Hankeleping "Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse "Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega" väljatöötamine ja läbiviimine" nr 2-14/12341-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi käsundiandja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Osaühing Jako Koolitus (edaspidi käsundisaaja), registrikood 12067021, asukoht Soinaste tn 16a, 50405 Tartu, mida esindab juhatuse liige Marju Koor, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse „Lahenduskeskne

lähenemine töös laste ja peredega“ väljatöötamine ja läbiviimine“ (viitenumber 307693) menetluse tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – koolitusprogramm.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on koolitus, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Teenust osutatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Sotsiaalministeeriumi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest ja/või riigieelarvest.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele

nõuetele vastava ühe täienduskoolituse (kaks koolituspäeva) läbiviimise eest tasu summas 2 690 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus

nimetatud kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist.

2.5. Käsundisaaja esitab käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri 2-14/12341-1, riigihanke viitenumbri 307693 ning 15-kohalise hankelepingu osa viitenumbri 307693 001 000 000. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.6. Käsundiandja tasub iga täienduskoolituse (kahe koolituspäeva) toimumise järel arve pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendi kinnitamist ja nõuetekohase e-arve saamist minimaalselt 14 tööpäeva jooksul.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks,

peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud tähtajaks.

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt üle läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega

kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale tasu maksmise hetkest. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja.

5.2. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

5.3. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

5.4. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.5. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Käsundiandja kontaktisik on Liana Rumvolt (nimi), 5866 7133 (telefoninumber),

[email protected] (e-posti aadress).7.5. Käsundisaaja kontaktisik on Marju Koor (nimi), 525 3135 (telefoninumber),

[email protected] (e-posti aadress).7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lõppsätted8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).

8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Marju Koor peadirektor juhatuse liige

1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse „Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega“ väljatöötamine ja läbiviimine“ Sotsiaalkindlustusamet korraldab täienduskoolitusi lastekaitsetöötajatele lastekaitse seaduse § 15 lõige 3 punkti 41 alusel. 2024. aastal loodi e-kursus „Lastekaitsetöö põhialused“, mis annab lastekaitsetöötajatele vajalikud baasteadmised ja -oskused laste õiguste ja heaolu tagamiseks, sh ka lahenduskesksel lähenemisel põhinevad suhtlemisvõtted. Käesoleva hankega hangime täienduskoolitust, mis annab lastekaitsetöötajatele süvendatud teadmised ja oskused lahenduskesksest lähenemisest ja metoodikast – aluspõhimõtted, küsimuste tüübid, mis suunavad lahenduste leidmisele, konstruktiivse tagasiside andmine, keeruliste klientidega konstruktiivne suhtlemine. Hange hõlmab: a) terviklikku täienduskoolituse väljatöötamist (õppekava ja koolitusprogramm, sh koolituste sisu, õppemetoodika, õppe hindamiskriteeriumid ja õppematerjalid); b) hanke alusdokumentidele vastavate täienduskoolituste läbiviimist. Hanget rahastatakse perioodil 01.06.2024-31.05.2028 ellu viidava Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi “Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimuste vahenditest ja vajadusel riigieelarvest. 1. Koolituse eesmärk ja sihtgrupp Eesmärk: Täienduskoolituse läbinud osaleja mõistab lahenduskeskse lähenemise põhimõtteid ning oskab rakendada lahenduskeskset lähenemist klientidega suhtlemisel (sh koostööle vastupanu osutavate klientidega). Sihtgrupp: Peamiseks sihtgrupiks on kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad ja lastekaitsevaldkonna juhid. Lisaks osalevad täienduskoolitustel Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid, kes nõustavad või teevad koostööd kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatega, ning teised laste ja peredega töötavad spetsialistid, kes on lastekaitsetöötajate võrgustikupartnerid (sotsiaalvaldkonnas, hariduses, meditsiinis, korrakaitses vms). Täienduskoolitusel osalejate varasem töökogemus võib olla erinev – sihtrühmas on nii alustavaid spetsialiste kui ka pikaajalise kogemusega lastekaitsetöötajaid. Täienduskoolituselt oodatakse sisult süvendatud ja praktilist käsitlust, mis toetab osalejate pädevuse edasist arengut ning on rakendatav nende igapäevatöös. Täienduskoolituse sisu ja õppemeetodite kavandamisel peab Täitja arvestama osalejate erineva kogemustasemega, et täienduskoolitus toetaks tõhusalt kõigi, ka pika töökogemusega osalejate, professionaalset pädevust. 2. Täienduskoolituse sisu ja tehnilised nõuded 2.1. Täienduskoolituse teemad

Täienduskoolitusel käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

 lahenduskeskse lähenemisviisi kasutamise põhimõtted;

 lahenduskeskne vs probleemikeskne lähenemine;

 lahenduskeskses nõustamises kasutatavate küsimuste tüübid;

 lahenduskeskse suhtlemise põhitehnikad;

 klienditüübid ja sellest tulenevalt suhtluse juhtimise erinevused;

 traumajärgne lahenduskeskne toetamine;

 konstruktiivne tagasiside lahenduskeskse sõnastuse kaudu;

2

 emotsionaalselt pingelise, sh konfliktse vahetu või telefonisuhtluse juhtimine;

 nõustaja isik efektiivse lahenduskeskse lähenemise juures. 2.2. Täienduskoolituse õpiväljundid Täienduskoolituse läbinud osaleja:

 mõistab lahenduskeskse lähenemisviisi põhimõtteid ja nende rakendamist igapäevatöös;

 valib küsimusi, mis suunavad vestlusi probleemikeskselt lahenduskesksele lähenemisele;

 järgib konstruktiivse tagasiside andmisel lahenduskeskse sõnastuse põhimõtteid;

 valib suhtlemisstrateegiaid lähtudes olukorrast ja olukorda mõjutavatest teguritest;

 teab, kuidas juhtida konstruktiivselt suhtlust keeruliste ja koostööle vastupanu osutavate klientidega kasutades efektiivseid suhtlemisstrateegiaid;

 teab, kuidas juhtida emotsionaalselt pingelist vahetut või telefonisuhtlust kasutades lahenduskeskseid tehnikaid.

Antud õpiväljundite ja teemade valik on miinimum. Täitja võib omalt poolt pakkuda täiendavaid teemasid ja õpiväljundeid, kui need aitavad kaasa täienduskoolituse eesmärgi saavutamisele. 2.3. Täienduskoolituse õppematerjalid Täienduskoolituse läbiviimiseks loob Täitja õppematerjalid – koolitusmaterjali edasiandmiseks esitluse (nt MS Powerpoint) ja töövihiku/töölehed. Õppematerjalid peavad

1) olema kasutatavad ka peale täienduskoolitust lastekaitsetöötajatele abistava vahendina igapäevatöös;

2) toetama õppekava eesmärkide täitmist ja õpiväljundite saavutamist, sh praktiliste ülesannete läbiviimist;

3) olema asjakohased, tõenduspõhised ning hõlmama täienduskoolituse sisu puudutavaid olulisi teemasid ja mõisteid;

4) õppematerjalid tuleb üle anda terviklikult digitaalsel kujul (nt Wordi või muus redigeeritavas formaadis);

5) õppematerjalid antakse Tellija kasutusse koos täielike õigustega, sealhulgas nende kohandamiseks, paljundamiseks ja edastamiseks;

6) õppematerjalid ning nende täiendamine/muutmine kooskõlastatakse Tellija ja Täitja vahel lepingu täitmise käigus.

Õppematerjali koostamisel tuleb kasutada projekti logo ja viidata Šveitsi-Eesti koostööprojekti rahastamise allikale. Täpsed viitamisjuhised, sh logo, annab Tellija Täitjale peale lepingu sõlmimist. Tellija tagasisidet õppematerjalide vormistuse osas (logod, kirjavead jne) tuleb arvesse võtta ja teha materjalides vastavalt tagasisidele muudatusi. Täitja esitab välja töötatud õppematerjalid meili teel Tellija kontaktisikule hiljemalt viis tööpäeva enne täienduskoolituse toimumist. 2.4. Nõuded täienduskoolitusele ja selle läbiviimisele

 Täitja loob koostöös Tellijaga õppekava ja koolitusprogrammi. Lõplik õppekava koostatakse Täitja ja Tellija koostöös. Tellija võib küsida selgitusi Täitja õppekava projektis valitud teemade ja meetodite osas, anda suuniseid õppeprotsessi ja materjalide ning koolituse sisu ja korralduse osas.

 Täienduskoolituse õppekava kinnitab Tellija. Täitja viib täienduskoolituse läbi vastavalt kinnitatud õppekavale ja koolitusprogrammile.

 Koolitusprogrammi koostamisel ja teemade/meetodite valikul peab arvestama täienduskoolituse praktilise suunitlusega ehk täienduskoolitus peab andma lastekaitsetöötajatele lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi oskusi, meetodeid ja tööriistu enda töö tegemiseks. Meetodid peavad olema valitud selliselt, et need aitavad saavutada valitud õpiväljundeid ja ka hinnata koolituse käigus õpiväljundite saavutamist osalejate poolt.

 Tellija ei taga koolitajale täienduskoolituse läbiviimiseks arvutit.

 Tellijal on õigus korraldada koolitajaga vajadusel eelkohtumine enne koolitusperioodi algust, et täpsustada täienduskoolituse õppekava, koolituspäeva korralduslikke

3

küsimusi ning ootusi. Koolitusperioodi jooksul võib Tellija algatada ka vahekohtumisi, et arutada korralduslikke küsimusi, saada ja anda tagasisidet ning teha vajalikke muudatusi.

 Tellija kogub täienduskoolitusel osalejatelt tagasiside pärast täienduskoolituse toimumist ning edastab selle koolitajale vajadusel koos ettepanekutega koolitusprogrammi täiendamiseks või muutmiseks.

 Tellija väljastab tunnistuse igale täienduskoolituse läbinud osalejale, kes on läbinud kõigi õpiväljundite saavutamise hindamise. Juhul, kui osaleja ei läbinud kõigi õpiväljundite hindamist, väljastab Tellija talle osalemise tõendi.

3. Täienduskoolituse maht, aeg ja koht 3.1. Täienduskoolitus on kahepäevane (kaks eraldi koolituspäeva, mis ei ole järjestikused) ja

maht kokku on 14 akadeemilist tundi. 3.2. Ühe koolitusgrupi suurus on kuni 25 osalejat. 3.3. 2026. aastal korraldatakse täienduskoolitus kuni kolmele koolitusgrupile. Tellijal on õigus

kokkuleppel Täitjaga tellida veel kuni kolm lisakoolitust sama hinnaga 2027. aastal, tingimusel, et Tellija eelarvelised vahendid seda võimaldavad.

3.4. Tellija korraldab koolitusgruppide komplekteerimise ja koolituspäevadel osalejate registreerimise. Tellijal on õigus jätta täienduskoolitus ära, kui grupp ei täitu.

3.5. Täienduskoolitustel osaleb koha peal Tellija esindaja. 3.6. Täienduskoolitused toimuvad kontaktkoolitustena. Koolituste toimumiskohade ja

toitlustuse eest vastutab Tellija. 3.7. Täienduskoolitused toimuvad, kas Tallinnas või Tartus. Täpsed toimumiskohad selguvad

peale lepingu sõlmimist. 3.7.1. Kui 2027. aastal tellitakse lisakoolitusi, siis ühe koolitusgrupi toimumiskohaks on

mõni muu asukoht (näiteks Jõhvi või Rakvere). 3.8. Täienduskoolitused toimuvad eeldatavalt perioodil mai 2026 kuni detsember 2027.

Täpsed kuupäevad lepitakse Täitjaga kokku peale lepingu sõlmimist. 3.9. Koolituste 2026. aasta eeldatav ajakava on järgmine:

Koolitusgrupp Toimumiskoht Eeldatav toimumisaeg*

Esimene grupp 2026 Tallinn Mai - juuni

Teine grupp 2026 Tartu Mai - juuni

Kolmas grupp 2026 Tallinn September-oktoober

* Hankijal on õigus koolituste eeldatavat toimumisaega muuta. Peamiseks muutmise põhjuseks on koolitusgrupi mittetäituvus või koolitusel osalejate/koolitaja haigestumine. Muutmises lepivad osapooled omavahel kokku. 4. Keskkonnahoidlikud tingimused 4.1. Tellija ja Täitja vahelised töökoosolekud viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. 4.2. Täitja peab vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama

digitaalsel kujul olevaid materjale. 4.3. Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

4.4. Lepingu täitmise järgselt kustutatakse üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

5. Nõuded koolitajale Arvestades teenuse iseloomu ning seotust laste heaolu valdkonnaga, tagab Täitja teenuse osutamisel meeskonnaliikmed, kes ei ole toime pannud süütegu alaealise vastu ega isikuvastast süütegu ning kelle suhtes ei ole teenuse osutamise ajal pooleli menetlust nimetatud süütegudega seoses.

4

5.1. Koolitajal peab olema sotsiaalteaduste magistrikraad, kas sotsiaalteenuste või psühholoogia õppekavagrupis. Õpekavagruppi kuuluvate õppekavarühmade info on leitav Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” Lisast 3.

5.2. Koolitajal peab olema vähemalt kahe aasta pikkune praktilise kriisinõustamise kogemus klienditöös haridus-, sotsiaal-, tervise- või korrakaitsevaldkonnas viimase 5 aasta jooksul.

5.3. Koolitajal peab olema vähemalt kolme hankeesemega samaväärsete koolituste väljatöötamise ning läbiviimise kogemus viimase 5 aasta jooksul. Samaväärseks koolituseks loetakse koolitust, mis käsitleb lahenduskeskse lähenemise teooriat ja selle rakendamist klienditöös, sh suhtlemist sundkliendiga, keeruliste suhtlusolukordade juhtimist ning lahenduskesksete töövõtete kasutamist praktikas. Arvesse lähevad koolitused, mille maht on vähemalt neli akadeemilist tundi ja mis vastavad täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) nõuetele (koolitusi, mis on kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt).

Koostatud 22.04.2026 19:24:06 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10063544/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 307693 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Hange: Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse "Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega" väljatöötamine ja läbiviimine Pakkumus: 624618 Ettevõtja: Osaühing Jako Koolitus (12067021), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Ühe täienduskoolituse maksumus Üks täienduskoolitus koosneb kahest õppepäevast, mis viiakse läbi ühele koolitusgrupile.

Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

2690,000 2690,000 24 3335,600

2. Koolitusprogrammi kirjeldus Hindamiskriteeriumis „Koolitusprogrammi kirjeldus“ omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Juhul, kui pakkumuse vastavus on oma punktikategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed hinnet poolte punktide võrra tõsta (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses). Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud anda.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 60%

Hindamismetoodika kirjeldus: 60 punkti – vastab täielikult Koolitus moodustab arusaadava, loogilise ja tervikliku käsitluse. Koolituse sisu vastab täielikult hanke eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele.

Koostatud 22.04.2026 19:24:06 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10063544/general-info

Koolitusprogramm sisaldab vajalikke õpiväljundeid, selget teemade loetelu koos alateemadega, õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks sobilikke õppemeetodeid, välja on toodud hindamiskriteeriumid. Koolituskava on põhjalik ja realistlikult teostatav pakutud ajaraami sees.

40 punkti – vastab osaliselt Koolituse sisu vastab osaliselt hanke eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele ja võimaldab enamiku õpiväljundite saavutamist. Esinevad üksikud puudused või ebaselgused. Näiteks ei ole mõned õpiväljundid selgelt sõnastatud või mõned õppemeetodid ei ole sobivad nende saavutamiseks või hindamiseks. Mõned teemad ei seostu õpiväljunditega, nende kirjeldus on osaliselt ebaselge või koolituse läbiviimine ei ole realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega.

20 punkti – vastab vähesel määral Koolitus ei moodusta ühtset, selgelt arusaadavat, loogilist ja terviklikku käsitlust. Koolituse sisu ei vasta hanke eesmärkidele või ei ole loogiliselt seostatud või selgelt ja üheselt arusaadavalt kirjeldatud.

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 2690,000

Maksumus kokku KM-ga: 3335,600

Lisa 4

Koolitusprogramm: „Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega“ Koolitusprogramm annab sisendi ka õppekava projekti täiendamiseks

1. koolituspäev

KELLAAEG TEEMA JA MEETODID • Peateema koos alateemadega • Sisu käsitlemise meetodid ja nende valiku põhjendused

ÕPIVÄLJUND JA HINDAMINE • Õpiväljund • Hindamismeetod (võib olla sama,

mis õppemeetod) • Hindamiskriteerium

KOOLITAJA(D)

09.30-10.00 Saabumine ja tervituskohv 10.00-11.30 Peateema ja alateemad

Lahenduskeskse lähenemise põhimõtted ja mõtteviis• Lahenduskeskse ja probleemikeskse lähenemise erinevused. • Lahenduskeskse lähenemise aluspõhimõtted (fookus lahendustel,

ressurssidel ja tulevikul) • Lahenduskeskse lähenemise rakendamine lastekaitsetöös.

Õpiväljund Mõistab lahenduskeskse lähenemise põhimõtteid ja nende rakendamist igapäevatöös.

Marju Koor

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Sissejuhatav häälestusharjutus: osalejad tutvustavad end lühidalt, vastates ühele kahest küsimusest (probleemi- või lahenduskeskne). Harjutus toob kogemuslikult esile nende kahe lähenemise erinevuse ja loob aluse teema käsitlemiseks. Miniloeng annab osalejatele struktureeritud ülevaate lahenduskeskse lähenemise põhimõtetest ning loob ühtse arusaama, mis on vajalik edasiste praktiliste harjutuste jaoks.

Hindamismeetod Grupiarutelu ja mini-võrdlusharjutuse tulemuste jagamine. Hindamiskriteerium

Osaleb aktiivselt grupiarutelus, toob välja lahenduskesksest lähenemis- viisist lähtuvaid näiteid ja nende kasutegureid igapäevatöös võrreldes probleemikeskse lähenemisega.

Lisa 4

Mini-võrdlusharjutus – osalejad sõnastavad etteantud olukorra põhjal probleemikeskse ja lahenduskeskse lähenemise näiteid. Harjutus aitab mõista nende kahe lähenemise erinevusi ning toetab õpiväljundi saavutamist. Grupiarutelu - toetab kogemuste jagamist ja võimaldab siduda õpitut osalejate igapäevatööga. Samuti võimaldab koolitajal hinnata osalejate arusaamist.

11.30-11.45 Kohvipaus 11.45-13.15 Peateema ja alateemad

Lahenduskeskses nõustamises kasutatavad küsimuste tüübid ja nende rakendamine. • Lahenduskesksete küsimuste tüübid ja nende kasutamise loogika

(eesmärgistavad, ressursikesksed, väikese sammu, erandite ja tulevikusuunatud küsimused jt.)

• Küsimuste kasutamise eesmärk ja mõju kliendisuhtlusele• Lahenduskesksete küsimuste sõnastamise põhimõtted.• Lahenduskesksete küsimuste kasutamine, sh traumateadlikus suhtluses

(turvalisuse, tempo ja kontrolli arvestamine)• Lahenduskesksete küsimuste rakendamine praktikas töölehe abil

(küsimuste tüübid ja näited)• Nõustaja isik küsimuste sõnastamisel (hoiak, kuulamine, neutraalsus)

Õpiväljund

Valib küsimusi, mis suunavad vestlusi probleemikeskselt lahenduskesksele lähenemisele.

Marju Koor

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Miniloeng annab ülevaate lahenduskesksete küsimuste tüüpidest ja nende kasutamise eesmärkidest ning loob aluse praktiliseks harjutamiseks. Struktureeritud tööleht ja visuaalne kaardistus (integreeritult) – osalejad tuvastavad ja liigitavad erinevaid lahenduskeskseid küsimusi etteantud kategooriatesse ning kannavad need ühiselt tahvlile, luues visuaalse ülevaate, mida kasutatakse rollimängus.

Hindamismeetod Rollimäng paarides/kolmikutes ja sellele järgnev refleksioon suures grupis. Hindamiskriteerium Valib ette antud juhtumi põhjal ja küsimuste tüüpe arvestades küsimusi,

Lisa 4

Rollimäng paarides/kolmikutes I osa - võimaldab harjutada küsimuste kasutamist ning kogeda nende mõju kliendi vaatenurgast. Refleksioon suures grupis toetab õpitu mõtestamist ja võimaldab koolitajal hinnata õpiväljundi saavutamist.

jagab grupi arutelus oma valikuid ja põhjendab neid.

13.15-14.00 Lõuna 14.00-15.30 Peateema ja alateemad

Konstruktiivse tagasiside andmine ja lahenduskeskne sõnastus. • Konstruktiivse tagasiside andmise põhimõtted (selgus, konkreetsus,

edasiviivus) • Edasiliikumist toetav tagasiside (muutuse märkamine ja esiletõstmine) • Lahenduskeskne sõnastus tagasisides (ressursifookus, neutraalne ja toetav

keel) • Tagasiside sõnastamise mõju kliendisuhtlusele • Nõustaja isik tagasiside andmisel (hoiak, toon, eneseregulatsioon)

Õpiväljund Järgib konstruktiivse tagasiside andmisel lahenduskeskse sõnastuse põhimõtteid.

Marju Koor

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Miniloeng annab ülevaate konstruktiivse tagasiside ja lahenduskeskse sõnastuse põhimõtetest ning loob aluse praktiliseks harjutamiseks. Praktiline sõnastusharjutus (lühikesed näited) - osalejad sõnastavad etteantud lühiolukordade põhjal lühikesi tagasiside näiteid, keskendudes selgusele, konkreetsusele ja edasiviivusele. Harjutus aitab teadvustada sõnastuse mõju ning valmistab ette rollimänguks. Rollimäng paarides/kolmikutes II osa - osalejad jätkavad varasemalt käsitletud juhtumit, kus kliendi olukorra kohta on lisandunud uus info. Ülesandeks on anda kliendile edasiliikumist toetavat tagasisidet, kasutades lahenduskeskset sõnastust. Rollimäng võimaldab harjutada keelekasutust realistlikus olukorras ning kogeda selle mõju kliendi vaatenurgast.

Hindamismeetod Rollimäng paarides/kolmikutes ja selle refleksioon suures grupis. Hindamiskriteerium Sõnastab tagasiside lahenduskeskseid põhimõtteid järgides, toob grupis välja lahenduskeskse sõnastuse positiivse mõju partnerile ja kirjeldab, mis oli sõnastamisel keeruline.

Lisa 4

Refleksioon suures grupis (suunatud analüüsiga) - osalejad analüüsivad, millised sõnastused toetasid kliendi edasiliikumist ja milline oli nende mõju. Samuti tuuakse esile, mis oli sõnastamisel keeruline ning kuidas nõustaja hoiak, toon ja eneseregulatsioon mõjutasid tagasiside andmist. Refleksioon võimaldab koolitajal hinnata õpiväljundi saavutamist.

15.30-15.45 Kohvipaus 15.45-16.30 Koolitust kokkuvõttev osa

Õpitu refleksioon ja rakendamine tööpraktikas • Päeva jooksul õpitu terviklik mõtestamine ja seostamine osalejate

tööpraktikaga • Lahenduskesksete küsimuste ja tagasiside teadlik kasutamine enda

tööolukordades • Sobiva küsimuse või tagasiside valimine lähtuvalt konkreetsest olukorrast

ja eesmärgist

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Paaritöö – osalejad jagavad oma tööalast olukorda ning valivad ja sõnastavad sellele sobiva lahenduskeskse küsimuse või edasiviiva tagasiside. Harjutus toetab õpitu seostamist praktiliste tööolukordadega ning võimaldab liikuda teadlikult lahenduskeskse lähenemise rakendamise juurde. Arutelu suures grupis – osalejad analüüsivad, millised küsimused ja sõnastused olid valitud ning milline võib olla nende mõju kliendile. Arutelu võimaldab kinnistada õpitut, toetab kogemuste jagamist ning aitab teadvustada erinevate lähenemiste mõju.

Marju Koor

Lisa 4

Koolitusprogramm: „Lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega“ Koolitusprogramm annab sisendi ka õppekava projekti täiendamiseks

2. koolituspäev

KELLAAEG TEEMA JA MEETODID • Peateema koos alateemadega • Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused

ÕPIVÄLJUND JA HINDAMINE • Õpiväljund • Hindamismeetod (võib olla sama,

mis õppemeetod) • Hindamiskriteeriumid

KOOLITAJA(D)

09.30-10.00 Saabumine ja tervituskohv 10.00-11.30 Peateema ja alateemad

Suhtlemisstrateegia valik erinevates tööolukordades • Klienditüübid ja nendega suhtlemise eripärad (nt koostöövalmis,

ebakindel, vaikne/kinnine, emotsionaalne klient jne) • Suhtlemise juhtimise erinevused lähtuvalt olukorrast ja kliendi

vajadustest • Olukorda mõjutavad tegurid (nt kliendi seisund, emotsionaalne

valmisolek, kontekst) • Traumast mõjutatud reaktsioonid ja nende arvestamine lahenduskeskse

lähenemise kasutamisel• Nõustaja isik strateegia valikul (eneseteadlikkus, hoiakud ja valikute

mõju)

Õpiväljund Valib suhtlemisstrateegiaid lähtudes olukorrast ja olukorda mõjutavatest teguritest.

Marju Koor

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Miniloeng annab ülevaate erinevatest klienditüüpidest, nende võimalikest vajadustest ning nendega sobituvatest suhtlemisstrateegiatest. Teoreetiline osa loob lihtsa ja praktilise raamistiku, millele osalejad saavad juhtumianalüüsis tugineda.

Hindamismeetod Juhtumianalüüs. Hindamiskriteeriumid Osaleb grupi arutelus ja põhjendab, miks ta konkreetse

Lisa 4

Juhtumianalüüs – osalejad analüüsivad etteantud/oma tööpraktika juhtumi põhjal olukorda mõjutavaid tegureid (nt kliendi tüüp/seisund, emotsionaalne valmisolek, kontekst) ning valivad sobiva suhtlemisstrateegia. Valiku tegemisel lähtuvad osalejad lahenduskeskse lähenemise põhimõtetest (fookus ressurssidel, koostööl ja edasiliikumisel), mida käsitleti koolituse esimesel päeval. See arendab osalejate oskust hinnata olukorda terviklikult, teha teadlikke valikuid ning põhjendada oma otsuseid lähtuvalt kliendi vajadustest ja olukorra eripärast.

Grupiarutelus jagavad osalejad oma valikuid ning põhjendavad, miks konkreetne suhtlemisstrateegia antud olukorras sobib.

suhtlemisstrateegia valis.

11.30-11.45 Kohvipaus 11.45-13.15 Peateema ja alateemad

Suhtlemine keeruliste ja vastupanu osutavate klientidega • Keerulised kliendid ja nendega suhtlemise eripärad (nt vastupanu osutav,

süüdistav, kontrolliv, manipuleeriv, agressiivne, emotsionaalselt ülekoormatud klient jne)

• Vastupanu olemus ja selle avaldumisvormid suhtluses • Suhtlemisstrateegiate rakendamine keerulistes olukordades (nt rahustav,

selgitav, piire seadev, koostööd suunav lähenemine) • Lahenduskesksete küsimuste ja sõnastuse kasutamine keerulistes

suhtlusolukordades koostöö toetamisel• Traumareaktsioonidega arvestamine ja nõustaja roll keerulises olukorras

(eneseregulatsioon, neutraalsus, kontakti hoidmine)

Õpiväljund Teab, kuidas konstruktiivselt juhtida suhtlust keeruliste ja koostööle vastupanu osutavate klientidega kasutades efektiivseid suhtlemisstrateegiaid.

Marju Koor

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Miniloeng annab ülevaate keeruliste klientide käitumismustritest, vastupanu avaldumisest ning sobivatest suhtlemisstrateegiatest. Teoreetiline osa loob

Hindamismeetod Juhtumianalüüs. Hindamiskriteeriumid Osaleb grupi arutelus ja toob välja

Lisa 4

selge ja praktilise raamistiku, millele osalejad saavad juhtumianalüüsis tugineda.

Juhtumianalüüs – osalejad analüüsivad etteantud/oma tööpraktika keerulisi suhtlusolukordi, kus kliendi käitumine võib olla emotsionaalne, vastuoluline või koostööd raskendav (nt süüdistamine, vältimine, ärevus, kontrollivus). Analüüsi käigus tuvastavad osalejad olukorra eripärad (nt kliendi seisund, emotsionaalne olukord, koostöövalmidus) ning sõnastavad erinevaid võimalikke suhtlusstrateegiaid, kuidas olukorda konstruktiivselt juhtida.

Osalejad arvestavad lahenduskeskse lähenemise põhimõtetega ning mõtestavad, kuidas nende valitud sõnastus ja küsimused võivad toetada kontakti hoidmist ja koostöö kujunemist.

Meetod suunab osalejaid aktiivselt pakkuma ja võrdlema erinevaid lähenemisviise, mis võimaldavad keerulistes suhtlusolukordades konstruktiivselt tegutseda.

Grupiarutelu – osalejad jagavad oma lähenemisi ning toovad välja erinevaid viise, kuidas keerulises olukorras suhtlust konstruktiivselt juhtida. Arutelu toetab osalejate võimet näha erinevaid võimalikke lähenemisviise ning valida neist olukorrale sobivaim.

viise, kuidas konstruktiivselt juhtida suhtlust keeruliste klientidega.

13.15-14.00 Lõuna 14.00-15.30 Peateema ja alateemad

Emotsionaalselt pingelise suhtluse juhtimine lahenduskesksete tehnikate abil. • Emotsionaalselt pingelise suhtluse eripärad (nt ärevus, viha,

süüdistamine, paanika jt.) • Vahetu ja telefonisuhtluse eripärad (nt info puudulikkus, ajasurve,

mitteverbaalse info vähesus)

Õpiväljund Teab, kuidas juhtida emotsionaalselt pingelist vahetut või telefonisuhtlust kasutades lahenduskeskseid tehnikaid.

Marju Koor

Lisa 4

• Lahenduskesksete tehnikate kasutamine emotsionaalselt pingelises suhtluses (nt rahustav sõnastus, fookuse suunamine, väikeste sammude rõhutamine, koostööd toetavad küsimused jne)

• Kliendi emotsioonide märkamine ja reguleerimise toetamine suhtluses (nt emotsiooni peegeldamine, tempo aeglustamine, turvatunde loomine)

• Nõustaja isik pingelises olukorras (eneseregulatsioon, rahulik kohalolu, kontakti hoidmine)

Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Miniloeng – annab lühikese ülevaate emotsionaalselt pingelise suhtluse juhtimisest ning lahenduskesksete tehnikate kasutamise põhimõtetest. Teoreetiline osa loob selge ja praktilise raamistiku, millele osalejad saavad rollimängus tugineda. Rollimäng (simulatsioon) paarides/kolmikutes. Osalejad harjutavad kahte erinevat tüüpi pingelist suhtlusolukorda:

- vahetu suhtlus (nt emotsionaalne kohtumine kliendiga) - telefonisuhtlus(nt ärev või ärritunud klient telefoni teel)

Igas simulatsioonis rakendavad osalejad teadlikult lahenduskeskseid tehnikaid (nt rahustav sõnastus, küsimuste suunamine, tempo reguleerimine, kontakti hoidmine), et juhtida suhtlust ja toetada olukorra rahunemist. Meetod võimaldab kogeda erinevate suhtluskanalite eripära ning arendada oskust valida ja kohandada sobivaid lahenduskeskseid tehnikaid vastavalt olukorrale. Kahe erineva stsenaariumi kasutamine aitab osalejatel võrrelda, kuidas sama lähenemine toimib erinevates tingimustes (vahetu vs telefonisuhtlus). Refleksioon suures grupis (suunatud analüüsiga). Osalejad analüüsivad rollimängu käigus kogetut, tuues välja: - millised lahenduskesksed tehnikad toetasid suhtlust

Hindamismeetod Rollimäng (simulatsioon) paarides/kolmikutes ja selle refleksioon suures grupis. Hindamiskriteeriumid Osaleb aktiivselt rollimängus ja toob grupiarutelus välja, mis olid lahenduskesksete tehnikate kasutamise mõju simulatsiooni partnerile ning mis oli keeruline.

Lisa 4

- milline oli nende mõju partnerile - mis oli suhtluses keeruline - kuidas mõjutas suhtlust nõustaja enda hoiak, sõnastus ja

eneseregulatsioon

Refleksioon võimaldab teadvustada oma käitumise ja sõnastuse mõju ning toetab õpitu ülekandmist igapäevatöösse.

15.30-15.45 Kohvipaus 15.45-16.30 Koolitust kokkuvõttev osa

Õpitu refleksioon ja teadlik rakendamine tööpraktikas • Erinevate klienditüüpide ja olukordade kaardistamine • Sobivate suhtlemisstrateegiate ja lahenduskesksete tehnikate seostamine

olukordadega • Enda tugevuste ja arengukohtade teadvustamine • Teadlike järgmiste sammude sõnastamine tööpraktikas Õppemeetodid ja nende valiku põhjendused Visuaalne kaardistamisharjutus (ühine skeem). Koolitaja loob tahvlile lihtsa visuaalse kaardi, kus seostatakse klienditüübid/olukorrad; sobivad suhtlemisstrateegiad ja lahenduskesksed tehnikad. Meetod aitab struktureerida õpitu tervikuks, luua selged seosed erinevate olukordade ja sobivate lähenemisviiside vahel ning toetab visuaalset õppimist. Individuaalne refleksioon (fookus enda praktikasse). Osalejad mõtestavad kaardi põhjal: • millistes olukordades tunnevad end kindlamalt • millised suhtlemisviisid on nende tugevused

Marju Koor

Lisa 4

• ühe konkreetse suhtlemisviisi või tehnika, mida nad hakkavad teadlikult kasutama

Toetab eneseteadlikkust ja aitab siduda õpitu isikliku tööpraktikaga.