Kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Kriminaalmenetluse seadustiku ja

karistusseadustiku muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua Pakosta

Kooskõlastame kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse

eelnõu järgmiste märkustega:

1. Terminoloogiline ebaselgus: „Määrus“ versus „Tunnistus“

Eelnõu seletuskirjas ja muudetavates KrMS sätetes esineb ebaselgus sisulise otsustuse

(määrus) ja selle edastamise tehnilise vormi (tunnistus) vahel.

EL määruse artikli 3 alusel on Euroopa andmeesitamismäärus sisuline otsus, millega antakse

korraldus esitada elektroonilised tõendid ning mille on teinud või kinnitanud õigusasutus

kooskõlas artikli 4 lõigetega 1, 2, 4 ja 5. Samuti on Euroopa andmesäilitamismäärus sisuline

otsus, millega antakse korraldus säilitada elektroonilisi tõendeid ning mis on tehtud või

kinnitatud kooskõlas artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 5.

Kuigi määruse selgituse p 55 kohaselt tuleks sisuline määrus (otsus) edastada vastava

tunnistuse vormis (lisad I ja II), kasutab eelnõu neid termineid vaheldumisi ja ebatäpselt.

Näiteks KrMS-i 2. alljaotise pealkiri räägib „määruse“ täitmisest, samas kui jaotises olev §

489⁵⁸ pealkiri räägib „tunnistuse“ täitmisest.

Tuginedes määrusele (EL) 2023/1543, on tegemist kahe eraldiseisva dokumendiga, kuid

eelnõus jääb arusaamatuks nende vahekord ja kohaldamisala. Eelnõust peab selgelt nähtuma,

kas uurimisasutus koostab KrMS-i kohase sisulise määruse kui siseriikliku alusdokumendi,

mille põhjal täidetakse EL-i tunnistus, või on tunnistus ise see otsus, mis läbib valideerimise.

2. Kinnitamise protseduuri ebaselgus

EL määrus nõuab, et kui määruse teeb uurimisasutus, peab prokurör või kohtunik selle

kinnitama (validate), kontrollides vastavust vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimustele.

Eelnõu § 489⁶⁰ lõige 1 ja § 489⁶¹ lõige 1 sätestavad, et uurimisasutuse tehtud tunnistuse

kinnitab prokuratuur. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita aga, mida kinnitamine praktikas

tähendab: kas prokurör peab koostama uue siseriikliku määruse või piisab allkirjast uurija

poolt ette valmistatud EL-i standardvormil.

Teie 01.05.2026 nr 8-1/3534-1,

JDM/26-0510/-1K

Meie 25.05.2026 nr 1.1-11/1947-2

2

Veelgi keerukam on olukord sisuandmetega, kus KrMS eelnõu kohaselt annab loa kohus. EL

määrus räägib aga määruse tegemisest või kinnitamisest kohtuniku poolt. See tekitab

küsimuse, kas Eesti kohus annab loa MTA-le määruse koostamiseks või peab kohus ise

tunnistuse kinnitama.

3. Vastavalt määruse artikli 9 lõikele 4 ja selgituse punktile 55 tuleb Euroopa

andmeesitamismääruse või andmesäilitamismääruse tunnistus tõlkida ühte adressaadile

vastuvõetavasse liidu ametlikku keelde.

Eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, kuidas on korraldatud tunnistuste operatiivne tõlkimine. Kui

teenuseosutaja ei ole keelt määranud, tuleb tõlkida selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus

asub esindaja. See seab uurimisasutustele (nt MTA) märkimisväärse ajalise ja rahalise surve,

eriti erakorraliste juhtumite korral (8-tunnine tähtaeg). Eelnõuga ei ole ette nähtud

täiendavaid vahendeid ega ressursse, et uurimisasutused (nt MTA) saaksid tagada

erakorralistel juhtudel 8-tunnise tõlkevalmiduse. Seletuskirjas märgitud väide, et kulusid

kaetakse olemasolevate vahendite arvelt, ei pruugi olla võimalik, arvestades operatiivtõlke

hinda. Maksu- ja Tolliametil sellise kohustuse täitmiseks vahendid puuduvad, seega palume

seletuskirja täiendada viitega, mille kohaselt JDM tagab kulude katmiseks vajalikud vahendid

või siis kas on võimalik see kohustus ära jätta?

4. Teise liikmesriigi teavitamise korra puudulikkus

Vastavalt EL määruse artiklile 8 on teatud juhtudel (sisuandmed ja liiklusandmed, kui isik ei

ela taotlevas riigis) kohustuslik teavitada ka täitva riigi asutusi.

Eelnõu § 489⁶⁰ lg 3 märgib üldsõnaliselt, et teavituse edastab „koostaja“. Puudub regulatsioon

selle kohta, kas teavitajaks on konkreetne MTA uurija, asja menetlev prokurör või

Riigiprokuratuur. Kuna teavitamine on edasilükkava toimega andmete väljastamisele, võib

ebaselge pädevus põhjustada olulisi viivitusi tõendite hankimisel.

5. IP-aadresside liigitus ja kollisioon KrMS § 90¹-ga

EL määruse 2023/1543 seletuskirja punkti 32 kohaselt on IP-aadressid, logifailid ja ajatemplid

uurimise kriitiline lähtepunkt, mida tuleb käsitada isikuandmetena ning teatavatel tingimustel

ka andmeliiklusandmetena. Kuigi määrus lubab teatud juhtudel kohaldada IP-aadressidele

abonendiandmetega sarnast korda, rõhutatakse vajadust täieliku andmekaitse järele, eriti kui

tuvastamiseks on vaja täiendavat teavet (nt CGN-tehnoloogia puhul lähtepordid ja

ajatemplid).

Siinkohal esineb vastuolu Eesti siseriikliku õigusega: KrMS § 90¹ lõige 1 loeb IP-aadressi

päringut lihtpäringuks kasutaja tuvastamiseks, millele rakendub madalam kontrollitase.

Seetõttu vajab eelnõu seletuskiri põhjalikumat selgitust ja suuniseid IP-aadresside ja

kõneeristuste liigitamise kohta, selgitades, millal on vältimatu kohtu luba ja millal piisab

prokuröri kinnitusest. See on vajalik, et vältida menetlusvigu ja tagada riive proportsionaalsus

vastavalt EL määruse rangematele nõuetele.

Lisaks on probleemne määruse artikli 4 lõike 5 rakendamine, mis lubab vahetu ohu korral

hankida andmeid ilma eelneva kinnituseta, nõudes tagantjärele valideerimist 48 tunni jooksul.

Eelnõu ja seletuskiri ei sätesta aga menetluslikku korda olukorraks, kus asjaomane asutus (nt

kohus) ei anna tagantjärele kinnitust. Õigusselguse ja andmekaitse tagamiseks on vajalik

täiendada eelnõu kohustusega koostada andmete kustutamise protokoll, et fikseerida

ebaseaduslikult saadud teabe hävitamine ja välistada selle kasutamine tõendina.

3

Kui seletuskiri ei täpsusta nende kahe normi vahekorda, võib tekkida olukord, kus uurija eksib

andmete liigitamisel ja hangib tundlikke andmeid ilma nõuetekohase kontrollita.

6. Andmekaitselised kitsaskohad ja riive proportsionaalsus

 Vastavalt EL määruse artikli 4 lõikele 5 on erakorralistel juhtudel lubatud hankida

abonendiandmeid või kasutaja tuvastamise andmeid ilma eelneva õigusasutuse kinnituseta,

kui oht on vahetu. Eelnõu § 489⁶⁰ lõige 3 kordab küll määruse nõuet, et kinnituse puudumisel

48 tunni jooksul tuleb andmed kustutada, kuid siseriiklikult puudub protseduuriline kord selle

toimingu läbiviimise fikseerimiseks ja kontrollimiseks. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud

sättega, mis kohustab menetlejat koostama andmete kustutamise akti, kui erakorralisel juhul

saadud andmetele ei anta tagantjärele kinnitust. See tagab sarnasuse KrMS §-s 126¹² sätestatud

jälitustoimingute reeglitega ning võimaldab kontrollida ebaseaduslikult saadud teabe

hävitamist.

 EL määruse artikkel 13 lubab taotleval asutusel isiku teavitamist andmete kogumisest

edasi lükata ebamääraseks ajaks, kui see kahjustaks uurimist. Kuna teavitamine on eelduseks

tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamisele (nt määruse proportsionaalsuse vaidlustamine

kohtus vastavalt artiklile 18), võib pikaajaline teavitamata jätmine muuta isiku põhiõiguste

kaitse teoreetiliseks. Eelnõus või seletuskirjas võiks olla välja toodud nõue, et prokuratuur või

kohus peab regulaarselt uuesti hindama teavitamise edasilükkamise vajalikkust, vältimaks

olukorda, kus isik jääbki oma õiguste riivest teavitamata ning ilma võimalusest pöörduda

kohtusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]