Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

EISMA KÜLAS KIVIMERE MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala märts 2026

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................ 4

3. Kontaktvöönd ......................................................................................................................... 5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ....................................................................... 7

5.2 Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ................ 8

5.3 Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering .................................................................. 9

6. Natura 2000 võrgustik ja kaitstavad loodusväärtused ............................................................ 9

6.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele

ning elupaikadele .................................................................................................................. 11

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................................................... 11

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 11

7.2. Veekasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 12

7.3. Maakasutus .................................................................................................................... 13

7.4. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 13

7.5. Pinnas ............................................................................................................................. 13

7.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 14

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 14

7.8. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ....................................................................... 14

7.9. Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 15

7.10. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 15

7.11. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 15

7.12. Mõju põhjaveerežiimile ............................................................................................... 15

7.13. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 16

7.14. Muud kitsendused ........................................................................................................ 16

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Haljala

valla Eisma küla Kivimere maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0451, registriosa nr 1457831)

detailplaneeringule. Detailplaneering on algatatud Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme

abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada kitsendused ja

servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-

Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond 184 maaüksuselt (riigimaa).

Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu (Joonis 1) kohaselt asub

planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud, et vallavalitsusel on

õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna planeeringuga kavandatud puurkaev,

reoveepuhasti ja juurdepääsutee paiknevad Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Kavandatav

tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. PlanS § 142

lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH

eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH

algatamine või mitte.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Joonis 1. Kivimere katastriüksuse asukoht kehtiva Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisel.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus.

Planeeringuala asub Haljala vallas Eisma küla idaosas Soome lahe ääres. Kivimere kinnistu on

hoonestamata. Kinnistule viib killustikkattega juurdepääsutee Võle-Vainupea-Kunda

kõrvalmaanteelt nr 17170. Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt rohumaast (2762 m²),

metsamaast (4847 m²) ja muu maa (2082 m²) kõlvikust. Kinnistul on tehtud harvendusraiet.

Maapind on tasane. Planeeringuala lähiümbuse maakasutuseks on peamiselt elamumaa ja

maatulundusmaa.

Nagu Kivimere katastriüksus, on ka planeeringuala kontaktvööndis olevad katastriüksused

kujult pikad ja kitsad, ulatudes Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteest kuni mereni (Joonis 2).

Elamumaa sihtotstarbega ning elamutega hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksuste pindalad planeeringuala kontaktvööndis on varieeruvad (2525 m² kuni 14 952

m²). Elukondlikke hooneid ning neid teenindavaid abihooneid on ehitatud ka maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistutele. Õuealad asuvad enamasti katastriüksuste keskosas, jäädes seejuures

Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis 2. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala

esialgne ulatus (märgitud punase piirjoonega).

3. Kontaktvöönd

Kivimere katastriüksuse katastritunnus on 88703:003:0451, pindala on 9691 m² ning

katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringualast lääne pool asuva Metsna

maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0411, pindala on 8531 m² ning katastriüksuse

sihtotstarve on 100% elamumaa. Ida pool asub Kunda metskond 184 katastriüksus

(katastritunnus 88701:001:0474), mille pindala on 39 539 m² ja katastriüksuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa. Planeeringuala piirneb lõunas 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee

katastriüksusega (katastritunnus 88703:003:2160), mille pindala on 13 547 m² ning

katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Riigiteest lõuna pool asuva Asko

maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0104) pindala on 26 360 m², katastriüksuse sihtotstarve

on 100% maatulundusmaa (Joonis 3). Enamuse hoonestusest moodustavad ühepereelamud,

suvilad ning abihooned. Õuealadel on enamasti neli hoonet – elamu ja kolm abihoonet.

Domineerivad viil- ja kelpkatused, abihoonetel ka lamekatused, ehitatud on vintskappe.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Hoonete välisviimistluseks on peamiselt kasutatud puitu, krohvi ja looduslikku kivi. Eisma

külas on palju kaasaegset arhitektuuri esindavaid ehitisi (nt sadamahoone, uuemad

üksikelamud).

Joonis 3. Detailplaneeringu kontaktvööndi maakasutuse skeem.

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata

ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja

rajatiste asukoht, seada kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs.

Detailplaneeringu koostamisel jääb krundi piir võrreldes olemasoleva kinnistu piiriga samaks

ning planeeringuala suuruseks on ca 1,0 hektarit. Detailplaneeringu koostamisel määratakse ka

ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused. Soovitakse müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning

muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmist. Vajadusel määratakse olemasoleva või

kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajalikkus ja liikluskorralduse

põhimõtted. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise

struktuuri.

