Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvamus karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee

Riigikogu kantselei

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvamus karistusseadustiku ja teiste

seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

kohta

Täname võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu kohta. Toome sellesse puutuvalt välja

järgmised tähelepanekud.

Esmalt tuleks kaaluda, kas ikkagi on põhjendatud regulatsioon, mille kohaselt ei teki n-ö

(pool)automaatse vabanemise õigust (KarS § 76 lg-d 11 ja 21) riigivastase kuriteo toime pannud

inimestele. Seni ei ole karistusseaduse üldosas tingimisi vabastamise menetlustes kuriteo

liikidest tulenevaid erisusi tehtud: seda ei otsuse langetamise etapis (KarS §-d 73 ja 74) ega

hilisema vabastamise menetlustes (KarS §-d 76 ja 77). Seetõttu oleks niisuguse regulatsiooni

lisamine esiteks süstemaatiliselt probleemne. Miks keelatakse riigivastase kuriteo sooritanutele

vangistuses vabanemine vaid ühes etapis? Miks mitte öelda, et nemad peavad igal juhul

vangistust kandma asuma (KarS §-de 73 ja 74 tasand) või et neid ei saa ennetähtaegselt

vabastada (KarS § 76; KarS § 77 (eluaegne vangistus) puhul oleks vabastamise lausaline keeld

vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga ja ilmselt ka Eesti põhiseadusega)?

Teiseks avaks see muudatus n-ö Pandora laeka. Miks peaks piirduma vaid riigivastaste

kuritegudega? Mis takistab edaspidi selle kataloogi täiendamist: nt puutuvalt rasketesse

vägivallakuritegudese, seksuaalkuritegudesse ja veel millessegi? Ja on ka kõigiti mõeldav, et

tulevikus tekibki kellegi käesoleva arvamuse eelmises lõigus väljendatud mõte: riigivastaste

kuritegude sooritanute osas peaks karmistama ka KarS §-de 73, 74 ja 76 regulatsioone – ja

ühtlasi võiks riigivastaste kuritegude kõrvale lisada veel mingit laadi kuriteod.

Arusaamatuks jääb seletuskirjas olev lause, mille kohaselt ei tohiks riigivastase süüteo eest

karistust kandvat isikut käsitleda kui madala riskikäitumisega isikut. Esiteks jääb mõistmatuks,

kuidas saab sellist üldist eeldust luua: riigivastase kuriteo toime pannud isik ei ole automaatselt

madala riskikäitumisega. See, kas kellestki uute kuritegude oht lähtub või mitte, on vaja iga

isiku puhul eraldi otsustada. Automaatne (ümberlükkamatu?) ohtlikkuse eeldus on seetõttu väär

ja see ei ole ka kooskõlas retsidiivsusriski käsitlevate teadusuuringutega. Teiseks on ebaselge,

kuidas peaks niisugusel juhul tulema kõne alla riigivastase kuriteo toime pannud inimese

ennetähtaegne vabastamine. Riigikohtu pikaajalise praktika järgi eeldab kellegi vabastamine

seda, et temast ei tulene uute kuritegude ohtu (viimati lahend nr 1-24-5035/92). Kui riigivastaste

kurjategijate puhul tuleb lähtuda ohtlikkuse eeldusest ehk neist lähtub alati uute kuritegude oht,

siis ei saaks olla võimalik ka nende ennetähtaegne vabastamine.

Kokkuvõtvalt liiguks Eesti selle muudatusega eemale liberaalselt resotsialiseerumisele

suunatud kursilt, mida ka eelnõu autorid (või Riigikogu) näivad pooldavat. Kui keegi on toime

Teie 29.04.2026 nr 10-3/26/53-1

Meie 25.05.2026 nr 10-3/26/53-2

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee

pannud raske kuriteo – nt riigireetmise –, mõistetakse talle selle eest ka pikk vangistus ja ta

peab niikuinii aastaid vanglas olema (enne kui saabub mõni KarS §-s 76 nimetatud tähtaeg).

Ka Riigikohtu vastne praktika viitab sellele, et inimest ei ole tingimata tarvis ennetähtaegselt

vabastada isegi siis, kui temast ei lähtu uute kuritegude ohtu (lahend nr 1-24-5035/92). Seetõttu

on kõigiti võimalik, et mingitel juhtudel keelaks kohus ka riigivastase kuriteo toime pannu

vabastamise – isegi kui ta enam ohtlik ei ole. Samas on teatud olukordades siiski mõistlik, kui

selline isik vabastatakse ehk kohtult ei võetaks ära vastavat diskretsiooniõigust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Hirsnik

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees