Pöördumine
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/2446-9 |
| Registreeritud | 22.05.2026 |
| Sünkroonitud | 25.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kaubandus Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus Tööstuskoda |
| Vastutaja | Helle Ruusing (Justiits- ja Digiministeerium) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-05-21 10:37:20
NELE PEIL
PNOEE-48410070281
2026-05-21 10:51:02
DORIS PÕLD
PNOEE-47910012775
2026-05-21 13:25:27
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected] 21.05.2026
Ettevõtlusorganisatsioonide pöördumine
erakopeerimise tasumäärade tõstmise eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti E-kaubanduse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit pöörduvad Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega tõstetakse nutitelefonide erakopeerimise tasumäär praeguselt 3,5 eurolt 6 euroni ning arvutite, väliste kõvaketaste ja salvestusfunktsiooniga telerite pealt makstavat tasumäära 0,5 euro võrra.
Ettevõtlusorganisatsioonid andsid eelnõu kooskõlastusringil ministeeriumile teada, et ei toeta eelnõud, sest erakopeerimise tasumäärade tõstmine ei ole kooskõlas muutunud tarbimisharjumustega ning suurendab ebaausa konkurentsi riski. Lisaks tõime välja, et tasumäärade tõstmise asemel tuleb keskenduda sellele, kuidas kehtivate tasumäärade piires koguda kokku praegusest suuremas mahus erakopeerimise tasu.
15. mail 2026 saadeti meile eelnõu kooskõlastustabel, mille kohaselt ei võtnud ministeerium arvesse ühtegi ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut. Lisaks teavitati meid, et eelnõu on plaanis lähiajal saata Vabariigi Valitsusele.
Palusime sel teemal ministeeriumiga kohtumist juba 14. aprillil ning oleme kohtumise soovi hiljem ka meelde tuletanud, kuid praeguseks ei ole meie kohtumise soovile vastatud. Kinnitame, et ettevõtlusorganisatsioonid soovivad jätkuvalt justiits- ja digiministriga eelnõu sisu arutada enne eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Järgnevalt toome lühidalt välja oma peamised seisukohad eelnõu kohta.
1. Toetame jätkuvalt põhimõtet, et autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele tuleb maksta õiglast hüvitist selle eest, et nende poolt loodud loomingut on lubatud füüsilistel isikutel reprodutseerida enda isiklikeks vajadusteks.
2. Samas peab ka hüvitise maksmise lahendus olema turu suhtes õiglane, konkurentsi mittemoonutav ning läbipaistev. Eelnõu ei lähtu nendest põhimõtetest.
3. Ettevõtlusorganisatsioonid on seisukohal, et tasumäärade tõstmine ei ole turu ega tarbijate suhtes õiglane ega põhjendatud, sest erakopeerimise tarbimisharjumuste küsitluse tulemused näitavad selgelt, et inimesed teevad üha vähem koopiaid muusikast ja audiovisuaalsetest teostest. Kui 2017. aasta küsitluse tulemuste1 kohaselt oli 41% vastanutest teinud muusikast koopiaid, siis 2025. aastal2 oli nende inimeste osakaal vähenenud 23%-ni ehk langus on olnud ligi 44%. Audiovisuaalsest sisust (nt film, seriaal, muusikavideo) koopiaid tegevate inimeste osakaal on samal perioodil langenud 33%-lt 16%-ni ehk ligi 52%.
Erakopeerimise tasumäärasid tõsteti viimati 2021. aasta 1. aprillil. Alates sellest ajast on tarbijahinnaindeks suurenenud Statistikaameti andmetel 46,7%.
Kuna muusikast ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid tegevate inimeste osakaal on vähenenud samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksi kasvuga, siis ei saa tasumäärade tõstmist põhjendada tarbijahinnaindeksi muutusega. Tarbimisharjumuste küsitluse tulemused ja tarbijahinnaindeksi muutus näitavad, et tasumäärade tõstmiseks puudub vajadus.
