Arvamus eelnõule



Justiits- ja Digiministeerium Teie: 11.05.2026 nr 8-1/3800-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-8-2/26-14


Arvamus Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lgp Liisa Pakosta
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame Justiits- ja digiministeeriumi põhjalikku tööd ja kavandatud positiivseid muudatusi lapse õiguste vaatest, sh lapsendamissaladuse regulatsiooni ajakohastamist - lapsendajate kohustust teavitada last lapsendamise faktist ja lapsendatu õigust saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta ka ilma nende nõusolekuta. Samuti peame väga oluliseks põhimõtet, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ei tohi menetluskulud ühelgi juhul jääda lapse kanda, kohtuväliste lahenduste eelistamist olukordades, kus see on lapse huvidega kooskõlas ning seadustes kasutatavate vananenud ja stigmatiseerivate mõistete ajakohastamist inimväärikust austavamaks.
Lastekaitse Liit toetab lapsendamissaladuse regulatsiooni muutmist, mis toetab lapse õigust identideedile, päritolu teadmisele ja eraelule, kuid samas tekib küsimus, miks lapsendatu õigus saada oma bioloogiliste vanemate isikustatud andmeid sõltumata nende nõusolekust ning bioloogiliste õdede-vendade õigus küsida andmeid lapsendatu kohta on kavandatud kohalduma üksnes pärast 1. jaanuari 2027 toimunud lapsendamistele. Eelnõu seletuskiri viitab, et praktika on juba muutunud avatumaks ning lapsendajad räägivad üha enam lapsele tema päritolust ja identiteedist. Leiame, et juhul kui nimetatud õigused ei laiene ka enne 2027. aastat lapsendatud inimestele, kaalutakse ebaproportsionaalselt bioloogiliste vanemate õigust anonüümsusele võrreldes lapsendatu õigusega identiteedile, päritolu teadmisele ja perekondlike sidemete taastamise võimalusele. Lapse ja hilisema täiskasvanu vajadus ja õigus teada oma päritolu ei sõltu lapsendamise ajast. Samuti ei ole bioloogilise vanema õigus anonüümsusele absoluutne, mida kinnitab ka seletuskirjas viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.
Seejuures on eelnõus ette nähtud lapsendamisega seotud andmete säilitamise tähtaja pikendamine 100 aastani just eesmärgiga tagada lapsendatutele ja teistele õigustatud isikutele pikem võimalus oma päritoluandmete saamiseks. Seetõttu jääb ebaselgeks, miks soovitakse laiendada andmete säilitamist kõigile lapsendamistele, kuid mitte võimaldada kõigil lapsendatutel võrdset ligipääsu oma päritolu puudutavatele andmetele. Lastekaitse Liit teeb ettepaneku kaaluda, et lapsendatu õigus saada oma bioloogiliste vanemate isikustatud andmed sõltumata nende nõusolekust ning bioloogiliste õdede-vendade õigus küsida andmeid lapsendatu kohta kehtiksid ka enne 1. jaanuari 2027 toimunud lapsendamiste puhul. See aitaks tagada lapsendatute võrdse kohtlemise ning lapse õiguste konventsioonist tuleneva identiteediõiguse sisulise kaitse sõltumata lapsendamise toimumise ajast.
Lisaks teeb Lastekaitse Liit ettepaneku kaaluda, kas bioloogilistele õdedele-vendadele võiks olla võimalik teatud juhtudel saada teavet alaealise lapsendatu kohta ka ilma lapsendajate nõusolekuta või vähemalt võimaldada turvalisel ja lapse huve arvestaval viisil kontaktisoovi vahendamist lapsele. Praeguse eelnõu kohaselt sõltub alaealise lapsendatu puhul kogu info jagamine lapsendajate nõusolekust, kuid selline lahendus ei pruugi alati tagada lapse õigust säilitada või taastada suhteid oma bioloogiliste õdede-vendadega. Võib tekkida olukord, kus laps ei teagi, et tema bioloogilised õed-vennad soovivad temaga ühendust võtta, kuna lapsendajad ei jaga seda infot lapsega või ei toeta kontakti loomist. Seetõttu soovitame kaaluda lahendust, kus info kontaktisoovi olemasolust jõuaks lapseni või selle edastamise ja võimaliku kontakti loomise sobivust hindaks sõltumatu spetsialist, arvestades lapse vanust, küpsust ja heaolu.
Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõus rõhutatakse lapse huvidest lähtumist, vanemate koostöövõimet ning kohtuväliste lahenduste eelistamist olukordades, kus see on lapse huvidega kooskõlas, kuid leiame, et seletuskirjas võiks selgemalt käsitleda lähisuhtevägivalla küsimusi pereõiguslikes menetlustes. Lapse huvide hindamisel tuleb sõnaselgelt arvestada olukordadega, kus vanematevaheline konflikt ei ole tavapärane suhtlusprobleem, vaid seotud vägivallaga - sellistel juhtudel võib näiteks vanemate koostöövõime või ühise hooldusõiguse eeldamine praktikas kahjustada lapse ja vägivallaohus vanema turvalisust. Seetõttu soovitame seletuskirjas selgemalt rõhutada, et lähisuhtevägivalla korral tuleb ühise hooldusõiguse kujunemisel hinnata lapse heaolu, sh turvalisust ja tegelikke riskitegureid.
Lastekaitse Liit on tänulik kaasamise eest ja oleme valmis ka edaspidi panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige



Koostas Helen Saarnik [email protected]



Justiits- ja Digiministeerium Teie: 11.05.2026 nr 8-1/3800-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-8-2/26-14


Arvamus Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lgp Liisa Pakosta
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame Justiits- ja digiministeeriumi põhjalikku tööd ja kavandatud positiivseid muudatusi lapse õiguste vaatest, sh lapsendamissaladuse regulatsiooni ajakohastamist - lapsendajate kohustust teavitada last lapsendamise faktist ja lapsendatu õigust saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta ka ilma nende nõusolekuta. Samuti peame väga oluliseks põhimõtet, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ei tohi menetluskulud ühelgi juhul jääda lapse kanda, kohtuväliste lahenduste eelistamist olukordades, kus see on lapse huvidega kooskõlas ning seadustes kasutatavate vananenud ja stigmatiseerivate mõistete ajakohastamist inimväärikust austavamaks.
Lastekaitse Liit toetab lapsendamissaladuse regulatsiooni muutmist, mis toetab lapse õigust identideedile, päritolu teadmisele ja eraelule, kuid samas tekib küsimus, miks lapsendatu õigus saada oma bioloogiliste vanemate isikustatud andmeid sõltumata nende nõusolekust ning bioloogiliste õdede-vendade õigus küsida andmeid lapsendatu kohta on kavandatud kohalduma üksnes pärast 1. jaanuari 2027 toimunud lapsendamistele. Eelnõu seletuskiri viitab, et praktika on juba muutunud avatumaks ning lapsendajad räägivad üha enam lapsele tema päritolust ja identiteedist. Leiame, et juhul kui nimetatud õigused ei laiene ka enne 2027. aastat lapsendatud inimestele, kaalutakse ebaproportsionaalselt bioloogiliste vanemate õigust anonüümsusele võrreldes lapsendatu õigusega identiteedile, päritolu teadmisele ja perekondlike sidemete taastamise võimalusele. Lapse ja hilisema täiskasvanu vajadus ja õigus teada oma päritolu ei sõltu lapsendamise ajast. Samuti ei ole bioloogilise vanema õigus anonüümsusele absoluutne, mida kinnitab ka seletuskirjas viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.
Seejuures on eelnõus ette nähtud lapsendamisega seotud andmete säilitamise tähtaja pikendamine 100 aastani just eesmärgiga tagada lapsendatutele ja teistele õigustatud isikutele pikem võimalus oma päritoluandmete saamiseks. Seetõttu jääb ebaselgeks, miks soovitakse laiendada andmete säilitamist kõigile lapsendamistele, kuid mitte võimaldada kõigil lapsendatutel võrdset ligipääsu oma päritolu puudutavatele andmetele. Lastekaitse Liit teeb ettepaneku kaaluda, et lapsendatu õigus saada oma bioloogiliste vanemate isikustatud andmed sõltumata nende nõusolekust ning bioloogiliste õdede-vendade õigus küsida andmeid lapsendatu kohta kehtiksid ka enne 1. jaanuari 2027 toimunud lapsendamiste puhul. See aitaks tagada lapsendatute võrdse kohtlemise ning lapse õiguste konventsioonist tuleneva identiteediõiguse sisulise kaitse sõltumata lapsendamise toimumise ajast.
Lisaks teeb Lastekaitse Liit ettepaneku kaaluda, kas bioloogilistele õdedele-vendadele võiks olla võimalik teatud juhtudel saada teavet alaealise lapsendatu kohta ka ilma lapsendajate nõusolekuta või vähemalt võimaldada turvalisel ja lapse huve arvestaval viisil kontaktisoovi vahendamist lapsele. Praeguse eelnõu kohaselt sõltub alaealise lapsendatu puhul kogu info jagamine lapsendajate nõusolekust, kuid selline lahendus ei pruugi alati tagada lapse õigust säilitada või taastada suhteid oma bioloogiliste õdede-vendadega. Võib tekkida olukord, kus laps ei teagi, et tema bioloogilised õed-vennad soovivad temaga ühendust võtta, kuna lapsendajad ei jaga seda infot lapsega või ei toeta kontakti loomist. Seetõttu soovitame kaaluda lahendust, kus info kontaktisoovi olemasolust jõuaks lapseni või selle edastamise ja võimaliku kontakti loomise sobivust hindaks sõltumatu spetsialist, arvestades lapse vanust, küpsust ja heaolu.
Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõus rõhutatakse lapse huvidest lähtumist, vanemate koostöövõimet ning kohtuväliste lahenduste eelistamist olukordades, kus see on lapse huvidega kooskõlas, kuid leiame, et seletuskirjas võiks selgemalt käsitleda lähisuhtevägivalla küsimusi pereõiguslikes menetlustes. Lapse huvide hindamisel tuleb sõnaselgelt arvestada olukordadega, kus vanematevaheline konflikt ei ole tavapärane suhtlusprobleem, vaid seotud vägivallaga - sellistel juhtudel võib näiteks vanemate koostöövõime või ühise hooldusõiguse eeldamine praktikas kahjustada lapse ja vägivallaohus vanema turvalisust. Seetõttu soovitame seletuskirjas selgemalt rõhutada, et lähisuhtevägivalla korral tuleb ühise hooldusõiguse kujunemisel hinnata lapse heaolu, sh turvalisust ja tegelikke riskitegureid.
Lastekaitse Liit on tänulik kaasamise eest ja oleme valmis ka edaspidi panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige



Koostas Helen Saarnik [email protected]