna Varro Vooglaiule eelnõu tutvustamiseks.

Varro Vooglaid selgitas, et eelnõu on sisult lihtne ega nõua põhjalikku tehnilist käsitlust. Ta

tõi esile kaks keskset täiendust, mille eesmärk on suurendada riigivõimu teostamise

läbipaistvust. Esmalt käsitles ta eelnõu sätet, mille kohaselt peavad avalikku võimu teostavad

isikud huvide deklaratsioonis avalikustama oma võimaliku teise riigi kodakondsuse. Kehtivas

õiguses selline kohustus puudub, kuigi teema on sisuliselt oluline ja võib tekitada vastuolusid

lojaalsuskohustuse osas. Ta leidis, et olukord, kus isikud peavad deklareerima varalisi

andmeid, kuid mitte võimalikku sidet teise riigiga, ei ole põhjendatud. Teiseks käsitles ta

huvide deklaratsioonis organisatsiooniliste sidemete avalikustamise kohtustust. Kuigi

deklarandi kõik seosed ei pruugi olla võrdse kaaluga, on tema hinnangul selguse huvides

otstarbekas nõuda kõigi sidemete deklareerimist. Ta oli seisukohal, et see võimaldaks

avalikkusel paremini mõista, millised huvid võivad mõjutada avalikku võimu teostavaid

isikuid. Deklareerimise kohustus ei piira nende isikute õigust kuuluda erinevatesse

organisatsioonidesse, samas on riigil legitiimne huvi kehtestada, et avalikku võimu teostaval

isikul ei ole õiguspärast ootust, et tema organisatsioonilised sidemed jäävad avalikkuse eest

varjatuks.

Kalle Laanet küsis, kas ettepaneku sõnastuses viidatud organisatsiooniliste sidemete

deklareerimise kohustus on kehtivas õiguses üldse olemas.

5

Varro Vooglaid vastas, et kumbagi muudatust kehtivas õiguses ei ole ning tegemist ongi uute

normidega.

Ando Kiviberg küsis, milline sanktsioon peaks järgnema juhul, kui deklarant rikub tulevikus

täiendusega kehtestatavat kohustust.

Varro Vooglaid vastas, et tema hinnangul tuleks lähtuda juba seaduses sätestatud üldistest

sanktsioonidest.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et kehtiv korruptsioonivastane seadus ei näe deklaratsiooni

mitteesitamise eest ette väärteovastutust, kuid teatud ametnike puhul võib deklaratsiooni

esitamata jätmine tuua kaasa distsiplinaarmenetluse töökohal. Praktikas on oluliseks

mõjuteguriks huvide deklaratsioonide õigeaegse esitamise puhul avalikkuse ja meedia

tähelepanu pärast deklaratsiooni esitamise tähtaega, mis on aidanud kaasa sellele, et valdav

enamus, ehk 95% deklaratsioonikohustuslastest, esitab deklaratsiooni õigeaegselt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et varasemas regulatsioonis olid sellisteks juhtudeks

ette nähtud karistusmeetmed, kuid enam neid ei ole. Ta ütles, et huvide deklaratsioonide

esitamise süsteemis on mitmeid probleeme. Korruptsioonivastane erikomisjon teostab igal

aastal kontrolli, mille käigus valitakse välja kontrollitavate isikute ring. Seal on ilmnenud

kaks peamist kitsaskohta. Esmalt on probleemne süsteemi tehniline pool, kus on vananenud

IT-lahendused. Tema sõnul esinevad tõrked, sealhulgas andmete segunemine ja ebatäpsus,

mis muudavad kontrollimise keeruliseks, seda eriti suuremahuliste kontrollide puhul. Teiseks

kirjeldas ta juhtumeid, kus deklaratsioonides on esitatud valeandmeid või jäetud olulised

osalused deklareerimata, tuues näitena olukorra, kus kõrge riigiametnik osales oma ettevõtte

kaudu hankes, kuid vastav seos ei kajastunud deklaratsioonis. Sellistel juhtudel põhjendatakse

puudusi eksimuste või tähelepanematusega. Ta ütles, et karistuste puudumise korral kaotab

deklaratsioonisüsteem oma sisulise eesmärgi. Tegemist on laiema probleemiga, mis eeldab

põhiseaduskomisjonis sisulist arutelu võimalike seadusemuudatuste üle.

Ando Kiviberg nõustus Anastassia Kovalenko-Kõlvartiga ning sõnas, et teise riigi

kodakondsuse varjamine peaks olema rangelt sanktsioneeritud, kuna tegemist on tema

hinnangul väga tõsise rikkumisega, mille puhul ei ole piisav pelgalt avalik kriitika või

meediatähelepanu. Ta tõi samas välja, et organisatsiooniliste sidemete deklareerimata jätmise

puhul võivad rikkumised olla erineva kaaluga. Ta ütles, et näiteks MTÜ-s passiivse

liikmelisuse unustamine ei ole võrreldav kodakondsuse varjamisega ning nende samaväärne

karistamine ei oleks õiglane. Topeltkodakondsuse varjamise küsimus vajab laiemat

põhimõttelist käsitlemist ja selget regulatsiooni.

