| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1218-10 |
| Registreeritud | 22.05.2026 |
| Sünkroonitud | 25.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Tiina Unukainen (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie 06.05.2025 SOM/26-0524
[email protected] Meie 21.05.2026 nr 42
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
(perearstiabi tugevdamine) väljatöötamiskavatsusele
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise ja seisukoha küsimise eest. Tervitame eesmärki
tagada perearstiabi pikaajaline jätkusuutlikkus ja ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Süsteemne
reform on vajalik ning käsitletavad probleemid nagu asendamise korraldus, tervisekeskuste
tugevdamine, PITK-ide loomine ja järelevalve tõhustamine nõuavad lahendamist.
Väljatöötamiskavatsues on tahaplaanile jäänud paraku see, kuidas mõjutab kavandatav reform
puudega ja/või kroonilise ja raske haigusega patsiente, kes on tervishoiusüsteemi kõige suuremad
kasutajad ning kelle jaoks abi kiirus, ravi järjepidevus, teenuste ligipääsetavus ja usalduslik
ravisuhe on kriitilise tähtsusega.
Puuduvad selged patsiendikesksed kvaliteedinäitajad: krooniliste haigete tervisekontrollide
korraldus, retseptide ja e-konsultatsioonide reageerimisajad. Samuti ei käsitle VTK piisavalt
krooniliste haigete prioriteete perearstita nimistutes, raviinfo üleandmist asenduse korral,
regionaalset ebavõrdsust, transpordi- ja digilahenduste mõju eakatele patsientidele.
Meie seisukoht on, et tuleb tagada krooniliste haigete ravi järjepidevus, kehtestada
patsiendikesksed kvaliteediindikaatorid, sätestada maksimaalsed reageerimisajad, kaasata
patsientide esindajad kvaliteedistandardite loomisse ning hinnata eraldi reformi mõju krooniliste
haigustega inimestele.
Reformi edukust ei tohi hinnata ainult süsteemi korralduse järgi, vaid selle põhjal, kas kroonilise
haigusega inimene saab jätkuvalt õigeaegset, järjepidevat, vajalikku ja arusaadavat abi.
Allpool esitame seitse sisulist murekohta koos konkreetsete muudatusettepanekutega.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
1. Asendamissüsteem ja ravi järjepidevuse tagamine
Murekohad
VTK ettepanek 1/4 lubab lühiajalisel asendusel (kuni 3 kuud) kasutada arste, kellel puudub
perearsti kvalifikatsioon. Meie hinnangul on see eriti ohtlik krooniliste haigustega patsientidele,
kelle raviskeemid on keerukad, näiteks diabeet, südamepuudulikkus, psüühikahäired, vähijärgne
seisund. Kolm kuud on periood, mil uuendatakse retsepte, koostatakse saatekirju ja jälgitakse
seisundi muutusi.
Erakorralise asenduse korral (perearsti äkksurm, pikaajaline haigus) puudub VTK-s igasugune
nõue patsiendi teavitamiseks. Patsient võib leida end olukorras, kus ei tea, kuhu pöörduda.
Seisukohad
• Sätestada, et krooniliste haigustega patsientidel peab ka lühiajalise asenduse puhul olema
tagatud juurdepääs perearsti kvalifikatsiooniga arstile kas kohapeal või kaugvastuvõtu
teel.
• Kehtestada kohustuslik teavituskord. Kui nimistu perearst vahetub (sh erakorralise
asenduse korral), teavitatakse patsienti kirjalikult viivitamata ning teates esitatakse
asendaja kontaktandmed ja vastuvõtuajad.
• Tagada, et asendusarst saab enne töö alustamist ligipääsu asendatava arsti nimistus
olevate krooniliste patsientide olulisematele terviseandmetele, et vältida terviseohte ja
ravivigu.
2. Nimistusse võtmisest keeldumine ja haavatavad patsiendid
Murekohad
VTK ettepanek 1/2 annab perearstile õiguse keelduda uute patsientide nimistusse võtmisest, kui
nimistu ületab 1600 isiku piirmäära ja piirkonnas on alternatiivne nimistu. See põhimõte on
mõistlik, kuid eelnõus puuduvad kaitsemehhanismid olukordadeks, kus alternatiivne nimistu ei
ole patsiendile tegelikult kättesaadav:
• puudega inimene ei saa alternatiivset nimistut füüsiliselt kasutada (katmata
transpordivajadus, hoone pole ligipääsetav jms);
• patsiendil on väljakujunenud pikaajaline ravisuhe konkreetse arstiga (näiteks kui
patsiendil on psüühikahäire, autismispektri häire, dementsus), mille katkestamine kujutab
ise terviseriski;
• alternatiivses nimistus puudub kommunikatsioonivõimekus patsiendi jaoks (viipekeel,
lihtne keel, venekeelne vastuvõtt).
