Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiministerTeie 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

Justiits- ja Digiministeerium Meie 22.05.2026 nr 1-8/26/62-1

[email protected]

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad perekonnaseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu

osas

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud perekonnaseaduse jt seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Advokatuur esitab teile kirja lisana advokatuuri perekonnaõiguse

komisjoni kujundatud seisukohad eelnõu osas.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Lisa:

Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad eelnõule

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

Austatud Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

21. mail 2026

ARVAMUS

Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Austatud justiits-ja digiminister proua Liisa-Ly Pakosta

Täname võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: eelnõu), milline edastati Eesti

Advokatuurile arvamuse avaldamiseks 11. mail 2026.

Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon (edaspidi: komisjon) toetab osaliselt

perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmist eelnõus kavandatud viisil ning

esitab käesolevaga eelnõule oma seisukohad ja parandusettepanekud.

Perekonnaseaduse muudatused

1. Abielu lahutamine

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu üheks oluliseks eesmärgiks vähendada

kohtute töökoormust seoses abielude lahutamisega. Komisjon toetab

muudatusettepanekuid, mis suunavad abikaasasid abielu lahutama eelistatult

kohtuväliselt kas perekonnaseisuasutuste või notarite vahendusel. Menetluse

lihtsustamiseks on põhjendatud kaotada poolte lepitamise ja isikliku ärakuulamise

kohustus kohtus.

PKS § 65 lg 1 plaanitakse täiendada pärast tekstiosa „abikaasa vastu“ tekstiosaga

„juhul, kui abielu ei saanud lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures.“

PKS § 65 lg 2 plaanitakse muuta ja sõnastada järgmiselt: „(2) Abielu lahutatakse

kohtus, kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole abielu lahutanud. Abikaasad

peavad enne kohtusse pöördumist tegema kõik selleks, et abielu lahutada

kokkuleppel.“

Komisjoni hinnangul tekitab segadust PKS § 65 lg 1 täiendus, kuivõrd ei ole üheselt

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

arusaadav, mida peetakse silmas selle all, et abielu ei saanud lahutada

perekonnaseisuasutuses või notari juures.

Veelgi enam, PKS § 65 lg 1 täiendus ja PKS § 65 lg 2 esimese lause sõnastus

kordavad teineteist, mistõttu teeb komisjon ettepaneku jätta PKS § 65 lg 1

täiendus tegemata, kuivõrd PKS § 65 lg 2 täpsustab, millal kohus abielu lahutab.

PKS § 65 lg 2 teises lauses ei ole üheselt arusaadav, mida kõike peavad abikaasad

enne kohtusse pöördumist tegema selleks, et abielu lahutada kokkuleppel ja kuidas

seda hinnata.

Õigusselguse huvides teeb komisjon ettepaneku sõnastada PKS § 65 lg 2

järgmiselt:

„Abielu lahutatakse kohtus, kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole abielu

lahutanud. Abielu lahutamine kohtus on võimalik pärast seda, kui abielu lahutamine

abikaasade kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notaris on osutunud

võimatuks.“

2. Põlvnemine ja hooldusõigus

Komisjon toetab põlvnemise sätete täiendamist selliselt, et koos põlvnemise

tuvastamise hagi lahendamisega otsustab kohus vanema taotlusel hagita asjana

ka hooldusõiguse kuuluvuse. Kui põlvnemine on tuvastatud kohtuotsusega, kuulub

vanematele ühine hooldusõigus, kui kohus ei ole asja lahendamisel otsustanud

hooldusõiguse kuuluvust teisiti. Sätte lisamise tulemusena on kõigile osapooltele

arusaadav, et isaduse kohtulikul tuvastamisel kaasneb tuvastatud vanemale

hooldusõigus koos seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Kui vanem soovib

ühise hooldusõiguse lõpetada, tuleb tal selleks esitada kohtule vastav avaldus.

Muudatused on olulised, kuivõrd senine kohtupraktika on olnud ebaühtlane ning

rahvastikuregister on keeldunud põlvnemise kohtulahendi alusel ühise

hooldusõiguse kohta kannete tegemisest.

Komisjon juhib siiski tähelepanu eelnõu seletuskirja vastuolulisele sõnastusele,

kuivõrd seletuskirjast ei tulene üheselt, kas hooldusõiguse küsimuse lahendamine

põlvnemise tuvastamise menetluses toimub kohtu omal algatusel või üksnes

vanema taotluse alusel.

Nimelt, seletuskirja kohaselt: „Seadust täiendatakse praktika lihtsustamise huvides

põhimõttega, et kui kohtu kaudu toimub isaduse tuvastamine, otsustab kohus

ühtlasi omal algatuse põlvnemise tuvastamise hagi lahendamisega ka hagita

asjana hooldusõiguse kuuluvuse küsimused, kui lapsevanem seda taotleb. Nii

ei pea algatama järjekordset täiendavat menetlust pärast isaduse tuvastamist, et

selgeks teha hooldusõiguse kuuluvus.„ Õigusselguse huvides vajab seletuskiri

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

täpsustamist.

3. Elatis

PKS § 102 lg 2 täiendatakse pärast sõnu “Kohus võib mõjuval põhjusel” sõnadega

“lähtuvalt lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel,”. Muudatuse

tulemusena oleks sätte sõnastus järgmine: „Kohus võib mõjuval põhjusel lähtuvalt

lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel, vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.“

Kavandatav täiendus „lähtuvalt lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate

vahel“ ei haaku piisavalt selgelt normi ülejäänud sõnastuse ega regulatsiooni

loogikaga. Nimelt järgnev lause sätestab: „Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.“

Lõike põhisisu puudutab olukordi, kus elatise vähendamise aluseks on eelkõige

ülalpidamiskohustuslase maksevõime või teiste ülalpeetavate laste huvide kaitse,

mida kinnitavad ka toodud näited mõjuvatest põhjustest, nagu vanema

töövõimetus või teise lapse olemasolu. Lisatav sõnastus viitab aga teistsugusele

asjaolude ringile ehk lapsega seotud kulutuste tegelikule jaotusele vanemate vahel.

Tegemist ei ole olemuslikult sama asjaoluga nagu vanema töövõimetus või teiste

laste ülalpidamiskohustus, mistõttu jääb ebaselgeks, kas lapsega seotud kulutuste

jaotus vanemate vahel peab olema iseseisev elatise vähendamise alus, kas see

peab seonduma üksnes vanema maksevõime hindamisega või soovitakse sellega

üksnes suunata kohtu kaalutlusõigust üldisemalt. Praegune sõnastus võib seetõttu

tekitada tõlgendamisraskusi, kuna lisatud täpsustus ei sobitu loogiliselt järgneva

näitliku loeteluga mõjuvatest põhjustest. Õigusselguse huvides tuleks kaaluda

nimetatud täpsustuse sõnastamist eraldi lausena või selle sidumist selgemalt kohtu

üldise kaalutlusõigusega, mitte mõjuva põhjuse näidetega.

Veelgi enam, kui elatise vähendamise aluseks saab olema ka lapsega seotud

kulutuste jaotus vanemate vahel, läheb see esiteks vastuollu PKS § 100 lg-ga 1,

mille kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis) ja ainult erandjuhtudel saab kohustatud isik mõjuva põhjuse

olemasolul nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil, ja teiseks võib

see kaasa tuua olukorra, kus vanem, kes elab lapsega koos ja kannab suuremas

ulatuses lapse kulusid, jääbki neid suuremas ulatuses kandma. Seevastu vanem,

kes ei ole osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises piisavalt, saab tasuda

elatist miinimumist väiksemas ulatuses. Eeltoodud kulude jaotus vanemate vahel

kaldub ebamõistlikult ja põhjendamatult kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest.

PKS § 102 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohus võib elatise välja

mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas

summas lisaks § 99-s toodud alustele ka lähtuvalt lapse erivajadustest.“

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

Komisjon ei toeta muudatust, millega soovitakse kaotada kohtu diskretsiooniõigus

elatise määramisel. Eelnõu seletuskirjas on küll viidatud elatise arvutamise

automatiseerimisele, kuid paraku puuduvad selle kohta täiendavad andmed.

Seetõttu ei ole komisjonil võimalik hinnata, kas vastav süsteem oleks põhjendatud,

vajalik ja kooskõlas lapse parimate huvidega.

Komisjon on seisukohal, et kohtu diskretsiooniõigus on elatise määramisel oluline.

Olukorras, kus vanemate sissetulekud ja varaline võimekus on erinev, tuleb elatise

määramisel lapse huvidest lähtuvalt vastavaid asjaolusid arvesse võtta. Võib

tekkida oht, et uus standardiseeritud arvutusmudel ei võimalda piisavalt paindlikult

tagada lapse õigust osa saada vanemate tegelikust elustandardist. Kui ühel

vanemal on oluliselt suurem sissetulek, tuleks sellega ka elatise määramisel

arvestada ja suurem elatis lapse huvidest lähtuvalt vanemalt välja mõista. Lapse

erivajadus on ainult üks asjaolu, millest elatise suuruse määramisel tuleks lähtuda.

Küsitav on, kuivõrd võimaldab vanemate senise kulude jaotuse arvestamine alati

adekvaatselt hinnata lapse tegelikke vajadusi. Praktikas võib senine kulude jaotus

olla kujunenud olukorras, kus lapsega koos elaval vanemal ei ole olnud võimalik

lapse vajadusi täiel määral katta just teise vanema ebapiisava ülalpidamise tõttu.

Sellisel juhul ei pruugi varasem kulukäitumine kajastada lapse tegelikke vajadusi,

vaid hoopis perekonna piiratud majanduslikke võimalusi.

4. Suhtluskord

PKS § 143 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kolmandal isikul on õigus

nõuda avalduse alusel hagita menetluses lapsega suhtlemise korra kindlaks

määramist.“

PKS § 143 täiendatakse lg-tega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „Kohus võib lapse

huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise

või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda

tegevustest, mis kahjustab lapse suhet vanemaga või raskendab lapse

kasvatamist.“;

Komisjoni hinnangul riivab kavandatav muudatus põhjendamatult ja

ebaproportsionaalset perekonnaautonoomiast tulenevaid vanemate õiguseid.

PS § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena

on riigi kaitse all ning vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja

hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.

PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Suhtlemisõiguse osas kolmandal isikul nõudeõiguse tekkimine piirab oluliselt

vanema õigust otsustada oma lapse kasvatamise ja hoolitsemise üle. Kolmanda

isiku suhtlemisõigus saab tekkida üsknes vanema õiguste piiramise arvelt (ajal, mil

suhtlemiskorra järgi viibib laps kolmanda isikuga, on vanema õigus last välja nõuda

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

piiratud).

Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse viidatud seadusemuudatusega

lahendada kahte võimalikku probleemi: vanavanemad maksavad näiteks elatist,

aga lapselapsega suhtlus on piiratud või laiemalt ei võimaldata vanavanematel oma

lapselapsega suhelda.

Probleemi püstitus on pinnapealne, kuna sisaldab eeldust, et vanavanematega

suhtlus on igal juhul lapse huvides. Ei saa asuda ka seisukohale, et

asenduskohustusena elatise tasumine vanavanema poolt peaks andma

vanavanematele automaatse õiguse lapsega suhtlemiseks. Kehtiva PKS § 96 teise

lause kohaselt ei mõjuta vanema ülalpidamiskohustust muudatused

hooldusõiguses. Seega isegi olukorras, kus vanemal on nii suhtlusõigus kui

hooldusõigus piiratud, ei vabane ta ülalpidamiskohustusest- ülalpidamiskohustus

ei ole seotud muude õigustega lapse suhtes. Seetõttu ei ole võimalik asuda

seisukohale, et vanavanemate asenduskohustusena tasutav elatis peaks

iseenesest andma vanavanematele lapse suhtes täiendavaid õiguseid nagu näiteks

suhtlemisõigus.

Kohtumenetluses suhtlemiskorra nõude maksmapanek on ettenähtavalt seotud

üksnes olukorraga, kus lapse vanemate ja kolmanda isiku vahel on vaidlus selles

osas, kas lapse huvides on selle konkreetse kolmanda isikuga suhelda. Kuna lapse

kasvatamise õigus hõlmab ühtlasi ka õigust kujundada lapse identiteeti, mis

kujuneb muuhulgas lapse kasvukeskkona abil, siis on komisjoni hinnagul vanema

otsustusõigus selle küsimuses suurema kaaluga, kui kolmanda isku soov lapsega

suhelda. Ei saa asuda seisukohale, et kohus suudab lapse elu puudutavas ja

pikaagselt mõjutavas küsimuses vanematest paremini tuvastada lapse huvi

kolmanda isiku suhtlemisõigusega seoses.

Samuti loob mõiste "kolmandad isikud" piiramatult laia isikute ringi, kuhu ei kuulu

mitte ainult vanavanemad, vaid kõik lapsega suhtlemisest huvitatud isikud, kes

võivad lapsega suhtlemisnõude esitada. Perekonnaautonoomia piiramine

igaüheõigusega lapsega suhtlemise küsimuses ei ole proportsionaalne meede ega

ole lapse huvides.

5. Lapsendamine

PKS § 164 täiendatakse lg-ga 1¹ järgmises sõnastuses: „Lapsendamissaladus ei

piira lapsendatu enda õigust teada oma päritolu. Lapsendaja on kohustatud

alaealist lapsendatut teavitama lapsendamise faktist lapse nõudmisel, arvestades

lapse arengutaset ja arusaamisvõimet.“

Komisjon toetab eelnõuga kavandatud muudatust, mille kohaselt on lapsendatul

õigus teada oma päritolu. Küll aga ei ole põhjendatud siduda lapsendamise faktist

teavitamist lapse nõudmisega. Kui vanemal ei ole ilma lapse nõudmiseta kohustust

last lapsendamisest teavitada, siis kuidas peaks lapsendatu üldse oma

lapsendatusest teada saama.

PKS § 164 täiendatakse lg-ga 1³ järgmises sõnastuses: „Täisealisel lapsel on õigus

saada Sotsiaalkindlustusametilt oma bioloogiliste vanemate nimed, isikukoodid ja

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

kontaktandmed ning selle olemasolul kirja või muu teate bioloogiliselt vanemalt või

hooldajalt.“

Olukorras, kus alaealist last lapsendamise faktist ei teavitata, puudub sättel

igasugune mõte, sest millisel viisil peaks täisealine lapsendatu saama üldse infot

selle kohta, et ta on lapsendatud. Kuivõrd muudatuse eesmärgiks on igal juhul

tagada, et lapsendatu saaks teavet lapsendamise faktist, tuleks säte sõnastada

selliselt, et lapsendajal oleks igal juhul kohustus lapsendamisest last teavitada

hiljemalt lapse täisealiseks saamisel.

Eeltoodust tulenevalt, teeb komisjon ettepaneku muuta PKS § 164 lg 1¹ sõnastust

järgmiselt:

„Lapsendamissaladus ei piira lapsendatu enda õigust teada oma päritolu.

Lapsendaja on kohustatud lapsendatut teavitama lapsendamise faktist, arvestades

lapse arengutaset ja arusaamisvõimet, hiljemalt lapsendatu täisealiseks

saamisel.“

Perekonnaseisutoimingute seaduse muudatused

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 29 täiendatakse lg-ga 3 järgmises

sõnastuses: „Kui kohus tuvastab isaduse, kantakse rahvastikuregistrisse andmed

lapse hooldusõiguse kohta vastavalt kohtulahendis märgitule.“

Kuivõrd põlvnemise tuvastamisega kaasneb tuvastatud vanemale automaatselt

hooldusõigus, ei peaks rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmete kandmine

olema enam sõltuv sellest, kas kohtulahendis on hooldusõiguse kuuluvus

selgesõnaliselt märgitud või mitte. Kui isadus on kohtu kaudu tuvastatud, tuleb

rahvastikuregistrisse ühine hooldusõigus kanda, välja arvatud juhul, kui kohus on

teinud lahendi ühise hooldusõiguse lõpetamise kohta.

Komisjon teeb ettepaneku sõnastada perekonnaseisutoimingute seaduse § 29 lg 3

järgmiselt:

„Kui kohus tuvastab isaduse, kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse ühise

hooldusõiguse kohta, kui kohtulahendis ei ole märgitud teisiti.“

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Orav

Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees