Kiri

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr

Mäealuse tn 3a, Mäealuse tn 5a ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 , Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1 alusel ning arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. novembri 2025 käskkirja nr T-11-1/25/36 „Mäealuse tn 3a, Mäealuse tn 5a ja lähiala detailplaneeringu algatamine Mustamäe linnaosas“, Terviseameti ___ kirjas nr ___ ja Keskkonnaameti ___ kirjas nr ____ esitatud seisukohti 1. Mitte algatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. novembri 2025 käskkirjaga number T-11- 1/25/36 algatatud Mäealuse tn 3a, Mäealuse tn 5a ja lähiala detailplaneeringu (Tallinna planeeringute registris nr DP047580, edaspidi detailplaneering või planeering) keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistutest elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste maa, elamu- ja ärimaa, elamumaa, ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata hoonestatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 6-korruseliste hoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus juurdepääsuteede võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning antakse liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 3. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta KSH eelhinnang juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud muu hulgas elurajooni arendamist. 4. Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaministeeriumi juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ning KeHJS § 33 lg-test 4 ja 5. 5. KSH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

2

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus seisneb olemasoleva tootmis- ja maatulundusmaa sihtotstarbega ala ümberkujundamises elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste funktsiooniga segahoonestusalaks. Tegemist ei ole keskkonnaohtliku tootmise, suuremahulise infrastruktuuriobjekti ega muu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Hoonestusmaht (kuni 6-korruselised hooned) ning maa-alune parkimine on iseloomulik linnalisele keskkonnale ning ei ületa oma laadilt ja mahult tavapärase elamuarenduse keskkonnakoormust. 5.2 Planeeringuala ega selle vahetu mõjuala ei hõlma Natura 2000 alasid ega muid olulise keskkonnatundlikkusega alasid. Lähim Natura 2000 ala on ligikaudu 1,9 km kaugusel asuv Rahumäe loodusala, mistõttu puudub otsene ja kaudne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Lähimad kaitsealad on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja projekteeritav Astangu-Mäeküla kaitseala, mis paiknevad väljaspool planeeringuala ning kavandatav tegevus ei hõlma nende territooriume. 5.3 Planeeringuala vähesel määral kattub II kaitsekategooria taimeliigi pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukohaga. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik täpsustada liigi levik ning kavandada meetmed (nt tee asukoha korrigeerimine või isendite ümberasustamine), vältimaks elupaiga hävimist. III kaitsekategooria metskevadiku (Draba nemorosa) kasvukoht jääb planeeringualast väljapoole ning kavandatavad tegevused ei mõjuta selle kasvutingimusi. Kahepaiksete tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris) ja rohukonn (Rana temporaria) elupaigad KLO9115079 ja KLO9115080 paiknevad planeeringuala kontaktvööndis, kuid planeering ei näe ette tegevusi nende aladel ega põhjusta olulist elupaikade killustumist. 5.4 Planeeringuala ei paikne veekogude kaldavööndis ega üleujutusalal. Sademevee käitlemine on võimalik lahendada kohapeal looduslähedaste lahendustega, vältides reostunud sademevee immutamist. Võimalik mõju põhjaveele võib avalduda üksnes ehitusaegsete avariiolukordade korral, mille risk on maandatav nõuetekohase ehituskorraldusega. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. 5.5 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleb võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse, kui geoloogilised tingimused seda võimaldavad. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele, et sademevee immutamine pinnasesse oleks võimalik. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale. 5.6 Arvestades kinnistu paiknemist võib planeeringualal esineda jääkreostust. Sellest tulenevalt tuleb enne tegevuste elluviimist teostada keskkonnaseisundi hinnang ning vajadusel reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt, arvestades muu hulgas piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse tuvastamise ja võimaliku kõrvaldamise korral tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju. 5.7 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

3

olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised. 5.8 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseaduses ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruses nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele. Planeeringus on ette nähtud jäätmete liigiti kogumine ning määratud olmejäätmete kogumiskohad, tagades nõuetekohase jäätmekäitluse. 5.9 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Ehitustööde käigus võivad siiski esineda ajutised häiringud seoses müra tekkega. Kuigi Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt ei paikne planeeringuala kõrgendatud müratasemega piirkonnas, tuleb arvestada, et ala hoonestamisega kaasneb liikluskoormuse kasv ning teisel pool Mäealuse tänavat paikneb äri- ja tööstusmaa sihtotstarbega ala, millest tulenevat müra ei saa täielikult välistada. Detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel tuleb hinnata müratasemeid vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning vajaduse korral rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid, et tagada siseruumides müratasemete vastavus sotsiaalministri 12. novembri 2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 sätestatud normtasemetele. 5.10 Ehitustööde käigus võivad esineda ajutised häiringud ka vibratsiooni näol, eelkõige seoses lubjakivise aluspõhja kaevetöödega ja maa-aluse korruse rajamisega. Vibratsiooni mõju tuleb ehitustegevuse kavandamisel arvesse võtta ning tagada selle vastavus sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas kehtestatud piirväärtustele. 5.11 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning soojusvarustus lahendatakse paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. 5.12 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. 6. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. 6.1 Keskkonnaamet asus oma _____kirjaga nr ____ seisukohale, ____ 6.2 Terviseamet asus oma ______ kirjaga nr ____ seisukohale _____ 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee. 8. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule OÜ-le Merko Kodud ja detailplaneeringu koostajale K-Projekt Aktsiaseltsile.

4

veebruar 2026

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a

kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline

eelhinnang

Töö nimetus: Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

Töö number: 25108

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Koostajad Tuuli Vreimann, Liisa Piirmets

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDAV TEGEVUS .......................................................................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 5

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 9

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 9

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 9

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 11

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 11

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 11

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUSTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIME ...................................................................................... 12

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 14

4.1 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................... 14

4.2 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE, MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN 15

4.3 MÕJU INIMESE TERVISELE, VARALE, HEAOLULE ............................................................... 16

4.4 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................. 18

4.5 MAA, PINNASE, MULLA JA MAAVARA SÄÄSTLIK KASUTAMINE ....................................... 19

4.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 19

4.7 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 20

4.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 20

4.9 MÕJU KLIIMALE, KLIIMA MÕJU TEGEVUSELE .................................................................... 20

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 2

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 22

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 3

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamise aluseks oli K-Projekt

Aktsiaselts koostatud Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu

algatamisettepaneku eskiis (seisuga 23.01.2025) ja seletuskiri (seisuga 21.03.2025).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mäealuse 3a ja Mäealuse 5a kinnistute

jagamine äri-, ühiskondlike hoonete, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega

kinnistuteks ja määrata ehitusõigus ühe kuni 6-korruselise äri- ja ühiskondlike

pindadega korterelamu, kahe kuni 6-korruselise äripindadega korterelamu, kahe kuni

5-korruselise äripindadega korterelamu ja kahe kuni 6-korruselise korterelamu

ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendamine.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest1 nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“, juhendist2 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura eelhindamine“ ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lg 4 ja 5.3

1 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

2 R, Kutsar, 2017. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine

3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 4

2 KAVANDAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritud ala asub Tallinnas Mustamäe linnaosas (Foto 1, Joonis 1) järgnevatel

katastriüksustel:

Katastriüksus Sihtotstarve

Mäealuse tn 3a (78405:502:1370) Tootmismaa 100%

Mäealuse tn 5a (78405:502:1610) Maatulundusmaa 100%

Mäealuse tänav (78405:502:0127) Transpordimaa 100%

Foto 1. Planeeringuala skemaatiline ülevaade. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto.

Pildistatud 02.05.2024.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 5

Joonis 1. Detailplaneeringuala ja kontaktvöönd .

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Mustamäe linnaosa üldplaneering

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu järgi on DP ala maakasutus määratletud kui

korterelamute ja äriehituste segaala (A-3) Mäepealse I kvartalis. Üldplaneeringu

kohaselt tuleb A-3 alal kogu parkimine mahutada oma krundile. Lisaks tuleb ehitiste

projekteerimisel tagada, et vähemalt 10% ulatuses planeeritavate alade pindalast säiliks

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 6

heakorrastatud haljasmaana. Eskiisi kohaselt arvestatakse Mäealuse kvartali

planeeringus nende tingimustega nii majadevaheliste alade haljastuse kavandamise

kaudu (planeeritava haljastuse osakaal on 29%) kui ka maa-aluse parkla rajamisega.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada EVS 840:2003 Radooniohutu hoone

projekteerimine nõuetega.

Uute elamukvartalite ehitusega kaasneb ka tänavavõrgu arendamine, sh

kergliiklusteede võrgustiku laiendamine. Tuleb tagada juurdepääsud ka

kvartalisisestele tänavatele. Rekreatiiv- ja rohealad puuduvad, kuid on olemas head

looduslikud eeldused. Kvartali alade arendamisega on võimalik ka rekreatiiv- ja

rohealade rajamine

Mäealuse tn 5 ja Mäealuse tn 7 kinnistute detailplaneering

Detailplaneeringus on määratud ehitusõigus ühe kuni 4-korruselise ning ühe 3- kuni

5-korruselise ärihoone ehitamiseks. Määratud on heakorrastuse ja haljastuse

põhimõtted ning esitatud juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

Kadaka pst 136 kinnistu detailplaneering

Kadaka pst 136 kinnistu jagamine elamumaa, elamu- ja ärimaa, ühiskondliku hoone

maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntides ning määrata ehitusõigus 3-5-

korruseliste korterelamute, 7-korruselise äriruumidega korterelamu ja 2-korruselise

lasteaia ehitamiseks.

Mäealuse tn 5a kinnistu detailplaneering

Mustamäe linnaosas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega Mäealuse tn 5a kinnistu

sihtotstarbe muutmine tootmis- ning ärimaaks ja ehitusõiguse määramine kuni 4

maapealse ja 1 maa-aluse korrusega tootmis-ja ärihoone ehitamiseks.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

Tallinna arengustrateegia järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse tulevikku

vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Tallinnas on rohelus alati lähedal: puiesteedel,

linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja koduõuedes. Tallinna

naabruskondades on turvaline mängida, jalutada ja lõõgastuda.

Sõbraliku linnaruumi loomise osas nähakse Tallinna kompaktse linnasüdame ja

eriilmeliste keskustega inimmõõtmelise, looduslähedase ja kõigile ligipääsetava

linnana. Siin on palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke, kohvikuid,

väikepoode ja muid tegutsemispaiku. Kvaliteetselt ehitatud linnaruumi rikastavad

elujõulised rohe- ja veealad. Nii linnaruum, transport kui ka hooned on kõigile

mugavalt ligipääsetavad. Iseseisvalt õues liikumine on turvaline kõigile, ka lastele ja

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 7

eakatele. Inimesed liiguvad jalgsi ja mitmesuguste kergliiklusvahenditega, tagatud on

kõigi turvalisus. DP eskiisi ja seletuskirja järgi ei ole võimalik praeguses etapis hinnata,

kas lahendus saab olema kõigile ligipääsetav – seda tuleb DP koostamisel käsitelda.

Lahendus näeb ette laste mänguväljaku ja rekreatsiooniala rajamise. Tänavaäärsetele

kinnistutele on planeeritud osaliselt äripindu. Detailplaneeringus tuleb põhjalikumalt

käsitleda, milliseid tegevuspaiku ja -võimalusi planeeritakse ning tagada vastavus

Tallinna arengustrateegiaga.

Arengustrateegias on toodud erinevate valdkondade lõikes põhimõtted, mis aitavad

visiooni ellu viia. Käesoleva DP seisukohast on asjakohased järgnevad:

• Tänavaruum on kujundatud ja hooldatud selliselt, et võimaldada kõiki

liikumisviise ja tagada ligipääs kõikidele liiklejatele. Tänavate planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis lähtuvad tänavatüübist ning

on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis4.

• Linnas on piisavalt haljastust, mis vähendab ekstreemsete ilmastikuolude,

sademeveest tingitud üleujutuste ja soojussaarte mõju transpordisüsteemile.

Kavandatakse ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi

komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise

(immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud

jne). DP ei ole toodud, kuidas on kavandatud lahendada sademevee

ärajuhtimine. Eelistada tuleb sademeveest vabanemist looduslähedasi

lahendusi kasutades.

• Tallinnas on välja arendatud mänguväljakute võrgustik eri vanuses ja

erivajadustega lastele. Planeeringulahendus näeb ette mänguväljakute

rajamise, kuid täpsemalt ei ole nende sihtgruppi käsitletud.

• Rajatakse uusi spordi- ja liikumispaiku (spordisaalid, ujulad, väliväljakud,

staadionid, terviserajad jne) ning suureneb nende pindala elaniku kohta. DP

näeb ette rekreatsioonialade rajamise.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärk on suurendada rattakasutuse rattakasutust Tallinnas,

arendades ohutut ja meeldivat rattateede võrgustikku ning luues paremad

parkimisvõimalused.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette kergliiklusala loomist DP alale. Samuti on

planeeritud rattaparklate rajamine. Praeguses etapis ei ole aga teemat põhjalikumalt

käsitletud. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegiast

4 Juhendid | Tallinn

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 8

toodust: näha ette parkimisvõimalused ratastele vastavalt strateegias toodud

tingimustele ning kajastada ka jalgrattateede ja kõnniteede lahendust.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Maa: Detailplaneeringu lahenduse järgi muudetakse ala sihtotstarve senisest

maatulundus- ja tootmismaast äri-, ühiskondlike hoonete, elamu- ja transpordimaa

sihtotstarbega kinnistuteks.

Muld ja pinnas: Alale planeeritakse kuni ühe maa-aluse korrusega hooneid. See eeldab

hoonete aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud kõrguseni. Antud etapis puudub

täpne info selle kohta, millises mahus pinnast välja kaevatakse.

Maavara: Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse loodusvarasid, milleks on

tõenäoliselt ehitusmaavarad ja puit. Nende liike ega koguseid ei ole võimalik antud

etapis kindlaks määrata.

Vesi: Planeeringu elluviimisega ei kaasne veekasutust, mis erineks teistest sarnastest

projektidest. Planeeringu elluviimine ei eelda suurt veekasutust.

Looduslik mitmekesisus: Ala looduslik mitmekesisus on tulenevalt praegusest

maakasutusest madal, kuid DP elluviimise järgselt see eeldatavalt suureneb.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust. Ehitustööde ajal kasutatakse tõenäoliselt nii

vedelkütuse kui ka elektri jõul töötavaid ehitusmasinaid.

DP eskiislahenduse seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas lahendatakse rajatavate

hoonete soojusvarustus, kuid planeeringualast 200 m raadiusesse jääb Maa- ja

Ruumiameti kitsenduste rakenduse järgi kaugkütte torustik ning A ja B kategooria

gaasitorustik. Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9

„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus“ kohaselt Tallinna kaugkütte piirkonda.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 9

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

DP eskiisi seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas on planeeritud lahendada ala

veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademevesi). Võib aga eeldada, et DP ala on võimalik

liita olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Eeldatavalt ei erine vooluhulgad

oluliselt teistest sarnastest arendustest.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul.

Ala pinnakate on õhuke ning selle lamamis on lubjakivi, mille väljamine tekitab

võrreldes tavapäraste pinnasetöödega enam müra ja vibratsiooni.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringu elluviimisel hoonete rajamise ja nende kasutamisega ei kaasne jäätmeteket

tavapärasest (sarnase otstarbega hoonete puhul) erineval määral.

DP-ga kavandatu realiseerimine eeldab olemasolevate hoonete likvideerimist, mis

ühtlasi toob endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke. Maa-aluste korruste

ehitamiseks on vajalik ka pinnase väljakaeve.

Hoonete valmimise järgselt on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks pakendi- ja

olmejäätmed.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva

kogusega. Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 10

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga5 ettevõtet ei

kavandata. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse

kaardirakenduse järgi ei asu planeeringuala ühegi ohtliku käitise ohualas.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes6 on väike.

5 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

6 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

DP ala on valdavalt kasutusel tootmismaana. Ala on hoonestatud ning kaetud

asfaltplatsiga Mäealuse tn 5a ning Mäealuse tn 3a kinnistute lõunaosas esineb

looduslikku taimkatet.

Detailplaneeringualast lõunas asub elamukvartal, idas elamumaa sihtotstarbega

katastriüksusel garaažihoone, läänes piirneb ala sihtotstarbeta maaga. DP alast

põhjasuunas asuvad tööstusmaa sihtotstarbega katastriüksused erisuguste

tootmisettevõtetega.

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Muld ja pinnas: Ala geoloogiat on kirjeldatud 1985. aasta ehitusgeoloogilises

uuringus7. Vastavalt sellele paikneb ala lubjaklindi astangu serval olevas vanas

paekarjääris. Peamise pinnakatte moodustab täitepinnas, mis koosneb olme-, ehitus-

ja lammutusjäätmetest. Keskmine täitepinnase paksus on 1–1,5 m.

Täitepinnase all on kuni 0,55 m paksune mullakiht, mis on moodustunud osaliselt

olmejäätmetest, kantud alale tuule/vee poolt.

Aluspõhja moodustab mergli vahekihte sisaldav õhukesekihiline lubjakivi, mis on

säilinud jäänukkõrgendikul ja väljaspool karjääriala abs kõrgusel 26,25–27,45 m.

Lubjakivi kuulub keskordoviitsiumi Uhaku lademesse.

Selle all lamab tugev, keskmise- ja paksukihiline kaljupinnas abs kõrgusel 23,15–

25,00 m. Lubjakivilasundi moodustavad keskordoviitsiumi Lasnamäe ja Aseri ning

alamordoviitsiumi lubjakivilademete kivimid. Kihi paksus ca 5,90 m.

7 Aruanne nr 21267 – Eesti Ehitusgeoloogia Fond

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 12

Lubjakivi lamamis lasub 0,70 m paksune glaukoniitliivakivi, mille all omakorda

graptoliitargilliit8 6,90 m sügavusel maapinnast abs kõrgusel 18,30 m, murenenud osa

paksus on 0,30 m.

Tulenevalt sellest, et planeeringuala asub graptolliitargilliidi avamusalal, on Tallinna

radooniriski kaardi andmetel pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge või väga kõrge

(> 50 kBq/m3).

Alal viidi 2025. aastal läbi keskkonnaseisundi hindamine9. Vastavalt selle tulemustele ei

saa välistada lokaalse pinnasereostuse olemasolu, sest ala on olnud ajalooliselt

kasutusel prügilana ja Mäealuse 3a territooriumil on tõenäoliselt selle ehitamisest saati

tegeletud autode remontimisega. Uuringualal on kõige tõenäolisemateks võimalikeks

reostusobjektideks autode remonditöökojad, endine tankimisala ja mahutite asukohad.

Maavarad: Planeeringuala ei kattu ühegi arvele võetud maardlaga.

Vesi: Lähim vooluveekogu on kontaktvööndisse jääv, DP alast 300 m kaugusel asuv,

Iisaku soon (VEE1094200). Lähim seisuveekogu on Harku järv (VEE2001300) 1,9 km

kaugusel

Looduslik mitmekesisus: Tegu on tööstusalaga, mis suures osas on haljastamata,

planeeringuala lääne- ja lõunaosa on taimkattega. Seega on eeldatavalt ala looduslik

mitmekesisus väike.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Märgalad: Planeeringualale märgalasid ei jää.

Natura 2000 võrgustiku alad:Planeeringualale lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv

ala on ligi 1,9 km kaugusel läänes asuv Rahumäe loodusala (RAH0000451), ülejäänud

jäävad enam kui 6 km kaugusele.

Kaitstavad loodusobjektid: DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu ühegi kaitsealaga.

Lähim looduskaitseala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) vähem

8 Tuntud ka kui diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt

9 Tallinn Mustamäe Mäealuse 3a ja 5a keskkonnaseisundi hinnang – OÜ Maves, 2026

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 13

kui 1 km raadiuses lõuna- ja edelasuunas. Lähim projekteeritav kaitseala on

läänesuunas olev Astangu-Mäeküla kaitseala (PLO1001482) 500 m kaugusel DP alast.

Planeeringualaga kattub vähesel määral (9 m2) II kategooria kaitsealuse taime pruun

raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukohaga KLO9312154.

III kategooria kaitsealuse taime metskevadik (Draba nemorosa) kasvukoht KLO9312188

jääb planeeringualast 20 m kaugusele idasuunda.

Planeeringu kontaktvööndisse jäävad kahepaiksete tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris) ja

rohukonn (Rana temporaria) elupaigad KLO9115079 ja KLO9115080.

Kultuuriväärtused: DP alale ega selle kontaktvööndisse kultuurimälestisi ega

pärandkultuuriobjekte ei jää.

Pinnavormid, maastikud: DP ala asub Kadaka pangal. Maapinna absoluutkõrgus jääb

vahemikku 23–29 m suurenedes põhjasuunas. Ala on suhteliselt tasane.

Metsad: Planeeringualale metsa ei jää.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 14

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

Tulenevalt planeerimisdokumendi sisust ei takista detailplaneeringu rakendamine ega

oma olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Detailplaneeringuga ei muudeta teisi planeeringuid, mistõttu ei saa seda pidada

oluliseks keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Küll aga

käsitleb käesolev KSH eelhinnang planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid

keskkonnale ning toob välja meetmed ja annab suuniseid olulise keskkonnamõju

vältimiseks.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline mõju pinnaveele.

DP ala jääb lähimast pinnaveekogust piisavalt kaugele ning ette ei nähta tegevusi, mis

võiksid omada olulist mõju pinnaveele. Ala on võimalik ühendada olemasolevasse

ühisveevärki, mistõttu ei ole põhjust eeldada heidet pinnavette. Sademevesi on mõistlik

käidelda maksimaalselt DP alal, eelkõige kasutades looduslähedasi lahendusi (nt

viibetiik, roheala, imbkraav). Kuna alal on põhjavesi kaitsmata, siis tuleb

sademeveelahenduse planeerimisel/projekteerimisel vältida reostunud sademevee

juhtimist pinnasesse.

Kuna alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis võib mõju põhjaveele avalduda ehituse

käigus avariiolukordade esinemisel naftasaaduste pinnasesse sattumisel. Eeldatavalt

piirneb keskkonda sattuv kogus masinas oleva kogusega. Kasutada tuleb töökorras

ehitusmasinaid.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 15

Juhul kui hoonete maa-aluste korruste rajamisel on vajalik põhjavee ümberpumpamine

ehitussüvendist, tuleb selgitada välja pumbatava vee kogused ning taotleda veeluba

(vastavalt veeseaduse §187) põhjavee ümberjuhtimiseks.

4.2 Mõju õhu kvaliteedile, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Heiteid õhku, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu kavandatava tegevuse

elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase otstarbega hoonete

eluaja jooksul.

DP alal on pinnakate suhteliselt õhuke, aluspõhja moodustab lubjakivi ning

planeeritakse kuni ühe maa-aluse korruse rajamist. Seetõttu võib eeldada, et vajalik on

lubjakivi eemaldamine. Olenevalt kasutatavast tehnoloogiast kaasneb sellega müra

ning vibratsiooni teke. Tõenäoliselt kasutatakse lubjakivi väljamiseks hüdrovasarat

nagu Mäepealse tn 9 katastriüksusel (78401:001:0192) Nõmmemäe elamukvartali

rajamisel. Enne ehitustegevuse algust tuleb selgitada, millised saavad olema lubjakivi

väljamisega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ning nende levikuulatus. Ehitajal

tuleb tagada nende vastavus kehtestatud piirväärtustele10;11. Mürarikaste tööde

tegemisest ning nende kestvusest tuleb teavitada piirkonna elanikke. Muu

ehitustegevusega kaasnevad müra ja vibratsioon jäävad samale tasemele teiste

sarnaste ehitustega. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on ajutised.

Pärast planeeringu elluviimist aga sarnaneb ala oma häiringute poolest teiste

elamurajoonidega. Planeeringuala asub küll piisavalt kaugel suurema liiklusmüraga

Kadaka puiesteest, kuid eeldatavalt kasvab perspektiivis nii käesoleva DP kui ka

kõrvalasuvate DP realiseerumise järgselt Mäealuse tänava liiklusmüra. Ehituslike

meetmetega on võimalik efektiivselt hoonesse (eelkõige tänavapoolsetele

fassaadidele) kanduva liiklusmüra taset vähendada. Seepärast tuleb hoonete

projekteerimisel hinnata perspektiivseid liiklusmüra tasemeid Mäealuse tänaval ning

seda arvestades tagada vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

10 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1

11 Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 16

hindamise meetodid“ toodud piirväärtustele. Neid tuleb arvestada ka mänguväljakute

ja rekreatsioonialade planeerimisel.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva

müraga.

Teisel pool Mäealuse tänavat on äri- ja tööstusmaa sihtotstarbega katastriüksused.

Seetõttu ei ole välistatud, et sealt võib DP alale kanduda erisugust tööstusmüra. Samas

võib tööstusmüra hulk olla ajas muutuv, sest Mustamäe linnaosa üldplaneeringu12

kohaselt on sealne ala klassifitseeritud üldkasutatavate ja äriehitiste hoonestusalaks

(võimalikud tehnoloogiapargi komponendid) ning tootmise ja/või ärifunktsiooniga

arengualaks. Mäealuse tn 5 ja 7 kinnistute detailplaneeringu raames koostatud müra ja

õhusaaste uuringu13 kohaselt on piirkonnas keeruline ette prognoosida

naaberkruntidel paiknevate ettevõtete püsimist ja arengut. Küll aga hinnati

arvutuslikult piirkonna õhukvaliteeti iseloomustavate saasteainete lämmastikdioksiid,

süsinikmonooksiid ja tahked osakesed levikut. Hinnangu tulemuste järgi ei ole oodata

planeeringuala lähialalt paiknevalt tööstusalalt ülenormatiivse müra või õhusaaste

kandumist. Tööstusala võib põhjustada ajutisi mürahäiringuid ning täielikult ei ole

välistatud ka mõningane lõhnaainete kanne planeeringualani, kuid piirnormide

ületamist planeeringualal ei ole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

4.3 Mõju inimese tervisele, varale, heaolule

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfalt- või betoonkatted). Vastavalt DP eskiisile planeeritakse alale võrreldes

praegusega oluliselt rohkem kõrghaljastust ning vähendatakse kõvakattega pindade

osakaalu, mis eeldatavalt vähendab soojussaarte esinemise tõenäosust ning seeläbi ka

olulist mõju inimeste tervisele. Vastavalt DP algatamisettepaneku seletuskirjale on

planeeritava haljastuse osakaal 29%. Lisaks on võimalik ka järgnevates etappides

12 Maakasutuse kaart - Mustamäe linnaosa üldplaneering

13 Mäealuse tn 5 ja 7 kinnistute detailplaneeringu hinnang kõrvalasuvalt tööstusalalt lähtuvale mürale ja

õhusaastele planeeritavate ärihoonete suhtes. OÜ Adepte Ekspert, 2017.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 17

rakendada ehituslikke14 meetmeid soojussaarte tekke vähendamiseks (nt haljastatud

katused, materjalikasutus hoonete rajamisel).

Müra, vibratsioon, heited õhku

Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal. Siiski ei saa välistada naaberkrundilt tulenevat tööstusmüra ega ka

liiklusest tingitud liiklusmüra.

Hoonete, mänguväljakute ja rekreatsioonialade projekteerimisel tuleb arvestada

ümbritseva keskkonna mürataseme ning ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva

müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ toodud müra normtasemed.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

Jääkreostus

Üldjuhul toimub võimaliku jääkreostusega aladel (nt endised katlamajad,

tööstusterritooriumid jne) pinnase15 ning maapinnalähedase põhjavee seisundi16

hindamine ning reostuse ulatuse määramine kolmes etapis.

• I etapis selgitatakse võimalik reostuse olemasolu olemasolevate andmete

põhjal. Reostuskahtluse puhul tuvastatakse reostuse olemasolu ja levik kahe

järgneva etapiga.

• II etapis rajatakse tõenäoliste reostuskollete juurde uuringupunktid. II etapi

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab üldiselt võetud analüüside tulemuste

põhjal I etapis püstitatud hüpoteeside paikapidavust ning annab lähteülesande

põhjalikuma III etapi reostusuuringu koostamiseks (uuringupunktide asukohad,

sügavused, proovide arvud, analüüsitavad komponendid jm).

• III etapi väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja

vertikaalselt, maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise

14 Saared, kuhu suvel minna ei taha: soojussaared Eesti linnades 2020–2024 | Keskkonnaagentuur

15 Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

16 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 18

meetodid, mitte likvideerimise ettepanekul riskihinnang jm). Etapp III ei sisalda

likvideerimisprojekti.

Vastavalt OÜ Maves 2025. aastal koostatud keskkonnaseisundi hinnangule tuleb peale

olemasolevate hoonete lammutamist ning lammutusjäätmete äravedu teostada II etapi

reostusuuring. Pinnast ei tohi uuringualalt välja kaevata ega koorida enne, kui

reostusuuring on läbi viidud. Kui tuvastatakse reostus, siis tuleb läbi viia reostusuuringu

kolmas etapp, mille käigus kaardistatakse reostuse leviku ulatus ja selle maht. Reostuse

puudumisel võib arvata, et DP ala pinnas ei ole suure tõenäosusega reostunud.

Uuringute tulemusena saab ka teada millises mahus tuleb eemaldada alale ajalooliselt

ladestatud jäätmeid. Uuringu teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaseisundi hinnangus

toodud lähteülesandest ja ISO 18400-202 standardist.

Radoon

DP ala asub piirkonnas, kus ei ole välistatud radooni esinemine pinnases.

Õigusaktidega on määratud radooni sisaldused, mida erineva funktsiooniga hoonetes

ületada ei või. Uute hoonete puhul ei tohi hoonete siseõhu radoonikontsentratsiooni

aasta keskväärtused ületada 200 Bq/m³.

