Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected]

Teie 14.04.2026 nr 33/

Meie 25.05.2026 nr 1.5-1.1/1013-2

Vastus pöördumisele puudega inimeste arvu osas

Täname teid pöördumise eest puude raskusastmega inimeste arvu vähenemise ja otsuste

ebapiisava põhjendatuse osas. Kuna olete pöördunud nii Sotsiaalministeeriumi kui ka

Sotsiaalkindlustusameti poole, siis vastame teie kirjale ühiselt.

Kinnitame, et teema on ka meie jaoks oluline, sest põhjused puude raskusastmega inimeste

arvu vähenemises peavad olema arusaadavad ja põhjalikult selgitatud. Leiame, et parim viis

selleks on omavaheline diskussioon, mistõttu oleme lisaks 23.04.2026 toimunud kohtumisel

antud esmastele selgitustele pakkunud täiendavalt ja põhjalikumalt kohtuda. Esimene

kohtumine on kokku lepitud 27. maiks ja meie poolt on valmisolek sellel teemal teha

jätkukohtumisi kuniks kõikide osapoolte küsimused on saanud põhjalikult käsitletud ja

selgitatud.

Viimati oleme kirjalikult puude raskusastmega inimeste arvu osas teile vastanud 17.04.2025,

millele lisaks toimusid ka arutelud (nt 16.01.2025, 20.02.2025, 08.04.2025). Seetõttu

keskendume selles kirjas puude raskusastmega inimeste arvu muudatusi selgitades eelkõige

muudatustele võrreldes eelmises kirjas saadetud andmetega. Pikemat ajatelge vaatavaid

selgitusi andsime 30.04.2024 vastuskirjas ja täiendavalt selgitasime 2021–2023 statistikat

05.02.2025 vastuskirjas.

Jätkuvalt peame oluliseks põhjuste paremaks mõistmisel vaadata koguarvu kõrval

konkreetseid vanusegruppe. Seetõttu toome välja muudatused ja selgitused vanusgrupiti.

Puude raskusastmega lapsed (0–15.a)

Eelnevate aastate lõikes on puude raskusastmega laste osakaal rahvastikust püsinud

stabiilsena (2022.a 3,7%, 2023.a 3,9%, 2024.a 3,8%), mistõttu ei ole selle vanusgrupi puhul

olnud põhjendatud rääkida puude raskusastmega inimeste arvu vähenemisest. Varasemate

aastatega võrreldes näeme vähenemist 2025. aastal kui puude raskusastmega lapsi oli 7736

(3,5%), mis võrreldes 2024. aastaga oli 916 lapse võrra vähem (-0,3%). Seetõttu on meie

ühisel kohtumisel põhjendatud vaadata 2025. aasta muudatuse põhjuseid võrreldes 2024.

aastaga. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet koostamas ka persoonad nende laste kohta, kellel

puude raskusastet ei tuvastatud või kellel tuvastati võrreldes varasemaga madalam puude

2

raskusaste. Persoonade põhjal saame täpsemalt vaadata ja ühisel kohtumisel arutleda

muudatuse põhjuseid.

Varasematel aastatel (2023–2024) moodustasid seitse diagnoosi ligi 85% kõigist mitte

tuvastamise põhjustest (nt käitumishäired, kõneprobleemid, õpivilumuse häired), mille puhul

ei tuvastatud hinnatavates valdkondades tegutsemise ja osalemise piiranguid, mis vastaksid

vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Viimatist statistikat vaadates näeme, et nii puude

raskusastme tuvastamisel kui ka puude raskusastme tuvastamata jätmisel on esikohtadel

erinevas järjestuses samad diagnoosid (nt kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired,

pervasiivsed arenguhäired, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, hüperkineetilised häired).

See kinnitab, et samade diagnooside puhul võivad olla piirangud erinevad ja seetõttu võib ka

puude raskusaste kujuneda erinevalt.

Puude raskusastmega tööealised (16–64.a)

Puude raskusastmega tööealiste arv on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga vähenenud nii

koguarvuna kui ka protsendina tööealiste vanusgrupist. 2025. aastal oli tööealisi 38 562

inimest (-1869 inimest võrreldes 2024.a) ehk 4,5% (-0,2%). Nii koguarvuna kui ka

protsentuaalselt on 2025. aasta vähenemine olnud oluliselt väiksem kui eelnevatel aastatel

(2024.a võrrelduna 2023.a -0,4 %, 2023.a võrrelduna 2022.a -0,6%). Tööealiste osas on 2025.

aastal võrreldes 2024. aastaga ka mõnevõrra rohkem puude raskusastme tuvastamise

otsuseid nii perioodi kõikidest otsustest (+0,9%) kui ka esmaste taotluste otsustest (+0,3%).

Need positiivsed trendid ilmselt mõjutavad ka seda, et tööealiste hulgas on puude

raskusastmega inimeste vähenemine liikunud stabiliseerumise suunas.

Puude raskusastmega tööealiste arvu muutuste puhul on jätkuvalt kõige suuremaks

mõjutajaks see, et Sotsiaalkindlustusamet teeb ca 90% puude tuvastamise otsustest

tuginedes Töötukassa eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele. Seega 90%

juhtudest arvutab Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist töövõime hindamise skooride alusel

puude tuvastamise skoorid, mis tähendab, et tegu on matemaatilise tehtega Töötukassast

tulevate hinnangute ja määruses ette antud skooride alusel. Seetõttu kajastuvad töövõime

hindamise metoodilise juhendi muudatused kohe ka puude tuvastamise otsustes. Puude

tuvastamise skooride arvutamises muudatusi ei ole toimunud.

Tööealiste arvu vähenemises on jätkuvalt mõjuteguriks taotluste arvu püsiv vähenemine

(2025.a -3356 taotlust võrreldes 2024. a, 2024.a -3897 taotlust võrreldes 2023. a, 2023.a -

2905 taotlust võrreldes 2022.a). Püsivalt on vähenenud ka nende inimeste osakaal, kes

töövõime hindamise ja puude tuvastamise ühistaotlusega puude raskusastme tuvastamist

soovivad (2025.a 59,5% taotlejatest, 2024.a 65% taotlejatest, 2023, 68,4% taotlejatest). Puude

taotlemata jätmise osas võib üheks mõjuteguriks olla hüvede ja teenuste puude raskusastmest

lahti sidumine, mistõttu võib mõnel juhul kaduda vajadus puude tuvastamiseks. Samuti võib

kõikide vanusgruppide puhul rolli mängida eelarvamus, et puude raskusastet tuvastatakse vaid

väga äärmuslikel juhtudel, mistõttu ei pea inimesed seda perspektiivikaks (arvestades viimaste

aastate uudiseid-meediakajastusi).

Tööealiste osas on Riigikontrolli (2024) audit soovitanud analüüsida, kas puude tuvastamise

ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring

„Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“.

Leiti, et see teeks inimese teekonna abi saamisel selgemaks ja lühemaks. 2026. aastal

3

valminud uuring täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede

võimalikust kaasajastamisest (Praxis 2026) kinnitab sama. Analüüsi, sihtrühmade tagasiside

ja välisriikide praktikate põhjal joonistub välja vajadus süsteemi põhimõtteliseks muutmiseks.

Analüüs leidis, et tänane korraldus, kus inimese seisundit hindavad paralleelselt kaks asutust

(töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet), on riigi jaoks ebaefektiivne, ega taga sageli puuetega

inimestele tegelikku abi toetuste ja teenuste näol.

Puude raskusastmega vanaduspensioniealised

Puude raskusastmega vanaduspensioniealiste arv on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga

jätkuvalt vähenenud nii koguarvuna kui ka protsendina tööealiste vanusgrupist. 2025. aastal

oli tööealisi 54 788 inimest (-3799 inimest võrreldes 2024.a) ehk 18,8% (-2%). Viimaste aastate

vähenemine jätkub üldjoontes samas tempos (nt 2024.a võrreldes 2023.a oli -2,2%, 2023.a

võrreldes 2022.a oli 1,4%).

Suurimat rolli puude raskusastmega vanaduspensioniealiste arvu vähenemises näib mängivat

samuti taotluste arvu püsiv vähenemine (2025. aastal -2290 taotlust, 2024.a -93 taotlust,

2023.a -3332 taotlust). Vanaduspensioniealiste osas ei saa viimaste aastate vähenemine tulla

puude raskusastme tuvastamata jätmise otsuste kasvust, sest vanaduspensioniealiste puhul

püsib puude tuvastamise otsuste protsent kõrge nii kõikide perioodi otsuste hulgas kui ka

esmaste taotluste osas. 2025. aasta tõusis võrreldes 2024. aastaga vanaduspensioniealistel

positiivsete otsuste protsent perioodi kõikidest otsustest (+2%), samuti kasvas esmaste

taotluste osas positiivsete otsuste arv (+2,9%).

Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside kvaliteet

Ekspertarstide töö objektiivsuse ja läbipaistvuse tagamiseks valmis 2024. aastal laste ja

vanaduspensioniealiste osas juhendid ekspertarstidele puude raskusastme tuvastamiseks.

Sellest tulenevalt muudeti ka sotsiaalkaitseministri määrust nr 18, milles on samuti olulisel

määral täpsustatud laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusaste tuvastamist. Uus

regulatsioon tagab, et puude raskusastet hinnatakse nüüd läbipaistvamate ja arusaadavamate

kriteeriumite alusel – eriti laste ja vanaduspensionäride puhul –, mis suurendab õiglust ja

taotlejate kindlustunnet.  Olulise ja kauaoodatud muudatusena on 2025. aasta

lõpust võimalik Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu tutvuda puude tuvastamise

otsuse aluseks oleva eksperdiarvamusega.

Sellele lisaks tegi Sotsiaalkindlustusamet 2025. aasta aprillis auditi, mille käigus vaatas

juhuvalimi alusel teine ekspertarst üle tehtud otsuse. 2025. aastast

rakendab Sotsiaalkindlustusamet uut kvaliteediprogrammi ekspertarvamuste hindamiseks,

mis hõlmab kolme tasandit: peaspetsialisti kontroll, teise ekspertarsti järelhindamine ning

pimetestimine üks korda aastas. Niisamuti on Sotsiaalkindlustusamet sisemises korras kokku

leppinud, et juhul kui inimesel tuvastatakse varasemast madalam puude raskusaste, tuleb

eksperdiarvamust põhjalikumalt selgitada (nt seoses abivahendite või tõhusa

raviga). Kvaliteediprogrammist on olemas ka eelmise aasta vahekokkuvõte, kus järelkontrolli

tulemusel 60% juhtudel kontrollija nõustus täielikult antud eksperdiarvamusega ning tal

puudusid ettepanekud ja märkused selle parendamise osas. 40% juhtudel esines kontrolli

teostajal vähemalt üks märkus või ettepanek, kuidas eksperdiarvamust oleks võimalik

paremaks muuta. Reeglina oli tegemist suhteliselt väikeste või väheoluliste, enamasti vormilist

laadi, märkustega, kus kontrollija nõustus puude raskusastme osas antud hinnangutega, kuid

4

tegi näiteks ettepaneku arvamust veidi täiendada või ümber sõnastada, eesmärgiga muuta

see taotleja jaoks paremini mõistetavaks. Üksikutel juhtudel olid märkused sisulist laadi,

puudutades näiteks raviarsti hinnangu või objektiivse uuringu tõlgendamist, piirangu raskuse

hindamist, aga ka märkuseid puude liigi, raskusastme või kestuse osas. Viimane ei tähenda,

et neil juhtudel oli tehtud taotleja osas vale otsus või said nende õigused rikutud. Võimalikud

eksimused ei tarvitsenud olla alati taotleja kahjuks.

Kokkuvõttes soovime kirjas esitatud täpsustuste ja selgituste ning EPIKoja õigusabi poolt

koondatavate probleemkohtade ja lahendusettepanekute põhjal jätkata ühiseid arutelusid, et

kõikide osapoolte küsimused saaksid põhjalikult käsitletud.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mets puudega inimeste õiguste poliitika juht [email protected]