Arvamuse edastamine

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Alljärgnevalt edastan Pärnu Maakohtu arvamuse 11.05.2026 kohtutele jt asutustele saadetud

perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta. Meie arvamused/märkused

puudutavad (võimalikke) muudatusi perekonnaseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

1. Eelnõu § 1 p 13 muudatus. Kehtiv PKS § 188 lg 1 p 8 ütleb, et eestkostja ei või

eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.

Planeeritud muudatusega (PKS § 131 täiendamine uue lõikega) nimetatud sätet hetkel

tühiseks ei tunnistata ega muudeta. PKS § 202 ütleb, et täisealise eestkostele

kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste

eestkoste sisust ei tulene teisiti. Täisealise eestkostetava nimel tehingute tegemisel tuleb

arvestada PKS § 131, 188 ja 207 sätestatut. PKS § 188 lg 1 p 8 muutmata jätmine tekitab

täisealiste eestkostetavate nimel väärpaberitehingute tegemisega seoses seega õigusliku

segaduse. Teeme ettepaneku muuta seetõttu PKS § 188 lg 1 p 8 sõnastust järgmisele

kujule: Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja

võõrandada väärtpabereid, sh väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7

nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel enda või eestkostetava vara arvel selliselt,

et tehingust saadav tulu ei jää eestkostetava omandisse.

2. Abielulahutustega seonduvad muudatused

2.1. PKS § 64 muudatusettepanekute eesmärk on seletuskirja kohaselt suunata isikuid rohkem

kohtuväliselt kokkuleppel abielu lahutama. Samas kehtestatakse abielu lahutamise notaritasuks

180 eurot, mis on pea kaks korda suurem, kui riigilõiv, mis tuleb kohtule abielu lahutamise hagi

esitamisel tasuda. Eelnev muudab muudatuse sisutühjaks – inimesele on muudatustest

hoolimata kasulikum esitada kohtule hagi abielu lahutamiseks kui sõlmida vastav kokkulepe

notari juures. Seega teeme järgmise ettepaneku: kehtestada notari tasu seaduse § 33 lg 1 ja lg

11 notari tasu määraks 100 eurot. Alternatiiviks oleks muuta riigilõivuseaduse § 59 lg 2

selliselt, et tasutav riigilõiv on samuti 180 eurot.

2.2. Lisaks abielu lahutamisega seotud notari tasu ja riigilõivu ühtlustamisega tuleks PKS § 64

muudatusettepanekute eesmärki arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikku täiendada

selliselt, et enne abielulahutuse hagi esitamist on kohustuslik pöörduda abielu lahutamiseks

Arvamuse edastamine

Teie 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

Meie 22.05.2026 nr 6-3/26-948-4

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

perekonnaseisuasutuse või notari poole ning kui seda tehtud ei ole, siis on kohtul õigus hagi

menetlusse võtmisest keelduda. Selle saavutamiseks tuleks muuta TsMS § 363 lg 5 sõnastust

järgmiselt: Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele ka kas enne hagi esitamist on abielu lahutamiseks pöördutud

perekonnaseisuasutuse või notari poole ning selgitus, miks abielu lahutamine

perekonnaseisuametis või notari juures luhtus. Juhul, kui abielu saab lahutada ainult kohus,

tuleb vastavad asjaolud hagis välja tuua. Samuti tuleks TsMS § 371 lg 1 täiendada lisapunktiga

13 järgmises sõnastuses: 13) enne abielu lahutamise hagi esitamist ei ole pooled abielu

lahutamiseks pöördunud perekonnaseisuasutuse või notari poole.

3. Eestkostega seonduvad muudatused (eelnõu § 1 p 22 ja § 5 p 12)

3.1. Muudatused ei käsitle olukorda, kus kohus täiesti asjatult ajalist ja rahalist ressurssi raisates

hindab regulaarselt eestkoste pikendamist isikute puhul, kellele eestkostja määramise ja

eestkoste seadmise põhjuseks on kestev psüühikahäire, intellektihäire või muu vaimse tervise

häire. Näiteks liitpuudega inimesed, isikud, kellel on sügav vaimne alaareng, kaugele arenenud

Parkinsoni-, Alzheimeri tõbi, skisofreenia jne. Kokkuvõtlikult isikud, kelle puhul hetkel

teadaolevalt puudub teaduslikult perspektiiv teovõime piiramise aluseks oleva seisundi ära

langemiseks.