4. Praegune erakopeerimise tasu kogumise süsteem on konkurentsi moonutav ja läbipaistmatu. Puudub piisav läbipaistvus ja kindlus, et tasu maksmise kohustust täidetakse võrdselt kõigi turuosaliste poolt. Järelevalve tasu maksmise üle ei ole piisavalt tõhus ning seetõttu ei pruugi paljud isikud täita tasu maksmise kohustust. Eelkõige tekitab küsimusi see, kas ja kui palju maksavad erakopeerimise tasu välisriikides asuvad e-poed. Justiits- ja Digiministeerium ei ole analüüsinud, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu tegelikult kogumata. Ilma selle teabeta ei ole võimalik hinnata, kas probleem seisneb tasumäärade suuruses või nende kogumise efektiivsuses. Enne tasumäärade tõstmist tuleb tagada olemasoleva süsteemi tõhus toimimine ning hinnata põhjalikult, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu praegu kogumata.
5. Kuna turul on juba praegu tihe konkurents, siis halvendavad tasumäärade tõusud just Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu võib suurendada konkurentsieelist nende ettevõtjate jaoks, kes tasu maksmise kohustust ei täida. Näiteks eelnõu jõustudes saab ebaaus ettevõtja ligikaudu 7,5-eurose eelise, kui ta jätab nutitelefoni pealt maksmata erakopeerimise tasu koos käibemaksuga. Eelkõige saavad konkurentsieelise veebipoed, mis asuvad väljaspool Eestit. Ettevõtjad konkureerivad hinnatasemega nii Eesti-siseselt kui ka piiriüleselt. Ka väike hinnavahe võib mõjutada tarbijate ostuotsuseid ning seeläbi halvendada Eestis tegutsevate ausate ettevõtjate konkurentsivõimet. Lisaks on risk, et suureneb motivatsioon tasu mitte maksta või maksta tegelikust väiksemas ulatuses.
6. Tasu kogumise süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks võiks kehtestada nõude, et tasu koguja peab avaldama isikute nimekirja, kes maksavad erakopeerimise tasu, jättes konkreetsed tasu summad avalikustamata. See tugevdaks ühiskondlikku järelevalvet erakopeerimise tasu maksekuulekuse üle. Samas peab tasu kogujal ja ka Justiits- ja Digiministeeriumil olema põhjalikum ülevaade erakopeerimise tasu maksmise kohustuse täitmisest.
7. Ettevõtlusorganisatsioonid ei pea õigeks lähenemist, et esmalt tõstetakse tasumäärasid ja alles hiljem tegeletakse sellega, kuidas muuta tasu kogumist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Seega me ei nõustu eelnõu kooskõlastustabelis korduvalt väljendatud Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohaga, et tasumäärad peavad võimaldama õiglase hüvitise kogumist ning kõik muu jääb väljapoole eelnõu skoopi, sh järelevalve ja küsimus, kui suur on laekumata tasu teistelt e-kauplejatelt.
Leiame, et erakopeerimise tasu kogumise kitsaskohti ei saa käsitleda eraldiseisvalt. Kuigi teemad on reguleeritud erinevate õigusaktidega, moodustavad need sisuliselt ühtse terviku.
Palume justiits- ja digiministril leida võimalus kohtuda ettevõtlusorganisatsioonidega lähiajal, et arutada erakopeerimise tasu teemat enne tasumäärade tõstmise eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Tõnu Väät
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Doris Põld
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht
[email protected]
[email protected]
[email protected] 21.05.2026
Ettevõtlusorganisatsioonide pöördumine
erakopeerimise tasumäärade tõstmise eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti E-kaubanduse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit pöörduvad Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega tõstetakse nutitelefonide erakopeerimise tasumäär praeguselt 3,5 eurolt 6 euroni ning arvutite, väliste kõvaketaste ja salvestusfunktsiooniga telerite pealt makstavat tasumäära 0,5 euro võrra.
Ettevõtlusorganisatsioonid andsid eelnõu kooskõlastusringil ministeeriumile teada, et ei toeta eelnõud, sest erakopeerimise tasumäärade tõstmine ei ole kooskõlas muutunud tarbimisharjumustega ning suurendab ebaausa konkurentsi riski. Lisaks tõime välja, et tasumäärade tõstmise asemel tuleb keskenduda sellele, kuidas kehtivate tasumäärade piires koguda kokku praegusest suuremas mahus erakopeerimise tasu.
15. mail 2026 saadeti meile eelnõu kooskõlastustabel, mille kohaselt ei võtnud ministeerium arvesse ühtegi ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut. Lisaks teavitati meid, et eelnõu on plaanis lähiajal saata Vabariigi Valitsusele.
