Justiits- ja Digiministeerium
Teie
11.05.2026
2026
a nr 8-1/3800-1


Meie
22.05.2026
2026
a nr 8-1/3800-2



Arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

1. Kohtusse pöördumine abielu lahutamiseks (PKS § 65 lg-d 1 ja 2)

Eelnõus on loobutud Justiits- ja Digiministeeriumi algsest ülesandepüstitusest muuta abielu kohtuväliselt ühepoolselt lõpetatavaks. Praegune kohtupraktika on liikunud järjest enam sinnapoole, et kohus veendub ühe abikaasa soovimatuses abielu jätkata ning lahutab abielu teise abikaasa võimalikust vastuseisust hoolimata. Sellises olukorras piisaks abielu lõpetamiseks ka ühepoolse tahteavalduse tegemisest perekonnaseisuasutusele või notarile ja tahteavalduse kättetoimetamisest teisele abikaasale temalt mingit tahteavaldust ootamata. Läbimõtlematu lahutuse vältimiseks piisaks, kui abielu lõppemiseks oleks vajalik esitada lahutada sooviva abikaasa korduv tahteavaldus seaduses ettenähtud perioodi järel pärast esialgse avalduse tegemist.

2. Hooldusõiguse seos põlvnemise tuvastamisega (PKS § 95 lg 2)

Muudatust on seletuskirjas põhjendatud eesmärgiga anda selge õiguslik alus Siseministeeriumi praktikale mille kohaselt põlvnemise kohtuliku tuvastamisega kaasneb vanemate ühine hooldusõigus. Sätte sõnastusest võib jääda mulje, et kohus peab hooldusõiguse küsimuse alati eraldi lahendama, kuigi seletuskirja järgi soovitakse pigem kinnitada seadusest tulenevat üldreeglit ühise hooldusõiguse tekkimise kohta. Selline sõnastus võib tekitada seaduse kohaldamisel ebaselgust.

Kuna kavandatava eelnõu PKS § 117 lõikes 3 on piisavalt selgelt sätestatud, et põlvnemise tuvastamisel kaasneb ühine hooldusõigus, puudub vajadus PKS § 95 lg 2 lisamiseks. Kui kavandatava normi eesmärk on täpsustada, et koos põlvnemise hagiga saab kohus lahendada ka hooldusõiguse küsimuse, siis see küsimus on juba lahendatud kavandatava eelnõu TsMS § 550 lg 2 muudatusega.


3. Lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel elatise suuruse määramisel (PKS § 102 lg 2)

Eelnõuga on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel elatise suuruse määramise kriteeriumina tõstetud ümber PKS § 102 lõikest 3, kus see oli sõnastatud elatise suurendamise kriteeriumina, sama paragrahvi lõikest 2, kus see peaks olema nüüd elatise vähendamise kriteeriumiks. Kuigi kehtivas seaduseredaktsioonis ei ole selle kriteeriumi tähendus selge, ei paranda seda ka pakutud lahendus. Kui vanemad on elatisevaidlusega kohtusse pöördunud, siis ei pruugi senine kulutuste jaotus neid rahuldada ning ainuüksi selle säilitamine ei saa olla lahendusena eesmärgiks. Soovitav oleks sellises kriteeriumist üldse loobuda.

4. Lapse erivajaduse ja vanema varalise seisu arvestamine elatise suurendamisel (PKS § 102 lg 3)

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika järgi peab kohus elatise määramisel arvestama lapse erivajadustega (PKS § 99 lg 2). Kui seadusandja peab vajalikuks erivajadustega arvestamist eraldi rõhutada, võiks selle sätestada PKS § 99 lõikes 2, lisades nt sõna „vajadustest“ järele sõnad „sealhulgas erivajadusest“ või „eelkõige erivajadusest“.

Põhjendatud ei ole vanema varalisest seisust lähtuva elatise suurendamise võimaluse kaotamine. Lapse ülalpidamise eesmärk ei ole üksnes minimaalsete vajaduste tagamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on lapsel õigus osa saada oma vanemate keskmisest parmast elatustasemest, mis eesmärki praegune regulatsioon täidab. Sotsiaaleetiliselt on põhjendatud, et hea varalise seisuga vanemalt väljamõistetav elatis võiks ületada lapse vältimatute põhivajaduste katmiseks vajaliku määra.



