Arvamus eelnõule

1

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu muudatusettepanekud Riigi Infosüsteemi Ameti arvamuse avaldamise kirja lisa

Palume täiendada avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud

järgmiste muutmispunktidega:

1. Bürokrati võrgustikuteenuse õiguslik alus

20) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-iga 4314 järgmises sõnastuses:

„§ 4314 Bürokrati võrgustikuteenus

(1) Bürokrati võrgustikuteenus on riigi infosüsteemi kuuluv keskne tehniline ja

organisatsiooniline teenus, mille eesmärk on võimaldada isikul avaliku sektori asutustega

elektroonilises suhtluskanalis suheldes suunata pöördumine, vestlus või selle asjakohane

osa pädeva asutuse teenuskeskkonda või vestlusrobotile, kui pöördumine kuulub teise

asutuse pädevusse või kui isiku pöördumisele vastamiseks on vajalik teise asutuse

kaasamine.

(2) Bürokrati võrgustikuteenuse kaudu võib töödelda isikuandmeid üksnes järgmiste

eesmärkide täitmiseks:

1) isiku pöördumise või vestluse sisu põhjal pädeva asutuse või teenuskeskkonna tuvastamine;

2) isikule pöördumise või vestluse teise asutuse teenuskeskkonda suunamise võimaluse

pakkumine;

3) pöördumise, vestluse või selle asjakohase osa edastamine pädevale asutusele;

4) vestluse säilitamine ulatuses, mis on vajalik pöördumise edasiseks käsitlemiseks pädevas

asutuses;

5) teenuse turvalisuse, käideldavuse, tervikluse ja tõrgeteta toimimise tagamine;

6) suunamise õigsuse, teenuse kvaliteedi ja toimivuse hindamine ning parandamine ulatuses,

mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemine

on vältimatult vajalik konkreetse vea, turvaintsidendi või andmesubjekti pöördumise

lahendamiseks.

(3) Bürokrati võrgustikuteenuses võib lõikes 2 nimetatud eesmärkidel töödelda järgmisi

andmeid:

1) isiku poolt vestlusaknasse sisestatud andmed, sealhulgas isikuandmed, mille isik on sinna

sisestanud;

2) pöördumise sisu, mis on vajalik pädeva asutuse tuvastamiseks või pöördumise edasiseks

käsitlemiseks;

3) pöördumise lähte- ja sihtasutuse andmed ning suunamise aeg, suund, tulemus ja tehnilised

metaandmed;

4) pöördumise suunamiseks vajalik klassifitseerimistulemus, sealhulgas pöördumisele

omistatud teema, teenuse või pädeva asutuse kategooria, selle masinloetav tunnus;

5) isiku suunamise kinnitus ning selle andmise aeg ja tehnilised metaandmed;

6) autentitud kasutaja puhul autentimise tulemusel saadud isiku tuvastamiseks vajalikud

andmed ulatuses, mis on vajalik pöördumise edastamiseks ja käsitlemiseks pädevas

asutuses;

7) suunamisotsuse tegemiseks kasutatud klassifitseerimise tulemus, sealhulgas suunamise

kategooria tehniline tunnus;

2

8) teenuse kasutamise, turvalisuse ja käideldavuse tagamiseks vajalikud süsteemilogid;

9) krüpteerimiseks, dekrüpteerimiseks, võtmehalduseks ja juurdepääsukontrolliks vajalikud

tehnilised andmed.

(4) Pöördumine, vestlus või selle asjakohane osa suunatakse teise asutuse teenuskeskkonda

üksnes juhul, kui isik on vestlusaknas või muus elektroonilises suhtluskanalis suunamise

kinnitanud. Enne kinnituse andmist teavitatakse isikut vähemalt sellest, millisele asutusele

pöördumine suunatakse, millised andmed suunamisega kaasa edastatakse ning kas

pöördumine edastatakse anonüümselt või koos autentimise käigus saadud isikuandmetega.

(5) Kui isik ei ole enne suunamist autenditud, käsitatakse suunamise kinnitust anonüümses

vestluses antud kinnitusena ning koos pöördumisega ei edastata sihtasutusele

autentimisandmeid. Kui isik on enne suunamist autenditud, võib koos pöördumisega

edastada sihtasutusele autentimise käigus saadud isiku tuvastamiseks vajalikud andmed

ulatuses, mis on vajalik pöördumise käsitlemiseks pädevas asutuses.

(6) Bürokrati võrgustikuteenuse vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. Asutus, kelle

teenuskeskkonnast pöördumine algatatakse, ja asutus, kellele pöördumine suunatakse, on

vastutavad töötlejad nende andmetöötlustoimingute osas, mida nad teevad oma avalike

ülesannete täitmiseks pärast pöördumise vastuvõtmist või enne selle edastamist Bürokrati

võrgustikuteenusesse.

(7) Riigi Infosüsteemi Amet ei tutvu Bürokrati võrgustikuteenuse kaudu edastatava pöördumise

sisuga, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik:

1) teenuse turvaintsidendi või tõrke ennetamiseks, tuvastamiseks või lahendamiseks;

2) valele asutusele suunamise või muu teenuse toimimise vea kontrollimiseks ja

kõrvaldamiseks, kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada isikustamata või

pseudonüümitud andmetega;

3) andmesubjekti taotluse, kaebuse või õiguse kasutamisega seotud pöördumise

lahendamiseks;

4) seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks või järelevalveasutuste õiguspärase nõude

täitmiseks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul võib pöördumise või vestluse sisuga tutvuda

üksnes selleks volitatud Riigi Infosüsteemi Ameti teenistuja või töötaja. Sisuga tutvumine

peab olema eelnevalt põhjendatud, ajaliselt ja sisuliselt piiratud, logitud ning tagantjärele

kontrollitav. Juurdepääs peab põhinema vähemalt kahe isiku kontrolli põhimõttel, välja

arvatud edasilükkamatu turvaintsidendi korral, mille puhul tuleb juurdepääsu vajalikkust

põhjendada esimesel võimalusel pärast juurdepääsu kasutamist.

(9) Bürokrati võrgustikuteenuse kaudu edastatava pöördumise sisu säilitatakse Riigi

Infosüsteemi Ameti poolt üksnes edastamiseks vajaliku aja. Kui pöördumist ei ole võimalik

tehnilise tõrke tõttu edastada, võib seda säilitada krüpteeritult kuni edastamise

õnnestumiseni või kuni 30 päeva. Suunamise metaandmeid ja süsteemilogisid võib säilitada

kuni kolm aastat. Turvaintsidendi, vaidluse või järelevalvemenetluse korral võib

asjakohaseid logisid säilitada menetluse lõppemiseni.

(10) Bürokrati võrgustikuteenuses kasutatava klassifitseerimismudeli arendamiseks ja

kvaliteedi parandamiseks võib kasutada üksnes isikustamata või pseudonüümitud andmeid.

Isiku poolt pöördumisse sisestatud eriliiki isikuandmeid ei või kasutada

3

klassifitseerimismudeli treenimiseks, välja arvatud juhul, kui andmed on enne kasutamist

isikustamata.

(11) Bürokrati võrgustikuteenuse kaudu tehtav suunamine ei ole haldusakt või toiming

haldusmenetluse seaduse tähenduses ega otsus isiku õiguste ja kohustuste üle. Suunamine

ei välista isiku õigust pöörduda otse pädeva asutuse poole.

(12) Bürokrati võrgustikuteenuse kasutamisel tuleb isikule enne pöördumise suunamist anda

selge ja arusaadav teave vähemalt selle kohta, et millistel tingimustel pöördumine võidakse

suunata teisele asutusele, millisel eesmärgil andmeid töödeldakse, kes on andmete töötlejad

ning kuidas saab isik kasutada oma andmesubjekti õigusi.

(13) Bürokrati võrgustikuteenuse täpsemad kasutamise, haldamise, liidestamise, andmete

töötlemise, turvameetmete, juurdepääsukontrolli, logimise, säilitamise ja krüptovõtmete

haldamise tingimused võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada Vabariigi Valitsuse

määrusega.“

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on luua avaliku teabe seaduses selge õiguslik alus

Bürokrati võrgustikuteenuse kasutamiseks ja selle kaudu toimuva andmetöötluse

reguleerimiseks. Täna on Bürokratis kaks teenust: 1) põhiteenus (RIA osutatav teenus, mis

võimaldab kliendil pidada oma asutuse teenuskeskkonda külastavate isikutega vestlusi

elektroonilise suhtluskanali (vestlusroboti) kaudu) ja 2) võrgustikuteenus (RIA osutatav teenus,

mis võimaldab lõppkasutajal ühe vestlusakna kaudu saada suunatud õige asutuse

teenuskeskkonda). Bürokrati põhiteenuse reguleerimine pole olnud vajalik, sest selles

isikuandmete töötlemist RIA poolt ei toimu. Bürokrati võrgustikuteenus võimaldab isikul ühe

vestlusakna kaudu jõuda õige asutuse teenuskeskkonda, kui isik on esitanud pöördumise

asutusele, kelle pädevusse küsimus ei kuulu või kui pöördumise lahendamiseks on vajalik teise

asutuse kaasamine. Näiteks võib isik pöörduda Maksu- ja Tolliameti vestlusroboti poole

küsimusega, mis tegelikult kuulub Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse. Sellisel juhul aitab

võrgustikuteenus tuvastada pädeva asutuse ja suunata pöördumise asjakohasesse

teenuskeskkonda.

