Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Rahvatervishoiu seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

(rehabilitatsioonisüsteemi

muudatused) eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua Joller

Rahandusministeerium kooskõlastab rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu järgmiste

märkustega:

1. Käesoleval ajal on 3 sarnast teenust (teenust osutavad enamasti ühed ja samad isikud):

1) Taastusravi – rahastab Tervisekassa

2) Sotsiaalne rehabilitatsioon – Sotsiaalkindlustusamet

3) Tööalane rehabilitatsioon -Töötukassa.

Eelnõust ei selgu,mis saab tööalasest rehabilitatsioonist. Üheselt mõistetavus on oluline,

kuivõrd see puudutab käibemaksu. Kehtiva korra kohaselt on sotsiaalne rehabilitatsioon ja

taastusravi maksuvaba, samas on tööalane rehabilitatsioon maksustatav ja selle osas erandit

ei ole.

Eelnõus tuleb sõnaselgelt välistada, et see ei hõlma tööalast rehabilitatsiooni. Seaduse eelnõu

§ 6 kohaselt tühistatakse sotsiaalhoolekande seaduses rehabilitatsiooni teenuse osa, kus on

tööalase rehabilitatsiooniteenuse välistus olemas. Ka on ebaselge, mis saab pärast 2029.

aastat, kui tööhõiveprogramm 2024–2029 lõpeb.

Tööhõveprogrammis 2024–2029 on ära toodud tööalane rehabilitatsioon ja viidatakse

sotsaalhoolekandeseaduse § 57 toodud teenustele, ehk siis samadele teenustele, mida

osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus. Vahe seisneb selles, et sotsiaalse

rehabilitatsioonile on kehtestatud hinnad ja tööalasel rehabilitatsioonil on hinnad vabad.

2. Eelnõu kohaselt täiendatakse käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 2 pärast sõna

„tähenduses“ tekstiosaga „, rahvatervishoiu seaduse §-s 136 sätestatud

rehabilitatsiooniteenus“;

Kui eelnõu kohaselt saab teenust osutada vaid isik, kes on tervishoiuteenuse osutaja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõistes ning omab vastavat registreeringut, siis

Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1;

SOM/26-0442/-1K

Meie 25.05.2026 nr 1.1-11/1719-2

2

käibemaksuseaduses seda muudatust ei ole vaja teha. Maksuvabastus rakendub sarnaselt nagu

praegu taastusravile.

3. Eelnõu § 1310 lõike 1 kohaselt rahastatakse rehabilitatsiooniteenust ja selle korraldamist

riigieelarvest Tervisekassa kaudu riigieelarveliste võimaluste piires. Seletuskirjas on

märgitud, et alates Tervisekassa poolt teenuse osutamisest (01.10.2027) finantseeritakse

tegevuskulusid Sotsiaalministeeriumi sihtotstarbelisest toetusest. Palume seletuskirjas

selgitada, millisel õiguslikul alusel toetust antakse.

4. Eelnõu seletuskirja kohaselt antakse rehabilitatsiooni teenuse eelarve Sotsiaalministeeriumi

poolt Tervisekassale sihtotstarbelise toetusena, kus on iga-aastaselt alates 2029 aastast sisse

arvestatud 5%-line tööjõukulude kasv. Seletuskirjas ei ole märgitud, millistest vahenditest see

tööjõukulude kasv kaetakse. Kas Sotsiaalministeerium on valmis enda eelarvest leidma iga-

aastaselt 5% kasvuks vahendid juhul, kui ei eelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimistel

lisavahendeid ei eraldata? Eelnõu seletuskirjas ei ole selle kohta selgitust.

5. Palume täiendada seletuskirja peatükki 7 IT arenduskulude lõiku lausega: „Vahendite

mitteeraldamise korral kaetakse kulud TEHIKu olemasolevast baaseelarvest, vaadates ümber

sisemised prioriteedid.“. Ühtlasi on oluline jälgida, et eelnõu muudatustega kaasnevad

eelarvete ümbertõstmised on planeeritud õiges perioodis õigele asutusele, et ei tekiks

olukordi, kus õigel asutusel (Sotsiaalkindlustusametil/ Sotsiaalministeeriumil/ Tervisekassal)

puuduvad tegevusteks vahendid.

6. Kuivõrd eelnõuga kavandatud tegevused ja ka kaasnevad kulud on vahetult seotud

rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

(tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö) eelnõuga tehtavate muudatustega (TERVIKute,

terviseteejuhtide ametikohtade ja koostöökogude loomine), ei ole võimalik eelnõuga

kaasnevate kulude osas lõplikku arvamust kujundada. Samuti oleme seisukohal, et kuna

Tervisekassa eelarveline olukord on pingeline, tuleb igasugused suuremaid kulusid kaasa

toovad reformid äärmiselt põhjalikult läbi mõelda ning leida kuluoptimaalseimad lahendused,

et vähendada survet Tervisekassa eelarvele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 58851493

[email protected]

Kairi Jürgenson 5982 5041

[email protected]

Sirje Pulk 5885 1469

3

[email protected]