Palusime sel teemal ministeeriumiga kohtumist juba 14. aprillil ning oleme kohtumise soovi hiljem ka meelde tuletanud, kuid praeguseks ei ole meie kohtumise soovile vastatud. Kinnitame, et ettevõtlusorganisatsioonid soovivad jätkuvalt justiits- ja digiministriga eelnõu sisu arutada enne eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Järgnevalt toome lühidalt välja oma peamised seisukohad eelnõu kohta.
1. Toetame jätkuvalt põhimõtet, et autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele tuleb maksta õiglast hüvitist selle eest, et nende poolt loodud loomingut on lubatud füüsilistel isikutel reprodutseerida enda isiklikeks vajadusteks.
2. Samas peab ka hüvitise maksmise lahendus olema turu suhtes õiglane, konkurentsi mittemoonutav ning läbipaistev. Eelnõu ei lähtu nendest põhimõtetest.
3. Ettevõtlusorganisatsioonid on seisukohal, et tasumäärade tõstmine ei ole turu ega tarbijate suhtes õiglane ega põhjendatud, sest erakopeerimise tarbimisharjumuste küsitluse tulemused näitavad selgelt, et inimesed teevad üha vähem koopiaid muusikast ja audiovisuaalsetest teostest. Kui 2017. aasta küsitluse tulemuste1 kohaselt oli 41% vastanutest teinud muusikast koopiaid, siis 2025. aastal2 oli nende inimeste osakaal vähenenud 23%-ni ehk langus on olnud ligi 44%. Audiovisuaalsest sisust (nt film, seriaal, muusikavideo) koopiaid tegevate inimeste osakaal on samal perioodil langenud 33%-lt 16%-ni ehk ligi 52%.
Erakopeerimise tasumäärasid tõsteti viimati 2021. aasta 1. aprillil. Alates sellest ajast on tarbijahinnaindeks suurenenud Statistikaameti andmetel 46,7%.
Kuna muusikast ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid tegevate inimeste osakaal on vähenenud samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksi kasvuga, siis ei saa tasumäärade tõstmist põhjendada tarbijahinnaindeksi muutusega. Tarbimisharjumuste küsitluse tulemused ja tarbijahinnaindeksi muutus näitavad, et tasumäärade tõstmiseks puudub vajadus.
4. Praegune erakopeerimise tasu kogumise süsteem on konkurentsi moonutav ja läbipaistmatu. Puudub piisav läbipaistvus ja kindlus, et tasu maksmise kohustust täidetakse võrdselt kõigi turuosaliste poolt. Järelevalve tasu maksmise üle ei ole piisavalt tõhus ning seetõttu ei pruugi paljud isikud täita tasu maksmise kohustust. Eelkõige tekitab küsimusi see, kas ja kui palju maksavad erakopeerimise tasu välisriikides asuvad e-poed. Justiits- ja Digiministeerium ei ole analüüsinud, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu tegelikult kogumata. Ilma selle teabeta ei ole võimalik hinnata, kas probleem seisneb tasumäärade suuruses või nende kogumise efektiivsuses. Enne tasumäärade tõstmist tuleb tagada olemasoleva süsteemi tõhus toimimine ning hinnata põhjalikult, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu praegu kogumata.
5. Kuna turul on juba praegu tihe konkurents, siis halvendavad tasumäärade tõusud just Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu võib suurendada konkurentsieelist nende ettevõtjate jaoks, kes tasu maksmise kohustust ei täida. Näiteks eelnõu jõustudes saab ebaaus ettevõtja ligikaudu 7,5-eurose eelise, kui ta jätab nutitelefoni pealt maksmata erakopeerimise tasu koos käibemaksuga. Eelkõige saavad konkurentsieelise veebipoed, mis asuvad väljaspool Eestit. Ettevõtjad konkureerivad hinnatasemega nii Eesti-siseselt kui ka piiriüleselt. Ka väike hinnavahe võib mõjutada tarbijate ostuotsuseid ning seeläbi halvendada Eestis tegutsevate ausate ettevõtjate konkurentsivõimet. Lisaks on risk, et suureneb motivatsioon tasu mitte maksta või maksta tegelikust väiksemas ulatuses.