Planeeringualal on hoonestusala valitud selliselt, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja

omab minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu käigus koostatakse planeeringuala ja selle

mõjuala analüüs, mis koosneb seletuskirjast ja eraldiseisvast joonisest (Joonis 4).

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni. Samuti

on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna ega mõjuta selle

toimimist.

Joonis 4. Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala.

Allikas: Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering.

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise

arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja

kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud

ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus

sätestatud põhimõtteid.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Vainupea-Rutja-

Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale

ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused

ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise

arengu suunad.

Lääne-Viru maakonna rannikuala on maakonnaplaneeringus eraldi käsitletud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on see piirkond atraktiivne puhkepiirkond, kuhu on ajalooliselt

rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna

ala määratud I klassi kuuluvaks väärtuslikuks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele

ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva

detailplaneeringuga. Eisma küla Kivimere kinnistu asub riigikaitse ehitise (Rutja lennuväli)

piiranguvööndis. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta rohelise

võrgustiku toimimist ega ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega.

Planeeringulahendus toetab maakonnaplaneeringus kirjeldatud ruumilise arengu suundasid

Eisma külas. Seega vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule 2030+.

5.2 Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19

kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. I klassi alad on üldplaneeringu kohaselt kõige väärtuslikumad,

maakondliku (ja võimaliku riikliku) tähtsusega alad. Väärtuslikel maastikel tuleb tähelepanu

pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide

väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.

Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehituslubade

väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised

peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga.

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.

Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete

ehitamist. (Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 7.1.3)

Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ranna ehituskeeluvööndi osas,

kuid planeeringulahendus järgib üldplaneeringus sätestatud ruumilise arengu põhimõtteid.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

5.3 Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering

Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu (materjalid koostatud 07.10.2022)

kohaselt on Kivimere katastriüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala.

Eisma külas on kavandatud laiendada planeeritava miljööväärtusliku ala piiri. Üldplaneeringu

eelnõu kohaselt on miljööväärtusliku ala puhul tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva

kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi.

Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ajaloolise

väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste

teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna

säilimine. Siiski ei pea miljööväärtuslikul alal projekteerima ajaloolist lahendust, lubatud on ka

ajaloolisse keskkonda sobitatud uudsed lahendused. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud

lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga.

6. Natura 2000 võrgustik ja kaitstavad loodusväärtused

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri

andmete kohaselt ei asu planeeringuala Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal (Joonis 5).

Lähim Natura võrgustiku ala, Järveoja loodusala, jääb ca 1,5 km kaugusele. Selja jõe loodusala

ning Lahemaa linnu- ja loodusala jäävad planeeringualast ca 3 km kaugusele.

Planeeringualast ida pool Soome lahes on tehtud ettepanek moodustada Soome lahe keskosa

looduskaitseala. Tegemist on ettepanekuga, mille kohta ei ole looduskaitseseaduse alusel kaitse

alla võtmise menetlust algatatud. Kliimaministeerium on edastanud ettepaneku

Keskkonnaametile loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiisi

koostamiseks. Ekspertiisi tulemusel selgub, kas algatatakse kaitse alla võtmise menetlus ning

kas ala võidakse tulevikus arvata Natura 2000 võrgustikku. Planeeringuala ja võimaliku

kavandatava kaitseala vahel puudub otsene ruumiline kattuvus. Ettepaneku kohane ala paikneb

merelisel alal väljaspool planeeringuala piire.

Planeeringualast lõuna poole jääb I kategooria kaitsealuse liigi – merikotka (Haliaeetus

albicilla) – elupaik (EELIS kood KLO9127694). Merikotka kaitse tegevuskava toob välja, et

merikotkas on väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata juba ühekordse

häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu

väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik

liikumine, sh pesa lähedal ATV vm maastikusõidukiga sõitmine. Tegevuskava järgi ei tohi uusi

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

taristuobjekte, nt elamuid ja teid ehitada merikotka pesadele lähemale kui 500 meetrit, sest

nendest lähtub uus häiring, mida kotkaste pesapaigavalikul hetkel ei eksisteerinud.

Samuti esineb planeeringualast kirdes loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüp 9080

(soo-lehtmetsad). Nimetatud elupaigad paiknevad väljaspool planeeringuala. Planeeringualal

on inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid 9010* (vanad loodusmetsad) ja 1640

(püsitaimestuga liivarannad), mis paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid ega kuulu Natura

2000 võrgustikku. Vanad loodusmetsad (läänetaiga, 9010*) on vanad looduslikud metsad või

hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud puistud, kus inimmõju on olnud väike või

puuduv. Tegemist on väärtusliku metsaelupaigaga ning selle üle-eestiline seisund on

Loodusdirektiivi artikkel 17 aruanne (2019-2024) kohaselt puudulik. Kuigi elupaigatüübi

seisund võrreldes varsema hindamisperioodiga paranenud, loetakse see jätkuvalt puudulikuks.

Kaitseta vanu metsi ohustab raie, mistõttu nende pindala väheneb pidevalt. Vanu loodusmetsi

ohustab lisaks igasugune muu inimtegevus, nagu ehitamine, kuivendamine, lageraie naabruses

(muutused valgus- ja niiskustingimustes ning õhuliikumises).

Elupaigatüüp püsitaimestuga liivarannad hõlmab laugete liivarandade ajuveeranna ja

pritsmevööndi kuni eelluideteni (2110), olles seega loomulik jätk esmastele rannavallidele

(1210). Taimkate on hõre, kohati valitseb ulatuslikel aladel liiv. Mõjutegurid on seotud otsese

inimmõjuga: sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine ning

lõkketegemine väljaspool selleks ettenähtud kohti.

Joonis 5. Planeeringuala läheduses paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad ja

kaitstavate liikide elupaigad.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

6.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele

aladele ning elupaikadele

Kavandatava tegevuse mõjud kaitstavatele loodusobjektidele võivad avalduda eelkõige

ehitusaegsete häiringutena, sh müra, vibratsiooni, valgusreostuse ja inimtegevuse

intensiivistumisena, samuti kaudsete mõjudena, nagu elupaikade killustumine ja ökoloogilise

sidususe vähenemine. Käitamisaegsed mõjud võivad olla seotud ka pinnase ja veerežiimi

muutuste ning võimaliku saastekoormuse suurenemisega.

Planeeringulahenduse koostamisel on hoonestusala kavandatud selliselt, et inventeeritud

elupaigatüübid jäävad valdavalt väljapoole otsest ehitustegevuse ala ning nende säilitamine on

võimalik. Loodusvarade ja keskkonnatingimuste kirjeldamisel ning keskkonna

vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes ning

Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistris esitatud andmetest.

I kategooria kaitsealuse liigi – merikotka (Haliaeetus albicilla) – elupaiga seisukohast on

peamiseks riskiteguriks häiring pesitsusperioodil. Arvestades merikotka kaitseala ja

pesitsusperioodi (15.02–31.07), tuleb planeeringualal mürarikkad tööd selle perioodi jooksul

peatada või korraldada viisil, mis ei sega pesitsevaid linde. Planeeringu elluviimisel on võimalik

seda mõju vältida tööde asjakohase ajastamise ning muude leevendusmeetmete rakendamisega,

mistõttu ei ole oodata merikotka registreeritud elupaiga soodsa seisundi halvenemist.

Arvestades kavandatava tegevuse väikest mahtu, paiknemist olemasoleva hajaasustusega

piirkonnas ning asjaolu, et planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ega

sellega vahetult piirneval territooriumil, ei ole alust eeldada olulist mõju Natura 2000

võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Lähimad Natura 2000 alad paiknevad planeeringualast

mitme kilomeetri kaugusel ning kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ega ulatuselt selline,

mis võiks põhjustada olulisi häiringuid, elupaikade kvaliteedi halvenemist või kaitstavate

liikide seisundi muutumist.

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal ja

I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale. Rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed.Peamiseks eesmärgiks on

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. Tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja

kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb

lähtuda looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest. Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal

kõige rohkem mände, kuuski ja kaski. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimalusel

maksimaalselt säilitada. Õueala haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete

projektide koostamisega, haljastusprojektiga või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on

mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks

müra summutamine. Arvestades kavandatava hoonestuse väikest mahtu ning asjaolu, et suur

osa kinnistust säilib loodusliku metsamaana, ei ole ette näha rohevõrgustiku toimimise ega

loomade liikumisteede olulist katkemist.

7.2. Veekasutus ja kanalisatsioon

Planeeringualale kavandatakse puurkaev, mille projekteerimisel ja rajamisel tuleb järgida

keskkonnaministri 09.07.2015 määrust nr 43 „Puurkaevude rajamise ja kasutamise nõuded“

ning ehitusseadustikku § 122–§ 129. Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga ja see

kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse üksusega. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

kahjustaks maakasutust ega veeökosüsteeme. Puurkaevu rajamiseks tuleb koostada

ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Puurkaevu võib kasutada alles pärast ehitusloa saamist ning

juhul kui see jääb kasutamata pikemaks ajaks, tuleb see nõuetekohaselt konserveerida ja

teavitada vastavaid ametiasutusi.

Planeeringualal kogutakse reoveed hoonetest isevoolu kaudu ja planeeritakse rajada

omapuhasti (septik või biopuhasti) koos imbväljakuga. Põhjavesi on vaadeldavas piirkonnas

hästi kaitstud, mistõttu on septiku paigaldamine lubatud vastavalt kehtivatele nõuetele.

Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 lg 1 p 4 kohaselt

peab omapuhasti paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna

suhtes allavoolu, et avarii või muu rikke korral ei liiguks reostunud vesi puurkaevu.

Joonisel 4 on näha, et arvestades rajatava puurkaevu ja kavandatava imbväljaku paiknemist

ning piirkonna põhjavee liikumissuunda, võib avarii või muu rikke korral kaevu vesi reostuda.

Sellisel juhul ei vasta asukoht määruse nr 31 § 5 lg 1 p 4 nõudele. Veevarustus ja kanalisatsioon

tuleb rajada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele ja õigusaktidele. Ehitus- ja

keskkonnanõuete täitmist kontrollib kohalik omavalitsus ning vajadusel ka Keskkonnaamet.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

7.3. Maakasutus

Kivimere maaüksuse pindala on 9691 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt paikneb hoonestusala 4-50 meetri kaugusel krundi piirist

ja rohumaa kõlvikul. Metsamaal laieneb Soome lahe ranna ehituskeeluvöönd kuni Soome lahe

ranna piiranguvööndi välispiirini. Tehnovõrke võib Soome lahe ranna ehituskeeluvööndisse

detailplaneeringuga planeerida. Hoonestusala on määratud väljapoole Võle-Vainupea-Kunda

tee nr 17170 kaitsevööndit. Hoonestusala paikneb Kivimere katastriüksuse maakasutuse

juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud hajaasustusega rannikualal, kus mitmete kinnistute

hoonestus paikneb ajalooliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringu

koostamisel on hoonestusala kavandatud arvestades olemasolevat hoonestusstruktuuri ning

eesmärgiga säilitada piirkonna väljakujunenud ruumiline iseloom. Kavandatav lahendus ei too

kaasa täiendavat ranna ehituskeeluvööndi ulatuslikku vähendamist ega rannamaastiku iseloomu

olulist muutmist.

7.4. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

7.5. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Ehitustegevus ja sellega seotud masinapargi kasutamine võivad

põhjustada pinnase tihendamist, kaevamist või täitmist, mis muudab pinnase looduslikku

kihistust ja struktuuri. Pinnase tihendamine ja hoonestus mõjutavad vee infiltreerumist ja

drenaaži, mis võib lokaalselt mõjutada pinnase vee liikumist. Arvestades, et tegemist on elamu

ja abihoonete rajamisega ning tegemist on väikesemahulise ehitusega, on mõjud pinnasele

tavapärasest väiksemad. Vältida tuleb liigset pinnase tihendamist ja tasandamist. Säilitama peab

võimalikult palju haljasalasid ja maapinna looduslikku katet. Ehitustegevuse käigus tuleb

ennetada võimaliku reostuse tekkimine. Planeeringualale ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke

reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks. Planeeringu elluviimisel tuleb pöörata

tähelepanu pinnase kaitsele ning võimalike kahjustuste vähendamisele. Nende meetmete

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

rakendamine aitab vähendada kavandatava planeeringu negatiivset mõju pinnasele ning toetada

piirkonna ökoloogilist stabiilsust.

7.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Majanduslikud mõjud on

peamiselt seotud huvitatud isikutega ja uute hoonete ehitamisega. Maa-ala korrastamine ja uue

taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse

elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid. Koos tööealiste inimeste elama

asumisega Haljala valda paraneb omavalitsuse tulubaas. Planeeringuala ümbruses puuduvad

ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või

keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt

täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete

ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades planeeringulahendust ning

vähest ehitusalust pinda on mõju keskkonnale vähene.

7.8. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.Kivimere maaüksuse detailplaneeringu näol on

tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed

ja piirülesed mõjud.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

7.9. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised. Planeeringuala paikneb Rutja lasketiiru riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis, seetõttu võivad häiringud kanduda ka planeeringualale. Planeeringualale

ehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka. Eluhoones tuleb vajadusel võtta kasutusele abinõud

normmürataseme tagamiseks.

7.10. Välisõhu kvaliteet

Planeeringuala asub piirkonnas, kus õhukvaliteet on valdavalt hea, ning lähikonnas puuduvad

suuremad välisõhu saastet põhjustavad allikad. Olemasolev maakasutus (nt rohumaad,

metsamaa ja hajaasustus) toetab madala saastefooniga elukeskkonda. Ehitusperioodil võib

tekkida ehitustolm ja heitgaasidehitusmasinatest. Mõju on lühiajaline ja kohalik ning

eeldatavalt ei põhjusta see ümbritsevale keskkonnale ega elanikele pikaajalist häiringut.

Elamute igapäevane kasutamine ei too kaasa olulist täiendavat välisõhu saastet. Liikluskoormus

planeeringu elluviimisega oluliselt ei suurene. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist

mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei

kavandata.

7.11. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke.

Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ja utiliseerida vastavalt seadusele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete ladustamine peab toimuma alal, mille asukoht ei tohi kahjustada

pinnast ega põhjaveekihti. Keelatud on jäätmete põletamine planeeringualal. Planeeringuala

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt kehtivale jäätmeseadusele, kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjalening ringmajanduse põhimõtetele. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Peale planeeringu

kehtestamist tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

7.12. Mõju põhjaveerežiimile

Ehitamine mõjutab põhjaveerežiimi peamiselt läbi pinnasekatte muutuse, veerežiimi kunstliku

reguleerimise (drenaaž ja vundamendid) ja võimaliku reostuse kaudu. Ühe majapidamise

puurkaev ja imbväljak võivad mõjutada põhjaveerežiimi veetaseme ja voolusuuna kaudu, kuid

tavaliselt on mõju minimaalne. Ehitamisel võib osutuda vajalikuks pinnase tõstmine rajatavate

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

ehitiste all ja/või drenaažisüsteemi ehitus. Keelatud on suuremahuline pinnase tõstmine kogu

krundi ulatuses. Kuna Kivimere kinnistule planeeritavast hoonestusalast jäävad

naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest kaugele, siis planeeringualal maapinna tõstmine ja

dreenimine naaberkinnistutele mõju ei avalda. Kivimere kinnistule planeeritud hoonestusala

paikneb väljaspool üleujutusohuga ala. Olulisi asjakohaseid mõjusid Kivimere kinnistu

hoonestamisega ei kaasne.

7.13. Radooniohtlikkus

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt kõrge

radooniriskiga alal. Radoon imbub hoonetesse maapinnast ja võib koguneda eriti keldritesse,

vundamendialustesse ja madala ventilatsiooniga ruumidesse. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb arvestada siseruumide õhu radoonisisaldust minimeerivate lahendustega.

Eluhoonetele tuleb paigaldada radoonitõkketarindid ning ventilatsioonisüsteem, mis hajutab

radooni ja vähendab selle kontsentratsiooni.

7.14. Muud kitsendused

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel läbib kinnistut alla 1 kV

elektriõhuliin, millele kehtib elektripaigaldise kaitsevöönd (Joonis 6). Planeeringualal tuleb

arvestada olemasoleva elektrimaakaabelliini kaitsevööndiga ning kõik hooned, rajatised ja

torustikud paigutada nii, et kaitsevöönd jääks puutumata. Samuti ulatub planeeringualale

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, mistõttu ei tohi rajada hooneid ega rajatisi selliselt, et need

segaksid tee kasutamist või ohutust, ning vajadusel tuleb rakendada turvameetmeid liiklejate ja

tööde ohutuse tagamiseks. Ala asub Läänemere ranna veekaitsevööndis ning Läänemere ranna

ehituskeelu- ja piiranguvööndis, mistõttu ehitus- ja maaüksuse kasutus peab järgima vee- ja

looduskaitsenõudeid, vältima pinnase ja veekogude reostamist ning säilitama looduslikku

maastikku. Veekaitsevööndis võib puu- ja põõsarinnet raiuda ainult Keskkonnaameti

nõusolekul (veeseadus § 119 lg 2). Veekaitsevööndis on ehitamine keelatud, välja arvatud

juhul, kui see on kooskõlas veeseaduses nimetatud eesmärgiga ning looduskaitse seaduses

sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Planeeringuala kuulub korduva üleujutuse

riskipiirkonda, seega tuleb ehitusel arvestada veetaseme kõikumistega, kasutada vajadusel

kõrgemaid vundamente ja veekindlaid materjale ning planeeringus märkida riskiala ja

ettevaatusmeetmed. Samuti asub ala riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Rutja lasketiir),

mistõttu võivad häiringud kanduda ka planeeringualale; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

andis 31.01.2023 kirjas nr 4/23/511-1 sisendi Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

koostamise ja hoonestamise kohta, kus on rõhutatud, et ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb kasutada arhitektuurilisi ja konstruktsioonilisi lahendusi ning materjale, mis tagavad

keskmisest parema mürapidavuse, vastupidavuse vibratsioonile ning leevenduse muudele

riigikaitselistest tegevustest tulenevatele häiringutele. Planeering peab tagama, et kõik ehitus-

ja infrastruktuurilahendused arvestavad elektri-, tee-, veekaitse-, üleujutus- ja riigikaitseliste

piirangutega, minimeerides keskkonna- ja ohutusriske.

Joonis 6. Kivimere maaüksuse kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Kokkuvõte

Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe elamu ja elamut

teenindavate kõrvalhoone ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

4. Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres

paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistule jääb

domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust.

Ühe üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt avaldab minimaalselt

mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet, kui veevarustus ja

kanalisatsioon on rajatud nõuetekohaselt. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja

pärandkultuuriobjekte.

5. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ning kavandatav tegevus ei

avalda olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega nende

terviklikkusele.

6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei

kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

9. Vastavalt KSH eelhinnangule tuleb planeeringualal kavandatava puurkaevu ja imbväljaku

täpne asukoht määrata projekti käigus nii, et see vastaks kehtivatele õigusaktidele

(keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 ja keskkonnaministri 31.07.2019 määrus

nr 31) ning ei kahjustaks maakasutust ega veeökosüsteeme.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oli Lääne-Virumaal Haljala vallas

Eisma külas asuv Kivimere maaüksuse detailplaneering. Eelhinnang koostati selleks, et

otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et

arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole

keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Haljala Vallav olikogu

OTSUS

Võsu 21. aprill 2026 nr 28

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja

kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada

kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale juurdepääs on tagatud

Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond 184 maaüksuselt (riigimaa).

Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Läänemere ranna

veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndisse. Kivimere kinnistut läbib alla 1 kV pingega

elektriõhuliin ja kinnistul asub elektrimaakaabelliin. Planeeringuala piirneb Võle-Vainupea-

Kunda kõrvalmaanteega nr 17170. Riigitee ääres kulgeb sidemaakaabelliin (valguskaabel).

Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Kivimere kinnistu merepoolsele osale ulatub korduva üleujutusala piir. Planeeringualale ulatub

riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Rutja lasketiir). Ehitisregistri andmetel ei paikne Kivimere

kinnistul ehitisi. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal. Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt nähtub, et

Kivimere kinnistule kavandatakse väikeelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarvet. Seega

kavandatav elamukrunt sobitub piirkonda.

Keskkonnaamet on 13.08.2025 kirjas nr 6-2/25/13838-2 selgitanud, et detailplaneeringuga on

hooned kavandatud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit (EKV), kuid nii puurkaev kui ka

reoveepuhasti jäävad EKV-sse. Kuigi reoveepuhasti on kavandatud ranna piiranguvööndisse, jääb

puhasti asukoht metsamaa kõlvikule, mille puhul kehtib looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõikest 2

tulenev erisus, mille alusel ulatub rannal metsamaal ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi

piirini. Tehnovõrgud, sh puurkaev ja reoveepuhasti, võivad asuda EKV-s, kui need on planeeritud

kehtiva detailplaneeringuga — LKS § 38 lõike 5 punkti 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Samuti jääb kavandatav tee EKV-sse, kuna asub ranna piiranguvööndis metsamaal. LKS tee osas

erisust ei anna ning vajalik on EKV vähendamise taotlemine looduskaitseseaduse § 40 alusel. EKV

vähendamine on pikk ja kaalutletud otsustusprotsess, mis eeldab mitmete asjaolude põhjalikku

analüüsi. Keskkonnaamet saab oma lõpliku ja siduva seisukoha anda pärast planeeringu

vastuvõtmist. Lähtuvalt eelnevast on EKV vähendamine vajalik juurdepääsutee rajamiseks

metsamaale EKV ulatuses. Puurkaev ja reoveepuhasti on lubatud EKV-sse ehitada kehtiva

detailplaneeringu alusel.

Eeltoodust tulenevalt muutub kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohasena algatatud Kivimere

maaüksuse detailplaneeringu koostamise menetlus üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringu

koostamise menetluseks. Sellest tulenevalt teeb detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse,

planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused edaspidi Haljala Vallavolikogu.

LKS § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades

ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja

piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §

40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse

kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud

detailplaneeringu. Seega selgub Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus

edasises vastuvõtmise järgses detailplaneeringu koostamise menetluses.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-

Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale ja maalise piirkonna

alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8

„Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning

peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise arengu

suunad.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 2 punkti

1 alusel. KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat 2017“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt

täiendatud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Koostatud KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik alljärgnevatel

põhjustel:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe elamu ja elamut teenindavate

kõrvalhoonete ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta

ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

4. Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres

paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistule jääb

domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust. Ühe

üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt avaldab minimaalselt mõju põhjavee

kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet, kui veevarustus ja kanalisatsioon on rajatud

nõuetekohaselt. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

5. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ning kavandatav tegevus ei avalda

olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega nende

terviklikkusele.

6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei

kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

9. Vastavalt KSH eelhinnangule tuleb planeeringualal kavandatava puurkaevu ja imbväljaku täpne

asukoht määrata projekti käigus nii, et see vastaks kehtivatele õigusaktidele (keskkonnaministri

09.07.2015 määrus nr 43 ja keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31) ning ei

kahjustaks maakasutust ega veeökosüsteeme.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt

detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi

rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Sellest tulenevalt esitas

Haljala Vallavalitsus 23.12.2025 kirjaga nr 7-1/76-49 KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja

KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile,

Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Kaitseministeeriumile ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Transpordiamet vastas 05.01.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/564-6, et lähtudes KeHJS § 33 lõikest 6 ei

ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõule.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 19.01.2026 kirjaga nr 4-4/26/228-7, et nõustub esitatud

dokumentides märgitud KSH algatamata jätmise põhjendustega ning detailplaneeringu KSH

algatamata jätmisega.

Keskkonnaamet esitas 20.01.2026 kirjaga nr 6-2/25/13838-4 oma seisukoha, et lähtudes KSH

vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest ning arvestades teadaolevat informatsiooni, on

Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Päästeamet saatis 20.01.2026 kirja, et Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud Eisma külas

Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

kohta.

Maa- ja Ruumiamet esitas 26.01.2026 kirja nr 6-3/25/18964-2, milles öeldakse, et esitatud

materjalidele tuginedes on MaRu seisukohal, et KSH-d ei ole vajalik algatada. Vastavalt PlanS §

4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel

hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt on

detailplaneeringu ülesandeks ka vajalike keskkonnatingimusi tagavad nõuete seadmine.

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kaitseministeerium oma seisukohta ei esitanud.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul

ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna

mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]) ning kehtestaja on Haljala

Vallavolikogu (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus (Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa vald

45010, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike 1

punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning

võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest Ametlikes

Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla

veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ning asutusi (sealhulgas

§ 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu

alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agu Trofimov

volikogu esimees

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Koostöötegijad ja kaasatavaid

Meie 22.05.2026 nr 7-1/76-58

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus teatab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõikest 6, et Haljala Vallavolikogu

21.04.2026 otsusega nr 28 jäeti algatamata Eisma külas Kivimere maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe

elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste

asukoht, seada kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale

juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond

184 maaüksuselt (riigimaa). Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades

hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju

strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]) ning kehtestaja on

Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post:

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus

(Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa vald 45010, e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse

ehitus- ja keskkonnateenistus.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsus ja KSH eelhinnang on lisatud ka

käesolevale kirjale. Täiendavad küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti

aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Lisa: Haljala Vallavolikogu 21.04.2026 otsus nr 28 „Eisma külas Kivimere maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

+372 505 1127

[email protected]