Varro Vooglaid nõustus, et organisatsioonilise liikmesuse mittedeklareerimise sanktsioon ei

peaks olema samaväärne teise riigi kodakondsuse varjamisega. Ta leidis, et ei ole loogiline, et

see kodakondsuse temaatika ei ole üldse reguleeritud ja märkis, et kehtiva õiguse kohaselt

võib isikul olla ka teise riigi kodakondsus ning see isik võib tõusta ministeeriumi kantsleri

ametikohale, kusjuures tal ei ole kohustust teise riigi kodakondsuse omamist avalikult

deklareerida.

6

Jaak Valge leidis, et topeltkodakondsuse olemasolu peaks olema avalikkusele teada. Ta

tõstatas poliitilise küsimuse selle kohta, miks vastav regulatsioon on jäänud seni kehtivast

õigusest välja. Ta avaldas kahtlust, et tegemist ei pruugi olla juhusliku tähelepanematusega. J.

Valge arvas, et põhiseaduskomisjon võib teha sellel istungil eelnõu tagasilükkamise

ettepaneku ning küsis, millistel põhjustel ei pruugi see eelnõu pälvida selles osas komisjoni

toetust. Ta küsis, kellele selline regulatsiooni puudumine võiks olla kasulik.

Varro Vooglaid vastas, et tal puudub teave selle kohta, miks vastav regulatsioon on

kehtestamata. Ta tõi siiski esile, et regulatsiooni puudumine võib teenida nende isikute huve,

kellel on topeltkodakondsus ja kes ei soovi seda avalikustada, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.

Kodakondsus on olemuselt tõsine küsimus, millega kaasnevad lojaalsuskohustused. Avalikku

võimu teostavatelt isikutelt tuleks seetõttu eeldada suuremat läbipaistvust, sealhulgas

kohustust avalikult deklareerida topeltkodakondsus.

Kalle Laanet leidis, et arutelus on tekkinud liialdatud ohutunne, justkui puuduks teadmine

võimaliku topeltkodakondsuse kohta. Ta märkis, et kõrgemate riigiametnike puhul, kes

taotlevad riigisaladuse luba, kontrollivad julgeolekuasutused vastavaid asjaolusid niigi. Samas

ei välista see võimalust kaaluda ennetava meetme kehtestamist, kuid tema hinnangul ei tasu

olukorda käsitleda ülemäära problemaatilisena.

Varro Vooglaid märkis, et riigisaladuse loa olemasolu on seotud üksnes teatud

ametikohtadega ning see ei hõlma kõiki avalikku võimu teostavaid isikuid. Ta tõi näitena

Riigikogu liikmed, kellest vaid vähestel on läbitud NATO saladuse loa taotlemise protsess.

Sellises olukorras ei pruugi teise riigi kodakondsus kontrolli käigus ilmneda, eriti juhul, kui

vastav teave ei ole kättesaadav. Kuna kehtiv kord ei kohusta isikuid seda teavet avaldama,

võib see jääda täielikult varjatuks.

Ando Kiviberg andis sõna Vabariigi Valitsuse esindaja Kätlin-Chris Kruusmaale.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Eelnõus pakutud juriidiliste

isikute liikmesuse deklareerimise kohustus on väga lai. See hõlmaks kõiki organisatsioone,

sealhulgas korteriühistuid ja tundlikke teemasid puudutavaid mittetulungusühinguid, mistõttu

võib see kaasa tuua delikaatsete isikuandmete avalikustamise. Ta toonitas vajadust kaaluda,

kuidas sellist kohustust piirata, vältimaks põhjendamatut eraelu riivet. Näiteks võib

korteriühistu liikmesuse avalikustamine paljastada isiku koduse aadressi. Juhatuse ja nõukogu

liikmelisus kuulub juba kehtiva korra kohaselt deklareerimisele. Kodakondsuse küsimuse osas

märkis ta, et seda ei ole varem käsitletud tõenäoliselt seetõttu, et seost korruptsiooniga ei ole

peetud piisavalt otseseks. Siiski leidis ta, et tegemist võib olla asjaoluga, mis võiks kuuluda

deklareerimisele. Ta ütles, et 1. juulil on kavas võtta kasutusele uus deklaratsioonide register,

kuna varasem plaan seda märtsis teha lükati edasi, et vältida segadust seoses deklaratsioonide

esitamise tähtajaga.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et huvide deklaratsioone esitatakse praegu vana

registri alusel ning kuigi deklaratsioonid sisaldavad erinevaid isikuandmeid, nagu näiteks

pereliikmete andmed ja kodune aadress, ei ole need avalikkusele kättesaadavad. Ligipääs

andmetele on piiratud: neid ei näe ei ajakirjanikud ega korruptsioonivastase erikomisjoni

liikmed, vaid üksnes õiguskaitseorganid ning erikomisjoni esimees ja komisjoni teenindavad

7

ametnikud. Sama põhimõtet võiks teoreetiliselt rakendada ka organisatsiooniliste liikmesuste

puhul selleks, et vältida delikaatsete andmete liigset avalikustamist.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et ka praegu ei ole vastavad andmed avalikult

kättesaadavad ning need on nähtavad üksnes kontrollijatele, kelleks on muu hulgas Riigikogu

korruptsioonivastane erikomisjon ja asutuste sisemised kontrollijad. Sama lähenemist võiks

teoreetiliselt rakendada ka organisatsiooniliste liikmesuste puhul, kuid tõi esile vajaduse

kaaluda, millised andmed peaksid olema avalikud ja millised mitte. Teatud organisatsioonide

puhul võiks liikmesus olla avalik, kuid piiride tõmbamine vajab läbimõtlemist. Samuti juhtis

ta tähelepanu praktilisele probleemile, kuidas kontrollijad saaksid tegelikult kontrollida

organisatsioonilist liikmelisust ja teise riigi kodakondsust. Olemasolevad

kontrollimehhanismid ei pruugi olla piisavad sellise teabe õigsuse tuvastamiseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas Vabariigi Valitsus toetab käesolevat eelnõu või

mitte.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu.