6. Tasu kogumise süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks võiks kehtestada nõude, et tasu koguja peab avaldama isikute nimekirja, kes maksavad erakopeerimise tasu, jättes konkreetsed tasu summad avalikustamata. See tugevdaks ühiskondlikku järelevalvet erakopeerimise tasu maksekuulekuse üle. Samas peab tasu kogujal ja ka Justiits- ja Digiministeeriumil olema põhjalikum ülevaade erakopeerimise tasu maksmise kohustuse täitmisest.
7. Ettevõtlusorganisatsioonid ei pea õigeks lähenemist, et esmalt tõstetakse tasumäärasid ja alles hiljem tegeletakse sellega, kuidas muuta tasu kogumist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Seega me ei nõustu eelnõu kooskõlastustabelis korduvalt väljendatud Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohaga, et tasumäärad peavad võimaldama õiglase hüvitise kogumist ning kõik muu jääb väljapoole eelnõu skoopi, sh järelevalve ja küsimus, kui suur on laekumata tasu teistelt e-kauplejatelt.
Leiame, et erakopeerimise tasu kogumise kitsaskohti ei saa käsitleda eraldiseisvalt. Kuigi teemad on reguleeritud erinevate õigusaktidega, moodustavad need sisuliselt ühtse terviku.
Palume justiits- ja digiministril leida võimalus kohtuda ettevõtlusorganisatsioonidega lähiajal, et arutada erakopeerimise tasu teemat enne tasumäärade tõstmise eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Tõnu Väät
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Doris Põld
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule teeb muret eelnõu, millega tõstetakse nutitelefonide erakopeerimise tasumäär praeguselt 3,5 eurolt 6 euroni ning arvutite, väliste kõvaketaste ja salvestusfunktsiooniga telerite pealt makstavat tasumäära 0,5 euro võrra.
Andsime eelnõu kooskõlastusringil Justiits- ja Digiministeeriumile teada, et ei toeta eelnõud, sest erakopeerimise tasumäärade tõstmine ei ole kooskõlas muutunud tarbimisharjumustega ning suurendab ebaausa konkurentsi riski. Lisaks tõime välja, et tasumäärade tõstmise asemel tuleb keskenduda sellele, kuidas kehtivate tasumäärade piires koguda kokku praegusest suuremas mahus erakopeerimise tasu.
Tänaseks oleme saanud eelnõu kooskõlastustabeli, mille kohaselt ei võtnud ministeerium arvesse ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid. Samuti teavitati meid, et eelnõu on plaanis lähiajal saata Vabariigi Valitsusele.
Kuna näeme erakopeerimise tasu kogumise süsteemis ja eelnõus mitmeid kitsaskohti, palume Teil leida võimalus kohtuda lähiajal ettevõtlusorganisatsioonidega, et arutada erakopeerimise tasu teemat enne tasumäärade tõstmise eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Lisame kirjale ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumise, kus on meie seisukohad ja ettepanekud täpsemalt välja toodud.
Parimate soovidega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-05-21 10:37:20
NELE PEIL
PNOEE-48410070281
2026-05-21 10:51:02
DORIS PÕLD
PNOEE-47910012775
2026-05-21 13:25:27
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected] 21.05.2026
Ettevõtlusorganisatsioonide pöördumine
erakopeerimise tasumäärade tõstmise eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti E-kaubanduse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit pöörduvad Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega tõstetakse nutitelefonide erakopeerimise tasumäär praeguselt 3,5 eurolt 6 euroni ning arvutite, väliste kõvaketaste ja salvestusfunktsiooniga telerite pealt makstavat tasumäära 0,5 euro võrra.
Ettevõtlusorganisatsioonid andsid eelnõu kooskõlastusringil ministeeriumile teada, et ei toeta eelnõud, sest erakopeerimise tasumäärade tõstmine ei ole kooskõlas muutunud tarbimisharjumustega ning suurendab ebaausa konkurentsi riski. Lisaks tõime välja, et tasumäärade tõstmise asemel tuleb keskenduda sellele, kuidas kehtivate tasumäärade piires koguda kokku praegusest suuremas mahus erakopeerimise tasu.
15. mail 2026 saadeti meile eelnõu kooskõlastustabel, mille kohaselt ei võtnud ministeerium arvesse ühtegi ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut. Lisaks teavitati meid, et eelnõu on plaanis lähiajal saata Vabariigi Valitsusele.
Palusime sel teemal ministeeriumiga kohtumist juba 14. aprillil ning oleme kohtumise soovi hiljem ka meelde tuletanud, kuid praeguseks ei ole meie kohtumise soovile vastatud. Kinnitame, et ettevõtlusorganisatsioonid soovivad jätkuvalt justiits- ja digiministriga eelnõu sisu arutada enne eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Järgnevalt toome lühidalt välja oma peamised seisukohad eelnõu kohta.
1. Toetame jätkuvalt põhimõtet, et autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele tuleb maksta õiglast hüvitist selle eest, et nende poolt loodud loomingut on lubatud füüsilistel isikutel reprodutseerida enda isiklikeks vajadusteks.
2. Samas peab ka hüvitise maksmise lahendus olema turu suhtes õiglane, konkurentsi mittemoonutav ning läbipaistev. Eelnõu ei lähtu nendest põhimõtetest.
3. Ettevõtlusorganisatsioonid on seisukohal, et tasumäärade tõstmine ei ole turu ega tarbijate suhtes õiglane ega põhjendatud, sest erakopeerimise tarbimisharjumuste küsitluse tulemused näitavad selgelt, et inimesed teevad üha vähem koopiaid muusikast ja audiovisuaalsetest teostest. Kui 2017. aasta küsitluse tulemuste1 kohaselt oli 41% vastanutest teinud muusikast koopiaid, siis 2025. aastal2 oli nende inimeste osakaal vähenenud 23%-ni ehk langus on olnud ligi 44%. Audiovisuaalsest sisust (nt film, seriaal, muusikavideo) koopiaid tegevate inimeste osakaal on samal perioodil langenud 33%-lt 16%-ni ehk ligi 52%.
Erakopeerimise tasumäärasid tõsteti viimati 2021. aasta 1. aprillil. Alates sellest ajast on tarbijahinnaindeks suurenenud Statistikaameti andmetel 46,7%.
Kuna muusikast ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid tegevate inimeste osakaal on vähenenud samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksi kasvuga, siis ei saa tasumäärade tõstmist põhjendada tarbijahinnaindeksi muutusega. Tarbimisharjumuste küsitluse tulemused ja tarbijahinnaindeksi muutus näitavad, et tasumäärade tõstmiseks puudub vajadus.
4. Praegune erakopeerimise tasu kogumise süsteem on konkurentsi moonutav ja läbipaistmatu. Puudub piisav läbipaistvus ja kindlus, et tasu maksmise kohustust täidetakse võrdselt kõigi turuosaliste poolt. Järelevalve tasu maksmise üle ei ole piisavalt tõhus ning seetõttu ei pruugi paljud isikud täita tasu maksmise kohustust. Eelkõige tekitab küsimusi see, kas ja kui palju maksavad erakopeerimise tasu välisriikides asuvad e-poed. Justiits- ja Digiministeerium ei ole analüüsinud, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu tegelikult kogumata. Ilma selle teabeta ei ole võimalik hinnata, kas probleem seisneb tasumäärade suuruses või nende kogumise efektiivsuses. Enne tasumäärade tõstmist tuleb tagada olemasoleva süsteemi tõhus toimimine ning hinnata põhjalikult, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu praegu kogumata.
5. Kuna turul on juba praegu tihe konkurents, siis halvendavad tasumäärade tõusud just Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu võib suurendada konkurentsieelist nende ettevõtjate jaoks, kes tasu maksmise kohustust ei täida. Näiteks eelnõu jõustudes saab ebaaus ettevõtja ligikaudu 7,5-eurose eelise, kui ta jätab nutitelefoni pealt maksmata erakopeerimise tasu koos käibemaksuga. Eelkõige saavad konkurentsieelise veebipoed, mis asuvad väljaspool Eestit. Ettevõtjad konkureerivad hinnatasemega nii Eesti-siseselt kui ka piiriüleselt. Ka väike hinnavahe võib mõjutada tarbijate ostuotsuseid ning seeläbi halvendada Eestis tegutsevate ausate ettevõtjate konkurentsivõimet. Lisaks on risk, et suureneb motivatsioon tasu mitte maksta või maksta tegelikust väiksemas ulatuses.
