| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/23-167/8779-1 |
| Registreeritud | 20.05.2026 |
| Sünkroonitud | 25.05.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/23-167 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet, Türi Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet, Türi Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet |
| Vastutaja | Marge Kelgo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 15170
Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966
asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246)
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number
Tee ehitusloa andmise kuupäev
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustöödega alustamist peavad olema sõlmitud kinnisasja omanikega kokkulepped
kinnisasjal ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.
2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246)
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse korraldusele).
3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid põhiprojekti keskkonnamõju
eelhindamise tulemusena välja töötatud ehitusaegseid keskkonnameetmeid:
3.1. Tööd Aruküla jões teostada madalveeperioodil, soovitavalt ajavahemikus juuni-august.
3.2. Tööde maa-alalt karuputke kasvukoha leidmisel, või selle kahtluse korral, võtta ühendust
Keskkonnaametiga.
3.3. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende
iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse
ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistöödel uuesti ei kasutata, tuleb
ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses
kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Türi valla jäätmehoolduseeskirjas ja
keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 3.4. Ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis.
2
1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km
3,966 asuv Änniste (endise nimega Eniste)
sild (nr 246) ja silla pealesõidud 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 42b, 12915 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km
3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise
põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number S2403
(allkirjastatud digitaalselt)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste
(Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas …05.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15170 Parasi-Põikva-
Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (endise nimega Eniste1) silla (nr 246) ümberehitamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuv
Änniste (Eniste) sild (nr 246) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnusega
83604:002:0162) Järva maakonnas Türi vallas Vilita ja Laupa külas.
Transpordiameti korraldusega 10.01.2024 nr 1.1-3/24/25 on antud projekteerimistingimused
riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla (nr 246) rekonstrueerimise
ehitusprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd on kavandatud 2026. aastal vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S2403 „Riigitee
15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt“.
Projektmaterjalid on kuni 01.06.2028 kättesaadavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/V7YuvXp7zTa03wv
Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja
sõidumugavust.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
1 Silla nimi on muudetud kohanimeseaduse alusel.
2
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga olemasolev sild
rekonstrueeritakse - asendatakse pealisehitus, remonditakse talad ja rajatakse koonused.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste
silla rekonstrueerimise põhiprojekt puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017
määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse
võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,
sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet
ja Türi Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
3
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste
(Eniste) silla (nr 246) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste)
silla (nr 246) rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba_Änniste sild;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele);
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus
Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km
3,966 asuva Eniste silla
rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõju eelhinnang
Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ
Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)
Tartu 2024-2025
2 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Publitseerimise üldised andmed;
• Töö vormistatud: 25.04.2025. a
• Töö nr: Eniste-24.
• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))
koostajad:
o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents
nr KMH0098).
o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5
2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................................................... 8
3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................... 10
4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus
määramine ................................................................................................................................ 13
4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 13
4.2 Märgalad.................................................................................................................... 14
4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 14
4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 14
4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 15
4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 16
4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 16
4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 17
4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 17
4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 18
4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 19
4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 19
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 22
KMH eelhinnangu lisad:
• KMH eelhinnangu lisa 1. Eniste silla rekonstrueerimise eskiis (Stricto Project OÜ,
seisuga 07.06.2024)
4 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Järva maakonnas
Türi vallas Vilita külas paikneva Eniste silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla
rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning võimalusel parandada
silla kandevõimet ning määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus.
Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert
Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula
Nikolajeva. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine
toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige
Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates
ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb
otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab
vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju
vastu).
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;
⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh
Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel
arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”
(Keskkonnaministeerium, 2017).
5 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus
KMH eelhinnangu objektiks on Järva maakonnas Türi vallas Vilita külas paikneva Eniste silla
(vt ka joonist 1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks
liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning võimalusel parandada silla kandevõimet ning
määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus.
Joonis 1. Eniste silla asukohaskeem (Transpordiamet, 2024)
Olemasolev sild (nr 246; 83604:002:0162 – transpordimaa 100%, geograafilised koordinaadid
58.737085, 25.397568) asub riigitee (kõrvalmaantee) 15170 Parasi-Põikva-Rassi 3,966
kilomeetril. Eniste sild ületab Aruküla jõge (VEE1128600) ning on ehitatud 1971. aastal
(sambad varasemast perioodist) ning seejärel remonditud 1998. aastal. Teelõigu aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta seisuga on Teeregistri andmetel 127 autot,
millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 94%, veoautod ja autobussid 1% ja autorongid 5 %.