Kuna hoonete rajamise käigus on võimalik rakendada efektiivselt ehituslikke meetmeid

radooni leviku takistamiseks, siis ei ole antud planeeringualale hoonete rajamine

välistatud. Selleks, et välistada võimalik risk radooni lekkeks hoonesse ja tagada ohutu

radoonisisaldus hoones, tuleb rakendada projekteerimisel radoonikaitse meetmeid

juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

Insolatsioon

Planeeringulahendus peab tagama piisava insolatsiooni nii planeeritavates kui ka

olemasolevates naabruses asuvates hoonetes. Insolatsiooni kestust tuleb hinnata DP

koostamisel lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel olevast juhendist.

4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kuna Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad jäävad planeeringualast enam kui 1 km

kaugusele, siis kavandatava tegevusega neile mõju ei avaldu. Kuna tegevusi ei

planeerita otseselt ühegi kaitseala territooriumil (Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

ega Astangu-Mäeküla kaitseala), siis pole põhjust eeldada ka olulist mõju neile.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 19

Planeeringualaga vähesel määral kattuva II kategooria kaitsealuse taime pruun

raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukoha KLO9312154 vahetusse lähedusse

planeeritakse tee rajamist. Planeeringu koostamise käigus tuleb selgitada taimeliigi

levik planeeringualal ja selle vahetus läheduses ning koostöös botaanikuga töötada

välja meetmed (ümberistutamine, tee-ala nihutamine) vältimaks elupaiga või isendite

hävimist.

III kategooria kaitsealuse taime metskevadik (Draba nemorosa) kasvukoht

KLO9312188 jääb planeeringualast 20 m kaugusele idasuunda. Metskevadik on tundlik

oma kasvukoha tingimuste suhtes. Detailplaneeringuga kasvukohas ega selle lähistel

ei nähta ette tegevusi, mis võiksid kahjustada metskevadiku isendeid, muuta oluliselt

selle kasvukohta või -tingimusi. Seepärast ei oma kavandatav tegevus liigile olulist

mõju.

Planeeringu kontaktvööndisse jäävad kahepaiksete tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris)

ja rohukonn (Rana temporaria) elupaigad. DP ei näe ette tegevusi elupaikadel ning

need asuvad ka piisavalt kaugel, et kavandatav tegevus võiks neile olulist mõju

avaldada.

4.5 Maa, pinnase, mulla ja maavara säästlik kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb loodusvarade kasutamine samal tasemel nagu

muudes samalaadsetes projektides.

4.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmekäitluse korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda jäätmeseadusest

ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast17. Tuleb vältida jäätmeteket ning tekkivad

jäätmed koguda liigiti. Ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks muudest

sarnastest tegevustest oluliselt erinev jäätmeteke.

Jäätmeteke ja käitlemine on aga olulise tähtsusega pinnasetöödes, sest planeeritakse

ehitada maa-alune korrus, mis kannaks parkla funktsiooni. Seetõttu on oluline lähtuda

pinnasetöödel alljärgnevast.

Tulenevalt alal varasemalt toimunud tegevustest tuleb selgitada ala pinnase ohtlike

ainete sisalduse vastavus Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele. Juhul kui pinnas

17 Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 20

osutub reostunuks ja on soov seda taaskasutada või ladestada, siis tuleb täpsemalt

selgitada Keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise

ja sulgemise nõuded“ toodud erinevate komponentide leostuvus. Jäätmeid sisaldava

täitepinnase edasisel taaskasutamisel tuleb arvestada, et olenevalt taaskasutamise

konkreetsest asukohast ja eesmärgist võib olla vajalik täitepinnasest mitte inertsete

jäätmete eemaldamine nt sõelumise teel.

Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või registreeringut omavale

käitlejale.

Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti, siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb. Juhul kui hoonete vms rajamisel on

vajalik see eemaldada või kiht avada, siis graptoliitargiliidi käitlemisel tuleb lähtuda

Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendist.

4.7 Mõju kultuuripärandile

Kavandatav tegevus ei oma mõju kultuuriväärtustele, sest neid piirkonnas ei ole.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandatavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele

Kuna ala on kaetud ulatuslikult asfaldiga, on varasemalt esinenud soojussaarte teket.

Võrreldes praegusega väheneb DP eskiisi järgi asfaldiga kaetud ala (vt ka peatükk 4.3

„Mõju inimese tervisele, varale, heaolule“) ning haljastuse osakaal suureneb. DP

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 21

koostamisel tuleb täpsustada, mis on planeeritud haljastuse osakaal ning leida ala

rohefaktor18, 19.

Detailplaneeringuala arendamine toimub etapiviisiliselt ning kui rajatakse uut

kõrghaljastust, siis ei ole võimalik planeeringualal enne selle täielikku väljaehitamist

ja haljastamist soojussaarte teket välistada. Tõenäosus ja risk on seda väiksem, mida

läbimõeldum on haljastuse lahendus ja kõrghaljastuse osakaal ning kui planeeringuala

rohefaktor vastab taotlusväärtusele. Samuti on võimalik soojussaarte tekkimise riski

maandada minimeerides tänavate ja parkimisalade katteks vett mitte-läbilaskvate

pindade hulka, aga ka näiteks läbi hoonete arhitektuursete lahenduste (viilkatus,

haljastatud katus, heledate kattematerjalide kasutamine jne)

Kliima mõju tegevusele seisneb eelkõige suurenevas sademete intensiivsuse ja tuule

kiiruse kasvus, millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada. Ala ei asu

üleujutusalade riskipiirkonnas. Elamute rajamisega kaasnev mõju kliimale sõltub

paljudest aspektidest, mis antud etapis veel teada ei ole (nt kasutatavad

ehitusmaterjalid jne). Hoonete projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

18 Rohefaktor (green space factor) – töövahend haljastuse ja elurikkuse planeerimiseks linnas.

Rohefaktori abil saab arvutada välja ja seada nõudeid uute arendusalade rajamiseks või olemasolevate

ümberkujundamiseks, et tagada kruntidel piisav hulk ökoloogiliselt toimivaid alasid ning minimeerida

kõvakattega alasid.

19 Rohefaktor | Tallinn

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 22

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on Mäealuse 3a ja Mäealuse 5a kinnistute jagamine

äri-, ühiskondlike hoonete, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistuteks ja

määrata ehitusõigus korterelamute ehitamiseks.

Käesoleva eelhinnanguga tehti ettepanekuid detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirja

täiendamiseks järgneva infoga:

• Planeeringulahendus peab tagama, et avalik ruum oleks juurdepääsetav kõigile

ühiskonna rühmadele.

• Detailplaneeringus tuleb põhjalikumalt käsitleda, milliseid tegevuspaiku ja -

võimalusi planeeritakse ning tagada vastavus Tallinna arengustrateegiaga.

• Tänavate planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis

lähtuvad tänavatüübist ning on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis20.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegiast toodust:

näha ette parkimisvõimalused ratastele vastavalt strateegias toodud

tingimustele ning kajastada ka jalgrattateede ja kõnniteede lahendust.

• DP tuleb lahendada sademevee ärajuhtimine. Eelistada tuleb sademeveest

vabanemist looduslähedasi lahendusi kasutades.

• Planeeringulahendus näeb ette mänguväljakute rajamise, kuid täpsemalt ei ole

nende sihtgruppi käsitletud.

• DP koostamisel tuleb täpsustada, mis on planeeritud haljastuse osakaal ning

leida ala rohefaktor21.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

• Juhul kui hoonete maa-aluste korruste rajamisel on vajalik põhjavee

ümberpumpamine ehitussüvendist, tuleb selgitada välja pumbatava vee

kogused ning taotleda veeluba (vastavalt veeseaduse §187) põhjavee

ümberjuhtimiseks.

• Soojussaarte tekke riski vähendamiseks tuleb tagada vähemalt üldplaneeringus

toodud haljastuse osakaal ning rakendada järgnevates etappides ehituslikke

meetmeid.

• Ehitusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgida

ohutusnõudeid.

20 Juhendid | Tallinn

21 Rohefaktor | Tallinn

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 23

• Hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada

ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega

• Kuna alal on põhjavesi kaitsmata, siis tuleb sademeveelahenduse

planeerimisel/projekteerimisel vältida reostunud sademevee juhtimist

pinnasesse.

• Enne ehitustegevuse algust tuleb selgitada, millised saavad olema lubjakivi

väljamisega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ning nende levikuulatus

ning tagada nende vastavus kehtestatud piirväärtustele22, 23.

• Mürarikaste tööde tegemisest ning nende kestvusest tuleb teavitada piirkonna

elanikke.

• Hoonete mänguväljakute ja rekreatsiooniala projekteerimisel tuleb arvestada

ümbritseva keskkonna mürataseme ning ka hoone tehnosüsteemidest

tuleneva müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded

müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ toodud müra

normtasemed.

• II etapi reostusuuringuga tuleb selgitada ala pinnase ohtlike ainete sisalduse

vastavus Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele. Uuringu

teostamisel tuleb lähtuda OÜ Maves 2025. aastal koostatud keskkonnaseisundi

hinnangus toodud lähteülesandest ja ISO 18400-202 standardist.

• Selgitada täitepinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks Keskkonnaministri

29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded“ toodud komponentide leostuvus.

• Jäätmeid sisaldava täitepinnase edasisel taaskasutamisel tuleb arvestada, et

olenevalt taaskasutamise konkreetsest asukohast ja eesmärgist võib olla vajalik

täitepinnasest mitte inertsete jäätmete eemaldamine nt sõelumise teel.

• Tekkinud jäätmed (sh pinnas) tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või

registreeringut omavale käitlejale.

• Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb

22 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1

23 Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 24

• Juhul kui hoonete vms rajamisel on vajalik graptoliitargiliidi eemaldamine või

kihi avamine, siis tuleb selle käitlemisel lähtuda Eesti Geoloogiateenistuse

graptoliitargilliidi käitlemise juhendist

• Tuleb vältida jäätmeteket, tekkivad jäätmed koguda liigiti.

• Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna

jäätmehoolduseeskirjast.

• Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada radoonikaitse meetmeid juhindudes

Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

• Tagada piisav insolatsioon nii planeeritavates kui ka olemasolevates naabruses

asuvates hoonetes.

• Hoonete projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

Eeltoodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid rakendades ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr

Mäealuse tn 3a, Mäealuse tn 5a ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 , Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1 alusel ning arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. novembri 2025 käskkirja nr T-11-1/25/36 „Mäealuse tn 3a, Mäealuse tn 5a ja lähiala detailplaneeringu algatamine Mustamäe linnaosas“, Terviseameti ___ kirjas nr ___ ja Keskkonnaameti ___ kirjas nr ____ esitatud seisukohti 1. Mitte algatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. novembri 2025 käskkirjaga number T-11- 1/25/36 algatatud Mäealuse tn 3a, Mäealuse tn 5a ja lähiala detailplaneeringu (Tallinna planeeringute registris nr DP047580, edaspidi detailplaneering või planeering) keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistutest elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste maa, elamu- ja ärimaa, elamumaa, ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata hoonestatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 6-korruseliste hoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus juurdepääsuteede võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning antakse liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 3. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta KSH eelhinnang juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud muu hulgas elurajooni arendamist. 4. Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaministeeriumi juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ning KeHJS § 33 lg-test 4 ja 5. 5. KSH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

2

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus seisneb olemasoleva tootmis- ja maatulundusmaa sihtotstarbega ala ümberkujundamises elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste funktsiooniga segahoonestusalaks. Tegemist ei ole keskkonnaohtliku tootmise, suuremahulise infrastruktuuriobjekti ega muu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Hoonestusmaht (kuni 6-korruselised hooned) ning maa-alune parkimine on iseloomulik linnalisele keskkonnale ning ei ületa oma laadilt ja mahult tavapärase elamuarenduse keskkonnakoormust. 5.2 Planeeringuala ega selle vahetu mõjuala ei hõlma Natura 2000 alasid ega muid olulise keskkonnatundlikkusega alasid. Lähim Natura 2000 ala on ligikaudu 1,9 km kaugusel asuv Rahumäe loodusala, mistõttu puudub otsene ja kaudne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Lähimad kaitsealad on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja projekteeritav Astangu-Mäeküla kaitseala, mis paiknevad väljaspool planeeringuala ning kavandatav tegevus ei hõlma nende territooriume. 5.3 Planeeringuala vähesel määral kattub II kaitsekategooria taimeliigi pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukohaga. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik täpsustada liigi levik ning kavandada meetmed (nt tee asukoha korrigeerimine või isendite ümberasustamine), vältimaks elupaiga hävimist. III kaitsekategooria metskevadiku (Draba nemorosa) kasvukoht jääb planeeringualast väljapoole ning kavandatavad tegevused ei mõjuta selle kasvutingimusi. Kahepaiksete tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris) ja rohukonn (Rana temporaria) elupaigad KLO9115079 ja KLO9115080 paiknevad planeeringuala kontaktvööndis, kuid planeering ei näe ette tegevusi nende aladel ega põhjusta olulist elupaikade killustumist. 5.4 Planeeringuala ei paikne veekogude kaldavööndis ega üleujutusalal. Sademevee käitlemine on võimalik lahendada kohapeal looduslähedaste lahendustega, vältides reostunud sademevee immutamist. Võimalik mõju põhjaveele võib avalduda üksnes ehitusaegsete avariiolukordade korral, mille risk on maandatav nõuetekohase ehituskorraldusega. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. 5.5 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleb võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse, kui geoloogilised tingimused seda võimaldavad. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele, et sademevee immutamine pinnasesse oleks võimalik. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale. 5.6 Arvestades kinnistu paiknemist võib planeeringualal esineda jääkreostust. Sellest tulenevalt tuleb enne tegevuste elluviimist teostada keskkonnaseisundi hinnang ning vajadusel reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt, arvestades muu hulgas piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse tuvastamise ja võimaliku kõrvaldamise korral tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju. 5.7 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

3

olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised. 5.8 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseaduses ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruses nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele. Planeeringus on ette nähtud jäätmete liigiti kogumine ning määratud olmejäätmete kogumiskohad, tagades nõuetekohase jäätmekäitluse. 5.9 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Ehitustööde käigus võivad siiski esineda ajutised häiringud seoses müra tekkega. Kuigi Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt ei paikne planeeringuala kõrgendatud müratasemega piirkonnas, tuleb arvestada, et ala hoonestamisega kaasneb liikluskoormuse kasv ning teisel pool Mäealuse tänavat paikneb äri- ja tööstusmaa sihtotstarbega ala, millest tulenevat müra ei saa täielikult välistada. Detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel tuleb hinnata müratasemeid vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning vajaduse korral rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid, et tagada siseruumides müratasemete vastavus sotsiaalministri 12. novembri 2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 sätestatud normtasemetele. 5.10 Ehitustööde käigus võivad esineda ajutised häiringud ka vibratsiooni näol, eelkõige seoses lubjakivise aluspõhja kaevetöödega ja maa-aluse korruse rajamisega. Vibratsiooni mõju tuleb ehitustegevuse kavandamisel arvesse võtta ning tagada selle vastavus sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas kehtestatud piirväärtustele. 5.11 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning soojusvarustus lahendatakse paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. 5.12 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. 6. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. 6.1 Keskkonnaamet asus oma _____kirjaga nr ____ seisukohale, ____ 6.2 Terviseamet asus oma ______ kirjaga nr ____ seisukohale _____ 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee. 8. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule OÜ-le Merko Kodud ja detailplaneeringu koostajale K-Projekt Aktsiaseltsile.

4

veebruar 2026

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a

kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline

eelhinnang

Töö nimetus: Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

Töö number: 25108

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Koostajad Tuuli Vreimann, Liisa Piirmets

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDAV TEGEVUS .......................................................................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 5

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 9

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 9

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 9

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 11

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 11

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 11

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUSTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIME ...................................................................................... 12

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 14

4.1 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................... 14

4.2 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE, MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN 15

4.3 MÕJU INIMESE TERVISELE, VARALE, HEAOLULE ............................................................... 16

4.4 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................. 18

4.5 MAA, PINNASE, MULLA JA MAAVARA SÄÄSTLIK KASUTAMINE ....................................... 19

4.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 19

4.7 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 20

4.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 20

4.9 MÕJU KLIIMALE, KLIIMA MÕJU TEGEVUSELE .................................................................... 20

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 2

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 22

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 3

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamise aluseks oli K-Projekt

Aktsiaselts koostatud Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu

algatamisettepaneku eskiis (seisuga 23.01.2025) ja seletuskiri (seisuga 21.03.2025).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mäealuse 3a ja Mäealuse 5a kinnistute

jagamine äri-, ühiskondlike hoonete, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega

kinnistuteks ja määrata ehitusõigus ühe kuni 6-korruselise äri- ja ühiskondlike

pindadega korterelamu, kahe kuni 6-korruselise äripindadega korterelamu, kahe kuni

5-korruselise äripindadega korterelamu ja kahe kuni 6-korruselise korterelamu

ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendamine.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest1 nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“, juhendist2 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura eelhindamine“ ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lg 4 ja 5.3

1 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

2 R, Kutsar, 2017. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine

3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 4

2 KAVANDAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritud ala asub Tallinnas Mustamäe linnaosas (Foto 1, Joonis 1) järgnevatel

katastriüksustel:

Katastriüksus Sihtotstarve

Mäealuse tn 3a (78405:502:1370) Tootmismaa 100%

Mäealuse tn 5a (78405:502:1610) Maatulundusmaa 100%

Mäealuse tänav (78405:502:0127) Transpordimaa 100%

Foto 1. Planeeringuala skemaatiline ülevaade. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto.

Pildistatud 02.05.2024.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 5

Joonis 1. Detailplaneeringuala ja kontaktvöönd .

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Mustamäe linnaosa üldplaneering

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu järgi on DP ala maakasutus määratletud kui

korterelamute ja äriehituste segaala (A-3) Mäepealse I kvartalis. Üldplaneeringu

kohaselt tuleb A-3 alal kogu parkimine mahutada oma krundile. Lisaks tuleb ehitiste

projekteerimisel tagada, et vähemalt 10% ulatuses planeeritavate alade pindalast säiliks

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 6

heakorrastatud haljasmaana. Eskiisi kohaselt arvestatakse Mäealuse kvartali

planeeringus nende tingimustega nii majadevaheliste alade haljastuse kavandamise

kaudu (planeeritava haljastuse osakaal on 29%) kui ka maa-aluse parkla rajamisega.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada EVS 840:2003 Radooniohutu hoone

projekteerimine nõuetega.

Uute elamukvartalite ehitusega kaasneb ka tänavavõrgu arendamine, sh

kergliiklusteede võrgustiku laiendamine. Tuleb tagada juurdepääsud ka

kvartalisisestele tänavatele. Rekreatiiv- ja rohealad puuduvad, kuid on olemas head

looduslikud eeldused. Kvartali alade arendamisega on võimalik ka rekreatiiv- ja

rohealade rajamine

Mäealuse tn 5 ja Mäealuse tn 7 kinnistute detailplaneering

Detailplaneeringus on määratud ehitusõigus ühe kuni 4-korruselise ning ühe 3- kuni

5-korruselise ärihoone ehitamiseks. Määratud on heakorrastuse ja haljastuse

põhimõtted ning esitatud juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

Kadaka pst 136 kinnistu detailplaneering

Kadaka pst 136 kinnistu jagamine elamumaa, elamu- ja ärimaa, ühiskondliku hoone

maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntides ning määrata ehitusõigus 3-5-

korruseliste korterelamute, 7-korruselise äriruumidega korterelamu ja 2-korruselise

lasteaia ehitamiseks.

Mäealuse tn 5a kinnistu detailplaneering

Mustamäe linnaosas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega Mäealuse tn 5a kinnistu

sihtotstarbe muutmine tootmis- ning ärimaaks ja ehitusõiguse määramine kuni 4

maapealse ja 1 maa-aluse korrusega tootmis-ja ärihoone ehitamiseks.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

Tallinna arengustrateegia järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse tulevikku

vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Tallinnas on rohelus alati lähedal: puiesteedel,

linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja koduõuedes. Tallinna

naabruskondades on turvaline mängida, jalutada ja lõõgastuda.

Sõbraliku linnaruumi loomise osas nähakse Tallinna kompaktse linnasüdame ja

eriilmeliste keskustega inimmõõtmelise, looduslähedase ja kõigile ligipääsetava

linnana. Siin on palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke, kohvikuid,

väikepoode ja muid tegutsemispaiku. Kvaliteetselt ehitatud linnaruumi rikastavad

elujõulised rohe- ja veealad. Nii linnaruum, transport kui ka hooned on kõigile

mugavalt ligipääsetavad. Iseseisvalt õues liikumine on turvaline kõigile, ka lastele ja

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 7

eakatele. Inimesed liiguvad jalgsi ja mitmesuguste kergliiklusvahenditega, tagatud on

kõigi turvalisus. DP eskiisi ja seletuskirja järgi ei ole võimalik praeguses etapis hinnata,

kas lahendus saab olema kõigile ligipääsetav – seda tuleb DP koostamisel käsitelda.

Lahendus näeb ette laste mänguväljaku ja rekreatsiooniala rajamise. Tänavaäärsetele

kinnistutele on planeeritud osaliselt äripindu. Detailplaneeringus tuleb põhjalikumalt

käsitleda, milliseid tegevuspaiku ja -võimalusi planeeritakse ning tagada vastavus

Tallinna arengustrateegiaga.

Arengustrateegias on toodud erinevate valdkondade lõikes põhimõtted, mis aitavad

visiooni ellu viia. Käesoleva DP seisukohast on asjakohased järgnevad:

• Tänavaruum on kujundatud ja hooldatud selliselt, et võimaldada kõiki

liikumisviise ja tagada ligipääs kõikidele liiklejatele. Tänavate planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis lähtuvad tänavatüübist ning

on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis4.

• Linnas on piisavalt haljastust, mis vähendab ekstreemsete ilmastikuolude,

sademeveest tingitud üleujutuste ja soojussaarte mõju transpordisüsteemile.

Kavandatakse ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi

komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise

(immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud

jne). DP ei ole toodud, kuidas on kavandatud lahendada sademevee

ärajuhtimine. Eelistada tuleb sademeveest vabanemist looduslähedasi

lahendusi kasutades.

• Tallinnas on välja arendatud mänguväljakute võrgustik eri vanuses ja

erivajadustega lastele. Planeeringulahendus näeb ette mänguväljakute

rajamise, kuid täpsemalt ei ole nende sihtgruppi käsitletud.

• Rajatakse uusi spordi- ja liikumispaiku (spordisaalid, ujulad, väliväljakud,

staadionid, terviserajad jne) ning suureneb nende pindala elaniku kohta. DP

näeb ette rekreatsioonialade rajamise.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärk on suurendada rattakasutuse rattakasutust Tallinnas,

arendades ohutut ja meeldivat rattateede võrgustikku ning luues paremad

parkimisvõimalused.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette kergliiklusala loomist DP alale. Samuti on

planeeritud rattaparklate rajamine. Praeguses etapis ei ole aga teemat põhjalikumalt

käsitletud. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegiast

4 Juhendid | Tallinn

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 8

toodust: näha ette parkimisvõimalused ratastele vastavalt strateegias toodud

tingimustele ning kajastada ka jalgrattateede ja kõnniteede lahendust.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Maa: Detailplaneeringu lahenduse järgi muudetakse ala sihtotstarve senisest

maatulundus- ja tootmismaast äri-, ühiskondlike hoonete, elamu- ja transpordimaa

sihtotstarbega kinnistuteks.

Muld ja pinnas: Alale planeeritakse kuni ühe maa-aluse korrusega hooneid. See eeldab

hoonete aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud kõrguseni. Antud etapis puudub

täpne info selle kohta, millises mahus pinnast välja kaevatakse.

Maavara: Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse loodusvarasid, milleks on

tõenäoliselt ehitusmaavarad ja puit. Nende liike ega koguseid ei ole võimalik antud

etapis kindlaks määrata.

Vesi: Planeeringu elluviimisega ei kaasne veekasutust, mis erineks teistest sarnastest

projektidest. Planeeringu elluviimine ei eelda suurt veekasutust.

Looduslik mitmekesisus: Ala looduslik mitmekesisus on tulenevalt praegusest

maakasutusest madal, kuid DP elluviimise järgselt see eeldatavalt suureneb.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust. Ehitustööde ajal kasutatakse tõenäoliselt nii

vedelkütuse kui ka elektri jõul töötavaid ehitusmasinaid.

DP eskiislahenduse seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas lahendatakse rajatavate

hoonete soojusvarustus, kuid planeeringualast 200 m raadiusesse jääb Maa- ja

Ruumiameti kitsenduste rakenduse järgi kaugkütte torustik ning A ja B kategooria

gaasitorustik. Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9

„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus“ kohaselt Tallinna kaugkütte piirkonda.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 9

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

DP eskiisi seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas on planeeritud lahendada ala

veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademevesi). Võib aga eeldada, et DP ala on võimalik

liita olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Eeldatavalt ei erine vooluhulgad

oluliselt teistest sarnastest arendustest.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul.

Ala pinnakate on õhuke ning selle lamamis on lubjakivi, mille väljamine tekitab

võrreldes tavapäraste pinnasetöödega enam müra ja vibratsiooni.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringu elluviimisel hoonete rajamise ja nende kasutamisega ei kaasne jäätmeteket

tavapärasest (sarnase otstarbega hoonete puhul) erineval määral.

DP-ga kavandatu realiseerimine eeldab olemasolevate hoonete likvideerimist, mis

ühtlasi toob endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke. Maa-aluste korruste

ehitamiseks on vajalik ka pinnase väljakaeve.

Hoonete valmimise järgselt on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks pakendi- ja

olmejäätmed.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva

kogusega. Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 10

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga5 ettevõtet ei

kavandata. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse

kaardirakenduse järgi ei asu planeeringuala ühegi ohtliku käitise ohualas.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes6 on väike.

5 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

6 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

DP ala on valdavalt kasutusel tootmismaana. Ala on hoonestatud ning kaetud

asfaltplatsiga Mäealuse tn 5a ning Mäealuse tn 3a kinnistute lõunaosas esineb

looduslikku taimkatet.

Detailplaneeringualast lõunas asub elamukvartal, idas elamumaa sihtotstarbega

katastriüksusel garaažihoone, läänes piirneb ala sihtotstarbeta maaga. DP alast

põhjasuunas asuvad tööstusmaa sihtotstarbega katastriüksused erisuguste

tootmisettevõtetega.

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Muld ja pinnas: Ala geoloogiat on kirjeldatud 1985. aasta ehitusgeoloogilises

uuringus7. Vastavalt sellele paikneb ala lubjaklindi astangu serval olevas vanas

paekarjääris. Peamise pinnakatte moodustab täitepinnas, mis koosneb olme-, ehitus-

ja lammutusjäätmetest. Keskmine täitepinnase paksus on 1–1,5 m.

Täitepinnase all on kuni 0,55 m paksune mullakiht, mis on moodustunud osaliselt

olmejäätmetest, kantud alale tuule/vee poolt.

Aluspõhja moodustab mergli vahekihte sisaldav õhukesekihiline lubjakivi, mis on

säilinud jäänukkõrgendikul ja väljaspool karjääriala abs kõrgusel 26,25–27,45 m.

Lubjakivi kuulub keskordoviitsiumi Uhaku lademesse.

Selle all lamab tugev, keskmise- ja paksukihiline kaljupinnas abs kõrgusel 23,15–

25,00 m. Lubjakivilasundi moodustavad keskordoviitsiumi Lasnamäe ja Aseri ning

alamordoviitsiumi lubjakivilademete kivimid. Kihi paksus ca 5,90 m.

7 Aruanne nr 21267 – Eesti Ehitusgeoloogia Fond

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 12

Lubjakivi lamamis lasub 0,70 m paksune glaukoniitliivakivi, mille all omakorda

graptoliitargilliit8 6,90 m sügavusel maapinnast abs kõrgusel 18,30 m, murenenud osa

paksus on 0,30 m.

Tulenevalt sellest, et planeeringuala asub graptolliitargilliidi avamusalal, on Tallinna

radooniriski kaardi andmetel pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge või väga kõrge

(> 50 kBq/m3).

Alal viidi 2025. aastal läbi keskkonnaseisundi hindamine9. Vastavalt selle tulemustele ei

saa välistada lokaalse pinnasereostuse olemasolu, sest ala on olnud ajalooliselt

kasutusel prügilana ja Mäealuse 3a territooriumil on tõenäoliselt selle ehitamisest saati

tegeletud autode remontimisega. Uuringualal on kõige tõenäolisemateks võimalikeks

reostusobjektideks autode remonditöökojad, endine tankimisala ja mahutite asukohad.

Maavarad: Planeeringuala ei kattu ühegi arvele võetud maardlaga.

Vesi: Lähim vooluveekogu on kontaktvööndisse jääv, DP alast 300 m kaugusel asuv,

Iisaku soon (VEE1094200). Lähim seisuveekogu on Harku järv (VEE2001300) 1,9 km

kaugusel

Looduslik mitmekesisus: Tegu on tööstusalaga, mis suures osas on haljastamata,

planeeringuala lääne- ja lõunaosa on taimkattega. Seega on eeldatavalt ala looduslik

mitmekesisus väike.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Märgalad: Planeeringualale märgalasid ei jää.

Natura 2000 võrgustiku alad:Planeeringualale lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv

ala on ligi 1,9 km kaugusel läänes asuv Rahumäe loodusala (RAH0000451), ülejäänud

jäävad enam kui 6 km kaugusele.

Kaitstavad loodusobjektid: DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu ühegi kaitsealaga.

Lähim looduskaitseala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) vähem

8 Tuntud ka kui diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt

9 Tallinn Mustamäe Mäealuse 3a ja 5a keskkonnaseisundi hinnang – OÜ Maves, 2026

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 13

kui 1 km raadiuses lõuna- ja edelasuunas. Lähim projekteeritav kaitseala on

läänesuunas olev Astangu-Mäeküla kaitseala (PLO1001482) 500 m kaugusel DP alast.

Planeeringualaga kattub vähesel määral (9 m2) II kategooria kaitsealuse taime pruun

raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukohaga KLO9312154.

III kategooria kaitsealuse taime metskevadik (Draba nemorosa) kasvukoht KLO9312188

jääb planeeringualast 20 m kaugusele idasuunda.

Planeeringu kontaktvööndisse jäävad kahepaiksete tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris) ja

rohukonn (Rana temporaria) elupaigad KLO9115079 ja KLO9115080.

Kultuuriväärtused: DP alale ega selle kontaktvööndisse kultuurimälestisi ega

pärandkultuuriobjekte ei jää.

Pinnavormid, maastikud: DP ala asub Kadaka pangal. Maapinna absoluutkõrgus jääb

vahemikku 23–29 m suurenedes põhjasuunas. Ala on suhteliselt tasane.

Metsad: Planeeringualale metsa ei jää.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 14

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

Tulenevalt planeerimisdokumendi sisust ei takista detailplaneeringu rakendamine ega

oma olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Detailplaneeringuga ei muudeta teisi planeeringuid, mistõttu ei saa seda pidada

oluliseks keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Küll aga

käsitleb käesolev KSH eelhinnang planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid

keskkonnale ning toob välja meetmed ja annab suuniseid olulise keskkonnamõju

vältimiseks.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline mõju pinnaveele.

DP ala jääb lähimast pinnaveekogust piisavalt kaugele ning ette ei nähta tegevusi, mis

võiksid omada olulist mõju pinnaveele. Ala on võimalik ühendada olemasolevasse

ühisveevärki, mistõttu ei ole põhjust eeldada heidet pinnavette. Sademevesi on mõistlik

käidelda maksimaalselt DP alal, eelkõige kasutades looduslähedasi lahendusi (nt

viibetiik, roheala, imbkraav). Kuna alal on põhjavesi kaitsmata, siis tuleb

sademeveelahenduse planeerimisel/projekteerimisel vältida reostunud sademevee

juhtimist pinnasesse.

Kuna alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis võib mõju põhjaveele avalduda ehituse

käigus avariiolukordade esinemisel naftasaaduste pinnasesse sattumisel. Eeldatavalt

piirneb keskkonda sattuv kogus masinas oleva kogusega. Kasutada tuleb töökorras

ehitusmasinaid.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 15

Juhul kui hoonete maa-aluste korruste rajamisel on vajalik põhjavee ümberpumpamine

ehitussüvendist, tuleb selgitada välja pumbatava vee kogused ning taotleda veeluba

(vastavalt veeseaduse §187) põhjavee ümberjuhtimiseks.

4.2 Mõju õhu kvaliteedile, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Heiteid õhku, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu kavandatava tegevuse

elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase otstarbega hoonete

eluaja jooksul.

DP alal on pinnakate suhteliselt õhuke, aluspõhja moodustab lubjakivi ning

planeeritakse kuni ühe maa-aluse korruse rajamist. Seetõttu võib eeldada, et vajalik on

lubjakivi eemaldamine. Olenevalt kasutatavast tehnoloogiast kaasneb sellega müra

ning vibratsiooni teke. Tõenäoliselt kasutatakse lubjakivi väljamiseks hüdrovasarat

nagu Mäepealse tn 9 katastriüksusel (78401:001:0192) Nõmmemäe elamukvartali

rajamisel. Enne ehitustegevuse algust tuleb selgitada, millised saavad olema lubjakivi

väljamisega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ning nende levikuulatus. Ehitajal

tuleb tagada nende vastavus kehtestatud piirväärtustele10;11. Mürarikaste tööde

tegemisest ning nende kestvusest tuleb teavitada piirkonna elanikke. Muu

ehitustegevusega kaasnevad müra ja vibratsioon jäävad samale tasemele teiste

sarnaste ehitustega. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on ajutised.

Pärast planeeringu elluviimist aga sarnaneb ala oma häiringute poolest teiste

elamurajoonidega. Planeeringuala asub küll piisavalt kaugel suurema liiklusmüraga

Kadaka puiesteest, kuid eeldatavalt kasvab perspektiivis nii käesoleva DP kui ka

kõrvalasuvate DP realiseerumise järgselt Mäealuse tänava liiklusmüra. Ehituslike

meetmetega on võimalik efektiivselt hoonesse (eelkõige tänavapoolsetele

fassaadidele) kanduva liiklusmüra taset vähendada. Seepärast tuleb hoonete

projekteerimisel hinnata perspektiivseid liiklusmüra tasemeid Mäealuse tänaval ning

seda arvestades tagada vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

10 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1

11 Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 16

hindamise meetodid“ toodud piirväärtustele. Neid tuleb arvestada ka mänguväljakute

ja rekreatsioonialade planeerimisel.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva

müraga.

Teisel pool Mäealuse tänavat on äri- ja tööstusmaa sihtotstarbega katastriüksused.

Seetõttu ei ole välistatud, et sealt võib DP alale kanduda erisugust tööstusmüra. Samas

võib tööstusmüra hulk olla ajas muutuv, sest Mustamäe linnaosa üldplaneeringu12

kohaselt on sealne ala klassifitseeritud üldkasutatavate ja äriehitiste hoonestusalaks

(võimalikud tehnoloogiapargi komponendid) ning tootmise ja/või ärifunktsiooniga

arengualaks. Mäealuse tn 5 ja 7 kinnistute detailplaneeringu raames koostatud müra ja

õhusaaste uuringu13 kohaselt on piirkonnas keeruline ette prognoosida

naaberkruntidel paiknevate ettevõtete püsimist ja arengut. Küll aga hinnati

arvutuslikult piirkonna õhukvaliteeti iseloomustavate saasteainete lämmastikdioksiid,

süsinikmonooksiid ja tahked osakesed levikut. Hinnangu tulemuste järgi ei ole oodata

planeeringuala lähialalt paiknevalt tööstusalalt ülenormatiivse müra või õhusaaste

kandumist. Tööstusala võib põhjustada ajutisi mürahäiringuid ning täielikult ei ole

välistatud ka mõningane lõhnaainete kanne planeeringualani, kuid piirnormide

ületamist planeeringualal ei ole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

4.3 Mõju inimese tervisele, varale, heaolule

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfalt- või betoonkatted). Vastavalt DP eskiisile planeeritakse alale võrreldes

praegusega oluliselt rohkem kõrghaljastust ning vähendatakse kõvakattega pindade

osakaalu, mis eeldatavalt vähendab soojussaarte esinemise tõenäosust ning seeläbi ka

olulist mõju inimeste tervisele. Vastavalt DP algatamisettepaneku seletuskirjale on

planeeritava haljastuse osakaal 29%. Lisaks on võimalik ka järgnevates etappides

12 Maakasutuse kaart - Mustamäe linnaosa üldplaneering

13 Mäealuse tn 5 ja 7 kinnistute detailplaneeringu hinnang kõrvalasuvalt tööstusalalt lähtuvale mürale ja

õhusaastele planeeritavate ärihoonete suhtes. OÜ Adepte Ekspert, 2017.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 17

rakendada ehituslikke14 meetmeid soojussaarte tekke vähendamiseks (nt haljastatud

katused, materjalikasutus hoonete rajamisel).

Müra, vibratsioon, heited õhku

Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal. Siiski ei saa välistada naaberkrundilt tulenevat tööstusmüra ega ka

liiklusest tingitud liiklusmüra.

Hoonete, mänguväljakute ja rekreatsioonialade projekteerimisel tuleb arvestada

ümbritseva keskkonna mürataseme ning ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva

müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ toodud müra normtasemed.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

Jääkreostus

Üldjuhul toimub võimaliku jääkreostusega aladel (nt endised katlamajad,

tööstusterritooriumid jne) pinnase15 ning maapinnalähedase põhjavee seisundi16

hindamine ning reostuse ulatuse määramine kolmes etapis.

• I etapis selgitatakse võimalik reostuse olemasolu olemasolevate andmete

põhjal. Reostuskahtluse puhul tuvastatakse reostuse olemasolu ja levik kahe

järgneva etapiga.

• II etapis rajatakse tõenäoliste reostuskollete juurde uuringupunktid. II etapi

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab üldiselt võetud analüüside tulemuste

põhjal I etapis püstitatud hüpoteeside paikapidavust ning annab lähteülesande

põhjalikuma III etapi reostusuuringu koostamiseks (uuringupunktide asukohad,

sügavused, proovide arvud, analüüsitavad komponendid jm).

• III etapi väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja

vertikaalselt, maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise

14 Saared, kuhu suvel minna ei taha: soojussaared Eesti linnades 2020–2024 | Keskkonnaagentuur

15 Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

16 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 18

meetodid, mitte likvideerimise ettepanekul riskihinnang jm). Etapp III ei sisalda

likvideerimisprojekti.

Vastavalt OÜ Maves 2025. aastal koostatud keskkonnaseisundi hinnangule tuleb peale

olemasolevate hoonete lammutamist ning lammutusjäätmete äravedu teostada II etapi

reostusuuring. Pinnast ei tohi uuringualalt välja kaevata ega koorida enne, kui

reostusuuring on läbi viidud. Kui tuvastatakse reostus, siis tuleb läbi viia reostusuuringu

kolmas etapp, mille käigus kaardistatakse reostuse leviku ulatus ja selle maht. Reostuse

puudumisel võib arvata, et DP ala pinnas ei ole suure tõenäosusega reostunud.

Uuringute tulemusena saab ka teada millises mahus tuleb eemaldada alale ajalooliselt

ladestatud jäätmeid. Uuringu teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaseisundi hinnangus

toodud lähteülesandest ja ISO 18400-202 standardist.

Radoon

DP ala asub piirkonnas, kus ei ole välistatud radooni esinemine pinnases.

Õigusaktidega on määratud radooni sisaldused, mida erineva funktsiooniga hoonetes

ületada ei või. Uute hoonete puhul ei tohi hoonete siseõhu radoonikontsentratsiooni

aasta keskväärtused ületada 200 Bq/m³.

Kuna hoonete rajamise käigus on võimalik rakendada efektiivselt ehituslikke meetmeid

radooni leviku takistamiseks, siis ei ole antud planeeringualale hoonete rajamine

välistatud. Selleks, et välistada võimalik risk radooni lekkeks hoonesse ja tagada ohutu

radoonisisaldus hoones, tuleb rakendada projekteerimisel radoonikaitse meetmeid

juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

Insolatsioon

Planeeringulahendus peab tagama piisava insolatsiooni nii planeeritavates kui ka

olemasolevates naabruses asuvates hoonetes. Insolatsiooni kestust tuleb hinnata DP

koostamisel lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel olevast juhendist.

4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kuna Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad jäävad planeeringualast enam kui 1 km

kaugusele, siis kavandatava tegevusega neile mõju ei avaldu. Kuna tegevusi ei

planeerita otseselt ühegi kaitseala territooriumil (Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

ega Astangu-Mäeküla kaitseala), siis pole põhjust eeldada ka olulist mõju neile.

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 19

Planeeringualaga vähesel määral kattuva II kategooria kaitsealuse taime pruun

raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukoha KLO9312154 vahetusse lähedusse

planeeritakse tee rajamist. Planeeringu koostamise käigus tuleb selgitada taimeliigi

levik planeeringualal ja selle vahetus läheduses ning koostöös botaanikuga töötada

välja meetmed (ümberistutamine, tee-ala nihutamine) vältimaks elupaiga või isendite

hävimist.

III kategooria kaitsealuse taime metskevadik (Draba nemorosa) kasvukoht

KLO9312188 jääb planeeringualast 20 m kaugusele idasuunda. Metskevadik on tundlik

oma kasvukoha tingimuste suhtes. Detailplaneeringuga kasvukohas ega selle lähistel

ei nähta ette tegevusi, mis võiksid kahjustada metskevadiku isendeid, muuta oluliselt

selle kasvukohta või -tingimusi. Seepärast ei oma kavandatav tegevus liigile olulist

mõju.

Planeeringu kontaktvööndisse jäävad kahepaiksete tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris)

ja rohukonn (Rana temporaria) elupaigad. DP ei näe ette tegevusi elupaikadel ning

need asuvad ka piisavalt kaugel, et kavandatav tegevus võiks neile olulist mõju

avaldada.

4.5 Maa, pinnase, mulla ja maavara säästlik kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb loodusvarade kasutamine samal tasemel nagu

muudes samalaadsetes projektides.

4.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmekäitluse korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda jäätmeseadusest

ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast17. Tuleb vältida jäätmeteket ning tekkivad

jäätmed koguda liigiti. Ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks muudest

sarnastest tegevustest oluliselt erinev jäätmeteke.

Jäätmeteke ja käitlemine on aga olulise tähtsusega pinnasetöödes, sest planeeritakse

ehitada maa-alune korrus, mis kannaks parkla funktsiooni. Seetõttu on oluline lähtuda

pinnasetöödel alljärgnevast.

Tulenevalt alal varasemalt toimunud tegevustest tuleb selgitada ala pinnase ohtlike

ainete sisalduse vastavus Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele. Juhul kui pinnas

17 Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 20

osutub reostunuks ja on soov seda taaskasutada või ladestada, siis tuleb täpsemalt

selgitada Keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise

ja sulgemise nõuded“ toodud erinevate komponentide leostuvus. Jäätmeid sisaldava

täitepinnase edasisel taaskasutamisel tuleb arvestada, et olenevalt taaskasutamise

konkreetsest asukohast ja eesmärgist võib olla vajalik täitepinnasest mitte inertsete

jäätmete eemaldamine nt sõelumise teel.

Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või registreeringut omavale

käitlejale.

Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti, siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb. Juhul kui hoonete vms rajamisel on

vajalik see eemaldada või kiht avada, siis graptoliitargiliidi käitlemisel tuleb lähtuda

Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendist.

4.7 Mõju kultuuripärandile

Kavandatav tegevus ei oma mõju kultuuriväärtustele, sest neid piirkonnas ei ole.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandatavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele

Kuna ala on kaetud ulatuslikult asfaldiga, on varasemalt esinenud soojussaarte teket.

Võrreldes praegusega väheneb DP eskiisi järgi asfaldiga kaetud ala (vt ka peatükk 4.3

„Mõju inimese tervisele, varale, heaolule“) ning haljastuse osakaal suureneb. DP

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 21

koostamisel tuleb täpsustada, mis on planeeritud haljastuse osakaal ning leida ala

rohefaktor18, 19.

Detailplaneeringuala arendamine toimub etapiviisiliselt ning kui rajatakse uut

kõrghaljastust, siis ei ole võimalik planeeringualal enne selle täielikku väljaehitamist

ja haljastamist soojussaarte teket välistada. Tõenäosus ja risk on seda väiksem, mida

läbimõeldum on haljastuse lahendus ja kõrghaljastuse osakaal ning kui planeeringuala

rohefaktor vastab taotlusväärtusele. Samuti on võimalik soojussaarte tekkimise riski

maandada minimeerides tänavate ja parkimisalade katteks vett mitte-läbilaskvate

pindade hulka, aga ka näiteks läbi hoonete arhitektuursete lahenduste (viilkatus,

haljastatud katus, heledate kattematerjalide kasutamine jne)

Kliima mõju tegevusele seisneb eelkõige suurenevas sademete intensiivsuse ja tuule

kiiruse kasvus, millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada. Ala ei asu

üleujutusalade riskipiirkonnas. Elamute rajamisega kaasnev mõju kliimale sõltub

paljudest aspektidest, mis antud etapis veel teada ei ole (nt kasutatavad

ehitusmaterjalid jne). Hoonete projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

18 Rohefaktor (green space factor) – töövahend haljastuse ja elurikkuse planeerimiseks linnas.

Rohefaktori abil saab arvutada välja ja seada nõudeid uute arendusalade rajamiseks või olemasolevate

ümberkujundamiseks, et tagada kruntidel piisav hulk ökoloogiliselt toimivaid alasid ning minimeerida

kõvakattega alasid.

19 Rohefaktor | Tallinn

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 22

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on Mäealuse 3a ja Mäealuse 5a kinnistute jagamine

äri-, ühiskondlike hoonete, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistuteks ja

määrata ehitusõigus korterelamute ehitamiseks.

Käesoleva eelhinnanguga tehti ettepanekuid detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirja

täiendamiseks järgneva infoga:

• Planeeringulahendus peab tagama, et avalik ruum oleks juurdepääsetav kõigile

ühiskonna rühmadele.

• Detailplaneeringus tuleb põhjalikumalt käsitleda, milliseid tegevuspaiku ja -

võimalusi planeeritakse ning tagada vastavus Tallinna arengustrateegiaga.

• Tänavate planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis

lähtuvad tänavatüübist ning on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis20.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegiast toodust:

näha ette parkimisvõimalused ratastele vastavalt strateegias toodud

tingimustele ning kajastada ka jalgrattateede ja kõnniteede lahendust.

• DP tuleb lahendada sademevee ärajuhtimine. Eelistada tuleb sademeveest

vabanemist looduslähedasi lahendusi kasutades.

• Planeeringulahendus näeb ette mänguväljakute rajamise, kuid täpsemalt ei ole

nende sihtgruppi käsitletud.

• DP koostamisel tuleb täpsustada, mis on planeeritud haljastuse osakaal ning

leida ala rohefaktor21.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

• Juhul kui hoonete maa-aluste korruste rajamisel on vajalik põhjavee

ümberpumpamine ehitussüvendist, tuleb selgitada välja pumbatava vee

kogused ning taotleda veeluba (vastavalt veeseaduse §187) põhjavee

ümberjuhtimiseks.

• Soojussaarte tekke riski vähendamiseks tuleb tagada vähemalt üldplaneeringus

toodud haljastuse osakaal ning rakendada järgnevates etappides ehituslikke

meetmeid.

• Ehitusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgida

ohutusnõudeid.

20 Juhendid | Tallinn

21 Rohefaktor | Tallinn

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 23

• Hoonete ja ala sademevee lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada

ekstreemsete ilmastikunähtuste intensiivistumisega

• Kuna alal on põhjavesi kaitsmata, siis tuleb sademeveelahenduse

planeerimisel/projekteerimisel vältida reostunud sademevee juhtimist

pinnasesse.

• Enne ehitustegevuse algust tuleb selgitada, millised saavad olema lubjakivi

väljamisega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ning nende levikuulatus

ning tagada nende vastavus kehtestatud piirväärtustele22, 23.

• Mürarikaste tööde tegemisest ning nende kestvusest tuleb teavitada piirkonna

elanikke.

• Hoonete mänguväljakute ja rekreatsiooniala projekteerimisel tuleb arvestada

ümbritseva keskkonna mürataseme ning ka hoone tehnosüsteemidest

tuleneva müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded

müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ toodud müra

normtasemed.

• II etapi reostusuuringuga tuleb selgitada ala pinnase ohtlike ainete sisalduse

vastavus Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud elamumaa piirväärtustele. Uuringu

teostamisel tuleb lähtuda OÜ Maves 2025. aastal koostatud keskkonnaseisundi

hinnangus toodud lähteülesandest ja ISO 18400-202 standardist.

• Selgitada täitepinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks Keskkonnaministri

29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded“ toodud komponentide leostuvus.

• Jäätmeid sisaldava täitepinnase edasisel taaskasutamisel tuleb arvestada, et

olenevalt taaskasutamise konkreetsest asukohast ja eesmärgist võib olla vajalik

täitepinnasest mitte inertsete jäätmete eemaldamine nt sõelumise teel.

• Tekkinud jäätmed (sh pinnas) tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või

registreeringut omavale käitlejale.

• Kuna alal võib leiduda graptoliitargilliiti siis tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga

selgitada mil määral seda planeeringualale jääb

22 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1

23 Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“

Mäealuse tn 3a ja Mäealuse tn 5a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 24

• Juhul kui hoonete vms rajamisel on vajalik graptoliitargiliidi eemaldamine või

kihi avamine, siis tuleb selle käitlemisel lähtuda Eesti Geoloogiateenistuse

graptoliitargilliidi käitlemise juhendist

• Tuleb vältida jäätmeteket, tekkivad jäätmed koguda liigiti.

• Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna

jäätmehoolduseeskirjast.

• Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada radoonikaitse meetmeid juhindudes

Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

• Tagada piisav insolatsioon nii planeeritavates kui ka olemasolevates naabruses

asuvates hoonetes.

• Hoonete projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

Eeltoodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid rakendades ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.