Kehtiva lepingulise mudeli alusel on Bürokrati võrgustikuteenus RIA hallatav lisateenus, mis

toimib Bürokrati põhiteenuse peal ning kasutab klassifitseerimismudelit, et tuvastada õige

asutuse teenuskeskkond, kuhu lõppkasutaja vestlus suunata. Samuti võimaldab teenus suunata

kasutaja samas vestlusaknas teise asutuse vestlusrobotile ja säilitada üleminekul vestluse

konteksti. Lepingu järgi on võrgustikuteenuse eesmärk ühelt poolt suunamise

automatiseerimine, teiselt poolt aga vestluse katkematuse ja kasutajamugavuse tagamine.

Õiguslik regulatsioon on vajalik eelkõige seetõttu, et võrgustikuteenuse toimimisel võib

töödelda isikuandmeid. Kuigi tehniline lahendus on üles ehitatud nii, et RIA ei pea pöördumise

või vestluse sisuga tavapäraselt tutvuma ning andmevahetus on krüpteeritud, on RIA-l teenuse

haldajana ja krüptovõtme omajana põhimõtteline tehniline võimalus andmestikule ligi pääseda.

Selline võimalus kujutab endast isikuandmete kaitse seisukohalt töötlemisriski isegi juhul, kui

RIA praktikas andmete sisuga ei tutvu. Seetõttu peab määrama kindlaks töötlemise eesmärgid,

andmete koosseisu, töötlejate rollid, juurdepääsu piirangud, säilitustähtajad ja kaitsemeetmed.

Muudatus toetub IKÜM artikli 6 lõike 1 punktile e ja artikli 6 lõikele 3, mille järgi peab avaliku

ülesande täitmisel toimuv isikuandmete töötlemine tuginema liidu või liikmesriigi õigusele.

Kuna Bürokrati võrgustikuteenus on riigi keskne tehniline komponent avaliku sektori

elektroonilise suhtluse ja teenuste kasutamise toetamiseks, ei ole piisav reguleerida töötlemise

4

aluseid üksnes RIA ja asutuste vaheliste lepingutega. Leping võib täpsustada tehnilisi ja

korralduslikke kohustusi, kuid ei saa asendada seadusest tulenevat volitusnormi olukorras, kus

keskse teenuse kaudu võib toimuda põhiõigusi riivav isikuandmete töötlemine.

Sätte lõikega 1 määratletakse Bürokrati võrgustikuteenuse olemus ja eesmärk. Tegemist ei ole

eraldiseisva menetlussüsteemi ega sisulise otsustussüsteemiga, vaid keskse tehnilise teenusega,

mille ülesanne on aidata isiku pöördumine suunata pädeva asutuseni. Eesmärk on vähendada

isiku halduskoormust ja vältida olukorda, kus inimene peab ise teadma, milline asutus tema

küsimuse eest vastutab. Samuti aitab lahendus vähendada asutuste koormust, sest valesse

asutusse jõudnud pöördumisi saab tehnilise toe abil kiiremini ja ühtsemalt suunata.

Lõikega 2 sätestatakse andmetöötluse lubatud eesmärgid. Eesmärkide loetelu on ammendav.

Andmeid võib töödelda üksnes pädeva asutuse tuvastamiseks, pöördumise edastamiseks,

vestluse konteksti säilitamiseks, teenuse turvalisuse ja käideldavuse tagamiseks ning teenuse

kvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks. Kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb eelistada

isikustamata või pseudonüümitud andmeid. Isikustatud andmete kasutamine teenuse vea või

turvaintsidendi lahendamiseks on lubatud üksnes siis, kui sama eesmärki ei ole võimalik

saavutada vähem riivava meetmega.

Lõikega 3 sätestatakse töödeldavate andmete kategooriad. Andmekoosseis on sõnastatud

piisavalt üldiselt, et hõlmata erinevaid tehnilisi rakendusviise, kuid piisavalt täpselt, et

andmesubjektile, RIA-le, liitunud asutustele ja järelevalveasutusele oleks selge, milliseid

andmeid võib võrgustikuteenuse toimimiseks töödelda. Andmekoosseis hõlmab isiku sisestatud

pöördumise sisu, vestluse konteksti, lähte- ja sihtasutuse andmeid, suunamisotsuse tehnilisi

tunnuseid, süsteemiloge ning krüpteerimise ja võtmehalduse tehnilisi andmeid.

Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse isikuandmete töötlus sõltuvalt autentimisest. Bürokrati

võrgustikuteenuse kaudu ei suunata isiku pöördumist teisele asutusele automaatselt ilma isiku

tahteavalduseta. Kui klassifitseerija tuvastab, et pöördumine võib kuuluda teise asutuse

pädevusse, kuvatakse kasutajale vestlusaknas teave kavandatava suunamise kohta ning

küsitakse kasutaja kinnitust pöördumise suunamiseks. Kasutajale tuleb enne kinnituse andmist

arusaadavalt selgitada, millisele asutusele pöördumine suunatakse ja millised andmed

suunamisega kaasa liiguvad.

Suunamise kinnitusel on eelkõige kasutajaliidese ja läbipaistvuse tähendus. Tegemist on

kasutaja tahteavaldusega, millega ta nõustub, et tema pöördumine edastatakse pädevale

asutusele. See ei tähenda, et kogu võrgustikuteenuse andmetöötluse õiguslik alus oleks IKÜM-

i artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses nõusolek. Kuna teenust kasutatakse avaliku ülesande

täitmise ja avaliku sektori teenuste kättesaadavaks tegemise eesmärgil, on andmetöötluse

õiguslikuks aluseks eelkõige IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punkt e koos avaliku teabe seaduses

sätestatava volitusnormiga.

Suunamise andmekoosseis sõltub sellest, kas kasutaja on enne suunamist autenditud. Kui

kasutaja ei ole autenditud, on suunamise kinnitus anonüümses vestluses antud kinnitus ning

sihtasutusele edastatakse üksnes vestluse sisu, vestluse kontekst ja suunamiseks vajalikud

tehnilised metaandmed. Sellisel juhul ei edastata sihtasutusele autentimisandmeid, sest neid ei

ole loodud ega kasutatud.

Kui kasutaja on enne suunamist autenditud, võib koos pöördumisega sihtasutusele edastada ka

autentimise käigus saadud isiku tuvastamiseks vajalikud andmed. Selliste andmete edastamine

5

on vajalik eelkõige juhul, kui pöördumise sisuline käsitlemine eeldab isiku tuvastamist või kui

sihtasutuse teenuskeskkond peab jätkama suhtlust autenditud kasutajaga. Autentimisandmete

edastamine peab olema piiratud vajalike andmetega ning kasutajat tuleb enne suunamise

kinnitamist teavitada, et pöördumine edastatakse koos isikutuvastuse andmetega.

Lõikega 6 määratakse kindlaks vastutusjaotus. RIA on võrgustikuteenuse vastutav töötleja

selles osas, milles ta määrab keskse teenuse eesmärgid ja vahendid, sealhulgas

klassifitseerimismudeli, suunamise tehnilise loogika, teenuse turvameetmed ja võtmehalduse.

Asutused jäävad vastutavateks töötlejateks nende toimingute eest, mida nad teevad oma avalike

ülesannete täitmiseks enne pöördumise suunamist või pärast selle vastuvõtmist. Selline jaotus

väldib olukorda, kus RIA muutuks sisuliselt vastutavaks asutuse menetluse või vastuse sisu

eest, kuid tagab samal ajal, et keskse suunamisteenuse eest vastutab üks selgelt määratletud

isik.

Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse kõige olulisem põhiõiguste kaitse garantii: RIA ei tutvu

pöördumise või vestluse sisuga tavapärase teenuse osutamise käigus. Sisuga tutvumine on

lubatud üksnes erandlikel ja ammendavalt loetletud juhtudel, kui see on vältimatult vajalik

turvaintsidendi, tehnilise tõrke, vale suunamise, andmesubjekti pöördumise või seadusest

tuleneva kohustuse täitmiseks. Lisaks peab juurdepääs olema põhjendatud, piiratud, logitud ja

kontrollitav. Kahe isiku kontrolli põhimõte vähendab riski, et krüptovõtme olemasolu muutub

praktikas kontrollimatuks sisule ligipääsuks.

Lõikega 9 sätestatakse säilitustähtajad. Pöördumise või vestluse sisu ei tohi RIA säilitada

kauem, kui on vajalik selle edastamiseks. Kui tehnilise tõrke tõttu ei ole edastamine kohe

võimalik, võib sisu säilitada krüpteeritult kuni edastamise õnnestumiseni või kuni 30 päeva.

Metaandmete ja süsteemilogide kuni kolmeaastane säilitustähtaeg on põhjendatud teenuse

turvalisuse, tõendatavuse, kvaliteedikontrolli ja võimalike vaidluste lahendamise vajadusega.

Säilitustähtaja erisus on põhjendatud, sest vestluse sisu riivab eraelu puutumatust oluliselt

intensiivsemalt kui suunamise tehnilised logid.

Lõikega 10 reguleeritakse klassifitseerimismudeli arendamist ja kvaliteedi parandamist. Mudeli

arendamisel tuleb kasutada eelkõige avalikke teadmusbaasi andmeid, isikustamata andmeid või

pseudonüümitud andmeid. Isiku poolt sisestatud eriliiki isikuandmete kasutamine mudeli

treenimiseks peab olema välistatud, välja arvatud juhul, kui andmed on enne kasutamist

isikustamata viisil, mis ei võimalda isikut tuvastada. See on vajalik, et vältida olukorda, kus

inimese pöördumises sisalduv terviseandmeid, sotsiaalset olukorda, süüteomenetlust,

perekondlikke asjaolusid või muid tundlikke asjaolusid puudutav teave satub mudeli

treeningandmestikku.

Lõikega 11 täpsustatakse, et Bürokrati võrgustikuteenuse kaudu tehtav suunamine ei ole

haldusakt ega otsus isiku õiguste või kohustuste üle. Suunamine on tehniline abitoiming, mis

aitab pöördumise pädeva asutuseni viia. Lõige on vajalik, et välistada ekslik arusaam, nagu

otsustaks klassifitseerija lõplikult asutuse pädevuse või isiku õiguste üle. Pädev asutus peab

pöördumise saamisel jätkuvalt hindama, kas küsimus kuulub tema pädevusse, ning vajadusel

rakendama tavapäraseid pöördumise edastamise või menetlemise reegleid.

Lõikega 12 sätestatakse läbipaistvuskohustus. Kuna isik suhtleb vestlusaknas avaliku sektoriga

ning tema pöördumine võidakse suunata teisele asutusele, peab talle olema arusaadav, et

suunamine võib toimuda, mis eesmärgil andmeid töödeldakse, kes on töötlejad ja kuidas saab

ta oma õigusi kasutada. Teavitamine peab olema inimesele mõistetav ega tohi piirduda üksnes

6

pika privaatsustingimuste dokumendiga.

Lõikega 13 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada täpsemad tingimused määrusega.

Seaduse tasandil tuleb sätestada põhiõiguste seisukohalt olulised elemendid: eesmärk,

andmekategooriad, töötlejate rollid, juurdepääsupiirang, säilitamise põhialused ja

andmesubjekti kaitse. Alamaktis saab vajadusel täpsustada tehnilised ja korralduslikud nõuded,

sealhulgas liidestamise kord, logide vorm, krüptovõtmete haldus, juurdepääsu andmise

protseduur, auditeerimine, teenustaseme nõuded ja andmevahetuse tehnilised standardid.

Järgnevalt on analüüsitud muudatuste mõju.

Sihtgrupp:

1. Füüsilised isikud ehk lõppkasutajad, kes kasutavad avaliku sektori asutuste veebilehtedel

või teenuskeskkondades Bürokrati vestlusroboteid ning kelle pöördumine võib vajada

suunamist teise asutuse pädevusse.

2. Avaliku sektori asutused, kes kasutavad Bürokrati põhiteenust ja kelle teenuskeskkond võib

olla Bürokrati võrgustiku teenusega liidestatud. Mõju puudutab eeskätt riigiasutusi ja

kohaliku omavalitsuse üksusi juhul, kui nad kasutavad Bürokrati vestlusrobotit avaliku

teenuse osutamisel.

3. Riigi Infosüsteemi Amet, kes on Bürokrati võrgustikuteenuse haldaja ja arendaja ning

kellele antakse seadusega selge roll võrgustikuteenuse vastutava töötlejana.

4. Avaliku sektori asutuste volitatud töötlejad ja arenduspartnerid, kes osalevad

teenuskeskkondade, vestlusrobotite või nendega seotud infosüsteemide haldamises,

majutamises või arendamises.

Ettevõtjate halduskoormust eelnõu ei mõjuta, kuivõrd muudatusega ei sätestata ettevõtjatele

uusi kohustusi. Sellest tulenevalt ei ole vaja rakendada põhimõtet „üks sisse, üks välja“.

Mõju riigivalitsemisele ja avaliku sektori asutustele

Bürokrati võrgustikuteenuse reguleerimine loob avalikus sektoris ühtse ja selge õigusliku raami

olukordadeks, kus inimese pöördumine tuleb suunata pädeva asutuse teenuskeskkonda.

Muudatus vähendab asutuste vahelist ebaühtlast praktikat ning suurendab õigusselgust nii RIA,

liitunud asutuste, ametnike kui ka lõppkasutajate jaoks.

Praegu toimib Bürokratt haldus- ja lepingulise mudeli alusel. Bürokrati VTK mustandis on

probleemina välja toodud, et RIA-l kui platvormi haldajal puudub selge seadusest tulenev

andmetöötluse alus, rollijaotus ja vastutusraamistik. Samuti on märgitud, et lepinguline alus ei

ole piisav olukorras, kus Bürokratt vahendab isikuandmeid või kasutab automaatse suunamise

loogikat. Seadusemuudatus lahendab selle probleemi, määrates kindlaks teenuse eesmärgi,

töödeldavad andmed, RIA rolli, asutuste rolli, juurdepääsupiirangud ning põhiõiguste kaitse

tagatised.

Mõju avaldub eelkõige RIA-le ja Bürokrati teenusega liitunud asutustele ning lõppkasutajale.

RIA jaoks tähendab muudatus olemasoleva teenuse õigusliku aluse täpsustamist, mitte täiesti

uue teenuse loomist. Asutuste jaoks loob muudatus selgema aluse võrgustikuteenusega

liitumiseks ja selle kasutamiseks ning vähendab vajadust lahendada põhimõttelisi andmekaitse-

ja vastutusjaotuse küsimusi üksnes lepinguga.

7

Mõju on püsiv, kuid sõltub sellest, kui laialdaselt avaliku sektori asutused Bürokrati põhiteenust

ja võrgustikuteenust kasutavad. Mõju intensiivsus on suurem nendes asutustes, kelle

teenuskeskkondadesse jõuab palju ekslikult suunatud või mitme asutuse pädevust puudutavaid

pöördumisi. Näiteks võib inimene pöörduda ühe asutuse vestlusroboti poole küsimusega, mis

kuulub tegelikult teise asutuse pädevusse. Võrgustikuteenus võimaldab sellises olukorras

kasutaja suunata õige asutuse teenuskeskkonda ilma, et kasutaja peaks vestlust uuesti alustama.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud:

 Asutustel võib tekkida vajadus ajakohastada oma sisemisi töökorralduslikke juhendeid,

privaatsusteavitusi ja kliendisuhtluse protsesse.

 RIA-l võib tekkida vajadus täpsustada teenuse tehnilist dokumentatsiooni,

juurdepääsukontrolli korda, logimise korda ja krüptovõtmete haldamise protseduure.

 Asutustel võib tekkida vajadus hinnata, kas nende olemasolevad Bürokrati kasutamise

lepingud ja andmetöötluse kokkulepped vajavad seadusemuudatuse jõustumise järel

muutmist.

 Üleminekuperioodil võib RIA ja liitunud asutuste töökoormus ajutiselt suureneda, sest

tuleb kooskõlla viia tehnilised, organisatsioonilised ja õiguslikud tingimused.

Ebasoovitavad mõjud on leevendatavad rakendusakti, RIA juhendmaterjalide, standardsete

andmetöötlustingimuste ja ühtsete liitumistingimustega.

Mõju andmesubjektile

Muudatustel on andmesubjektidele positiivne mõju, sest see parandab avalike teenuste

kasutusmugavust ja vähendab inimeste vajadust teada täpselt, milline asutust tema küsimuse

eest vastutab. Inimene saab esitada pöördumise ühe vestlusakna kaudu ning kui pöördumine

kuulub teise asutuse pädevusse, saab võrgustikuteenus aidata selle õigesse teenuskeskkonda

suunata.

Mõju avaldub eelkõige neile inimestele, kes kasutavad avaliku sektori asutuste veebilehti,

iseteenindusi ja vestlusroboteid. Muudatus võib vähendada korduvpöördumiste arvu, olukordi,

kus inimene saadetakse käsitsi ühest asutusest teise, ning ekslikust pädevusvalikust tulenevat

ajakulu.

Muudatus suurendab ka andmesubjekti õigusselgust. Seaduses sätestatakse, mis eesmärgil

võrgustikuteenuses andmeid töödeldakse, milliseid andmeid võib töödelda, milline on RIA roll

ja millistel erandlikel juhtudel võib RIA vestluse või pöördumise sisuga tutvuda. See on oluline,

sest Bürokrati VTK mustandis on välja toodud risk, et kuigi andmevahetus võib olla

krüpteeritud, võib RIA-l krüptovõtme kaudu olla kaudne ligipääs vestluse sisule.

Mõju andmesubjekti põhiõigustele on kahepoolne. Ühelt poolt võib võrgustikuteenuses

toimuda isikuandmete töötlemine, sealhulgas inimese poolt vestlusaknasse sisestatud andmete

edastamine teisele asutusele. Teiselt poolt loob seadusemuudatus sellele töötlemisele selge

õigusliku aluse ja kaitsemeetmed. Seaduse tasandil sätestatakse eesmärgipärasus, andmete

minimaalsus, juurdepääsu piiratus, logimine, säilitustähtajad ja andmesubjekti teavitamine.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud:

 Inimene võib sisestada vestlusaknasse rohkem isikuandmeid, kui pöördumise

8

lahendamiseks tegelikult vajalik.