VTK mainib vene keelt PITK-i ülesannete juures, kuid viipekeelt ega lihtsasse keelde tõlkimise
vajadust ei ole kusagil mainitud. Palume vastavalt täiendada.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Seisukohad
• Lisada nimistusse võtmisest keeldumise eranditesse selge säte, et perearst ei tohi
keelduda, kui alternatiivne nimistu ei ole patsiendile tegelikult kättesaadav arvestades
liikumistakistust, transpordi puudumist, kommunikatsioonibarjääri või väljakujunenud
ravisuhet.
• Tervisekassa peab kättesaadavuse hindamisel kasutama mitte ainult nimistu arvulisi
näitajaid, vaid ka ligipääsetavuse andmeid (hoone ligipääsetavus, kaugus avalikust
transpordist, muude teenuste olemasolu).
• TTKS-i lisatavasse kättesaadavuse mõistesse tuleb lülitada kommunikatiivne
ligipääsetavus kui perearstiabi osa.
3. PITK ja nõuded ligipääsetavusele
Murekohad
PITK-i ülesannete loetelu (Lisa 1, ettepanek 3) on mahukas, kuid puuetega inimeste igapäevaelu
mõjutav sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimine on käsitletud üksnes TERVIKute
koostöövõrgustiku kontekstis.
Samuti puudub PITK-ile esitatavates nõuetes viide füüsilisele või kommunikatiivsele
ligipääsetavusele.
Seisukohad
• Kehtestada PITK-i põhitegevuskohtadele selged ligipääsetavuse nõuded vastavalt
seadusele.
4. Perearstilt nimistu äravõtmine ja patsiendi huvide kaitse
Murekohad
VTK ettepanek 4.3 näeb ette perearstilt nimistu äravõtmise, kui linnalises asulas on nimistus
püsivalt alla 1200 inimese. Ebaselgeks jääb, kas ja kuidas on tagatud patsientide teavitamine ja
uude nimistusse pääsemine. Ka ei selgu, kas nimistu äravõtmisega koos võetakse perearstilt
automaatselt ära ka perearstina tegutsemise õigus.
Seisukohad
• Sätestada patsientide eelteavitamise aeg.
• Tagada kompleksse teenusevajadusega patsientidele (krooniline haigus, puue,
psüühikahäire) koht järgmises nimistus, mitte teoreetiline võimalus registreeruda.
• Tagada, et enne nimistute äravõtmist kontrollitakse, et piirkonna teistel nimistutel on
võimekust uusi patsiente juurde võtta.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
• Otsus perearstilt nimistu ära võtta peab põhinema konkreetsetel ja selgetel alustel, st peab
olema tuvastatud, et nimistu väiksuse põhjuseks on see, et osutatav teenus ei vasta
nõutavale kvaliteedile. Näiteks alustaval perearstil ei pruugi olla lihtne 12 kuu jooksul
koguda enda nimistusse 1200 inimest või kindlustada, et tema poolt üle võetud nimistus
olnud inimesed ei otsusta nimistust lahkuda.
• Kui nimistus olevate inimeste vähesus on tingitud probleemist teenuse kvaliteediga ja
probleemi iseloom seda võimaldab, peaks perearstil olema võimalus järelevalveorgani
poolt määratud tähtaja jooksul võtta vastu samme puuduse kõrvaldamiseks nagu näiteks
läbida täiendkoolitus, uuendada tehnikaparki, leida enda meeskonda kvalifitseeritud
töötajaid jmt. Kui perearst on probleemi tähtaegselt kõrvaldanud, tuleb anda talle ka
mõistlik võimalus nimistus olevate inimeste arvu suurenemiseks.
• Kui perearst ei ole järelevalveorgani poolt määratud tähtaja jooksul teenuse
kvaliteediprobleemi kõrvaldanud või tegemist on sellise puudusega, millise
kõrvaldamine ei ole võimalik või on probleem pöördumatult kahjustanud perearsti
usaldusväärsust, on igati asjakohane viivitamatu sekkumine ning perearstilt nimistu ja
perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine.
