Tagasiside VTKle

Lp Tiina Unukainen 19. mai 2026

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust

perearstiabi ja tervisekeskuste korraldust puudutavate ettepanekute kohta. Peame oluliseks, et

kavandatavad muudatused toetaksid perearstiabi jätkusuutlikkust, teenuse paindlikku korraldust

ning piirkondlike eripärade arvestamist. Samuti on oluline, et muudatustega ei kaasneks

põhjendamatut halduskoormust ega piiranguid, mis rakendaksid teenuse kättesaadavuse tagamist

väljaspool suuremaid keskusi.

Probleem 1 - perearstide asendamine ja nimistute korraldus

Ettepaneku 1 osas toetame põhimõtet, et pikaajalise asenduse korral peab säilima paindlikkus

perearstiabi korraldamisel, eriti väljaspool suuremaid linnu. Tervisekeskusel peab olema

võimalus reguleerida arsti ja õe kontaktvastuvõttude mahtu vastavalt piirkondlikule vajadusele

ning kokkuleppele Tervisekassaga. Leiame, et 2400-4500 patsiendiga nimistute puhul võiks

kaaluda ühe vastutava perearsti olemasolu lisaks muu kvalifikatsiooniga arstidele. Samuti ei pea

me vajalikuks kontaktvastuvõtu tundide jäika fikseerimist tervisekeskustele.

Ettepaneku 2 puhul peame vajalikuks käsitleda ka patsiendi vastutust usaldusliku ravisuhte

hoidmisel. Praegu puudub perearstil võimalus reageerida olukordadele, kus patsient rikub

teadlikult, korduvalt ja pahatahtlikult ravisuhet. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda patsiendi ja

teenuseosutaja vahelise heatahte vormi või nn „patsiendi lepingu“ loomist, mis aitaks paremini

sõnastada patsiendi õigusi ja kohustusi teenuste kasutamisel.

Ettepaneku 3 osas oleme nõus põhimõttega, et perearstiabi osutava äriühingu asendamise korral

peab olema tagatud perearsti tugi ja osalus teenuse osutamisel. Täiendavaid märkusi selle

ettepaneku osas ei pea vajalikuks teha.

Ettepaneku 4 puhul toetame põhimõtet, et asendaja leidmise kohustus ei peaks jääma ainult

perearsti enda vastutusele. Tervisekeskusel peaks olema suurem roll nii ajutise asenduse

korraldamisel kui ka hiljem püsiva perearsti leidmisel. See aitaks tagada teenuse järjepidevuse.

Üksikute nimistute puhul pakume välja võimaluse esmalt rakendada kuni kolmekuulist

asendusperioodi ning seejärel vajadusel konkursimenetlust.

Samuti peame vajalikuks siduda vastav regulatsioon pikaajalise haiguslehe käsitlusega, et

asendamise korraldus oleks praktikas selgem ja paremini toimiv. See annaks perearstile ka

suurema turvatunde, et ka pikema töövõimetuse perioodi jooksul ei teki ohtu nimistu ära

langemiseks.

Ettepaneku 5 puhul peame positiivseks, et kavandatakse piirkondlike probleemide ja

tööjõuvajaduse paremat kaardistamist, mis aitab kaasa perearstiteenuse jätkusuutlikule

planeerimisele.

Ettepaneku 6 osas tuleb arvestada, et keerulisemates piirkondades võib tööjõu värbamine nõuda

erandlikke kulutusi infrastruktuurile, IT-lahendustele, tehnilisele integreerimisele ning

motiveerivamale töötasule. Samuti teeme ettepaneku, et keskustele peaks olema ette nähtud

mentorlustasu või täiendav toetus üleminekuperioodil.

Ettepaneku 7 puhul oleme nõus vajadusega MEDRE-s asenduskokkulepeid kajastada, kuid

peame vajalikuks lisada, et konkreetsete töötajate koormuste kajastamine MEDRE-s on

haldumahukas ja sellega pole nõus.

Probleem 2 - PITK ja ETO regulatsioon

Ettepaneku 1 puhul peame vajalikuks selgemalt määratleda PITK-i staatuse taotlemise

tingimused. Praegu jääb ebaselgeks, millised on PITK-i ja LÜTK-i sisulised erinevused ning

kuidas kavandatavad kriteeriumid aitavad tänaseid tervisekeskuseid tugevdada.

Ettepaneku 2 osas puuduvad ETTKL-il täiendavad kommentaarid.

Ettepaneku 3 puhul leiame, et ettepanekus kirjeldatud võimekused on suuresti loodavad alles siis,

kui nende täitmiseks on tagatud vajalik rahastus ja ressursid. Seetõttu ei ole realistlik nõuda

näiteks ETO võimekust keskuselt, kes alles liigub selle staatuse suunas ega ole seni saanud

kasutada vastavate tingimuste täitmiseks vajalikke ressursse. Riigi roll peaks olema luua

võimalus teenuseosutajatel kujuneda ja areneda vastavalt lepingus seatud eesmärkidele, mitte

eeldada vajalike võimekuste olemasolu juba enne toetavate tingimuste loomist.

Samuti peame oluliseks rõhutada, et ETO ei peaks olema eeltingimus PITK-iks saamisel.

Positiivsena näeme erinevate teenuseosutajate koostöövõimaluste arendamist ühe teenuskoha

probleemide lahendamisel. Seejuures peab iga laiendatud teenuspunkti või täiendava

kohustusega kaasnema ka vastav rahastus ja vajalik ressurss.

Probleem 3 - tervisekeskuste korraldus ja tegevusmudel

Ettepaneku 1 puhul peame oluliseks seada esikohale meeskonnatöö, kvaliteet ja jätkusuutlikkus

ning jätkata arengukavades kokkulepitud suundadega.

Ettepaneku 2 puhul ei näe me vajadust täiendava tegevusloa loomise järele tervisekeskustele.

Olemasolevatel teenuseosutajatel on tegevusload juba olemas ning pigem tuleks lihtsustada

erinevate teenuste lisamist olemasolevatele lubadele. Väiksemate piirkondade infrastruktuur ei

pruugi võimaldada kõikide uute ruuminõuete täitmist ning seetõttu on oluline säilitada piisav

paindlikkus teenuse jätkamiseks.

Ettepaneku 3 puhul peame kvaliteedikriteeriumide loomist vajalikuks ja toetame vastavat

ettepanekut. Samas peaks sõnastuses olema fookus kõikidele tervisekeskuse vormidele, mitte

ainult koostöökokkuleppelistele tervisekeskustele. Olulised märksõnad on ühine triaaž, ühine

patsiendi pöördumistee ning nimistu ülene asendamine. Kvaliteedikriteeriumid peaksid toetama

meeskonnapõhist ja patsiendikeskset lähenemist, sõltumata tervisekeskuse organisatsioonilisest

vormist.

Ettepaneku 4 puhul peame oluliseks, et fookus jääks teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele,

mitte liigsele vormilisele ühtlustamisele. Oleme nõus, et tuleks defineerida tervisekeskuse teise

tegevuskoha mõiste.

Ettepaneku 5 puhul ei ole ETTKL otseselt vastu tervisekeskuse moodustamise konkursi

korraldamisele. Tervitatav on konkursi tingimuste täpsustamine ja suurema õigusselguse

loomine. Samas peame oluliseks eristada tervisekeskuste konkursi korraldamist ning ketistumise

või liigse koondumise vältimiseks kavandatavaid meetmeid.

Leiame, et monopoliseerumise vastased meetmed vajavad täiendavat analüüsi, et oleks selge

nende eesmärk ja praktiline mõju. Seejuures peame oluliseks säilitada ettevõtjate

tegutsemisvabadus sobivas mahus ja vormis. ETTKL toetab põhimõtet, et tervisekeskused

oleksid Eesti kapitalil ja Eesti perearstidest omanike käes, et vältida välisriikides nähtud

negatiivseid näiteid tervishoiuteenuste liigsel koondumisel.

Ettepaneku 6 puhul peame oluliseks leida tasakaal perearstide ettevõtlusvabaduse ja

tervisekeskuste jätkusuutlikkuseks vajaliku stabiilsuse vahel. Leiame, et nimistu seotus

tervisekeskusega peaks olema tagatud vähemalt viie aasta jooksul alates tervisekeskusega

liitumisest ning lahkumisest tuleks ette teatada vähemalt kuus kuud.

Varasema lahkumise korral peaksid olema selged põhimõtted tervisekeskuse tehtud

investeeringute õiglaseks kompenseerimiseks. Alternatiivseid lahendusi käesolevas sõnastuses

ETTKL ei toeta.

Probleem 4 - kvaliteet ja järelevalve

Ettepaneku 1 puhul toetame perearstiabi riiklike kvaliteedistandardite loomist ning loodame, et

standardite väljatöötamisel toimub tihe koostöö Terviseameti ja ETTKL-i vahel, et vältida

paralleelsüsteemide teket.

Ettepaneku 2 puhul peame mõistlikuks järelevalvemehhanismide loomist, mis aitavad ennetavalt

tuvastada kvaliteedi- ja kättesaadavuse probleeme optimaalse halduskoormusega.

Ettepaneku 3 puhul peame oluliseks säilitada piisav paindlikkus nimistute haldamisel. Näiteks ei

pruugi 12-kuuline periood olla piisav uue või väikese nimistu kasvatamiseks ning Tervisekassal

peaks olema võimalus teha otsuseid juhtumipõhiselt.

Ettepanekute 4 ja 5 puhul oleme nõus vajadusega parandada teavituskohustusi ning tagada

perearstiabi parem kättesaadavus.

Ettepaneku 6 puhul ei pea me põhjendatuks täiendava administratiivse koormuse loomist

tervisekeskustele olukorras, kus teenust osutatakse meeskonnapõhiselt ning koormuste haldus

MEDRE süsteemis oleks ebamõistlikult koormav.

Ettepaneku 7 puhul toetame lähenemist, mille kohaselt ei peaks iga tervishoiutöötaja detailsete

vastuvõtuaegade avaldamine olema kohustuslik. Kehtiv nõue pärineb ajast, mil eelregistreerimist

ei kasutatud ning patsientidel oli vajalik teada konkreetseid vastuvõtuaegu järjekorda minekuks.

Tänapäeval on patsiendi jaoks olulisem teada oma vastuvõtuaega ning tervisekeskuse või

praksise lahtiolekuaegu. Detailsete graafikute avaldamine ei anna olulist lisandväärtust, kuid

tekitab märkimisväärset halduskoormust ja ei arvesta tänapäevase töökorraldusega, kus graafikud

võivad muutuda jooksvalt.

Mõistlikum oleks nõuda tavapäraste vastuvõtuaegade avaldamist ning tagada patsiendile selge

pöördumisteekond ja teenuse kättesaadavus ühtse triaaži alusel.

Lp Tiina Unukainen 19. mai 2026

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust

perearstiabi ja tervisekeskuste korraldust puudutavate ettepanekute kohta. Peame oluliseks, et

kavandatavad muudatused toetaksid perearstiabi jätkusuutlikkust, teenuse paindlikku korraldust

ning piirkondlike eripärade arvestamist. Samuti on oluline, et muudatustega ei kaasneks

põhjendamatut halduskoormust ega piiranguid, mis rakendaksid teenuse kättesaadavuse tagamist

väljaspool suuremaid keskusi.

Probleem 1 - perearstide asendamine ja nimistute korraldus

Ettepaneku 1 osas toetame põhimõtet, et pikaajalise asenduse korral peab säilima paindlikkus

perearstiabi korraldamisel, eriti väljaspool suuremaid linnu. Tervisekeskusel peab olema

võimalus reguleerida arsti ja õe kontaktvastuvõttude mahtu vastavalt piirkondlikule vajadusele

ning kokkuleppele Tervisekassaga. Leiame, et 2400-4500 patsiendiga nimistute puhul võiks

kaaluda ühe vastutava perearsti olemasolu lisaks muu kvalifikatsiooniga arstidele. Samuti ei pea

me vajalikuks kontaktvastuvõtu tundide jäika fikseerimist tervisekeskustele.

Ettepaneku 2 puhul peame vajalikuks käsitleda ka patsiendi vastutust usaldusliku ravisuhte

hoidmisel. Praegu puudub perearstil võimalus reageerida olukordadele, kus patsient rikub

teadlikult, korduvalt ja pahatahtlikult ravisuhet. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda patsiendi ja

teenuseosutaja vahelise heatahte vormi või nn „patsiendi lepingu“ loomist, mis aitaks paremini

sõnastada patsiendi õigusi ja kohustusi teenuste kasutamisel.

Ettepaneku 3 osas oleme nõus põhimõttega, et perearstiabi osutava äriühingu asendamise korral

peab olema tagatud perearsti tugi ja osalus teenuse osutamisel. Täiendavaid märkusi selle

ettepaneku osas ei pea vajalikuks teha.

Ettepaneku 4 puhul toetame põhimõtet, et asendaja leidmise kohustus ei peaks jääma ainult

perearsti enda vastutusele. Tervisekeskusel peaks olema suurem roll nii ajutise asenduse

korraldamisel kui ka hiljem püsiva perearsti leidmisel. See aitaks tagada teenuse järjepidevuse.

Üksikute nimistute puhul pakume välja võimaluse esmalt rakendada kuni kolmekuulist

asendusperioodi ning seejärel vajadusel konkursimenetlust.

Samuti peame vajalikuks siduda vastav regulatsioon pikaajalise haiguslehe käsitlusega, et

asendamise korraldus oleks praktikas selgem ja paremini toimiv. See annaks perearstile ka

suurema turvatunde, et ka pikema töövõimetuse perioodi jooksul ei teki ohtu nimistu ära

langemiseks.

Ettepaneku 5 puhul peame positiivseks, et kavandatakse piirkondlike probleemide ja

tööjõuvajaduse paremat kaardistamist, mis aitab kaasa perearstiteenuse jätkusuutlikule

planeerimisele.

Ettepaneku 6 osas tuleb arvestada, et keerulisemates piirkondades võib tööjõu värbamine nõuda

erandlikke kulutusi infrastruktuurile, IT-lahendustele, tehnilisele integreerimisele ning

motiveerivamale töötasule. Samuti teeme ettepaneku, et keskustele peaks olema ette nähtud

mentorlustasu või täiendav toetus üleminekuperioodil.

Ettepaneku 7 puhul oleme nõus vajadusega MEDRE-s asenduskokkulepeid kajastada, kuid

peame vajalikuks lisada, et konkreetsete töötajate koormuste kajastamine MEDRE-s on

haldumahukas ja sellega pole nõus.

Probleem 2 - PITK ja ETO regulatsioon

Ettepaneku 1 puhul peame vajalikuks selgemalt määratleda PITK-i staatuse taotlemise

tingimused. Praegu jääb ebaselgeks, millised on PITK-i ja LÜTK-i sisulised erinevused ning

kuidas kavandatavad kriteeriumid aitavad tänaseid tervisekeskuseid tugevdada.

Ettepaneku 2 osas puuduvad ETTKL-il täiendavad kommentaarid.

Ettepaneku 3 puhul leiame, et ettepanekus kirjeldatud võimekused on suuresti loodavad alles siis,

kui nende täitmiseks on tagatud vajalik rahastus ja ressursid. Seetõttu ei ole realistlik nõuda

näiteks ETO võimekust keskuselt, kes alles liigub selle staatuse suunas ega ole seni saanud

kasutada vastavate tingimuste täitmiseks vajalikke ressursse. Riigi roll peaks olema luua

võimalus teenuseosutajatel kujuneda ja areneda vastavalt lepingus seatud eesmärkidele, mitte

eeldada vajalike võimekuste olemasolu juba enne toetavate tingimuste loomist.

Samuti peame oluliseks rõhutada, et ETO ei peaks olema eeltingimus PITK-iks saamisel.

Positiivsena näeme erinevate teenuseosutajate koostöövõimaluste arendamist ühe teenuskoha

probleemide lahendamisel. Seejuures peab iga laiendatud teenuspunkti või täiendava

kohustusega kaasnema ka vastav rahastus ja vajalik ressurss.

Probleem 3 - tervisekeskuste korraldus ja tegevusmudel

Ettepaneku 1 puhul peame oluliseks seada esikohale meeskonnatöö, kvaliteet ja jätkusuutlikkus

ning jätkata arengukavades kokkulepitud suundadega.

Ettepaneku 2 puhul ei näe me vajadust täiendava tegevusloa loomise järele tervisekeskustele.

Olemasolevatel teenuseosutajatel on tegevusload juba olemas ning pigem tuleks lihtsustada

erinevate teenuste lisamist olemasolevatele lubadele. Väiksemate piirkondade infrastruktuur ei

pruugi võimaldada kõikide uute ruuminõuete täitmist ning seetõttu on oluline säilitada piisav

paindlikkus teenuse jätkamiseks.

Ettepaneku 3 puhul peame kvaliteedikriteeriumide loomist vajalikuks ja toetame vastavat

ettepanekut. Samas peaks sõnastuses olema fookus kõikidele tervisekeskuse vormidele, mitte

ainult koostöökokkuleppelistele tervisekeskustele. Olulised märksõnad on ühine triaaž, ühine

patsiendi pöördumistee ning nimistu ülene asendamine. Kvaliteedikriteeriumid peaksid toetama

meeskonnapõhist ja patsiendikeskset lähenemist, sõltumata tervisekeskuse organisatsioonilisest

vormist.

Ettepaneku 4 puhul peame oluliseks, et fookus jääks teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele,

mitte liigsele vormilisele ühtlustamisele. Oleme nõus, et tuleks defineerida tervisekeskuse teise

tegevuskoha mõiste.

Ettepaneku 5 puhul ei ole ETTKL otseselt vastu tervisekeskuse moodustamise konkursi

korraldamisele. Tervitatav on konkursi tingimuste täpsustamine ja suurema õigusselguse

loomine. Samas peame oluliseks eristada tervisekeskuste konkursi korraldamist ning ketistumise

või liigse koondumise vältimiseks kavandatavaid meetmeid.

Leiame, et monopoliseerumise vastased meetmed vajavad täiendavat analüüsi, et oleks selge

nende eesmärk ja praktiline mõju. Seejuures peame oluliseks säilitada ettevõtjate

tegutsemisvabadus sobivas mahus ja vormis. ETTKL toetab põhimõtet, et tervisekeskused

oleksid Eesti kapitalil ja Eesti perearstidest omanike käes, et vältida välisriikides nähtud

negatiivseid näiteid tervishoiuteenuste liigsel koondumisel.

Ettepaneku 6 puhul peame oluliseks leida tasakaal perearstide ettevõtlusvabaduse ja

tervisekeskuste jätkusuutlikkuseks vajaliku stabiilsuse vahel. Leiame, et nimistu seotus

tervisekeskusega peaks olema tagatud vähemalt viie aasta jooksul alates tervisekeskusega

liitumisest ning lahkumisest tuleks ette teatada vähemalt kuus kuud.

Varasema lahkumise korral peaksid olema selged põhimõtted tervisekeskuse tehtud

investeeringute õiglaseks kompenseerimiseks. Alternatiivseid lahendusi käesolevas sõnastuses

ETTKL ei toeta.

Probleem 4 - kvaliteet ja järelevalve

Ettepaneku 1 puhul toetame perearstiabi riiklike kvaliteedistandardite loomist ning loodame, et

standardite väljatöötamisel toimub tihe koostöö Terviseameti ja ETTKL-i vahel, et vältida

paralleelsüsteemide teket.

Ettepaneku 2 puhul peame mõistlikuks järelevalvemehhanismide loomist, mis aitavad ennetavalt

tuvastada kvaliteedi- ja kättesaadavuse probleeme optimaalse halduskoormusega.

Ettepaneku 3 puhul peame oluliseks säilitada piisav paindlikkus nimistute haldamisel. Näiteks ei

pruugi 12-kuuline periood olla piisav uue või väikese nimistu kasvatamiseks ning Tervisekassal

peaks olema võimalus teha otsuseid juhtumipõhiselt.

Ettepanekute 4 ja 5 puhul oleme nõus vajadusega parandada teavituskohustusi ning tagada

perearstiabi parem kättesaadavus.

Ettepaneku 6 puhul ei pea me põhjendatuks täiendava administratiivse koormuse loomist

tervisekeskustele olukorras, kus teenust osutatakse meeskonnapõhiselt ning koormuste haldus

MEDRE süsteemis oleks ebamõistlikult koormav.

Ettepaneku 7 puhul toetame lähenemist, mille kohaselt ei peaks iga tervishoiutöötaja detailsete

vastuvõtuaegade avaldamine olema kohustuslik. Kehtiv nõue pärineb ajast, mil eelregistreerimist

ei kasutatud ning patsientidel oli vajalik teada konkreetseid vastuvõtuaegu järjekorda minekuks.

Tänapäeval on patsiendi jaoks olulisem teada oma vastuvõtuaega ning tervisekeskuse või

praksise lahtiolekuaegu. Detailsete graafikute avaldamine ei anna olulist lisandväärtust, kuid

tekitab märkimisväärset halduskoormust ja ei arvesta tänapäevase töökorraldusega, kus graafikud

võivad muutuda jooksvalt.

Mõistlikum oleks nõuda tavapäraste vastuvõtuaegade avaldamist ning tagada patsiendile selge

pöördumisteekond ja teenuse kättesaadavus ühtse triaaži alusel.