Silla projektkoormuseks on N-18/NK80. Silla vuukidevaheline kaugus (sh gabariit) on 8,6 m,
ava arvutuslik pikkus 7,0 m. Seejuures remondi käigus silda laiendatud pole. Sõidutee laius
sillal on 8,5 m, katte laius enne ja pärast silda on 6,0 m, mulde laius 7,0 m. Jalgteed puuduvad,
suurim lubatud kiirus on teelõigul 90 km/h..
Lähtuvalt Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti riigihanke tehnilisest kirjeldusest, on
olemasoleva Eniste silla samba müüritised rahuldavas seisus, kuid vajavad vuukide
tagasitäidet. Kaldasamba tiibade osa on hiljem juurde ehitatud ning on samba põhiosast lahti
murdunud. Silla talade alumised vööd ja seinad on rahuldavas seisus – esineb vähest kaitsekihi
eemaldumist ja korrosiooni. Silla plaadi osas on puudulikust isolatsioonist tekkinud väga
tugevad läbijooksud. Silla koonused koosnevad pinnasest ning on seega uhteohtlikud. Silla
samba eest on eemaldamata ehitusaegne laudsein, pealesõidud on ebatasased ning vuugid on
üle pinnatud.
Eniste silla rekonstrueerimisel kavandatakse uut ava ning rajatakse uus plaatsild
olemasolevatele sammastele, mille vuugid (kivide vahed) remonditakse. Sillasammaste
remontimine on töö, mis on plaanitud teha osaliselt jões. Muuhulgas uuendatakse teelõigu
katend ning laiendatakse olemasolevat muldkeha. Lisaks rekonstrueeritakse teelõik 80 m
6 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
ulatuses enne ja pärast silda ning paigaldatakse uued teepiirded. Sild projekteeritakse elueaga
100 aastat, katendi kasutusajaks võetakse kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Teemaalt tagatakse
sademevete piki- ja põiksuunaline äravool ning vajadusel projekteeritakse pinnavete
ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide
eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). Projektiga antakse põhimõtteline
sademevete äravoolu lahendus. Kergliiklusteed ei kavandata. Liiklusohutuse parandamiseks
projekteeritakse teelõigule erinevaid meetmeid, mh peatumisnähtavust piirava metsa
raadamine Türi metskond 206 kinnisasjal (katastriüksuse tunnus 83604:002:0342; riigiomand)
(vt ka joonist 2) 764 m2 ulatuses.
Joonis 2. Türi metskond 206 kinnistu paiknemine vaadeldava teelõigu ja silla suhtes (alus: Maa-amet,
2024)
Eniste silla rekonstrueerimiseks viidi OÜ Rakendusgeoloogia (2024) poolt läbi geotehnilised
väliuuringud, mille käigus puuriti viis puurauku sügavusega 1,65-7,55 m ning käsipuuriga
sügavusega 0,75 m. Uuringualalt võeti kokku kaheksa veesisaldusproovi ning kolm
pinnaseproovi. Uuringust saab välja tuua järgnevat:
• uue silla rajamise korral sild tuleks toetada vaivundamendile, otsaga lubjakivile.
• halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks
soovitav kasutada teede all jäika geotekstiili, et ühtlustada vajumeid.
• teede alt on soovituslik koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht-
kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni.
• teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht ning liigveed tuleks tee muldest juhtida
vertikaalplaneeringuga eemale.
• täitepinnas (kiht 3) on nii vertikaal kui horisontaal suunas erineva tiheduse ja
koostisega. Täitepinnas on külmaohtlik ning kokkusurutav.
• muda (kiht 5), vähe orgaanilist ainet sisaldav mölline peenliiv (kiht 6), vähe orgaanilist
ainet sisaldav savine möll (kiht 7) ja turvas (kiht 8) on tugevalt kokkusurutavad
pinnased. Turbas kestavad vajumid aastakümneid.
7 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
• tee muldes esinevad vähe orgaanilist ainet sisaldav kruus (kiht 1) ja täitepinnas (kiht 3)
0,3-0,5 meetri sügavusel ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja
optimaalse niiskussisalduse juures. Ka uuringualal esinevad looduslikud pinnased ei
täida etteantud dreenimistingimusi. Kihtide filtratsioonimoodul jääb tõenäoliselt alla
0,5 m/ööpäevas.
• piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle
läbi külmuda kuni 2,00 meetri sügavuseni.
• uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2. paikkonda.
• savipinnased (kihid 7 ja 9) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei
tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega, ega lasta lahtisel kaevikul seista vee
all.
• liivpinnas (kiht 6) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja kaotab kandevõime
ümbertõstmisel. Veeküllastunud liivpinnas hoiab nõlva kuni poole meetri sügavuseni.
Veeküllastunud liivpinnas on tundlik dünaamilistele mõjutustele ja heljundub kergesti,
tagasisettinud liiv- ja möllpinnas kaotab mitmekordselt kandevõimes.
8 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja
planeeritavate tegevustega
Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (2017) – Vilita küla asub Türi tugi-toimepiirkonnas,
Laupa siirdevööndis. Eniste silla piirkond asub riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalas
(tugiala indeks T7;vt ka joonist 3). Rohelise võrgustiku toimimiseks on planeeringus toodud
soovituslikud meetmed ning seatud üldpõhimõtted, mh:
• planeerimistegevuse (sh üleriigilise taristu planeerimise) korraldamisel tuleb arvestada
rohelise võrgustiku eesmärke;
• metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, kuid teatud
juhtudel (nt maavara kaevandamise alal) on raadamine lubatud eeldusel, et raadamise
võimalikkus on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või
vältimismeetmed;
• võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade
osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80%.
Joonis 3. Rohevõrgustiku ala Eniste silla ümbruses (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017)
Järvamaa arengustrateegia 2035+ (2023) ühe arenguvajadusena nähakse maakonna
teedevõrgu korrashoidu, st hea ja mugava liikumisvõimaluse tagamine Eesti erinevates
suundades kui ka Järvamaa piirkondade vahel.
Türi valla üldplaneering (2022) üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringuga
sätestatut rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Toimimist tagavad tingimused ja
kitsendused on mh:
• säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus, mh metsakooslused. Oluline on
maastikulist mitmekesisust suurendavate kraavide, tee- ja metsaservade säilimine;
9 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
• tugialade lõikumisel riigiteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja
kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks ja loomiseks.
Olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb ette näha toimivad
lahendused konfliktide leevendamiseks;
Liikluskorralduse ühe üldise põhimõttena on toodud, et liikluse piisava läbilaskevõime ja
ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda.
Türi valla arengukava aastateks 2024-2028 (2023) arengukava ellu viimiseks on
valdkondade kaupa seatud strateegilised eesmärgid 2035 ning eesmärgid ja tegevussuunad
2024-2028, sh, et järjepidevalt parendatud tehniline taristu tagab elanikkonnale kvaliteetse
elukeskkonna.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas
asukohas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.
10 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult
ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,
Keskkonnaagentuur, 09.07.2024), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.
Eniste sild asub Türi vallas Vilita külas. Türi valla kodulehe alusel elab Vilita külas 01.01.2024
seisuga 18 elanikku.
Eniste sild ületab Aruküla jõge (VEE1128600). Jõe valgala on 77,4 km2 ning pikkus koos
lisaharudega 33,2 km. Tüpoloogiliselt kuulub jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine
sisaldusega jõgede hulka. Keskkonnaagentuuri veekogumite kaardirakenduse kohaselt on
Aruküla jõe keemiline seisund (vaadeldava lõigu veekogumi pikk nimi Aruküla (Pärnu)
suudmeni) 2022. aasta seisuga hindamata, ökoloogiline seisund kesine1 ning koondseisund
samuti kesine. Jõe kesise ökoloogilise seisundi elemendiks oli varasemast2 kalastik, näitajaks
varasemast jõgede kalastiku indeks ning põhjuseks varasemast teadmata. Aruküla jõgi on
avalikult kasutatav jõgi, mis kuulub Lääne-Eesti vesikonda, Pärnu alamvesikonda. Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 pole aga toodud Aruküla jõega seotud
eraldiseisvaid eesmärke, koormusallikaid ega meetmeid.
Aruküla jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (vt ka joonist 4), valgalaga üle 25 km2
(maaparandussüsteemi kood 6112860020000). Jõe põhjapoolne kallas piirneb ka
maaparandusüsteemi (kuivendussüsteemi) reguleeriva võrgu (maaparandussüsteemi kood
6112860011160) alaga.