• Planeerida tuleb järelevalvemenetluse algatamine enne, kui perearsti nimistus olevate
inimeste arv on langenud alla miinimumpiiri. Näiteks algataks esmane järelevalve, kui
nimistus olevate inimeste arv on viimase 6 kuu jooksul kahanenud 5-10% või kui nimistus
olevate inimeste arv on viimase 12 kuu jooksul olnud püsivalt alla 1500 inimese. Teenuse
kvaliteediprobleemi tuvastamisel on sellisel juhul võimalik järelevalveorganil sekkuda
võimalikult varajases faasis, hoidmaks ära üldist kahju perearstisüsteemi
usaldusväärsusele, võimalikest ravivigadest tulenevat täiendavat tervisekahju ja
lisanduvat koormust tervishoiusüsteemile.
5. Vastuvõtuaegade avaldamine ja digivõimekus
Murekohad
VTK ettepanek 4/7 soovib kaotada kohustuse avaldada tervishoiutöötajate üksikasjalikud
vastuvõtuajad, viidates halduskoormusele. Mõistame, et päevapõhise graafiku avaldamine on
koormav. Puuetega inimeste, eakate ja vähese digivõimekusega patsientide jaoks on avaldatud
vastuvõtuteave sageli ainuke viis planeerida visiite.
Seisukohad
• Säilitada kohustus avaldada vähemalt iganädalane vastuvõtuskeem, mis ei nõua
päevapõhist graafikut, kuid annab patsiendile minimaalselt vajaliku info.
• Lisada nõue, et teave peab olema kättesaadav nii digitaalselt kui ka tegevuskoha
infostendil lihtsas keeles.
• Kehtestada kohustus teavitada patsiente muutustest vastuvõtuaegades vähemalt 5
tööpäeva ette (v.a erakorralised asjaolud).
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
6. Riiklik kvaliteedistandard
Murekohad
VTK ettepanek 4/1 näeb ette riikliku kvaliteedistandardi loomise, kuid selle sisu jääb lahtiseks.
Standard võib kujuneda oluliseks instrumendik, kui see hõlmab selgesõnaliselt ka ligipääsetavust
ja puudega patsiendi käsitlust. Praeguses eelnõus puuduvad viited:
• füüsilisele ligipääsetavusele (ratastool, kuuldeabivahendid jms);
• kommunikatiivsele ligipääsetavusele;
• vastuvõtuaja paindlikkusele (hetkel kehtiv 15-minutiline normvastuvõtt ei ole sageli
piisav puudega patsiendi jaoks);
• puudega patsiendiga töötamise pädevusnõuetele meditsiinipersonalile.
Seisukohad
• Sätestada seaduse tasandil, et tulevane riiklik perearstiabi kvaliteedistandard peab
sisaldama ligipääsetavuse nõudeid nii füüsilises kui kommunikatiivses mõttes.
• Kehtestada paindlik vastuvõtuaeg puudega või mitme kroonilise haigusega patsientidele
(nt võimalus broneerida topeltvastuvõtuaeg ilma lisapõhjenduseta).
7. Ravi järjepidevus meeskonnapõhises süsteemis
Lisaks konkreetsetele ettepanekutele soovime juhtida tähelepanu VTK läbivale struktuursele
probleemile, mida on oluline arvesse võtta kogu reformi käigus.
VTK kavandab liikumist mudelilt „patsient ja tema perearst“ mudelile „patsient ja tervisekeskuse
meeskond“. See võib olla põhjendatud tõhususe, tööjõuvajaduse ja asendamise seisukohalt.
Kroonilise haigusega, eaka või psüühilise tervisehäirega patsiendi jaoks ei ole see üksnes
haldusmuudatus.
Pikaajaline ravisuhe sisaldab kliinilist teadmist, mida ei ole võimalik digilukku täielikult
dokumenteerida. Siia kuuluvad patsiendi tervisekäitumine, sümptomite kujunemine, sotsiaalne
kontekst, usaldus. Mida rohkem liigub ravi erinevate spetsialistide ja töötajate vahel, seda suurem
on oht, et tervikpilt kaob. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et ravi järjepidevuse
halvenemine suurendab krooniliste haigustega patsientide haiglaravi ja EMO kasutust.
VTK-s puuduvad selged kliinilise kvaliteedi indikaatorid, mille alusel oleks võimalik reformi
mõju hiljem hinnata. Kui reformi edu mõõdetakse ainult vastuvõttude arvu, töökiiruse või
administratiivse efektiivsuse järgi, jääb kõige olulisem ehk inimese tervislik olukord
tagaplaanile.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Seisukohad
• Lisada VTK mõjuanalüüsi (Lisa 3) selged ravi järjepidevuse indikaatorid, mille alusel
saab hiljem hinnata, kas ja kuidas reform on mõjutanud krooniliste haigustega patsientide
haiglaravi sagedust ja EMO kasutust.
• Sätestada, et igas tervisekeskuses peab olema jälgitav, milline on ühe patsiendi vastuvõtte
teostanud erinevate arstide arv 12 kuu jooksul ravijärjepidevuse indikaatorina.
• Reformi rakendamise hindamisse tuleb kaasata patsiendiorganisatsioonid, et tagada
patsiendi tegeliku kogemuse arvestamine tulemuste mõõtmisel.
Kokkuvõtteks
Toetame perearstiabi süsteemset tugevdamist ja pakume välja täiendusi patsiendikesksuse ja
ligipääsetavuse perspektiivist.
Kokkuvõttes palume Sotsiaalministeeriumil:
• Viia seaduse tasandile selged kaitsesätted krooniliste haigustega ja puuetega patsientide
ravi järjepidevuse tagamiseks asendussüsteemis;
• täiendada nimistusse võtmisest keeldumise erandeid tegeliku kättesaadavuse (sh füüsilise
ja kommunikatiivse ligipääsetavuse) kriteeriumiga;
• lisada PITK-i kohustuslike ülesannete hulka ligipääsetavuse miinimumnõuded;
• säilitada patsientide teavitamiskohustus vastuvõtuaegade muutuste osas ka füüsilistes
kanalites;
• sätestada riikliku kvaliteedistandardi väljatöötamises ligipääsetavuse kohustuslik sisu
ning patsiendiorganisatsioonide kaasamine.
Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema eelnõu koostamise järgmistes
etappides.
Küsimuste korral täpsustame meeleldi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg
tel +372 54010461
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Tuuli Seinberg Nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy Officer | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 54010461 |
|
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie 06.05.2025 SOM/26-0524
[email protected] Meie 21.05.2026 nr 42
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
(perearstiabi tugevdamine) väljatöötamiskavatsusele
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise ja seisukoha küsimise eest. Tervitame eesmärki
tagada perearstiabi pikaajaline jätkusuutlikkus ja ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Süsteemne
reform on vajalik ning käsitletavad probleemid nagu asendamise korraldus, tervisekeskuste
tugevdamine, PITK-ide loomine ja järelevalve tõhustamine nõuavad lahendamist.
Väljatöötamiskavatsues on tahaplaanile jäänud paraku see, kuidas mõjutab kavandatav reform
puudega ja/või kroonilise ja raske haigusega patsiente, kes on tervishoiusüsteemi kõige suuremad
kasutajad ning kelle jaoks abi kiirus, ravi järjepidevus, teenuste ligipääsetavus ja usalduslik
ravisuhe on kriitilise tähtsusega.
Puuduvad selged patsiendikesksed kvaliteedinäitajad: krooniliste haigete tervisekontrollide
korraldus, retseptide ja e-konsultatsioonide reageerimisajad. Samuti ei käsitle VTK piisavalt
krooniliste haigete prioriteete perearstita nimistutes, raviinfo üleandmist asenduse korral,
regionaalset ebavõrdsust, transpordi- ja digilahenduste mõju eakatele patsientidele.
Meie seisukoht on, et tuleb tagada krooniliste haigete ravi järjepidevus, kehtestada
patsiendikesksed kvaliteediindikaatorid, sätestada maksimaalsed reageerimisajad, kaasata
patsientide esindajad kvaliteedistandardite loomisse ning hinnata eraldi reformi mõju krooniliste
haigustega inimestele.
Reformi edukust ei tohi hinnata ainult süsteemi korralduse järgi, vaid selle põhjal, kas kroonilise
haigusega inimene saab jätkuvalt õigeaegset, järjepidevat, vajalikku ja arusaadavat abi.
Allpool esitame seitse sisulist murekohta koos konkreetsete muudatusettepanekutega.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
1. Asendamissüsteem ja ravi järjepidevuse tagamine
Murekohad
VTK ettepanek 1/4 lubab lühiajalisel asendusel (kuni 3 kuud) kasutada arste, kellel puudub
perearsti kvalifikatsioon. Meie hinnangul on see eriti ohtlik krooniliste haigustega patsientidele,
kelle raviskeemid on keerukad, näiteks diabeet, südamepuudulikkus, psüühikahäired, vähijärgne
seisund. Kolm kuud on periood, mil uuendatakse retsepte, koostatakse saatekirju ja jälgitakse
seisundi muutusi.
Erakorralise asenduse korral (perearsti äkksurm, pikaajaline haigus) puudub VTK-s igasugune
nõue patsiendi teavitamiseks. Patsient võib leida end olukorras, kus ei tea, kuhu pöörduda.
Seisukohad
• Sätestada, et krooniliste haigustega patsientidel peab ka lühiajalise asenduse puhul olema
tagatud juurdepääs perearsti kvalifikatsiooniga arstile kas kohapeal või kaugvastuvõtu
teel.
• Kehtestada kohustuslik teavituskord. Kui nimistu perearst vahetub (sh erakorralise
asenduse korral), teavitatakse patsienti kirjalikult viivitamata ning teates esitatakse
asendaja kontaktandmed ja vastuvõtuajad.
• Tagada, et asendusarst saab enne töö alustamist ligipääsu asendatava arsti nimistus
olevate krooniliste patsientide olulisematele terviseandmetele, et vältida terviseohte ja
ravivigu.
2. Nimistusse võtmisest keeldumine ja haavatavad patsiendid
Murekohad
VTK ettepanek 1/2 annab perearstile õiguse keelduda uute patsientide nimistusse võtmisest, kui
nimistu ületab 1600 isiku piirmäära ja piirkonnas on alternatiivne nimistu. See põhimõte on
mõistlik, kuid eelnõus puuduvad kaitsemehhanismid olukordadeks, kus alternatiivne nimistu ei
ole patsiendile tegelikult kättesaadav:
• puudega inimene ei saa alternatiivset nimistut füüsiliselt kasutada (katmata
transpordivajadus, hoone pole ligipääsetav jms);
• patsiendil on väljakujunenud pikaajaline ravisuhe konkreetse arstiga (näiteks kui
patsiendil on psüühikahäire, autismispektri häire, dementsus), mille katkestamine kujutab
ise terviseriski;
• alternatiivses nimistus puudub kommunikatsioonivõimekus patsiendi jaoks (viipekeel,
lihtne keel, venekeelne vastuvõtt).
VTK mainib vene keelt PITK-i ülesannete juures, kuid viipekeelt ega lihtsasse keelde tõlkimise
vajadust ei ole kusagil mainitud. Palume vastavalt täiendada.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Seisukohad
• Lisada nimistusse võtmisest keeldumise eranditesse selge säte, et perearst ei tohi
keelduda, kui alternatiivne nimistu ei ole patsiendile tegelikult kättesaadav arvestades
liikumistakistust, transpordi puudumist, kommunikatsioonibarjääri või väljakujunenud
ravisuhet.
• Tervisekassa peab kättesaadavuse hindamisel kasutama mitte ainult nimistu arvulisi
näitajaid, vaid ka ligipääsetavuse andmeid (hoone ligipääsetavus, kaugus avalikust
transpordist, muude teenuste olemasolu).
• TTKS-i lisatavasse kättesaadavuse mõistesse tuleb lülitada kommunikatiivne
ligipääsetavus kui perearstiabi osa.
3. PITK ja nõuded ligipääsetavusele
Murekohad
PITK-i ülesannete loetelu (Lisa 1, ettepanek 3) on mahukas, kuid puuetega inimeste igapäevaelu
mõjutav sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimine on käsitletud üksnes TERVIKute
koostöövõrgustiku kontekstis.
Samuti puudub PITK-ile esitatavates nõuetes viide füüsilisele või kommunikatiivsele
ligipääsetavusele.
Seisukohad
• Kehtestada PITK-i põhitegevuskohtadele selged ligipääsetavuse nõuded vastavalt
seadusele.
4. Perearstilt nimistu äravõtmine ja patsiendi huvide kaitse
Murekohad
VTK ettepanek 4.3 näeb ette perearstilt nimistu äravõtmise, kui linnalises asulas on nimistus
püsivalt alla 1200 inimese. Ebaselgeks jääb, kas ja kuidas on tagatud patsientide teavitamine ja
uude nimistusse pääsemine. Ka ei selgu, kas nimistu äravõtmisega koos võetakse perearstilt
automaatselt ära ka perearstina tegutsemise õigus.
Seisukohad
• Sätestada patsientide eelteavitamise aeg.
• Tagada kompleksse teenusevajadusega patsientidele (krooniline haigus, puue,
psüühikahäire) koht järgmises nimistus, mitte teoreetiline võimalus registreeruda.
• Tagada, et enne nimistute äravõtmist kontrollitakse, et piirkonna teistel nimistutel on
võimekust uusi patsiente juurde võtta.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
• Otsus perearstilt nimistu ära võtta peab põhinema konkreetsetel ja selgetel alustel, st peab
olema tuvastatud, et nimistu väiksuse põhjuseks on see, et osutatav teenus ei vasta
nõutavale kvaliteedile. Näiteks alustaval perearstil ei pruugi olla lihtne 12 kuu jooksul
koguda enda nimistusse 1200 inimest või kindlustada, et tema poolt üle võetud nimistus
olnud inimesed ei otsusta nimistust lahkuda.
• Kui nimistus olevate inimeste vähesus on tingitud probleemist teenuse kvaliteediga ja
probleemi iseloom seda võimaldab, peaks perearstil olema võimalus järelevalveorgani
poolt määratud tähtaja jooksul võtta vastu samme puuduse kõrvaldamiseks nagu näiteks
läbida täiendkoolitus, uuendada tehnikaparki, leida enda meeskonda kvalifitseeritud
töötajaid jmt. Kui perearst on probleemi tähtaegselt kõrvaldanud, tuleb anda talle ka
mõistlik võimalus nimistus olevate inimeste arvu suurenemiseks.
• Kui perearst ei ole järelevalveorgani poolt määratud tähtaja jooksul teenuse
kvaliteediprobleemi kõrvaldanud või tegemist on sellise puudusega, millise
kõrvaldamine ei ole võimalik või on probleem pöördumatult kahjustanud perearsti
usaldusväärsust, on igati asjakohane viivitamatu sekkumine ning perearstilt nimistu ja
perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine.
• Planeerida tuleb järelevalvemenetluse algatamine enne, kui perearsti nimistus olevate
inimeste arv on langenud alla miinimumpiiri. Näiteks algataks esmane järelevalve, kui
nimistus olevate inimeste arv on viimase 6 kuu jooksul kahanenud 5-10% või kui nimistus
olevate inimeste arv on viimase 12 kuu jooksul olnud püsivalt alla 1500 inimese. Teenuse
kvaliteediprobleemi tuvastamisel on sellisel juhul võimalik järelevalveorganil sekkuda
võimalikult varajases faasis, hoidmaks ära üldist kahju perearstisüsteemi
usaldusväärsusele, võimalikest ravivigadest tulenevat täiendavat tervisekahju ja
lisanduvat koormust tervishoiusüsteemile.
5. Vastuvõtuaegade avaldamine ja digivõimekus
Murekohad
VTK ettepanek 4/7 soovib kaotada kohustuse avaldada tervishoiutöötajate üksikasjalikud
vastuvõtuajad, viidates halduskoormusele. Mõistame, et päevapõhise graafiku avaldamine on
koormav. Puuetega inimeste, eakate ja vähese digivõimekusega patsientide jaoks on avaldatud
vastuvõtuteave sageli ainuke viis planeerida visiite.
Seisukohad
• Säilitada kohustus avaldada vähemalt iganädalane vastuvõtuskeem, mis ei nõua
päevapõhist graafikut, kuid annab patsiendile minimaalselt vajaliku info.
• Lisada nõue, et teave peab olema kättesaadav nii digitaalselt kui ka tegevuskoha
infostendil lihtsas keeles.
• Kehtestada kohustus teavitada patsiente muutustest vastuvõtuaegades vähemalt 5
tööpäeva ette (v.a erakorralised asjaolud).
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
6. Riiklik kvaliteedistandard
Murekohad
VTK ettepanek 4/1 näeb ette riikliku kvaliteedistandardi loomise, kuid selle sisu jääb lahtiseks.
Standard võib kujuneda oluliseks instrumendik, kui see hõlmab selgesõnaliselt ka ligipääsetavust
ja puudega patsiendi käsitlust. Praeguses eelnõus puuduvad viited:
• füüsilisele ligipääsetavusele (ratastool, kuuldeabivahendid jms);
• kommunikatiivsele ligipääsetavusele;
• vastuvõtuaja paindlikkusele (hetkel kehtiv 15-minutiline normvastuvõtt ei ole sageli
piisav puudega patsiendi jaoks);
• puudega patsiendiga töötamise pädevusnõuetele meditsiinipersonalile.
Seisukohad
• Sätestada seaduse tasandil, et tulevane riiklik perearstiabi kvaliteedistandard peab
sisaldama ligipääsetavuse nõudeid nii füüsilises kui kommunikatiivses mõttes.
• Kehtestada paindlik vastuvõtuaeg puudega või mitme kroonilise haigusega patsientidele
(nt võimalus broneerida topeltvastuvõtuaeg ilma lisapõhjenduseta).
7. Ravi järjepidevus meeskonnapõhises süsteemis
Lisaks konkreetsetele ettepanekutele soovime juhtida tähelepanu VTK läbivale struktuursele
probleemile, mida on oluline arvesse võtta kogu reformi käigus.
VTK kavandab liikumist mudelilt „patsient ja tema perearst“ mudelile „patsient ja tervisekeskuse
meeskond“. See võib olla põhjendatud tõhususe, tööjõuvajaduse ja asendamise seisukohalt.
Kroonilise haigusega, eaka või psüühilise tervisehäirega patsiendi jaoks ei ole see üksnes
haldusmuudatus.
Pikaajaline ravisuhe sisaldab kliinilist teadmist, mida ei ole võimalik digilukku täielikult
dokumenteerida. Siia kuuluvad patsiendi tervisekäitumine, sümptomite kujunemine, sotsiaalne
kontekst, usaldus. Mida rohkem liigub ravi erinevate spetsialistide ja töötajate vahel, seda suurem
on oht, et tervikpilt kaob. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et ravi järjepidevuse
halvenemine suurendab krooniliste haigustega patsientide haiglaravi ja EMO kasutust.
VTK-s puuduvad selged kliinilise kvaliteedi indikaatorid, mille alusel oleks võimalik reformi
mõju hiljem hinnata. Kui reformi edu mõõdetakse ainult vastuvõttude arvu, töökiiruse või
administratiivse efektiivsuse järgi, jääb kõige olulisem ehk inimese tervislik olukord
tagaplaanile.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Seisukohad
• Lisada VTK mõjuanalüüsi (Lisa 3) selged ravi järjepidevuse indikaatorid, mille alusel
saab hiljem hinnata, kas ja kuidas reform on mõjutanud krooniliste haigustega patsientide
haiglaravi sagedust ja EMO kasutust.
• Sätestada, et igas tervisekeskuses peab olema jälgitav, milline on ühe patsiendi vastuvõtte
teostanud erinevate arstide arv 12 kuu jooksul ravijärjepidevuse indikaatorina.
• Reformi rakendamise hindamisse tuleb kaasata patsiendiorganisatsioonid, et tagada
patsiendi tegeliku kogemuse arvestamine tulemuste mõõtmisel.
Kokkuvõtteks
Toetame perearstiabi süsteemset tugevdamist ja pakume välja täiendusi patsiendikesksuse ja
ligipääsetavuse perspektiivist.
Kokkuvõttes palume Sotsiaalministeeriumil:
• Viia seaduse tasandile selged kaitsesätted krooniliste haigustega ja puuetega patsientide
ravi järjepidevuse tagamiseks asendussüsteemis;
• täiendada nimistusse võtmisest keeldumise erandeid tegeliku kättesaadavuse (sh füüsilise
ja kommunikatiivse ligipääsetavuse) kriteeriumiga;
• lisada PITK-i kohustuslike ülesannete hulka ligipääsetavuse miinimumnõuded;
• säilitada patsientide teavitamiskohustus vastuvõtuaegade muutuste osas ka füüsilistes
kanalites;
• sätestada riikliku kvaliteedistandardi väljatöötamises ligipääsetavuse kohustuslik sisu
ning patsiendiorganisatsioonide kaasamine.
Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema eelnõu koostamise järgmistes
etappides.
Küsimuste korral täpsustame meeleldi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg
tel +372 54010461
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|