 Vale klassifitseerimistulemus võib põhjustada pöördumise suunamise asutusele, kelle

pädevusse küsimus ei kuulu.

 Inimesel võib tekkida ekslik arusaam, et automaatne suunamine tähendab lõplikku

otsust asutuse pädevuse või tema õiguste kohta.

 Kui kasutajateavitused ei ole piisavalt selged, võib inimesel jääda arusaamatuks,

millisele asutusele tema pöördumine suunatakse ja kes tema andmeid töötleb.

Neid riske vähendavad seaduses ette nähtud läbipaistvuskohustus, suunamise mittesiduvuse

põhimõte, asutuse kohustus hinnata oma pädevust pöördumise saamisel ning RIA juurdepääsu

selge piiramine erandlike juhtudega.

Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arengule

Muudatus toetab digiriigi arengut, sest loob õigusliku aluse riigiülese vestlusrobotite võrgustiku

toimimiseks. Võrgustikuteenus vähendab vajadust arendada igas asutuses eraldiseisvaid

suunamisloogikaid ning toetab avaliku sektori teenuste koostalitusvõimet.

Bürokrati koostöölepingu kohaselt võimaldab võrgustikuteenus RIA klassifitseerimismudeli

abil tuvastada õige asutuse teenuskeskkonna, suunata lõppkasutaja samas vestlusaknas

sihtasutuse vestlusrobotile ning säilitada vestluse kontekst üleminekul ühelt vestlusrobotilt

teisele. Seadusemuudatus loob nende toimingute tegemiseks selge õigusliku aluse ja võimaldab

täpsemad tehnilised tingimused kehtestada rakendusaktis.

Mõju avaldub riigi infosüsteemide tasandil. Lahendus aitab kujundada ühtset avaliku sektori

tehisintellekti ja vestlusrobotite kasutamise praktikat ning suurendab usaldust riigi kesksete

tehisintellekti lahenduste vastu. Üks Bürokrati reguleerimise eesmärke on suurendada usaldust

riigi tehisintellekti kasutuse vastu, tagades läbipaistvuse, selguse ja järelevalve.

Mõju on püsiv ja sõltub Bürokrati kasutuselevõtu ulatusest. Tehniliselt ei eelda muudatus

tingimata uue infosüsteemi loomist, vaid loob õigusliku raami juba arendatud või arendamisel

oleva võrgustikuteenuse kasutamiseks. Mõju intensiivsus on seetõttu mõõdukas.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud:

 Võrgustikuteenuse kasutamise kasv võib suurendada RIA hallatava keskse teenuse

koormust.

 Klassifitseerimismudeli kvaliteet sõltub asutuste esitatud alusandmete kvaliteedist ja

ajakohasusest.

 Vananenud või ebaühtlaste teenuskeskkondadega asutustel võib olla keerulisem

võrgustikuteenusega liituda.

 Keskse lahenduse tõrge võib mõjutada mitme asutuse vestlusrobotite kaudu toimuvat

suunamist.

Neid riske saab vähendada teenustaseme tingimuste, monitooringu, infoturbenõuete,

varulahenduste ning asutuste alusandmete ajakohastamise kohustusega.

Mõju isikuandmete kaitsele ja põhiõigustele

Muudatusel on oluline positiivne mõju isikuandmete kaitsele, sest see viib praegu peamiselt

9

lepingulisel alusel toimiva andmetöötluse seaduse tasandil reguleeritud raamistikku. Bürokrati

kaudu toimuv andmetöötlus mõjutab põhiõigust eraelu puutumatusele ning kuulub IKÜM-i

kohaldamisalasse. Lisaks peab avaliku ülesande täitmisel olema andmetöötlusel seadusest

tulenev õiguslik alus.

Seadusemuudatus määrab kindlaks andmetöötluse eesmärgid ja lubatud andmekategooriad,

RIA rolli vastutava töötlejana, asutuste rollid, andmete säilitamise põhialused ning RIA

juurdepääsu piirangud. See vähendab õiguslikku ebakindlust ja aitab tagada, et andmesubjektil

oleks võimalik aru saada, kes tema andmeid töötleb ja millisel eesmärgil.

Eriti oluline on reguleerida olukord, kus RIA tavapäraselt vestluse sisuga ei tutvu, kuid tal võib

krüptovõtme tõttu olla tehniline võimalus andmetele ligi pääseda. Sellise võimaluse olemasolu

tuleb käsitada andmekaitseriskina, mis vajab seaduse tasandil selgeid piire. Seetõttu nähakse

ette, et RIA võib vestluse või pöördumise sisuga tutvuda üksnes erandlikel juhtudel, näiteks

turvaintsidendi, tehnilise tõrke, vale suunamise kontrollimise, andmesubjekti pöördumise

lahendamise või seadusest tuleneva kohustuse täitmise korral.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud:

 Avatud tekstiväljale võib sattuda eriliiki isikuandmeid või muid tundlikke andmeid,

mida teenus ei vaja.

 Kui juurdepääsukontroll ei ole piisavalt range, võib tekkida põhjendamatu ligipääsu

risk.

 Kui logimist ja auditeerimist ei korraldata piisavalt täpselt, võib hiljem olla keeruline

tõendada, kes ja miks andmetele ligi pääses.

 Kui klassifitseerimismudeli arendamisel kasutatakse isikustatud vestlusandmeid, võib

suureneda privaatsusrisk.

Neid riske vähendatakse andmete minimaalsuse põhimõtte, isikustamise vältimise,

pseudonüümimise või anonüümimise, juurdepääsu logimise, kahe isiku kontrolli põhimõtte,

krüptovõtmete halduse nõuete ning eriliiki isikuandmete treeningandmetena kasutamise

piiranguga.

Mõju majandusele

Muudatusel puudub otsene negatiivne mõju ettevõtlusele, kuna ettevõtjatele uusi kohustusi ei

kehtestata. Muudatus keskendub avaliku sektori teenuse õigusliku aluse täpsustamisele ning

RIA ja liitunud asutuste rollide selgitamisele.

Majanduslik mõju on piiratud ning avaldub peamiselt avalikus sektoris. RIA-le võib kaasneda

vajadus teha täiendavaid arendusi, täiendada dokumentatsiooni, täpsustada logimise ja

juurdepääsukontrolli lahendusi ning ajakohastada krüptovõtmete halduse protseduure. Liitunud

asutustel võib tekkida vajadus ajakohastada privaatsusteavitusi, sisemisi juhendeid ja vajadusel

tehnilisi liidestusi.

Kulude vaatest on mõju valdavalt ühekordne, sest muudatus puudutab olemasoleva või

arendamisel oleva teenuse õigusliku ja korraldusliku raami korrastamist. Korduv mõju võib

avalduda teenuse haldamise, logide säilitamise, auditeerimise, infoturbe tagamise ja

klassifitseerimismudeli kvaliteedi parandamisega seotud tegevustes.

10

Võimalik ebasoovitav mõju seisneb selles, et osadel asutustel võib tekkida vajadus teha

täiendavaid investeeringuid, kui nende olemasolev veebileht, vestlusrobot või teenuskeskkond

ei vasta võrgustikuteenusega liidestamise tehnilistele või turvanõuetele. Sellist kohustust ei

tuleks siiski käsitada vahetult käesolevast muudatusest tuleneva üldise kohustusena kõigile

asutustele, vaid see sõltub sellest, kas konkreetne asutus kasutab Bürokrati põhiteenust ja soovib

või peab kasutama võrgustikuteenust.

Väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsus (VTK) jäeti HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 alusel koostamata, kuna

muudatus on kiireloomuline ja puudutab juba kasutusel oleva või kasutusele võetava riikliku

digiteenuse õigusliku aluse täpsustamist.

Kiireloomulisus tuleneb vajadusest tagada õigusselgus Bürokrati võrgustikuteenuse

kasutamisel ning kujundada avalikus sektoris ühtne praktika olukordadeks, kus inimese

pöördumine suunatakse ühe asutuse teenuskeskkonnast teise asutuse teenuskeskkonda.

Praktikas on Bürokrati lahendus RIA eestvedamisel juba kasutusele võetud ning

koostöölepingu kohaselt on võrgustikuteenus mõeldud selleks, et lõppkasutaja saaks ühe

vestlusakna kaudu suunatud õige asutuse teenuskeskkonda.

VTK koostamata jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et muudatus ei loo täiesti uut

poliitikasuunda, vaid annab seadusliku aluse olemasoleva keskse teenuse konkreetsele

komponendile ja selle kaudu toimuvale andmetöötlusele. Muudatuse põhisisu seisneb

andmetöötluse eesmärkide, vastutusjaotuse, andmekoosseisu, juurdepääsupiirangute ja

turvameetmete sätestamises seaduse tasandil. Tegemist on eeskätt õigusselgust ja põhiõiguste

kaitset tugevdava muudatusega.

Bürokratt toimib haldus- ja lepingulise mudeli alusel, kuid teenuse kaudu võib toimuda

isikuandmete töötlemine ning RIA-l puudub selge seadusest tulenev andmetöötluse alus ja

rollijaotus. Samuti on esile toodud, et RIA võib sõnumisuunaja puhul omada kaudset ligipääsu

vestlusele, sest krüptovõti on RIA käes. Seetõttu ei ole täiendava VTK koostamine vältimatult

vajalik, kuivõrd regulatiivne vajadus on juba sisuliselt tuvastatud ning kavandatav muudatus on

piiratud ja suunatud konkreetse õiguslünga kõrvaldamisele.

Seetõttu on vajalik teema kiireloomuline õiguslik reguleerimine, et luua selge ja üheselt

mõistetav raamistik Bürokrati võrgustikuteenuse kasutamiseks, võimaldada RIA-l ja liitunud

asutustel teha vajalikud organisatsioonilised ja tehnilised ettevalmistused ning tagada, et

teenuse kaudu toimuv andmetöötlus vastaks IKÜM-i, IKS-i ja põhiseadusest tulenevatele

põhiõiguste kaitse nõuetele.

2. Õigusliku aluse loomine lapsevanema seadusjärgse esindusõiguse automaatseks kontrollimiseks ja selle alusel lapse andmetele ning lapsele suunatud e-teenustele ligipääsu võimaldamiseks Eesti teabeväravas

21) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Eesti teabeväravas võib alaealise lapse isikustatud teabele ja e-teenustele anda juurdepääsu

lapse vanemale, kelle seadusest tulenev esindusõigus lapse suhtes on rahvastikuregistri andmete

alusel täielik ja piiranguta ning automaatselt tuvastatav. Juurdepääs antakse keskse volituste

11

haldamise andmekogu kaudu. Juurdepääsu ei anta, kui rahvastikuregistri andmetest nähtub, et

vanema hooldusõigus või esindusõigus lapse suhtes on osaline, piiratud, peatatud või kui

esindusõiguse ulatust ei ole võimalik rahvastikuregistri andmete alusel automaatselt tuvastada.

Juurdepääsu ei anta ka ulatuses, milles lapse andmetele või teenusele juurdepääs on seaduse

alusel välistatud.“

Palume täiendada ka AvTS §-i 4310, mis reguleerib keskset volituste haldamise andmekogu,

järgmiselt:

22) paragrahvi 4310 lõige 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) volituste haldamise andmestik, mille eesmärk on võimaldada kontrollida juriidilise isiku

esindaja esindusõiguse, füüsilise isiku antud volituse ning alaealise lapse suhtes lapsevanema

seadusest tuleneva esindusõiguse olemasolu ja ulatust ning võimaldada isikul keskselt hallata

tema poolt ja temale antud volitusi ning kasutada rahvastikuregistri andmete alusel tuvastatud

seadusjärgset esindusõigust riigi infosüsteemis.“

23) paragrahvi 4310 täiendatakse lõigetega 7-11 järgmises sõnastuses:

„(7) Volituste haldamise andmestikus võib lapsevanema seadusjärgse esindusõiguse

kontrollimiseks ja Eesti teabeväravas lapse vaate kasutamiseks töödelda järgmisi

rahvastikuregistrist saadavaid andmeid:

1) lapse nimi ja isikukood;

2) lapsevanema nimi ja isikukood;

3) lapse ja lapsevanema vaheline sugulus- või vanema seos;

4) lapsevanema hooldusõiguse liik, sealhulgas ühine hooldusõigus või ainuhooldusõigus;

5) hooldusõiguse või esindusõiguse staatus ulatuses, mis võimaldab tuvastada, kas lapsevanema

esindusõigus on täielik, osaline, piiratud, peatatud või lõppenud;

6) esindusõiguse kehtivuse alguse ja lõpu andmed;

7) andmeallika, päringu aja, päringu tulemuse ja juurdepääsu andmise või andmata jätmise

tehnilised metaandmed.

(8) Lapsevanema juurdepääs lapse isikustatud teabele ja e-teenustele Eesti teabeväravas

võimaldatakse üksnes juhul, kui rahvastikuregistri andmete alusel on automaatselt tuvastatav,

et lapsevanemal on lapse suhtes täielik ja piiranguta seadusest tulenev esindusõigus. Kui

rahvastikuregistri andmete alusel ei ole esindusõiguse täielik ulatus usaldusväärselt tuvastatav,

juurdepääsu ei võimaldata.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmete töötlemine ei loo, muuda ega lõpeta

lapsevanema hooldusõigust ega seadusest tulenevat esindusõigust. Keskse volituste haldamise

andmekogu kaudu kuvatav või kasutatav seadusjärgne esindusõigus on informatiivne ja

tehnilist juurdepääsu võimaldav ning tugineb rahvastikuregistri andmetele.

(10) Eesti teabevärava kaudu lapse andmetele või teenustele juurdepääsu võimaldamine ei piira

teabevaldaja või teenuse osutaja kohustust hinnata konkreetse teenuse või andmekoosseisu

puhul, kas lapsevanemal on seaduse alusel õigus lapse nimel vastavat teavet saada või toimingut

teha. Kui eriseadus näeb ette lapse andmetele juurdepääsu piirangu või lapse isikliku toimingu

nõude, lähtutakse eriseadusest.

12

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-10 sätestatut ei kohaldata eestkostele, erieestkostele ega

muule seadusjärgsele esindusõigusele, mille olemasolu või ulatus ei ole rahvastikuregistri

andmete alusel automaatselt ja usaldusväärselt tuvastatav.“

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada Eesti teabeväravas alaealise lapse

seaduslikul esindajal ehk lapsevanemal kasutada lapse vaadet ning saada juurdepääs lapse

isikustatud teabele ja lapsega seotud e-teenustele, kui vanema esindusõigus on

rahvastikuregistri andmete põhjal täielik ja piiranguta. Praktiliselt tähendab see, et lapsevanem

logib Eesti teabeväravasse sisse, süsteem kontrollib keskse volituste haldamise andmekogu ehk

Pääsukese kaudu rahvastikuregistrist vanema seadusjärgse esindusõiguse olemasolu ning juhul,

kui esindusõigus on täielik ja piiranguta, võimaldab vanemal vahetada rolli lapse vaatele.

Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel lapse suhtes seadusest tulenev esindusõigus ning kui

vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Seega ei loo Pääsuke ega

Eesti teabevärav lapsevanema esindusõigust, vaid üksnes võimaldab seda riigi infosüsteemis

tehniliselt kasutada. Sama järeldus on esitatud RIA tellitud ja Widen’i advokaadibüroo poolt

loodud õigusarvamuses: lapsevanema esindusõigus tuleneb hooldusõigusest, mitte Pääsukese

kasutamisest; Pääsuke ei loo ega muuda hooldusõigust ega esindusõigust, vaid tugineb

rahvastikuregistri andmetele.

Kehtiv AvTS ja eelnõus kavandatud volituste haldamise andmekogu regulatsioon katavad

tsiviilõiguslike volituste haldamise. Õigusarvamuse järgi on volituste haldamise andmestiku

eesmärk praegu võimaldada kontrollida juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku volituse

olemasolu ja ulatust ning võimaldada isikul keskselt hallata tema poolt ja temale antud volitusi

riigi infosüsteemis. See eesmärk ei hõlma aga piisava selgusega lapsevanema seadusjärgse

esindusõiguse kontrollimist ja selle alusel lapse andmetele ligipääsu võimaldamist.

Õigusarvamuses on selgelt märgitud, et Pääsukese jätkuarenduse elluviimiseks on vajalik luua

täiendav õiguslik alus seadusjärgse esindusõiguse andmete töötlemiseks ning täpsustada

volituste haldamise andmestiku eesmärk.

Muudatus on vajalik eelkõige isikuandmete töötlemise õigusliku aluse tõttu. Lapsevanema

esindusõiguse automaatseks tuvastamiseks tuleb töödelda lapse ja vanema isikuandmeid ning

rahvastikuregistrist saadavaid andmeid hooldusõiguse liigi ja staatuse kohta. Pääsukese

küsimuste dokumendis on vajalike täiendavate andmetena nimetatud lapse ja vanema vahelist

hooldusõiguse liiki ning hooldusõiguse staatust ehk seda, kas hooldusõigus on täielik, osaline

või piiratud. Need andmed on vajalikud selleks, et otsustada, kas ligipääsu saab üldse anda.

Regulatsioon on teadlikult piiritletud. Ligipääs võimaldatakse ainult juhul, kui

rahvastikuregistri andmete põhjal on selge, et lapsevanemal on lapse suhtes täielik ja piiranguta

seadusjärgne esindusõigus. Kui rahvastikuregistrist nähtub, et hooldusõigus on osaline või

piiratud või kui esindusõiguse ulatus ei ole automaatselt tuvastatav, siis lapse vaadet ei avata.

Selline lähenemine on kooskõlas õigusarvamuses esitatud soovitusega: kui rahvastikuregistrist

nähtub täielik hooldusõigus, on teabeväravas täieliku ligipääsu tekitamine lubatud; kui

hooldusõigus ei ole täielik või selle piirid ei ole usaldusväärselt tuvastatavad, tuleb kas

kontrollida tegelikke piire või ligipääsu mitte tekitada.

Muudatus ei hõlma praeguses etapis eestkostet ega muid keerukamaid seadusjärgse

esindusõiguse juhtumeid. Õigusarvamuses on märgitud, et eestkoste ulatus tuleneb

kohtumäärusest ning kui eestkoste ei ole RIA-le teadaolevalt täielik, peaks RIA täiendavalt

13

kontrollima esindusõiguse tegelikke piire; kui seda ei ole võimalik teha, ei tohiks ligipääsu

võimaldada, sest vastasel juhul tekib isikuandmete õigusvastase avaldamise risk. Seetõttu on

praeguses eelnõus mõistlik reguleerida ainult see kasutusjuht, mille puhul RIA saab tugineda

rahvastikuregistri andmetele ja välistada piiratud esindusõigusega juhtumid.