6. Tasu kogumise süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks võiks kehtestada nõude, et tasu koguja peab avaldama isikute nimekirja, kes maksavad erakopeerimise tasu, jättes konkreetsed tasu summad avalikustamata. See tugevdaks ühiskondlikku järelevalvet erakopeerimise tasu maksekuulekuse üle. Samas peab tasu kogujal ja ka Justiits- ja Digiministeeriumil olema põhjalikum ülevaade erakopeerimise tasu maksmise kohustuse täitmisest.
7. Ettevõtlusorganisatsioonid ei pea õigeks lähenemist, et esmalt tõstetakse tasumäärasid ja alles hiljem tegeletakse sellega, kuidas muuta tasu kogumist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Seega me ei nõustu eelnõu kooskõlastustabelis korduvalt väljendatud Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohaga, et tasumäärad peavad võimaldama õiglase hüvitise kogumist ning kõik muu jääb väljapoole eelnõu skoopi, sh järelevalve ja küsimus, kui suur on laekumata tasu teistelt e-kauplejatelt.
Leiame, et erakopeerimise tasu kogumise kitsaskohti ei saa käsitleda eraldiseisvalt. Kuigi teemad on reguleeritud erinevate õigusaktidega, moodustavad need sisuliselt ühtse terviku.
Palume justiits- ja digiministril leida võimalus kohtuda ettevõtlusorganisatsioonidega lähiajal, et arutada erakopeerimise tasu teemat enne tasumäärade tõstmise eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Tõnu Väät
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Doris Põld
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht
[email protected]
[email protected]
[email protected] 21.05.2026
Ettevõtlusorganisatsioonide pöördumine
erakopeerimise tasumäärade tõstmise eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti E-kaubanduse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit pöörduvad Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega tõstetakse nutitelefonide erakopeerimise tasumäär praeguselt 3,5 eurolt 6 euroni ning arvutite, väliste kõvaketaste ja salvestusfunktsiooniga telerite pealt makstavat tasumäära 0,5 euro võrra.
Ettevõtlusorganisatsioonid andsid eelnõu kooskõlastusringil ministeeriumile teada, et ei toeta eelnõud, sest erakopeerimise tasumäärade tõstmine ei ole kooskõlas muutunud tarbimisharjumustega ning suurendab ebaausa konkurentsi riski. Lisaks tõime välja, et tasumäärade tõstmise asemel tuleb keskenduda sellele, kuidas kehtivate tasumäärade piires koguda kokku praegusest suuremas mahus erakopeerimise tasu.
15. mail 2026 saadeti meile eelnõu kooskõlastustabel, mille kohaselt ei võtnud ministeerium arvesse ühtegi ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut. Lisaks teavitati meid, et eelnõu on plaanis lähiajal saata Vabariigi Valitsusele.
Palusime sel teemal ministeeriumiga kohtumist juba 14. aprillil ning oleme kohtumise soovi hiljem ka meelde tuletanud, kuid praeguseks ei ole meie kohtumise soovile vastatud. Kinnitame, et ettevõtlusorganisatsioonid soovivad jätkuvalt justiits- ja digiministriga eelnõu sisu arutada enne eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Järgnevalt toome lühidalt välja oma peamised seisukohad eelnõu kohta.
1. Toetame jätkuvalt põhimõtet, et autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele tuleb maksta õiglast hüvitist selle eest, et nende poolt loodud loomingut on lubatud füüsilistel isikutel reprodutseerida enda isiklikeks vajadusteks.
2. Samas peab ka hüvitise maksmise lahendus olema turu suhtes õiglane, konkurentsi mittemoonutav ning läbipaistev. Eelnõu ei lähtu nendest põhimõtetest.
3. Ettevõtlusorganisatsioonid on seisukohal, et tasumäärade tõstmine ei ole turu ega tarbijate suhtes õiglane ega põhjendatud, sest erakopeerimise tarbimisharjumuste küsitluse tulemused näitavad selgelt, et inimesed teevad üha vähem koopiaid muusikast ja audiovisuaalsetest teostest. Kui 2017. aasta küsitluse tulemuste1 kohaselt oli 41% vastanutest teinud muusikast koopiaid, siis 2025. aastal2 oli nende inimeste osakaal vähenenud 23%-ni ehk langus on olnud ligi 44%. Audiovisuaalsest sisust (nt film, seriaal, muusikavideo) koopiaid tegevate inimeste osakaal on samal perioodil langenud 33%-lt 16%-ni ehk ligi 52%.
Erakopeerimise tasumäärasid tõsteti viimati 2021. aasta 1. aprillil. Alates sellest ajast on tarbijahinnaindeks suurenenud Statistikaameti andmetel 46,7%.
Kuna muusikast ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid tegevate inimeste osakaal on vähenenud samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksi kasvuga, siis ei saa tasumäärade tõstmist põhjendada tarbijahinnaindeksi muutusega. Tarbimisharjumuste küsitluse tulemused ja tarbijahinnaindeksi muutus näitavad, et tasumäärade tõstmiseks puudub vajadus.
4. Praegune erakopeerimise tasu kogumise süsteem on konkurentsi moonutav ja läbipaistmatu. Puudub piisav läbipaistvus ja kindlus, et tasu maksmise kohustust täidetakse võrdselt kõigi turuosaliste poolt. Järelevalve tasu maksmise üle ei ole piisavalt tõhus ning seetõttu ei pruugi paljud isikud täita tasu maksmise kohustust. Eelkõige tekitab küsimusi see, kas ja kui palju maksavad erakopeerimise tasu välisriikides asuvad e-poed. Justiits- ja Digiministeerium ei ole analüüsinud, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu tegelikult kogumata. Ilma selle teabeta ei ole võimalik hinnata, kas probleem seisneb tasumäärade suuruses või nende kogumise efektiivsuses. Enne tasumäärade tõstmist tuleb tagada olemasoleva süsteemi tõhus toimimine ning hinnata põhjalikult, kui suures ulatuses jääb erakopeerimise tasu praegu kogumata.
5. Kuna turul on juba praegu tihe konkurents, siis halvendavad tasumäärade tõusud just Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu võib suurendada konkurentsieelist nende ettevõtjate jaoks, kes tasu maksmise kohustust ei täida. Näiteks eelnõu jõustudes saab ebaaus ettevõtja ligikaudu 7,5-eurose eelise, kui ta jätab nutitelefoni pealt maksmata erakopeerimise tasu koos käibemaksuga. Eelkõige saavad konkurentsieelise veebipoed, mis asuvad väljaspool Eestit. Ettevõtjad konkureerivad hinnatasemega nii Eesti-siseselt kui ka piiriüleselt. Ka väike hinnavahe võib mõjutada tarbijate ostuotsuseid ning seeläbi halvendada Eestis tegutsevate ausate ettevõtjate konkurentsivõimet. Lisaks on risk, et suureneb motivatsioon tasu mitte maksta või maksta tegelikust väiksemas ulatuses.
6. Tasu kogumise süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks võiks kehtestada nõude, et tasu koguja peab avaldama isikute nimekirja, kes maksavad erakopeerimise tasu, jättes konkreetsed tasu summad avalikustamata. See tugevdaks ühiskondlikku järelevalvet erakopeerimise tasu maksekuulekuse üle. Samas peab tasu kogujal ja ka Justiits- ja Digiministeeriumil olema põhjalikum ülevaade erakopeerimise tasu maksmise kohustuse täitmisest.
7. Ettevõtlusorganisatsioonid ei pea õigeks lähenemist, et esmalt tõstetakse tasumäärasid ja alles hiljem tegeletakse sellega, kuidas muuta tasu kogumist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Seega me ei nõustu eelnõu kooskõlastustabelis korduvalt väljendatud Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohaga, et tasumäärad peavad võimaldama õiglase hüvitise kogumist ning kõik muu jääb väljapoole eelnõu skoopi, sh järelevalve ja küsimus, kui suur on laekumata tasu teistelt e-kauplejatelt.
Leiame, et erakopeerimise tasu kogumise kitsaskohti ei saa käsitleda eraldiseisvalt. Kuigi teemad on reguleeritud erinevate õigusaktidega, moodustavad need sisuliselt ühtse terviku.
Palume justiits- ja digiministril leida võimalus kohtuda ettevõtlusorganisatsioonidega lähiajal, et arutada erakopeerimise tasu teemat enne tasumäärade tõstmise eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Tõnu Väät
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Doris Põld
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht
