Alusharidusseaduse muutmine (arvnäitajad)


Lisa
KAVAND


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine


Määrus kehtestatakse alusharidusseaduse § 46 lõike 23 riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetus

(1) Lastehoiu ja lasteaia õpetajate (edaspidi alusharidusõpetajate) tööjõukulude toetuse jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse alusharidusseaduse § 46 lõikest 21. Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arv elukoha järgi toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma alusharidusseaduse § 46 lõikes 22 sätestatud tingimustest.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema kehtiv alusharidusõpetaja töötasu alammäär on keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastaval alusharidusõpetajal vähemalt 90% ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega alusharidusõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed alusharidusõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal
peaminister

Hendrik Johannes Terras
regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets
riigisekretär

EELNÕU
21.05.2026

Alusharidusseaduse muutmise seadus


§ 1. Alusharidusseaduse muutmine

Alusharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kooskõlas riigieelarve seadusega ja riigieelarveliste vahendite olemasolul antakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks, õpetajate tööjõukuludeks ja õppevara soetamiseks.“;

2) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Õpetajate tööjõukulude toetust arvestatakse kahes osas, millest üks on õpetajate töötasu ühtlustamise lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud summa, mis määratakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud korras, ning teine osa on toetuse ülejäänud vahendid, mis jaotatakse proportsionaalselt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arvule.

(22) Kohaliku omavalitsuse üksus võib õpetajate tööjõukulude toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

(23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud toetuse jaotamise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, …………………….. 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………… 2026

Seletuskirja Lisa
Kooskõlastustabel

Avalikult kooskõlastusringilt laekunud tagasiside


Esitaja ja märkuse sisu 
HTM 
1. 
Eesti Linnade ja Valdade Liit (kooskõlastatud märkustega)
 
1.1 
Hetkel koosneb lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus kahest komponendist, millest üks on lapsepõhine toetus ja teine tasandustoetus. Saku, Harku, Kuusalu ja Vormsi vallad saavad lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuseks ainult lapsepõhist toetust ja on sarnaselt ebavõrdses olukorras võrreldes teiste Eesti kohalike omavalitsustega. 2026. aastal on lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetus toetusfondist 16 miljonit eurot, millest 6,8 mln eurot on lapsepõhine toetus ja 9,2 mln eurot tasandustoetus. Näiteks Saku valla puhul on 2026. aasta toetuse arvestuse aluseks olevaid lasteaialapsi 808 ja tasandustoetuse summa on 0 eurot. Samas makstakse näiteks Rakvere linnale 809 lapse puhul tasandustoetust 68 056 eurot ja Elva vallale 787 lapse puhul 204 703 eurot. Eelnõu seletuskirjas on lõik: Lõike teises lauses sätestatakse, et toetuse ülejäänud vahendid jaotatakse proportsionaalselt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arvule. Sättega kirjeldatakse, kuidas lisakulude osaliseks katmiseks raha eraldatakse. See arvestus on lähtuvalt kehtiva toetusfondi määruse regulatsioonist tehtud 2017 aasta põhjal. Seda osa makstakse eelmise aasta mahus, sest see ei muutu. Võrreldes 2017. aastaga on olukord muutunud ning seetõttu teeme ettepaneku leida 2027. a riigieelarvest täiendavad lisavahendid, et tagada kõigi kohalike omavalitsuste rahastamine võrdsetel alustel.
Selgitame. Alusharidusseaduse muutmise eelnõu eesmärk on tuua õpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad seadusesse. See on vajalik, kuna riigieelarve seaduse § 48 lõige 5 tunnistatakse 1. jaanuarist 2027 kehtetuks ning toetuse jaotamise õiguslik alus peab edaspidi olema seaduses, mitte toetusfondi määruses.
Oluline on rõhutada: muudatusega ei muudeta toetuse eesmärki ega seniseid jaotuspõhimõtteid. Toetus jätkub samadel alustel nagu seni – sh jääb muutumatuna laste arvu alusel jaotatav osa ning eraldi fikseeritud osa, mis on välja kujunenud varasemate poliitiliste otsuste tulemusena.
Seetõttu ei ole võimalik käsitleda ELVLi ettepanekut muuta toetuse sisulist jaotuskorda või eraldada lisavahendeid kõikide KOVide võrdsemaks kohtlemiseks selle eelnõu raames. Eelnõu ülesanne ei ole rahastamismudelit ümber kujundada, vaid tagada õigusselgus pärast RES § 48 lg 5 kehtetuks tunnistamist.
Kas ja kuidas riigieelarves tulevikus täiendavaid vahendeid leida või toetuse struktuuri muuta, kuulub riigieelarveliste otsuste ja valitsuse poliitiliste valikute valdkonda ning ei ole käsitletav selle tehnilise seadusemuudatuse käigus.

2. 
Justiits- ja Digiministeerium (EIS I kooskõlastatud märkustega)
 
2.1 
Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse alusharidusseaduse (AHS) § 46 lõikes 2 sätestatud toetuse andmist puudutavat regulatsiooni. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk täpsustada, et toetuse andmine sõltub riigieelarves ette nähtud vahenditest. Samuti on seletuskirjas öeldud, et tegemist on normitehnilise muudatusega, millega viiakse säte kooskõlla riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtetega. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole kavandatud muudatuse puhul tegemist tehnilise täpsustusega. Kehtivat AHS § 46 lõiget 2 saab tõlgendada selliselt, et kohalikul omavalitsusel on igal juhul õigus toetusele. Kavandatud muudatused lisavad toetuse saamise tingimuseks, et toetust antakse võimaluse korral. Seega mõjutab kavandatud muudatus sätet sisuliselt ning võrreldes kehtiva sõnastusega kitsendab toetuse saamise võimalusi. Justiits- ja Digiministeerium palub täiendada seletuskirja selgitustega selle kohta, miks on tarvis sätestada kohaliku omavalitsuse toetuse saamise lisatingimus.
Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud. Täiendatud seletuskirja.
2.2
Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuhindamise kohta.
Võetud arvesse.
3. 
Rahandusministeerium (kooskõlastame eelnõu tingimusel, et seletuskirja täiendatakse ja sellest on võimalik leida vastused järgmistele küsimustele)
 
3.1 
Kui palju on 2026. aasta eelarves lastehoiu ja lasteaias töötavate õpetajate tööjõukulusid planeeritud?
Selgitame: 2026. aasta aastal on alushariduse õpetajate tööjõukulude osaline riigipoolne toetus planeeritud jätkuvalt olemasoleva toetusfondi meetmena mahus 16 mln eurot. Eelnõuga toetuse suurust ei muudeta ning riik ei kata kohalike omavalitsuste tegelikke tööjõukulusid, kuna alusharidus on kohaliku omavalitsuse vastutus. Toetusfondi vahendid on mõeldud KOVide toetamiseks üldise rahastamissüsteemi osana ning nende kasutamine ei ole otseselt seotud konkreetsete ametikohtade või töökohtade kulupõhise katmisega. Seletuskirjas on antud summa märgitud lk 3 lõik 3: Alates 2024. aastast on alusharidusõpetajate tööjõukulude toetus 16 mln eurot.
3.2
Millise ministeeriumi eelarves kajastatakse lastehoiu ja lasteaias töötavate õpetajate tööjõukulud alates 01.01.2027. a?
Arvesse võetud: Seletuskirja lk 3 kolmandasse lõiku on lisatud lause: 2027. aasta ja järgnevate aastate riigipoolse toetuse suurendamine või muutmine on valitsuse poliitiline otsus, mis tehakse riigieelarve koostamise käigus.

4.
Justiits- ja Digiministeerium (EIS II kooskõlastatud märkusteta)

4.1.
Kooskõlastatud märkusteta.
Võetud teadmiseks



Riigikantselei

[Registreerimise kuupäev] nr 8-1/26/953-6

Seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse
istungi päevakorda esitamine



Esitame Vabariigi Valitsuse 28. mai 2026 istungi päevakorda seaduse eelnõu.


Lugupidamisega



(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister





Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa_ Rakendusakti kavand
3. Seletuskiri
4. Kooskõlastustabel









Maila Rajamets
735 0667
[email protected]



Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses (edaspidi AHS) alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, tagades, et toetuse jaotamine põhineb seaduses kindlaks määratud alustel. Eelnõuga ei muudeta alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse eesmärki ega toetuse eraldamise seniseid põhimõtteid.

1.1. Sisukokkuvõte

29.12.2025 jõustus Riigikogus 03.12.2025 vastu võetud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus1.

Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) muudatuste kohaselt eraldatakse kohalikele omavalitsustele ajutised toetused edaspidi ministeeriumite eelarvetest, mistõttu tunnistati RES-i muudatustega kehtetuks ka RES § 48 lõige 5. Nimetatud säte võimaldas kehtestada Vabariigi Valitsuse 06.02.2015. a määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“2 (edaspidi toetusfondi määrus) toetusfondist eraldatavate toetuste jaotamise aluseks olevaid arvnäitajaid juhul, kui need ei olnud seaduses sätestatud.

Lastehoius ja lasteaias töötavate õpetajate (edaspidi alusharidusõpetajad) tööjõukulude toetust makstakse riigieelarvest, kuid tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole AHSis sätestatud. Toetust on seni eraldatud toetusfondi määruse alusel, tuginedes RES § 48 lõikele 5. Selle sätte kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb toetuse riigieelarvest eraldamiseks sätestada vastavad arvnäitajad AHSis.

RESi muutmise seaduse kohaselt jõustub RES § 48 lõike 5 kehtetuks tunnistamine 1. jaanuaril 2027. Hilisem jõustumistähtaeg on ette nähtud selleks, et Haridus- ja Teadusministeerium jõuaks eelnõu välja töötada ning Vabariigi Valitsus saaks selle Riigikogule esitada.

Eelnõuga sätestatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad alusharidusseaduses.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ega vähenda ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust, sest eelnõu ei kehtesta neile uusi kohustusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna vanemnõunik Maila Rajamets ([email protected], telefon 735 0667) ja õigusosakonna õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], telefon 735 0102).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kristel Möller.

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]).

1.3. Märkused

Muudetakse alusharidusseaduse tervikteksti, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 01.07.2025, 2.

Eelnõu ei ole seotud ühegi Riigikogu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on sätestada õiguslik alus alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse eraldamiseks kohalikele omavalitsustele alates 2027. aastast.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju3.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse ja täiendatakse AHS § 46 lõiget 2 kahes aspektis. Esiteks lisatakse sättesse lauseosa „ja riigieelarveliste vahendite olemasolul“. Eesmärk on täpsustada kehtiva sätte mõtet4, et viia see kooskõlla riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtetega.

Teiseks täiendatakse toetuste loetelu. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib toetust anda õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Sättesse lisatakse toetus „õpetajate tööjõukulude katmiseks“. Õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele alusharidusõpetajate töötasu osaliseks katmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse alusharidusseaduse § 46 uute lõigetega lõikega 2¹–23.

Lõikes 21 sätestatakse lõikes 2 nimetatud õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise arvnäitajad ning toetuse kasutamise võimalused. Toetuse arvestamises ja jaotamises sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatuse kohaselt põhineb toetuse jaotamine edaspidi toetusfondi määruse asemel seaduses kindlaks määratud arvnäitajatel. Arvnäitaja ehk numbriline näitaja on konkreetne arvandmetel põhinev suurus, mis iseloomustab mingit nähtust, protsessi või suurust (nt arv, keskmine, summa, määr). Arvnäitaja on antud juhul nii rahaline summa kui ka laste arv.

Kehtiva toetusfondi määruse5 § 12 lõike 1 kohaselt koosneb alusharidusõpetajate tööjõukulude toetus kahest komponendist, millest üks on tasandustoetus ja teine lapsepõhine toetus. Sama põhimõte sätestatakse nüüd seaduses.

Alates 2024. aastast on alusharidusõpetajate tööjõukulude toetus 16 mln eurot. 2027. aasta ja järgnevate aastate riigipoolse toetuse suurendamine või muutmine on valitsuse poliitiline otsus, mis tehakse riigieelarve koostamise käigus.

Uues lõikes 21 kirjeldatakse, kuidas toetust arvestatakse kahes osas:
1) üks osa on õpetajate töötasu ühtlustamise lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud summa. See osa on kehtivas määruses nimetatud kui tasandustoetus. See on fikseeritud summa, mis on leitud 2017. aasta andmete alusel, võttes aluseks 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaiaõpetaja alammäära ning 2018. aasta riigi kehtestatud õpetaja töötasu alamäära vahe, korrutades selle vahe õpetajate arvuga ning kattes sellest puudujäägist 67%;
2) teise osa moodustavad toetuse ülejäänud vahendid, mis jaotatakse proportsionaalselt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arvule. See osa on kehtiva määruse järgi nn lapsepõhine toetus. Kasutatud on sõnaühendit „ülejäänud vahendid“, sest kogutoetuse summa 16 mln eurot võib riigieelarves muutuda.

Tasandustoetus on igal aastal sama – 9,2 mln eurot. Lapsepõhine toetus moodustub 2026. aastal 107,38 eurot lapse kohta.

Toetuse esimene, fikseeritud osa on arvutatud järgmiselt: tasandustoetuseks arvestati 2017. aastal 85% ja 2018. aastal 67% arvestuslikust lisakulu vajadusest koos tööjõukuludega kaasnevate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksetega. Arvestusliku lisakulu vajadus 2017. aasta septembrist detsembrini ja 2018. aastal leiti, korrutades vastavaks perioodiks nõutud alammäära ja kohaliku omavalitsuse üksuses 2017. aasta 1. aprilli seisuga kehtinud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate ametikohtade arvuga eelneva aasta 10. novembri seisuga Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel. Alates 2018. aastast loetakse tasandustoetus võrdseks 2017. aasta kohta arvutatud tasandustoetusega. Tasandustoetuse arvutamisel võeti arvesse, et ühinemise tulemusena ei saaks ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused kokku vähem toetust võrreldes olukorraga, kus nad ei oleks ühinenud.6 Seda valemit seaduses lahti ei kirjutata põhjusel, et summa on fikseeritud alates 2018. aastast.

Toetuse teine osa (ülejäänud vahendid) arvutatakse igal aastal uuesti järgmiselt:
Kogu toetus riigieelarves 16 000 000 – 9 199 123 tasandustoetus (fikseeritud osa) = 6 800 878 lapsepõhine toetus kokku.

2026. a: lapsepõhine toetus kokku 6 800 878 / 63 355 laste arv = 107,37946 toetus lapse kohta.


Tabel 1. Toetuse arvestus 2026

Lasteaialaste arv KOV+ ERA 10.11.2025 EHIS

Toetus 2025

Tasandustoetus
Lapsepõhine toetus
 KOKKU

63 335
9 199 123
6 800 878
16 000 000
16 000 000


Lõikes 22 nähakse ette, et „toetust võib kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks“. Sellega tuuakse seaduse tasandile seni toetusfondi määruses sätestatud võimalus kasutada toetust ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Lõikes 23 sätestatakse, et toetuse jaotamise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Silmas on peetud toetusfondi määrust, millesse lisatakse käesolev volitusnorm.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg 1. jaanuar 2027.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi või muudetud termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seni toetusfondi määruse tasandil sätestatud alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seaduse tasandil, sest senine alus, RES § 48 lõige 5, mis võimaldas toetust maksta toetusfondi määruse alusel, tunnistatakse alates 01.01.2027 kehtetuks.

Mõju munitsipaallastehoidudes ja -lasteaedades töötavatele õpetajatele

Muudatusel ei ole alusharidusõpetajate jaoks vahetut mõju, sest ei muudeta tööjõukulude toetuse eesmärki, suurust ega jaotamise seniseid põhimõtteid ning eelnõust ei teki õpetajatele uusi õigusi ega kohustusi. Muudatuse kaudne mõju seisneb selles, et kuna seni määruses sätestatud toetuse jaotamise alused sätestatakse edaspidi seaduses, siis suurendab see regulatsiooni selgust ja õiguskindlust.

Mõju kohalikele omavalitsustele

Kohaliku omavalitsuse üksustele tähendab muudatus eeskätt selgemat prognoositavust. Eelnõu ei muuda toetuse aluseks olevaid arvnäitajaid ega jaotamise põhimõtteid. Eelnõu ei loo uusi ülesandeid ning seetõttu ei ole oodata ka täiendavat halduskoormust.

Mõju riigile

Riigi jaoks tagab eelnõu toetuse eraldamise ja jaotamise õiguspärase aluse ning vähendab regulatsiooni lünklikkusest tulenevaid riske. Antud muudatus ei mõjuta riigieelarvet, kuna eelnõu ei muuda toetuse eesmärki ega loo uut rahastuskohustust, vaid annab senisele seadusliku aluse. Arvestada tuleb, et arvnäitajate hilisem muutmine eeldab seaduse muutmist (mitte üksnes määruse muutmist), mis võib vähendada paindlikkust ja suurendada riigi normiloomekoormust. Peamine rakendusrisk on arvnäitajate tõlgendamise ühtlus 2027. aasta alguses. Seda riski maandab seadusemuudatuse ja rakendusakti samaaegne jõustumine uue eelarveaasta alguses 01.01.2027.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tegevusi, kulusid ega ka tulusid riigile ega kohalikele omavalitsustele ei kaasne. Eelnõuga ei muudeta kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatava alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse eesmärki, jaotamise aluseid ega toetuse suuruse kujunemise põhimõtteid. Muudatus on normitehniline ning tuleneb vajadusest viia alusharidusseadus kooskõlla riigieelarve seadusega.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“7, sest praegu on alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse maksmise arvnäitajad kehtestatud selles määruses. Rakendusakti kavand on esitatud eelnõu seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu järgi jõustub seadus 2027. aasta 1. jaanuaril, sest jõustumine peab toimuma RES § 48 lg 5 kehtetuks tunnistamise jõustumisega samal ajal, et oleks õiguslik alus maksta kohaliku omavalitsuse üksustele alusharidusõpetajate tööjõukulude toetust.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Justiits- ja Digiministeerium ning Rahandusministeerium. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas.



Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a