3.2. Esmajärjekorras põhjustab selline korduv kohtulik kontroll psüühika-, intellekti- või muu

tervisehäirega inimesele pidevat traumat, kuna tähendab temale harjumuspärase keskkonna ja

rutiinide rikkumist. Skisofreeniat põdevale isikule võib asjaolude kokkulangemisel selline

korduv kontroll mõjuda ka luulu/sümptomeid võimendavalt.

Teiseks, ekspert, kes omab erialaseid teadmisi, on eestkoste seadmisel andnud seisukoha koos

põhjendustega, kas isiku üle eestkoste seadmise põhjus on mööduv ning milline on isikul

esineva häire pikaajaline prognoos (püsib muutumatuna, on ajas süvenev jmt).

Kolmandaks - korduv menetlus sama isiku suhtes on kohtutele põhjendamatu lisakoormus, sest

eeldab kohtuniku poolt igakordset vahetut ja isiklikku ärakuulamist. Eestkostetavate arv on

aastate lõikes järjepidevalt kasvav, mistõttu alljärgnev muudatus oleks märkimisväärne

töökoormuse vähendamine tsiviilasju arutavatele kohtunikele.

3.3. Teatavasti on eestkostjal PKS § 206 lg 2 tulenev kohustus teatada kohtule või kohalikule

omavalitsusele asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada. Ka eestkostetaval endal on

õigus esitada avaldus enda üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Lisaks teostab kohus järelevalvet

eestkostja tegevuse üle ning eestkostja peab kord aastas esitama oma ülesannete täitmise kohta

aruande. Aruande tarbeks on eestkoste järelevalve ametnike poolt välja töötatud vorm, kus

eestkostja peab juba andma ülevaate eestkostetava toimetulekust ehk eestkostja peab juba

praegu vähemalt korra aastas hindama, milline on eestkostetava iseseisva toimetuleku võime

ning kas võib esineda aluseid eestkostja ülesannete ringi muutmiseks, sh ka kitsendamiseks või

eestkoste lõpetamiseks. Kolm aastat Pärnu Maakohtu koosseisus tegutsenud eestkoste

järelevalve osakonna töö on olnud tulemuslik, saanud heakskiidu kõigilt maakohtute

kohtunikelt ning puudub põhjus selle üksuse töö mitteusaldamiseks.

3.4. Eestkostjal on seadusest tulenevalt õigus igal ajal tagasi võtta oma nõusolek täita eestkostja

ülesandeid (PKS § 204 lg 4). Kui aga kohus eestkostja tegevuse üle teostatava järelevalve

käigus tuvastab, et eestkostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud või muul põhjusel ei vasta

enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks

eestkostetava huve, on kohtul õigus muuhulgas ka omal algatusel eestkostja vabastada (PKS §

197 lg 1 ja 2).

3.5. Eelnevast tulenevalt ei kahjusta kestva häirega inimeste üle eestkoste seadmine tähtajatult,

s.o kuni eestkostevajaduse äralangemiseni, nende huve. Samuti ei kahjusta selline muudatus

eestkostjaks määratud isikute huve. Seega teeme ettepaneku täiendada TsMS § 526 lg 3 teise

lausega järgmises sõnastuses: „Juhul, kui eestkostja määramisel on kohus tuvastanud, et

täisealise isiku üle eestkoste seadmise vajaduse tinginud häire ei ole ajas mööduv, vaid on

kestev või ajas progresseeruv, seatakse isiku üle eestkoste kuni eestkostevajaduse

äralangemiseni.“ Juhime tähelepanu, et eestkoste järelevalve osakond on sarnase ettepaneku

JDM-le teinud juba 2025.a novembris.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtu esimees

Pärnu Maakohus

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Alljärgnevalt edastan Pärnu Maakohtu arvamuse 11.05.2026 kohtutele jt asutustele saadetud

perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta. Meie arvamused/märkused

puudutavad (võimalikke) muudatusi perekonnaseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

1. Eelnõu § 1 p 13 muudatus. Kehtiv PKS § 188 lg 1 p 8 ütleb, et eestkostja ei või

eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.

Planeeritud muudatusega (PKS § 131 täiendamine uue lõikega) nimetatud sätet hetkel

tühiseks ei tunnistata ega muudeta. PKS § 202 ütleb, et täisealise eestkostele

kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste

eestkoste sisust ei tulene teisiti. Täisealise eestkostetava nimel tehingute tegemisel tuleb

arvestada PKS § 131, 188 ja 207 sätestatut. PKS § 188 lg 1 p 8 muutmata jätmine tekitab

täisealiste eestkostetavate nimel väärpaberitehingute tegemisega seoses seega õigusliku

segaduse. Teeme ettepaneku muuta seetõttu PKS § 188 lg 1 p 8 sõnastust järgmisele

kujule: Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja

võõrandada väärtpabereid, sh väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7

nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel enda või eestkostetava vara arvel selliselt,

et tehingust saadav tulu ei jää eestkostetava omandisse.

2. Abielulahutustega seonduvad muudatused

2.1. PKS § 64 muudatusettepanekute eesmärk on seletuskirja kohaselt suunata isikuid rohkem

kohtuväliselt kokkuleppel abielu lahutama. Samas kehtestatakse abielu lahutamise notaritasuks

180 eurot, mis on pea kaks korda suurem, kui riigilõiv, mis tuleb kohtule abielu lahutamise hagi

esitamisel tasuda. Eelnev muudab muudatuse sisutühjaks – inimesele on muudatustest

hoolimata kasulikum esitada kohtule hagi abielu lahutamiseks kui sõlmida vastav kokkulepe

notari juures. Seega teeme järgmise ettepaneku: kehtestada notari tasu seaduse § 33 lg 1 ja lg

11 notari tasu määraks 100 eurot. Alternatiiviks oleks muuta riigilõivuseaduse § 59 lg 2

selliselt, et tasutav riigilõiv on samuti 180 eurot.

2.2. Lisaks abielu lahutamisega seotud notari tasu ja riigilõivu ühtlustamisega tuleks PKS § 64

muudatusettepanekute eesmärki arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikku täiendada

selliselt, et enne abielulahutuse hagi esitamist on kohustuslik pöörduda abielu lahutamiseks

Arvamuse edastamine

Teie 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

Meie 22.05.2026 nr 6-3/26-948-4

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

perekonnaseisuasutuse või notari poole ning kui seda tehtud ei ole, siis on kohtul õigus hagi

menetlusse võtmisest keelduda. Selle saavutamiseks tuleks muuta TsMS § 363 lg 5 sõnastust

järgmiselt: Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele ka kas enne hagi esitamist on abielu lahutamiseks pöördutud

perekonnaseisuasutuse või notari poole ning selgitus, miks abielu lahutamine

perekonnaseisuametis või notari juures luhtus. Juhul, kui abielu saab lahutada ainult kohus,

tuleb vastavad asjaolud hagis välja tuua. Samuti tuleks TsMS § 371 lg 1 täiendada lisapunktiga

13 järgmises sõnastuses: 13) enne abielu lahutamise hagi esitamist ei ole pooled abielu

lahutamiseks pöördunud perekonnaseisuasutuse või notari poole.

3. Eestkostega seonduvad muudatused (eelnõu § 1 p 22 ja § 5 p 12)

3.1. Muudatused ei käsitle olukorda, kus kohus täiesti asjatult ajalist ja rahalist ressurssi raisates

hindab regulaarselt eestkoste pikendamist isikute puhul, kellele eestkostja määramise ja

eestkoste seadmise põhjuseks on kestev psüühikahäire, intellektihäire või muu vaimse tervise

häire. Näiteks liitpuudega inimesed, isikud, kellel on sügav vaimne alaareng, kaugele arenenud

Parkinsoni-, Alzheimeri tõbi, skisofreenia jne. Kokkuvõtlikult isikud, kelle puhul hetkel

teadaolevalt puudub teaduslikult perspektiiv teovõime piiramise aluseks oleva seisundi ära

langemiseks.

3.2. Esmajärjekorras põhjustab selline korduv kohtulik kontroll psüühika-, intellekti- või muu

tervisehäirega inimesele pidevat traumat, kuna tähendab temale harjumuspärase keskkonna ja

rutiinide rikkumist. Skisofreeniat põdevale isikule võib asjaolude kokkulangemisel selline

korduv kontroll mõjuda ka luulu/sümptomeid võimendavalt.

Teiseks, ekspert, kes omab erialaseid teadmisi, on eestkoste seadmisel andnud seisukoha koos

põhjendustega, kas isiku üle eestkoste seadmise põhjus on mööduv ning milline on isikul

esineva häire pikaajaline prognoos (püsib muutumatuna, on ajas süvenev jmt).

Kolmandaks - korduv menetlus sama isiku suhtes on kohtutele põhjendamatu lisakoormus, sest

eeldab kohtuniku poolt igakordset vahetut ja isiklikku ärakuulamist. Eestkostetavate arv on

aastate lõikes järjepidevalt kasvav, mistõttu alljärgnev muudatus oleks märkimisväärne

töökoormuse vähendamine tsiviilasju arutavatele kohtunikele.

3.3. Teatavasti on eestkostjal PKS § 206 lg 2 tulenev kohustus teatada kohtule või kohalikule

omavalitsusele asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada. Ka eestkostetaval endal on

õigus esitada avaldus enda üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Lisaks teostab kohus järelevalvet

eestkostja tegevuse üle ning eestkostja peab kord aastas esitama oma ülesannete täitmise kohta

aruande. Aruande tarbeks on eestkoste järelevalve ametnike poolt välja töötatud vorm, kus

eestkostja peab juba andma ülevaate eestkostetava toimetulekust ehk eestkostja peab juba

praegu vähemalt korra aastas hindama, milline on eestkostetava iseseisva toimetuleku võime

ning kas võib esineda aluseid eestkostja ülesannete ringi muutmiseks, sh ka kitsendamiseks või

eestkoste lõpetamiseks. Kolm aastat Pärnu Maakohtu koosseisus tegutsenud eestkoste

järelevalve osakonna töö on olnud tulemuslik, saanud heakskiidu kõigilt maakohtute

kohtunikelt ning puudub põhjus selle üksuse töö mitteusaldamiseks.

3.4. Eestkostjal on seadusest tulenevalt õigus igal ajal tagasi võtta oma nõusolek täita eestkostja

ülesandeid (PKS § 204 lg 4). Kui aga kohus eestkostja tegevuse üle teostatava järelevalve

käigus tuvastab, et eestkostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud või muul põhjusel ei vasta

enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks

eestkostetava huve, on kohtul õigus muuhulgas ka omal algatusel eestkostja vabastada (PKS §

197 lg 1 ja 2).

3.5. Eelnevast tulenevalt ei kahjusta kestva häirega inimeste üle eestkoste seadmine tähtajatult,

s.o kuni eestkostevajaduse äralangemiseni, nende huve. Samuti ei kahjusta selline muudatus

eestkostjaks määratud isikute huve. Seega teeme ettepaneku täiendada TsMS § 526 lg 3 teise

lausega järgmises sõnastuses: „Juhul, kui eestkostja määramisel on kohus tuvastanud, et

täisealise isiku üle eestkoste seadmise vajaduse tinginud häire ei ole ajas mööduv, vaid on

kestev või ajas progresseeruv, seatakse isiku üle eestkoste kuni eestkostevajaduse

äralangemiseni.“ Juhime tähelepanu, et eestkoste järelevalve osakond on sarnase ettepaneku

JDM-le teinud juba 2025.a novembris.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtu esimees

Pärnu Maakohus