| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/1923-2 |
| Registreeritud | 22.05.2026 |
| Sünkroonitud | 25.05.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Teie 30.04.2026 nr 1-4/26/1722,
KLIM/26-0504/-1K
Meie 22.05.2026nr 1.1-11/1923-2
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamine
Lugupeetud taristuminister
Kooskõlastame ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega.
1. Kuigi väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et rahalisi mõjusid ja rahastusmehhanisme
hinnatakse täpsemalt seaduseelnõu koostamise etapis, juhime tähelepanu, et mitmed
kavandatud lahendussuunad võivad juba ette luua tingimuslikke ja potentsiaalselt vältimatuid
kohustusi riigieelarvele, nt: VTK-s on viidatud suurtele investeeringuvajadustele, kuid ebaselge
on, kui suur osa sellest võib tulla riigieelarvest ja millised on konkreetsed katteallikad. Samuti
on osa väljatoodud võimalikest allikatest (nt EL toetus) veel ebakindlad, kuna EL vahendite
järgmise perioodi planeerimisprotsess alles algas. VTK näeb ka ette uusi andmelahendusi ja
rohkem järelevalvet, kuid ei ole selgelt välja toodud, kui palju nende loomine ja ülalpidamine
maksab ega kuidas on plaanis sellised püsikulud katta.
2. Osas 3.6.1 nimetatud finantseerimismeetmetest oleks käibemaksu vähendamine küll
direktiivi kohaselt võimalik, kuid ei annaks soovitud efekti. Keskkonnatasud laekuvad
maksutulude rakendamise üldise põhimõtte kohaselt riigieelarvesse ja ei ole ette planeeritavad
konkreetse eesmärgi jaoks, Kui neist kahest allikast laekuks üldisesse eelarvesse vähem, tuleks
teha ka ettepanekud, millisest allikast kaetakse see kulu. Kolmandana pakutud arendustasu,
mida kogutakse peamiselt nelja suurima linna elanikelt ja suunatakse muudesse piirkondadesse
võib tekitada tulude regressiivse ümbersuunamise – kortermajade elanike maksed suunatakse
kompensatsioonina jõukate eramajade isikute veesüsteemide ehitusse. Selline tasu oleks ka uus
varjatud maks. Eeltoodud põhjustel vajaks finantseerimismeetmeid käsitlev peatükk eelnõus
detailsemat lahti kirjutamist ja põhjalikku analüüsi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
2
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
Velda Buldas 611 3622
Rando Kängsepp 5982 5053
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|