AvTS § 321 muutmisega luuakse Eesti teabevärava tasandil üldine õiguslik alus lapse vaate

võimaldamiseks lapsevanemale, kelle seadusjärgne esindusõigus on täielik ja piiranguta. Eesti

teabevärav on keskne riiklik kontaktpunkt, mille kaudu isik saab ligipääsu isikustatud teabele

ja avalikele e-teenustele. Kui lapsevanemal on seadusest tulenev õigus last esindada, peab seda

õigust olema võimalik kasutada ka digitaalses keskkonnas.

Sätte esimese lausega määratakse kindlaks lapse vaate avamise positiivsed tingimused.

Juurdepääsu võib anda üksnes alaealise lapse vanemale ning üksnes juhul, kui tema seadusest

tulenev esindusõigus on rahvastikuregistri andmete alusel täielik, piiranguta ja automaatselt

tuvastatav. Selline sõnastus välistab juhtumid, kus esindusõiguse ulatus vajaks kohtulahendi,

vanemate kokkuleppe või muu dokumendi sisulist tõlgendamist. RIA ülesanne ei ole hinnata

perekonnaõigusliku esindusõiguse tegelikku ulatust kohtulahendi põhjal, vaid tugineda

rahvastikuregistri andmetele ulatuses, milles need võimaldavad automaatset kontrolli.

Sätte teise lausega sätestatakse, et juurdepääs antakse keskse volituste haldamise andmekogu

kaudu. See on vajalik, sest Pääsuke on Eesti teabevärava pääsuõiguste ja esindusõiguste keskne

halduskiht. Lapsevanema roll lapse suhtes on olemuslikult esindusõiguse kasutamise küsimus

ning seetõttu peab selle tehniline kontroll toimuma sama keskse taristu kaudu, mille kaudu

hallatakse ka muid esindus- ja volitusõigusi.

Sätte kolmanda lausega nähakse ette kaitsemeede juhuks, kui rahvastikuregistri andmetest

nähtub, et vanema hooldusõigus või esindusõigus ei ole täielik. Sellisel juhul lapse vaadet ei

avata. See hõlmab olukordi, kus hooldusõigus on osaline, piiratud, peatatud või kus

esindusõiguse ulatus ei ole rahvastikuregistri andmete põhjal automaatselt tuvastatav. Norm on

sõnastatud riskipõhiselt: kui süsteem ei suuda kindlalt tuvastada täielikku esindusõigust, tuleb

juurdepääs pigem andmata jätta. See on vajalik lapse eraelu ja isikuandmete kaitseks.

Sätte neljanda lausega täpsustatakse, et AvTS-i üldnorm ei anna lapsevanemale piiramatut

ligipääsu kõikidele lapse andmetele ja teenustele. Kui eriseadus välistab teatud andmete

kuvamise lapsevanemale või näeb ette lapse isikliku toimingu, tuleb lähtuda eriseadusest.

Näiteks võib mõnes valdkonnas olla lapse vanusest, teenuse olemusest või andmete

tundlikkusest tulenevaid erireegleid. Eesti teabevärava norm loob keskse tehnilise

ligipääsumehhanismi, kuid ei kirjuta üle valdkondlikke juurdepääsupiiranguid.

AvTS § 4310 lõige 3 punkti 2 muutmisega laiendatakse volituste haldamise andmestiku

eesmärki selliselt, et see hõlmaks lisaks juriidilise isiku esindusõigusele ja füüsilise isiku antud

volitusele ka alaealise lapse suhtes lapsevanema seadusest tuleneva esindusõiguse

kontrollimist.

Kehtiv ja eelnõus kavandatud Pääsukese regulatsioon on seni keskendunud peamiselt

volitustele ja juriidilise isiku esindusõigusele. Õigusarvamuses on aga järeldatud, et kehtiv

õigus ja AvTS-i muudatus katavad tsiviilõiguslike volituste haldamise, kuid ei kata

ammendavalt lapsevanema esindusõiguse ja eestkoste haldamiseks vajalike isikuandmete

töötlemist. Selleks on vaja luua RIA-le selgesõnaline õiguslik alus ning laiendada volituste

haldamise andmestiku eesmärki.

14

Lapsevanema seadusjärgne esindusõigus erineb tavalisest volitusest. Volitus tekib volitaja

tahteavalduse alusel, kuid lapsevanema esindusõigus tuleneb seadusest. Sellest hoolimata on

mõlemal juhul Eesti teabevärava ja Pääsukese vaates tegemist küsimusega, kas konkreetsel

isikul on õigus tegutseda teise isiku nimel või näha teise isiku andmeid. Seetõttu on põhjendatud

reguleerida lapsevanema seadusjärgse esindusõiguse tehniline kasutamine volituste haldamise

andmestiku raames.

Sätte sõnastus rõhutab, et Pääsuke ei loo seadusjärgset esindusõigust. Andmestiku eesmärk on

üksnes kontrollida selle olemasolu ja ulatust ning võimaldada rahvastikuregistri andmete alusel

tuvastatud esindusõigust riigi infosüsteemis kasutada. Seega jääb materiaalõiguslik

esindusõigus perekonnaseaduse reguleerida ning AvTS reguleerib üksnes selle tehnilist

kasutamist Eesti teabeväravas ja sellega liidestunud teenustes.

Pärnu mnt 139a / 15169 Tallinn / 663 0200 / [email protected] / www.ria.ee /

registrikood 70006317

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 01.05.2026 nr 8-1/3533-1

Meie 21.05.2026 nr 1.1-20/261070

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõu osas arvamuse avaldamine

Austatud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et saame avaldada arvamust avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu osas. Riigi Infosüsteemi Amet esitab ettepanekud viies küsimuses: Bürokrati

võrgustikuteenuse õigusliku aluse loomine, lapsevanema seadusjärgse esindusõiguse alusel lapse

vaate võimaldamine Eesti teabeväravas, andmejälgija toimeloogika, sündmusteenuste

infoteenused ning andmete teabevärav ja riigi infosüsteem.

1. Ettepanekud eelnõu täiendamiseks

1.1.Palume täiendada eelnõud sätetega, mis loovad selge õigusliku aluse Bürokrati

võrgustikuteenuse kasutamiseks ja selle kaudu toimuva andmetöötluse reguleerimiseks.

1.2.Palume täiendada eelnõud sätetega, mis loovad õigusliku aluse lapsevanema seadusjärgse

esindusõiguse automaatseks kontrollimiseks ja selle alusel lapse andmetele ning lapsele

suunatud e-teenustele ligipääsu võimaldamiseks Eesti teabeväravas. Muudatusettepanekute

eesmärk on võimaldada Eesti teabeväravas alaealise lapse seaduslikul esindajal ehk

lapsevanemal kasutada lapse vaadet ning saada juurdepääs lapse isikustatud teabele ja lapsega

seotud e-teenustele, kui vanema esindusõigus on rahvastikuregistri andmete põhjal täielik ja

piiranguta. Muutmispunktid ning selgitused on esitatud kirja lisas.

Nende ettepanekute muutmispunktid, selgitused ning mõjuanalüüsid on esitatud kirja lisas.

2. Riiklik postkast

Palume muuta eelnõus kavandatud AvTS § 4312 lõike 5 sõnastust selliselt, et kolmeaastane

säilitustähtaeg ei oleks absoluutne ka kättetoimetamist mittevajavate teadete puhul.

Täpsemalt palume AvTS § 4312 lõige 5 sõnastada järgmiselt:

„(5) Riikliku postkasti teadete andmestiku andmeid säilitatakse kolm aastat, kui seaduses või selle

alusel antud õigusaktis ei ole konkreetse teate või sellega seotud andmete säilitamiseks sätestatud

teistsugust tähtaega. Kättetoimetamist vajavaid dokumente ja nende andmeid säilitatakse vastavalt

2 (7)

eriseadustes sätestatule.“

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on vältida olukorda, kus AvTS-is sätestatud kolmeaastane

üldtähtaeg hakkab ekslikult piirama nende teadete säilitamist, mille pikem või lühem säilitamise

vajadus tuleneb eriseadusest, selle alusel antud õigusaktist või konkreetse avaliku ülesande

täitmisega seotud dokumendihalduse nõuetest.

Eelnõu praeguse sõnastuse järgi kohaldub eriseaduste säilitustähtaeg üksnes kättetoimetamist

vajavatele dokumentidele. Kättetoimetamist mittevajavate teadete puhul on aga sätestatud üldine

kolmeaastane tähtaeg. Selline lahendus võib praktikas osutuda liiga jäigaks, sest riikliku postkasti

kaudu võidakse edastada ka selliseid teateid, mis ei vaja formaalset kättetoimetamist, kuid millel

on asutuse menetluses, maksuõigussuhtes, järelevalves, tõendamisel või dokumendihalduses

pikem õiguslik tähendus.