Lugupidamisega

Priit Kama
Viru Maakohtu esimees


Justiits- ja Digiministeerium
Teie
11.05.2026
2026
a nr 8-1/3800-1


Meie
22.05.2026
2026
a nr 8-1/3800-2



Arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

1. Kohtusse pöördumine abielu lahutamiseks (PKS § 65 lg-d 1 ja 2)

Eelnõus on loobutud Justiits- ja Digiministeeriumi algsest ülesandepüstitusest muuta abielu kohtuväliselt ühepoolselt lõpetatavaks. Praegune kohtupraktika on liikunud järjest enam sinnapoole, et kohus veendub ühe abikaasa soovimatuses abielu jätkata ning lahutab abielu teise abikaasa võimalikust vastuseisust hoolimata. Sellises olukorras piisaks abielu lõpetamiseks ka ühepoolse tahteavalduse tegemisest perekonnaseisuasutusele või notarile ja tahteavalduse kättetoimetamisest teisele abikaasale temalt mingit tahteavaldust ootamata. Läbimõtlematu lahutuse vältimiseks piisaks, kui abielu lõppemiseks oleks vajalik esitada lahutada sooviva abikaasa korduv tahteavaldus seaduses ettenähtud perioodi järel pärast esialgse avalduse tegemist.

2. Hooldusõiguse seos põlvnemise tuvastamisega (PKS § 95 lg 2)

Muudatust on seletuskirjas põhjendatud eesmärgiga anda selge õiguslik alus Siseministeeriumi praktikale mille kohaselt põlvnemise kohtuliku tuvastamisega kaasneb vanemate ühine hooldusõigus. Sätte sõnastusest võib jääda mulje, et kohus peab hooldusõiguse küsimuse alati eraldi lahendama, kuigi seletuskirja järgi soovitakse pigem kinnitada seadusest tulenevat üldreeglit ühise hooldusõiguse tekkimise kohta. Selline sõnastus võib tekitada seaduse kohaldamisel ebaselgust.

Kuna kavandatava eelnõu PKS § 117 lõikes 3 on piisavalt selgelt sätestatud, et põlvnemise tuvastamisel kaasneb ühine hooldusõigus, puudub vajadus PKS § 95 lg 2 lisamiseks. Kui kavandatava normi eesmärk on täpsustada, et koos põlvnemise hagiga saab kohus lahendada ka hooldusõiguse küsimuse, siis see küsimus on juba lahendatud kavandatava eelnõu TsMS § 550 lg 2 muudatusega.


3. Lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel elatise suuruse määramisel (PKS § 102 lg 2)

Eelnõuga on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel elatise suuruse määramise kriteeriumina tõstetud ümber PKS § 102 lõikest 3, kus see oli sõnastatud elatise suurendamise kriteeriumina, sama paragrahvi lõikest 2, kus see peaks olema nüüd elatise vähendamise kriteeriumiks. Kuigi kehtivas seaduseredaktsioonis ei ole selle kriteeriumi tähendus selge, ei paranda seda ka pakutud lahendus. Kui vanemad on elatisevaidlusega kohtusse pöördunud, siis ei pruugi senine kulutuste jaotus neid rahuldada ning ainuüksi selle säilitamine ei saa olla lahendusena eesmärgiks. Soovitav oleks sellises kriteeriumist üldse loobuda.

4. Lapse erivajaduse ja vanema varalise seisu arvestamine elatise suurendamisel (PKS § 102 lg 3)

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika järgi peab kohus elatise määramisel arvestama lapse erivajadustega (PKS § 99 lg 2). Kui seadusandja peab vajalikuks erivajadustega arvestamist eraldi rõhutada, võiks selle sätestada PKS § 99 lõikes 2, lisades nt sõna „vajadustest“ järele sõnad „sealhulgas erivajadusest“ või „eelkõige erivajadusest“.

Põhjendatud ei ole vanema varalisest seisust lähtuva elatise suurendamise võimaluse kaotamine. Lapse ülalpidamise eesmärk ei ole üksnes minimaalsete vajaduste tagamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on lapsel õigus osa saada oma vanemate keskmisest parmast elatustasemest, mis eesmärki praegune regulatsioon täidab. Sotsiaaleetiliselt on põhjendatud, et hea varalise seisuga vanemalt väljamõistetav elatis võiks ületada lapse vältimatute põhivajaduste katmiseks vajaliku määra.



Lugupidamisega

Priit Kama
Viru Maakohtu esimees