Väljaminev kiri

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus lastekaitseseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu 901 SE kohta

Harju Maakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust lastekaitseseaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta (edaspidi eelnõu).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.

1. TMS § 1791

1.1. TMS § 179¹ lg 3 viitab „teistkordsele trahvile“, kuid praktikas tuleb probleemsemates

asjades trahvi määrata rohkem kui kahel korral. Praegune sõnastus võib jätta mulje, et

aresti saab kohaldada üksnes teise trahvi asemel. Meie hinnangul peaks seadusest selgelt

nähtuma, et aresti kohaldamine on võimalik ka hilisemate korduvate rikkumiste korral.

1.2. Meie hinnangul ei ole piisavalt läbi mõeldud küsimus, kas suhtluskorra lahendi täitmisel

on põhjendatud jätta seadusesse jõu kasutamise võimalus sunnimeetmena olukorras, kus

seda meedet sisuliselt ei rakendata (kehtiv TMS § 179 lg 4). Seejuures on ka Riigikohus

leidnud, et lapse suhtes jõu kasutamine suhtluskorra täitmisel ei ole lubatav. Siinkohal

viitan ka eelnõu aluseks olnud Õiguskantsleri märgukirja1 punktidele 51–52 ning eriti

punktile 59. Juhul kui praktikas puudub tegelik valmisolek või võimalus jõudu kasutada,

tuleks hinnata, kas vastava meetme säilitamine seaduses aitab kaasa õigusselgusele või

tekitab pigem eksliku ootuse meetme rakendatavuse kohta.

1 6iguskantsleri_margukiri_taitemenetluse_seadustiku_kooskolla_viimine_pohiseadusega.pdf

Teie 18.05.2026 nr 1-1/15-901/1

Meie 25.05.2026 nr 6-3/26-996-2

Pr Signe Riisalo

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

1.3. Eelnõu kohaselt võib täitetoimingu peatamise otsustada kohtutäitur kas omal algatusel või

kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekul. Eelnõust nähtub, et KOV-i ettepanekul tehtud otsus

ei ole vaidlustatav. Seletuskirjast ei nähtu aga analüüsi selle kohta, kas kohtutäituri omal

algatusel tehtud täitetoimingu peatamise otsus võib olla üldises korras vaidlustatav. Kui see on

võimalik, tekib küsimus, kas tegemist on põhjendatud eristusega olukorras, kus ka KOV-i

ettepaneku korral teeb lõpliku otsuse siiski kohtutäitur. Sellisel juhul on KOV-i ettepanek

üksnes kohtutäiturile antav sisend ning otsustuspädevus jääb kohtutäiturile. Seetõttu vajaks

täiendavat analüüsi, kas erinev vaidlustatavuse regulatsioon on sisuliselt põhjendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

osakonnajuhataja

kohtunik