Seletuskiri
Eesti seisukohad maailmamerd käsitleva õigusakti eelnõu avaliku konsultatsiooni kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa meredel ja maailmamerel kasvab inimtegevus kiiresti, mis suurendab survet mereruumi kasutamisele ning nõuab eri kasutusviiside paremat koordineerimist, sealhulgas taastuvenergia arendamist ja sellega seotud taristu rajamist, mere maavarade uurimist ja kasutamist, meretransporti, kalandust, vesiviljelust ja turismi.
Nende tegevuste tasakaalustatud ja kestlik korraldamine eeldab lõimitud ning ökosüsteemipõhist lähenemist. Keskne tööriist selleks on mereala ruumiline planeerimine, mis aitab suunata inimtegevust viisil, mis arvestab nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka ökoloogiliste eesmärkidega.
Euroopa Komisjon võttis 5. juunil 2025. aastal vastu Euroopa maailmamerepakti1, mille keskseks osaks on ettevalmistatav ELi õigusakt. Kavandatav õigusakt tugineb muuhulgas 2014. aastast kehtiva ELi mereala ruumilise planeerimise direktiivi2 läbivaatamisele.
Eesmärgiks on parandada merendusega seotud poliitikate sidusust, tugevdada sektoritevahelist koordineerimist, lõimida paremini ökoloogilisi kaalutlusi planeerimisse ning toetada Euroopa Liidu ookeanide majandamise tulemuslikku rakendamist.
Õigusakti ettevalmistamiseks avas Euroopa Komisjon 23. aprillil 2026. aastal avaliku konsultatsiooni ja küsib asutuste, huvirühmade ja laiema avalikkuse tagasisidet kuni 16. juulini 2026. aastal Euroopa Komisjoni ametlikul veebilehel.
Avaliku konsultatsiooni abil kogutud infot arvestab Euroopa Komisjon 2026. aasta teises pooles esitatava ELi seadusandliku ettepaneku koostamisel, mille tõttu võib tekkida vajadus muuta Eesti planeerimisseadust3.
2. Koostajad
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik Lembe Reiman (
[email protected]), ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Külli Kapper (
[email protected]) ja maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (
[email protected]).
Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev (
[email protected]).
3. Taust ja avaliku konsultatsiooni sisu
EL haldab maailma suurimat ühist merepiirkonda, kuhu kuulub 25 miljonit km² majandusvööndeid ELi rannikumerega liikmesriikides, äärepoolseimates piirkondades (nt Kanaari saared, Madeira) ja ülemereterritooriumidel.
ELil on 70 000 km rannajoont ja üle 40 % ELi elanikkonnast elab merest 50 km raadiuses. Meritsi liigub ligi 74 % ELi väliskaubandusest ja merekaablite kaudu toimub ligi 99 % mandritevahelisest andmevahetusest.
Mere ääres ei asu ELi liikmesriikidest vaid Austria, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Luksemburg.
Selleks, et ühtlustada mereruumi planeerimise põhimõtteid võeti ELis 2014. aastal vastu mereruumi planeerimise direktiiv, milles sätestati mereruumi planeerimise eesmärgid ja miinimumnõuded.
Direktiivi kohaselt pidid kõik ELi liikmesriigid koostama hiljemalt 31. märtsiks 2021. aastal mereruumi planeeringud (artikkel 15 punkt 3) ja vähemalt kord iga kümne aasta jooksul tuleb mereruumi planeeringud läbi vaadata (direktiivi artikkel 6 punkt 3).
Planeeringu koostamisel tuleb kehtiva direktiivi kohaselt arvestada maismaa ja mere koostoimet (artikkel 7), teavitada huvigruppe (artikkel 9) ja teha rahvusvahelist õigust ja konventsioone järgides koostööd kolmandate riikidega (artikkel 12).
Planeerimisel tuleb kehtiva direktiivi kohaselt võtta arvesse ökosüsteemipõhist käsitlust (artikkel 5) ehk eesmärki tagada ELi merede hea keskkonnaseisund.
Kehtiv direktiiv loetleb mereruumi kasutusviisid (artikkel 8) , mida planeerimisel arvestada, sealhulgas nimetatakse näiteks vesiviljeluspiirkondi, mereteid ja liiklusvoogusid, militaarõppuste piirkondi, toorme ammutamise alasid, veealuseid kultuuripärandeid ja looduskaitsealaseid piirkondi jm.
Vastavalt direktiivile tuli liikmesriikidel määrata mereruumi planeerimise eest vastutav asutus (artikkel 13), milleks on Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu 12. mail 2022. aastal4. Selle otsuse vastuvõtmiseks vajalik eeltöö algas Eestis juba 2017. aastal. Eraldi maakonna tasandi planeeringud kehtivad Eestis Hiiu maakonnaga piirnevale merealale ja Pärnu maakonnaga piirnevale merealale.
Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui ka majandusvööndit.
Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärgiks on riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tervikpildi loomine erinevate merekasutusviiside koostoimest ja kokkuleppe sõlmimine mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks.
Mereala planeeringu koostamisel keskenduti enim mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Eri merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks annab mereala planeering suuniseid kõikidele valdkondadele5.
Maailmamere teemalise avaliku konsultatsiooni kaaskirjas loetleb Euroopa Komisjon, et 2014. aasta direktiivi on vaja uuendada, sest ELis tuleb lahendada järgmised probleemid:
• puudub pikaajaline strateegiline lähenemine mereruumi planeerimisele;
• liikmesriigid ei halda piisavalt hästi planeerimise käigus tekkivaid konflikte ja ristuvaid huvisid;
• mereruumi puudutavad vaatlusandmed on ebaühtlased ja nende liikmesriikide-vahelisel jagamisel on takistused.
Komisjon leiab ka, et mereruumide planeerimise tõhustamisega on võimalik veelgi paremini toetada ELi merekeskkonna kaitset, sest praegune ELi merede keskkonnaseisund ei parane sellises tempos kui vaja.
Seetõttu tahab Euroopa Komisjon teada, kas ka huvigrupid jagavad hoiakut, et mereruumi planeerimiseks on vaja sätestada ELi õigusaktis rangemad reeglid, et aidata mereruumi tõhusamalt kasutada, kas merealade planeerimisel peaks olema aluseks mereökosüsteemi kaitse ja kui oluliseks peetakse naaberriikide koostööd merepiirkondade haldamisel.
Komisjoni huvitab, milliseid eesmärke tuleks pidada mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisel esmatähtsaks, kas direktiivis tuleks nõuda julgeolekukaalutluste lisamist mereala ruumilisse planeerimisse, kuivõrd täpselt tuleks sätestada direktiivis sidusrühmade kaasamine ruumilisse planeerimisse ning mis tasemel kohustada liikmesriike ruumiliseks planeerimiseks kasutatavaid andmeid jagama.
Veel pöörab komisjon tähelepanu maailmamere seirele ja uurib, kas maailmamere seire tõhustamiseks tuleks luua eraldi Euroopa foorum ning kuivõrd tuleks parandada praegust Euroopa maailmamere seiresüsteemi.
4. Konsultatsioonile vastamise põhimõtted
Avalikule konsultatsioonile vastamisel lähtutakse järgnevatest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest, riiklikest õigusaktidest ja arengukavadest ning raamdokumentidest:
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027 (sh ELi õiguse ülevõtmine Eestile endale kõige sobivamal moel, halduskoormuse vähendamine), heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta istungil,
• kehtivast planeerimisseadusest,
• „Eesti merealade planeering“ (sh seletuskirjas olevast mõjuanalüüs), mis on heaks kiidetud 12. mai 2022. aasta Vabariigi Valitsuse istungil;
• Eesti merestrateegiast, mis võeti vastu 25. septembri 2020. aasta Vabariigi Valitsuse istungil;
• ELi Läänemere piirkonna strateegiast.
2014. aastal otsustasid ELi institutsioonid võtta vastu mereala ruumilise planeerimise direktiivi ja selle direktiivi menetlemise käigus hinnati nii Eesti kui ka teiste ELi riikide poolt eelnõu tekst subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks.
Kui ettevalmistatav direktiivi eelnõu võimaldab ELi riikide piiriülest koostööd parandada ja ei lähe kaugemale üldiste mereala planeerimise miinimumnõuete kokku leppimisest, siis ei teki ka sellega vastuolusid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.
5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni eesmärki parandada Euroopa Liidu ookeanide majandamise sidusust ja tulemuslikkust tingimusel, et selleks ei looda Euroopa Liidu tasandil uut eraldiseisvat majandamise raamistikku. Leiame, et piiriülese koostöö koordineerimiseks ei ole vaja luua uusi Euroopa Liidu juhtimisstruktuure, vaid tuleb tugevdada olemasolevaid regionaalseid koostööformaate.
Selgitus: Euroopa Komisjon küsib avalikus konsultatsioonis, kas toetatakse eraldi juhtimisraamistiku loomist, et parandada ELi ookeanide majandamise sidusust ja tingimuslikkust (küsimus 4).
Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon ei hakkaks üles ehitama uut ulatuslikku ELi liikmesriikide merealade majandamist hõlmavat juhtimisraamistikku, vaid toetuks olemasolevate instrumentide – eeskätt mereala ruumilise planeerimise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi – paremale koordineerimisele ja rakendamisele.
Enne uue juhtimisraamistiku loomist tuleks töötada olemasolevate poliitikate tõhusama sidustamisega ja hinnata olemasoleva õigusraamistiku toimimist, et vältida dubleerimist. Vähendada tuleks aruandlusnõudeid ja sellest vabanevat ressursi suunata survetegurite, näiteks mereprügi, vähendamise meetmete väljatöötamisse.
ELi merekeskkonna seisundi parandamisele aitaks tõhusalt kaasa kui ELi keskkonnadirektiivide (merestrateegia raamdirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv, linnudirektiiv, looduse taastamise määrus) nõuded oleks paremini seotud merekasutust reguleerivate ELi strateegiate ja õigusaktidega (nt ELi ühtse kalanduspoliitika määrused ja sinimajanduse arendamine). Sidusa merekaitsealade võrgustiku laiendamine aitaks samuti kaasa merekeskkonna seisundi parandamisele.
Eesti peab oluliseks, et piiriülene koostöö toimuks eelkõige olemasolevate regionaalsete koostöövormide kaudu. Läänemere piirkonnas täidavad seda rolli keskkonnakaitse konventsiooni juhtorgan Helsingi Komisjon (HELCOM) ning Läänemeremaade ruumilisele planeerimisele keskenduv VASAB.
Ka Euroopa Liidu Läänemere strateegias on HELCOM ja VASAB mereala ruumilise planeerimise valdkonna kaaskoordinaatorid. HELCOM-VASAB mereplaneerimise töörühm, loodud 2010. aastal, tegutseb valdkonna juhtrühmana ning koos Planners Forumiga toetab Läänemere riikide tihedat koostööd ja ühist lähenemist mereala ruumilisele planeerimisele.
Leiame, et need koostööformaadid toetavad juba praegu tõhusalt piiriülest koordineerimist ja ühiste lähenemiste kujundamist mereala ruumilises planeerimises.
Seetõttu tuleb regionaalselt toimiva koostöö toetamiseks suunata ressursse olemasolevatesse koostööformaatidesse, mitte luua täiendavaid ELi tasandi juhtimisüksusi. ELi makroregioonide sisene koostöö ühiste merepiirkondade haldamisel on väga oluline ja Läänemere piirkonnas toimib see efektiivselt (küsimus 5).
5.2. Eesti ei pea vajalikuks maailmamerega seotud Euroopa Liidu eesmärkide kajastamist kavandatavas maailmamere õigusaktis, kuna see ei looks sisulist lisandväärtust. Samas võib Eesti liikmesriikide enamuse toetuse korral nõustuda nimetatud eesmärkide esitamisega direktiivi informatiivses lisas.
Selgitus: Euroopa Komisjoni 2025. aasta ookeanide teatise lisas on juba loetletud 25 erinevat kohustust, mis ELi liikmesriigid on erinevates ELi õigusaktides või poliitikadokumentides kokku leppinud.
Näiteks on loetelus ELi elurikkuse strateegias toodud soovitus võtta 2030. aastaks kaitse alla 30 % ELi merealast, millest 10 % peaks olema rangelt kaitstud. Veel on loetelus näiteks üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevast määrusest tulenev kohustus liikmesriikidele sõlmida soovitusliku loomuga kokkulepped merealadele tuuleparkide loomiseks.
Eesti leiab, et kehtivaid norme ja kohustusi ei ole üldjuhul vaja teistes õigusaktides korrata. Tähelepanu peaks olema suunatud olemasolevate eesmärkide tõhusale elluviimisele ja paremale sidususele, mitte uute loetelude või koondraamistike loomisele.
Nõustume, et kõiki kohustusi tuleb vaadata koostoimes ning uute kohustuste kujundamisel tuleb arvestada piiratud mereruumi tingimustega. Samas ei pea Eesti vajalikuks selliste kohustuste eraldi väljatoomist kavandatavas õigusaktis. Kui enamik liikmesriike peab sellist lähenemist siiski vajalikuks, oleme valmis sellega nõustuma, kuna Eesti hinnangul ei kaasneks sellega negatiivset mõju.
Seetõttu vastab Eesti Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimusele (10), mil määral hõlbustaks see, kui maailmamerd käsitlevas Euroopa õigusaktis viidataks asjakohastele maailmamerega seotud ELi eesmärkidele, nende sidusat ja tulemuslikku rakendamist järgmiselt: “Ei seda ega teist.”
5.3. Eesti saab nõustuda Euroopa Komisjoni lähenemisega, mis taotleb Euroopa Liidu mereala ruumilise planeerimise tugevdamist ja ajakohastamist. Eesti toetab, et mereala ruumilises planeerimises arvestatakse senisest enam julgeoleku- ja keskkonna aspektidega, sealhulgas kriitilise taristu kaitse ja mereökosüsteemide hea seisundi tagamisega.
Selgitus: Eesti peab mereala ruumilist planeerimist keskseks vahendiks mereruumi kasutuse koordineerimisel ja konfliktide ennetamisel. Leiame, et 2014. aasta mereala ruumilise planeerimise direktiiv on panustanud ka teadmiste suurendamisse merepiirkondades. Näiteks viidi Eesti mereruumi planeeringu koostamiseks läbi mitmeid erinevaid eluslooduse uuringuid ning vesiviljeluseks ja tuuleparkideks sobivate alade leidmiseks vastavaid analüüse.
Kehtiva mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisel peame esmatähtsaks (küsimus 8):
• ökosüsteemipõhise lähenemise tugevdamist, arvestades mereökosüsteemide taluvuspiire;
• kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise lõimimist planeerimisse;
• mitmeotstarbelise kasutuse ja tegevuste kooseksisteerimise edendamist;
• sektorite vahelise koordineerimise parandamine riigi tasandil, mis võimaldaks ennetada ka tegevuste vahelisi konflikte.
EL tasandil ei ole mereala ruumilise planeerimise protsess ja seonduvad dokumendid seni julgeoleku vajadustele liigset tähelepanu pööranud, mistõttu on diskussioon riigisiseselt kaldunud pigem majanduse, teaduse ja keskkonnakaitse vaatesse.
Julgeolekuolukord on pärast kehtiva mereala planeeringu kehtestamist oluliselt muutunud ning loonud keerulise arutelu üldise mereala planeeringu, veealuse taristu, meretuuleparkide rajamise ning riigikaitse kontekstis. Direktiiv peaks seega tulevikus võtma arvesse ka kriitilise taristu julgeoleku ning laiemalt julgeolekuga seonduvaid aspekte (küsimus 13).
Mereala ruumilise planeerimise ja merestrateegia raamdirektiivi vahelist sidusust saab suurendada kui lõimida keskkonnaalased kaalutlused paremini planeerimisprotsessi (küsimus 9). Eesti hinnangul tuleb arvestada süstemaatiliselt merendustegevuste kumulatiivset keskkonnamõju (küsimus 12), tagada keskkonnakaitse ja majandustegevuse tasakaal ning vältida lisakoormust, mis takistaks investeeringuid või planeerimise paindlikkust (küsimus 13).
Puhas ja hästi säilinud merekeskkond on ka Eesti kui turismisihtkoha peamine konkurentsieelis.
5.4. Eesti toetab mereruumi planeerimisega seotud otsuste teaduspõhisuse tugevdamist. Leiame, et kvaliteetsed andmed on mereruumi planeerimisel tähtsad ning selleks tuleb tagada andmete järjepidev kogumine ning usaldusväärne seire. Eesti ei toeta lahendusi, mis piiravad liikmesriikide otsustusõigust ruumiandmete jagamisel ja vähendavad paindlikkust andmete kogumisel.
Selgitus: Konsultatsiooni küsimuses 17 viitab komisjon ideele luua juhtimise tõhustamiseks maailmamere seire Euroopa foorum, mis koosneks liikmesriikidest ja Euroopa Komisjonist ning tahab teada, kas see foorum peaks muuhulgas olema võimeline tegema otsuseid, millel on liikmesriikidele mõju (ühiste standardite kasutuselevõtuks, riiklike strateegiate kohandamisel).
Eesti ei toeta mereruumi planeerimise andmete jagamisel lahendusi, mis tekitavad juurde halduskoormust ja dubleerivad olemasolevaid süsteeme. Küll aga saab Eesti toetada koostööformaate, mis jätavad ELi liikmesriikidele paindlikkuse ja võimaldavad neil tõhusalt jagada vastastikku parimaid praktikaid ning küsida üksteiselt nõu.
Läänemere piirkonnas on üheks selliseks koostöö formaadiks Planners Forum, mille eesmärk on edendada Läänemere piirkonna riikide koostööd tagamaks riikide üleste merealade ruumiliste planeeringute kooskõla ning ökosüsteemil põhineva lähenemise rakendamine jätkusuutliku merekasutuse saavutamiseks.
Samuti toimib Eestil koostöö naaberriikidega, näiteks käesoleva aasta mai keskel külastasid Eestit Soome planeerijad, kes tutvustasid põhjalikult Soome uue koostamisel oleva mere- ja rannikuala planeeringu põhimõtteid ja esialgset lahendust.
Kui Läänemere piirkonnas toimib mereseirealane koostöö ELi liikmesriikide vahel üldjoontes hästi, siis valmistab jätkuvalt väljakutseid koostöö kolmandate riikidega eri merepiirkondades ning nende käsutuses olevate andmete kättesaadavus, mis on teaduspõhiste ja kaalutletud otsuste tegemiseks oluline.
Seirefoorum saab olla eelkõige arvamuste vahetamise ja nõustamise koht, kuid mitte liikmesriikidele siduvate otsuste tegemise tasand. Seejuures tuleb arvestada, et liikmesriikidel tuleb täita ka laiemat ringi rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni nõudeid, konventsioonidest tulenevaid kohustusi ja regionaalseid kokkuleppeid, mida seirefoorumi formaat ei mõjuta.
Eesti toetab andmete jagamiseks IT-süsteemide väljatöötamist tingimusel, et see ei too kaasa täiendavaid arendus- ja töökulusid liikmesriikide administratsioonidele.
Eeldame, et mereseireandmete kogumisel ja jagamisel kasutab Euroopa Komisjon juba olemasolevaid süsteeme nagu näiteks EMODnet, WISE-Marine, Euroopa Keskkonnaameti andmebaasid ja ICES, kuhu riigid juba praegu andmeid esitavad.
Samal ajal tuleb arvestada, et seire arendamisel tuleb jätta piisav paindlikkus innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse vajaduste jaoks, kuna need liiguvad sageli ajas ettepoole võrreldes formaalsete otsustusprotsessidega.
Avaliku konsultatsiooni küsimustiku vastamisel (küsimused 15, 16 ja 17) rõhutab Eesti, et:
• andmete kogumine ja seire peavad olema tagatud;
• andmete jagamise üle peab säilima liikmesriikide otsustusõigus;
• tsentraliseeritud lahendused võivad toetada koostööd, kuid ei tohiks piirata riikide paindlikkust.
5.5. Eesti toetab Euroopa Komisjoni eesmärki vähendada mereala ruumilise planeerimisega seotud halduskoormust ja lihtsustada Euroopa Liidu merepoliitika nõuete rakendamist. Leiame, et kavandatav õigusakt peaks keskenduma liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise koostöö reguleerimisele planeeringute ja strateegiate koostamisel, mitte nendes käsitletavate teemade ettekirjutamisele liikmesriikidele.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et ELis tuleks vältida üle-reguleerimist ja selliste täiendavate kohustuste loomist, mis ei loo selget lisandväärtust. Mereala ruumilise planeerimise puhul tuleb arvestada, et liikmesriikide olukord, vajadused ja prioriteedid on erinevad ning mõni valdkond ei pruugi kõigis riikides olla asjakohane.
Planeerimine peab võimaldama võtta arvesse erinevaid vajadusi pika tulevikku suunatud vaatega, kuid samal ajal kohaneda muutuva olukorra ja uute arengutega. Liiga jäigad piirangud või kohustused võivad hakata arengut takistama. Näiteks mõjutab mereala ruumiline planeerimine oluliselt ka turismisektorit ja turismiinvesteeringute puhul on oluline investeerimiskindlus ja prognoositavus.
Koostöö ja kaasamine on ruumilises planeerimises väga olulisel kohal ning tähtis on, et seda tehtaks sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. Seetõttu eelistab Eesti selles küsimuses pigem juhendmaterjale kui direktiivis sätestatud täiendavaid üksikasjalikke kohustusi.
Meremajanduse arengule aitab kaasa eelkõige investeerimiskindlus ja prognoositavus. Seetõttu tuleb kasutada paindlikke lahendusi, mis arvestavad liikmesriikide eripäradega, sealhulgas ka sidusrühmade kaasamisel.
Eesti ei toeta koostöö ja avalikkuse kaasamise nõuete dubleerimist ELi õigusaktides, kui need on juba reguleeritud rahvusvaheliste konventsioonide ning neile vastavate Euroopa Liidu õigusaktidega. Üldsuse kaasamine on põhjalikult reguleeritud direktiiviga 2003/35/EÜ (Århusi konventsioon), kus on sätestatud ka piisavad tagatised kaasatavatele.
Samas kohalike kogukondade ja asutuste osalemist maailmamere planeerimises tuleks julgustada. See tagab, et kohalikud turismiväärtused ja rannikuelu omapärad on planeerimisprotsessis kaitstud.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas oma kodulehel uudise Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni käivitamise kohta 6. mail 2026, kus kutsus Eesti huvigruppe küsimustikule vastama: https://mkm.ee/uudised/oodatakse-ettepanekuid-euroopa-mereala-planeerimiseks
Täiendavalt saadeti maailmamere akti avaliku konsultatsiooni kohta avaldatud uudise pealt koostatud kiri (lisas 1) loetletud huvigruppidele, et anda neile eraldi märku võimalusest vastata avalikule konsultatsioonile või osaleda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastuse koostamisel.
Oma küsimustiku vastuseid jagas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Kihnu Vallavalitsus ning Harku Vallavalitsus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ühise vastuse ja seisukohtade koostamisel osalesid Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kaitseministeerium.
Kaasatute sisendid ja märked nende arvestamise kohta on seletuskirja lisas 2.