| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 4-4/26/1869 |
| Registreeritud | 22.05.2026 |
| Sünkroonitud | 25.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kastre Vallavalitsus [email protected]
22.05.2026 nr DM-135286-10
Paluküla II liivakarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine
Suuremäe Karjäär OÜ (registrikood 11407874, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Eesti) esitas 26.01.2026 Keskkonnaametile Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/321441 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.01.2026 dokumendina nr DM- 135286-1). Muudetud taotlus esitati 13.03.2026 (DM-135286-7). Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100% mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Paluküla II liivakarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 05.06.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Lisateave:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisa: PalukülaII_KMH_algatamata_jatmine_eelnou.pdf
Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Suuremäe Karjäär OÜ
Aare Mark 5064227 [email protected]
2(2)
EELNÕU
18.05.2026
Paluküla II liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa L.MK/321441
muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes Suuremäe Karjäär OÜ esitatud Paluküla II liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321441
muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,
maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/321441
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Paluküla II liivakarjääri
keskkonnaloas on järgmised:
1.3.1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
1.3.2. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret,
karjäärisiseseid teid ning platse.
1.3.3. Teostada mürarikkad tööd (katendi eemaldamine, sõelumine ja purustamine)
väljaspool kanakulli pesitsusperioodi, ehk väljaspool 1. märts – 31. juuli.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
Suuremäe Karjäär OÜ (registrikood 11407874, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn,
Tartu maakond, Eesti) esitas 26.01.2026 Keskkonnaametile Paluküla II liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/321441 muutmise taotluse
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.01.2026 dokumendina nr DM-
135286-1). Muudetud taotlus esitati 13.03.2026 (DM-135286-7).
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. Senine
kaevandamise luba on välja antud 2012. aastal, aga seda sai kasutama hakata alles 2019. aastal
peale maarendilepingu nr 7-8/19/21 sõlmimist Maa-ametiga.
Suuremäe Karjäär OÜ kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata
karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse
olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks
Taotletava Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,88 ha, sh
mäeeraldise pindala 8,88 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 10, ehitusliiva plokki 6 ja ehituskruusa plokki 7.
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025
täiteliival 556,578 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 465,578 tuh m3, ehitusliival
312,267 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 260,267 tuh m3 ja ehituskruusal 171,727 tuh
m³ ning kaevandatava varu koguseks 142,727 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks
aastamääraks taotletakse 58 tuh m³. Katendi kogus 52 tuh m³, sh muld 26 tuh m³. Maavara
kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa).
Paluküla II liivakarjääri muutmise taotlus vastab maapõueseaduse § 68 lõikes 1 ja § 67 lõikes
1 sätestatud tingimustele, praeguse kaevandamisloa L.MK/321441 kehtivusaja jooksul ei ole
võimalik kaevandatavat maavara Paluküla II liivakarjääri piires täielikult ammendada ja ala
korrastada.
Keskkonnaamet võttis 24.03.2026 kirjaga nr DM-135286-8 Paluküla II liivakarjääri
kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse.
KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §
6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi
§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh
KeHJS § 61 lg 1 kohane teave.
2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.
3. Paluküla liivakarjääri kaevandamisluba DM-135286-8.
4. Kanakulli (Accipiter gentilis) seletuskiri (eksperthinnang OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tauri
Põldema ja Aadu Niidas).
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Taotletava Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,88 ha, sh
mäeeraldise pindala 8,88 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 10, ehitusliiva plokki 6 ja ehituskruusa plokki 7.
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. Senine kaevandamise
luba on välja antud 2012. aastal, aga seda sai kasutama hakata alles 2019. aastal peale
maarendilepingu nr 7-8/19/21 sõlmimist Maa-ametiga.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025
täiteliival 556,578 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 465,578 tuh m3, ehitusliival
312,267 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 260,267 tuh m3 ja ehituskruusal 171,727 tuh
m³ ning kaevandatava varu koguseks 142,727 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks
aastamääraks taotletakse 58 tuh m³. Katendi kogus 52 tuh m³, sh muld 26 tuh m³. Maavara
kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa).
Mäetehnilised tingimused Paluküla II liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole
keerulised. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kattekiht on osaliselt kooritud ja
vallitatud mäeeraldise teenindusmaa põhja- ja loodeserva (taotluse graafiline lisa 1). Karjäärile
on olemas juurdepääs lõuna poolt väljasõiduga Tekkeli teele. Karjääri sissesõidul on lukustatav
värav.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamise
jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi kaevandamisel tuleb
esmalt koorida kattekiht sealt, kus seda veel tehtud ei ole. Katendi moodustab muld ja
moreenpinnas. Katendit saab vallitada karjääri äärealale. Mulla aunasid ei tihendata. Katendi
koorimine ja vallitamine on toimunud ja toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse
juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendist saab kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste
tõkke karjääri piirile. Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri nõlvade ja
põhja korrastamisel. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal
ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi ladustamine mäeeraldise
teenindusalale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu
eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega. Kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks
järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning
frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul
ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib maavara kaeve-eest või
puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks) mobiilsesse
purustussõelumissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse
(ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga.
Paluküla II liivakarjääri materjali kasutatakse nii looduslikul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel
materjali töödeldakse sobilikeks puistematerjalideks (purustatud kruusasegud, kruuskillustik).
Sõelmeid ei teki. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm.
Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et mehhanism töötab
aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat tonni purustatud
kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või
frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub
korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka
korrastamiseks vajalik katendi maht.
Kaevise väljaveoks kasutatakse Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud
karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval
mäeeraldisel.
Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala metsamaaks.
Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei
teki Paluküla II liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks
vibratsiooni tekitada.
3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks.
Suuremäe Karjäär OÜ kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata
karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse
olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel.
Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult lääneosas olemasoleva Paluküla liivakarjääri
mäeeraldisega.
Taotletav Paluküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult
riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga.
Mäeeraldis piirneb lääne poolt Verston Eesti OÜ Paluküla liivakarjääri mäeeraldisega, teistest
suundadest riigi metsamaaga Kastre metskond 59, tunnus 29101:001:1588. Mäeeraldisest
ligikaudu 0,2 km kaugusele lõuna poole jääb Tekkeli metsatee.
Mäeeraldise lähikonnas majapidamised puuduvad. Lähimate, Mäe-Sagara ja Matsi talu hooned
jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele põhja ja kirde poole. Mäeeraldisel ei asu ehitisi
ega kommunikatsioone.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Mäeeraldisest
põhja ja lõuna pool on piiritletud kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (roomav öövilge)
kasvukohad (keskkonnaregistrikood KLO9320881).
Mäeeraldis on avatud ja alal kaevandatakse liiva ja kruusa.
Kehtiva Kastre valla üldplaneeringu kohaselt jääb Paluküla II karjääri kinnistu mäetööstusmaa
alale. Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.
Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt
kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada
leevendusmeetmeid.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse
energiakasutus.
Paluküla II liivakarjääri kattekihi moodustab mullakiht (0,2–0,4 m) ja mäeeraldise keskosas
punakaspruuni saviliivmoreeni kiht paksusega 0,7–1,2 m. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt
on kattekiht juba kooritud.
Kasulikust kihist moodustab põhilise osa väga peene- ja ülipeeneteraline punakas liivalasund,
milles esineb väga selgelt piiritletud eriteralise (kesk- ja jämedateralise) hallikaspruuni sõreda
liiva ja peenveeriselise kruusa kihte. Punakas väga peene- ja ülipeeneteraline liiv moodustab
kogu läbilõike ulatuses ning mäeeraldise lõunaosas vaheldub eriteralise liiva ja kruusa kihtidega
mäeeraldise erinevates osades. Punakat värvi väga peene- ja ülipeeneteralises liivas jämepurdu
praktiliselt ei esine. Reeglina on jämepurru sisaldus madal ka sõredas, madala savi- ning
tolmuosakeste sisaldusega eriteralises liivas. Kruusakihtides on liiv valdavalt keskmiseteraline,
kruusa ja peene veerise sisaldus ulatub 40–50%-ni.
Geoloogiliste uuringutega (Möldre, 2010) enamasti kasulikku kihti ei läbitud. Vaid kagunurgas
asuvas puuraugus nr 682 on läbitud liivakihile lamamiks olev punakaspruun liivsavimoreen 1
m ulatuses. Loodenurgas asuvas puuraugus nr 1 läbiti punakaspruuni saviliivmoreeni 0,5 m.
Lääne pool asuvas Paluküla karjääris, kus karjääri põhja kõrgus asub kohati ca 66 m absoluutsel
kõrgusel, pole liivakihti läbitud.
Täiteliiva sobib kasutada mullete ehituseks, trasside ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt
ehitussegudes. Ehitusliiv sobib kasutamiseks teede ehitusel, sõelutult ehitussegudes. Madala
savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva saab kasutada sõelutult betoon- ja asfaltbetoontoodete
valmistamiseks. Kruusa saab looduslikul kujul kasutada täiteks nii teede ehitusel kui
ehitustöödel. Kruusast väljasõelutud jämepurdse materjali purustamisel tekib kruuskillustik,
mis leiab kasutamist teede ehitusel asfaltbetooni segudes, drenaažikihtides.
Kogu taotletav maavara asub Paluküla liivakarjääris veetasemest kõrgemal. Piirkonna põhjavee
tase jääb 66 m abs. kõrgusest madalamale.
Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale
metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Põhjavesi
Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna
veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara
kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt
suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu
arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise
dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi
karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva
vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle
vooluhulka.
Taotletavas Paluküla II liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest kõrgemal,
mistõttu maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset
alandamata. Lähtuvalt eelnevast ei ole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne
mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele.
Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää, samuti puuduvad lähiümbruses veekogud.
Kattekihi eemaldamisel suureneb otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus (mullakiht
täidab olulist osa sademevee sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest
omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on
karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette.
Mõningane risk võib tekkida vee kvaliteedile mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui
avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt
võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust
lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus
reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks
tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida
lekete puhul saaks koheselt kasutada.
Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimuseks:
1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
Peenosakesed (tolm)
Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).
Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel
transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise
nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.
Paluküla II liivakarjääris lasub kaevandatav maavara ülevalpool põhjaveetaset, looduslikult on
kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016
määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest
alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt
on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi
(PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt ei ületata maavara
töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik.
Keskmiselt kaevandatakse aastas 62 tuh m³.
Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse
iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,
sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut
vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii
karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib
hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega
200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab
ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku
tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine.
Kaevandamisloale seatakse tolmutekke ennetamiseks kõrvaltingimus:
1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret,
karjäärisiseseid teid ning platse.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri
territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud
määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Müra
Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.
Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002
määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri, töötlemissõlme ja kallurite
müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud
piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Lähimad elamud MäeSagara
ja Matsi maaüksustel jäävad Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja ja kirde
poole rohkem kui poole kilomeetri kaugusele.
Paluküla II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele
nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal
60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on
vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel
ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär
töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Paluküla II
liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on näiteks ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 500 m kaugusel: Lp1
= 80 + 20log10(10) – 20log10(500) = 46 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud
helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori
ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, siis väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina
levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m
ulatuses. Seega lähima elamu juures 500 m kaugusel on ekskavaatori põhjustatud müratase
mitte suurem kui 43 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt veel frontaallaadur, töötlemissõlm ja
kallurauto, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda ja neljanda müraallika
olemasolul kokku ca 5 dB. Reaalselt aga ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, frontaallaadur, töötlemissõlm, kallurauto) võib olla
karjäärist 500 m kaugusel 51 dB. Müra levikut takistab karjääri ümbruses elamute suunal
kasvav mitmesaja meetri laiune metsamassiiv. Juhul kui samal ajal toimub kaevandustegevus
ka kõrvalasuvas Paluküla karjääris, võib summaarne müratase mõne detsibelli võrra suureneda,
kuid mingil juhul ei ületa müra tase poole kilomeetri kaugusel metsamassiivi taga 60 detsibelli.
Müra piirnorme lähimate elamute juures ei ületata. Müra elamuteni levimise leevendamiseks
on rajatud müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa põhja ja loodeserva. Senise
kaevandamisloaga pole töö aega piiratud, kuid karjääris on seni töötatud vaid tööpäevadel
päevasel ajal.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Paluküla II liivakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei
viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava. Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse
maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse
vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise
aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina
kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,
silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste
materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja
järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav
katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus
ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne
keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22
tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus
tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Paluküla II liivakarjääri
kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik
fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Jäätmeseaduse mõistes Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega
kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole
kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need
nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).
3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada
nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist
seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks.
Suuremäe Karjäär OÜ kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata
karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse
olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Taotletava Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,88 ha, sh
mäeeraldise pindala 8,88 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 10, ehitusliiva plokki 6 ja ehituskruusa plokki 7.
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult lääneosas olemasoleva Paluküla liivakarjääri
mäeeraldisega.
Maastikuliselt paikneb Paluküla II liivakarjäär Kagu-Eesti lavamaal, väga liigestatud reljeefi
ning keeruka geoloogilise ehitusega Uniküla ehk Paluküla mõhnastiku äärealal. Maapinna
algsed absoluutsed kõrgused enne kaevandamist jäid vahemikku 68 - 104 m.
Taotletav Paluküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult
riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Mäeeraldisest
põhja ja lõuna pool on piiritletud kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (roomav öövilge)
kasvukohad.
Mäeeraldise lähikonnas majapidamised puuduvad. Lähimate, Mäe-Sagara ja Matsi talu hooned
jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele põhja ja kirde poole. Mäeeraldisel ei asu ehitisi
ega kommunikatsioone.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes
Paluküla II liivakarjääri kattekihi moodustab mullakiht (0,2–0,4 m) ja mäeeraldise keskosas
punakaspruuni saviliivmoreeni kiht paksusega 0,7–1,2 m. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt
on kattekiht juba kooritud.
Kasulikust kihist moodustab põhilise osa väga peene- ja ülipeeneteraline punakas liivalasund,
milles esineb väga selgelt piiritletud eriteralise (kesk- ja jämedateralise) hallikaspruuni sõreda
liiva ja peenveeriselise kruusa kihte. Punakas väga peene- ja ülipeeneteraline liiv moodustab
kogu läbilõike ulatuses ning mäeeraldise lõunaosas vaheldub eriteralise liiva ja kruusa kihtidega
mäeeraldise erinevates osades. Punakat värvi väga peene- ja ülipeeneteralises liivas jämepurdu
praktiliselt ei esine. Reeglina on jämepurru sisaldus madal ka sõredas, madala savi- ning
tolmuosakeste sisaldusega eriteralises liivas. Kruusakihtides on liiv valdavalt keskmiseteraline,
kruusa ja peene veerise sisaldus ulatub 40–50%-ni.
Geoloogiliste uuringutega (Möldre, 2010) enamasti kasulikku kihti ei läbitud. Vaid kagunurgas
asuvas puuraugus nr 682 on läbitud liivakihile lamamiks olev punakaspruun liivsavimoreen 1
m ulatuses. Loodenurgas asuvas puuraugus nr 1 läbiti punakaspruuni saviliivmoreeni 0,5 m.
Lääne pool asuvas Paluküla karjääris, kus karjääri põhja kõrgus asub kohati ca 66 m absoluutsel
kõrgusel, pole liivakihti läbitud.
Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Paluküla II liivakarjäär
kavandatakse korrastada metsamaaks.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib
ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu
või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda
võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja
transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja
maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei
ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.
Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale
kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.
Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna
veerežiimi.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Mäeeraldisest
põhja ja lõuna pool on piiritletud kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (roomav öövilge)
kasvukohad. Kuna taotletav maavara asub kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ja
kaevandamisega piirkonna veerežiimi ei muudeta, siis kaevandamisega liigi kasvukohta ei
mõjutata.
Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 87 m kaugusel asub II
kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis) KLO9114675 leiukoha piiriala. Leiukoha
pindala on 51,43 ha. KLO9114675 elupaiga esmane kanne on tehtud 30.07.2012. Paluküla II
liivakarjääri luba (L.MK/321441) anti 13.02.2012.
Kaevandustegevusest tulenev müra on karjääri ümbruses hinnanguliselt minimaalne, kuna
suurem osa tööst toimub karjääri süvendis, kus müra levik on piiratud. Karjääri lõunaküljele
rajatavad müratõkkevallid vähendavad täiendavalt müra levikut lähialadele. Karjääriala ja
leiukohta ümbritsev tihe ja paks mets toimib lisaks loodusliku müra summutajana, vähendades
ka kaugele kanduvat müra ning toetades kohaliku elustiku rahu ja stabiilsust.
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjääri äärealal kaitseala lähimas
punktis töötamisel kuni 58 dB. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes
ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna
reljeef, müratõkkevall jm) ning on arvestatud masina paiknemisega alale lähimas punktis.
Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires
töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus
tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda.
Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et kaevandustegevus ei ole mõjutanud kanakulli
(Accipiter gentilis) elupaiga kasutust ega pesitsusedukust. Aastatel 2012–2021, mil
kaevandatud maht oli null, registreeriti piirkonnas nii asustatud pesasid, edukat pesitsemist kui
ka asustamata aastaid. Sarnane muster jätkus ka pärast kaevandamise alustamist – 2023. aastal
asustati üks pesa ning 2024. aastal toimus edukas pesitsus nelja pojaga. See näitab, et kanakull
kasutab ala järjepidevalt ning suudab seal edukalt pesitseda ka kaevandamise käigus, mistõttu
ei ole põhjust järeldada, et kaevandustegevus mõjutaks liigi elupaiga kvaliteeti või elujõulisust
piirkonnas.
Lähtudes sellest, et Paluküla II liivakarjääri puhul jätkatakse senist tegevust, ei laiene karjäär
pindalaliselt ega tekita kanakullile olulist häiringut juurde. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 61
punkt 2 kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal. Sellest lähtuvalt tuleb arvestada liigi isendi kaitse piirangutega ja lisada
kaevandamisloa kõrvaltingimuseks:
Teostada mürarikkad tööd (katendi eemaldamine, sõelumine ja purustamine) väljaspool
kanakulli pesitsusperioodi, ehk väljaspool 1. märts – 31. juuli.
Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas
on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku
kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub.
See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Paluküla II liivakarjääri mõjupiirkonnas
alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis
ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Mäeeraldise lähikonnas majapidamised puuduvad. Lähimate, Mäe-Sagara ja Matsi talu hooned
jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele põhja ja kirde poole.
Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall
vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse
leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.
Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid
häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega
silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist
kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute
vähendamiseks.
Paluküla II liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:
1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
2. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise
loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 124 tuh.m³.
3. Katastriüksuse 18502:005:0042 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema
määratud ka mäetööstusmaa. Sihtotstarbe liigi lisamise korraldab loa omanik.
4. Kaevandada on lubatud vaid juhul, kui loa omanikul on kinnisasja kasutamise õigus.
5. Maavaravaru kaevandamise mahu aruannete esitamisel on kohustus plokkidest 5, 6 ja 7
kaevandamisel kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehitusliiv 31%,
täiteliiv 52% ja ehituskruus 17%.
Osad loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,
sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.
3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra
häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud
kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,
kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse
lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste
kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas
ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.
Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,
mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja elupaikadele.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate
koosmõjul.
Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole jääb katastriüksus Paluküla
liivakarjäär 1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär (tunnus 18502:005:0290), kus
asub Verston Eesti OÜ Paluküla liivakarjäär, maavara kaevandamise keskkonnaluba nr TARM-
036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037). mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha, sh
mäeeraldise pindala 10,80 ha.
Karjäärid on piiratud kõrgete nõlvade ja müratõkke vallidega ning reeglina ei tööta need kõik
korraga. Seni ei ole täheldatud kõikide karjääride koostöötamisel keskkonnanormide ületamist.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi
Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid
korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel
teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks
tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid. Teostada
mürarikkad tööd (katendi eemaldamine, sõelumine ja purustamine) väljaspool kanakulli
pesitsusperioodi, ehk väljaspool 1. märts – 31. juuli.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura
2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra
ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee
režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;
4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt
hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel 20.05.2026 kirjaga nr DM-135286-10
Paluküla II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude
eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kastre
Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.
Kastre Vallavalitsus ….
Aare Mark 506 4227 (maapõu)
Marian Pärn 539 33040 (loodushoid)
EELNÕU
18.05.2026
Paluküla II liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa L.MK/321441
muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes Suuremäe Karjäär OÜ esitatud Paluküla II liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321441
muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,
maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/321441
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Paluküla II liivakarjääri
keskkonnaloas on järgmised:
1.3.1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
1.3.2. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret,
karjäärisiseseid teid ning platse.
1.3.3. Teostada mürarikkad tööd (katendi eemaldamine, sõelumine ja purustamine)
väljaspool kanakulli pesitsusperioodi, ehk väljaspool 1. märts – 31. juuli.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
Suuremäe Karjäär OÜ (registrikood 11407874, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn,
Tartu maakond, Eesti) esitas 26.01.2026 Keskkonnaametile Paluküla II liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/321441 muutmise taotluse
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.01.2026 dokumendina nr DM-
135286-1). Muudetud taotlus esitati 13.03.2026 (DM-135286-7).
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. Senine
kaevandamise luba on välja antud 2012. aastal, aga seda sai kasutama hakata alles 2019. aastal
peale maarendilepingu nr 7-8/19/21 sõlmimist Maa-ametiga.
Suuremäe Karjäär OÜ kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata
karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse
olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks
Taotletava Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,88 ha, sh
mäeeraldise pindala 8,88 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 10, ehitusliiva plokki 6 ja ehituskruusa plokki 7.
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025
täiteliival 556,578 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 465,578 tuh m3, ehitusliival
312,267 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 260,267 tuh m3 ja ehituskruusal 171,727 tuh
m³ ning kaevandatava varu koguseks 142,727 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks
aastamääraks taotletakse 58 tuh m³. Katendi kogus 52 tuh m³, sh muld 26 tuh m³. Maavara
kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa).
Paluküla II liivakarjääri muutmise taotlus vastab maapõueseaduse § 68 lõikes 1 ja § 67 lõikes
1 sätestatud tingimustele, praeguse kaevandamisloa L.MK/321441 kehtivusaja jooksul ei ole
võimalik kaevandatavat maavara Paluküla II liivakarjääri piires täielikult ammendada ja ala
korrastada.
Keskkonnaamet võttis 24.03.2026 kirjaga nr DM-135286-8 Paluküla II liivakarjääri
kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse.
KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §
6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi
§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh
KeHJS § 61 lg 1 kohane teave.
2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.
3. Paluküla liivakarjääri kaevandamisluba DM-135286-8.
4. Kanakulli (Accipiter gentilis) seletuskiri (eksperthinnang OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tauri
Põldema ja Aadu Niidas).
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Taotletava Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,88 ha, sh
mäeeraldise pindala 8,88 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 10, ehitusliiva plokki 6 ja ehituskruusa plokki 7.
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. Senine kaevandamise
luba on välja antud 2012. aastal, aga seda sai kasutama hakata alles 2019. aastal peale
maarendilepingu nr 7-8/19/21 sõlmimist Maa-ametiga.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025
täiteliival 556,578 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 465,578 tuh m3, ehitusliival
312,267 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 260,267 tuh m3 ja ehituskruusal 171,727 tuh
m³ ning kaevandatava varu koguseks 142,727 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks
aastamääraks taotletakse 58 tuh m³. Katendi kogus 52 tuh m³, sh muld 26 tuh m³. Maavara
kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa).
Mäetehnilised tingimused Paluküla II liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole
keerulised. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kattekiht on osaliselt kooritud ja
vallitatud mäeeraldise teenindusmaa põhja- ja loodeserva (taotluse graafiline lisa 1). Karjäärile
on olemas juurdepääs lõuna poolt väljasõiduga Tekkeli teele. Karjääri sissesõidul on lukustatav
värav.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamise
jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi kaevandamisel tuleb
esmalt koorida kattekiht sealt, kus seda veel tehtud ei ole. Katendi moodustab muld ja
moreenpinnas. Katendit saab vallitada karjääri äärealale. Mulla aunasid ei tihendata. Katendi
koorimine ja vallitamine on toimunud ja toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse
juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendist saab kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste
tõkke karjääri piirile. Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri nõlvade ja
põhja korrastamisel. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal
ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi ladustamine mäeeraldise
teenindusalale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu
eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega. Kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks
järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning
frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul
ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib maavara kaeve-eest või
puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks) mobiilsesse
purustussõelumissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse
(ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga.
Paluküla II liivakarjääri materjali kasutatakse nii looduslikul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel
materjali töödeldakse sobilikeks puistematerjalideks (purustatud kruusasegud, kruuskillustik).
Sõelmeid ei teki. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm.
Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et mehhanism töötab
aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat tonni purustatud
kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või
frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub
korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka
korrastamiseks vajalik katendi maht.
Kaevise väljaveoks kasutatakse Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud
karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval
mäeeraldisel.
Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala metsamaaks.
Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei
teki Paluküla II liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks
vibratsiooni tekitada.
3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks.
Suuremäe Karjäär OÜ kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata
karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse
olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel.
Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult lääneosas olemasoleva Paluküla liivakarjääri
mäeeraldisega.
Taotletav Paluküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult
riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga.
Mäeeraldis piirneb lääne poolt Verston Eesti OÜ Paluküla liivakarjääri mäeeraldisega, teistest
suundadest riigi metsamaaga Kastre metskond 59, tunnus 29101:001:1588. Mäeeraldisest
ligikaudu 0,2 km kaugusele lõuna poole jääb Tekkeli metsatee.
Mäeeraldise lähikonnas majapidamised puuduvad. Lähimate, Mäe-Sagara ja Matsi talu hooned
jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele põhja ja kirde poole. Mäeeraldisel ei asu ehitisi
ega kommunikatsioone.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Mäeeraldisest
põhja ja lõuna pool on piiritletud kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (roomav öövilge)
kasvukohad (keskkonnaregistrikood KLO9320881).
Mäeeraldis on avatud ja alal kaevandatakse liiva ja kruusa.
Kehtiva Kastre valla üldplaneeringu kohaselt jääb Paluküla II karjääri kinnistu mäetööstusmaa
alale. Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.
Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt
kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada
leevendusmeetmeid.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse
energiakasutus.
Paluküla II liivakarjääri kattekihi moodustab mullakiht (0,2–0,4 m) ja mäeeraldise keskosas
punakaspruuni saviliivmoreeni kiht paksusega 0,7–1,2 m. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt
on kattekiht juba kooritud.
Kasulikust kihist moodustab põhilise osa väga peene- ja ülipeeneteraline punakas liivalasund,
milles esineb väga selgelt piiritletud eriteralise (kesk- ja jämedateralise) hallikaspruuni sõreda
liiva ja peenveeriselise kruusa kihte. Punakas väga peene- ja ülipeeneteraline liiv moodustab
kogu läbilõike ulatuses ning mäeeraldise lõunaosas vaheldub eriteralise liiva ja kruusa kihtidega
mäeeraldise erinevates osades. Punakat värvi väga peene- ja ülipeeneteralises liivas jämepurdu
praktiliselt ei esine. Reeglina on jämepurru sisaldus madal ka sõredas, madala savi- ning
tolmuosakeste sisaldusega eriteralises liivas. Kruusakihtides on liiv valdavalt keskmiseteraline,
kruusa ja peene veerise sisaldus ulatub 40–50%-ni.
Geoloogiliste uuringutega (Möldre, 2010) enamasti kasulikku kihti ei läbitud. Vaid kagunurgas
asuvas puuraugus nr 682 on läbitud liivakihile lamamiks olev punakaspruun liivsavimoreen 1
m ulatuses. Loodenurgas asuvas puuraugus nr 1 läbiti punakaspruuni saviliivmoreeni 0,5 m.
Lääne pool asuvas Paluküla karjääris, kus karjääri põhja kõrgus asub kohati ca 66 m absoluutsel
kõrgusel, pole liivakihti läbitud.
Täiteliiva sobib kasutada mullete ehituseks, trasside ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt
ehitussegudes. Ehitusliiv sobib kasutamiseks teede ehitusel, sõelutult ehitussegudes. Madala
savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva saab kasutada sõelutult betoon- ja asfaltbetoontoodete
valmistamiseks. Kruusa saab looduslikul kujul kasutada täiteks nii teede ehitusel kui
ehitustöödel. Kruusast väljasõelutud jämepurdse materjali purustamisel tekib kruuskillustik,
mis leiab kasutamist teede ehitusel asfaltbetooni segudes, drenaažikihtides.
Kogu taotletav maavara asub Paluküla liivakarjääris veetasemest kõrgemal. Piirkonna põhjavee
tase jääb 66 m abs. kõrgusest madalamale.
Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale
metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Põhjavesi
Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna
veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara
kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt
suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu
arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise
dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi
karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva
vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle
vooluhulka.
Taotletavas Paluküla II liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest kõrgemal,
mistõttu maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset
alandamata. Lähtuvalt eelnevast ei ole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne
mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele.
Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää, samuti puuduvad lähiümbruses veekogud.
Kattekihi eemaldamisel suureneb otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus (mullakiht
täidab olulist osa sademevee sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest
omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on
karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette.
Mõningane risk võib tekkida vee kvaliteedile mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui
avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt
võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust
lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus
reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks
tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida
lekete puhul saaks koheselt kasutada.
Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimuseks:
1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
Peenosakesed (tolm)
Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).
Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel
transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise
nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.
Paluküla II liivakarjääris lasub kaevandatav maavara ülevalpool põhjaveetaset, looduslikult on
kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016
määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest
alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt
on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi
(PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt ei ületata maavara
töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik.
Keskmiselt kaevandatakse aastas 62 tuh m³.
Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse
iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,
sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut
vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii
karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib
hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega
200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab
ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku
tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine.
Kaevandamisloale seatakse tolmutekke ennetamiseks kõrvaltingimus:
1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine
välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret,
karjäärisiseseid teid ning platse.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri
territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud
määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Müra
Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.
Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002
määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri, töötlemissõlme ja kallurite
müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud
piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Lähimad elamud MäeSagara
ja Matsi maaüksustel jäävad Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja ja kirde
poole rohkem kui poole kilomeetri kaugusele.
Paluküla II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele
nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal
60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on
vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel
ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär
töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Paluküla II
liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on näiteks ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 500 m kaugusel: Lp1
= 80 + 20log10(10) – 20log10(500) = 46 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud
helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori
ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, siis väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina
levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m
ulatuses. Seega lähima elamu juures 500 m kaugusel on ekskavaatori põhjustatud müratase
mitte suurem kui 43 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt veel frontaallaadur, töötlemissõlm ja
kallurauto, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda ja neljanda müraallika
olemasolul kokku ca 5 dB. Reaalselt aga ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, frontaallaadur, töötlemissõlm, kallurauto) võib olla
karjäärist 500 m kaugusel 51 dB. Müra levikut takistab karjääri ümbruses elamute suunal
kasvav mitmesaja meetri laiune metsamassiiv. Juhul kui samal ajal toimub kaevandustegevus
ka kõrvalasuvas Paluküla karjääris, võib summaarne müratase mõne detsibelli võrra suureneda,
kuid mingil juhul ei ületa müra tase poole kilomeetri kaugusel metsamassiivi taga 60 detsibelli.
Müra piirnorme lähimate elamute juures ei ületata. Müra elamuteni levimise leevendamiseks
on rajatud müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa põhja ja loodeserva. Senise
kaevandamisloaga pole töö aega piiratud, kuid karjääris on seni töötatud vaid tööpäevadel
päevasel ajal.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Paluküla II liivakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei
viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava. Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse
maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse
vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise
aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina
kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,
silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste
materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja
järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav
katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus
ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne
keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22
tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus
tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Paluküla II liivakarjääri
kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik
fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Jäätmeseaduse mõistes Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega
kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole
kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need
nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).
3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada
nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist
seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Paluküla II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr
L.MK/3214411 kehtivusaja pikendamist, kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja
jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks.
Suuremäe Karjäär OÜ kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata
karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse
olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks
Kaevandamisloa L.MK/321441 (kehtivusaeg 13.02.2012 - 13.02.2027) alusel kaevandab
Suuremäe Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa.
Taotletava Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,88 ha, sh
mäeeraldise pindala 8,88 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 10, ehitusliiva plokki 6 ja ehituskruusa plokki 7.
Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigilt Suuremäe
Karjäär OÜ-le rendile antud Metsa (katastritunnus 18502:005:0184; maa sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa) maaüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult lääneosas olemasoleva Paluküla liivakarjääri
mäeeraldisega.
Maastikuliselt paikneb Paluküla II liivakarjäär Kagu-Eesti lavamaal, väga liigestatud reljeefi
ning keeruka geoloogilise ehitusega Uniküla ehk Paluküla mõhnastiku äärealal. Maapinna
algsed absoluutsed kõrgused enne kaevandamist jäid vahemikku 68 - 104 m.
Taotletav Paluküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult
riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Mäeeraldisest
põhja ja lõuna pool on piiritletud kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (roomav öövilge)
kasvukohad.
Mäeeraldise lähikonnas majapidamised puuduvad. Lähimate, Mäe-Sagara ja Matsi talu hooned
jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele põhja ja kirde poole. Mäeeraldisel ei asu ehitisi
ega kommunikatsioone.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes
Paluküla II liivakarjääri kattekihi moodustab mullakiht (0,2–0,4 m) ja mäeeraldise keskosas
punakaspruuni saviliivmoreeni kiht paksusega 0,7–1,2 m. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt
on kattekiht juba kooritud.
Kasulikust kihist moodustab põhilise osa väga peene- ja ülipeeneteraline punakas liivalasund,
milles esineb väga selgelt piiritletud eriteralise (kesk- ja jämedateralise) hallikaspruuni sõreda
liiva ja peenveeriselise kruusa kihte. Punakas väga peene- ja ülipeeneteraline liiv moodustab
kogu läbilõike ulatuses ning mäeeraldise lõunaosas vaheldub eriteralise liiva ja kruusa kihtidega
mäeeraldise erinevates osades. Punakat värvi väga peene- ja ülipeeneteralises liivas jämepurdu
praktiliselt ei esine. Reeglina on jämepurru sisaldus madal ka sõredas, madala savi- ning
tolmuosakeste sisaldusega eriteralises liivas. Kruusakihtides on liiv valdavalt keskmiseteraline,
kruusa ja peene veerise sisaldus ulatub 40–50%-ni.
Geoloogiliste uuringutega (Möldre, 2010) enamasti kasulikku kihti ei läbitud. Vaid kagunurgas
asuvas puuraugus nr 682 on läbitud liivakihile lamamiks olev punakaspruun liivsavimoreen 1
m ulatuses. Loodenurgas asuvas puuraugus nr 1 läbiti punakaspruuni saviliivmoreeni 0,5 m.
Lääne pool asuvas Paluküla karjääris, kus karjääri põhja kõrgus asub kohati ca 66 m absoluutsel
kõrgusel, pole liivakihti läbitud.
Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Paluküla II liivakarjäär
kavandatakse korrastada metsamaaks.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib
ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu
või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda
võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja
transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja
maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei
ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.
Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale
kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.
Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna
veerežiimi.
Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Mäeeraldisest
põhja ja lõuna pool on piiritletud kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (roomav öövilge)
kasvukohad. Kuna taotletav maavara asub kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ja
kaevandamisega piirkonna veerežiimi ei muudeta, siis kaevandamisega liigi kasvukohta ei
mõjutata.
Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 87 m kaugusel asub II
kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis) KLO9114675 leiukoha piiriala. Leiukoha
pindala on 51,43 ha. KLO9114675 elupaiga esmane kanne on tehtud 30.07.2012. Paluküla II
liivakarjääri luba (L.MK/321441) anti 13.02.2012.
Kaevandustegevusest tulenev müra on karjääri ümbruses hinnanguliselt minimaalne, kuna
suurem osa tööst toimub karjääri süvendis, kus müra levik on piiratud. Karjääri lõunaküljele
rajatavad müratõkkevallid vähendavad täiendavalt müra levikut lähialadele. Karjääriala ja
leiukohta ümbritsev tihe ja paks mets toimib lisaks loodusliku müra summutajana, vähendades
ka kaugele kanduvat müra ning toetades kohaliku elustiku rahu ja stabiilsust.
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjääri äärealal kaitseala lähimas
punktis töötamisel kuni 58 dB. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes
ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna
reljeef, müratõkkevall jm) ning on arvestatud masina paiknemisega alale lähimas punktis.
Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires
töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus
tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda.
Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et kaevandustegevus ei ole mõjutanud kanakulli
(Accipiter gentilis) elupaiga kasutust ega pesitsusedukust. Aastatel 2012–2021, mil
kaevandatud maht oli null, registreeriti piirkonnas nii asustatud pesasid, edukat pesitsemist kui
ka asustamata aastaid. Sarnane muster jätkus ka pärast kaevandamise alustamist – 2023. aastal
asustati üks pesa ning 2024. aastal toimus edukas pesitsus nelja pojaga. See näitab, et kanakull
kasutab ala järjepidevalt ning suudab seal edukalt pesitseda ka kaevandamise käigus, mistõttu
ei ole põhjust järeldada, et kaevandustegevus mõjutaks liigi elupaiga kvaliteeti või elujõulisust
piirkonnas.
Lähtudes sellest, et Paluküla II liivakarjääri puhul jätkatakse senist tegevust, ei laiene karjäär
pindalaliselt ega tekita kanakullile olulist häiringut juurde. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 61
punkt 2 kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal. Sellest lähtuvalt tuleb arvestada liigi isendi kaitse piirangutega ja lisada
kaevandamisloa kõrvaltingimuseks:
Teostada mürarikkad tööd (katendi eemaldamine, sõelumine ja purustamine) väljaspool
kanakulli pesitsusperioodi, ehk väljaspool 1. märts – 31. juuli.
Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas
on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku
kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub.
See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Paluküla II liivakarjääri mõjupiirkonnas
alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis
ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Mäeeraldise lähikonnas majapidamised puuduvad. Lähimate, Mäe-Sagara ja Matsi talu hooned
jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele põhja ja kirde poole.
Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall
vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse
leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.
Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid
häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega
silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist
kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute
vähendamiseks.
Paluküla II liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:
1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud
teenindusplatsil.
2. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise
loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 124 tuh.m³.
3. Katastriüksuse 18502:005:0042 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema
määratud ka mäetööstusmaa. Sihtotstarbe liigi lisamise korraldab loa omanik.
4. Kaevandada on lubatud vaid juhul, kui loa omanikul on kinnisasja kasutamise õigus.
5. Maavaravaru kaevandamise mahu aruannete esitamisel on kohustus plokkidest 5, 6 ja 7
kaevandamisel kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehitusliiv 31%,
täiteliiv 52% ja ehituskruus 17%.
Osad loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,
sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Paluküla II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.
3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra
häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud
kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,
kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse
lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste
kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas
ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.
Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,
mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja elupaikadele.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate
koosmõjul.
Paluküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole jääb katastriüksus Paluküla
liivakarjäär 1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär (tunnus 18502:005:0290), kus
asub Verston Eesti OÜ Paluküla liivakarjäär, maavara kaevandamise keskkonnaluba nr TARM-
036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037). mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha, sh
mäeeraldise pindala 10,80 ha.
Karjäärid on piiratud kõrgete nõlvade ja müratõkke vallidega ning reeglina ei tööta need kõik
korraga. Seni ei ole täheldatud kõikide karjääride koostöötamisel keskkonnanormide ületamist.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi
Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid
korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel
teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks
tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid. Teostada
mürarikkad tööd (katendi eemaldamine, sõelumine ja purustamine) väljaspool kanakulli
pesitsusperioodi, ehk väljaspool 1. märts – 31. juuli.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura
2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra
ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee
režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;
4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt
hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel 20.05.2026 kirjaga nr DM-135286-10
Paluküla II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude
eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kastre
Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.
Kastre Vallavalitsus ….
Aare Mark 506 4227 (maapõu)
Marian Pärn 539 33040 (loodushoid)