Siseministri 01. juuli 2020 määruse nr 24 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ muutmine

1

EELNÕU

18.05.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 01. juuli 2020 määruse nr 24

„Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord

ja nõuded lõhkamiskohale“ muutmine

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 25 lõike 2 alusel.

Siseministri 01. juuli 2020 määruses nr 24 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja

nõuded lõhkamiskohale“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) lõhketöö signaal – helisignaal, mida kasutatakse alalises lõhkamiskohas lõhketöö

läbiviimisest teavitamiseks.“;

2) paragrahvi 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikud“ sõnadega „ja käitlemise

ohutusjuhend“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3–4 järgmises sõnastuses:

„(3) Demineerija kutset omandav päästeametnik ja abidemineerija võivad käidelda

lõhkematerjali demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel.

(4) Päästeameti peadirektor kehtestab asutusesisese lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi.“;

4) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse, autoveoseaduse ja ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“;

5) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõhkematerjali, mille liiki ei ole võimalik määrata, kuid mille transport on võimalik, tohib

transportida ainult pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises ja seda vedavas sõidukis

võib viibida üksnes autojuht.“;

7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „Leitud“;

8) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) vajaduse kaasata lõhkematerjali veole julgeolekut ja turvalisust tagavad üksused.“;

2

9) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Alalises lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali, kui selline tegevus ei ole

lõhkamiskoha kasutuseeskirjaga lubatud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala.“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Alalises lõhkamiskohas kasutatakse järgmisi lõhketöö signaale:

1) hoiatussignaal – üks pikk helisignaal, mis kestab minimaalselt 4 sekundit ning mille korral

kõrvalised isikud peavad ohualalt lahkuma;

2) lõhkamissignaal – kaks pikka helisignaali, mille pikkus on 4 sekundit ja vahe 2 sekundit,

ning mis antakse vahetult enne lõhkamist, kui lõhkamise ohutus on tagatud;

3) lõpusignaal – kolm lühikest helisignaali, mille pikkus ja vahe on 2 sekundit, ning mis antakse

vahetult pärast lõhkamist.“.

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Siseministri määruse „Siseministri 01. juuli 2020 määruse nr 24

„Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse lõhkematerjali käitlemise korda ning nõudeid

lõhkamiskohale. Lõhketöid tuleb teha ohutult, sest lõhkematerjali hävitamisega võib kaasneda

kildude laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja tugev heli. Need on ohtlikud nii

ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud

inimestele. Kuivõrd praktikas on esinenud juhtumeid, kus lõhkamiskohtadesse või nende

lähedusse on sattunud ka kõrvalised isikud, on ohutuse tagamiseks vaja lõhkamiskohtadele

kehtestada täiendavad ajakohased ohutusnõuded. Selleks, et oleks paremini tagatud

elanikkonna informeeritus ja teadlikkus lõhkamiskohtadest, sätestatakse eelnõuga alalises

lõhkamiskohas lõhketöö signaalide kasutamise kohustus. Lisaks täpsustatakse lõhkematerjali

vedu ja seda, kes võivad lõhkematerjali käidelda. Tehakse ka muud ajakohastamist vajavad

muudatused.

Inimeste, ettevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide jaoks halduskoormus eelnõuga ei

suurene. Eelnõu muudatused on suunatud eelkõige ohutuse tagamiseks lõhkematerjali

käitlemisel ja puudutavad Päästeameti tööd.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse kaasati Päästeameti

demineerimiskeskus. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 01. juuli 2020. aasta määrust nr 24 „Päästeameti poolt

lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ avaldamismärkega RT I,

03.07.2020, 19.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse § 2 punktiga 6, milles tuuakse välja uus

termin lõhketöö signaal. Lõhketöö signaal on helisignaal, mida kasutatakse alalises

lõhkamiskohas lõhketöö läbiviimisest teavitamiseks.

2

Lõhketöö signaale on kolme liiki: hoiatus-, lõhkamis- ja lõpusignaal (vt lähemalt eelnõu punkti

10). Lõhketöö signaalid on rahvusvaheliselt kasutusel ja sama põhimõttega nii tööstuslike kui

ka muude lõhketööde läbiviimise korral. Alalistes lõhkamiskohtades on sissesõiduteedel ka

infotahvlid, kus on signaalide sisu selgitatud. Lõhketöö signaale ei kasutata ajutistes

lõhkamiskohtades.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse kehtiva määruse § 3 pealkirja pärast sõna „isikud“ sõnadega

„ja käitlemise ohutusjuhend“. Kehtiva määruse § 3 reguleerib lõhkematerjali käitlevaid isikuid.

Kuivõrd eelnõu kohaselt (vaata eelnõu punkt 3) täiendatakse kehtiva määruse § 3 ja sätestatakse

lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi kehtestamise kohustus, tuleb täiendada ka paragrahvi

pealkirja.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kehtiva määruse § 3 lõigetega 3 ja 4.

Lõike 3 kohaselt võivad demineerija kutset omandav päästeametnik ja abidemineerija käidelda

lõhkematerjali demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel.

Kehtiva päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 25 lõike 1 kohaselt võib Päästeameti ametnik

demineerimistööl plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona

hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö tegemisel käidelda lõhkematerjali. PäästeS ei

täpsusta seejuures, millisel kutsetasemel, millise juhendamise all või kas ja kuidas võib toimuda

väljaõpe lõhkematerjali käitlemise käigus. Kehtiva määruse § 3 lõike 1 kohaselt korraldab

Päästeametis lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus1 ja lõike 2 kohaselt

võib lõhkematerjali käidelda demineerija kutsega päästeametnik.

Siseministri 15.02.2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,

sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 71 lõige 1 kohustab

demineerimiskeskuse päästeametnikku omandama demineerija EOD1 kutsestandardile vastava

kvalifikatsiooni ühe aasta jooksul teenistusse võtmise päevast arvates. Seega

demineerimiskeskusesse tööle asuv isik ei pea omama demineerija kutsestandardile vastavat

kvalifikatsiooni, kuid ta kohustub selle omandama ühe aasta jooksul alates teenistusse

asumisest. Nii kaua kui ta demineerija kutset omab, võib ta eelnõu kohaselt lõhkematerjali

käidelda vaid demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel. Tegemist on seega

õigusselgust loova täiendusega, millega täpsustatakse lõhkematerjali käitlemise õigust, kui

päästeametnikul veel demineerija kutset pole.

Päästeamet sai 2023. aastal PäästeS-i alusel õiguse kaasata demineerimistööle abidemineerijad

ja kriisirolliga abidemineerijad. PäästeS-i § 321 lõike 2 kohaselt on abidemineerija osalemine

demineerimistööl PäästeS-i tähenduses demineerija kutsega päästeametniku abistamine

demineerimistööl. Abidemineerijad abistavad Päästeametit vabatahtlikkuse alusel ja üldjuhul

puudub abidemineerijal demineerija kutsestandardile vastav kvalifikatsioon. Selleks, et

abidemineerija saaks täita oma rolli demineerija kutset omava päästeametniku aitamisel, on ta

kohustatud läbima Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud 40 tunnise väljaõppe. Põhiliselt

kaasatakse neid plaanilistel demineerimistöödel, kuid nende kaasamine on vajalik ka, et tagada

Päästeameti demineerimiskeskuse toimepidevus ressursimahukate sündmuste lahendamiseks.

Abidemineerijad on koos demineerijatega ühisvalveteenistuses ja reageerivad ühiselt

demineerimissündmustele. Abidemineerija ei või enne 40 tunnise koolituse läbimist

demineerijaid abistada.

1 Päästeameti põhimääruse § 26 punkti 3 kohaselt on demineerimistöö tegemine demineerimiskeskuse

põhiülesanne.

3

Eelnõu kohaselt võivad abidemineerijad lõhkematerjali käidelda vaid demineerija kutsega

päästeametniku juhendamisel. See täiendus on kooskõlas PäästeS-i § 381 lõike 3 punktis 1

sätestatuga, mille kohaselt võib abidemineerija osaleda demineerimistööl vaid päästeametniku

korraldusel.

Lõike 4 kohaselt kehtestab Päästeameti peadirektor lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi.

Ohutusjuhend on asutusesiseseks kasutamiseks ja see sisaldab täpsemaid juhiseid

lõhkematerjali käitlemiseks, sh näiteks ohuala tagamiseks, lõhkematerjali hävitamiseks ja selle

veoks. Oluline on märkida, et tegemist on haldusesisese juhendiga, mis on suunatud

Päästeametile ja mida kasutatakse Päästeameti demineerimiskeskuse poolt teostatavatel

demineerimistöödel. Sellega ei looda kohustusi haldusorgani välistele isikutele.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõiget 1.

Kehtiva lõike 1 kohaselt veetakse soetatud lõhkematerjali liiklusseaduse ja autoveoseaduse

ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud

eritingimusi. Eelnõuga lisatakse selguse huvides, et lõhkematerjali veol tuleb arvestada ka

ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppest2 (edaspidi ADR) tulenevate

nõuetega. Näiteks tuleb arvestada 1. klassi ohtlike ainete koossobivusgruppe ja piirmäärasid –

see nõue tuleb ADR-st. Lisaks sellele jäetakse eelnõu kohaselt lõikest 1 välja sõna „soetatud“,

sest Päästeamet veab ka lõhkematerjali, mis pole soetatud, vaid näiteks antud hävitamiseks.

Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtiva määruse § 6 lõige 2 kehtetuks. Kehtiva määruse § 6

lõike 2 kohaselt on demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus kuni 30 kg,

arvestades ainete koossobivusgruppe ja piirmäärasid. Muudatuse kohaselt jäetakse 30 kg

lõhkeaine veo limiit välja, kuivõrd tegemist on vana piirmääraga, mis pole enam praktikas

asjakohane. Kuivõrd lõhkematerjalide koossobivusgruppide ja piirmäärade arvestamise nõue

tuleb ADR-st, siis pole neid vaja enam eraldi välja tuua (vt ka eelnõu punkti 4 selgitust).

Eelnõu punktiga 6 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõiget 4, mille kohaselt võib eriti ohtlikku

lõhkematerjali vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib viibida üksnes

autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto.

Muudatuse kohaselt tohib lõhkematerjali, mille liiki ei ole võimalik määrata, kuid mille

transport on võimalik, transportida ainult pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises ja

seda vedavas sõidukis võib viibida üksnes autojuht. Eelnõu kohaselt jäetakse lõikest välja

lauseosa „eriti ohtlikku lõhkematerjali“, sest see ei ole asjakohane. Kuigi lõhkematerjali

ohtlikkus sõltub tema tundlikkusest, nt temperatuuri-, löögi või plahvatusjõust ja -kiirusest, ei

ole õige lõhkematerjali liigitada vähem või rohkem ohtlikuks. Lõhkematerjal on alati ohtlik.

Kehtiva määruse kohaselt võib lõhkematerjali vedada vaid selleks kohaldatud haagises. Eelnõu

kohaselt võib lõhkematerjali transportida ka pommikonteineris. Pommikonteiner ei ole alati

haagis, näiteks on olemas ka väiksemad pommikonteinerid, mida saab sõidukisse paigaldada.

See vajadus võib olla näiteks detonaatorite või sütikute transpordil.

Üldjuhul tehakse lõhkematerjal ohutuks kohapeal. Kui lõhkematerjali liiki pole võimalik

määrata, kuid seda on võimalik transportida, veetakse lõhkematerjal lähimasse lõhkamiskohta

2 Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR)–Riigi Teataja.

4

pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises. Vedavas sõidukis võib viibida üksnes

autojuht – selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta.

Lisaks eeltoodule kaotatakse eelnõuga nõue, et demineerimismeeskonna veoks peab alati olema

saateauto. Saateauto kaasamise vajaduse otsustab demineerimistöö juht, arvestades

demineerimistöö sisu ja seda mõjutavaid asjaolusid. Saateauto oma olemuselt läheb julgeolekut

ja turvalisust tagava üksuse alla (vt eelnõu punkti 8).

Eelnõu punkti 7 kohaselt jäetakse kehtiva määruse § 6 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast välja

sõna „Leitud“. Lõhkematerjal ei ole alati leitav, seda võib ka üle anda või loovutada. Seetõttu

tehakse sättes vastav keeleline parandus.

Eelnõu punkti 8 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 6 lõike 5 punkti 4 sõnastust. Kehtiva

määruse kohaselt otsustab demineerimistöö juht vajaduse kaasata leitud lõhkematerjali veole

Politsei- ja Piirivalveameti üksuse ja kiirabibrigaadi. Eelnõu kohaselt asendatakse konkreetse

nimetusega struktuuriüksused julgeolekut ja turvalisust tagavate üksustega. Sellised julgeolekut

ja turvalisust tagavad üksused on üldjuhul politsei (sh kiirreageerijad), sõjaväepolitsei,

kiirabibrigaad ja päästeauto. Kaasamine toimub demineerimistöö juhi otsusel ja see, keda

kaasatakse, oleneb konkreetsest olukorrast. Eelnõu punkti 9 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 9 lõiget 3, mille kohaselt ei

tohi alalises lõhkamiskohas hävitada lõhkematerjali ega õpetada demineerimistööd, kui seda ei

ole lõhkamiskoha rajamisel ette nähtud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala. Eelnõu kohaselt

ei tohi alalises lõhkamiskohas lõhkematerjali hävitada, kui selline tegevus ei ole lõhkamiskoha

kasutuseeskirjaga lubatud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala. Demineerimistöö õpetamine

alalises lõhkamiskohas on seega muudatuse kohaselt edaspidi lubatud. Lõhkamiskohas

läbiviidava väljaõppe korraldamisel peab järgima alalise lõhkamiskoha reegleid.

Eelnõu punkti 10 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 9 lõikega 5, milles sätestatakse

alalises lõhkamiskohas kasutatavad lõhketöö helisignaalid. Lõhketöö signaale on kolm.

Alalises lõhkamiskohas kasutatakse järgmisi lõhketöö signaale:

1) hoiatussignaal – üks pikk helisignaal, mis kestab minimaalselt 4 sekundit, ning mille korral

peavad kõrvalised isikud ohualalt lahkuma;

2) lõhkamissignaal – kaks pikka helisignaali, mille pikkus on 4 sekundit ja vahe 2 sekundit,

ning mis antakse vahetult enne lõhkamist, kui lõhkamise ohutus on tagatud;

3) lõpusignaal – kolm lühikest helisignaali, mille pikkus ja vahe on 2 sekundit, ning mis antakse

vahetult pärast lõhkamist.

Lõhketöö signaalide kasutamisega tagatakse maksimaalne teavitus ja märguanne lõhketööde

toimumisest. Signaalid ei sõltu raadiolainete levist, mida demineerijad omavahel suhtlemiseks

kasutavad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel on sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutuse töökorraldusele. Teistes mõjuvaldkondades

mõju ei tuvastatud.

5

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm

Päästeameti demineerimiskeskus ja abidemineerijad, demineerimiskeskuses töötatavate isikute

ja abidemineerijate arv on Päästeameti asutusesisene info.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Muudatuse

tulemusena on demineerijatel ajakohastatud lõhkematerjali käitlemise kord ning lõhkamiskoha

nõuded. Seega paraneb eelduslikult töö efektiivsus ja suureneb ohutus. Ohutusnõuete tagamine

ennetab õnnetusi. Kuigi viimase 16 aasta jooksul ei ole Päästeameti korraldatud

demineerimistöödel juhtunud päästeametnikega tööõnnetusi ja vigastussurmasid, aitab

kavandatud muudatus hoida ära, et neid ei juhtuks ka edaspidi. Mõju ulatus on väike, sest

kohanemisraskusi muudatusega ei kaasne. Mõju sagedus on ilmselt keskmine. 2025 aastal

reageerisid pommigrupid lahingumoona väljakutsetele 868 korral. Kokku hävitati

lahingumoona lõhkamiskohtades 251 korral ning kohapeal hävitati või utiliseeriti

lahingumoona 617 korral. See tähendab, et lõhkamiskohtadesse viidi ja seal hävitati lõhkekehi

251 juhtudest. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna ohutus eelduslikult suureneb ja sellega

välditakse õnnetusohte. Muudatus on valdavalt positiivse mõjuga, kuna lõhkematerjali

käitlemisel sh hävitamisel tagatakse vajalik ohutus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

Sotsiaalne mõju (mõju tervisele)

Sihtrühm

Avalikkus ehk isikud, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Inimeste arvu, kelle ohutus

lõhkamiskohtade ohutusnõuete kehtestamisega tagatakse, on raske hinnata (alaliste

lõhkamiskohtade vahetus läheduses metsas jalutajad, seenelised jne), kuid eelduslikult on

sihtrühma suurus alla 1000 elaniku, ehk väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Lõhketöö signaalidega antakse lõhkamiskoha vahetus läheduses elavatele ja juhuslikele

jalutajate märku lõhkamistöödest, et inimesed ei satuks lõhkamisalale ega saaks viga. Seega

võib muudatus eelduslikult vähendada vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on

väike, kuna muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldamise sagedus on samuti

väike – muudatusega puututakse kokku harva ja ebareeglipäraselt. Mõju on positiivne, kuna

lõhketöö signaalide kasutusele võtmine aitab tagada kõrvaliste isikute ohutuse – inimesed on

teadlikud lõhkamiskoha asukohast ja seal valitsevast ohust. Kokkuvõttes aitab eelnõu välistada

olukorda, kus lõhkamiskohta võiks sattuda juhuslik inimene.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi ega kulusid. Määrusega ajakohastatakse

lõhkamiskoha ohutusnõudeid ja ajakohastatakse lõhkematerjali käitlemise korda.

6

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Häirekeskusele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

22.05.2026 nr 1-6/3464-1

Siseministri määruse „Siseministri 01. juuli

2020 määruse nr 24 „Päästeameti poolt

lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded

lõhkamiskohale“ muutmine" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri 01. juuli 2020 määruse nr 24 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord

ja nõuded lõhkamiskohale“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus

esitada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Häirekeskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing

Marko Põld

[email protected]

Kadi Parmas

[email protected]