Varro Vooglaid küsis, kas Vabariigi Valitsus on kujundanud seisukoha teise riigi

kodakondsuse deklareerimise küsimuses. Varasem käsitlus puudutas peamiselt

organisatsioonilist kuuluvust ning valitsuse seisukoht kodakondsuse osas ei ole tema

hinnangul selgelt väljendatud.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et valitsuse seisukoha kohaselt on korruptsioonivastase

seaduse § 14 lg 7 p 2 alusel võimalik deklareerida muid huve puudutavaid asjaolusid ja

avalikustada ka kodakondsuse.

Ando Kiviberg sõnas, et organisatsioonidesse kuulumise küsimuse osas on arutelus toodud

näited asjakohased ning need võivad tekitada probleemkohti. Kodakondsuse küsimus on aga

veelgi tõsisem ning ta pakkus välja, et põhiseaduskomisjon võiks käsitleda seda laiemalt,

analüüsides terviklikult nii regulatsiooni kui ka võimalikke sanktsioone mitte ainult saadikute,

vaid ka laiemalt Eesti kodanike puhul, kes on oma teise riigi kodakondsust varjanud. Ta

väljendas isiklikku toetust eelnõus sisalduvale korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 7

täiendamisele punktiga 4, mille kohaselt tuleks avalikustada, kas isikul on lisaks Eesti

Vabariigi kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Ta leidis, et teemat on vaja

käsitleda süsteemselt ja laiemas õiguslikus kontekstis.

Evelin Poolamets küsis valitsuse esindajalt, kas topeltkodakondsuse võimalikku olemasolu ei

peeta piisavalt oluliseks, et sätestada see eraldi kohustusena või piisab selle deklareerimisest

üldise „muu“ kategooria all.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et topeltkodakondsuse küsimus ei ole otseselt käsitletav

korruptsiooniriskina, vaid pigem julgeolekuriskina. Teatud juhtudel võib see endast sellist

riski kujutada. Küsimus seisneb eelkõige selles, kas regulatsiooni kujundamisel lähtutakse

korruptsiooniriskist. Sellest vaatenurgast ei ole topeltkodakondsust peetud ilmtingimata

keskseks probleemiks.

8

Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et topeltkodakondsus võib kujutada endast ka

korruptsiooniriski, eriti riigiametnike puhul, kui tekib olukord, kus isikul on lojaalsuskohustus

teise riigi ees. Sellisel juhul võivad otsused olla mõjutatud ning viitas ta ametkondliku

korruptsiooni võimalusele, kus otsuseid suunatakse teatud huvide teenimiseks. Julgeolekurisk

ja korruptsioonirisk võivad omavahel põimuda. Ta tõi näiteks varasemad arutelud Riigikogu

Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni loomise üle ning rõhutas, et tegemist on laia ja

omavahel seotud probleemistikuga.

Jaak Valge pidas komisjoni esimehe ettepanekut arutada topeltkodakondsuse avalikustamise

küsimust põhiseaduskomisjonis igati põhjendatuks ning leidis, et teemat tuleks edasi

käsitleda, vajadusel kas järgmisel istungil või eraldi alakomisjoni või töörühma moodustamise

kaudu.

Evelin Poolamets sõnas, et organisatsiooniline kuuluvus võib kujutada endast olulist

korruptsiooniriski, kuna teatud organisatsioonide kaudu võivad kujuneda mõjutusvõrgustikud

ja otsuste tegemisel eelistused. Ta tõi näiteks organisatsioonid, mille kaudu võidakse

soodustada oma liikmete tööle värbamist. Organisatsioonilise kuuluvuse teadmine aitab

paremini mõista võimalikke mõjutegureid ning toetab läbipaistvust. Ta avaldas toetust

eelnõule korruptsioonivastase võitluse tugevdamise vahendina.

Ando Kiviberg sõnas protokolli huvides, et kuulub korporatsiooni Sakala.

Varro Vooglaid tõi lõppsõnana välja, et olukord on tõsine, kuna avalikkusel ja otsustajatel

puudub tegelik ülevaade sellest, kas valitsuse või parlamendi liikmetel on topeltkodakondsus.

Sellise teabe avaldamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt kohustuslik. Ta leidis, et see tekitab

olulise läbipaistvuse puudujäägi. Ta kommenteeris valitsuse seisukohta organisatsioonilise

kuuluvuse osas, nõustudes, et deklareerimise ulatust võiks piirata, kuid tõi esile selle

keerukuse sobivate kriteeriumide määratlemisel ning pakkus ühe võimalusena välja erandite

kehtestamise teatud tundlike juhtumite puhul. Valitsuse kriitikale põhiseaduspärasuse analüüsi

puudumise kohta sõnas ta, et eelnõu seletuskirjas on vastavad kaalutlused siiski esitatud. Ta

lisas, et topeltkodakondsusega võivad kaasneda mitmetahulised riskid, sealhulgas lisaks

julgeoleku- ja korruptsiooniriskidele ka õigusemõistmisega seotud probleemid, tuues näiteid

olukordadest, kus teise riigi kodakondsuse olemasolul võidakse siirduda riiki, mis ei anna

oma kodanikke välja.

Kalle Laanet sõnas, et vähemalt viimaste valitsuste tegevuspraktikas on olnud suund, mille

kohaselt läbivad valitsuse liikmed NATO saladuse loa saamiseks vajaliku kontrolli, mis

hõlmab vastavate julgeolekukaalutluste hindamist. Ta märkis, et ei saa kinnitada, et see on

toimunud kõigi valitsuse liikmete puhul, kuid selline praktika on olnud eesmärgiks. Ilma

vastava loata ei ole võimalik teatud juhtudel vajalikku teavet käsitleda ega arutelusid pidada.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

9

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.15, lõpp 12.09

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle

Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Lauri Läänemets ja Helir-Valdor Seeder

Kutsutud: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (MS Teams) (2. päevakorrapunkt);

algataja esindaja Varro Vooglaid; Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa (2.-3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (11.05.2026-15.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine (JDM

kuulamine)

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas istungil osalenud külalisi. Põhiseaduskomisjon on varasema

korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõuga (632 SE) läbinud pika menetluse.

Selle eelnõu teisel lugemisel otsustas Vabariigi Valitsus 632 SE tagasi võtta ning nüüd

esitatakse käesolev eelnõu sama teemaga veidi muudetud kujul uuesti. Ta andis eelnõu

tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta avaldas tunnustust Riigikogu põhiseaduskomisjoni tööle. Ta märkis, et

eelnõude põhjalik menetlemine komisjonis on eeskujulik, kuna see võimaldab teha sisulisi

täiendusi ja parandusi. Käsitletav eelnõu on komisjoni varasema töö tulemusena sisuliselt

paranenud ning sisaldab tehtud ettepanekuid. Võrreldes varasema versiooniga on sisse viidud

kaks muudatust. Esimene muudatus puudutab karistusseadustiku § 3001 ehk toimingupiirangu

rikkumise sisustamist. See on leidnud avalikus arutelus suurt kõlapinda ning arutelude

tulemusena on ilmnenud vajadus sätte muutmiseks, mida kinnitab ka kohtupraktika.

Riigikohus on teinud ettepaneku kaaluda sätte kehtetuks tunnistamist ja piirduda muude

süüteokoosseisudega, kuid see eeldaks ulatuslikumat seaduse muutmist. Varasem komisjoni

pakutud sõnastus, kus kasu või kahju olid määratletud objektiivsete tunnustena, oli tema

hinnangul õigusselge, kuid kuna see lahendus ei leidnud toetust, on eelnõusse lisatud

kitsendav tunnus, mille kohaselt peab toimingupiirangu teadva rikkumisega kaasnema avaliku

huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis ametiisikule või kolmandale isikule.

Määravaks peab olema tegelik mõju, mitte pelgalt formaalne huvide konflikt. Eelise

olemasolu peab olema põhjendamatu. Kahju tekkimine on karistatavuse eelduseks ning

pelgalt teoreetiline võimalus kahju tekkeks ei ole piisav. Vastav sõnastus on võetud

korruptsioonivastase seaduse kehtivast regulatsioonist ning aitab eristada formaalset huvide

konflikti tegelikust korruptsioonist. See aitab keskenduda sisulisele rikkumisele. Teine

muudatus puudutab ülikoole ja teadustöö rakendamist. Komisjoni varasemas arutelus peeti

vajalikuks eraldi komisjoni loomist ülikoolis otsuste hindamiseks, kuid Haridus- ja

Teadusministeerium leidis, et selline täiendav tasand ei ole vajalik. Ülikoolide tegevuse

eesmärk ongi teadustöö rakendamine ning maksumaksja raha eraldamine on seotud ootusega,

et teadustulemusi kasutatakse praktiliselt ja kiiresti.

3

Ando Kiviberg tuletas viimase muudatuse osas meelde, et põhiseaduskomisjon arutas sama

küsimust juba varasemalt ning jõudis seisukohale, et eraldi komisjoni moodustamine ülikoolis

ei ole vajalik. Toona peeti piisavaks kollektiivse otsustamise põhimõtte rakendamist

olemasolevate ülikooli juhtimisstruktuuride raames, olgu selleks rektoraat või muu pädev

organ, eeldusel et see tagab ülikooli huvide kaitse. Kollektiivse otsustamise eesmärk on

ennetada olukordi, kus üksikotsustega võidakse kahjustada ülikooli huve. Vajaduse korral

võimaldab see kahju ära hoida, seda vähendada või pöörata tehing tagasi. Põhiseaduskomisjon

asendas varasema ettepaneku eraldi organi loomiseks kollektiivse otsuse mehhanismiga ning

pidas seda piisavaks kaitsemeetmeks. Ta väljendas arusaamatust, miks selline lahendus ei

osutunud sobivaks.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et komisjoni pakutud lahendus on olnud mõistlik ja varasem

käsitlus kollektiivse otsustamise kohta oli sisuliselt põhjendatud. Ühiskonnas on tekkinud

eelnõu menetlemise suhtes ärevus, mida on mõjutanud varasema eelnõu tagasivõtmine. Selle

tulemusel on nii ülikoolid kui ka arstid väljendanud kartust, et eelnõu menetlemine ei pruugi

jõuda lõpuni. Sellises olukorras on huvigruppide reaktsioonid olnud tugevamad ning

ülikoolide seisukohad on muutunud ettevaatlikumaks, mistõttu nad ei pea kollektiivse

otsustamise lahendust enam vajalikuks. Ta viitas Postimehe artiklile, kus ülikoolid on

väljendanud vastuseisu kollektiivse otsustamise kohustusele. Tema hinnangul võib see olla

tingitud kartusest, et eelnõu võib langeda tervikuna menetlusest välja.

Ando Kiviberg lausus, et komisjoni liikmena ei veennud teda esitatud selgitus ja leidis, et

ülikoolidel peab säilima oma kaitsemehhanism. Lahendus, milleni komisjon varasemates

aruteludes jõudis, oli kohane ja vajalik.

Pipi-Liis Siemann küsis, kas käesolev karistusseadustiku muutmise lahendus on nüüd

kooskõlastatud ja vastavad konsultatsioonid peetud, sest eelmise eelnõu puhul tekkis

õiguskaitseorganitel esitatud sõnastuse osas probleeme.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et enne eelnõu uuesti esitamist kohtus ta nii Politsei- ja

Piirivalveameti kui ka Kaitsepolitseiameti esindajatega ning viis läbi vajalikud

konsultatsioonid. Kuigi arutelud toimusid, ei saa kinnitada, et nimetatud uurimisasutused

oleksid karistusseadustiku § 3001 muudatuse sõnastust selgesõnaliselt toetanud, vaid pigem

võtsid selle teadmiseks. Samas tõi ta esile, et prokuratuur hindas esitatud sõnastust väga

heaks.

Ando Kiviberg meenutas komisjoni liikmetele, et enne selle eelnõu komisjoni jõudmist

toimus põhiseaduskomisjonis selle teema põhjalik ja avalik kuulamine, mille käigus käsitleti

uurimisorganite seisukohti. Tema sõnul ei olnud uurimisorganid vastu sellele, et

toimingupiirangu rikkumise sätet täpsustatakse.

Liisa-Ly Pakosta ütles, et uurimisorganite peamine vaidluskoht oli seotud küsimusega, kas

kahju peab olema juba tekkinud ning miks on karistusseadustiku § 3001 sõnastuses kasutatud

mineviku vormi. Komisjon peaks jääma esitatud sõnastuse juurde ega toetama lahendust, kus

karistatavus põhineks üksnes teoreetilisel tulevikus tekkida võival kahjul. Kogu õigussüsteemi

loogikast tulenevalt peab kahju olema tegelikult aset leidnud ning pelgalt võimalus selle

tekkeks ei ole piisav. Vastupidine lähenemine ei oleks kooskõlas õiguse süsteemsusega ning

4

looks põhjendamatult aluse ulatuslikeks ja sisuliselt põhjendamatuteks kohtuvaidlusteks. Ta

viitas, et tegemist oli eriarvamusega, mis ilmnes ka varasemates aruteludes uurimisorganitega.

Prokuratuur toetas selgelt esitatud sõnastust.

Ando Kiviberg sõnas, et viimase avaliku kuulamise käigus kõlas eksperdi seisukoht, mille

kohaselt liigne ohudelikti põhimõtte rõhutamine võib viia olukorrani, kus otsustajad ei julge

enam teha otsuseid ega võtta avalikes huvides vajalikke riske. Ta väljendas kartust, et selline

areng viiks ühiskonna tasakaalust välja ning ei oleks soovitav.

A. Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27.05.2026 17:15 (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet,

Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.4. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase

seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg andis sõna Varro Vooglaiule eelnõu tutvustamiseks.

Varro Vooglaid selgitas, et eelnõu on sisult lihtne ega nõua põhjalikku tehnilist käsitlust. Ta

tõi esile kaks keskset täiendust, mille eesmärk on suurendada riigivõimu teostamise

läbipaistvust. Esmalt käsitles ta eelnõu sätet, mille kohaselt peavad avalikku võimu teostavad

isikud huvide deklaratsioonis avalikustama oma võimaliku teise riigi kodakondsuse. Kehtivas

õiguses selline kohustus puudub, kuigi teema on sisuliselt oluline ja võib tekitada vastuolusid

lojaalsuskohustuse osas. Ta leidis, et olukord, kus isikud peavad deklareerima varalisi

andmeid, kuid mitte võimalikku sidet teise riigiga, ei ole põhjendatud. Teiseks käsitles ta

huvide deklaratsioonis organisatsiooniliste sidemete avalikustamise kohtustust. Kuigi

deklarandi kõik seosed ei pruugi olla võrdse kaaluga, on tema hinnangul selguse huvides

otstarbekas nõuda kõigi sidemete deklareerimist. Ta oli seisukohal, et see võimaldaks

avalikkusel paremini mõista, millised huvid võivad mõjutada avalikku võimu teostavaid

isikuid. Deklareerimise kohustus ei piira nende isikute õigust kuuluda erinevatesse

organisatsioonidesse, samas on riigil legitiimne huvi kehtestada, et avalikku võimu teostaval

isikul ei ole õiguspärast ootust, et tema organisatsioonilised sidemed jäävad avalikkuse eest

varjatuks.

Kalle Laanet küsis, kas ettepaneku sõnastuses viidatud organisatsiooniliste sidemete

deklareerimise kohustus on kehtivas õiguses üldse olemas.

5

Varro Vooglaid vastas, et kumbagi muudatust kehtivas õiguses ei ole ning tegemist ongi uute

normidega.

Ando Kiviberg küsis, milline sanktsioon peaks järgnema juhul, kui deklarant rikub tulevikus

täiendusega kehtestatavat kohustust.

Varro Vooglaid vastas, et tema hinnangul tuleks lähtuda juba seaduses sätestatud üldistest

sanktsioonidest.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et kehtiv korruptsioonivastane seadus ei näe deklaratsiooni

mitteesitamise eest ette väärteovastutust, kuid teatud ametnike puhul võib deklaratsiooni

esitamata jätmine tuua kaasa distsiplinaarmenetluse töökohal. Praktikas on oluliseks

mõjuteguriks huvide deklaratsioonide õigeaegse esitamise puhul avalikkuse ja meedia

tähelepanu pärast deklaratsiooni esitamise tähtaega, mis on aidanud kaasa sellele, et valdav

enamus, ehk 95% deklaratsioonikohustuslastest, esitab deklaratsiooni õigeaegselt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et varasemas regulatsioonis olid sellisteks juhtudeks

ette nähtud karistusmeetmed, kuid enam neid ei ole. Ta ütles, et huvide deklaratsioonide

esitamise süsteemis on mitmeid probleeme. Korruptsioonivastane erikomisjon teostab igal

aastal kontrolli, mille käigus valitakse välja kontrollitavate isikute ring. Seal on ilmnenud

kaks peamist kitsaskohta. Esmalt on probleemne süsteemi tehniline pool, kus on vananenud

IT-lahendused. Tema sõnul esinevad tõrked, sealhulgas andmete segunemine ja ebatäpsus,

mis muudavad kontrollimise keeruliseks, seda eriti suuremahuliste kontrollide puhul. Teiseks

kirjeldas ta juhtumeid, kus deklaratsioonides on esitatud valeandmeid või jäetud olulised

osalused deklareerimata, tuues näitena olukorra, kus kõrge riigiametnik osales oma ettevõtte

kaudu hankes, kuid vastav seos ei kajastunud deklaratsioonis. Sellistel juhtudel põhjendatakse

puudusi eksimuste või tähelepanematusega. Ta ütles, et karistuste puudumise korral kaotab

deklaratsioonisüsteem oma sisulise eesmärgi. Tegemist on laiema probleemiga, mis eeldab

põhiseaduskomisjonis sisulist arutelu võimalike seadusemuudatuste üle.

Ando Kiviberg nõustus Anastassia Kovalenko-Kõlvartiga ning sõnas, et teise riigi

kodakondsuse varjamine peaks olema rangelt sanktsioneeritud, kuna tegemist on tema

hinnangul väga tõsise rikkumisega, mille puhul ei ole piisav pelgalt avalik kriitika või

meediatähelepanu. Ta tõi samas välja, et organisatsiooniliste sidemete deklareerimata jätmise

puhul võivad rikkumised olla erineva kaaluga. Ta ütles, et näiteks MTÜ-s passiivse

liikmelisuse unustamine ei ole võrreldav kodakondsuse varjamisega ning nende samaväärne

karistamine ei oleks õiglane. Topeltkodakondsuse varjamise küsimus vajab laiemat

põhimõttelist käsitlemist ja selget regulatsiooni.

Varro Vooglaid nõustus, et organisatsioonilise liikmesuse mittedeklareerimise sanktsioon ei

peaks olema samaväärne teise riigi kodakondsuse varjamisega. Ta leidis, et ei ole loogiline, et

see kodakondsuse temaatika ei ole üldse reguleeritud ja märkis, et kehtiva õiguse kohaselt

võib isikul olla ka teise riigi kodakondsus ning see isik võib tõusta ministeeriumi kantsleri

ametikohale, kusjuures tal ei ole kohustust teise riigi kodakondsuse omamist avalikult

deklareerida.

6

Jaak Valge leidis, et topeltkodakondsuse olemasolu peaks olema avalikkusele teada. Ta

tõstatas poliitilise küsimuse selle kohta, miks vastav regulatsioon on jäänud seni kehtivast

õigusest välja. Ta avaldas kahtlust, et tegemist ei pruugi olla juhusliku tähelepanematusega. J.

Valge arvas, et põhiseaduskomisjon võib teha sellel istungil eelnõu tagasilükkamise

ettepaneku ning küsis, millistel põhjustel ei pruugi see eelnõu pälvida selles osas komisjoni

toetust. Ta küsis, kellele selline regulatsiooni puudumine võiks olla kasulik.

Varro Vooglaid vastas, et tal puudub teave selle kohta, miks vastav regulatsioon on

kehtestamata. Ta tõi siiski esile, et regulatsiooni puudumine võib teenida nende isikute huve,

kellel on topeltkodakondsus ja kes ei soovi seda avalikustada, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.

Kodakondsus on olemuselt tõsine küsimus, millega kaasnevad lojaalsuskohustused. Avalikku

võimu teostavatelt isikutelt tuleks seetõttu eeldada suuremat läbipaistvust, sealhulgas

kohustust avalikult deklareerida topeltkodakondsus.

Kalle Laanet leidis, et arutelus on tekkinud liialdatud ohutunne, justkui puuduks teadmine

võimaliku topeltkodakondsuse kohta. Ta märkis, et kõrgemate riigiametnike puhul, kes

taotlevad riigisaladuse luba, kontrollivad julgeolekuasutused vastavaid asjaolusid niigi. Samas

ei välista see võimalust kaaluda ennetava meetme kehtestamist, kuid tema hinnangul ei tasu

olukorda käsitleda ülemäära problemaatilisena.

Varro Vooglaid märkis, et riigisaladuse loa olemasolu on seotud üksnes teatud

ametikohtadega ning see ei hõlma kõiki avalikku võimu teostavaid isikuid. Ta tõi näitena

Riigikogu liikmed, kellest vaid vähestel on läbitud NATO saladuse loa taotlemise protsess.

Sellises olukorras ei pruugi teise riigi kodakondsus kontrolli käigus ilmneda, eriti juhul, kui

vastav teave ei ole kättesaadav. Kuna kehtiv kord ei kohusta isikuid seda teavet avaldama,

võib see jääda täielikult varjatuks.

Ando Kiviberg andis sõna Vabariigi Valitsuse esindaja Kätlin-Chris Kruusmaale.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Eelnõus pakutud juriidiliste

isikute liikmesuse deklareerimise kohustus on väga lai. See hõlmaks kõiki organisatsioone,

sealhulgas korteriühistuid ja tundlikke teemasid puudutavaid mittetulungusühinguid, mistõttu

võib see kaasa tuua delikaatsete isikuandmete avalikustamise. Ta toonitas vajadust kaaluda,

kuidas sellist kohustust piirata, vältimaks põhjendamatut eraelu riivet. Näiteks võib

korteriühistu liikmesuse avalikustamine paljastada isiku koduse aadressi. Juhatuse ja nõukogu

liikmelisus kuulub juba kehtiva korra kohaselt deklareerimisele. Kodakondsuse küsimuse osas

märkis ta, et seda ei ole varem käsitletud tõenäoliselt seetõttu, et seost korruptsiooniga ei ole

peetud piisavalt otseseks. Siiski leidis ta, et tegemist võib olla asjaoluga, mis võiks kuuluda

deklareerimisele. Ta ütles, et 1. juulil on kavas võtta kasutusele uus deklaratsioonide register,

kuna varasem plaan seda märtsis teha lükati edasi, et vältida segadust seoses deklaratsioonide

esitamise tähtajaga.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et huvide deklaratsioone esitatakse praegu vana

registri alusel ning kuigi deklaratsioonid sisaldavad erinevaid isikuandmeid, nagu näiteks

pereliikmete andmed ja kodune aadress, ei ole need avalikkusele kättesaadavad. Ligipääs

andmetele on piiratud: neid ei näe ei ajakirjanikud ega korruptsioonivastase erikomisjoni

liikmed, vaid üksnes õiguskaitseorganid ning erikomisjoni esimees ja komisjoni teenindavad

7

ametnikud. Sama põhimõtet võiks teoreetiliselt rakendada ka organisatsiooniliste liikmesuste

puhul selleks, et vältida delikaatsete andmete liigset avalikustamist.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et ka praegu ei ole vastavad andmed avalikult

kättesaadavad ning need on nähtavad üksnes kontrollijatele, kelleks on muu hulgas Riigikogu

korruptsioonivastane erikomisjon ja asutuste sisemised kontrollijad. Sama lähenemist võiks

teoreetiliselt rakendada ka organisatsiooniliste liikmesuste puhul, kuid tõi esile vajaduse

kaaluda, millised andmed peaksid olema avalikud ja millised mitte. Teatud organisatsioonide

puhul võiks liikmesus olla avalik, kuid piiride tõmbamine vajab läbimõtlemist. Samuti juhtis

ta tähelepanu praktilisele probleemile, kuidas kontrollijad saaksid tegelikult kontrollida

organisatsioonilist liikmelisust ja teise riigi kodakondsust. Olemasolevad

kontrollimehhanismid ei pruugi olla piisavad sellise teabe õigsuse tuvastamiseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas Vabariigi Valitsus toetab käesolevat eelnõu või

mitte.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu.

Varro Vooglaid küsis, kas Vabariigi Valitsus on kujundanud seisukoha teise riigi

kodakondsuse deklareerimise küsimuses. Varasem käsitlus puudutas peamiselt

organisatsioonilist kuuluvust ning valitsuse seisukoht kodakondsuse osas ei ole tema

hinnangul selgelt väljendatud.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et valitsuse seisukoha kohaselt on korruptsioonivastase

seaduse § 14 lg 7 p 2 alusel võimalik deklareerida muid huve puudutavaid asjaolusid ja

avalikustada ka kodakondsuse.

Ando Kiviberg sõnas, et organisatsioonidesse kuulumise küsimuse osas on arutelus toodud

näited asjakohased ning need võivad tekitada probleemkohti. Kodakondsuse küsimus on aga

veelgi tõsisem ning ta pakkus välja, et põhiseaduskomisjon võiks käsitleda seda laiemalt,

analüüsides terviklikult nii regulatsiooni kui ka võimalikke sanktsioone mitte ainult saadikute,

vaid ka laiemalt Eesti kodanike puhul, kes on oma teise riigi kodakondsust varjanud. Ta

väljendas isiklikku toetust eelnõus sisalduvale korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 7

täiendamisele punktiga 4, mille kohaselt tuleks avalikustada, kas isikul on lisaks Eesti

Vabariigi kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Ta leidis, et teemat on vaja

käsitleda süsteemselt ja laiemas õiguslikus kontekstis.

Evelin Poolamets küsis valitsuse esindajalt, kas topeltkodakondsuse võimalikku olemasolu ei

peeta piisavalt oluliseks, et sätestada see eraldi kohustusena või piisab selle deklareerimisest

üldise „muu“ kategooria all.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et topeltkodakondsuse küsimus ei ole otseselt käsitletav

korruptsiooniriskina, vaid pigem julgeolekuriskina. Teatud juhtudel võib see endast sellist

riski kujutada. Küsimus seisneb eelkõige selles, kas regulatsiooni kujundamisel lähtutakse

korruptsiooniriskist. Sellest vaatenurgast ei ole topeltkodakondsust peetud ilmtingimata

keskseks probleemiks.

8

Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et topeltkodakondsus võib kujutada endast ka

korruptsiooniriski, eriti riigiametnike puhul, kui tekib olukord, kus isikul on lojaalsuskohustus

teise riigi ees. Sellisel juhul võivad otsused olla mõjutatud ning viitas ta ametkondliku

korruptsiooni võimalusele, kus otsuseid suunatakse teatud huvide teenimiseks. Julgeolekurisk

ja korruptsioonirisk võivad omavahel põimuda. Ta tõi näiteks varasemad arutelud Riigikogu

Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni loomise üle ning rõhutas, et tegemist on laia ja

omavahel seotud probleemistikuga.

Jaak Valge pidas komisjoni esimehe ettepanekut arutada topeltkodakondsuse avalikustamise

küsimust põhiseaduskomisjonis igati põhjendatuks ning leidis, et teemat tuleks edasi

käsitleda, vajadusel kas järgmisel istungil või eraldi alakomisjoni või töörühma moodustamise

kaudu.

Evelin Poolamets sõnas, et organisatsiooniline kuuluvus võib kujutada endast olulist

korruptsiooniriski, kuna teatud organisatsioonide kaudu võivad kujuneda mõjutusvõrgustikud

ja otsuste tegemisel eelistused. Ta tõi näiteks organisatsioonid, mille kaudu võidakse

soodustada oma liikmete tööle värbamist. Organisatsioonilise kuuluvuse teadmine aitab

paremini mõista võimalikke mõjutegureid ning toetab läbipaistvust. Ta avaldas toetust

eelnõule korruptsioonivastase võitluse tugevdamise vahendina.

Ando Kiviberg sõnas protokolli huvides, et kuulub korporatsiooni Sakala.

Varro Vooglaid tõi lõppsõnana välja, et olukord on tõsine, kuna avalikkusel ja otsustajatel

puudub tegelik ülevaade sellest, kas valitsuse või parlamendi liikmetel on topeltkodakondsus.

Sellise teabe avaldamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt kohustuslik. Ta leidis, et see tekitab

olulise läbipaistvuse puudujäägi. Ta kommenteeris valitsuse seisukohta organisatsioonilise

kuuluvuse osas, nõustudes, et deklareerimise ulatust võiks piirata, kuid tõi esile selle

keerukuse sobivate kriteeriumide määratlemisel ning pakkus ühe võimalusena välja erandite

kehtestamise teatud tundlike juhtumite puhul. Valitsuse kriitikale põhiseaduspärasuse analüüsi

puudumise kohta sõnas ta, et eelnõu seletuskirjas on vastavad kaalutlused siiski esitatud. Ta

lisas, et topeltkodakondsusega võivad kaasneda mitmetahulised riskid, sealhulgas lisaks

julgeoleku- ja korruptsiooniriskidele ka õigusemõistmisega seotud probleemid, tuues näiteid

olukordadest, kus teise riigi kodakondsuse olemasolul võidakse siirduda riiki, mis ei anna

oma kodanikke välja.

Kalle Laanet sõnas, et vähemalt viimaste valitsuste tegevuspraktikas on olnud suund, mille

kohaselt läbivad valitsuse liikmed NATO saladuse loa saamiseks vajaliku kontrolli, mis

hõlmab vastavate julgeolekukaalutluste hindamist. Ta märkis, et ei saa kinnitada, et see on

toimunud kõigi valitsuse liikmete puhul, kuid selline praktika on olnud eesmärgiks. Ilma

vastava loata ei ole võimalik teatud juhtudel vajalikku teavet käsitleda ega arutelusid pidada.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

9

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija