OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Jõelähtme Vallavalitsus

Postijaama tee 7

Jõelähtme küla

74202, Harju maakond

02.04.2024 nr 11.2-8/24/242

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames otsuse

Jõelähtme Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projekti „Kostivere

noortekeskuse ja päästehoone ehitus“ (nr Kliima.2.01.21-0253; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Kostivere päästedepoo ja noorsookeskuse projekteerimis-

ning ehitustööd“ viitenumbriga 258656 (edaspidi Hange) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei

ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS1) sätestatud nõudeid, mistõttu

kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 180 000 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku

omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused

ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 23 lg 1 p 3 ja p 10, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud p-s 1.5 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimistingimusele

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega Hanke (hanketeade avaldati 21.12.2022)

pakkumuste esitamise tähtajaga 25.01.2023. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks

tunnistatud ühispakkujaga Enska ehitus OÜ ja Aktsiaselts Magma 20.02.2023 ehitustööde

töövõtuleping nr 2-12.7/280 (edaspidi hankeleping) maksumusega 1 869 877,45 eurot

(käibemaksuta).

Hankija kehtestas Hankes pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks järgmise

kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul

teostanud vähemalt 3 sarnast ehitustööd. Sarnaseks ehitustööks loetakse vähemalt 950m2 suletud

netopinnaga uue hoone ehitamist. Igas ehitatud hoones peab olema hooneautomaatikasüsteemi

poolt juhitav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, igale hoonele peab olema väljastatud

kasutusluba.“.

Enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist esitas Hankest huvitatud ettevõtja 09.01.2023

toetuse saajale järgmise küsimuse (ID 709251) riigihanke alusdokumentide kohta: Palume

hankijal täpsustada, kas sarnaseks ehitustööks loetakse ka vähemalt 950 m2 suletud netopinnaga

uue hoone ehitamist, kus igas hoones on ainult ventilatsiooniseadme tehaseautomaatika (hoonetes

puudub üld hooneautomaatika). Toetuse saaja vastas 12.01.2023 esitatud küsimusele: „Jah.

Tellija ei ole automaatika muule funktsionaalsusele nõudeid esitanud.“.

Hankija vastusest võib välja lugeda, et hankija aktsepteerib referentsobjektina ka

tehaseautomaatikaga uue hoone ehitamist ja on seega selgitusega laiendanud

kvalifitseerimistingimust. Kuivõrd hanke alusdokumente (edaspidi RHAD) muudetud ei ole ja

hankija selgituste kohaselt ei saa riigihangete registris esitatud vastusest järeldada, et hankija oleks

muutnud riigihanke alusdokumente ega kvalifitseerimistingimusi (vt otsuse p 1.2), siis ei ole

hankija loobunud referentsobjekti hooneautomaatikasüsteemi olemasolu nõudest.

Ühispakkuja on pakkumuse koosseisu esitanud 3 referentsobjekti, sealhulgas referentsobjekt Sära

tee 16 lao- ja büroohoone, mille kasutusloa (07.04.2022 nr 2212371/05885) kohaselt on hoonel

sundsissepuhe ja -väljatõmme. Antud referentsobjektil puudub nõutud hooneautomaatikasüsteemi

poolt juhitav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Eeltoodust tulenevalt on hankija kvalifitseerinud ühispakkuja, kes oleks tulnud jätta

kvalifitseerimata, ning on rikkunud sellega RHS § 104 lg-t 8, § 98 lg-t 51 ja RHS § 3 punktides 1

ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 19.10.2023 rakendusüksuse päringule referentsobjektide

hooneautomaatikasüsteemi poolt juhitava soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi olemasolu

kontrolli kohta järgmist: „Nimetatud tingimuse täitmist kontrolliti EHR-s kantud kasutuslubade

andmete kohaselt. Nimelt on Pargi 2/1 kooli kasutusloa (30.12.2021 nr 221371/24109) kohaselt

valminud hoonel soojustagastusega ventilatsioon; Sära tee 16 ehitise kasutusloa (07.04.2022 nr

2212371/05885) kohaselt sundsissepuhe ja -väljatõmme; Kesk 4 Kultuurikoja hoone kasutusloa

(16.07.2019 nr 1912371/10818) kohaselt soojustagastusega ventilatsioon. Nii soojustagastusega

ventilatsiooni, kui ka sundsissepuhe ja -väljatõmbega ventilatsiooni puhul on ventilatsiooni

süsteem automaatselt juhitav. Selliste süsteemide puhul ei ole mõeldav mehhaaniline

ventilatsioonisüsteemi juhtimine. Seega on ehitiste vastuvõtmisel ja kasutusse lubamisel, mida

kinnitab kasutuslubade väljastamine, leidnud kinnitust, et ehitistel on automaatselt juhitud

ventilatsioonisüsteemid.“.

Toetuse saaja esitas 08.11.2023 referentsobjekti (Sära tee 16) tellinud IK Investment Group OÜ

kinnituse, et valminud objektil on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mida juhib

tehaseautomaatika.

Toetuse saaja teatas 18.12.2023 esitatud selgituskirjas, et Jõelähtme Vallavalitsus ei nõustu, et

tema kui hankija on selgitustega muutnud hankes tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

kvalifitseerimistingimust (RHS § 46 lg 3) ning on kvalifitseerinud pakkkuja, kes ei vasta

kvalifitseerimistingimusele (RHS § 98 lg 51). Toetuse saaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt:

„Esiteks, RHS § 46 lg 3 sätestab, et selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on

keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas on leitud, et

hankija riigihanke alusdokumentide kohta antud selgitusi saab arvesse võtta vaid ulatuses, milles

need ei lähe vastuollu RHS § 46 lg 3 kehtestatud keeluga selgituste kaudu riigihanke

alusdokumente muuta (vt VAKO 31. märtsi 2022. aasta lahendi punkti 6.5.). Hankija ei saanud

seega, ega olegi muutnud selgituse andmisega Hankes kvalifitseerimistingimust/…/“. Toetuse

saaja leiab, et hankija poolt riigihangete registris esitatud vastusest ei saa järeldada, et hankija

oleks muutnud Hankes riigihanke alusdokumente ega kvalifitseerimistingimusi.

„Teiseks, Jõelähtme Vallavalitsus kui hankija ei lähtunud Hankes eduka pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimisel „selgitusega muudetud tingimusest“. Hankija kontrollis eduka pakkuja

kvalifitseerimisel hankepassis viidatud lao-büroohoone aadressil Harju maakond, Rae vald,

Peetri alevik, Sära tee 16 (EHR kood 121354712) andmeid ehitisregistrist ning tuvastas

ehitistregistri kaudu ehitise kasutusloa olemasolu ning ehitise tehniliste näitajate pinnalt, et

ehitisel on sundsissepuhe ja -väljatõmme. Hankija sai selle pinnalt eeldada, et viidatud objekt

vastab igati Hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.“. Toetuse saaja viitas Riigikohtu

19. detsembri 2019. aasta lahendi haldusasjale nr 3-19-1464 (punkt 16), et kui seadus ei sätesta

teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid. Praegusel juhul ei nõudnud hankija hankedokumendis koolitaja

kinnituse esitamist. Seetõttu tuleb piisavaks pidada pakkuja kinnituse esitamist. Kohtul ei ole ilma

seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal,

kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb

suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104,

§ 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2). Toetuse saaja leiab, et eelmärgitud seisukohti

arvestades ei saanud ka rakendusüksus eeldada või Hankijale ette heita, et ta usaldas Jõelähtme

Vallavalitsuse 02. veebruari 2023. aasta korralduse nr 98 vastuvõtmise ajal pakkuja hankepassis

esitatud kinnitust, et nimetatud objekt vastab kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele ehk viidatud

ehitise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi juhib hooneautomaatika.

„Kolmandaks, Hanke tehnilise kirjelduse punktis 1 oli sätestatud, et „iga viidet, mis hanke

alusdokumentides, sh käesolevas tehnilises kirjelduses või selle lisaks olevas

Projektdokumentatsioonis on tehtud mõnele standardile või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatud

alusele, kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile või ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Nimetatud viiteid tuleb mõista kui ühte võimalust

tagada nõuetele vastavus käesoleva hanke raames. Hankija aktsepteerib nimetatud viidatud

dokumendiga samaväärse dokumendi kasutamist nõuetele vastavuse tagamisel.“ RHS § 98 lg 1

kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade,

teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mida juhib tehaseautomaatika, on samaväärne

soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga, mida juhib hooneautomaatikasüsteem. Seda kinnitab

Tallinna Linnaehituse AS-i 14. detsembri 2023. aasta kiri nr 100 (lisa). Diplomeeritud

elektriinsener Oleg Baum ja Aleks Kappo selgitavad nimetatud asja tundva isiku arvamuses, et

tehaseline automaatika ja hooneautomaatika on tehniliselt seisukohast samaväärsed automaatika

süsteemidega.

Toetuse saaja poolt viidatud 14.12.2023 Tallinna Linnaehituse AS kirjas märgivad diplomeeritud

elektriinsener O. Baum ja kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener A. Kappo, et

„Ventilatsioonisüsteemi lõppeesmärgi seisukohalt – ruumides õhuvahetuse tagamine – ei ole

vahet, kas soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi juhtimine toimub tehaselise juhtimiskilbi (loe:

tehaselise automaatika) või hooneautomaatika abil. Seega hoone sisekliima ja soojusrežiimi

tagamise tehnilisest seisukohalt on tegemist olemuslikult samaväärse automaatika süsteemiga.

Hooneautomaatikaga ventilatsioonisüsteemi juhtimine ilma tehaselise automaatikata ei olegi

võimalik.“.

Täiendavalt selgitas toetuse saaja 03.01.2024 saadetud kirjas, et väide selle kohta, et hoone

automaatika süsteemi puudumisel oli kvalifitseerimistingimuste kohaselt lubatud alternatiivina

esitada referentsobjektina tehaseautomaatikaga hoone ehitamine, on ebaõige. Toetuse saaja leiab,

et vastusega „Jah. Tellija ei ole automatika muule funktsionaalsusele nõudeid esitanud.“ On

hankija vaid selgitanud, mida ta pidas Hankes sarnaseks ehitustööks ja et tegemist ei saanud olla

pakkujate jaoks hankes hankija poolt kvalifitseerimistingimuse muutmisega, sest RHS § 46 lg 3

keelab riigihanke alusdokumente selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel muuta.

Pakkujad said seetõttu ka VAKO praktikat arvestades võtta Hankes pakkumuste esitamisel ja

hankepassi täitmisel aluseks Hankija selgitused üksnes niivõrd, kuivõrd sellega ei muudetud

riigihangete alusdokumente ega kvalifitseerimistingimusi.

Selguse huvides tõi toetuse saaja välja hankepassis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse osas

Aktsiaseltsi Magma ja Enska ehitus OÜ poolt märgitud referentsobjektid, kus pakkuja oli

kirjelduses märkinud objektide nimetused netopinna suuruse, maksumuse, ettevõtja vastusala ja

ajavahemikuga. Toetuse saaja viitas tingimuse selgitusele, et igas ehitatud hoones peab olema

hooneautomaatikasüsteemi poolt juhitav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning

hankepassis toodud kokkuvõtlikule kinnitusele: Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja

õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Toetuse saaja leiab, et hankija sai

esitatud pakkumuse ja selle osaks olevate hankepasside pinnalt teha otsuse pakkujate poolt

hankepassis esitatud kinnituste põhjal ja usaldada, et pakkujate poolt pakuti referentsobjektidena

vaid selliseid hooneid, kus igas ehitatud hoones peab olema hooneautomaatikasüsteemi poolt

juhitav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Toetuse saaja hinnangul ei saanud eelmärgitud

seisukohti arvestades rakendusüksus eeldada või hankijale ette heita, et ta usaldas Jõelähtme

Vallavalitsuse 02. veebruari 2023. aasta korralduse nr 98 vastuvõtmise ajal pakkujate poolt

hankepassis esitatud kinnitusi, et kõik pakutud objektid vastavad kvalifitseerimiseks esitatud

nõuetele ehk viidatud ehitise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi juhib hooneautomaatika.

Toetuse saaja leiab, et on väär asuda seisukohale, et RHS § 88 lg 2 reguleerib ainult tehnilist

kirjeldust ega kohaldu kvalifitseerimistingimustele ning selgitab järgmist: „TsÜS § 75 lg 2

sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Vastavalt RHS § 98 lg 1 peavad

kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või

ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Tallinna

Ringkonnakohus on selgitanud 31. oktoobri 2017. aasta lahendi haldusasjas nr 3-17-1639 punktis

14 järgnevat: „Apellandid märgivad õigesti, et HT-s sisalduva pakkuja kvalifitseerimist

puudutava tingimuse kitsendav tõlgendamine ei ole lubatud ning tingimuse ebaselguse korral tuleb

seda mõista võimalikult laialt, et potentsiaalsed pakkujad saaksid hankes osaleda ning tagataks

konkurents võimalikult väheste piirangutega. Kvalifitseerimistingimuste ebaselguse korral nende

kitsam tõlgendamine ei ole kooskõlas hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega.“ RHS § 88 lg 3

sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud alusele, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”, mistõttu Hankija ei oleks

saanud ka teoreetiliselt (kui ta oleks teadnud otsuse vastuvõtmise ajal eduka pakkuja

kvalifitseerimise kohta, et ühel referentsobjektina esitatud hoonel on ainult ventilatsiooniseadme

tehaseautomaatika) tõlgendada kvalifitseerimistingimusi selliselt, et mitte kvalifitseerida seda

pakkujat eduka pakkujana, kes pakkus Hankijale kvalifitseerimistingimuse täitmiseks

samaväärseid referentsobjekte. Igal juhul ei olnud Hankijale Jõelähtme Vallavalitsuse 02.

veebruari 2023. aasta korralduse nr 98 vastuvõtmise ajal veel teadagi, et mõni eduka pakkuja

esitatud referentsobjekt on selline, kus oli erinevalt kvalifitseerimistingimusena nõutust

soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mida juhib tehaseautomaatika. See selgus Hankijale

alles peale hankelepingu sõlmimist. Vastavalt RHS § 73 lg 3 p 1 lõppes hankemenetlus

hankelepingu sõlmimisega.“.

Toetuse saaja esitas 24.01.2024 täiendavad selgitused ja jääb kõigi senini esitatud seisukohtade

juurde. Toetuse saaja, viidates RHS § 104 lg-le 8, selgitab, et erialases kirjanduses toodud

selgitustest lähtuvalt on hankijal kaalutlusruum otsustamaks, milliseid tõendite esitamist ta edukalt

pakkujalt nõuab. Tallinna Ringkonnakohus on oma 28. oktoobri 2022. aasta lahendis haldusasjas

nr 3-22-2012 rõhutanud, et põhjalikku kontrolli kinnituste paikapidavuse kohta tehakse

põhjendatud kahtluse korral ning hankijal on kaalutlusruum otsustamaks, milliseid tõendite

esitamist ta pakkujatelt nõuab. Toetuse saaja viitab, et vaidlusaluse riigihankega analoogilises

olukorras on Tallinna Ringkonnakohus (25.03.2020 lahend haldusasjas nr 3-19-2345 p-d 27-28)

leidnud, et „Kui hankija on hanketeates kehtestanud tingimused pakkuja kvalifikatsioonile, tuleb

tal nende nõuete täitmist ka sisuliselt kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt

kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi./…./ Ringkonnakohus leiab

sarnaselt halduskohtuga, et hankija on kolmanda isiku I kvalifikatsiooni kontrollinud

nõuetekohaselt. Pakkuja kvalifikatsiooni sisuline kontroll ei tähenda, et asjaolude kontrollimine

peaks toimuma n-ö hariliku haldusmenetluse standarditele vastavalt, vaid arvestada tuleb

hankemenetluse eripära./…/ Seega oli hankijal avar kaalutlusruum otsustamaks, milliste

dokumentide põhjal lugeda kolmanda isiku I kvalifikatsioon piisavalt tõendatuks./…/ Seega ei

toiminud hankija õigusvastaselt, kui ei nõudnud kolmandalt isikult I lisaks tellijate

kinnituskirjadele lepinguid, ehituslube, tööde vastuvõtmise akte vms kaebaja nimetatud tõendeid.

Samuti ei pidanud hankija praeguse vaidluse asjaoludel otsima omal algatusel internetist vms

allikatest täiendavat teavet kolmanda isiku I üldise tegevuse ega konkreetsemalt tema ehitusalase

kogemuse kohta.“.

Toetuse saaja leiab, et analoogiliselt eelviidatud lahendis leitule ning asjaolust, et Ehitisregistris

oli hoone Sära tee 16, Peetri alevik, Rae vald puhul märgitud ehitise tehniliste näitajate all

ventilatsiooni liigina „sundsissepuhe ja -väljatõmme“, ei saanud ega pidanud Jõelähtme vald

järeldama ning tal ei pidanud tekkima kahtlust, et nimetatud ehitisel ei pruugi olla

hooneautomaatikasüsteemi poolt juhitav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, kuivõrd

Ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Vaidluse all ei ole, et

alles peale Jõelähtme Vallavalitsuse 02. veebruari 2023. aasta korralduse nr 98 vastuvõtmist on IK

Investment Group OÜ avaldanud, et tegelikkuses on ehitisel soojustagastusega

ventilatsioonisüsteem st ehitisregistrisse kantud andmed olid ka IK Investment Group OÜ

kinnituse kohaselt ebaõiged. Järelikult ei eksinud Jõelähtme vald kaalutlusruumi sisustamisel,

milliste dokumentide põhjal lugeda eduka pakkuja kvalifikatsioon piisavalt tõendatuks.

Toetuse saaja kordab veelkord, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab

pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid (Riigikohtu 19.

detsembri 2019. aasta lahendi haldusasjas nr 3-19-1464 punkt 16). Käesoleval juhul ei tulenenud

ei hankepassist ega mujalt hankedokumentidest, et pakkujad oleks pidanud esitama hankijale

mingid konkreetseid täiendavaid tõendeid kvalifitseerimistingimuste täitmise kohta. Seetõttu sai

Jõelähtme vald Enska ehitus OÜ poolt hankepassis antud kinnitusest „Ettevõtja kinnitab, et

esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest“ järeldada,

et Enska ehitus OÜ poolt hankepassis esitatud objekt Sära tee 16 lao- ja büroohoone on vastavalt

tema poolt esitatud kinnitusele hoone, kus on hooneautomaatikasüsteemi poolt juhitav

soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Vastupidist ei saanud järeldada pelgalt Ehitisregistrisse

kantud andmetest. Järelikult sai Jõelähtme Vallavalitsus 02. veebruari 2023. aasta korralduse nr

98 vastuvõtmisel punktis 5 kvalifitseerida edukad ühispakkujad Enska ehitus OÜ ja Aktsiaselts

Magma, kuna pakkujad vastavad hanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise

tingimustele. Toetuse saaja leiab, et pelgalt see asjaolu, et peale hankelepingu sõlmimist 03.

novembril 2023. aastal on selgunud, et Sära tee 16 lao- ja büroohoone soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemi juhib tehaseautomaatika, ei muutnud Jõelähtme Vallavalitsuse 02.

veebruari 2023. aasta korraldust (tagantjärgi) õigusvastaseks ega ole (tagantjärgi tarkusena)

käsitletav Jõelähtme valla poolt hankemenetluse läbiviimisel RHS rikkumisena, sest otsuse

vastuvõtmise ajal Jõelähtme vald teostas enda kaalutlusõigust õiguspäraselt.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigi Tugiteenuste Keskuse

16.07.2021 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.2-8 / 0884 punkti 8

kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas toetuse

taotlusega ning vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele. Eelkõige täidab toetuse saaja

meetme määruse §-s 19 sätestatud kohustusi. Meetme määruse § 19 kohaselt on toetuse saaja

kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja

õigusaktidele. Toetuse saajaks on Jõelähtme Vallavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2

mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.

RHS § 98 lg 51 kohaselt, kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,

jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja

ei osale edasises riigihankes.

RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on

üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.

RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lg 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või

taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO 11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1).

Käesoleval juhul on hankija jätnud teostamata eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli,

mille tulemusel on hankija 02.02.2023 Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega nr 98

kvalifitseerinud eduka ühispakkuja Enska ehitus OÜ ja Aktsiaselts Magma, kes ei vastanud

kvalifitseerimistingimustes esitatud nõudele. Olenemata hankepassis esitatud kinnitusest, et

ettevõtja esitatud teave on täpne ja õige, siis võttes arvesse RHS § 104 lg-s 8 hankijatele seatud

kohustust ning seda kui piiratud on § 104 lg lõikest 11 tulenev leevendus, oleks hankija pidanud

pakkuja RHS § 98 lg 51 alusel mitte kvalifitseerima. Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus

ehitisregistrist Sära tee 16 ehitise kontrollimisel, et esitatud referentsobjektil puudub nõutav

hooneautomaatikaga juhitav ventilatsioonisüsteem, kuna ehitise tehnilisi näitajate kohaselt on

hoonel sundsissepuhe ja -väljatõmme, mida tõendab ka tellija IK Investment Group OÜ

03.11.2023 kinnitus. Asjaolu, et hankija kontrollis ehitisregistrist vaidlusaluse ehitise kasutusloa

olemasolu ja tehnilisi andmeid, on toetuse saaja ka ise kinnitanud. Kuigi Tallinna Linnaehituse

ASi poolt esitatud arvamuse kohaselt ei ole ruumides õhuvahetuse tagamise osas vahet, kas

soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi juhtimine toimub tehaselise automaatika või

hooneautomaatika abil ja hoone sisekliima ja soojusrežiimi tagamise seisukohalt on tegemist

olemuslikult samaväärse automaatika süsteemiga, ei ole need ventilatsioonisüsteemid siiski

tehniliselt samaväärsed.

Rakendusüksus nõustub toetuse saaja selgitusega, et Ehitisregistris olevad andmed on

informatiivsed ning võivad olla ebatäpsed. Kuid RHS § 104 lg 8 on hankijale seadnud mitte õiguse,

vaid kohustuse pakkuja kvalifikatsioonis sisuliselt veenduda ja tuvastada, et kõrvaldamise aluseid

ei esineks. Hankijal tulnuks pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavust hinnates piisava hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks

vajalikud asjaolud ning pakkuja esitatud andmete õigsus. Sarnane põhimõte tuleneb ka viidatud

VAKO otsusest, mis ütleb, et pakkujate kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab, et hankija ei

saa piirduda pakkuja esitatud dokumentide formaalse kontrolliga ja võtta aluseks eeldust, et kogu

info, mida pakkuja on talle esitanud, vastab tõele, vaid ta peab piisava põhjalikkuse ja hoolsusega

välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, mis tegelikult kinnitavad, kas pakkuja enda

esitatud info vastab tõele ning kas pakkuja ka päriselt vastab hankija seatud kvalifitseerimise

tingimusele. Ja see vastavus peab olema kontrollitav (VAKO 21.04.2023, 40-23/258151, p

8.2.2.2.3).

Riigikohtu otsuses nr 3-19-1464 toodud põhjenduste osas leiab rakendusüksus, et Riigikohtu

väljendatud seisukoht ei tähenda seda, et ükski hankija ei peaks ealeski mingit kohustuslikku

sisulist kontrolli § 104 lg 8 mõistes teostama. Vastupidi, üldjuhul peab hankija veendumuse saama

esitatud andmete õigsuse kohta, mida antud juhul ei saadud (st ei kontrollitud piisava

põhjalikkusega riigihangete-, ehitis- ega muude avalike registrite andmeid või ei pöördutud

pakkuja poole). Piirduti üksnes linnukese usaldamisega hankepassis ja ehitisregistris kasutusloa

olemasolu kontrolliga. Viimane ei ole kindlasti hoolsa hankija käitumine ega nõutaval määral

hankemenetluse reeglite järgimine. Seetõttu kui pakkuja väidab hankijale, et temal on § 101 lg 1

punkti 1 mõistes referentsid olemas ning hankija ei vaevu seda mitte mingil viisil sisuliselt üle

kontrollima, on see hankija eksimus.

Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus ei ole mitmeti mõistetav ega laiemalt tõlgendatav ning

tehaseautomaatika poolt juhitav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ei ole samaväärne

hooneautomaatikaga juhitava ventilatsioonisüsteemiga. Seega rakendusüksuse hinnangul ei ole

asjakohane selgitus Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 lahendile nr 3-17-1639 tuginemise osas.

Hankija oleks pidanud eduka ühispakkuja jätma kvalifitseerimata, tunnistama edukaks

maksumuselt järgmise pakkumuse, sest hindamiskriteeriumina oli kasutatud üksnes madalamat

hinda.

Kvalifitseerides riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava pakkuja, ei

ole toetuse saaja hanke nr 258656 läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid

täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning

pädevate asutuste poolt. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua

ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta

eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid,

aktsepteerides eduka pakkuja, kelle esitatud referentsobjektid ei vasta kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusele, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale võrreldes teiste

potentsiaalsete pakkujatega soodsama olukorra. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei

muuda see olematuks RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti

kvalifitseerimise tingimusele mittevastava pakkujaga hankelepingu sõlmimise fakti. Käesoleval

juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke nr 258656 tulemus, kui

hankest nr 258656 huvitatud isikud oleksid teadnud, et referentsobjektina saab esitada ka selliseid

referentstöid, kus ehitisel puudub nõutud hooneautomaatikasüsteemi poolt juhitav

soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija

piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka

tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta hankija poolt

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 punktides 1 ja 2

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 104 lg-t 8, § 98 lg-t 51.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Meetme määruse § 23 lg 1 punkti 10 kohaselt võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse

muutmise ja toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui

toetuse saaja on jätnud käesolevas määruses sätestatud hangete läbiviimisega seotud kohustused

täitmata. Vastavalt meetme määruse § 23 lõikele 2 peab rakendusüksus toetuse tagasinõudmise

või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hankes nr 258656 ei olnud üksnes

formaalne. Kaaludes hankes nr 258656 esinenud rikkumise raskust, asus rakendusüksus

seisukohale, et punktis 1 kirjeldatud rikkumise olulist ja raskust hinnates ei ole proportsionaalne

rakendada 10%-st kõrgemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd hankes oli tagatud konkurents.

Riigihangete registrist nähtuvalt esitati pakkumusi 4, sh 3 ühispakkumust.

Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10%-st

madalamat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes

osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et

referentsobjektina võib esitada ka tehaseautomaatika ventilatsiooniseadmetega ehitist.

Tagantjärele ei ole võimalik ka tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse

viidatud kvalifitseerimise tingimuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks

ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks.

Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis

ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse tõttu hankes

osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata.

Arvestades, et hankija õiguspärase käitumise korral oleks hankelepingu osapooleks osutunud teine

isik, siis ei ole rakendusüksuse hinnangul tegemist väheolulise rikkumisega ning seega ei ole ka

antud põhjendusel proportsionaalne rakendada väiksemat kui 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Muuhulgas on rakendusüksus arvestanud ka asjaolu, et tegemist on avatud hankemenetlusega,

milles on võrreldes alla riigihanke piirmäära jäävate hangetega jäigemad menetlusreeglid, mistõttu

on ka riive hankes osalemisest huvitatud isikute õigustele suurem. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-

383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab

järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult.

1.5 Hanke nr 258656 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on Hanke nr 258656 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevustes nr 2

„Projekteerimine(sh ekspertiis)“, 3 „Lammutustööd“ ja nr 4 „Ehitamine“ kuludokumentide nr 7-

8, nr 12, nr 15-21 alusel kokku summas 1 800 000 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 ja meetme määruse § 23 lg 1 punktidest 3 ja 10 loeb rakendusüksus

hankega nr 258656 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kuluks kokku summas 180 000 eurot (1

800 000 * 10%), millest toetus moodustab 72 000 eurot ja omafinantseering 108 000 eurot.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

28.02.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht.

Toetuse saaja teavitas 12.03.2024 rakendusüksust otsusega mittenõustumisest ning esitas ühtlasi

täiendavad selgitused, mis kokkuvõtvalt kordavad toetuse saaja varasemaid seisukohti suhtluses

rakendusüksusega.

Toetuse saaja leiab, et kuivõrd Jõelähtme vald on kontrollinud pakkuja kvalifikatsiooni piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega hanke läbiviimise ajal ning peale hankeläbiviimist ei saa asuda

vastupidisele seisukohale asuda pelgalt seetõttu, et ilmnenud on täiendavad asjaolud, mille

olemasolu teadmise korral hanke läbiviimise ajal, oleksid võinud tingida hankes pakkuja

kvalifitseerimata jätmise. Seetõttu puudub õiguslik ja faktiline alus otsuse vastuvõtmiseks.

Toetuse saaja leiab, et rakendusüksuse seisukoht, et Jõelähtme vallal „oleks“ pidanud tekkima

kahtlus ehitisregistrist Sära tee 16 ehitise kontrollimisel, et esitatud referentsobjektil puudub

nõutav hooneautomaatikaga juhitav ventilatsioonisüsteem, on oletuslik. Võttes arvesse, et

hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel

neid usaldada, viidi Jõelähtme valla poolt pakkuja kvalifikatsiooni kontroll läbi piisava hoolduse

ja põhjalikkusega. „Piisavat“ hoolsust ja põhjalikkust ei välista see, et hilisemalt võivad ilmneda

asjaolud, mida teades oleks võinud jätta pakkuja hankes kvalifitseerimata (nagu käesoleval juhul).

Toetuse saaja leiab, et vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada võimalikult laialt,

lähtuvalt hanke eesmärgist. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mida juhib

tehaseautomaatika, on vastavalt Tallinna Linnaehituse AS-i 14. detsembri 2023. aasta kirjale nr

100 samaväärne soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga, mida juhib

hooneautomaatikasüsteem. Seetõttu on erinevalt RTK seisukohast käesoleva asja lahendamisel

asjakohane Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. aasta lahendi haldusasjas nr 3-17-1639

punktis 14 antud selgitus kvalifitseerimistingimuste tõlgendamise kohta, mis kohustab hankijat

võimaldama tingimusi mõista võimalikult laialt. Toetuse saaja leiab, et seetõttu ei oleks olnud

välistatud hankes eduka pakkuja kvalifitseerimine ka juhul, kui hankija oleks teadnud, et Sära tee

16 hoonel ei ole soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi, mida juhib hooneautomaatikasüsteem.

Toetuse saaja leiab, et käesoleva otsuse tegemisel tuleb kohaldada analoogiat Euroopa Liidu

õigusaktide alusel antavate toetuste tagasinõudmisega, mistõttu käesoleval juhul on tõendamata

väidetava rikkumise negatiivne mõju (riigi)eelarvele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri

2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punkti 20), milline fakt tingib juba iseenesest

käesoleva otsuse õigusvastasuse. Kuigi toetuse saaja on seisukohal, et puudub alus

finantskorrektsiooni tegemiseks, leiab ta, et selleks, et vältida edasist pikka ja kulukat

kohtuvaidlust, on Jõelähtme vald valmis kompromissi korras sellega, et otsusega rakendataks kuni

2% suurust finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab täiendavalt, hankija peab RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollima pakkuja

vastavust kvalifitseerimistingimustele. Hankija ei pea pakkuja kvalifitseerimistingimustele

vastavuses veendumiseks nõudma temalt tingimata täiendavat infot juhul, kui hankepassis esitatud

informatsioon on hankija jaoks ammendav ja piisav ning hankijal ei teki mingit kahtlust.

Käesoleval juhul hankepassis ettevõtjalt oodatavate vastuste osas selguvad referentslepingu

summa, aadress suletud netopinna andmetega ja ajavahemik ning ettevõtja vastutusala, lepingu

konfidentsiaalsuse info ja tellija andmed. Kuivõrd ettevõtja ei ole hankepassis välja toonud,

milline on hoone ventilatsiooni süsteem, siis pidi hankija kvalifitseerimistingimustele vastavuses

veendumiseks kontrollima kas esitatud referentsobjektidel oli nõutud ventilatsioonisüsteem,

küsides selleks toetuse saajalt täiendavalt selgitusi või võimalusel kontrollima nõudele vastavust

ise asjaomastest andmekogudest (RHS § 104 lg 11).

Riigikohtu halduskolleegiumi ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VaKo) praktika kohaselt on

ettevõtjalt tähtaegselt esitatud dokumentide kohta selgituste või selgitamist võimaldavate

dokumentide nõudmine riigihanke menetluses hankija kaalutlusotsus, mistõttu tuleb hankijal selle

otsuse tegemisel järgida üldiseid kaalutlusreegleid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/24/EL artikli 56 lõige 3 lubab juhul, kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või

tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu ning kui

riigisiseses õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda hankijal asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või

dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et

selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.

Kuna hankija on jätnud teostamata eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli, siis ei ole

kvalifikatsiooni kontroll läbi viidud piisava hoolsuse ja põhjalikkusega.

Rakendusüksus juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et tellija IK Investment Group OÜ 03.11.2023

kinnituse kohaselt on hoonel sundsissepuhe ja -väljatõmme. Tallinna Linnaehituse AS on 14.

detsembri 2023. aasta kirjas avaldanud arvamust, et „Ventilatsioonisüsteemi lõppeesmärgi

seisukohalt – ruumides õhuvahetuse tagamine – ei ole vahet, kas soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemi juhtimine toimub tehaselise juhtimiskilbi (loe: tehaselise automaatika) või

hooneautomaatika abil. Seega hoone sisekliima ja soojusrežiimi tagamise tehnilisest seisukohalt

on tegemist olemuslikult samaväärse automaatika süsteemiga. Hooneautomaatikaga

ventilatsioonisüsteemi juhtimine ilma tehaselise automaatikata ei olegi võimalik.“. Kuid tehaselise

automaatika ja hooneautomaatika ventilatsioonisüsteemid ei ole tehniliselt samaväärsed

ventilatsiooni süsteemid - tehaseautomaatika on paigaldatud ventilatsiooni agregaati, kus see

reguleerib seadme tööd, kuid hoone automaatika koordineerib üksikute tehnosüsteemide tööd

(küte, ventilatsioon, valgustus jne). Seega on ekslik toetuse saaja järeldus, et tehaselise

automaatikaga ventilatsioonisüsteem on samaväärne hooneautomaatikaga

ventilatsioonisüsteemiga. Aga isegi kui oleks tegu samaväärsete ventilatsioonisüsteemidega, siis

ei olnud vaidlusaluses kvalifitseerimistingimuses märgitud, et sarnaste ehitustööde all mõeldakse

ka selliste hoonete ehitamist, kus on hooneautomaatikasüsteemi poolt juhitava soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemiga samaväärne ventilatsioonisüsteem, mistõttu ei saanud potentsiaalsed

pakkujad kuidagi arvestada võimalusega, et nad võisid esitada ka tehaselise automaatikaga

ventilatsioonisüsteemiga referentsobjekte.

Toetuse saaja leiab, et otsuse tegemisel tuleb kohaldada analoogiat Euroopa Liidu õigusaktide

alusel antavate toetuste tagasinõudmisega ja et käesoleval juhul on tõendamata väidetava

rikkumise negatiivne mõju (riigi)eelarvele, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021.

aasta otsusele nr 3-20-895. Rakendusüksus selgitab, et isegi kui võtta eeskuju Euroopa Liidu

vahenditest rahastatud projektidele kohalduvatest õigusaktidest ja nende rakendamise käigus

tekkinud kohtupraktikast, ei välista need rakendusüksuse hinnangul antud juhul

finantskorrektsiooni kohaldamist. Nimelt ei ole Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)

eelnõu seletuskirja kohaselt riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud. Toetuse saaja poolt viidatud kohtuotsuses (3-20-895) toodud seisukohad ei ole

praegusel juhul ülekantavad, sest asjaolud on oluliselt erinevad. Viidatud kohtuasjas oli

vaidlusaluseks küsimuseks see, et kas hankija oli õigusvastaselt nõudnud pakkujatelt Eestis

tegutseva krediidiasutuse kinnituskirja. Ringkonnakohus möönis eelkirjeldatud otsuses, et

rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele ei saa välistada, kuid ei pidanud konkreetse juhtumi

asjaolusid arvestades sellise kahju tekkimist tõenäoliseks. Sarnasele järeldusele jõudis ka Tallinna

Halduskohus 10.10.2022 haldusasjas nr 3-21-2607 (punkt 21), kus kohus jättis eelkirjeldatud

Ringkonnakohtu otsuse kaebuse lahendamisel asjaolude erinevuse tõttu kõrvale, aga see ei olnud

ainsaks põhjuseks. Nimelt leidis Tallinna Halduskohus ühtlasi ka seda, et viidatud ringkonnakohtu

lahend hälbib ülejäänud kohtupraktikast. Lisaks on ka Tallinna Ringkonnakohus ise hilisemas

vaidluses jätnud otsuses nr 3-20-895 toodud seisukohad arvestamata (vt 21.06.2023 otsus nr 3-19-

1219 p 30).

Rakendusüksus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et hankija on kvalifitseerinud ühispakkuja, kes ei

vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, seega oleks RHS korrektse

järgimise tulemusena sõlmitud hankeleping teise pakkujaga ning hanketulemus oleks olnud

tõestatult teistsugune. Lisaks puudub igasugune kindlus, et potentsiaalsete pakkujate ring poleks

võinud veelgi suurem olla, kui nad oleksid teadnud, et hankija enda seatud tingimust ja RHSi ei

järgi. Rakendusüksuse hinnangul on eelkirjeldatud asjaoludel tegemist raske rikkumisega, mistõttu

ei ole põhjendatud rakendada 10 protsendilisest madalamat finantskorrektsiooni määra.

Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis

1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suurust ja selle kaalutlemist.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Kostivere noortekeskuse ja päästehoone ehitus“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 180 000 eurot, millest toetus moodustab 72 000 eurot ja

omafinantseering 108 000 eurot;

2. vähendada hankega nr 258656 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 16.07.2021 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.2-8 / 0884

punkte 3-5 alljärgnevalt:

4.1. „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 1 620 000 (üks miljon

kuussada tuhat kakskümmend eurot) eurot .“;

4.2. „4. Toetuse määr on 40 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne

suurus 648 000 (kuussada nelikümmend kaheksa tuhat ) eurot .“;

4.3. „5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 60 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest ja suurus vähemalt 972 000 (üheksasada seitsekümmend kaks tuhat eurot)

eurot.“;

5. vähendada järgnevates kuludokumentides otsuse punkti 1 alusel hankega nr 258656

hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 25 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30

päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]