Arvamuse edastamine

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiminister

Suur-Ameerika 1 Teie: 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

10122 Tallinn Meie: 22.05.2026 nr 1-1/26_2026

Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Austatud minister Pakosta

Esitasite arvamuse avaldamiseks perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Käsitlen arvamuse avaldamiseks esitatud

eelnõud eeskätt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu, lapse õiguste,

soolise võrdõiguslikkuse ning puuetega inimeste õiguste kaitse

perspektiivist.

Pean üldiselt positiivseks eelnõu eesmärki ajakohastada perekonnaõiguse

regulatsiooni ning tugevdada lapse õiguste kaitset, vähendada stigmatiseerivat käsitlust eestkostemenetluses ning muuta mitmed

menetlused inimestele selgemaks ja vähem koormavaks. Samas pean samavõrd oluliseks juhtida tähelepanu mõnedele küsimustele, mis võivad

mõjutada haavatavate gruppide õiguste tegelikku kaitset ning võrdse

kohtlemise põhimõtte järgimist.

1. Lapsendamissaladuse regulatsiooni muudatused

Pean väga oluliseks ja toetan põhimõtteliselt eelnõus sisalduvat lähenemist, mille kohaselt tugevdatakse lapsendatu õigust teada oma päritolu ning

nähakse ette lapsendaja kohustus teavitada last lapsendamise faktist.

Seletuskirjas on toodud õige põhimõte, et lapse õigus identiteedile ja

päritolu teadmisele on osa era- ja perekonnaelu kaitsest ning seotud lapse põhiõigustega. Nõustun seletuskirjas toodud seisukohaga, et tänapäevane

lapsendamissüsteem peab arvestama lapse õigusega kujundada teadlik

arusaam oma identiteedist ja päritolust.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

Positiivsena tuleb esile tõsta ka seda, et eelnõu tunnustab bioloogiliste

õdede-vendade õigustatud huvi päritoluinfo vastu ning loob selgema

õigusliku aluse nende kontaktide vahendamiseks.

Samas soovin juhtida tähelepanu sellele, et alaealise lapsendatu ligipääs päritoluinfole sõltub eelnõu kohaselt täielikult lapsendaja nõusolekust. Minu

hinnangul tuleks vähemalt teatud juhtudel arvesse võtta ka lapse arengutaset ja küpsust, mitte lähtuda üksnes lapsendaja tahtest. Lapse

autonoomia ning osalusõigused on lapse õiguste konventsiooni keskne osa ning nende tegelik tagamine vajab tähelepanu ka lapsendamise

kontekstis1.

Samuti pean vajalikuks rõhutada, et päritoluinfo kättesaadavuse korral tuleb pöörata tähelepanu puuetega inimeste ning piiratud teovõimega

isikute tegelikule ligipääsule oma õigustele. Oluline on tagada, et info oleks

kättesaadav arusaadaval ja vajadusel kohandatud kujul ning et isikutele

oleks tagatud vajalik tugi oma õiguste kasutamisel.

Täiendavat põhjendamist vajaks asjaolu, miks täisealise lapsendatu õigus

saada bioloogiliste vanemate isiku- ja kontaktandmeid ilma bioloogilise vanema nõusolekuta seotakse lapsendamise ajaga. Enne 1. jaanuari 2027

lapsendatud täisealine isik saab küll küsida teavet lapsendamise fakti ja enda päritolu kohta, kuid bioloogiliste vanemate tuvastamist võimaldavate

andmete avaldamine jääb sõltuma bioloogilise vanema nõusolekust. Pärast seda kuupäeva toimunud lapsendamiste puhul sellist nõusolekut enam ei

eeldata. Selline eristus võib vajada täiendavat põhjendamist, sest

lapsendatu huvi teada oma bioloogiliste vanemate isikut ei sõltu sellest, millal lapsendamine toimus.

Samuti vajab täpsustamist bioloogiliste vanemate kontaktandmete

väljastamise kord. Seletuskirjast nähtub, et täisealisele lapsendatule võib väljastada nii bioloogiliste vanemate isikuandmeid kui ka kontaktandmeid.

Kontaktandmete väljastamine võib aga mõnel juhul kaasa tuua otsese kontakti olukorras, kus see ei pruugi olla kõigi osapoolte jaoks turvaline või

soovitud. Seetõttu tuleks kaaluda, kas enne kontaktandmete väljastamist peaks olema võimalik hinnata kontakti turvalisust ning vajaduse korral

kasutada esmalt Sotsiaalkindlustusameti vahendatud kontakti.

1 Lapse õiguste konventsioon–Riigi Teataja (artikkel 12)

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

2. Lapse ja vanemate õiguste tasakaal

Pean väga oluliseks, et eelnõu rõhutab lapse õigust lähedasele suhtele

mõlema vanemaga. Samuti on oluline, et hooldusõiguse üle otsustamisel

rõhutatakse lapse huvide esikohale seadmist ning vanemate

koostöövõimet.

Siiski soovin rõhutada, et lapse huvide hindamine peab olema

stereotüübivaba ning lähtuma iga konkreetse lapse ja pere olukorrast. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada naiste ja meeste

võrdne kohtlemine kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Seetõttu on oluline vältida praktikat, kus hooldusõiguse küsimustes lähtutakse automaatselt

traditsioonilistest soorollidest või eeldustest selle kohta, milline vanem on

lapse kasvatamiseks sobivam.

Pean vajalikuks rõhutada ka lähisuhtevägivalla aspekti. Mõlema vanema suhte tähtsustamine ei tohi viia olukorrani, kus vägivallaga seotud riskid

jäävad piisava tähelepanuta. Lapse huvide hindamisel peab esmatähtsaks

jääma lapse ja vägivallaohvri turvalisus.

3. Kolmandate isikute suhtlusõiguse laiendamine

Pean positiivseks, et eelnõu arvestab lapse tegelikke kiindumussuhteid ning

võimaldab paindlikumalt hinnata lapse jaoks oluliste isikute rolli tema elus.

Kaasaegsed peremudelid on mitmekesised ning lapse jaoks olulised suhted

ei pruugi alati kattuda traditsioonilise perekäsitlusega. Seetõttu pean oluliseks, et regulatsiooni rakendamisel välditaks kitsalt traditsioonilist või

stereotüüpset lähenemist pereelule. Lapse huvide hindamisel tuleb lähtuda

tegelikest hooldus- ja lähedussuhetest ning tagada kõigi perede võrdne

kohtlemine sõltumata nende vormist.

4. Eestkoste regulatsiooni muudatused

Pean väga oluliseks ja tervitan muudatust, millega eemaldatakse seadusest

vananenud ja stigmatiseeriv terminoloogia, sealhulgas mõisted

„vaimuhaigus“ ja „nõrgamõistuslikkus“. Selline muudatus toetab inimväärikuse kaitset ning on kooskõlas kaasaegse puudeõiguste

käsitlusega.

Küll aga soovin juhtida tähelepanu sellele, et eestkostemenetluse paindlikumaks muutmine ei tohi kaasa tuua isikute menetlusgarantiide

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

nõrgenemist. Eelnõuga tehtavad muudatused ekspertiisi määramisel

võivad küll vähendada menetluskoormust, ent siiski on oluline tagada, et isiku tegelik tahe, vajadused ja otsustusvõime oleksid piisavalt välja

selgitatud.

Pean oluliseks rõhutada puuetega inimeste õiguste konventsioonist

tulenevat põhimõtet, mille kohaselt tuleb võimalusel toetada inimese autonoomiat ja otsustusvõimet ning kasutada võimalikult vähe piiravaid

meetmeid2. Ka eestkostemenetluses tuleb eelistada lahendusi, mis säilitavad inimese võimalikult suure otsustusõiguse ja osaluse teda

puudutavate otsuste tegemisel.

Samuti väärib tähelepanu eestkoste maksimaalse tähtaja pikendamine seitsme aastani. Oluline on tagada, et pikaajaliste piirangute puhul toimuks

regulaarne sisuline kontroll selle üle, kas eestkoste ulatus on jätkuvalt

vajalik ja proportsionaalne.

5. Abielulahutuse menetluse lihtsustamine

Mõistan eelnõu eesmärki vähendada abielulahutuse puhul menetluskoormust ning soodustada kokkuleppelisi lahendusi. Samas

soovin rõhutada, et kokkuleppel põhinevad menetlused ei pruugi alati

tagada poolte tegelikku võrdsust.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata olukordadele, kus tegemist on lähisuhtevägivalla, majandusliku sõltuvuse või muude ebavõrdsete

võimusuhetega. Sellistes olukordades võib formaalne kokkulepe varjata tegelikku sundi või ebavõrdset läbirääkimispositsiooni. Minu hinnangul on

oluline tagada, et menetluse lihtsustamine ei vähendaks haavatavate

isikute tegelikku ligipääsu õiguskaitsele.

6. Kokkuvõte

Toetan üldiselt eelnõu eesmärki ajakohastada perekonnaõiguse regulatsiooni ning tugevdada lapse õiguste kaitset. Positiivsena tõstan esile

lapsendatu õiguste tugevdamist, lapse huvide suuremat rõhutamist ning

stigmatiseeriva terminoloogia eemaldamist eestkostevaldkonnas.

Samas pean vajalikuks jätkuvalt tähelepanelikult hinnata muudatuste mõju haavatavatele gruppidele, sealhulgas lastele, puuetega inimestele,

2 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

lähisuhtevägivalla ohvritele ning erinevates peremudelites elavatele

inimestele. Regulatsioonide rakendamisel tuleb tagada stereotüübivaba ja individuaalne lähenemine ning tegelik ligipääs õigustele kõigile inimestele

võrdselt.

Eelnõu edasiarendamisel tuleb tagada, et menetluste lihtsustamine ja

paindlikumaks muutmine ei toimuks isikute põhiõiguste,

menetlusgarantiide ega haavatavate gruppide tegeliku kaitse arvelt.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/