1 Kesise ökoloogilise seisundi puhul on inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused võrreldes
referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus
või esineda tõkestusrajatisi. 2 Sõna "varasemast" viitab sellele, et mittehead elemendid on kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest
seireaastast.
11 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Joonis 4. Maaparandusehitised Eniste (kaardil märgitud kui Änniste) silla piirkonnas. Seejuures punane
joon märgib riigi poolt korrashoitavat eesvoolu (Aruküla jõgi), erksinine maaparandussüsteemi
eesvoolu ning triibutatud ala märgistab süsteemi reguleerivat võrku (Maa-amet, 2024)
Vaadeldav teelõik asub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringu alal. Uurimistöö
eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku
loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine3.
Eniste sillal asub ka geodeetiline märk (520). Lähim puurkaev (PRK0058502; töötav; olmevee
saamiseks) asub linnulennult ligikaudu 830 meetri kaugusel loode suunas.
Lähim eluhoone asub Eniste sillast linnulennult 410 m kaugusel edela suunas. Eniste silda
ümbritsevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused.
Silla vahetus ümbruses esinevad gleistunud lammimullad. Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt
kaitstud.
Lähtuvalt geotehnilisest uuringust (2024) on tingimused Eniste silla rekonstrueerimiseks
keerulised. Raskendavaks asjaoluks on tüseda (orgaanilise aine sisaldusega) nõrkade pinnaste
kompleksi (kihid 5-9: muda, vähe orgaanilist ainet sisaldab mölline peenliiv, vähe orgaanilist
ainet sisaldav savine möll, turvas, savine möll) esinemine. Halva kandevõimega pinnasekihtide
kogupaksus on suurem kui 1 m.
Lähimad looduskaitselised objektid:
• Eniste kuusk (üksikobjekt; KLO4000374) ligikaudu 430 m kaugusel linnulennult;
• metsise (Tetrao urogallus; II kategooria kaitsealune liik; KLO9102224) leiuala
ligikaudu 1 km kaugusel linnulennult;
• Vilita metsise püsielupaik (KLO3000112) ligikaudu 1 km kaugusel linnulennult;
• projekteeritav Vilita metsise püsielupaik (PLO1000657) ligikaudu 1 km kaugusel
linnulennult.
Vaadeldav teelõik on osa Põikva uuest teest (kokku 8,5 km), mis on liigitatud pärandkultuuri
objektiks (reg. nr 835:MNT:006). Kultuurimälestisi silla lähiümbruses pole.
3 Keskkonnaameti 22.05.2020 korraldus nr DM-110021-2
12 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Maa-ameti kaardirakendusele (2024) on Eniste sillast 19 ja 23 m kaugusele märgitud karuputke
hävinud kolooniad (koloonia ID HJR139; vt ka joonist 5).
Joonis 5. Karuputke hävinud kolooniad Eniste silla vahetus läheduses (Maa-amet, 2024)
13 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH
algatamise vajalikkuse määramine
Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)
suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning
võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja
koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega
kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude
mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa
ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse
vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):
1) maa ja maakasutus;
2) märgalad;
3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;
4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;
5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);
6) maavarade kasutus;
7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;
8) maastik (sh pinnavormid);
9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);
10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.
Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide
kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12
võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või
mittevajalikkuse osas.
4.1 Maa ja maakasutus
Aruküla jõgi, mida Eniste sild ületab, on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
(maaparandussüsteemi kood 6112860020000). Jõe põhjapoolne kallas piirneb ka
maaparandusüsteemi (kuivendussüsteemi) reguleeriva võrgu (maaparandussüsteemi kood
6112860011160) alaga.
Liiklusohutuse parandamiseks projekteeritakse teelõigule erinevaid meetmeid, mh
peatumisnähtavust piirava metsa raadamine Türi metskond 206 kinnisasjal (katastriüksuse
tunnus 83604:002:0342) 764 m2 ulatuses. Teema leiab täpsemat käsitlust ptk-s 4.9.
Kuna tegemist on olemasoleva silla rekonstrueerimisega olemasoleval Parasi-Põikva-Rassi
kõrvalmaanteel (nr 15170), ei mõjuta Eniste silla rekonstrueerimine maa ja maakasutuse
aspekte pikemas perspektiivis ebasoodsalt ehk negatiivselt. Silla rekonstrueerimine mõjub
pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele. Rekonstrueerimise käigus võidakse
ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt
14 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
liikluskorralduslikud muudatused). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis
nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.