Seletuskiri põhjendab kolmeaastast tähtaega sellega, et pooltel oleks võimalik tõendada teate

saatmise fakti võimalike vaidluste korral. See põhjendus on üldjuhul asjakohane, kuid ei kata kõiki

olukordi. Mõne asutuse puhul võib teate säilitamise vajadus tuleneda mitte üksnes riigivastutuse

nõude tähtajast, vaid ka valdkondlikust eriregulatsioonist. Seetõttu peaks kolmeaastane tähtaeg

olema üldreegel, millest saab kõrvale kalduda juhul, kui seadus või selle alusel antud õigusakt

näeb ette teistsuguse säilitustähtaja.

Selline lahendus on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjas kättetoimetatavate dokumentide kohta

toodud põhjendusega, mille järgi ei ole AvTS-i eesmärk reguleerida menetluslike dokumentide

säilitamist detailselt ning eriseadustega sätestatud säilitustähtaegade dubleerimine või

ülekirjutamine ei ole põhjendatud. Sama loogika peaks kehtima ka nende teadete puhul, mis ei

vaja kättetoimetamist, kuid mille säilitamise tähtaeg tuleneb muust õigusaktist.

3. Andmejälgija

Palume muuta eelnõus kavandatud avaliku teabe seaduse § 4311 andmejälgija regulatsiooni

selliselt, et andmejälgija üldiseks toimeloogikaks jääks andmeid väljastava andmekogu keskne

mudel. Ettepaneku eesmärk on säilitada andmejälgija senine ja arenduses kavandatud

toimeloogika, mille kohaselt andmesubjektile kuvatakse ülevaade tema isikuandmete kasutamisest

eelkõige selle andmekogu vaates, kust tema andmeid väljastati või kus tema andmetega seotud

päring tehti. Selline mudel on RIA hinnangul andmesubjekti jaoks arusaadavam, paremini

auditeeritav, tehniliselt olemasoleva arhitektuuriga kooskõlas ning põhjendatum isikuandmete

kaitse üldmääruse vaatest.

Päringuid teinud asutuse või muu andmesaaja kohustuseks jääks päringu eesmärgi, õigusliku aluse

ja vajaduse korral logikirje kuvamise piirangu kohta teabe esitamine andmeid väljastava

andmekogu vastutavale töötlejale.

Täpsemalt palume eelnõu § 1 punktis 12 kavandatud AvTS § 4311 lõiked 23-25 asendada järgmises sõnastuses:

„(23)Andmejälgijasse edastab andmesubjektiga seotud päringulogikirje andmekogu vastutav

töötleja, kelle andmekogust andmesubjekti isikuandmeid väljastati või kelle andmekogus

andmesubjekti isikuandmetega seotud päring tehti.

(24) Andmesubjekti isikuandmeid pärinud andmekogu vastutav töötleja või muu andmesaaja

esitab andmeid väljastava andmekogu vastutavale töötlejale iga isikuandmeid sisaldava päringu

kohta andmejälgijas kuvamiseks vajaliku teabe, sealhulgas päringu eesmärgi, õigusliku aluse,

päringu teinud asutuse või isiku andmed ning vajaduse korral logikirje kuvamise piirangu aluse ja

3 (7)

piirangu kehtivuse aja või selle äralangemise tingimused.

(25) Andmeid väljastava andmekogu vastutav töötleja ei avalda andmejälgijas päringulogikirjet

või selle osa ulatuses, milles andmesubjekti teabeõigus on seaduse alusel piiratud. Kui kuvamise

piirangu aluse määrab või selle äralangemise üle otsustab päringu teinud asutus või muu

andmesaaja, vastutab nimetatud asutus või andmesaaja piirangu aluse, ulatuse ja lõppemise kohta

õigeaegse ja õige teabe esitamise eest andmeid väljastava andmekogu vastutavale töötlejale.

(26) Käesoleva paragrahvi lõigetes 23–25 nimetatud teabe esitamise täpsemad nõuded, sealhulgas

andmekasutuse eesmärgideklaratsiooni koosseis, esitamise viis, päringulogikirje andmekoosseis,

logikirje kuvamise piirangute rakendamise ja äralangemise kord ning andmejälgijaga liidestumise

tehnilised nõuded, kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel antavas määruses.“

Täiendavalt palume täpsustada eelnõu muutmispunktiga 11 AvTSi lisatavat § 4311 lõiget 3.

Praegune lõike sõnastus seob päringulogide säilitamistähtaja päringulogikirje avaldamisega Eesti

teabeväravas, kuid praktikas ja andmetöötluse loogikast lähtuvalt peaks säilitamistähtaeg algama

logikirje tekkimisest andmekogus. Teeme ettepaneku sõnastada säte selliselt, et päringulogi

säilitatakse 3 aastat alates selle tekkimisest.

Eelnõu seletuskirjas esitatud andmejälgija tasuvusarvutuse näide ei ole meie hinnangul piisavalt

selge, sest pole üheselt arusaadav millisel kujul päringuid arvestatakse (nt kas tegemist on X-tee

kaudu tehtavate automaatpäringutega või muude pöördumistega). Teeme ettepaneku seletuskirja

lause „Sellest järeldub, et näiteks 14 000 € elutsükli kulu tasub end ära, kui andmekogusse tehakse

keskmiselt vähemalt ~182 isikuandmeid puudutavat päringut aastas.“ asendada lausega „Sellest

tulenevalt tasub näiteks 14 000 € elutsükli kulu end ära juhul, kui andmekogusse tehakse X-tee

kaudu vähemalt ~182 isikuandmeid puudutavat päringut aastas.“

4. Sündmusteenuste infoteenuste regulatsioon

Palume avaliku teabe seadusest välja võtta ja planeeritavast rakendusakti kavandist välja jätta sätted, millega kavandatakse sündmusteenuste infoteenuste eraldi reguleerimist ministri määruses.

Alternatiivselt palume avaliku teabe seaduse seletuskirjas selgitada, et sündmusteenuse infoteenus

ei ole eraldi reguleerimist vajav teenuseliik, vaid Eesti teabeväravas avalikkusele suunatud teabe

kasutajakeskne, sündmus- või elukaarepõhine esitlusviis. Infoteenus ei töötle isikuandmeid, ei loo

isikule õigusi ega kohustusi, ei asenda valdkondlikku avalikku teenust ega muuda riigiportaali

artiklite, juhiste või andmekogudele viitamise õiguslikku olemust.

Kui eelnõu koostaja peab vajalikuks sellise esitlusviisi seaduse tasandil eraldi nähtavaks teha,

võiks AvTS § 321 lõike 1 punkti 1 täpsustada üksnes selgitava normiga, näiteks järgmiselt:

„Eesti teabevärava kaudu võib avalikkusele suunatud teavet esitada ka sündmus-, elu- või

ettevõtluskaarepõhiselt korrastatud tervikvaatena.“

Sellise täienduse eesmärk ei oleks luua uut teenuseliiki ega volitusnormi isikuandmete

töötlemiseks, vaid kinnitada, et Eesti teabeväravas võib olemasolevat avalikku teavet kasutajale

esitada korrastatult, terviklikult ja protsessipõhiselt.

Selgitus: Kehtiva AvTS § 321 regulatsiooni kohaselt on Eesti teabevärav riiklik keskne

kontaktpunkt, mille kaudu isik pääseb ligi muu hulgas teabevaldaja tegevusvaldkonda ja

üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele suunatud teabele, isikustatud teabele,

4 (7)

taaskasutatavale teabele ning otsestele avalikele e-teenustele ja neid toetavatele tugiteenustele.

Eelnõu seletuskirjas on samuti selgitatud, et kehtiva normi järgi on Eesti teabevärav keskne

kontaktpunkt, mille kaudu isik pääseb ligi avalikkusele suunatud teabele, isikustatud teabele,

taaskasutatavale teabele ning avalikele e-teenustele ja tugiteenustele.

Sündmusteenuse infoteenus kirjeldatud kujul mahub juba selle regulatsiooni alla. Tegemist on

avalikkusele suunatud teabe esitamisega Eesti teabeväravas. Infoteenuse eesmärk on teha

inimesele arusaadavaks mõne avaliku teenuse või elusündmusega seotud tegevuste järjekord,

juhised, artiklid ja viited asjakohastele andmekogudele või teenustele. Selline teabe esitamine ei

erine õiguslikult tavapärasest riigiportaali artiklist, vaid erineb üksnes kasutajakogemuse ja teabe

korrastatuse tasemelt.

Näiteks riigiportaali artikkel „Tervis reisil“ võib sisaldada juhiseid ravimitega reisimise,

vaktsineerimise, retseptide vaatamise või Euroopa ravikindlustuskaardi tellimise kohta. Kui sama

teave esitatakse kasutajale loogilise tervikvaatena „Reisimine“ või „Lapsega reisimine“, ei muutu

selle õiguslik olemus. Tegemist on endiselt avalikkusele suunatud teabega ja viidetega

olemasolevatele teenustele või andmekogudele. Erinevus seisneb selles, et kasutaja ei pea infot ise

erinevatest artiklitest kokku otsima, vaid riigiportaal aitab tal protsessi tervikuna mõista.

Eraldi regulatsioon oleks põhjendatud juhul, kui sündmusteenuse infoteenus töötleks

isikuandmeid, teeks kasutaja kohta järeldusi, annaks automaatseid soovitusi isiku konkreetse

olukorra alusel, käivitaks menetluse, võimaldaks taotluse esitamist või looks isikule õigusi ja

kohustusi. Kirjeldatud infoteenus seda ei tee. See ei sisalda ega töötle isikuandmeid, vaid korrastab

avalikku teavet.

Kui selline teabe esitlusviis reguleerida ministri määruses eraldi teenuseliigina, tekib

põhjendamatu vahetegu riigiportaali artiklite ja sündmusteenuse infoteenuste vahel. Mõlemal

juhul on sisuks avaliku teabe esitamine kasutajale. Sündmusteenuse infoteenus on lihtsalt

kasutajasõbralikum ja terviklikum vorm sama liiki teabe edastamiseks.

Eraldi regulatsioon võib tekitada ka ebavajaliku halduskoormuse ja pidurdada Eesti teabevärava

arendamist. Tavapärase artikli muutmine või uue artikli lisamine on kiire sisuhalduslik tegevus.

Kui sarnase sisuga teavet tuleb hakata käsitama õiguslikult eraldi reguleeritud infoteenusena, võib

selle lisamine, muutmine või kasutajaliideses esitamine muutuda ebaproportsionaalselt aeglaseks.

See võib halvendada kasutajakogemust ja vähendada riigiportaali võimet pakkuda inimestele

arusaadavat, terviklikku ja ajakohast teavet.

Eelnõus on juba kavandatud Eesti teabevärava määruse volitusnormi täiendamine nii, et Vabariigi

Valitsuse määruses saab reguleerida teabeväravas teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise,

haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ning andmekirjeldustega seotud korralduslikke

küsimusi. Seega ei ole vaja luua täiendavat ministri määruse tasandi regulatsiooni ainult selleks,

et Eesti teabeväravas saaks avalikku teavet esitada senisest korrastatumalt.

5. Andmete teabevärav

5.1.AvTS § 321 lõike 1 kohaselt on Eesti teabevärav "riiklik keskne kontaktpunkt koos

andmekoguga". Sättest ei selgu mis osas on teabevärav andmekogu, kas osaliselt või tervikuna.

See oluline, sest kuna eelnõu seletuskirja kohaselt saab avaandmete teabevärava arendamisel

tekkinud andmete teabeväravast "Eesti teabevärava osa, nn üks võimalikke esitluskihte“, siis

see tähendaks, et kui teabevärav on tervikuna andmekogu, siis ka andmete teabeväravast saaks

teabevärava andmekogu osa ning talle kehtiksid andmekogule sätestatud nõuded, mh AvTS §

439 lõikes 5 sätestatud nõue andmevahetuseks üksnes läbi riigi infosüsteemi

5 (7)

andmevahetuskihi. See tooks kaasa selle, et andmekirjelduste andmete teabeväravasse

esitamiseks ja selles ajakohasena hoidmiseks peaks andmevahetus andmehaldustarkvarade (nt

RIHAKE, SelectZero, Accurity) ning andmete teabevärava vahel toimuma üle X-tee, mis oleks

eesmärki ja teabe olemust arvestades ebamõistlik, ei vastaks Justiits- ja Digiministeeriumi AI

ja andmete talitusega (varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi

arengu osakonnaga) kui andmete teabevärava äritellijaga koostöös loodud olemasolevale

lahendusele ning tekitaks teabevaldajatele ebamõistlikke täiendavaid kulusid. Kui teabevärav

on kehtiva AvTSi kohaselt tervikuna andmekogu, siis eespool toodut arvestades teeme

ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et teabevärava osaks olev andmete teabevärav poleks

andmekogu.

5.2.Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 31 lõiget 6 ning muudatuse kohaselt avaldatakse

andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda

juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne

juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht. Palume seletuskirja täiendada, kas kehtivas

§ 31 lõikes 5 sätestatud teave (millele viitab sama §-i lg 6) on käsitatav kaitstud ehk

juurdepääsupiiranguga teabena (andmetena) andmehalduse määruse (Data Governance Act,

DGA) mõistes.

5.3.Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse kaks uut legaaldefinitsiooni – „andmeelement“ ning

„andmekirjeldus“, kuid seejuures pole eelnõu seletuskirjas selle muudatuse selgituste juures

esitatud näiteid. Andmekirjelduse osas on osaline näide esitatud eelnõu § 1 punkti 1 selgituste

juures. Palume näidet täiendada selliselt, et ilmneks ka tähendust väljendava informatsiooni

olemasolu andmeelemendi kohta. Lisaks on selles eelnõu punktis kirjaviga: „"vastav

kirjeldused".

5.4.Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahvi 29 lõiget 6 ja sõnastatakse järgnevalt:

„(6) Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete

täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti

teabevärava kaudu.“

Palume seda normi kitsendada ja täpsustada. Kui teabevaldaja kasutab avalike ülesannete

täitmiseks teiste teabevaldajate avalikku teavet, peaks ta normi kohaselt tagama teabevärava

kaudu ka teiste teabevaldajate teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse. Palume

kõnealust sätet eelnõus täpsustada selliselt, et oleks üheselt mõistetav millise teabe osas peab

teabevaldaja andmekirjelduste kättesaadavuse tagama.

5.5.Eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 1 punkti 3 selgituste juures märgitud, et „Avaandmete

teabeväravast saab Eesti teabevärava osa, nn üks võimalikke esitluskihte“ ning on viidatud täpsematele muudatustele ja selgitustele, mis puudutavad AvTS § 322. Juhime tähelepanu, et eelnõust puudub säte, millega lisataks AvTSi § 322 ning seega puudub seletuskirjast Eesti teabevärava esitluskihtide lahtikirjutus, sh andmete teabevärava osas. Seega andmete teabeväravat ja selle seost Eesti teabeväravaga praegusest eelnõust ei leia. Palume eelnõud selles osas täiendada.

5.6.Lisaks teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 5 muutmiseks järgmiselt: paragrahvi 321 lõiget 4

täiendatakse pärast tekstiosa „tagab oma“ tekstiosaga „andmekirjelduste“. Selliselt oleks

selgemini mõistetav, et andmekirjeldused pole seotud „valdkonna teenustega“.

5.7.Palume täiendavalt hinnata vajadust tuua eelnõu § 1 punktiga 6 AvTSi sõna „riigiportaal“.

Ülejäänud seaduses on sama asja tähistamiseks kasutusel sõna "teabevärav".

5.8.Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 7 sõnastada järgmiselt: "(1) Riigi infosüsteemi kuuluvad

infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud andmekogud ja andmekogude pidamist

6 (7)

kindlustavad süsteemid.“ Seda seetõttu, et liitumisel saab organisatsioon X-tee liikmeks, kuid

liidestumine seisneb andmekogu või infosüsteemi liidestamises X-teega, kasutades selleks X-

teel registreeritud alamsüsteemi. Sarnaselt on praegu sõnastatud ka Vabariigi Valitsuse

28.02.2008 määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 9 lg 4: „Riigi infosüsteemi

kuulub RIHA-s registreeritud andmekogu, mis on liidestatud infosüsteemide

andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).“

5.9.Eelnõu § 1 punktis 9 esitatud sätte sõnastusest ei selgu, mis hetkel tuleb andmekogude

põhimäärused kooskõlastada. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 9 sõnastada järgmiselt: „(3)

Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist,

andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu

põhimäärus Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga ning

Riigi Infosüsteemi Ametiga.“

5.10. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse AvTSi paragrahvi 466 lõiget 3. Juhime tähelepanu, et

kehtivas AvTSis puudub § 466. Tõenäoliselt peaks eelnõu punktiga 17 muudetama lõiget 3

paragrahvis 436.

5.11. Eelnõu muutmispunktis 19 on viidatud AvTS § 4311 lõikele 9. Juhime tähelepanu, et sellist

lõiget ei eksisteeri ja ei ole ka eelnõuga loodamas.

5.12. Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks ruumiandmete seaduse (RAS) §-i 75 lõiked 2-9.

Selle asemel tuleb kehtetuks tunnistada RASi §-i 75 lõiked 2-7, sest rohkem lõikeid (8-9) selles

§-s pole.

5.13. Juhime tähelepanu, et kuna eelnõuga tunnistatakse paragrahvi 433 lõiked 3-5 kehtetuks

ning kehtetuks tunnistatakse ka paragrahvi 439 lg 1 p 6, siis tuleb muuta ka § 439 lõiget 3, sest

selle teises lauses viidatakse kehtetuks tunnistatavale sättele (§ 433 lg 4). Kui § 439 lõike 3

teine lause seadusest eemaldatakse, siis ei jääks seadusesse ka erandit § 439 lõikes 1 sätestatud

kindlustavate süsteemide rakendamiseks ning edaspidi tuleb kõikides andmekogudes kasutada

mh ka aadressiandmete süsteemi.

5.14. Palume eelnõud täiendada rakendussätte lisamisega AvTSi 7. peatükki, millega

sätestatakse andmekirjelduste teatavas osas ülekandmine suletavast riigi infosüsteemi halduse

infosüsteemist (RIHA) andmete teabeväravasse (ATV) ning teabevaldajale nõue tagada

andmete teabeväravasse ülekantud andmekirjelduste õigsus ja korrastatus hiljemalt 1 aasta

jooksul avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisest.

5.15. Eelnõu seletuskirja kohaselt säilib kohustus andmekogude registreerimiseks ning see

hakkab toimuma andmete teabevärvas. Sellest tulenevalt palume täiendada eelnõud AvTS §

437 muutmisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joonas Heiter

peadirektor

7 (7)

Mehis Lõhmus

[email protected]