Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

92-26/309285

Otsuse kuupäev 22.05.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus OÜ Geodeesia24vaidlustus Enefit Industry OÜ

riigihankes „Raamlepingu sõlmimine geodeetiliste tööde

teostamiseks“ (viitenumber 309285) kõigi pakkumuste

tagasi lükkamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ Geodeesia24, esindaja Kait Kurvits

Hankija, Enefit Industry OÜ, esindajad Marti Viirmäe ja

Jevgeni Sander Sepp

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta OÜ Geodeesia24 vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.04.2026 avaldas Enefit Industry OÜ (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) väikehanke „Raamlepingu sõlmimine geodeetiliste tööde teostamiseks“ (viitenumber

309285) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh ⁠Juhised pakkujatele_Väikehange RHR_14092022.pdf

(edaspidi Juhised).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse OÜ Geodeesia24.

2. 02.04.2026 otsusega lükkas Hankija kõik pakkumused tagasi (edaspidi Otsus).

2 (5)

3. 28.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OÜ Geodeesia24 (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata tagasi kõik

pakkumused.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 30.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/92 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 06.05.2026 ja neile vastamiseks 11.05.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ja teiseks Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, OÜ Geodeesia24, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Otsuse kohaselt lükkas Hankija kõik pakkumused tagasi viitega Juhiste p-idele 8.1 ja 8.1.3,

mille järgi võib Hankija teha kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsuse, kui vastavaks

tunnistatud pakkumisi on vähem kui kolm. Otsus on õigusvastane, sest see ei ole sisuliselt

põhjendatud, ei ole kontrollitav ega arvesta konkreetse hanke asjaolusid.

5.2. Hankija ei ole Otsuses selgitanud, miks vähem kui kolme vastavaks tunnistatud pakkumuse

olemasolu muudab Riigihankes lepingu sõlmimise võimatuks, ebaotstarbekaks või Hankija

huvidega vastuolus olevaks. Otsuse viide p-ile 8.1.3 ei asenda sisulist põhjendust.

5.3. Oluline on, et Riigihange oli sama sisuga kordushange. Varasem riigihange „Raamlepingu

sõlmimine geodeetiliste tööde teostamiseks“ (viitenumber 308502) (edaspidi hange 308502)

lõppes pakkumusteta. Seega oli Hankijale teada, et turuhuvi selle töö vastu on piiratud.

Olukorras, kus eelmine menetlus lõppes pakkumusteta ja kordushankes õnnestus pakkumus

saada, ei saa Hankija piirduda üldise viitega sellele, et vastavaid pakkumusi oli alla kolme.

Hankija pidi eraldi hindama, kas kõigi pakkumuste tagasilükkamine on põhjendatud ja

proportsionaalne. Otsus, millega kordushankes jäetakse olemasolev turuhuvi kasutamata

üksnes formaalse viite alusel, ei vasta nendele põhimõtetele.

5.4. 06.05.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha

5.4.1. Vaidlustaja ei saanud vaidlustuse esitamisel lähtuda Hankijale sisemiselt teadaolevatest

või alles hiljem esitatud andmetest, nagu nt sellest, et hankes 308502 esitati siiski üks

pakkumus. Vaidlustaja lähtus RHR-is avaldatud hanke tulemusest kui avaldatud andmed

osutusid ebatäpseks või vastuoluliseks, ei saa sellest tulenevat riski panna Vaidlustaja kanda.

5.4.2. Vaidlustaja jaoks oli oluline teadmine, kas hankes 308502 oli üldse teisi pakkujaid ja

Vaidlustajale teadaolevalt korraldas Hankija kordushanke olukorras, kus varasem turuhuvi

täielikult puudus. Igal juhul pidi Hankijal pärast esimest menetlust olema teada, et samadel

tingimustel ei ole vähemalt kolme pakkumuse saamine realistlik. Kui sama tulemus kordus ka

teises Riigihankes, ei saanud Hankija piirduda üksnes automaatse viitega Juhiste p-ile 8.1.3.

Otsus ei sisalda sisulist põhjendust.

5.4.3. Korduv sama sisuga riigihanke korraldamine ning seejärel menetluse lõpetamine üksnes

formaalse viite alusel kahjustab Vaidlustaja õigustatud huvi läbipaistvale ja proportsionaalsele

hankemenetlusele. Samuti on Vaidlustaja kehvemas konkurentsiolukorras.

6. Hankija, Enefit Industry OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

3 (5)

6.1. Hanke 308502 juurde registreerus neli ettevõtjat ning laekus üks hinnapakkumus.

6.2. 16.04.2026 avaldas Hankija hankega 308502 samade tingimustega kordushanke

(Riigihanke). Riigihanke juurde registreerus kolm ettevõtjat ning laekus üks hinnapakkumus

Vaidlustajalt. Otsusega lükkas Hankija kõik pakkumused Juhiste p-ide 8.1 ja 8.1.3 alusel tagasi.

Otsus põhineb RHAD-is selgesõnaliselt ette nähtud alusel.

6.3. Riigihanke on väikehange, mis viiakse läbi e-menetlusega RHR-is. Väikehanke läbiviimise

reeglid tulenevad RHAD-ist, sh Juhistest. Otsuse õiguspärasust saab hinnata eeskätt Juhistes

sätestatud reeglitest lähtuvalt.

Vastavalt Juhiste p-ile 3.5 kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega kõigi RHAD-i tingimuste

ülevõtmist, seega Vaidlustaja võttis üle ka kõigi pakkumuste tagasilükkamise tingimused, sh

Juhiste p-i 8.1.3 alusel.

6.4. Riigihankes laekus üks pakkumus ja Hankija võis kõik pakkumused Juhiste p-ide 8.1 ja

8.1.3 alusel tagasi lükata. Otsus on põhjendatud ja kontrollitav.

Asjaolu, et Otsus rajaneb RHAD‑is ette nähtud normatiivsel alusel, võimaldab Otsust

kontrollida nii faktiliselt kui õiguslikult ning välistab meelevaldse otsustamise.

6.5. Vaidlustaja väide, mille kohaselt hange 308502 lõppes pakkumuste esitamata jätmise tõttu,

ei vasta faktilistele asjaoludele - üks pakkumus esitati. Pakkumuse maksumus on sisuliselt teada

üksnes Hankijale ja Vaidlustajale, kuna teisi pakkujaid ei olnud.

6.6. 11.05.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.6.1. Vaidlustaja viitab, et RHAD oli vastuoluline, kuivõrd Vaidlustajal ei õnnestunud

tuvastada, et hankel 308502 oleks esitatud pakkumusi. Tegemist ei ole vastuolu ega ka katsega

Vaidlustajat eksitada.

Alla lihthanke piirmäära riigihangetes tuleb Hankijal lähtuda RHS-i 1. peatükis ja enda

hankekorras sätestatust. Viidatud allikatest kumbki ei näe ette, et Hankijal olnuks kohustus

avaldada esitatud pakkumuste arvu või pakkujate isikuid.

6.6.2. Vaidlustaja eksib väites, et Otsusest ei nähtu Hankija põhjendused kõigi pakkumuste

tagasi lükkamiseks. Otsuses on viidatud vaidlustatava Riigihanke tingimustele, lähemalt

pakkujatele mõeldud Juhiste p-ile 8.1.3, mis võimaldab Hankijal teha põhjendatud kirjaliku

otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta mh siis, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi

on vähem kui kolm.

6.6.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, justkui tulnuks Hankijal järeldada kahe

järjestikuse hanke tulemusest turuhuvi puudumist ja sõlmida seetõttu hankeleping

Vaidlustajaga. Riigihanke juurde registreeris end kolm ettevõtjat kes, tõsi, ei esitanud

pakkumust. Riigihankele eelnenud hankes 308502 registreeris end neli ettevõtjat. Möödunud

aastal korraldatud samasisulisele hankele viitenumbriga 293719 laekus üheksa pakkumust.

6.6.4. Hankija arvates on oluline selgitada järgnevalt välja väheste pakkumuste esitamise põhjus

ning rakendada kordushanke läbiviimisel meetmeid suurema konkurentsi tagamiseks.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Menetlusreeglid

RHR-ist nähtuvalt viib Hankija läbi nn väikehanget, so riigihanget, mille hankelepingu eeldatav

4 (5)

maksumus jääb alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Kui hankijal on hankekorra

kehtestamise kohustus (RHS § 9 lg 1), siis sätestatakse alla lihthanke piirmäära jäävate asjade

ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord seal (RHS § 9 lg 4 p 3). Antud juhul kehtib

Hankijale Eesti Energia AS-i ja kontserni ettevõtjate hankekord (alates 01.01.2026), mis

sätestab p-is 8.4: Väikehanke korraldamisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt 20 000

eurot, järgitakse järgmisi reegleid:

8.4.1 hankija sätestab hanke alusdokumentides kriteeriumid eduka pakkumuse

väljaselgitamiseks;

8.4.2 väikehange viiakse läbi üldjuhul RHR-is.

Hankija on eduka pakkumuse väljaselgitamiseks kehtestanud ⁠Riigihankes mh Juhised ja

Hankija peab enda kehtestatud reeglitest Riigihankes rangelt kinni pidama.

8. Otsuse on Hankija teinud järgmise põhjendusega:

Hankija lükkab kõik pakkumused tagasi Vastavuses HAD "Juhised pakkujatele" punktiga 8.1. ja

8.1.3. 8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise

kohta, kui: 8.1.3. vastavaks tunnistatud pakkumisi on vähem kui kolm.

Vaidlustaja väidab kokkuvõtlikult, et Otsus ei ole sisuliselt põhjendatud ega kontrollitav (miks

on lepingu sõlmimine võimatu või ebaotstarbekas), ei arvesta Riigihanke asjaolusid (varasem

sama sisuga hange 308502 juba lõppes pakkumusteta) ja kahjustab Vaidlustaja

konkurentsiolukorda.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsus on piisavalt põhjendatud, kooskõlas RHAD-iga

(Juhiste p-iga 8.1.3) ja RHS § 3 p-iga 1 (läbipaistev ja kontrollitav) ning selle kehtetuks

tunnistamiseks alused puuduvad.

8.1. Otsuse põhjendatus

8.1.1. Juhiste p-is 8.1.3 sätestas Hankija kõigi pakkumuste tagasilükkamise aluse järgmiselt:

Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui:

vastavaks tunnistatud pakkumisi on vähem kui kolm.

Seega täidab aluse faktilise koosseisu olukord, kus Riigihankes on esitatud vähem kui 3

pakkumust. Ei saa olla vaidlust, et Riigihankes laekus vaid üks pakkumus, so Vaidlustaja oma, st

aluse kohaldamiseks ja kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks on RHAD-is sätestatud faktiline

koosseis täidetud.

8.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlusaluse kõigi pakkumuste tagasilükkamise aluse

kohaldamise eeldus ei ole see, et 1-2 pakkumuse vastavaks tunnistamisel oleks lepingu

sõlmimine sealjuures võimatu või ebaotstarbekas.

Hankija on kehtestanud kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused, sh Juhiste p-i 8.1.3,

RHAD-is ja Vaidlustaja ei ole seda enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustanud. Pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei saa Vaidlustaja nõuda, et Hankija RHAD-is

kehtestatud tingimusi Riigihankes ei kohaldaks või teeks seda vaid juhul, kui olukord on Hankija

jaoks väljapääsmatu (lepingu sõlmimine on võimatu või ebaotstarbekas). Märkimisväärne on, et

sellisteks olukordadeks on Hankija kehtestanud eraldi kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused:

- ebaotstarbekuse korral lükanuks Hankija kõik pakkumused tagasi Juhiste p-i 8.1.2 alusel:

väikehange on osutunud majanduslikult ja tehniliselt ebaotstarbekaks ja

- lepingu sõlmimise võimatuse korral Juhiste p-i 8.1.3 alusel: muudel olulistel ja motiveeritud

põhjustel.

Vaidlustaja ei saa nõuda, et kõigi pakkumuste tagasilükkamisel Juhiste p-is 8.1.3 sätestatud alusel

peaks Hankija Otsus põhjendatuse nõude täitmiseks sisaldama ka kõik need põhjendused, mis

põhjendaksid kõigi pakkumuste tagasilükkamist hoopis muudel alustel kui see, mida Hankija

Riigihankes kohaldas.

8.1.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui RHAD-is kehtestatud kõigi pakkumuste

5 (5)

tagasilükkamise alus sisaldab täpset olukorra kirjeldust, millele faktilise olukorra vastavuses

vaidlust ei ole, tagab see viide alusele, antud juhul Juhiste p-ile 8.1.3, iseenesest piisava

läbipaistvuse ja põhjendatuse ka ilma täiendava põhjendamiseta.

Sarnases vaidluses otsuse põhjendamiskohustuse ulatuse üle on Riigikohus kohtuasja nr

3-20-1198 p-is 21 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendamise osas selgitanud, et

seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud

dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas

nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1

ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses

täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija

hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete

põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi,

võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.

8.2. Veelgi enam – vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et Hankijal oleks olnud õigus vaid

ühe pakkumuse esitamisel hankelepingu sõlmimisest loobuda ka juhul, kui Juhiste p-is 8.1.3

vastav alus üldse puudunuks. Nimelt on kohtupraktikas korduvalt leitud (nt Euroopa Kohtu

lahendis nr C-27/98 (p-id 21, 24, 33 ja 34), et hankijal puudub kohustus hankelepingu

sõlmimiseks hankemenetluse ainsa pakkujaga. Seega Vaidlustaja võimalik sattumine uue hanke

korraldamisel kehvemasse konkurentsiolukorda ei prioriseeri Hankija õiguse ees mitte sõlmida

hankelepingut, kui konkurents Riigihankes sisuliselt puudub.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk