Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad kaitseinnovatsiooni programm "Agile" kohta

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 13.04.2026 nr 3.1.1/26-0059/-1T

Riigikantselei

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 25.05.2026 nr 5-7/26/42-2

[email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 28. mai 2026. a istungile Eesti seisukohad kaitseinnovatsiooni programm "Agile" kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Seletuskiri

Kaasamistabel POE

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukohad kaitseinnovatsiooni programm „Agile“ määruse eelnõu kohta

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus / kommentaar Arvestamine

1. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut luua programm "Agile",

mis aitab kiirendada kaitseinnovatsiooni kasutuselevõtu ja hangetes

osalemise valmidust. Meie hinnangul täidab "Agile" olulise lünga

Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemis võimaldades reageerida

liikmesriikide kiireloomulistele vajadustele.

Leiame, et kiirendatud ja lihtsustatud menetlused (hindamine ja

otsustamine) aitavad tuua lahendused kiiremini kasutusse ja

reageerida operatiivselt nõudlusele. Eesti kaitsetööstuse struktuuri

arvestades (palju VKEsid ja dual-use ettevõtteid) on suunatus

väikestele ja uutele tulijatele asjakohane.

Väljakutsete põhine disain ja liikmesriikide kaasamine väljakutsete

valimisse toetab uute lahenduste sidumist reaalse nõudlusega ning

hõlbustab hilisemat koordineeritud hanget. Peame oluliseks, et

"Agile" hõlbustaks ligipääsu ELi testimistaristule koos

lõppkasutajatega (liikmesriikide relvajõud). Soovitame

tööprogrammis selgelt kirjeldada, kuidas riigid saavad testimises

osaleda ning millistel tingimustel.

Peame oluliseks, et taotlejatele antakse varakult infot ja selged

juhised programmi tingimuste kohta, et neile jääks piisavalt aega

projekti ettevalmistamiseks.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

2. Siseministeerium Toetame määruse eesmärki ja kooskõlastame märkusteta. Teadmiseks võetud.

3. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse

Liit

Üldise kommentaarina: kõikide seniste EL toetusmeetmete üks

suurimaid raskusi on see, kuidas projekti tulemused lõpuks

hangetesse ja kaitsevõimesse saada. Seetõttu võiks „Agile“

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

programm sisaldada ka viise, kuidas Euroopa Liidu Toimimise

Lepingus toodud erandite alusel (nt Artikkel 346) saaksid

liikmesriigid hiljem projekti tulemusi kiiremas korras hankida.

Milliseid võimevaldkondi võiks „Agile“ programm prioritiseerida?

Meie prioriteetide nimekiri ei ole vahepeal muutunud ning seda

ilmestab näiteks Kaitseministeeriumi arendustoetuste

fookusvaldkondade loetelu. Hetkel on kõige kriitilisem mehitamata

õhusõidukite süsteemid ja tehnoloogiad, elutähtsate teenuste kaitse

ja toimepidevus ning küberturbe lahendused.

Artikkel 13 – inducement intervention

Ilmselt on see artikkel toodud sisse selleks, et lubada EL välistel

tehnoloogiatel EL turule siseneda, kui need on julgeoleku vaatest

olulised (nt Ukraina ettevõtted). Meie vaatest probleemi pole

sellega, kuna meie huvi on, et lubavad Ukraina ettevõtted end Eesti

turule tooksid ja siin tootma/tegutsema hakkaksid. Ajutine nn

“grace period”, kus antakse neile aega tuua tegevus EL pinnale,

on mõistlik lahendus.

Artikkel 15 – ownership of results

Küsimusi tekitab punkt 6, mille kohaselt on grandi rahastusmudeli

korral EL institutsioonidel ligipääs projekti raames tekitatud

intellektuaalomandile. Öeldakse küll, et seda kasutatakse vaid

poliitikakujundamisel, kuid see võib tekitada küsimusi tööstuses, et

kuidas on siis nende IP kaitse tagatud ning mis piirangud

ligipääsule on. Kolmandate riikide piirang meie vaatest OK.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. mai 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaitseinnovatsiooni programmi „Agile“ kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“,

eelnõu (COM(2026) 135 final) kohta:

1. Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna

innovatsioonitsükleid, soodustada sihitatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rolli

kaitseinnovatsioonis. Samuti peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt Euroopa

kaitsetööstusbaasi tarneahelatesse. Eesti peab oluliseks, et programmi raames

katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad liikmesriikide vajadustest, kujuneksid

aluseks ka Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.

1.2 Eesti toetab programmi „Agile“ tegevuste kavandamisel eraldi tähelepanu pööramist

testimisega seotud väljakutsetele ning koostöö edendamisele lõppkasutajatega.

Sealjuures on oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad

kaitseväe kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel. Lisaks peame

oluliseks, et kaitseinnovatsiooni tõhustamisel oleks eesmärgina selgelt välja toodud

rahvusvahelise koostöö edendamine ning kaasa aitamine avatud Euroopa kaitseturu

kujundamisele. Eestile on oluline, et fondist oleksid abikõlblikud ka tootearenduse

skaleerimise tegevused.

1.3 Eesti peab oluliseks, et programm „Agile“ toetaks lahendusi, mis lähtuvad Euroopa

idatiiva riikide kaitse vajadustest ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja

õpitundidest.

1.4 Eesti peab oluliseks, et programmi „Agile“ rahastustingimuste ja tööprogrammi

kujundamisel arvestatakse Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide eripärasid

ettevõtete kaasamisel, et toetada piirkondlikku kaitsevalmidust ning seeläbi panustada

Euroopa Liidu kui terviku julgeolekusse.

1.5 Eesti toetab programmi „Agile“ mitmekesist ja paindlikku rahastamismudelit. Samas

rõhutame, et rahastamisvormid peavad olema selged, lihtsad ja läbipaistvad ning

eelkõige suunatud praktilise väljundi saavutamisele.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist

valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“ kohta

Euroopa Komisjon esitas 25. märtsil 2026. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta

vastu määrus, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“.

Programmi üldeesmärk on toetada kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ja

vastava tehnoloogia kiiret tarnimist ning lahendada liikmesriikide relvajõudude jaoks viimasel ajal

muu hulgas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu tekkinud ja kiiresti teisenevaid

probleeme. Sellega suurendatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

(EDTIB) kiiret innovatsioonisuutlikkust ja olukorratundlikkust, edendades selle

konkurentsivõimet ja aidates tugevdada liidu kaitsevalmidust, ning vähendada strateegilist

sõltuvust mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest.

Programmil on kaks erieesmärki:

1) Kiirendada märkimisväärselt kõikjal liidus väike- ja keskmise suurusega (VKE) ning

uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste

toodete ja vastava tehnoloogia innovatsioonitsüklit, võttes arvesse liikmesriikide

kiireloomulisi vajadusi ja kasutades ära ELi tööstuse kui terviku innovatsioonipotentsiaali.

2) Toetada VKE-de ning uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste

kaitseotstarbeliste toodete ja vastava kaitsetehnoloogia kasutuselevõttu liikmesriikide

relvajõudude ja Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate poolt ning nende tööstuslikku

tootmist kõikjal Euroopas, et tugevdada selle abil liikmesriikide relvajõudude

tehnoloogilist eelist ning suurendada selliste kaitseotstarbeliste toodete ja

kaitsetehnoloogia tarnete kerksust ja kindlust kogu liidus.

Programmiga „Agile“ loodetakse leida uusi viise kaitseinnovatsiooni tõhusamaks toetamiseks, et

lähtuda neist 2028. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavate

kaitseinnovatsiooni programmide ettepanekute üle arutlemisel. Algatusega katsetatakse

kaitsesektori uuenduslike idufirmade, kasvufirmade ja VKE-de ühtlustatud

rahastamismehhanisme, demonstreerides viise, kuidas innovatiivsete kaitseotstarbeliste toodetega

kiiremini turule jõuda. Sellega suurendatakse kaitsevalmidust, pakkudes uuenduslikke

kaitselahendusi, mis on kooskõlas ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide (vastavalt määruse

eelnõule Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni / Euroopa Majanduspiirkonna riigid ning

Ukraina) relvajõudude vajadustega.

Programmi eelarve on 115 miljonit eurot, mis pärineb täielikult ELi 2021-2027 eelarveraamistiku

vahenditest kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidele eraldatud vahendite

ümberjaotamisest (täpsemalt Euroopa Kaitsefond, Euroopa kaitsetööstuse programm, Euroopa

kosmoseprogramm ja turvalise ühenduse programm).

Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna innovatsioonitsükleid,

soodustada sihistatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning tugevdada

VKE-de rolli kaitseinnovatsioonis. Samuti peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt EDTIB

tarneahelatesse ning et programmi raames katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad

liikmesriikide vajadustest, kujuneksid aluseks ka ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel. Eesti toetab, et eraldi pööratakse

tähelepanu testimisega seotud väljakutsetele ning koostöö edendamisele lõppkasutajatega.

Sealjuures on oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe

kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 25. märtsil 2026. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta

vastu määrus, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“.1

Programmi üldeesmärk on toetada kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ja

vastava tehnoloogia kiiret tarnimist ning lahendada liikmesriikide relvajõudude jaoks viimasel ajal

muu hulgas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu tekkinud ja kiiresti teisenevaid

probleeme. Sellega suurendatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

(EDTIB) kiiret innovatsioonisuutlikkust ja olukorratundlikkust, edendades selle konkurentsivõimet

ja aidates tugevdada liidu kaitsevalmidust, ning vähendada strateegilist sõltuvust

mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest.

Programmil on kaks erieesmärki:

1) Kiirendada märkimisväärselt kõikjal Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) väike- ja keskmise

suurusega (VKE) ning uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste

kaitseotstarbeliste toodete ja vastava tehnoloogia innovatsioonitsüklit, võttes arvesse

liikmesriikide kiireloomulisi vajadusi ja kasutades ära ELi tööstuse kui terviku

innovatsioonipotentsiaali.

2) Toetada VKE-de ning uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste

kaitseotstarbeliste toodete ja vastava kaitsetehnoloogia kasutuselevõttu liikmesriikide

relvajõudude ja Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate poolt ning nende tööstuslikku tootmist

kõikjal Euroopas, et tugevdada selle abil liikmesriikide relvajõudude tehnoloogilist eelist ning

suurendada selliste kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tarnete kerksust ja kindlust

kogu liidus.

Programmiga „Agile“ loodetakse leida uusi viise kaitseinnovatsiooni tõhusamaks toetamiseks, et

lähtuda neist 2028. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) alusel tehtavate

kaitseinnovatsiooni programmide ettepanekute üle arutlemisel.

Algatusega katsetatakse kaitsesektori uuenduslike idufirmade, kasvufirmade ja VKE-de ühtlustatud

rahastamismehhanisme, demonstreerides viise, kuidas innovatiivsete kaitseotstarbeliste toodetega

kiiremini turule jõuda. Sellega suurendatakse kaitsevalmidust, pakkudes uuenduslikke

kaitselahendusi, mis on kooskõlas ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide relvajõudude

vajadustega.

See aitab parandada inimeste kaitset ELis, parandades relvajõudude tehnoloogilist eelist ja

tugevdades heidutust. Sellega katsetatakse, kas toetatavate ettevõtete (eelkõige VKE-d, sh

uuenduslikud idu- ja kasvufirmad) suhtes, keda praegused kaitsealase teadus- ja arendustegevuse

programmide pikad tähtajad ebaproportsionaalselt mõjutavad, on võimalik rakendada väiksemat

halduskoormust ja kiirendatud menetlusi, pakkudes väärtuslikke õppetunde tulevaste programmide

jaoks.

Võttes arvesse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 praegust etappi, on uute rahastusallikate

kättesaadavus piiratud. Sellest tulenevalt toimub programmi rahastamine kehtiva mitmeaastase

finantsraamistiku vahendite sisemise ümberjaotamise teel.

1 COM(2026) 135 final – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega

kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“

Programmile eraldatakse kokku 115 miljonit eurot, mida rahastatakse täielikult kaitsetööstuse ja

kosmose peadirektoraadi (DG DEFIS) olemasolevate programmide vahendite ümberjaotamise

kaudu. Rahastusallikad jaotuvad järgmiselt:

• 35 miljonit eurot Euroopa kaitsetööstuse programmist (EDIP);

• 35 miljonit eurot Euroopa Kaitsefondist (EDF);

• 22,5 miljonit eurot ELi kosmoseprogrammist;

• 22,5 miljonit eurot turvalise ühenduse programmist.

Sel viisil saab kaitse toetamiseks olemasolevaid vahendeid optimaalselt ära kasutada nii, et programmi

rakendamiseks ei ole vaja ELi eelarvest lisarahastust.

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud NATO ja Euroopa Liidu,

innovatsiooni, kaitsetööstuse arendamise ja õigusosakonnast ning kaitsenõunik Eesti Vabariigi alalises

esinduses ELi juures.

Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton

([email protected]).

2. Programmi „Agile“ määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Artikkel 1 – Reguleerimisese

Artiklis sätestatakse määruse reguleerimisala: luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2027 – 31. detsember

2027 kaitseinnovatsiooni programm „Agile“. Samuti määratakse, et määrus sätestab programmi

eesmärgid, eelarve ning rahastamisvormid ja rahastuse andmise reeglid.

Artikkel 2 – Mõisted

Artiklis määratletakse määruses kasutatavad põhimõisted (nt „õigussubjekt“), et tagada ühtne

tõlgendamine ja kohaldamine kogu määruse ulatuses.

Artikkel 3 – Eesmärgid

Artikkel kirjeldab programmi „Agile“ eesmärke. Artikkel kirjeldab programmi „Agile“ eesmärke.

Programmi sihiks on kiirendada kaitseinnovatsiooni, toetada murrangulise potentsiaaliga tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning tugevdada liikmesriikide relvajõudude tehnoloogilist eelist ja tarnekindlust ELis.

Artikkel 4 – Eelarve

Artiklis määratakse programmi esialgne eelarve: 115 000 000 eurot (jooksevhindades). Samuti

sätestatakse võimalus jaotada kulukohustusi mitmele aastale ning kasutada vahendeid ka tehnilise ja

haldusabi, sh IT-süsteemide ja kommunikatsiooni rahastamiseks.

Artikkel 5 – Täiendavad vahendid

Artikkel võimaldab programmis kasutada täiendavaid rahalisi või mitterahalisi panuseid, mida võivad

anda liikmesriigid, ELi institutsioonid ja muud isikud/organisatsioonid. Täiendavaid summasid

käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna.

Artikkel 6 – Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

Artikkel sätestab programmi koostoime teiste ELi programmidega. Sama meede võib saada toetust

mitmest allikast, kui ei ületata abikõlblike kulude kogusummat. Samuti võimaldatakse korraldada

ühiseid väljavalimismenetlusi koos liikmesriikide ja teiste partneritega.

Artikkel 7 – Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Artiklis määratakse, millised kolmandad riigid võivad programmiga assotsieeruda (Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed ja

Ukraina). Samuti sätestatakse assotsieerimislepingute põhimõtted, sealhulgas rahalise osaluse

tingimused ja finantshuvide kaitse.

Artikkel 8 – Liidu rahastuse rakendamine ja vormid

Artikkel sätestab, et programmi rakendatakse ELi finantsmääruse alusel otsese või kaudse eelarve

juhtimise kaudu ning määratakse üldised rahastuse vormid ja rakendusraamistik.

Artikkel 9 – Abikõlblikkus

Artiklis kehtestatakse abikõlblikkuse kriteeriumid. Üldreeglina saavad toetust üksused, kelle püsiv

tegevuskoht on ELis või assotsieerunud kolmandas riigis, ning kes ei ole mitteassotsieerunud

kolmandate riikide kontrolli all. Enamiku meetmete puhul peavad toetusesaajad olema VKE-d, sh idu-

ja kasvufirmad.

Artikkel 10 – Programmi „Agile“ meetmed

Artikkel loetleb meetmed, mida programmist toetatakse:

• toodete ja tehnoloogia kiirendatud arendamine (sh tsiviiltehnoloogia kohandamine),

• turuleviimine ja katsetamine,

• ettevõtte või juhtimisstruktuuri loomine ELis/assotsieerunud riigis,

• toetavad tegevused (nt sertifitseerimine, taristule ligipääs, oskused, uuringud, ökosüsteemi

tugevdamine).

Samuti sätestatakse tingimused olemasolevate toodete ajakohastamise toetamiseks.

Artikkel 11 – Hindamiskriteeriumid

Artikkel sätestab taotluste hindamise alused, mille hulka kuuluvad eelkõige:

• murranguline mõju,

• taotluse kvaliteet ja elluviimisvõime,

• mõju kaitsevaldkonnale, sh kulutõhusus ja kasutuselevõtu valmidus.

Artikkel 12 – Kvalifitseerimis- ja väljavalimismenetlus

Artikkel kehtestab kiirendatud ja lihtsustatud menetluse. Toetuse andmise otsus ja lepingute sõlmimine

võivad põhineda esialgsel hindamisel ning avalduse esitajate kinnitustel, ilma et tõendavaid dokumente

nõutaks kohe. Täiendav kontroll toimub hiljem, kuid makseid ei tehta enne täielikku hindamist.

Artikkel 13 – Motiveeriv sekkumismehhanism

Artikkel võimaldab teha ajutise erandi abikõlblikkuse nõudest (püsiv tegevuskoht ja juhtimisstruktuur

ELis/assotsieerunud riigis). Erand on tingimuslik ning nõuete täitmata jätmise korral muutub meede

abikõlbmatuks ja toetus nõutakse tagasi. Ettemakseid ei tehta.

Artikkel 14 – Rahastamismäärad

Artikkel võimaldab katta programmist kuni 100% abikõlblikest kuludest, mis kajastab

kaitseinnovatsiooni eripära ja vajadust tugeva avaliku sektori toetuse järele.

Artikkel 15 – Tulemuste omandiline kuuluvus

Artikkel reguleerib toetatud tegevuste tulemuste omandiõigust. Sätestatakse, et mitteassotsieerunud

kolmandad riigid ei tohi kontrollida tulemusi ega piirata tehnosiiret. Samuti kehtestatakse komisjoni või

pädeva asutuse eelneva heakskiidu nõue tulemuste võõrandamisel kolmandatele riikidele (teatud

perioodil). Riigihanke korras tellitud uuringute tulemused kuuluvad ELile.

Artikkel 16 – Tööprogramm

Artikkel sätestab, et programmi rakendatakse tööprogrammi kaudu. Tööprogrammis määratakse

toetatavate meetmete kategooriad ning vajadusel funktsionaalsed nõuded ja rahastuse vormid.

Tööprogramm võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga.

Artikkel 17 – Komiteemenetlus

Artikkel sätestab, et komisjoni abistab komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Vaatlejatena

kaasatakse Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa välisteenistus. Menetluseks nähakse ette

nõuandemenetlus.

Artikkel 18 – Seos direktiiviga 2009/81/EÜ

Artikkel täpsustab, et liikmesriigi hankelepinguid, mis on seotud programmi raames toetatud meetmega,

käsitatakse teadus- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi lepingutena direktiivi 2009/81/EÜ

tähenduses.

Artikkel 19 – Salastatud teavet reguleerivate normide kohaldamine

Artikkel reguleerib salastatud teabe kaitset. Liikmesriigid hindavad salastamise vajadust ning

kehtestavad vajaliku julgeolekuraamistiku. Komisjon tagab ELi salastatud teabe kaitse ja loob turvalise

teabevahetussüsteemi.

Artikkel 20 – Auditid

Artikkel sätestab, et liidu rahalise toetuse kasutamise auditid (ka muude volitatud isikute poolt tehtud

auditid) võetakse aluseks üldise kindluse andmisel vastavalt ELi finantsreeglitele.

Artikkel 21 – Teavitamine, kommunikatsioon ja üldsusele tutvustamine

Artikkel kohustab rahaliste vahendite saajaid andma tegelikkusele vastavat ja proportsionaalset

sihtteavet vahendite päritolu kohta ja tagavad rahastuse nähtavuse, sealhulgas eriti meetmete ja nende

tulemuste tutvustamisel. Komisjon rakendab meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teavitus- ja

kommunikatsioonimeetmeid.

Artikkel 22 – Jõustumine ja kohaldamine

Artikkel sätestab määruse jõustumise korra ning selle kohaldamise algusaja. Tavapäraselt nähakse ette

jõustumine pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning kohaldamine alates programmi

alguskuupäevast.

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Programm „Agile“ põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 173 (ELi kaitsetööstuse

konkurentsivõime).

3.2 Subsidiaarsus

Liikmesriigid üksi ei suuda leida ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna probleemidele piisavalt kiiresti

piisava mahuga lahendusi. Usaldusväärse heidutuse tagamiseks ja kaitsevaldkonnas tehnoloogilise

juhtpositsiooni säilitamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust ELi tasandil.

Kaitseinnovatsiooni toetamise mehhanismid on liikmesriigiti erinevad. Sugugi mitte kõikidel

liikmesriikidel ei ole kaitseinnovatsiooni toetamiseks sobilikke mehhanisme, mistõttu puudub

uuenduslikel ettevõtetel mõnes riigis juurdepääs rahastusvõimalustele. Kui sellised mehhanismid on

olemas, eelistatakse seal pigem oma riigi ettevõtjaid, pärssides piiriülest koostööd ja tugevdades riikide

kapseldumist. Selline killustatus takistab ELi-üleste innovatsioonivõimaluste teket ning uuenduslike

lahenduste kiiret katsetamist, laiendamist ja kasutuselevõttu.

Eelöeldut arvestades tuleks luua kõigile liikmesriikidele kättesaadav ELi tasandi programm, millega

kehtestada kaitseinnovatsiooni rahastamine järjepideval ja kaasaval viisil. Programm peaks olema

ligipääsetav kõikidele liikmesriikide ettevõtetele ja keskenduma eri liikmesriikides ilmnenud

kiireloomuliste kaitsevajaduste jaoks ühiste lahenduste väljatöötamisele, edendades seeläbi koostööd ja

hõlbustades ühishankeid.

Lisaks tuleks programmiga toetada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

laiendamist, võimaldades kõikjal ELis uute kaitsevaldkonna tegutsejate esilekerkimist. Samuti tuleks

sellega vähendada sõltuvust kolmandate riikide kaitsesüsteemidest ja -lahendustest. Kuna programmis

pandaks erilist rõhku kaitselahenduste kiirele kasutuselevõtule, sealhulgas iteratiivse katsetamise ning

liikmesriikide otsese kaasamise ja neilt tagasiside küsimise teel, parandaks see ka koostalitlusvõimet,

mida oleks märkimisväärselt raskem saavutada liikmesriigiti erinevate mehhanismide korral.

3.3 Proportsionaalsus

Programmis „Agile“ sätestatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on tingimata vaja nende

eesmärkide saavutamiseks, ning on nende eesmärkide saavutamisega seotud probleemide ulatuse ja

raskusastmega proportsionaalsed.

Programmi määrusega luuakse kiire, paindlik ja missioonipõhine vahend, millega kiirendada

murrangulist kaitseinnovatsiooni ja pakkuda liikmesriikides ilmnenud kiireloomulistele kaitse- ja

julgeolekuvajadustele sobilikke lahendusi. Sellega katsetatakse uuenduslikke lähenemisviise ja

kogutakse rakendusalast teavet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks.

Määruse kohaldamisaeg, kohaldamisala ja eelarve on sihitatud ja piiratud. Programmi mõju piirdub

peamiselt kaitsetööstuse sidusrühmadega ning selles pööratakse erilist tähelepanu uuenduslikele

VKE-dele ning idu- ja kasvufirmadele. Lisaks luuakse programmiga tsiviilsektori jaoks võimalusi aidata

kõikjal ELis kaasa kaitseinnovatsiooni edendamisele, koostoime tugevdamisele ja parema

koostöökeskkonna loomisele.

3.3.1 Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku programm vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusena. Määrus

on õigusakt, mis on ühesuguse mõjuga, kuna seda kohaldatakse ühetaoliselt ja vahetult, nii saab tagada

murrangulise kaitseinnovatsiooni kiirendamiseks ja ELi liikmesriikide kiireloomulistele

kaitsevajadustele vastavate lahenduste pakkumiseks vajaliku ühtsuse.

4. Esialgse mõjude analüüs

Komisjon ei olekäesoleva algatuse jaoks eraldi mõjuhinnangut teinud.

Algatus on oma olemuselt täpselt sihitatud ja loomult katseprogramm, mida rakendatakse üksnes

praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames. Peamiseks eesmärgiks on katsetada järgmise

mitmeaastase finantsraamistiku jaoks uuenduslikke rahastamisviise. Sellise ajaliselt piiratud

katseprojekti puhul oleks täieliku mõjuhinnangu tegemine ebaproportsionaalne ja tekitaks algatuse

loomuga kokkusobimatuid viivitusi.

Lisaks on algatuse ulatus ja mõju piiratud. Selle eelarve on üksnes 115 miljonit eurot, mis pärineb

täielikult ELi praegusest eelarvest kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidele eraldatud

vahendite sisemisest ümberjaotamisest. See ei tekita liikmesriikidele ega ELi eelarvele täiendavat

finantskoormust ning selle mõju piirdub kaitsevaldkonna sidusrühmadega, sealhulgas uuenduslike

VKE-de ning idu- ja kasvufirmadega.

Programm keskendub vajadustele, mis on kindlaks tehtud sidusrühmade ulatusliku kaasamise ja

analüüside käigus. Vajadust kiiremate toetusmehhanismide, väiksema halduskoormuse ja suurema

riskitaluvuse järele on poliitika hindamisel ja sidusrühmadega konsulteerimisel järjepidevalt

dokumenteeritud, mis annab kavandatud lähenemisviisile kindla tõendusbaasi.

4.1 Mõju riigivalitsemisele ja eelarvele

Määruse eelnõus sätestatud meetmete kohaldamisel ei ole täiendavat mõju riigivalitsemisele ja

eelarvele.

Algatuse eelarve on 115 miljonit eurot, mis kaetakse täielikult praeguse mitmeaastase finantsraamistiku

vahendite sisese ümberjaotamise kaudu. Eesti sissemakset ELi eelarvesse see ei mõjuta. Vahendid

saadakse olemasolevatest kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidest ja fondidest, täpsemalt

Euroopa Kaitsefondist, Euroopa kaitsetööstuse programmist ja ELi kosmoseprogrammist.

Eelarvepaketiga püütakse ühest küljest mitte mõjutada liialt olemasolevaid programme ja teisest küljest

tagada programmi üheaastase rakendusaja jooksul kaitseinnovatsiooni edendamiseks vajalike vahendite

täielik ärakasutamine. Programm on kujundatud nii, et see vastaks selliste VKE-de ning uuenduslike

idu- ja kasvufirmade täheldatud rahastusvajadustele, kes arendavad kujunemisjärgus ja murrangulisi

kaitseotstarbelisi tooteid ja vastavat tehnoloogiat, saavutamaks käegakatsutavat mõju ja võimaldades

toetada kaitsesektori ettevõtete kasvu ning uuenduslike kaitselahenduste kasutuselevõttu

liikmesriikides.

Vahendite ümberjaotamine ei mõjuta negatiivselt olemasolevate programmide eesmärke ja rakendamist,

kuivõrd nende raames võetud kulukohustused ja kavandatud tegevused saavad kavakohaselt jätkuda.

Ümberjaotamine on kavandatud nii, et säiliks praeguste programmide tõhusus, ning samal ajal saaks

käesoleva sihitatud algatusega toetada kaitseinnovatsiooni. Programmi raames antavast liidu toetusest

saaksid enamikul juhtudel kasu samad üksused, kellele on suunatud muud kaitse- ja

kosmoseprogrammid, kuid sihistatumalt ja kiiremini. See on eriti oluline Euroopa Kaitsefondi suhtes,

mille eesmärke käesolev algatus täiendab. Aga ka Euroopa kaitsetööstuse programmi puhul tulevad

ümberjaotatavad vahendid eelarve sellest osast, mis oli algselt eraldatud peamiselt VKE-de jaoks

kehtestatud meetmete toetamiseks, nii et rahastuse väljamaksmine programmi „Agile“ kaudu võimaldab

liidul anda tulemuslikku ja mõjusat toetust samasse sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele.

Programmist kosmosevaldkonna kujunemisjärgus ja murrangulistele kaitselahendustele antava toetuse

mõju kandub üle ka ELi kosmoseprogrammile ja turvalise ühenduse programmile, aidates sel viisil kaasa

ka liidu kosmosepoliitika eesmärkide saavutamisele.

4.2 Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele

Programmil „Agile“ on positiivne mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Programmi

suunis kiiremale innovatsioonile ja avatus VKE-dele ning uuenduslikele idu- ja kasvufirmadele

suurendab liikmesriikide relvajõudude tehnoloogilist eelist. Samuti suurendab selliste kaitseotstarbeliste

toodete ja kaitsetehnoloogia tarnete kerksust ja kindlust kogu liidus.

4.3 Mõju majandusele

Programm „Agile“ toob kaasa eeldatavalt positiivsed majanduslikud mõjud. Programm pakub

rahastamise võimalusi kaitsevaldkonna projektidele, mis võimaldavad arendada kaitseotstarbeliste

toodete arendamist, tootmist ja testimist Eestis. See omakorda avaldab positiivset majanduslikku mõju.

Kuivõrd programm on suunatud VKE-dele, toetab see eelkõige just Eesti ettevõtjaid - Eestis

tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on VKE-d2.

Programm „Agile“ loob ka aluse jätkata Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames järgmise Euroopa

Liidu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil kaitsevaldkonnas EL investeeringute tegemist, millel on

samuti eeldatavalt positiivne rahaline mõju.

4.4 Mõju keskkonnale

Piiratud eelarve ja lühiajalisuse tõttu ei ole meetmetele koostatud põhjalikku keskkonnamõjude

hindamist. Küll aga võimaldab programm toetada olemasolevate toodete ja tehnoloogiate uuendamist,

pikendades nende eluiga ja muutes need säästlikumaks. Programm toetab arenevate lahenduste

väljatöötamist, mis põhinevad tsiviiltehnoloogia integreerimisel ja kohandamisel kaitse eesmärkidesse.

Kuna tsiviilsektoris on keskkonnanõuded sageli rangemad, võib selline tehnoloogiasiire kaasa aidata

säästvamate lahenduste jõudmisele kaitsetööstusesse.

Programmis väljatoodud meetmete kohaldamisel on kaudne, kuid positiivne mõju ressursitõhususele.

Programmi fookuses on küll kiire innovatsioon ja kaitsevalmidus, aga olemasolevate süsteemide

ajakohastamine ja kestlikumaks muutmine on oluline lisandväärtus. Programmi elluviimisel ei ole

märkimisväärset lisakoormust keskkonnale, kuna see tugineb olemasolevale digitaristule ega sea uusi

diginõudeid, mis hoiab ära digitaalse keskkonna jalajälje kasvu.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna innovatsioonitsükleid,

soodustada sihitatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning

tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rolli kaitseinnovatsioonis. Samuti

peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt Euroopa kaitsetööstusbaasi tarneahelatesse. Eesti

peab oluliseks, et programmi raames katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad

liikmesriikide vajadustest, kujuneksid aluseks ka Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.

Selgitus: Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on selgelt näidanud vajadust kiirendada kaitsevõime

arendamist ning muuta kaitsetööstuse innovatsioonitsükleid senisest oluliselt lühemaks. Edu

lahinguväljal sõltub nüüd muuhulgas võimest arendada, testida ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid

ning kulutõhusaid lahendusi. Programmi „Agile“ käivitamine on seega oluline samm toetamaks

liikmesriikide ja Euroopa kaitsetööstusettevõtete kohanemist kiiresti muutuva julgeolekukeskkonnaga.

Euroopa kaitsevaldkonna VKE-de, sealhulgas iduettevõtete ja kasvufirmade püsiv struktuurne probleem

on lõhe eduka innovatsiooni ja selle tegeliku kasutuselevõtu vahel liikmesriikide relvajõududes. Selle

ületamiseks peab programm lähtuma liikmesriikide ja NATO tegelikest prioriteetsetest kaitsevajadustest

ning toetama lahenduste kasutuselevõttu ka Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate ja esmaste

alltöövõtjate seas. Leiame, et Euroopa-ülene lähenemine toetab ka Eesti riigi pingutusi

eksperimenteerimise ja innovatsiooni rakendamisel ning aitab ühtlasi kaasa meie kaitsetööstusettevõtete

rahvusvahelisele edule.

Toetame, et lisaks arendus- ja testimistegevustele toetab programm „Agile“ ka selle raames arendatud

toodete ühist hankimist liikmesriikide poolt. See tagab ettevõtetele stabiilse ja pikaajalise nõudluse ning

võimaldab liikmesriikidel saavutada mastaabisäästu. Kuigi programmi „Agile“ rahastatakse käesoleval

eelarveperioodil olemasolevate ELi kaitseprogrammide rahastuse ümberjagamise kaudu, esitletakse

programmi ka teatava katsekeskkonnana Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) 2028-2034 loomise

ettepanekus esitletavatele lahendustele. Eesmärk on praegusel MFFi perioodil töötada kiirelt välja ja

2 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, 2012 - EIS

katsetada praktikas asjakohaseid lahendusi, kuni hakkavad tööle 2028.-2024. aasta MFFis ettenähtud

mehhanismid. Eesti toetab programmi „Agile“ tegevuste jätkamist Euroopa Konkurentsivõime Fondi

raames järgmise Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, arvestades seejuures

asjakohaselt pilootprogrammi rakendamisel saadud õppetunde. See aitab tagada, et Euroopa

kaitseinnovatsiooni ökosüsteem muutub püsivalt avatumaks ja liikmesriikide vajadustele paremini

vastavaks.

Täiendavalt eelistame, et programm keskenduks konkreetsemalt murrangulistele tehnoloogiatele,

arvestades väikest eelarvemahtu ning eesmärki jõuda paari aastaga kaasaegsetes sõjapidamistes uute

lahenduste rakendamisele. Seda arvesse võttes sobib meile määruses laiema definitsiooni väljatoomine,

mis aitab jätta suurema avatuse teiste tehnoloogiate ja lahenduste kaasamiseks tulevikus.

5.2 Eesti toetab programmi „Agile“ tegevuste kavandamisel eraldi tähelepanu pööramist

testimisega seotud väljakutsetele ning koostöö edendamisele lõppkasutajatega. Sealjuures on

oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe kui

lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel. Lisaks peame oluliseks, et

kaitseinnovatsiooni tõhustamisel oleks eesmärgina selgelt väljatoodud rahvusvahelise koostöö

edendamine ning kaasa aitamine avatud Euroopa kaitseturu kujundamisele. Eestile on

oluline, et fondist oleksid abikõlblikud ka tootearenduse skaleerimise tegevused.

Selgitus: Eesti jaoks on selge prioriteet testimisvõimaluste laiendamine, sealhulgas rahvusvahelisel

tasandil, ja nende kujundamine sidusaks ökosüsteemiks. Programmi „Agile“ raames kavandatavad

tegevused toetavad seda eesmärki, aidates luua terviklikku keskkonda, kus kaitsevaldkonna

innovaatilised lahendused lähtuvad lõppkasutaja vajadustest ning liiguvad tõhusalt ettevõtetelt

lõppkasutajateni testimiseks ja valideerimiseks. Määruse eelnõu kohaselt on võimalik rahastada ka

tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel. Eesti seisab

selle eest, et see jääks määrusesse alles, täpsemaks on võimalik minna tööprogrammi kokkuleppimisel.

Seetõttu peame oluliseks, et nii määrus kui ka selle alusel loodav tööprogramm võimaldaksid suunata

rahastust lõppkasutajapoolse testimise läbiviimiseks ning sõjalise ekspertiisi kaasamiseks toote arendus-

ja innovatsioonitsükli erinevates etappides. See aitab luua eeldused tihedamaks koostööks ja usalduse

tekkeks kaitsetööstuse ja lõppkasutajate vahel ning toetab kvaliteetsemate ja operatiivsetele vajadustele

paremini vastavate lahenduste valmimist kooskõlas Euroopa kaitsevalmidus 2030 eesmärkidega3.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning iduettevõtted on Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi

oluline osa, kuna just nemad toovad turule uusi tehnoloogiaid ja paindlikke lahendusi, eriti sellistes

kiiresti arenevates valdkondades nagu autonoomsed süsteemid, tehisintellekt ja küberturvalisus. Samas

on nende ligipääs rahastusele ja suurtele rahvusvahelistele projektidele sageli piiratud võrreldes suurte

tööstusettevõtetega, eelkõige keerukate taotlusprotsesside, suure omafinantseeringu nõude ning

konsortsiumite struktuuri tõttu. Selletõttu on meile oluline, et programm „Agile“ oleks selles valdkonnas

toetav ning aitaks kaasa uute sünergiate loomisele. Kuivõrd programm „Agile“ on suunatud VKE-dele,

toetab see eelkõige just Eesti ettevõtjaid.

Määruse eelnõu praegusel kujul aitab tugevdada Euroopa kaitsetööstuse arendamise horisontaalseid

väärtusi nagu rahvusvaheline koostöö ettevõtete vahel ning kujundada Euroopa ühist kaitseturgu.

Teiseks peame oluliseks, et fondist on abikõlbulikud ka tootearenduse skaleerimise tegevused. See

toetab innovaatiliste kaitselahenduste jõudmist tööstusliku tootmise ja kasutuselevõtuni. Eesti soovib

on, et neid eesmärke määruse eelnõus ei lahjendataks.

5.3 Eesti peab oluliseks, et programm „Agile“ toetaks lahendusi, mis lähtuvad Euroopa idatiiva

riikide kaitse vajadustest ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja õpitundidest.

3 JOIN(2025) 120 final - White Paper for European Defence – Readiness 2030 ja JOIN(2025) 27 final - JOINT

COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL AND THE

COUNCIL - Preserving Peace - Defence Readiness Roadmap 2030.

Selgitus: Eesti jaoks on oluline, et Ukraina sõja praktilised kogemused kajastuksid ka Euroopa

kaitsetööstuse arendustegevustes. See eeldab tihedat koostööd Ukrainaga nii kaitsetööstuse kui ka

võimearenduse tasandil ning lahenduste arendamist, mis vastavad reaalsele operatiivsele vajadusele.

Seetõttu peame oluliseks, et programmi „Agile“ prioriteedid lähtuksid Euroopa idatiiva riikide

julgeoleku vajadustest ning Ukraina sõja õpitundidest ning keskenduks nii mehitamata õhusõidukite

süsteemidele ja tehnoloogiatele kui laiemalt uuenduslike tehnoloogiate rakendamisele

konventsionaalsete võimete kõrval ja nende võimendamiseks. Seda toetab määruse eelnõus võimalus

Ukrainal programmiga assotsieeruda. Määruse eelnõu ei too küll konkreetselt esile idapiiri riikide

vajadusi, kuid selle laiemad eesmärgid ja selle kiire elluviimine on meie vajadustega kooskõlas.

Detailsemaks on võimalik minna programmi loodavas tööprogrammis – soovime, et selles toodaks välja

ka piirkonna väljakutseid.

5.4 Eesti peab oluliseks, et programmi „Agile“ rahastustingimuste ja tööprogrammi

kujundamisel arvestatakse Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide eripärasid ettevõtete

kaasamisel, et toetada piirkondlikku kaitsevalmidust ning seeläbi panustada Euroopa Liidu

kui terviku julgeolekusse.

Selgitus: Peame vajalikuks, et Euroopa Liidu kaitsealgatused lähtuvad vajadustest tagada

tasakaalustatud ja julgeolekupoliitikas mõjus rakendamine kogu kontinendi ulatuses terviklikult.

Väiksematel liikmesriikidel, sh Eestil, on sageli piiratum ligipääs suuremahulistele rahastusmeetmetele

ning väiksem institutsionaalne võimekus konkureerida suurte liikmesriikide kaitsetööstuse ettevõtetega.

Määruse eelnõus ettenähtud kiirendatud ja lihtsustatud menetlus toetavad eelmainitud tõkete ületamist.

Seetõttu on oluline, et „Agile“ tööprogrammi kujundamisel arvestada nende eripäradega, mis aitavad

vältida turutõrkeid ja toetavad kaitsetööstuse mitmekesisemat arengut Euroopa Liidus.

5.5 Eesti toetab programmi „Agile“ mitmekesist ja paindlikku rahastamismudelit. Samas

rõhutame, et rahastamisvormid peavad olema selged, lihtsad ja läbipaistvad ning eelkõige

suunatud praktilise väljundi saavutamisele.

Selgitus: Eesti hinnangul peaks programm tuginema eeskätt toetustele ja hangetele, kusjuures

prioriteediks tuleb seada lahenduste jõudmine hankesse ja reaalsesse kasutusse. See tähendab, et

rahastamisinstrumendid peavad olema üles ehitatud viisil, mis toetab selget liikumist arendusest

operatiivse kasutuseni, sealhulgas läbi eelhanke- ja innovatsioonihangete mehhanismide. Eesti

hinnangul täidab määruse eelnõu juba neid eesmärke piisavalt, kuid on oluline tagada, et neist

juhindutakse ka programmi „Agile“ rakendamisel ning programmi õpitunnid kanduvad üle ka järgmise

Euroopa Liidu eelarveperioodi kaitsetööstusprogrammidesse.

Toetused on Eesti hinnangul sobivaim instrument varajase faasi teadus- ja arendustegevuse,

prototüüpimise ning kõrge riskiga innovatsiooni toetamiseks, eriti VKE-de ja idufirmade kaasamisel.

Samal ajal on kriitilise tähtsusega, et edukad projektid ei jääks arendusetappi, vaid liiguksid edasi

testimise, valideerimise ja lõppkasutajate poolt kasutuselevõtuni.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Arvamust ja ettepanekuid on palutud täiendavalt Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstusliidult. Esitatud

arvamusi on seletuskirja koostamisel arvesse võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukohad kaitseinnovatsiooni programm „Agile“ määruse eelnõu kohta

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus / kommentaar Arvestamine

1. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut luua programm "Agile",

mis aitab kiirendada kaitseinnovatsiooni kasutuselevõtu ja hangetes

osalemise valmidust. Meie hinnangul täidab "Agile" olulise lünga

Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemis võimaldades reageerida

liikmesriikide kiireloomulistele vajadustele.

Leiame, et kiirendatud ja lihtsustatud menetlused (hindamine ja

otsustamine) aitavad tuua lahendused kiiremini kasutusse ja

reageerida operatiivselt nõudlusele. Eesti kaitsetööstuse struktuuri

arvestades (palju VKEsid ja dual-use ettevõtteid) on suunatus

väikestele ja uutele tulijatele asjakohane.

Väljakutsete põhine disain ja liikmesriikide kaasamine väljakutsete

valimisse toetab uute lahenduste sidumist reaalse nõudlusega ning

hõlbustab hilisemat koordineeritud hanget. Peame oluliseks, et

"Agile" hõlbustaks ligipääsu ELi testimistaristule koos

lõppkasutajatega (liikmesriikide relvajõud). Soovitame

tööprogrammis selgelt kirjeldada, kuidas riigid saavad testimises

osaleda ning millistel tingimustel.

Peame oluliseks, et taotlejatele antakse varakult infot ja selged

juhised programmi tingimuste kohta, et neile jääks piisavalt aega

projekti ettevalmistamiseks.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

2. Siseministeerium Toetame määruse eesmärki ja kooskõlastame märkusteta. Teadmiseks võetud.

3. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse

Liit

Üldise kommentaarina: kõikide seniste EL toetusmeetmete üks

suurimaid raskusi on see, kuidas projekti tulemused lõpuks

hangetesse ja kaitsevõimesse saada. Seetõttu võiks „Agile“

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

programm sisaldada ka viise, kuidas Euroopa Liidu Toimimise

Lepingus toodud erandite alusel (nt Artikkel 346) saaksid

liikmesriigid hiljem projekti tulemusi kiiremas korras hankida.

Milliseid võimevaldkondi võiks „Agile“ programm prioritiseerida?

Meie prioriteetide nimekiri ei ole vahepeal muutunud ning seda

ilmestab näiteks Kaitseministeeriumi arendustoetuste

fookusvaldkondade loetelu. Hetkel on kõige kriitilisem mehitamata

õhusõidukite süsteemid ja tehnoloogiad, elutähtsate teenuste kaitse

ja toimepidevus ning küberturbe lahendused.

Artikkel 13 – inducement intervention

Ilmselt on see artikkel toodud sisse selleks, et lubada EL välistel

tehnoloogiatel EL turule siseneda, kui need on julgeoleku vaatest

olulised (nt Ukraina ettevõtted). Meie vaatest probleemi pole

sellega, kuna meie huvi on, et lubavad Ukraina ettevõtted end Eesti

turule tooksid ja siin tootma/tegutsema hakkaksid. Ajutine nn

“grace period”, kus antakse neile aega tuua tegevus EL pinnale,

on mõistlik lahendus.

Artikkel 15 – ownership of results

Küsimusi tekitab punkt 6, mille kohaselt on grandi rahastusmudeli

korral EL institutsioonidel ligipääs projekti raames tekitatud

intellektuaalomandile. Öeldakse küll, et seda kasutatakse vaid

poliitikakujundamisel, kuid see võib tekitada küsimusi tööstuses, et

kuidas on siis nende IP kaitse tagatud ning mis piirangud

ligipääsule on. Kolmandate riikide piirang meie vaatest OK.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. mai 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaitseinnovatsiooni programmi „Agile“ kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“,

eelnõu (COM(2026) 135 final) kohta:

1. Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna

innovatsioonitsükleid, soodustada sihitatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rolli

kaitseinnovatsioonis. Samuti peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt Euroopa

kaitsetööstusbaasi tarneahelatesse. Eesti peab oluliseks, et programmi raames

katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad liikmesriikide vajadustest, kujuneksid

aluseks ka Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.

1.2 Eesti toetab programmi „Agile“ tegevuste kavandamisel eraldi tähelepanu pööramist

testimisega seotud väljakutsetele ning koostöö edendamisele lõppkasutajatega.

Sealjuures on oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad

kaitseväe kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel. Lisaks peame

oluliseks, et kaitseinnovatsiooni tõhustamisel oleks eesmärgina selgelt välja toodud

rahvusvahelise koostöö edendamine ning kaasa aitamine avatud Euroopa kaitseturu

kujundamisele. Eestile on oluline, et fondist oleksid abikõlblikud ka tootearenduse

skaleerimise tegevused.

1.3 Eesti peab oluliseks, et programm „Agile“ toetaks lahendusi, mis lähtuvad Euroopa

idatiiva riikide kaitse vajadustest ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja

õpitundidest.

1.4 Eesti peab oluliseks, et programmi „Agile“ rahastustingimuste ja tööprogrammi

kujundamisel arvestatakse Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide eripärasid

ettevõtete kaasamisel, et toetada piirkondlikku kaitsevalmidust ning seeläbi panustada

Euroopa Liidu kui terviku julgeolekusse.

1.5 Eesti toetab programmi „Agile“ mitmekesist ja paindlikku rahastamismudelit. Samas

rõhutame, et rahastamisvormid peavad olema selged, lihtsad ja läbipaistvad ning

eelkõige suunatud praktilise väljundi saavutamisele.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist

valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“ kohta

Euroopa Komisjon esitas 25. märtsil 2026. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta

vastu määrus, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“.

Programmi üldeesmärk on toetada kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ja

vastava tehnoloogia kiiret tarnimist ning lahendada liikmesriikide relvajõudude jaoks viimasel ajal

muu hulgas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu tekkinud ja kiiresti teisenevaid

probleeme. Sellega suurendatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

(EDTIB) kiiret innovatsioonisuutlikkust ja olukorratundlikkust, edendades selle

konkurentsivõimet ja aidates tugevdada liidu kaitsevalmidust, ning vähendada strateegilist

sõltuvust mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest.

Programmil on kaks erieesmärki:

1) Kiirendada märkimisväärselt kõikjal liidus väike- ja keskmise suurusega (VKE) ning

uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste

toodete ja vastava tehnoloogia innovatsioonitsüklit, võttes arvesse liikmesriikide

kiireloomulisi vajadusi ja kasutades ära ELi tööstuse kui terviku innovatsioonipotentsiaali.

2) Toetada VKE-de ning uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste

kaitseotstarbeliste toodete ja vastava kaitsetehnoloogia kasutuselevõttu liikmesriikide

relvajõudude ja Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate poolt ning nende tööstuslikku

tootmist kõikjal Euroopas, et tugevdada selle abil liikmesriikide relvajõudude

tehnoloogilist eelist ning suurendada selliste kaitseotstarbeliste toodete ja

kaitsetehnoloogia tarnete kerksust ja kindlust kogu liidus.

Programmiga „Agile“ loodetakse leida uusi viise kaitseinnovatsiooni tõhusamaks toetamiseks, et

lähtuda neist 2028. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavate

kaitseinnovatsiooni programmide ettepanekute üle arutlemisel. Algatusega katsetatakse

kaitsesektori uuenduslike idufirmade, kasvufirmade ja VKE-de ühtlustatud

rahastamismehhanisme, demonstreerides viise, kuidas innovatiivsete kaitseotstarbeliste toodetega

kiiremini turule jõuda. Sellega suurendatakse kaitsevalmidust, pakkudes uuenduslikke

kaitselahendusi, mis on kooskõlas ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide (vastavalt määruse

eelnõule Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni / Euroopa Majanduspiirkonna riigid ning

Ukraina) relvajõudude vajadustega.

Programmi eelarve on 115 miljonit eurot, mis pärineb täielikult ELi 2021-2027 eelarveraamistiku

vahenditest kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidele eraldatud vahendite

ümberjaotamisest (täpsemalt Euroopa Kaitsefond, Euroopa kaitsetööstuse programm, Euroopa

kosmoseprogramm ja turvalise ühenduse programm).

Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna innovatsioonitsükleid,

soodustada sihistatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning tugevdada

VKE-de rolli kaitseinnovatsioonis. Samuti peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt EDTIB

tarneahelatesse ning et programmi raames katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad

liikmesriikide vajadustest, kujuneksid aluseks ka ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel. Eesti toetab, et eraldi pööratakse

tähelepanu testimisega seotud väljakutsetele ning koostöö edendamisele lõppkasutajatega.

Sealjuures on oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe

kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 25. märtsil 2026. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta

vastu määrus, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“.1

Programmi üldeesmärk on toetada kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ja

vastava tehnoloogia kiiret tarnimist ning lahendada liikmesriikide relvajõudude jaoks viimasel ajal

muu hulgas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu tekkinud ja kiiresti teisenevaid

probleeme. Sellega suurendatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

(EDTIB) kiiret innovatsioonisuutlikkust ja olukorratundlikkust, edendades selle konkurentsivõimet

ja aidates tugevdada liidu kaitsevalmidust, ning vähendada strateegilist sõltuvust

mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest.

Programmil on kaks erieesmärki:

1) Kiirendada märkimisväärselt kõikjal Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) väike- ja keskmise

suurusega (VKE) ning uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste

kaitseotstarbeliste toodete ja vastava tehnoloogia innovatsioonitsüklit, võttes arvesse

liikmesriikide kiireloomulisi vajadusi ja kasutades ära ELi tööstuse kui terviku

innovatsioonipotentsiaali.

2) Toetada VKE-de ning uuenduslike idu- ja kasvufirmade kujunemisjärgus ja murranguliste

kaitseotstarbeliste toodete ja vastava kaitsetehnoloogia kasutuselevõttu liikmesriikide

relvajõudude ja Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate poolt ning nende tööstuslikku tootmist

kõikjal Euroopas, et tugevdada selle abil liikmesriikide relvajõudude tehnoloogilist eelist ning

suurendada selliste kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tarnete kerksust ja kindlust

kogu liidus.

Programmiga „Agile“ loodetakse leida uusi viise kaitseinnovatsiooni tõhusamaks toetamiseks, et

lähtuda neist 2028. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) alusel tehtavate

kaitseinnovatsiooni programmide ettepanekute üle arutlemisel.

Algatusega katsetatakse kaitsesektori uuenduslike idufirmade, kasvufirmade ja VKE-de ühtlustatud

rahastamismehhanisme, demonstreerides viise, kuidas innovatiivsete kaitseotstarbeliste toodetega

kiiremini turule jõuda. Sellega suurendatakse kaitsevalmidust, pakkudes uuenduslikke

kaitselahendusi, mis on kooskõlas ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide relvajõudude

vajadustega.

See aitab parandada inimeste kaitset ELis, parandades relvajõudude tehnoloogilist eelist ja

tugevdades heidutust. Sellega katsetatakse, kas toetatavate ettevõtete (eelkõige VKE-d, sh

uuenduslikud idu- ja kasvufirmad) suhtes, keda praegused kaitsealase teadus- ja arendustegevuse

programmide pikad tähtajad ebaproportsionaalselt mõjutavad, on võimalik rakendada väiksemat

halduskoormust ja kiirendatud menetlusi, pakkudes väärtuslikke õppetunde tulevaste programmide

jaoks.

Võttes arvesse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 praegust etappi, on uute rahastusallikate

kättesaadavus piiratud. Sellest tulenevalt toimub programmi rahastamine kehtiva mitmeaastase

finantsraamistiku vahendite sisemise ümberjaotamise teel.

1 COM(2026) 135 final – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega

kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“

Programmile eraldatakse kokku 115 miljonit eurot, mida rahastatakse täielikult kaitsetööstuse ja

kosmose peadirektoraadi (DG DEFIS) olemasolevate programmide vahendite ümberjaotamise

kaudu. Rahastusallikad jaotuvad järgmiselt:

• 35 miljonit eurot Euroopa kaitsetööstuse programmist (EDIP);

• 35 miljonit eurot Euroopa Kaitsefondist (EDF);

• 22,5 miljonit eurot ELi kosmoseprogrammist;

• 22,5 miljonit eurot turvalise ühenduse programmist.

Sel viisil saab kaitse toetamiseks olemasolevaid vahendeid optimaalselt ära kasutada nii, et programmi

rakendamiseks ei ole vaja ELi eelarvest lisarahastust.

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud NATO ja Euroopa Liidu,

innovatsiooni, kaitsetööstuse arendamise ja õigusosakonnast ning kaitsenõunik Eesti Vabariigi alalises

esinduses ELi juures.

Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton

([email protected]).

2. Programmi „Agile“ määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Artikkel 1 – Reguleerimisese

Artiklis sätestatakse määruse reguleerimisala: luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2027 – 31. detsember

2027 kaitseinnovatsiooni programm „Agile“. Samuti määratakse, et määrus sätestab programmi

eesmärgid, eelarve ning rahastamisvormid ja rahastuse andmise reeglid.

Artikkel 2 – Mõisted

Artiklis määratletakse määruses kasutatavad põhimõisted (nt „õigussubjekt“), et tagada ühtne

tõlgendamine ja kohaldamine kogu määruse ulatuses.

Artikkel 3 – Eesmärgid

Artikkel kirjeldab programmi „Agile“ eesmärke. Artikkel kirjeldab programmi „Agile“ eesmärke.

Programmi sihiks on kiirendada kaitseinnovatsiooni, toetada murrangulise potentsiaaliga tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning tugevdada liikmesriikide relvajõudude tehnoloogilist eelist ja tarnekindlust ELis.

Artikkel 4 – Eelarve

Artiklis määratakse programmi esialgne eelarve: 115 000 000 eurot (jooksevhindades). Samuti

sätestatakse võimalus jaotada kulukohustusi mitmele aastale ning kasutada vahendeid ka tehnilise ja

haldusabi, sh IT-süsteemide ja kommunikatsiooni rahastamiseks.

Artikkel 5 – Täiendavad vahendid

Artikkel võimaldab programmis kasutada täiendavaid rahalisi või mitterahalisi panuseid, mida võivad

anda liikmesriigid, ELi institutsioonid ja muud isikud/organisatsioonid. Täiendavaid summasid

käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna.

Artikkel 6 – Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

Artikkel sätestab programmi koostoime teiste ELi programmidega. Sama meede võib saada toetust

mitmest allikast, kui ei ületata abikõlblike kulude kogusummat. Samuti võimaldatakse korraldada

ühiseid väljavalimismenetlusi koos liikmesriikide ja teiste partneritega.

Artikkel 7 – Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Artiklis määratakse, millised kolmandad riigid võivad programmiga assotsieeruda (Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed ja

Ukraina). Samuti sätestatakse assotsieerimislepingute põhimõtted, sealhulgas rahalise osaluse

tingimused ja finantshuvide kaitse.

Artikkel 8 – Liidu rahastuse rakendamine ja vormid

Artikkel sätestab, et programmi rakendatakse ELi finantsmääruse alusel otsese või kaudse eelarve

juhtimise kaudu ning määratakse üldised rahastuse vormid ja rakendusraamistik.

Artikkel 9 – Abikõlblikkus

Artiklis kehtestatakse abikõlblikkuse kriteeriumid. Üldreeglina saavad toetust üksused, kelle püsiv

tegevuskoht on ELis või assotsieerunud kolmandas riigis, ning kes ei ole mitteassotsieerunud

kolmandate riikide kontrolli all. Enamiku meetmete puhul peavad toetusesaajad olema VKE-d, sh idu-

ja kasvufirmad.

Artikkel 10 – Programmi „Agile“ meetmed

Artikkel loetleb meetmed, mida programmist toetatakse:

• toodete ja tehnoloogia kiirendatud arendamine (sh tsiviiltehnoloogia kohandamine),

• turuleviimine ja katsetamine,

• ettevõtte või juhtimisstruktuuri loomine ELis/assotsieerunud riigis,

• toetavad tegevused (nt sertifitseerimine, taristule ligipääs, oskused, uuringud, ökosüsteemi

tugevdamine).

Samuti sätestatakse tingimused olemasolevate toodete ajakohastamise toetamiseks.

Artikkel 11 – Hindamiskriteeriumid

Artikkel sätestab taotluste hindamise alused, mille hulka kuuluvad eelkõige:

• murranguline mõju,

• taotluse kvaliteet ja elluviimisvõime,

• mõju kaitsevaldkonnale, sh kulutõhusus ja kasutuselevõtu valmidus.

Artikkel 12 – Kvalifitseerimis- ja väljavalimismenetlus

Artikkel kehtestab kiirendatud ja lihtsustatud menetluse. Toetuse andmise otsus ja lepingute sõlmimine

võivad põhineda esialgsel hindamisel ning avalduse esitajate kinnitustel, ilma et tõendavaid dokumente

nõutaks kohe. Täiendav kontroll toimub hiljem, kuid makseid ei tehta enne täielikku hindamist.

Artikkel 13 – Motiveeriv sekkumismehhanism

Artikkel võimaldab teha ajutise erandi abikõlblikkuse nõudest (püsiv tegevuskoht ja juhtimisstruktuur

ELis/assotsieerunud riigis). Erand on tingimuslik ning nõuete täitmata jätmise korral muutub meede

abikõlbmatuks ja toetus nõutakse tagasi. Ettemakseid ei tehta.

Artikkel 14 – Rahastamismäärad

Artikkel võimaldab katta programmist kuni 100% abikõlblikest kuludest, mis kajastab

kaitseinnovatsiooni eripära ja vajadust tugeva avaliku sektori toetuse järele.

Artikkel 15 – Tulemuste omandiline kuuluvus

Artikkel reguleerib toetatud tegevuste tulemuste omandiõigust. Sätestatakse, et mitteassotsieerunud

kolmandad riigid ei tohi kontrollida tulemusi ega piirata tehnosiiret. Samuti kehtestatakse komisjoni või

pädeva asutuse eelneva heakskiidu nõue tulemuste võõrandamisel kolmandatele riikidele (teatud

perioodil). Riigihanke korras tellitud uuringute tulemused kuuluvad ELile.

Artikkel 16 – Tööprogramm

Artikkel sätestab, et programmi rakendatakse tööprogrammi kaudu. Tööprogrammis määratakse

toetatavate meetmete kategooriad ning vajadusel funktsionaalsed nõuded ja rahastuse vormid.

Tööprogramm võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga.

Artikkel 17 – Komiteemenetlus

Artikkel sätestab, et komisjoni abistab komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Vaatlejatena

kaasatakse Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa välisteenistus. Menetluseks nähakse ette

nõuandemenetlus.

Artikkel 18 – Seos direktiiviga 2009/81/EÜ

Artikkel täpsustab, et liikmesriigi hankelepinguid, mis on seotud programmi raames toetatud meetmega,

käsitatakse teadus- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi lepingutena direktiivi 2009/81/EÜ

tähenduses.

Artikkel 19 – Salastatud teavet reguleerivate normide kohaldamine

Artikkel reguleerib salastatud teabe kaitset. Liikmesriigid hindavad salastamise vajadust ning

kehtestavad vajaliku julgeolekuraamistiku. Komisjon tagab ELi salastatud teabe kaitse ja loob turvalise

teabevahetussüsteemi.

Artikkel 20 – Auditid

Artikkel sätestab, et liidu rahalise toetuse kasutamise auditid (ka muude volitatud isikute poolt tehtud

auditid) võetakse aluseks üldise kindluse andmisel vastavalt ELi finantsreeglitele.

Artikkel 21 – Teavitamine, kommunikatsioon ja üldsusele tutvustamine

Artikkel kohustab rahaliste vahendite saajaid andma tegelikkusele vastavat ja proportsionaalset

sihtteavet vahendite päritolu kohta ja tagavad rahastuse nähtavuse, sealhulgas eriti meetmete ja nende

tulemuste tutvustamisel. Komisjon rakendab meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teavitus- ja

kommunikatsioonimeetmeid.

Artikkel 22 – Jõustumine ja kohaldamine

Artikkel sätestab määruse jõustumise korra ning selle kohaldamise algusaja. Tavapäraselt nähakse ette

jõustumine pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning kohaldamine alates programmi

alguskuupäevast.

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Programm „Agile“ põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 173 (ELi kaitsetööstuse

konkurentsivõime).

3.2 Subsidiaarsus

Liikmesriigid üksi ei suuda leida ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna probleemidele piisavalt kiiresti

piisava mahuga lahendusi. Usaldusväärse heidutuse tagamiseks ja kaitsevaldkonnas tehnoloogilise

juhtpositsiooni säilitamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust ELi tasandil.

Kaitseinnovatsiooni toetamise mehhanismid on liikmesriigiti erinevad. Sugugi mitte kõikidel

liikmesriikidel ei ole kaitseinnovatsiooni toetamiseks sobilikke mehhanisme, mistõttu puudub

uuenduslikel ettevõtetel mõnes riigis juurdepääs rahastusvõimalustele. Kui sellised mehhanismid on

olemas, eelistatakse seal pigem oma riigi ettevõtjaid, pärssides piiriülest koostööd ja tugevdades riikide

kapseldumist. Selline killustatus takistab ELi-üleste innovatsioonivõimaluste teket ning uuenduslike

lahenduste kiiret katsetamist, laiendamist ja kasutuselevõttu.

Eelöeldut arvestades tuleks luua kõigile liikmesriikidele kättesaadav ELi tasandi programm, millega

kehtestada kaitseinnovatsiooni rahastamine järjepideval ja kaasaval viisil. Programm peaks olema

ligipääsetav kõikidele liikmesriikide ettevõtetele ja keskenduma eri liikmesriikides ilmnenud

kiireloomuliste kaitsevajaduste jaoks ühiste lahenduste väljatöötamisele, edendades seeläbi koostööd ja

hõlbustades ühishankeid.

Lisaks tuleks programmiga toetada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

laiendamist, võimaldades kõikjal ELis uute kaitsevaldkonna tegutsejate esilekerkimist. Samuti tuleks

sellega vähendada sõltuvust kolmandate riikide kaitsesüsteemidest ja -lahendustest. Kuna programmis

pandaks erilist rõhku kaitselahenduste kiirele kasutuselevõtule, sealhulgas iteratiivse katsetamise ning

liikmesriikide otsese kaasamise ja neilt tagasiside küsimise teel, parandaks see ka koostalitlusvõimet,

mida oleks märkimisväärselt raskem saavutada liikmesriigiti erinevate mehhanismide korral.

3.3 Proportsionaalsus

Programmis „Agile“ sätestatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on tingimata vaja nende

eesmärkide saavutamiseks, ning on nende eesmärkide saavutamisega seotud probleemide ulatuse ja

raskusastmega proportsionaalsed.

Programmi määrusega luuakse kiire, paindlik ja missioonipõhine vahend, millega kiirendada

murrangulist kaitseinnovatsiooni ja pakkuda liikmesriikides ilmnenud kiireloomulistele kaitse- ja

julgeolekuvajadustele sobilikke lahendusi. Sellega katsetatakse uuenduslikke lähenemisviise ja

kogutakse rakendusalast teavet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks.

Määruse kohaldamisaeg, kohaldamisala ja eelarve on sihitatud ja piiratud. Programmi mõju piirdub

peamiselt kaitsetööstuse sidusrühmadega ning selles pööratakse erilist tähelepanu uuenduslikele

VKE-dele ning idu- ja kasvufirmadele. Lisaks luuakse programmiga tsiviilsektori jaoks võimalusi aidata

kõikjal ELis kaasa kaitseinnovatsiooni edendamisele, koostoime tugevdamisele ja parema

koostöökeskkonna loomisele.

3.3.1 Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku programm vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusena. Määrus

on õigusakt, mis on ühesuguse mõjuga, kuna seda kohaldatakse ühetaoliselt ja vahetult, nii saab tagada

murrangulise kaitseinnovatsiooni kiirendamiseks ja ELi liikmesriikide kiireloomulistele

kaitsevajadustele vastavate lahenduste pakkumiseks vajaliku ühtsuse.

4. Esialgse mõjude analüüs

Komisjon ei olekäesoleva algatuse jaoks eraldi mõjuhinnangut teinud.

Algatus on oma olemuselt täpselt sihitatud ja loomult katseprogramm, mida rakendatakse üksnes

praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames. Peamiseks eesmärgiks on katsetada järgmise

mitmeaastase finantsraamistiku jaoks uuenduslikke rahastamisviise. Sellise ajaliselt piiratud

katseprojekti puhul oleks täieliku mõjuhinnangu tegemine ebaproportsionaalne ja tekitaks algatuse

loomuga kokkusobimatuid viivitusi.

Lisaks on algatuse ulatus ja mõju piiratud. Selle eelarve on üksnes 115 miljonit eurot, mis pärineb

täielikult ELi praegusest eelarvest kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidele eraldatud

vahendite sisemisest ümberjaotamisest. See ei tekita liikmesriikidele ega ELi eelarvele täiendavat

finantskoormust ning selle mõju piirdub kaitsevaldkonna sidusrühmadega, sealhulgas uuenduslike

VKE-de ning idu- ja kasvufirmadega.

Programm keskendub vajadustele, mis on kindlaks tehtud sidusrühmade ulatusliku kaasamise ja

analüüside käigus. Vajadust kiiremate toetusmehhanismide, väiksema halduskoormuse ja suurema

riskitaluvuse järele on poliitika hindamisel ja sidusrühmadega konsulteerimisel järjepidevalt

dokumenteeritud, mis annab kavandatud lähenemisviisile kindla tõendusbaasi.

4.1 Mõju riigivalitsemisele ja eelarvele

Määruse eelnõus sätestatud meetmete kohaldamisel ei ole täiendavat mõju riigivalitsemisele ja

eelarvele.

Algatuse eelarve on 115 miljonit eurot, mis kaetakse täielikult praeguse mitmeaastase finantsraamistiku

vahendite sisese ümberjaotamise kaudu. Eesti sissemakset ELi eelarvesse see ei mõjuta. Vahendid

saadakse olemasolevatest kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidest ja fondidest, täpsemalt

Euroopa Kaitsefondist, Euroopa kaitsetööstuse programmist ja ELi kosmoseprogrammist.

Eelarvepaketiga püütakse ühest küljest mitte mõjutada liialt olemasolevaid programme ja teisest küljest

tagada programmi üheaastase rakendusaja jooksul kaitseinnovatsiooni edendamiseks vajalike vahendite

täielik ärakasutamine. Programm on kujundatud nii, et see vastaks selliste VKE-de ning uuenduslike

idu- ja kasvufirmade täheldatud rahastusvajadustele, kes arendavad kujunemisjärgus ja murrangulisi

kaitseotstarbelisi tooteid ja vastavat tehnoloogiat, saavutamaks käegakatsutavat mõju ja võimaldades

toetada kaitsesektori ettevõtete kasvu ning uuenduslike kaitselahenduste kasutuselevõttu

liikmesriikides.

Vahendite ümberjaotamine ei mõjuta negatiivselt olemasolevate programmide eesmärke ja rakendamist,

kuivõrd nende raames võetud kulukohustused ja kavandatud tegevused saavad kavakohaselt jätkuda.

Ümberjaotamine on kavandatud nii, et säiliks praeguste programmide tõhusus, ning samal ajal saaks

käesoleva sihitatud algatusega toetada kaitseinnovatsiooni. Programmi raames antavast liidu toetusest

saaksid enamikul juhtudel kasu samad üksused, kellele on suunatud muud kaitse- ja

kosmoseprogrammid, kuid sihistatumalt ja kiiremini. See on eriti oluline Euroopa Kaitsefondi suhtes,

mille eesmärke käesolev algatus täiendab. Aga ka Euroopa kaitsetööstuse programmi puhul tulevad

ümberjaotatavad vahendid eelarve sellest osast, mis oli algselt eraldatud peamiselt VKE-de jaoks

kehtestatud meetmete toetamiseks, nii et rahastuse väljamaksmine programmi „Agile“ kaudu võimaldab

liidul anda tulemuslikku ja mõjusat toetust samasse sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele.

Programmist kosmosevaldkonna kujunemisjärgus ja murrangulistele kaitselahendustele antava toetuse

mõju kandub üle ka ELi kosmoseprogrammile ja turvalise ühenduse programmile, aidates sel viisil kaasa

ka liidu kosmosepoliitika eesmärkide saavutamisele.

4.2 Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele

Programmil „Agile“ on positiivne mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Programmi

suunis kiiremale innovatsioonile ja avatus VKE-dele ning uuenduslikele idu- ja kasvufirmadele

suurendab liikmesriikide relvajõudude tehnoloogilist eelist. Samuti suurendab selliste kaitseotstarbeliste

toodete ja kaitsetehnoloogia tarnete kerksust ja kindlust kogu liidus.

4.3 Mõju majandusele

Programm „Agile“ toob kaasa eeldatavalt positiivsed majanduslikud mõjud. Programm pakub

rahastamise võimalusi kaitsevaldkonna projektidele, mis võimaldavad arendada kaitseotstarbeliste

toodete arendamist, tootmist ja testimist Eestis. See omakorda avaldab positiivset majanduslikku mõju.

Kuivõrd programm on suunatud VKE-dele, toetab see eelkõige just Eesti ettevõtjaid - Eestis

tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on VKE-d2.

Programm „Agile“ loob ka aluse jätkata Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames järgmise Euroopa

Liidu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil kaitsevaldkonnas EL investeeringute tegemist, millel on

samuti eeldatavalt positiivne rahaline mõju.

4.4 Mõju keskkonnale

Piiratud eelarve ja lühiajalisuse tõttu ei ole meetmetele koostatud põhjalikku keskkonnamõjude

hindamist. Küll aga võimaldab programm toetada olemasolevate toodete ja tehnoloogiate uuendamist,

pikendades nende eluiga ja muutes need säästlikumaks. Programm toetab arenevate lahenduste

väljatöötamist, mis põhinevad tsiviiltehnoloogia integreerimisel ja kohandamisel kaitse eesmärkidesse.

Kuna tsiviilsektoris on keskkonnanõuded sageli rangemad, võib selline tehnoloogiasiire kaasa aidata

säästvamate lahenduste jõudmisele kaitsetööstusesse.

Programmis väljatoodud meetmete kohaldamisel on kaudne, kuid positiivne mõju ressursitõhususele.

Programmi fookuses on küll kiire innovatsioon ja kaitsevalmidus, aga olemasolevate süsteemide

ajakohastamine ja kestlikumaks muutmine on oluline lisandväärtus. Programmi elluviimisel ei ole

märkimisväärset lisakoormust keskkonnale, kuna see tugineb olemasolevale digitaristule ega sea uusi

diginõudeid, mis hoiab ära digitaalse keskkonna jalajälje kasvu.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna innovatsioonitsükleid,

soodustada sihitatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning

tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rolli kaitseinnovatsioonis. Samuti

peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt Euroopa kaitsetööstusbaasi tarneahelatesse. Eesti

peab oluliseks, et programmi raames katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad

liikmesriikide vajadustest, kujuneksid aluseks ka Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.

Selgitus: Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on selgelt näidanud vajadust kiirendada kaitsevõime

arendamist ning muuta kaitsetööstuse innovatsioonitsükleid senisest oluliselt lühemaks. Edu

lahinguväljal sõltub nüüd muuhulgas võimest arendada, testida ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid

ning kulutõhusaid lahendusi. Programmi „Agile“ käivitamine on seega oluline samm toetamaks

liikmesriikide ja Euroopa kaitsetööstusettevõtete kohanemist kiiresti muutuva julgeolekukeskkonnaga.

Euroopa kaitsevaldkonna VKE-de, sealhulgas iduettevõtete ja kasvufirmade püsiv struktuurne probleem

on lõhe eduka innovatsiooni ja selle tegeliku kasutuselevõtu vahel liikmesriikide relvajõududes. Selle

ületamiseks peab programm lähtuma liikmesriikide ja NATO tegelikest prioriteetsetest kaitsevajadustest

ning toetama lahenduste kasutuselevõttu ka Euroopa kaitsetööstuse peatöövõtjate ja esmaste

alltöövõtjate seas. Leiame, et Euroopa-ülene lähenemine toetab ka Eesti riigi pingutusi

eksperimenteerimise ja innovatsiooni rakendamisel ning aitab ühtlasi kaasa meie kaitsetööstusettevõtete

rahvusvahelisele edule.

Toetame, et lisaks arendus- ja testimistegevustele toetab programm „Agile“ ka selle raames arendatud

toodete ühist hankimist liikmesriikide poolt. See tagab ettevõtetele stabiilse ja pikaajalise nõudluse ning

võimaldab liikmesriikidel saavutada mastaabisäästu. Kuigi programmi „Agile“ rahastatakse käesoleval

eelarveperioodil olemasolevate ELi kaitseprogrammide rahastuse ümberjagamise kaudu, esitletakse

programmi ka teatava katsekeskkonnana Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) 2028-2034 loomise

ettepanekus esitletavatele lahendustele. Eesmärk on praegusel MFFi perioodil töötada kiirelt välja ja

2 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, 2012 - EIS

katsetada praktikas asjakohaseid lahendusi, kuni hakkavad tööle 2028.-2024. aasta MFFis ettenähtud

mehhanismid. Eesti toetab programmi „Agile“ tegevuste jätkamist Euroopa Konkurentsivõime Fondi

raames järgmise Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, arvestades seejuures

asjakohaselt pilootprogrammi rakendamisel saadud õppetunde. See aitab tagada, et Euroopa

kaitseinnovatsiooni ökosüsteem muutub püsivalt avatumaks ja liikmesriikide vajadustele paremini

vastavaks.

Täiendavalt eelistame, et programm keskenduks konkreetsemalt murrangulistele tehnoloogiatele,

arvestades väikest eelarvemahtu ning eesmärki jõuda paari aastaga kaasaegsetes sõjapidamistes uute

lahenduste rakendamisele. Seda arvesse võttes sobib meile määruses laiema definitsiooni väljatoomine,

mis aitab jätta suurema avatuse teiste tehnoloogiate ja lahenduste kaasamiseks tulevikus.

5.2 Eesti toetab programmi „Agile“ tegevuste kavandamisel eraldi tähelepanu pööramist

testimisega seotud väljakutsetele ning koostöö edendamisele lõppkasutajatega. Sealjuures on

oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe kui

lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel. Lisaks peame oluliseks, et

kaitseinnovatsiooni tõhustamisel oleks eesmärgina selgelt väljatoodud rahvusvahelise koostöö

edendamine ning kaasa aitamine avatud Euroopa kaitseturu kujundamisele. Eestile on

oluline, et fondist oleksid abikõlblikud ka tootearenduse skaleerimise tegevused.

Selgitus: Eesti jaoks on selge prioriteet testimisvõimaluste laiendamine, sealhulgas rahvusvahelisel

tasandil, ja nende kujundamine sidusaks ökosüsteemiks. Programmi „Agile“ raames kavandatavad

tegevused toetavad seda eesmärki, aidates luua terviklikku keskkonda, kus kaitsevaldkonna

innovaatilised lahendused lähtuvad lõppkasutaja vajadustest ning liiguvad tõhusalt ettevõtetelt

lõppkasutajateni testimiseks ja valideerimiseks. Määruse eelnõu kohaselt on võimalik rahastada ka

tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel. Eesti seisab

selle eest, et see jääks määrusesse alles, täpsemaks on võimalik minna tööprogrammi kokkuleppimisel.

Seetõttu peame oluliseks, et nii määrus kui ka selle alusel loodav tööprogramm võimaldaksid suunata

rahastust lõppkasutajapoolse testimise läbiviimiseks ning sõjalise ekspertiisi kaasamiseks toote arendus-

ja innovatsioonitsükli erinevates etappides. See aitab luua eeldused tihedamaks koostööks ja usalduse

tekkeks kaitsetööstuse ja lõppkasutajate vahel ning toetab kvaliteetsemate ja operatiivsetele vajadustele

paremini vastavate lahenduste valmimist kooskõlas Euroopa kaitsevalmidus 2030 eesmärkidega3.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning iduettevõtted on Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi

oluline osa, kuna just nemad toovad turule uusi tehnoloogiaid ja paindlikke lahendusi, eriti sellistes

kiiresti arenevates valdkondades nagu autonoomsed süsteemid, tehisintellekt ja küberturvalisus. Samas

on nende ligipääs rahastusele ja suurtele rahvusvahelistele projektidele sageli piiratud võrreldes suurte

tööstusettevõtetega, eelkõige keerukate taotlusprotsesside, suure omafinantseeringu nõude ning

konsortsiumite struktuuri tõttu. Selletõttu on meile oluline, et programm „Agile“ oleks selles valdkonnas

toetav ning aitaks kaasa uute sünergiate loomisele. Kuivõrd programm „Agile“ on suunatud VKE-dele,

toetab see eelkõige just Eesti ettevõtjaid.

Määruse eelnõu praegusel kujul aitab tugevdada Euroopa kaitsetööstuse arendamise horisontaalseid

väärtusi nagu rahvusvaheline koostöö ettevõtete vahel ning kujundada Euroopa ühist kaitseturgu.

Teiseks peame oluliseks, et fondist on abikõlbulikud ka tootearenduse skaleerimise tegevused. See

toetab innovaatiliste kaitselahenduste jõudmist tööstusliku tootmise ja kasutuselevõtuni. Eesti soovib

on, et neid eesmärke määruse eelnõus ei lahjendataks.

5.3 Eesti peab oluliseks, et programm „Agile“ toetaks lahendusi, mis lähtuvad Euroopa idatiiva

riikide kaitse vajadustest ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja õpitundidest.

3 JOIN(2025) 120 final - White Paper for European Defence – Readiness 2030 ja JOIN(2025) 27 final - JOINT

COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL AND THE

COUNCIL - Preserving Peace - Defence Readiness Roadmap 2030.

Selgitus: Eesti jaoks on oluline, et Ukraina sõja praktilised kogemused kajastuksid ka Euroopa

kaitsetööstuse arendustegevustes. See eeldab tihedat koostööd Ukrainaga nii kaitsetööstuse kui ka

võimearenduse tasandil ning lahenduste arendamist, mis vastavad reaalsele operatiivsele vajadusele.

Seetõttu peame oluliseks, et programmi „Agile“ prioriteedid lähtuksid Euroopa idatiiva riikide

julgeoleku vajadustest ning Ukraina sõja õpitundidest ning keskenduks nii mehitamata õhusõidukite

süsteemidele ja tehnoloogiatele kui laiemalt uuenduslike tehnoloogiate rakendamisele

konventsionaalsete võimete kõrval ja nende võimendamiseks. Seda toetab määruse eelnõus võimalus

Ukrainal programmiga assotsieeruda. Määruse eelnõu ei too küll konkreetselt esile idapiiri riikide

vajadusi, kuid selle laiemad eesmärgid ja selle kiire elluviimine on meie vajadustega kooskõlas.

Detailsemaks on võimalik minna programmi loodavas tööprogrammis – soovime, et selles toodaks välja

ka piirkonna väljakutseid.

5.4 Eesti peab oluliseks, et programmi „Agile“ rahastustingimuste ja tööprogrammi

kujundamisel arvestatakse Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide eripärasid ettevõtete

kaasamisel, et toetada piirkondlikku kaitsevalmidust ning seeläbi panustada Euroopa Liidu

kui terviku julgeolekusse.

Selgitus: Peame vajalikuks, et Euroopa Liidu kaitsealgatused lähtuvad vajadustest tagada

tasakaalustatud ja julgeolekupoliitikas mõjus rakendamine kogu kontinendi ulatuses terviklikult.

Väiksematel liikmesriikidel, sh Eestil, on sageli piiratum ligipääs suuremahulistele rahastusmeetmetele

ning väiksem institutsionaalne võimekus konkureerida suurte liikmesriikide kaitsetööstuse ettevõtetega.

Määruse eelnõus ettenähtud kiirendatud ja lihtsustatud menetlus toetavad eelmainitud tõkete ületamist.

Seetõttu on oluline, et „Agile“ tööprogrammi kujundamisel arvestada nende eripäradega, mis aitavad

vältida turutõrkeid ja toetavad kaitsetööstuse mitmekesisemat arengut Euroopa Liidus.

5.5 Eesti toetab programmi „Agile“ mitmekesist ja paindlikku rahastamismudelit. Samas

rõhutame, et rahastamisvormid peavad olema selged, lihtsad ja läbipaistvad ning eelkõige

suunatud praktilise väljundi saavutamisele.

Selgitus: Eesti hinnangul peaks programm tuginema eeskätt toetustele ja hangetele, kusjuures

prioriteediks tuleb seada lahenduste jõudmine hankesse ja reaalsesse kasutusse. See tähendab, et

rahastamisinstrumendid peavad olema üles ehitatud viisil, mis toetab selget liikumist arendusest

operatiivse kasutuseni, sealhulgas läbi eelhanke- ja innovatsioonihangete mehhanismide. Eesti

hinnangul täidab määruse eelnõu juba neid eesmärke piisavalt, kuid on oluline tagada, et neist

juhindutakse ka programmi „Agile“ rakendamisel ning programmi õpitunnid kanduvad üle ka järgmise

Euroopa Liidu eelarveperioodi kaitsetööstusprogrammidesse.

Toetused on Eesti hinnangul sobivaim instrument varajase faasi teadus- ja arendustegevuse,

prototüüpimise ning kõrge riskiga innovatsiooni toetamiseks, eriti VKE-de ja idufirmade kaasamisel.

Samal ajal on kriitilise tähtsusega, et edukad projektid ei jääks arendusetappi, vaid liiguksid edasi

testimise, valideerimise ja lõppkasutajate poolt kasutuselevõtuni.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Arvamust ja ettepanekuid on palutud täiendavalt Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstusliidult. Esitatud

arvamusi on seletuskirja koostamisel arvesse võetud.