Arvamuse edastamine

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Karmen Joller

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie: 15.05.2026 nr 1.2-2/44-1

Meie: 22.05.2026 nr 1-14/RE/13067-1

Arvamus tervishoiualast õpet puudutavate

määruste muutmise eelnõu kohta

Austatud minister Karmen Joller

Tänan, et esitasite tervishoiualast õpet puudutavate määruste muutmise eelnõu arvamuse

avaldamiseks ka Tartu Ülikoolile. Tartu Ülikooli esitab eelnõu osas alljärgnevad tähelepanekud ja

ettepanekud.

1. Eelnõuga täiendatakse sotsiaalministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise

tingimused“ § 3 lõikega 3 sätestades, et residentuuritellimuse esitamisel eelistatakse õppekohtade

arvu puhul erialasid, kus eriarstide puudus on suurim, arvestades seejuures asjaomaste osapoolte

ettepanekuid. Muudatuse tegemise aluseks oleva volitusnormina on märgitud Tartu Ülikooli

seaduse (TÜKS) § 7 lg 2, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused.

Juhin tähelepanu, et TÜKS § 7 lg-s 2 sätestatud volitusnormiga volitatakse ministrit kehtestama

residentuuri raamnõudeid ja korraldamise tingimusi, kuid ei anta volitust residentuuritellimusega

seotud tingimuste kehtestamiseks ega täpsustamiseks. Residentuuritellimust puudutav säte on

toodud TÜKS paragrahv 72 lg-s 1, mille kohaselt lähtub Sotsiaalministeerium

residentuuritellimuse esitamisel tervishoiuteenuse osutajate, arstide ja hambaarstide

erialakomisjonide, Tervisekassa ja Tartu Ülikooli ettepanekutest (seejuures viitab määruse

sõnastus vaid üldistatult asjaomastele osapooltele). Ühtlasi sõlmitakse igal aastal

Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel residentuuritellimuse esitamiseks haldusleping,

mille kohustuslik tingimus on muu hulgas tellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv

residentuuriprogrammide kaupa (TÜKS § 72 lg 3 p 1).

Seega võimaldab ka kehtiv õiguslik raamistik esitada täpse ja vajaduspõhise residentuuritellimuse.

Ka seletuskirjas (lk 3) on märgitud, et muudatus on eelkõige õigustehniline ja tehakse taastekavaga

seotud lubaduste täitmiseks. Kokkuvõttes mõistame muudatuse eesmärgi seost Euroopa Liidu

tasandi ootustega, kuid peame oluliseks, et regulatsioon oleks ka põhjendatud, vajalik, õiguspärane

ja selge. Käesoleval juhul ei ole vastava muudatuse tegemine õiguslikult korrektne ega

põhjendatud – muudatuse tegemiseks puudub volitusnorm ning vastavad sätted on juba olemas

TÜKS-is ja need võimaldavad arvesse võtta seletuskirjas toodud eesmärke ehk eriarstide puudust

erialati (vt ka seletuskirja lk 3). Leiame, et kavandatava muudatuse sisuline eesmärk – siduda

residentuuritellimus selgemalt riikliku vajadusega – tuleks kehtivat õigusruumi arvestades

lahendada Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelises halduslepingus.

2 (2)

Ühtlasi juhime tähelepanu, et sätte rakendamiseks on oluline ka arusaam ja selgus selles osas,

milliste andmete ja metoodika alusel eriarstide puudust erialade lõikes hinnatakse. Samuti on

oluline ka koolitusvõimekuse arvestamine, et tagada vajalik kvaliteet. Arstliku järelkasvu

tagamine on vaieldamatult oluline, kuid pädevate spetsialistide kujunemise eeltingimuseks on

kvaliteetne väljaõpe, mistõttu tuleb tagada tasakaal vajaduspõhise planeerimise ja

koolitusvõimekuse vahel.

2. Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasude tõstmine on oluline

viimaks tasud vastavusse tegelike kuludega. Arvestades siiski, et tervishoiuteenuste korraldamise

seaduses sätestatud eksamitasu ülemmäär (1000 eurot) jääb allapoole tegelikke kulusid, on

edaspidi oluline ka seaduse muutmine ja seal ülemmäära tõstmine.

Seletuskirjas (lk 5) märgitakse ühtlasi, et vastavuseksami tasude suurendamine suurendab Tartu

Ülikooli tulu ja vähendab omafinantseerimise koormust, mida ülikool peab eksamite korraldamise

tegelike kulude tõttu kandma. Samas on ülikoolile täiendava tulu (mõni tuhat eurot) osakaal

ülikooli eelarves (selle suurus ületab 2026. aastal 300 miljonit eurot) marginaalne ja seega ka

eelnõu majanduslik mõju ülikoolile marginaalne. Juhime tähelepanu, et oluline on eelkõige see, et

sellised teenused oleksid kulupõhiselt hinnastatud. Vastavuseksamite korraldamine on tööjõu- ja

haldusmahukas ning kehtivad tasumäärad ei kata kõiki tegelikke kulusid. Sellest tulenevalt tuleb

ülikoolil katta tekkinud puudujääk muudest vahenditest ja muude tegevuste arvelt. Tasumäärade

ajakohastamine aitab seda mõju vähendada ja tagab kulude õiglasema jaotuse. Seega kuigi üldine

mõju ülikooli kogueelarvele võib olla väike, on see eksamite korraldamise kontekstis väga oluline

teenuse kulupõhise hinnastamise seisukohalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aune Valk

õppeprorektor

Kristi Kääri

737 6309, [email protected]