Lp minister pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Teie: 11.05.2026 nr 8-1/3800-1
(saadetud e-posti teel) Meie: 21.05.2026 nr 6-1/44-1
Arvamuse esitamine perekonnaseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud minister
Esitame arvamuse perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja ning õigusloomeprotsessi selle osa kohta, mis puudutab notari ülesandeid abielu lahutamisel. Eelnõu teised teemad võtsime teadmiseks ja käesolev arvamus neid ei puuduta.
Kokkuvõtvalt märgime, et Notarite Koda ei nõustu kohtuväliselt notari poolt abielu lahutamist puudutavate muudatusega eelnõus, sest:
• regulatsioon on arusaamatu;
• protsess on läbimõtlemata ja ebapiisavalt reguleeritud;
• protsess ei arvesta notari rolli ega pädevuse piiranguid ning jätab mulje ebapiisavast praktilisest arusaamast notari tegevusest;
• protsessi ei ole piisavalt kirjeldatud ning rakendusküsimusi ei ole notaritega koostöös analüüsitud, mistõttu ei saa seletuskirjas esitatud mõjuhinnangut pidada usaldusväärseks;
• uue sisuga notariaalse toimingu tasumäära kujundamine sellisel viisil ei ole professionaalne ja mõjub haldusala suhtes vastutustundetuna.
I Arvamus eelnõu sätete kohta
Järgnevalt esitame arvamuse eelnõu § 1 punktides 2-6 ja § 2 sisalduvate sätete kohta.
1) Eelnõu § 1 punkt 2
• PKS-i § 641 lisatava lõike 12 esimene lause
Sätte kohaselt võib notar abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel ka ühe abikaasa kirjaliku avalduse alusel.
Meie hinnangul jääb selgusetuks, kuidas tekib abikaasade vastastikune kokkulepe, kui teist abikaasat ei ole protsessi kaasatud. Tekib küsimus, kas notar võib sättest tulenevalt abielu lahutada või siiski ainult abielu lahutamise menetlust alustada.
Eelnõus toodud sätte sõnastus on arusaamatu ja eksitav.
• PKS-i § 641 lisatava lõike 12 teine lause
Sätte kohaselt toimetab notar avalduse teisele abikaasale kätte ja annab talle tähtaja lahutuse avalduse esitamiseks.
Meie hinnangul puudub regulatsioon selle kohta, milline tagajärg on sellel, kui teine abikaasa ei esita lahutuse avaldust. Paistab, et eelnõu koostamisel ei ole avalduste esitamise protsessi läbi mõeldud ning puudub vajalik regulatsioon selle kohta, kuidas jätkab notar abielu lahutamise menetlust, kui teine abikaasa notari antud tähtajaks lahutamise avaldust ei esita. Reguleerimata on, mis vormis see avaldus olema peaks, arvestades, et teine abikaasa võib elada ka välisriigis. Kui abikaasa viibib välisriigis, ei pruugi tal olla võimalik tulla avalduse esitamiseks Eestisse notaribüroosse ja ka ei pruugi tal olla võimalik osaleda kaugtõestamisel.
Samuti puudub regulatsioon selle kohta, mida teeb notar juhul, kui teine abikaasa küll esitab avalduse, kuid sealt edasi ei aita lahutamise protsessile enam kaasa. Näiteks esitab teine abikaasa küll avalduse (sest ta ei taha neid tagajärgi, mille eest notar teda hoiatab), kuid edasises protsessis väidab, et ükski pakutav aeg lahutuse vormistamiseks talle ei sobi. Võib ka juhtuda, et kuigi aeg lepitakse kokku, ei ilmu teine abikaasa lahutuspäeval notaribüroosse kohale. Kuna eelnõuga notariaadiseadust ei muudeta, siis saame lähtuda kehtivast õigusest. Notariaadiseaduse § 30 lg 1 kohaselt selgitab notar avaldajatele lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas ülalpidamiskohustusi perekonnas. Selleks, et notar saaks selgituskohustust täita, peab ta lahutajatega kohtuma. Notaril puudub võimalus kohustada inimest notaribüroosse kohale ilmuma, ta ei saa teda trahvida, kohaldada sundtoomist jm sunnimeetmeid. Notari juurde tulevad kõik inimesed omal soovil. Praktikas võib uus regulatsioon tähendada seda, et notar lepib pooltega kokku küll notari aja selgituskohustuse täitmiseks ja abielulahutuse vormistamiseks, kuid kui mõlemad pooled kohale ei ilmu, on tegemist ilmselgelt raisatud ajaressursi ning perspektiivitu tegevusega. Eelnõust ei selgu, mis saab edasi, kui avaldus on esitatud, kuid notar ei saa täita oma selgituskohustust ega seega abielu lahutada. Eelnõust ei selgu, mis hetkel või milliste asjaolude ilmnemisel on selge, et notariaja mittesobimine või mitteilmumine büroosse kokkulepitud ajal ei ole vabandatav eluliste asjaoludega, vaid näitab soovimatust abielu lahutada. Kuivõrd notari juurde iluvad käesoleval ajal inimesed, sest nad tahavad saada teenust, ei ole võimalik kohaldada analoogiat vms. Notarite jaoks on tegemist täiesti uue lähenemisega notari ülesannete täitmisel.
Kahjuks jääb eelnõud ja selle seletuskirja lugedes mulje, et nende autor ei ole kursis, kuidas abielu lahutamise protsess notaribüroos toimub. Põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et eelnõu ja seletuskirja sõnastuse koostamisel ei ole notarite ega Notarite Koja töötajatega konsulteeritud. Juhime tähelepanu, et notar lähtub abielulahutuse menetluse läbi viimisel perekonnaseisu-toimingute seadusest, millesse eelnõuga ühtegi lahutust, sh ühe abikaasa avalduse alusel toimuvat lahutust puudutavat täiendust ei plaanita.
• PKS-i § 641 lisatav lõige 13
Sätte kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.
Säte tekitab hulgaliselt küsimusi. TsMS-is reguleerib menetlusdokumentide kättetoimetamist 6. osa, s.o paragrahvid 306-327. Tegemist on mahuka, detailse, nüansirikka ja kohtupraktikaga toetatud regulatsiooniga. Paljud TSMS-i 6. jaos toodud sätted ei ole meie hinnangul mitte mingil viisil notari poolt läbiviidavas lahustusmenetluses kohaldatavad. Kui eelnõu koostajad on kättetoimetamise läbi mõelnud ja näiteks kohalduvad üksikud TsMS 6. osa sätted, siis tuleks regulatsiooni arusaadavuse huvides reguleerida, mida notar täpselt kättetoimetamisel teeb. Seega on PKS-i § 641 lisatava lõike 13 sisu arusaamatu. Soovitame eelnõu koostajatel tutvuda notari juures toimuva pärimismenetluse regulatsiooniga pärimisseaduses.
Notarid ei toimeta käesoleval ajal dokumente kätte TsMS alusel ning notaritelt ei saa eeldada kohtutega võrreldava ülesande ülevõtmist dokumentide kättetoimetamisel. Dokumentide kättetoimetamise korraldamist ei toeta täna ka notarite kasutatavad tehnilised vahendid.
Muudatuse rakendamine eeldaks seetõttu E-notari infosüsteemi ja sellega seotud lahenduste arendamist, millega kaasneks märkimisväärne aja- ja ressursikulu. Arvestades notaribüroode erinevaid töökorralduslikke võimalusi ja ressursse, kaasneb ka risk, et lahutusmenetluse kvaliteet ei oleks üle Eesti ühtlane.
• PKS-i § 641 lisatav lõige 14
Sätte kohaselt kui notaril ei õnnestu avaldust teisele poolele kätte toimetada, avaldab notar teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis peab sisaldama muuhulgas notari juurde ilmumata jätmise tagajärgi.
Ei eelnõus ega selle seletuskirjas ei avata mingil viisil, millised on notari juurde ilmumata jätmise tagajärjed.
2) Eelnõu § 1 punkt 3
Eelnõu sättega muudetakse PKS-i § 65 lõiget 1 ja muudatuse kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abielu ei saanud lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures.
Kuna selgusetu on, millisel põhjusel võib jääda notari juures abielu lahutamata, siis on ka selle muudatuse sisuline tähendus ebaselge.
3) Eelnõu § 1 punkt 4
Sättega muudetakse PKS-i § 65 lõige 2 ja muudatuse kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole abielu lahutanud. Abikaasad peavad enne kohtusse pöördumist tegema kõik selleks, et abielu lahutada kokkuleppel.
Kuna notari juures lahutuse menetlemise käik ja etapid on eelnõus arusaamatud, siis jääb selgusetuks, millised on need olukorrad, kui notari juures võib jääda abielu lahutamata. Samuti ei ole selge, mida peetakse silmas „tegema kõik selleks, et abielu lahutada kokkuleppel“. Näiteks – kas selliseks juhuks on olukord, kus üks abikaasa on notarile esitanud lahutamise avalduse, kuid notaril ei ole olnud võimalik toimetada lahutamise avaldust teisele abikaasale kätte. Põhjuseks on asjaolu, et notari juures lahutamise menetluse ebaõnnestumise alused on eelnõus täiesti selgusetud.
4) Eelnõu § 1 punkt 5
Eelnõu sättega muudetakse PKS-i § 66 punkti 3 ja muudatuse kohaselt lõpeb abielu perekonnaseisuasutuses või notari juures abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel.
Kuna notari juures lahutuse menetlemise käik ja etapid on eelnõus arusaamatud, siis on arusaamatu ka see, millal teeb notar abielulahutuse kohta kande ja sellest tulenevalt millal see jõustub.
5) Eelnõu § 1 punkt 6
Eelnõu sättega muudetakse PKS-i § 67 lõiget 1 ja muudatuse tulemusena võib abielu kohtus lahutada, kui pooled ei ole saanud abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures.
Nagu ka varasemates punktides oleme välja toonud, peab sellise muudatuse tegemiseks olema selge, milline on notari juures lahutuse menetlemise käik ja etapid. Vastasel juhul jääb sellise muudatuse eesmärk ja sisuline tähendus ebaselgeks.
6) Eelnõu § 2 ja sätte selgitus seletuskirjas
Notarite Koda nõustub notari tasu seaduse muutmisega osas, mis puudutab kehtiva regulatsiooni alusel tehtavate toimingute tasumäärade ajakohastamist. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatult märgitud, et notari tasu määrad on aastaid ajakohastamata ning ebaõiglaselt madalad võrreldes riigilõivumääradega.
Samas ei ole eelnõuga kavandatava uue abielu lahutamise protsessi puhul arusaadav, kuidas on kujunenud ettenähtud tasumäärad. Eelnõu kohaselt oleks notari tasu abielu lahutamise toimingu eest 180 eurot ning juhul, kui lahutust ei järgne, abielulahutuse avalduse tõestamise eest 84 eurot.
Kuna eelnõu regulatsioon ja seletuskiri ei kirjelda piisavalt uut menetlusprotsessi, ei ole võimalik hinnata, kas kavandatud tasud katavad toimingu tegemisega seotud kulud, sealhulgas notaribüroo üldkulud ja töötajate tööjõukulud, dokumentide kättetoimetamise, menetluse korraldamise ja notarile mõistliku teenistuse tagamise. Samuti tuleb arvestada, et kui toiming jääb notarist sõltumatutel põhjustel ära, võib menetlus olla töömahukas ning sellega seotud kulu olla võrreldav lahutamise lõpuleviimise kuluga. Esialgsel hinnangul paistavad uue protsessi puhul paigast ära lõpule viidud ja lõpule viimata lahutuse tasude proportsioonid.
Seletuskirjast peab selguma, kas konkreetse notari tasu puhul on tegemist kulupõhise tasuga või teiste ametitoimingute arvelt subsideeritava tasuga. Kulupõhise tasu puhul tuleb esitada toimingu eelduslik kulu. Subsideeritud tasu korral tuleb näidata, milliste toimingute arvelt lahutamise menetlust subsideeritakse ning vajadusel muuta ka nende toimingute tasumäärasid.
Lisaks ei näe seletuskiri ette eelnõu rakendamiseks vajalike IT-arenduskulude katmist riigieelarvest. Seega tuleb need kulud arvestada notari tasu määrade sisse.
Notarite Koja esialgsel hinnangul ei kata eelnõuga kavandatud 180-eurone ega 84-eurone notari tasu eelnõus kirjeldatud viisil lahutuse menetlemise ja dokumentide kättetoimetamisega kaasnevaid kulusid. Uue abielu lahutamise protsessi tasu kujundamiseks tuleb esmalt kirjeldada kogu menetlus ja selle etapid ning hinnastada need adekvaatselt.
Peame oluliseks rõhutada, et notari tasu ei saa kujundada samal viisil nagu riigilõivu. Riigiasutuste kulude katmine ei sõltu otseselt konkreetse riigilõivu laekumisest, kuid notari tasu peab katma ametitoimingu tegemiseks vajalikud kulutused. Seetõttu on notari tasu määramisel lubamatu lähtuda üksnes teiste toimingute kehtivatest tasumääradest, kui kavandatakse täiesti uut ja töömahukat menetlust.
Peame oluliseks märkida, et kui riigilõive võib eelnõu koostaja eelnõusse lisada sisuliselt selle suuruse eest vastutust võtmata, sest riigiasutused saavad oma rahastuse riigieelarvest ja riigiasutuse kulude katmise võime ei sõltu laekunud riigilõivudest, siis notari tasu määramisel on selline lähenemine lubamatu. Notari tasu kujundamisel tuleb arvestada sellega, et tasu peab katma ametitoiminguks tehtavad kulutused.
II Arvamus eelnõu seletuskirja kohta
1) Seletuskirjas puuduvad sisulised selgitused, kuidas peaks abielu lahutamise protsess muudatuste valguses toimuma. PKS-i § 641 lõigetega 12-14 täiendamise kohta sisaldub seletuskirjas vaid napp üldsõnaline lõiguke, millest ei nähtu see, kuidas lahutamismenetlus peaks toimuma, millised on selle etapid, tegevused ja tegevuste tagajärjed.
2) Eelnõu seletuskirja kohaselt paraneb muudatuste tagajärjel õiguskindlus – pooled teavad, milline on menetluse loomulik järjekord, väheneb menetluslik vaidlus selle üle, kas kohtusse pöördumine oli põhjendatud. Samas jääb nii eelnõud kui seletuskirja lugedes arusaamatuks, milline on selles mainitud menetluste sisu ja järjekord.
3) Seletuskirjas märgitakse, et kokkuvõttes muutub menetlusloogika selgemaks: kohtusse jõuavad need asjad, kus kohtuväliselt ei ole olnud võimalik lahutada. See suurendab õiguskindlust, vabastab kohtusüsteemis ressurssi ning eeldab notarite ja perekonnaseisuasutuste valmisolekut, et tagada menetluste ühtlane kvaliteet.
Märgime, et notarite valmisolek puudub. Ühe abikaasa avalduse alusel toimuva lahutusmenetluse käik ei ole arusaadav. Kui menetlus etapiviisiliselt reguleerida, siis märgime, et Notarite Kojal ei ole ressurssi, et menetlust toetavaid IT-arendusi teha ja notaritel ei ole ressurssi, et hakata läbi viima menetlust TsMS-i reeglite alusel. Seega ei ole eeldust, et menetlus saaks olla kvaliteetne või ühtlane üle Eesti.
III Arvamus eelnõu mõjuhinnangu kohta
Eelnõu seletuskirja lk 41 kirjeldatud mõjude ülevaade notarite töökoormuse kasvule on puudulik ja ebapiisav, mis viitab omakorda eelnõu piisava mõjuanalüüsi puudumisele. Välja pole toodud dokumentide kättetoimetamisega seotud töökorralduse muudatusi ning e-notari infosüsteemis tehtavate arenduste vajadust, samuti eeltooduga kaasnevaid kulusid.
Muuhulgas puudub mõjude ülevaates viide notari tasule, mis peab katma ametitoiminguks tehtavad kulutused. Meie hinnangul ei kata eelnõuga kehtestatav 180 eurone (või kui lahutust ei järgne, siis 84 eurone) notari tasu kindlasti eelnõus kirjeldatud viisil lahutuse menetlemisega ja dokumentide kättetoimetamisega kaasnevaid kulusid.
Küüniliselt mõjub lause „lihtsad asjad liiguvad notarite juurde, samal ajal kui kohtud saavad keskenduda sisulistele vaidlustele“. Nagu eelpool välja tõime, on dokumentide kättetoimetamise näol tegemist notarite jaoks olemuslikult tundmatu menetlusega, millega kaasneks notaribüroodele kindlasti suur töökoormuse ja kulude kasv, iseäranis olukorras, kus tegemist on õiguslikult puuduliku regulatsiooniga.
IV Arvamus õigusloome protsessi kohta
Eelnõu ja seletuskirja kõnealuse osa sellisel moel koostamine on Notarite Kojale vastuvõetamatu. Oleme teinud aastaid Justiits- ja Digiministeeriumiga konstruktiivset koostööd. Sealjuures on aastate jooksul notari pädevust korduvalt koostöös laiendatud ning nii pädevuse laiendamine kui ka selle rakendamisega seonduv on varasemalt kavandatud ühiselt. Antud eelnõu puhul nägime selles sisalduvaid notarite ametitegevust puudutavaid sätteid esmakordselt alles kooskõlastusringil. Olime kursis, et perekonnaseaduse muudatustega tegeletakse. Osalesime ka 5. detsembril 2025 kohtumisel ministeeriumis, kus eelnõu koostajad avaldasid kahtlusi algse idee osas kohtuväliselt ühepoolseid abielusid lahutada ja selgitasid õiguslikke takistusi. Meid lubati hoida eelnõu arengutega kursis. Vaatamata korduvatele päringutele eelnõud meile tutvumiseks ei saadetud ja ei kirjeldatud ka kavandatavaid muudatusi. Samuti ei ole eelnõus sisalduvate muudatuste rakendusküsimuste arutamiseks Notarite Koja poole pöördutud.
Selliselt õigusloomele lähenemine ning eelnõu ja seletuskirja koostamine on vastuolus Õiguspoliitika põhialustega 2030, samuti Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Peame eriti kahetsusväärseks, et muudatusi valmistab sellisel moel ette Justiits- ja Digiministeerium, kelle seadusjärgseks ülesandeks on õigusloome kvaliteedi tagamine.
V Arvamus eelnõu rakendamiseks ettevalmistamise kohta
Eelnõud ettevalmistades ei ole läbi arutatud ja Notarite Kojaga kooskõlastatud, milliseid IT-arendusi eelnõuga kavandatavate muudatustega seotud protsessid vajaksid ning millised on võimalike arendustega seotud kulud ja kelle vahenditest need kaetakse.
Kokkuvõttes leiame, et eelnõu on koostatud läbimõtlematult ja piisava analüüsita, mille tulemuseks on Eesti õigussüsteemi sobimatu regulatsioon, mis on ühtlasi vastuolus notari ameti olemuse ja funktsiooniga. Muuhulgas ei ole eelnõu väljatöötamisel arvestatud asjaoluga, et õigusvaidluste lahendamine on kohtu ülesanne ning notarite ülesandeks on õigusvaidluste ennetamine. Samuti puudub eelnõu seletuskirjas viide selle kohta, kas ja millise tulemusega on analüüsitud ühe abikaasa avalduse alusel toimuva lahutuse rahvusvahelist tunnustamist.
Arvestades eeltoodut palume eelnõust välja jätta § 1 punktid 2-6.
Lugupidamisega
Merle Saar-Johanson
Notarite Koja esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaitti Persidski,
[email protected], 617 7903