4.2 Märgalad
Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.
4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad
Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Aruküla jõge (VEE1128600), millel puuduvad
seosed randade ja jõesuudmetega.
Olemasoleva silla koonused koosnevad pinnasest ning on seega uhteohtlikud. Maalihked
jõgede kallastel on paratamatus ja enamasti kutsuvad maalihkeid esile looduslikud protsessid,
eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö päästikuks kujuneda inimtegevus jões
või kaldatsoonis. Kavandatava tegevuse asukohas viidi läbi geotehniline uuring, mille tulemusi
on täpsemalt avatud ptk-s 1 ning suuniseid, mis kohalduvad ka antud teemavaldkonda, on
esitatud ptk-s 4.5. Rekonstrueeritud silla koonused kindlustatakse maakividega (vt ka KMHEH
lisa 1), mis tagavad kindlama konstruktsiooni ning vähendavad uhteohtlikkust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju
eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel ptk-s 4.5
toodud suuniseid.
4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Eniste sild ületab avalikult kasutatavat Aruküla jõge (VEE1128600). Aruküla jõe keemiline
seisund oli 2022. aasta seisuga hindamata, ökoloogiline seisund kesine (seotud kalastikuga)
ning koondseisund samuti kesine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 pole
toodud Aruküla jõega seotud eraldiseisvaid eesmärke, koormusallikaid ega meetmeid. Kehtiva
veemajanduskava kohaselt avaldavad pinnaveekogumitele koormust erinevad asjaolud ja
tegevused, kuid ükski neist pole kavandatava tegevuse seisukohalt oluline, mistõttu siinkohal
neid ka ei käsitleta.
Projektiga antakse põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. Lisaks võib ka välja tuua, et
lähtuvalt AS Maves 2013. aasta tööst „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise
puhastamise uuring“, tuleb liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks
sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning (soovituslikult)
sademevee käitlemise vajadust analüüsida alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas.
Vaadeldava teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta seisuga on
Teeregistri andmetel 127 autot. Arvestades eelnevat, pole sademevee (mitte)käitlemine
käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.
Silla rekonstrueerimisel rajatakse uus plaatsild olemasolevatele sammastele, mille vuugid
(kivide vahed) remonditakse. Sillasammaste remontimine on töö, mis on plaanitud teha
osaliselt jões. Lähtuvalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla või truubi
ehitamisel avalikult kasutataval veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena.
Sammaste remont ei kuulu KeHJS mõistes vooluveekogusse tahkete ainete uputamise ja
vooluveekogu põhja süvendamise tegevuste hulka. Silla koonuste tarvis maakividega
kindlustamisel toimub tahkete ainete uputamine veekogusse, kuna osaliselt ulatuvad silla
15 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
koonused jõkke. Vastavalt KeHJS §6 lg 1 p 171 on vooluveekogusse tahkete ainete uputamine
üle 2000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus. Rekonstrueerimise käigus kindlustatakse
kividega silla ümbrus (eeskätt jõe kaldad), vette uputatavate kivide maht ei ületa 100 m3.
Kaevetöid jõe sängis tehakse minimaalselt olemasolevate sillasammaste remondiks ligikaudse
mahuga 10 m3.
Maakividest sillakoonuse kindlustuse rajamine ja silla sammaste remont on kavandatud
madalveeperioodile. Kuna kasutatakse maakive, mis ei sisalda peenosakesi, siis on selle käigus
heljumi sattumine jõkke minimaalne ning olulist ebasoodsat mõju pole ette näha.
Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, kuid kavandatava tegevusega pole ette näha mõju
eeldust.
Eniste silla rekonstrueerimise lühiajalisi väheseid mõjutegureid võimaldab ohjata
veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisprotseduur. Pikaajalises vaates ei mõjutata
veestiku (sh oht keskkonnale) aspekti aga negatiivselt silla ehitus ega kasutus. Kokkuvõtvalt
ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:
• Eniste sild on tee koosseisus ning Aruküla jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu
tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga
tegevusena.
• tööd jões teostada madalveeperioodil soovitavalt ajavahemikus 01.06-15.09.
4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Ptk-st 1 ja 3 nähtub, et piirkonna geotehnilised tingimused silla rekonstrueerimiseks on
keerulised.
Eniste sillast 19 ja 23 m kaugusele on Maa-ameti kaardirakenduses (2024) märgitud karuputke
hävinud kolooniad (koloonia ID HJR139). Karuputke võõrliigid on ohtlikud invasiivsed
võõrliigid, mis oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu ohustavad meie looduslikke kooslusi4.
Seetõttu on oluline ehitustööde käigus jälgida, et piirkonnas poleks karuputke säilinud. Pinnase
kaevamisel ning hiljem selle transportimisel mujale on oht karuputke levitada. Seetõttu tuleb
olla tähelepanelik ning leiukoha kahtluse korral võtta ühendust Keskkonnaametiga.
Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,
tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed.
Olemasoleva silla rekonstrueerimine ei too kaasa liiklussageduse suurenemist ja seeläbi
võimalikku kasutusaegse heitgaaside hulga suurenemist. Teisalt on sild oluline lüli Parasi-
Põikva-Rassi kõrvalmaantee koosseisus ning silla puudumine antud asukohas suurendaks
märgatavalt ümbersõiduteede pikkust ja seeläbi vajadust täiendavate kütuste kasutamiseks.
Eniste silla rekonstrueerimine ei mõjuta üldiselt mulla, õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale)
seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:
• suunised lähtuvalt geotehnilisest uuringust:
o vajumite ühtlustamiseks kasutada teede all jäika geotekstiili;
4 Keskkonnaamet. (2024). Karuputke võõrliigid ja nende ohjamine. Link
16 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
o teede alt koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht-kihilt
tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni;
o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida
vertikaalplaneeringuga eemale;
o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega
ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all.
• ehitustööde käigus olla tähelepanelik ning igasuguse kahtluse korral karuputke leiukoha
osas võtta ühendust Keskkonnaametiga e-posti [email protected] teel või esitada
teated/küsimused Järvamaa piirkonna spetsialistile Roman Zuzjonokile
4.6 Maavarade kasutus
Vaadeldav teelõik asub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringu alal, mille
eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku
loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine.
Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas maavarad puuduvad.
Geotehnilise uuringuga anti suunis teede alt koorida täitepinnas täies mahus ning asendada
ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Uuringu kohaselt on
täitepinnas (kiht 3) nii vertikaal- kui horisontaalsuunas erineva tiheduse ja koostisega,
külmaohtlik ning kokkusurutav. Pinnase asendamisega tagatakse tugevam ja vastupidavam
aluspõhi silla rekonstrueerimiseks ja kasutamiseks. Silla rekonstrueerimiseks ning pinnase
asendamiseks vajaminevat materjali ei hangita silla vahetust ümbrusest.
Materjalide (betoon, maakivid) ja maavarade (mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse
optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid maavarade
kasutamisel. Pinnase asendamisega on ette näha hoopiski soodsa ehk positiivse mõju
eelduseid.
4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning
jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt
Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille
nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate
hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Silla
kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb
korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat
mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas.
Kavandatava tegevusega ei kaasne heidet vette, va arvatud sademevee juhtimine silla ja tee
kasutusperioodil. Nagu ptk 4.4. kirjeldatud, ei ole Parasi-Põikva-Rassi kõrvalmaantee
liiklussagedus selline, kus oleks vajalik rakendada sademevee puhastust, kuna tee ja silla
kasutusega ei kaasne märkimisväärset sademevee saastumist.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:
17 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
• tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende
iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse
ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata,
tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt
jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Türi valla
jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki
ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete
järgimine;
• ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis.
4.8 Maastik (sh pinnavormid)
Eniste silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk
negatiivselt, kuna rekonstrueeritakse olemasolevat silda ega rajata olemasolevast sillast
oluliselt erinevat uut silda, mis muudaks praegust maastikuilmet.
4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)
Ptk-st 1 nähtub, et liiklusohutuse parandamiseks projekteeritakse teelõigule erinevaid
meetmeid, millest üks näeb ette riigiomandis oleval Türi metskond 206 kinnisasjal
(katastriüksuse tunnus 83604:002:0342) metsa raadamist 764 m2 ulatuses piirava
peatumisnähtavuse tõttu.
Eniste sild asub riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalas (tugiala indeks T7). Rohelise
võrgustiku peamisteks eesmärkideks on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste
leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine5,
millede saavutamist planeeritava tegevusega, juba olemasoleva silla rekonstrueerimisega, ei
takistata. Järvamaa maakonnaplaneeringuga (2017) on seatud tingimus, mis ütleb, et metsamaa
raadamine rohelise võrgustiku aladel pole üldjuhul lubatud, samuti, et võrgustiku
funktsioneerimiseks ei tohiks looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus langeda alla 80%
(Türi valla üldplaneeringus (2022) täpsustatud, et arvestus käib katastriüksuse põhiselt). Türi
metskond 206 kinnistu pindala on 10,48 ha (9,4 ha on metsamaa, 1,07 ha muu maa), mis
tähendaks, et metsa raadamise järgselt peaks kinnistul säilima 8,38 ha looduslikku ja
poollooduslikku maad, tagamaks rohelise võrgustiku toimimise. Seega, kui kinnistul
raadatakse metsa 764 m2 ulatuses, säilib 10,40 ha (99,2 %) looduslikku ja poollooduslikku
maad. Türi valla üldplaneeringuga on ka sätestatud, et tugialade lõikumisel riigiteega tuleb
parandada nähtavust, kuid samas kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.
Antud juhul on tegemist olemasoleva Eniste silla rekonstrueerimisega olemasoleval Parasi-
Põikva-Rassi kõrvalmaanteel (nr 15170) ning minimaalse metsa raadamisega teemaal ei
mõjutata rohevõrgustiku toimimist negatiivselt.
Lähim looduskaitsealune objekt, üksikobjekt Eniste kuusk (KLO4000374), asub ligikaudu 430
m kaugusel vaadeldavast asukohast. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mastaapi
ning looduskaitsealuste objektide kaugust sillast, pole ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist
piirkonna looduskaitsealustele objektidele ette näha.
5 OÜ Hendrikson & KO. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Link
18 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:
• silla rekonstrueerimisel kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks
vähemalt senisel kujul.
4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised
väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja
lõhn
Silla rekonstrueerimine ei mõjuta piirkonna (hajaasustuslik) elukorraldust (lähim eluhoone
linnulennult 410 m kaugusel) ning sellega seonduvat maakasutust (sh maaparandusega
seonduvad aspektid) pikaajaliselt negatiivselt. Eniste silla rekonstrueerimistööde käigus
seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt
liikluskorralduslikud muudatused). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis
nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem
pikaajaliselt positiivse mõju esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla
ületus). Silla rekonstrueerimisega ei kavandata kergliiklusteed, mida erinevate
arengudokumentide alusel polegi vaadeldavasse asukohta ja selle piirkonda lähitulevikus
plaanis rajada.
Vaadeldav teelõik on osa Põikva uuest teest (kokku 8,5 km), mis on liigitatud pärandkultuuri
objektiks (reg. nr 835:MNT:006). Objekti säilimist ohustavad seejuures ehitustööd, mis
kahjustavad objekti algupära6. Eniste silla seisukorrast tingituna on vaja seda
rekonstrueerida. Silla rekonstrueerimisprojekt ei muuda oluliselt Eniste silla algupära. Ka Türi
valla üldplaneeringus on liikluskorralduse ühe üldise põhimõttena toodud, et liikluse piisava
läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda. Silla
rekonstrueerimine võimaldab teelõigu pikaajalist säilimist täies ulatuses, andes seejuures
võimaluse selle väärtustamiseks. Kuigi silla rekonstrueerimine on paratamatu, on seda
võimalik teha nii, et säiliks võimalikult algupärane lahendus ja välimus.
Eniste sillal asub geodeetiline märk (520). Lähtuvalt Keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest
nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“, on ehitisele
paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m
vertikaalsuunas (§ 17 lg 4). Määruse § 18 lg 1 kohaselt tuleb ruumiandmete seaduse § 26 lg-s
1 nimetatud tegevuseks, sh ehitamiseks, taotleda luba, st tuleb vähemalt 30 päeva enne
planeeritud tööde alustamist esitada geodeetilise märgi omanikule (Maa-ametile) sellekohase
kirjaliku taotluse koos tegevuse kirjelduse ja põhjendusega.
Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul
aktuaalsed (arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas ning väikest liiklussagedust teel).
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:
• Eniste sillale paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevööndis töötamiseks taotleda luba
vähemalt 30 päeva enne planeeritud tööde alustamist, selleks tuleb esitada geodeetilise
6 Keskkonnaagentuur. EELIS infoleht (2024). Pärandkultuuri objekt: Põikva uus tee (835:MNT:006). Link
19 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
märgi omanikule (Maa-ametile) kirjalik taotlus koos tegevuse kirjelduse ja
põhjendusega.
4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)
ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,
arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.
4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised
Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata
jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Eniste silla rekonstrueerimisega olulise
negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse
elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid.
Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi
algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige
Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmisel. Otsustaja saab
otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.
Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse
eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.
Edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti
pädevuses.
20 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Kokkuvõte
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Järva maakonnas
Türi vallas Vilita külas paikneva Eniste silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla
rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning võimalusel parandada
silla kandevõimet ning määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus.
Sõltuvalt asjaolust, et Eniste silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala
naabruses, koostatakse projektiga paralleelselt ka eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb
seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse
nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8.
Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava
töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates
menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning
sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas
seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve
või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad
osapooled või vajadus tuvastatakse.
Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata
jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Eniste silla rekonstrueerimisega negatiivse
ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on
võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate
seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka
esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid
alljärgnevad:
• Ptk 4.4:
o Eniste sild on tee koosseisus ning Aruküla jõgi on avalikult kasutatav veekogu,
mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis
veekeskkonnariskiga tegevusena.
o tööd jões teostada madalveeperioodil soovitavalt ajavahemikus juuni-august.
• Ptk 4.5:
suunised lähtuvalt geotehnilisest uuringust:
o vajumite ühtlustamiseks kasutada teede all jäika geotekstiili;
o teede alt koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht-kihilt
tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni;
o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida
vertikaalplaneeringuga eemale;
o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega
ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all.
suunised karuputke leviku takistamiseks
o ehitustööde käigus olla tähelepanelik ning igasuguse kahtluse korral karuputke
leiukoha osas võtta ühendust Keskkonnaametiga e-posti
[email protected] teel või esitada teated/küsimused Järvamaa piirkonna
spetsialistile Roman Zuzjonokile ([email protected]).
• Ptk 4.7:
o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt
nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud
21 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus
uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning
käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada
jäätmeseaduses, Türi valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri
21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine;
o ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis.
• Ptk 4.9:
o silla rekonstrueerimisel kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste
säilimiseks vähemalt senisel kujul.
• Ptk 4.10:
o Eniste sillale paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevööndis töötamiseks taotleda
luba vähemalt 30 päeva enne planeeritud tööde alustamist, selleks tuleb esitada
geodeetilise märgi omanikule (Maa-ametile) kirjalik taotlus koos tegevuse
kirjelduse ja põhjendusega.
Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi
algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige
Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja
saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.
Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse
eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.
Edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti
pädevuses.
22 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.
Alkranel OÜ, 2024-2025
Kasutatud materjalid
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 09.07.2024 seisuga;
• Järvamaa arengustrateegia 2035+ (2023)
• Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (2017)
• Keskkonnaagentuur. (2024). Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart.
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97
eee82891873c41
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
• Maa-ameti geoportaal. (juuli 2024 seisuga). https://geoportaal.maaamet.ee/
• OÜ Rakendusgeoloogia. (2024). Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva
Änniste (Enniste) silla rekonstrueerimine Põikva küla, Türi vald, Järva maakond.
Geotehnilise uuringu aruanne (töö nr 24-040).
https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=37191
• Türi valla arengukava aastateks 2024-2028 (2023)
• Türi valla koduleht. (juuli 2024 seisuga). https://www.tyri.ee/uldinfo
• Türi valla üldplaneering (2022)
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Keskkonnaamet
Türi Vallavalitsus
Maa- ja Ruumiamet
Meie 20.05.2026 nr 8-1/23-167/8779-1
Riigitee 15170 km 3,966 asuva Änniste
(Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks
ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH
algatamata jätmise kohta seisukoha
küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km
3,966 asuva Änniste (endise nimega Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2026. aastal vastavalt projektile „Riigitee 15170 Parasi-
Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr S2403).
Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja
sõidumugavust. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/V7YuvXp7zTa03wv
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 30.05.2026 e-posti aadressile [email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marge Kelgo
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
2 (2)
Lisad: 1. Tee ehitusluba_Änniste sild_eelnõu
2. Ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus_eelnõu
3. KMH eelhinnang