Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie 11.05.2026 nr 8-1/3800-1
[email protected] Meie: 22.05.2026 nr 3-1/9-3
Arvamuse esitamine perekonnaseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname võimaluse eest esitada arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (Koda) toetab eelnõu üldist eesmärki ajakohastada perekonnaõiguse regulatsiooni ning muuta perekonnaõiguslikud menetlused selgemaks ja tõhusamaks. Eelnõu ei too kaasa otseseid kohtutäituri seaduse ega täitemenetluse seadustiku muudatusi, kuid kohtutäiturite töö seisukohalt võib kaudset praktilist mõju omada eelkõige kavandatav PKS § 143 muudatus.
Eelnõu kohaselt antakse kolmandale isikule õigus nõuda hagita menetluses lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist. Samuti nähakse ette, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata ning panna asjassepuutuvale isikule kohustuse hoiduda tegevustest, mis kahjustab lapse suhet vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
Koja hinnangul vajab selliste kohtulahendite hilisem täitmine täitemenetluses õigusselguse huvides täiendavat läbimõtlemist. Kohtutäituri pädevuses ei ole täitemenetluses hinnata sisulisi perekonnaõiguslikke, kasvatuslikke ega psühholoogilisi asjaolusid, sealhulgas seda, kas konkreetne käitumine kahjustab lapse suhet vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Selline hinnang peab olema antud kohtu poolt ning täitedokument peab olema resolutsioonis sõnastatud selliselt, et kohtutäituril oleks võimalik kontrollida üksnes täitedokumendi formaalset täidetavust ja korraldada selle täitmist.
Seetõttu palume kaaluda eelnõu seletuskirja või õigusnormi täpsustamist viisil, et PKS § 143 alusel tehtav kohtulahend, mida võidakse täita TMS § 179 alusel, peab olema resolutsioonis piisavalt konkreetne. Lahendist peaks selgelt nähtuma vähemalt õigustatud ja kohustatud isikute ring, kohustuse täpne sisu, lapse üleandmise või suhtlemise aeg, koht ja viis ning vajadusel rikkumise korral kohaldatavad sunnivahendid. Samuti peaks olema selge, kas ja millises ulatuses kohaldub TMS § 179 ka kolmanda isiku suhtlusõiguse täitmisele.
Lisaks palume kaaluda, kas kolmanda isiku suhtluskorra täitmisel vajab eraldi täpsustamist täitemenetluses teavitatavate või menetlusse kaasatavate isikute ring. Senises lapsega suhtlemise korra täitmise praktikas on täitedokument üldjuhul seotud lapsevanemate vahelise suhtluskorra vaidlusega. Kui suhtlusõigus määratakse kolmandale isikule, võib praktikas tekkida küsimus, kas kohtutäitur peab täitmisteate ja muud menetlusdokumendid kätte toimetama üksnes kohtulahendis kohustatud isikuna märgitud vanemale või mõlemale lapsevanemale, sealhulgas juhul, kui teine vanem lapse kasvatamises ei osale või ei ela Eestis. Kohtutäitur ei peaks täitemenetluses ise tuvastama, milline lapsevanem tuleb menetlusse kaasata olukorras, kus seda kohtulahendist või seadusest selgelt ei nähtu. Kui seadusandja eesmärk on mõlema vanema teavitamine või kaasamine, peaks see olema normis või vähemalt seletuskirjas selgelt väljendatud. Sellisel juhul tuleks hinnata ka täiendava kättetoimetamisega seotud kulude ja kohtutäituri tasu küsimust.
Eeltoodust tulenevalt palub Koda eelnõu edasisel menetlemisel täpsustada PKS § 143 alusel tehtavate kohtulahendite täidetavuse ning selliste lahendite täitmisel teavitatavate ja kaasatavate isikute ringi. Samuti tuleks hinnata täiendava kättetoimetamisega seotud kulude ja kohtutäituri tasu küsimust, et vältida täitemenetluses hilisemaid tõlgendus- ja rakendusprobleeme.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Pool
Koja ametikogu juhatuse esimees
Piret Altosaar,
[email protected], 6464619